SEEDEELUNDKOND Mõisted: 1. Lümfaatiline rõngas koosneb kuuest mandlist kurgulae, keele-, neelu-, 2. Kurgumandleid on kaks (suulaemandlid)- Neelumandel- kontrollib õhku Suulae ehk keelemandel- 3. Piimahambaid on 20. 2- 1- 2- 4. Jäävhambaid on 32. 2- 1- 2- 3- SUURED SÜLJENÄÄRMED (3) Kõrvasüljenääre- Lõuaalused süljenäärmed ja Keelealused süljenäärmd- tulevad oma juhadega keele alla ELUNDID
Seedekanali seina ehitus, kestad, Sisemine limaskest koos selle aluskihi iseloomustus submukooskihiga , sisaldab näärmeid Keskmine lihaskest, 2-kihiline silelihas, ringi ja pikilihas Välimine serooskest, õhuke sidekoeline kest Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta Lümfaatiline rõngas koosneb kuuest mandlid, nende paiknemine mandlist. 2 kurgumandlit - kurgu kaarte vahel Keelemandel keelejuure piirkonnas 2 tõrvemandlit tõrvekanali suubumisel neelu Hammaste arv, liigid Neelumandel - neelulaes
Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast) 74. Hamba ehitus: (Joonis 77) Hammaste nähtavat osa nimet krooniks ja igeme sees olevat osa kaelaks. Hamba juured on igeme sees, hambaõõnes on säsi närvid ja veresooned, mis juureosas kitseneb juurekanaliks. Hambad koosnevad dentiinist (sisemine) ja emailist (välimine). 75. Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta mandlid, paiknemine Kurgu lümfaatiline rõngas moodustub 6 mandlist · Kurgumandel (2) (neelu mõlemalpoolel) · Neelumandel (1)- asetseb neelu laes; · Keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, · Tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. 76. Mao asend, osad. (Joonis 79) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit. Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine
Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast) 74. Hamba ehitus: (Joonis 77) Hammaste nähtavat osa nimet krooniks ja igeme sees olevat osa kaelaks. Hamba juured on igeme sees, hambaõõnes on säsi – närvid ja veresooned, mis juureosas kitseneb juurekanaliks. Hambad koosnevad dentiinist (sisemine) ja emailist (välimine). 75. Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta mandlid, paiknemine Kurgu lümfaatiline rõngas moodustub 6 mandlist Kurgumandel (2) (neelu mõlemalpoolel) Neelumandel (1)- asetseb neelu laes; Keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, Tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. 76. Mao asend, osad. (Joonis 79) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit. Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine
ADENOID Ülevaade Adenoid asub ninaõõne ja neelu ühinemispiirkonnas. Adenoid on ninaneelus paiknev lümfaatiline kude. Ninaneelu avanevad ka keskkõrvaruumist alguse saanud kuulmetõrved. Adenoide pole lihtsal suu vaatlemisel näha, sest ninaneel jääb pehme suulae taha. Adenoidi suurenemine ehk hüpertroofia Adenoidi hüpertroofia on ninaneelus paikneva lümfikoe kogumiku ehk adenoidi suurenemine. Adenoidi suurenemist esineb lastel kuni puberteedieani. Täiskasvanutel adenoidid taandarenevad. Lapsel võib adenoidi suurenemine olla füsioloogiline ehk loomulik, samas
Hamba ehitus-hamba kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igimega. Hambajuured asuvad lõualuude hambasompudes. Juuretipu mulk viib hambajuurekanalisse, läheb üle hambaõõnde. Mõlemas asub säsi e pulp, mood sidekude, närvid, veresooned.Peamise massi mood luukude dentiin. Kroon on kaetud emailiga. Juur, kael on kaetud hambatsemendiga. Suured süljenäärmed-kõrvasüljenääre, lõuaalune süljenääre, keelealune süljenääre. Kurgu lümfaatiline rõngas-kurgukitsuse ja ninasõõrmete piirkond kuuest mandlist koosnev barjäärifunktsioon. Magu-paikneb kõhuõõnes diafragma all. Maolävend-söögitoru, mao ühinimiskoht. Maopõhi-vasakule ülespoole ulatuv lae sopitaoline osa. Maokeha-suurem osa maost. Maokuluti-mao, peensoole piir. Mao sein-piki-, ring- ja põikilihaskiht. Maks-asub parema roide all, nääre, mis toodab sappi. Sisemine pind-parem ja vasak sapitaalvagu, ühendav ristvagu
