suhtes vastuvõtlikuks. Luude pikkuskasvu tippkiirus ennetab 6 kuud luude mineraliseerumise tippkiirust. Sel luude suhtelise rabeduse perioodil kasvuspurdi ajal on luumurrud kõige kergemad tekkima tüdrukutel 9,514,5 ja poistel 1216- aastaselt. Samuti jääb lihaste pikkuskasv mõnevõrra maha luude pikkuskasvust. Pingul lihastega tekivad aga luude ja lihaste vigastused kergemini. Laste sidemed, kõõlused ja lihased on tugevamad kui skeletiluu. Viimase muudavad haavatavaks kõhrelised alad (sh kasvuplaadid). Seetõttu tekib lastel täiskasvanutega analoogse trauma puhul pigem luumurd (kasvuplaadimurd, avulsioonmurd) kui nt sidemerebend. Samas on laste luud elastsemad ja painduvamad kui täiskasvanutel ja luumurde kokkuvõttes vähem. Ka paranevad murrud parema verevarustuse tõttu kiiremini. Skeleti luustumine lõpeb alles 20.25. eluaastal. Vigastuste hulk ja raskusaste suureneb koos vanusega, tulenevalt suuremast kehamassist ja treeningkoormuse intensiivistumisest
Selline kude moodustab naha võrkkihi. 2.2 Kõhrkude Kõhrkude koosneb rakkudest ja suurest hulgast tihkest rakuvaheainest. Kõhrerakud ehk kondrotsüüdid on suured ümarad rakud, mis asetsevad üksikuna või rühmadena põhiaines olevates kõhreõõntes. Olenevalt rakkude vahel paikneva põhiaine ja kiudude iseloomust eristatakse kolme liiki kõhrkudet: hüaliinne, elastne, kiuline. Hüaliinkõhre põhiaine sisaldab peeni kollageenkiude, temast on moodustunud liigeste kõhrelised pinnad, roiete ja hingamisteede kõhrelised osad. Elastses kõhres on lisaks kollageenkiududele hulgaliselt ka elastseid kiude. Elastset kõhre esineb kõrvalestades, välimises kuulmekäigus jm. Kiudkõhre põhiaines leiduvad tihedate kimpudena kollageenkiud, mis teevad selle liigi eriti vastupidavaks. Kiudkõhre esineb lülidevaheketastes, häbemeliiduses jm. Kõhre pinnal asetseb elastsetest ja kollageenkiududest koosnev kõhreümbris. Kõhres ei ole närve ega veresooni
10. Joonis Ninaõõs – puhastab õhku (ripsepiteel ja limaepiteel). Palju veresooni õhu soojendamiseks. Neel – Suunab õhu kopsutorusse ehk trahheasse Kõri – koosneb kõhredest, sealt liigub läbi ainult õhk. Kõris on häälekurrud, mis pannakse võnkuma väljahingatava õhuga. Hingetoru ehk trahhea – õhu puhastamiseks ripsepiteel, 10-15 cm pikk/ 1,5 – 2,5 cm läbimõõdus Kopsutorud ehk bronhid – Ripsepiteel, kõhrelised poolrõngad Kopsutorukesed ehk bronhioolid – kõige peenemad harud kopsutorukeste otsas Kopsud – katab kopsukelme, vasak kops on väiksem.