igemega ja juur on igemes. Juuretipul on mulk, mis viib hambajuurekanalisse, see läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde. Kanalis ja õõnes on pehme kude säsi, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab edirline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, juur ja kael kaetud hambatsemendiga. 75. Kurgu lümfaatiline rõngas Mandel on lümfifolliiikulitest koosnevelund, milles produtseeritakse lümfotsüüte. Mandlid on kaitsevall väliskeskkonna ja seiseelundite vahel: suulaemandel/kurgumandel (2) suulae-keele ja suulae-neelu kaarte vahel neelumandel (1)- neelu laes keelemandel (1)- keelejuure piirkonnas tõrvemandlid (2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas
57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11) Suured süljenäärmed: 2 keelealust süljenääret; 2 lõuaalust süljenääret; 2 kõrvasüljenääret. Sülje ülesanded: soodustab seedimist; soodustab rääkimist; omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet); omab suuõõne pesemisfunktsiooni. 58. Kurgu lümfaatiline rõngas: (Joonis 11) Koosneb kuuest lümfoidse koe kogumikust, mis omakorda moodustavad mandlid: suulaemandel/kurgumandel (2); neelumandel (1)- asetseb neelu laes; keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, paralleelselt neelumandliga; tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. Need kuus mandlit saadavad välja õgirakke ehk lümfotsüüte, mis muudavad kahjutuks haigust tekitavaid mikroorganisme. 59. Mao asend, osad, mao seina ehitus. (Joonis 11)
kroonist. 57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11) Suured süljenäärmed: 2 keelealust süljenääret; 2 lõuaalust süljenääret; 2 kõrvasüljenääret. Sülje ülesanded: soodustab seedimist; soodustab rääkimist; omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet); omab suuõõne pesemisfunktsiooni. 58. Kurgu lümfaatiline rõngas: (Joonis 11) Koosneb kuuest lümfoidse koe kogumikust, mis omakorda moodustavad mandlid: suulaemandel/kurgumandel (2); neelumandel (1)- asetseb neelu laes; keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, paralleelselt neelumandliga; tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. Need kuus mandlit saadavad välja õgirakke ehk lümfotsüüte, mis muudavad kahjutuks haigust tekitavaid mikroorganisme. 59. Mao asend, osad. Maomahl. (Joonis 11)
hambaõõnde. Kanalis ja õõnes asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Peamise hambamassi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe batsemendiga. · Joonis lk. 110 + tv joonis 12. 75. Kurgu lümfaatiline rõngas: nimeta mandlid, nende paiknemine. KLR moodustub kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas, on barjäärfunktsiooniga, koosneb kuuest mandlist: · 2 kurgu- ehk suulaemandlit. Asuvad kurgukitsuse suulae-keele ja suulae-neelu kaarte vahel. · 1 neelumandel. Asetseb neelu laes. · 1 keelemandel. Asub keelejuure piirkonnas. · 2 tõrvemandlit. Asuvad kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas. 76
transudaatide eristamiseks juhul kui astsiidiefusiooni põhjustavad mitu eri haigust. Sellisel juhul on eksudaadi seerumi ja albumiini gradient väärtustelt lähemal transudaadi väärtustele. Kolesterooli kontsentratsioon pleuraefusioonis Kolesterooli kontsentratsiooni pleuraefusioonis on kasutatud koos teiste lipiidi fraktsioonidega selleks, et eristada külotooraksit ja pseudokülotooraksit omavahel. 13 Külotooraksi puhul on vedelik pleuraõõnes lümfaatiline mitte eksudatiivne. Külotooraksi korral on vedelik valge ja hägune ning sisaldab suurel hulgal triglütseriide. Pseudokülotooraksi korral näeb pleuravedelik makroskoopilisel uuringul välja piimjas kõrge kolesterooli sisalduse tõttu. Selleks, et pseudokülotooraks tekiks, on vajalik pleuravedeliku kogunemine pleuraõõnde pika ajajooksul. Kolesterooli on võimalik kasutada lisaks ka transudaadi ja eksudaadi eristamiseks. Antud
Juurekanalis asub pehme kude – säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. 20 Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe – hambatsemendiga. 76) Kurgu lümfaatiline rõngas Kuuest mandlist koosnev barjäärfunktsiooniga lümfaatiline rõngas, kus toodetakse ka lümfoidseid rakke, millistel on õgivõime: 1) SUULAEMANDLID (2tk) – kurgumandlid 2) TÕRVEMANDLID (2tk) – kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas 3) KEELEMANDEL (1tk) – keelejuure piirkonnas 4) NEELUMANDEL – on neelulaes 77) Mao asend, osad Magu asub vasaku roidekaare all, diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul pool ja 1/6 paremal pool. Mao maht kuni 1,5- 4 liitrit.