2.2 Kõhrkude Kõhrkude koosneb rakkudest ja suurest hulgast tihkest rakuvaheainest. Kõhrerakud ehk kondrotsüüdid on suured ümarad rakud, mis asetsevad üksikuna või rühmadena põhiaines olevates kõhreõõntes. Olenevalt rakkude vahel paikneva põhiaine ja kiudude iseloomust eristatakse kolme liiki kõhrkudedt: hüaliinne, elastne, kiuline. Hüaliinkõhre on tahke, elaststne, omab nõtkust ja suurt tugevust. Tema põhiaine sisaldab peeni kollageenikiude, temast on moodustunud liigeste kõhrelised pinnad, roiete ja hingamisteede kõhrelised osad. Elastses kõhres on lisaks kollageenkiududele hulgaliselt ka elastseid kiude. Elastset kõhre esineb kõrvalestades, välimises kuulmekäigus, esiosa nina vaheseinas, kõripealises. Kiudkõhre põhiaines leiduvad tihedate kimpudena kollageenkiud, mis teevad selle liigi eriti vastupidavaks. Kiudkõhre esineb lülidevaheketastes, häbemeliiduses. 2.3 Tihe sidekude
maismaataimede kujunemine(algelised sammaltaimed, puudusid lehed ja varred) 5)varre ja lehtedega samblad. Ürgraikad olid esmased taimed, mis maapinda asustasid. 6) algelised sõnajalgtaimed 7) paljasseemne taimede teke (kuusk, mänd, kadakas, jugapuu) 8) õistaimed e. katteseemnetaimed. Valitsev taimerühm Maal. Loomade evolutsioon: 1) ainuraksed eeltuumsed organismid 2) päristuumsed organismid 3) käsnad 4)ussid ja lülijalgsed 5) lõuatud kalad, kõige algelisemad. Luud on kõhrelised ja lõualuud puuduvad. Meil elavad silmud. 6) kõhrkalad-haid, raid. 7)luukalad- haugid, lestad, kilud. 8) vihtuimsed kalad ja kopskalad. 9) kahepaigsed, jäsemed, kopsud, nahk, aju. Kehaväline viljastumine vees 10) roomajad, jäsemed, otsaju, nahk, vereringe, kehasisene viljastumine, munal on tugev nahkne kest, ei sõltu veest. (maod, sisalikud, kilpkonnad) 11)imetajad
37. Nimeta liigese erinevad osad! liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. 38. Mis kaitsevad liigest ülemäärase painduvuse eest? Kollageenikiud 39. Mis soodustab liigespindade omavahelist libisemist? Liigesevõie 40. Millisest kõhrest on moodustunud liigespinnad? Hüaliinkõhrest 41. Millised moodustised suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad põrutusi? Liigeseketad 42. Mis tüüpi on luudevahelised pidevühendused? fibroossed, kõhrelised ja luulised ühendused 43. Kus esinevad sideliidused? Luude vahel 44. Kus esinevad luudevahelised õmblused? Koljuluude vahel 45. Kus esinevad tappühendused? Hambajuurte vahel 46. Kus on luud omavahel ühendatud luudevaheliste ühendustega? Ristluulülid moodustavad ristluu, niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu. 47. Kus esineb kõhrliidust? esimese roide ja rinnakupideme vahel, samuti lülisamba lülidevaheketastena 48
Sidekoe liigid: d) Veri - veresoontes. e) Lümf - lümfisõlmedes. f) Retikulaarne sidekude - luuüdis, lümfisõlmes, põrnas. g) Rasvkude - nahaaluskoes ja rasvikutes. h) Kohev sidekude - ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel. i) Tihe sidekude - Eristatakse paralleel- (kõõlused, sidemed, fastsiad) ja sassiskiulist tihedat sidekude (naha võrkkiht). j) Kõhrkude - Eristatakse kolme liiki: hüaliinne (liigeste kõhrelised pinnad, roiete ja hingamisteede kõhrelised osad), elastne (kõrvalestad, välimine kuulmekäik), kiuline (lülidevaheketastes, häbemeliiduses). k) Luukude - Eristatakse põimikulist (kõõluste kinnituskohad ja kolju õmbluste piirkonnas) ja lamellaarset luukudet (kogu skelett). Lihaskoe liigid: l) Silelihaskude - nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes.
Ühendavad, aga ei liiguta. Seovad kõiki liigeseid. * õmblused koljuluude vahel. Õmblused kujunevad tükk aega. * tappühendused hambajuurte ja sompude vahel - hambajuured on tapitud lõualuude sisse. Pideühendus. Hästi stabiilne, aga mitte absoluutselt jäik. 2) Luulised ühendused: * ristluuühendus - ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu * puusaluu selle moodustavad niude-, istmiku- ja häbemeluu 3) Kõhrelised ühendused: * kõhrliidus 1.roide ja rinnakupideme vahel, lülivaheketastena. * sümfüüs kõhrplaat häbemeluude vahel, pidevühenduse edasiarenenud vorm, pole täiesti jäik, pole liigeseõõnt. 91. Liigese ehitus. Joonis 2. Liiges on mittepidav ühendus. Liigesel on mitmed osad: liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. Luude otsad on kaetud liigesekõhrega. Liigesekihn on nagu kott ümber liigese, see hoiab liigeseid koos, ta on kahekihiline ümbris(sisemine on
Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab elundeid omavahel 41. Mis ülesanne on koheval Täita eri elundite vahelisi vahesid. Toite- ja kaitsefunktsioon sidekoel? 42. Kus esineb tihedat Kõõlused, sidemed, sidekirmed (fastsiad) paralleelkiulist sidekude? 43. Kus esineb sassiskiulist Naha võrkkiht sidekude? 44. Kus esineb hüaliinset kõhrkude? Liigeste kõhrelised pinnad, roiete ja hingamisteede kõhrelised osad 45. Kus esineb elastset kõhrkude? Kõrvalestades, välimises kuulmekäigus jms 46. Kus esineb fibroosset (kiud) Lülidevaheketastes, häbemeliiduses jm kõhrkude? 47. Mis annab luukoele elastsuse? Orgaanilised ained valgud, näiteks kollageen 48. Mis annab luukoele tugevuse? Anorgaanilised ained nagu kaltsiumi ja fosfori soolad 49. Millises luu osas toimub
õhku sisaldavad luud (nt. kolju) 6. Luudevahelised ühendused Pidevühendused e. liidused Mittepidevad ühendused e. liigesed 7. Nimetage pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide Fibroossed ühendused kiuline sidekude - Sideliidused (puusaluu koos reieluuga) - Õmblused (koljuluude vahel) - Tappühendused (hambajuured) Luulised ühendused - Ristluulülid moodustavad tervikliku ristluu - Niude-, istmiku-ja häbemeluu moodustavad puusaluu Kõhrelised ühendused - Kõhrliidus (lülisammas) - Sümfüüs (liigeseõõne alge) 8. Keha teljed ja tasapinnad Keha tasapinnad: Sagitaaltasapind - Jagab keha vertikaalselt eest taha, paremaks ja vasakuks pooleks Horisontaaltasapind - Läbib keha horisontaalselt ning jagab selle ülemiseks ja alumiseks osaks Frontaaltasapind - Läbib keha vertikaalselt ning jagab selle eesmiseks ning tagumiseks osaks Keha teljed: Sagitaaltelg Eest taha Frontaaltelg - Vasakult paremale
sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Süda asend-2/3 paikneb keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Südame kambrid-parem ja vasak koda, parem ja vasak vatsake. Parem koda(ülemine, alumine õõnesveen, pärgurge)
Mis luud liigestuvad, mis tüüpi liiges, nimeta liigese eljed. Articulatio humeri. Abaluu ja õlavarreluu. Keraliiges – kõige liikuvam liiges. Frontaal (painutus/sirutus), sagitaal (eemaldamine/lähendamine) ja vertikaalteljed (pöörlemine). 5. Põlveliiges. Mis luud liigestuvad, millise liigeseabiaparaadidid jagavad ülemiseks ja alumiseks korruseks. Articulation genus. Plokk-ratasliiges. Reieluu, sääreluu, põlvekeder (patella). Meniskid (elastsed kõhrelised moodustised, mis amortiseerivad põrutusi) jagavad üleminseks/alumiseks korrusteks. Ülemisel korrusel frontaaltelg - painutumine/sirutamine, alumisel korrusel põlve kõverdamisel vertikaaltelg - sisse ja välja pööramine. 6. Nim ajukolju luud. 1 või 2. Otsmikuluu (1) – os frontale, oimuluu (2) - os temporale, kuklaluu (1) - os occipitale, kiiruluu(2) – os parietale, kiilluu(1) – os sphenoidale, sõelluu (1) – os ethmoidale 7
otsmikuurge, ülalõuaurge 10. Nimeta pidevühenduste liigid, alamliigid, igale näide. Fibroossed ühendused: Luulised ühendused: · Sideliidused, mille hulka · Ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu kuuluvad sidemed ja · Niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu luudevahekiled · Õmblused koljuluude Kõhrelised ühendused: vahel · Kõhrliidus (esinevad esimese roide ja rinnakupideme · Tappühendused vahel, samuti lülisamba lülivaheketastena jm. ) hambajuurte ja · Sümfüüs (liigeseõõnsuse alge) (sünfüüsi puhul on luid sompude vahel ühendavas kõhres pilu) 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa. Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs.