2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal 41 ÜLESANDED: valmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes suhkrute seedimine. 71) Kurgu lümfaatiline rõngas? Kuuest mandlist koosnev barjäärfunktsiooniga lümfaatiline rõngas, kus toodetakse ka lümfoidseid rakke, millistel on õgivõime: 1) SUULAEMANDLID (2tk) kurgumandlid 2) TÕRVEMANDLID (2tk) kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas 3) KEELEMANDEL (1tk) keelejuure piirkonnas 4) NEELUMANDEL on neelulaes 72) Mao asend, osad, mao seina ehitus? Magu asub vasaku roide kaare all, diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul pool ja 1/6 paremal pool. Mao maht kuni 1,5- 4 liitrit.
1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal 2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal ÜLESANDED: valmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes suhkrute seedimine. 71) Kurgu lümfaatiline rõngas? Kuuest mandlist koosnev barjäärfunktsiooniga lümfaatiline rõngas, kus toodetakse ka lümfoidseid rakke, millistel on õgivõime: 41 1) SUULAEMANDLID (2tk) – kurgumandlid 2) TÕRVEMANDLID (2tk) – kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas 3) KEELEMANDEL (1tk) – keelejuure piirkonnas 4) NEELUMANDEL – on neelulaes 72) Mao asend, osad, mao seina ehitus?
2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal 41 ÜLESANDED: vaalmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes suhkrute seedimine. 71) Kurgu lümfaatiline rõngas? Kuuest mandlist koosnev barjäärfunktsiooniga lümfaatiline rõngas, kus toodetakse ka lümfoidseid rakke, millistel on õgivõime: 1) SUULAEMANDLID (2tk) kurgumandlid 2) TÕRVEMANDLID (2tk) kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas 3) KEELEMANDEL (1tk) keelejuure piirkonnas 4) NEELUMANDEL on neelulaes 72) Mao asend, osad, mao seina ehitus? Magu asub vasaku roide kaare all, diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul pool ja 1/6 paremal pool. Mao maht kuni 1,5- 4 liitrit.
Kael- kaetud igemega Juur- asub lõualuude hambasompudes Juuretipul on mulk,mis viib hambajuurekanalisse-läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde Kanalis ja õõnes asub pehme kude- säsi e pulp(sidekude, närvid, veresooned) Hammas koosneb: dentiin(eriline luukude, kus puuduvad luurakud ja veresooned) kaetud: emailiga(kõige tugevam kude inimese organismis) Juur ja kael on kaetud hambatsemendiga 75. Kurgu lümfaatiline rõngas(mandlite paiknemine)-koosneb 6 mandlist(kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas) Kurgu- e suulaemandel(2)- kummagil pool kurgukaarte vahel Keelemandel- keelejuurde piirkonnas Tõrvemandel(2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas Neelumandel- neelulaes 76. Mao asend,osad Asend- kõhuõõnes diafragma all(vasaku roidekaare all) Osad- maolävis maopõhi e mao põhimik maokeha(väike kõverik,suur kõverik)
Kael- kaetud igemega Juur- asub lõualuude hambasompudes Juuretipul on mulk,mis viib hambajuurekanalisse-läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde Kanalis ja õõnes asub pehme kude- säsi e pulp(sidekude, närvid, veresooned) Hammas koosneb: dentiin(eriline luukude, kus puuduvad luurakud ja veresooned) kaetud: emailiga(kõige tugevam kude inimese organismis) Juur ja kael on kaetud hambatsemendiga 75. Kurgu lümfaatiline rõngas(mandlite paiknemine)-koosneb 6 mandlist(kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas) Kurgu- e suulaemandel(2)- kummagil pool kurgukaarte vahel Keelemandel- keelejuurde piirkonnas Tõrvemandel(2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas Neelumandel- neelulaes 76. Mao asend,osad Asend- kõhuõõnes diafragma all(vasaku roidekaare all) Osad- maolävis maopõhi e mao põhimik maokeha(väike kõverik,suur kõverik)
rakust välja, säilitada organismi happe- leelistasakaalu, kaitsta haiguste eest, aidata reguleerida kehatemperatuuri Lümfaatiline ja Lümf, lümfisooned, Toob valke ja plasmat tagasi immuunsüsteem lümfaatilist kude sisaldavad kardiovaskulaarsesse organid (põrn, harknääre, süsteemi, transpordib rasvu lümfisõlmed, mandlid) seedetraktist kardiovaskulaarsesse süsteemi, toodab