Reieluu nurgast tulenevalt on põlveliigesed erinevalt koormatud. Mehel on koormatud rohkem sisemised meniskid ja naisel välimised. 19. Põlveliiges, abiseadeldised, liikumisvõimalused Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda. Kombineeritud liiges: plokk-ratasliiges Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad – keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder kaitseb liigest. Sidemed: 1) sääreluumine ja pindluumine kaaskülgmine side 2) põlvekederaside 3) eesmine ja tagumine ristiside – takistavad külgliikumist Liikumine: 1)Frontaaltelg – sirutus, painutus 2)Vertikaaltelg – painutatud põlve puhul, sisse ja väljapööramine liigese alumises osas. Külgliikumine välistatud 20. Põlveliigesele toimivad lihased, innervatsioon Frontaaltelg:
Hingamiselundkond (konspekti koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud autorite väljaandeid). Hingamist saab vaadelda organismi ja raku tasandil (rakuhingamine), viimane on käsitletav kui toitainete bioloogiline oksüdatsioon. Hingamine organismi tasandil on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. See on otsesemalt seotud hingamislihaste tööga ning õhu liikumisega kopsudesse/kopsudest välja. Hingamine saab toimuda hingamiselundite ja vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru (trahhea), kopsutorud (bronhid) ja kopsud. Ninaõõnes (cavum nasi) sissehingatav ...
Liikumiselundkond 91. Liikumiselundkonna struktuur Inimese keha ja selle osade liikumist võimaldab tugi-liikumiselundkonna, mis hõlmab luustikku ja listikku.Luustik on tugi-liikumselundkonna passivne, lihastik aktiivne osa. 92. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 93.Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. On üks mõõde oluliselt suurem kui kaks ülejäänut. Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsiapoolne osa metafüüs. 94. Nimeta luude liigid. Igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, Lühikesed (randme ja kannaluud), Lameluud (rinnak...
Anatoomia konspekt 1. Koe mõiste: Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus: Epiteelkudedele on iseloomulik kiire regeneratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel, side- ehk tugikudedele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus, lihaskudedele on iseloomulik ehituslik element kontraktiilne müofibrillid, närvikudedele on iseloomulik et kude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Katteepiteelkude (nahk), Näärmeepiteelkude(kehanäärmed on selle päritoluga), Sensoorne epiteelkude (haistmisepiteel nina limaskestal), Toite sidekoed (veri,lümf), retikulaarne sidekude(luuüdi), rasvkude( ...
muutuda teisteks rakuvormideks või hakata fagotsüteerima. Rasvkude rakuvaheainet vähe, palju nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ja seostab elundeid omavahel Tihe sidekude kõõlused, sidemed, fastsiad paralleelkiulisest tihedast sidekoest, sassiskiulisest naha võrkkiht Kõhrkude liigese kõhrelised pinnad Luukude skelett Lihaskude Silelihas paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele Skeletilihas paneb keha liikuma, allub meie tahtele, ent väsib kiiresti Südamelihas ei allu meie tahtele. Südame lihaseline sein. Närvikude (vt. küs.2 4. Elund kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon
diafüüs 9. Luude liigid ja igale näide. Pikad luud ehk toruluud Näide: õlavarreluud, reieluu ja sõrmelülid. Lühikesed luud ehk käsnluud Näide: randme ja kanna luud. Lameluud ehk plaatluud Näide: rinnak, abaluu ja puusaluu 10.Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide: Skeletiluud on omavahel seotud põhiliselt kahel viisil:pidevate ühenduste liiduse ja mittepidevate ühenduste-liigeste abil On kolme liiki pidevühendeid: fibroossed , kõhrelised ja luulised ühendused Fibroossed ühendused: o sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled (küünarvarre- luude vahel); o õmblused koljuluude vahel; o tappühendid hambajuurte ja -sompude vahel. Kõhrelised ühendused: o kõhrliidus (I roide ja rinnakupideme vahel, selgroo lülivaheketastena); o sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused:
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 KEHALINE AKTIIVSUS JA SELLE MÕJU TERVISELE........................................... 3 1.1 Kehalise aktiivsuse vajalikkus................................................................................... 4 1.2 Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid........................................................................5 1.3 Lapse jalgade areng....................................................................................................6 1.4 Lampjalgsuse tekke põhjused ja ennetamine ............................................................7 1.5 Õiged jalatsid............................................................................................................. 8 1.6 Harjutusi pöiale.......................................................................................
Luudevahelised ühendused Skeleti luud on omavahel seostatud 2 viisil: pidevate ühenduste(liiduste) ja mittepidevate ühenduste(liigesed) abil. 1.Pidevad ühendused luud on teineteisega ühendatud tiheda sidekoe/kõhre abil. Mõned luustuvad. Nt niude + istmiku + häbemeluude liitumisel luustumise tagajärjel moodustub ühtne puusaluu. Taoliste ühenduste puhul on luude liikuvus väga piiratud või puudub. 3 liiki ühendusi: fibroossed; luulised; kõhrelised ühendused. Fibroossete ühenduste alaliigid: Sideliidused - sidemed ja luudevahekiled õmblused koljuluude vahel tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel Kõhrühendite alaliigid: kõhrliidus (selgroo lülivaheketastena); sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused
võrdselt, vananedes muutuvad luud hapramaks. 7. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Sidekoelised. Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhrelised. Kõhrliidus luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs (puusaluu). Liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 8. Liigeste ehitus ja jaotus Liigese moodustub kahest kõhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise
Mineraalide ainevahetuse häire põhjustab luude hõrenemist.Luud on organid! See tähendab, et luud on nagu kopsud, süda või maks, mis koosnevad mitmest erinevast koest. Luude põhiosa moodustavad luurakud, kuid luudes leidub veel närvirakke, veresooni, liigesepindu katvat kõhrkude, kilejat sidekude jmt. Üheskoos kujundavad need koed luu kui terviku talitluse ja mõjutavad selle arengut ning kohanemist välistele teguritele, nagu näiteks kehaline koormus. Looteeas on kõik luud kõhrelised, saavutades oma lõpliku nn. luise olemuse umbes 20 eluaastaks. INIMESE LUUSTIK SKELETT Skeleti tähtsamad osad on kolju, selgroog, rindkere, õlavööde koos ülajäsemetega ning vaagnavööde koos alajäsemetega. KOLJU Kolju, pealuu ehk kolp on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa. Kolju luud on õmbluste ja kõhrliiduste varal üksteisega liikumatus ühenduses ning liikuvas ühenduses on ainult