· Rakuline tase · Koeline tase · Organi tase · Organismi tase · Rakk on põhiline morfofunktsinaalne üksus, ruum, milles toimuvad füsioloogilised protsessid · Rakud moodustavd kudesid, millest omakorda on moodustunud organid e elundid · Organid ühendatakse elundkondadeks e süsteemideks e aparaatideks Elundkonnad: 1) katteelundkond 2) tugielundkond e. toes 3) lihaskond 4) närvisüsteem 5) sisesekretsioonielundkond e. endokriinsüsteem 6) ringeelundkond 7) immuunsüsteem e. lümfaatiline süsteem 8) hingamiselundkond 9) seedeelundkond 10) erituselundkond 11) suguelundkond Homöostaas · Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust · See tagatakse protsesside abil, mida regleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel · Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab
makrofaagid. Põletiku sümptomaatilised tunnused-Punetus, turse, temperatuuri tõus ja valu(põhjustavad veresoonte suurem läbilaskus, põletikurakkude kogunemine) Kuidas tekib allergiline reaktsioon-Nuumrakud +IgE tüüpi antikehad, korduv võõrainele eksponeerimine võib viia organismi muundunud, enamasti suurenenud reaktsiooni valmiduseni. Üks ravi võimalus on hüposensibilatsioon. Tekivad IgG tüüpi antikehad. 71.Lümf Lümfaatiline süsteem-koostiselt sarnane vereplasmale, valgu sisaldus on aga väiksem. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikkesse üleläinud valke, vett ja teisi madalmolekulaarseid aineid. Ööpäevas tekib lümfi umbes 2liitrit. Lümfi voolamise kiirus on väike. Mis liigutab lümfi lümfisoontes-Lümf tuleb mööda toomasooni lümfisõlme. Pärast seal filtreerumist liigub lümf lümfisõlme väratist mooda viimasooni. Klapid suunavad voolu. Lümfisõlmede ehitus-(ERALDI LEHEL)
Mõne tunni pärast liiguvad sinna neutrofiilid, hiljem ka makrofaagid. · Ägeda põletiku korral (kestab mõne päeva kuni paar nädalat) tekib põletikukoldesse mäda, mis on surnud ja elavatest koe- ja põletikurakkudest koosnev hävinud koeosa. Eosinofiilid osalevad kaitses: · Soolenugiliste · Bakterite · Viiruste · Seente vastu · Allergilistes reaktsioonides · Kasvajate vastases kaitses vaidlust tekitav Lümfaatiline süsteem: Lümf : · on koostiselt sarnane vereplasmale, valgu sisaldus on aga vereplasma omast madalam, mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama. · Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümf võib olla väga erineva koostisega. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valke, vett ja teisi madalmolekulaarseid aineid ning seedetraktist soolehattude lümfikapillaaridesse imendunud lipiide. · Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit
Mõne tunni pärast liiguvad sinna neutrofiilid, hiljem ka makrofaagid. · Ägeda põletiku korral (kestab mõne päeva kuni paar nädalat) tekib põletikukoldesse mäda, mis on surnud ja elavatest koe- ja põletikurakkudest koosnev hävinud koeosa. Eosinofiilid osalevad kaitses: · Soolenugiliste · Bakterite · Viiruste · Seente vastu · Allergilistes reaktsioonides · Kasvajate vastases kaitses vaidlust tekitav Lümfaatiline süsteem: Lümf : · on koostiselt sarnane vereplasmale, valgu sisaldus on aga vereplasma omast madalam, mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama. · Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümf võib olla väga erineva koostisega. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valke, vett ja teisi madalmolekulaarseid aineid ning seedetraktist soolehattude lümfikapillaaridesse imendunud lipiide. · Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit
(betooni). Elektromagnetvalja terviserikked: elektromagnetväli väli, mille tekitavad elektrilaengud ja mis omakorda mõjutab elektrilaenguid. E. Koosneb *elektriväljast ja*magnetväljast, mis moodustavad terviku. Muutuva e-a tekitavad kiirendusega liikuvad, näit. võnkuvad elektrilaengud. Elektrisaastus kõrgepingeliinide mõjupiirkonnas ja mõjub eelkõige lastele. Laste leukeemiasse haigestumise risk. Täiskasvanute seas suurem risk - akuutne või krooniline lümfaatiline leukeemia, ajukasvajate oht. Kuvarid eritavad madala sagedusega elektromagnetkiirgust, võib põhjustada psüühilisi ja somaatilisi häireid VIBRATSIOON vibratsioon (lad, `värin', masinais, mehhanismides, konstruktsioonides jm. Toimuv mehaaniline värisemine vibratsioon - tahke keha mehaaniline võnkumine. üldvibratsioon - mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kehale. kohtvibratsioon - mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele. Vibratsiooni
annaabi.ee 