tingitud tugevnemisega aktiivsust vereloome, eriti luuüdi sisalduvate toruluude. 15) Selgroog jaguneb viide tsooni: 7 kaelalüli, 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli, ristluus 5 kokkukasvanud lüli, nn 4-5 liikumatust lülist sabakont ehk õndraluu. Vertikaalsete jõudude amortiseerimiseks ja kehale liikuvuse andmiseks on selgrool kaela ja nimme piirkonnas kaks kõverust ettepoole (lordoos) ning rindkere ja ristluu osas kõverused vastavalt tahapoole (küfoos). Selgroolülisid eraldavad kõhrelised kettakesed, mida nimetatakse ka diskideks. Diski pehmet keskosa ümbritseb tugev sidekude. Kui inimene liigub, muudavad elastsed lülivahekettad oma kuju ning lubavad lülisambal end kokku suruda või kõveraks muutuda. Suure koormuse korral võib disk välja sopistuda. Närvijuurele surumine tekitab piinavat valu. 16) Ülajäse koosneb õlavarreluust, küünarvarrest ning kodarluust, randmeluudest ja labakäe luudest. Alajäseme luud on reieluu, sääre- ja
vanust loob kollageeni kiudude tootmise ja soodustab luude lupjumist. Ära unusta, et luukude on keha peamine kaltsiumireserv ja et selle hulk veres on hoolikalt reguleeritud luudega, mis mängivad puhvertsooni rolli ja vabastavad või neelavad kaltsiumi, mis on hädavajalik koostöötegur paljudes ainevahetusprotsessi- des. 2 On kolme tüüpi liigeseid: kiulised, kõhrelised ja võidelised (sünoviaalsed). Nende ühiseks tunnuseks on sidekudede olemasolu, mis sisaldavad elastiini ja kollageeni. Ränil on oluline roll nende kahe kiu sünteesis. Liigesed peavad olema painduvad, et võimaldada liikumist ning taluda pingeid. Need võivad taandareneda või vananeda enneaegselt, mille tulemuseks on kulumine ja ärritus nagu artroosi puhul. Mõjutatud liigesed on tavaliselt need, mis kannavad keha kaalu: selg, puusad, põlved, jalad ja mõned liigesed kätes
capitis costae (keraliiges) - roidepea liigestub lülikeha vastava liigespinnaga (II-X roidepea liigestub kahe naaberlüli kehaga, I ja XI-XII roidepea ühe lüli kehaga). - Roide-ristijätke liiges art. costotransversaria (ratasliiges), moodustab I-X roide köbrukeste ja ristijätkete liigespindade vahel. - Liigesed funktsioneerivad kombineeritult - Liikumine toimub ratasliigese telje ümber ! Roide ühendused rinnakuga - Seitsme ülemise roide eesmised kõhrelised otsad ühinevad rinnakuga. I roie (vahel ka VI ja VII) ühendub rinnakuga sünkondrootiliselt. II-V roie moodustavad rinnakuroide liigesed. Liigesekihnuks on kõhreümbris (sünoviaalkile puudub) - Roiete omavahelised ühendused: VIII, IX, X roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva VII roidega sündesmootiliselt. V, VI, VII, VIII roidekõhre nurkade vahel esinevad kõhredevaheliigesed. Liigesekihnuks on kõhreümbris.
10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused: · Sideliidused (sidemed). · Õmblused (koljuluude vahel). · Tappühendused (hambajuurte vahel). b) Luulised ühendused: · Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). · Niude-, istmiku- ja häbemeluu. c) Kõhrelised ühendused: · Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). · Sümfüüs (häbemeluude vahel). 11. Liigese ehitus: Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese s 12. Nimeta liigese abiseadeldised: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas
1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. Epiteelkude Lihaskudede katab keha või elundi välispinda, ühisteks ehituslikeks elementideks on vooderdab kehaõõsi seestpoolt või kontraktiilsed müofibrillid (st neil moodustab näärmeid. Epiteelkude on kokkutõmbevõime). koosneb peaaegu ainult rakkudest, Eristatakse kolme liiki lihaskudet: rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on silelihas-, ühendatud selle all oleva sidekoega vöötlihas- ja basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire südamelihaskude. regeenratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Sidekoele Närvikude on iseloomulik suhteliselt...
(lümfidõlmedes) Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude – kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude – inimese skelett 1 3) LIHASKUDE Vöötlihaskude – moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Silelihaskude – nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Südamelihaskude – südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE Närvikude – närvide ümber
ARENG: · 1.arengukuu, kujunevad elundkondade algmed. · 2.arengukuu, 2,5cm, kujunevad aju, sõrmed ja varbad, magu ja maks, kopsud, kõrvad ja nina · 3.arengukuu, tekib väline sarnasus inimesega, 7.5cm, 3grammi, kujunevad: suguelundid, neerud, silmavärv, liigutused · 4.arengukuu, 15cm, 80grammi, kõik inimesele vajaliud asjad on olemas.. Kujunevad: imemis- ja neelamisrefleks, TOIMUB luustumine, kuni 3nda kuuni on luud kõhrelised · 5 arengukuu, ainult kiire kasv, · 6 arengukuu, 30cm, kaalub 600grammi, nahk on kortsuline, luud tugevnevad, kopsud täiustuvad · 7 arengukuu, kaalub üle kilo, RASVKOE moodustumine, regeerib valgusele ja helile. · 8 arengukuu, 40cm, kaalub 2kg, nahk sileneb, karvad kaovad, arenenud närvirakud · 9arengukuu, Normaalne rasedus kestab 38- 40 nädalat. +/ - kaks nädalat SÜNNITUS, protsess, millega looteline areng lõpeb. Kaks viisi sünnitamiseks,
4,5-6l inimese kehas Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude inimese skelett 2 3) LIHASKUDE koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Vöötlihaskude moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Silelihaskude nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Südamelihaskude südames, moodustades südamelihase võrgustiku
4,5-6l inimese kehas Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude inimese skelett 2 3) LIHASKUDE koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Vöötlihaskude moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Silelihaskude nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Südamelihaskude südames, moodustades südamelihase võrgustiku
4,5-6l inimese kehas Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude – kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude – inimese skelett 2 3) LIHASKUDE koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Vöötlihaskude – moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Silelihaskude – nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Südamelihaskude – südames, moodustades südamelihase võrgustiku
põhiainet ja rakke on vähe. Eristatakse paralleelkiulist ja sassiskiulist tihedat sidekude. Paralleelikulisest sidekoest on moodustunud kõõlused, sidemed ja fastsiad (kiled). Sassiskiuline sidekude moodustab naha võrkkihi. *kõhrkude – koosneb rakkudest ja suurest hulgast tihkest rakuvaheainest. Kõhres ei ole närve ega veresooni. Kõhrkude saab toitaineid veresoonterikka kõhreümbrise kaudu. Moodustab nt liigeste kõhrelised pinnad ja esineb kõrvalestades, lülidevaheketastes jm. *luukude – koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines esinevad Ca ja P soolad annavad luudele tugevuse. Luukoest moodustunud skelett on kehale toeks ja kaitseks. Luukude on ühtlasi mineraalainete depooks. 3) lihaskude – ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. *silelihaskude – esineb nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite
Artikuleeritud kõnest võtavad osa veel keel, suuõõs, huuled ja ninaõõs. Kõri kõhred: alumine kõhr sõrmuskõhr ühendab kõri hingetoruga; kilpkõhr (hüaliinkõhr) paikneb kõikide kõhredest eespool, saab hästi kombelda. Meestel kilpkõhre nurk 90º, naistel - 110º; pilkkõhr paariline, kolmnurkse kujuga. Hingetoru ehk trahhea. Hingetoru on torujas moodustis, mida mööda liigub õhk kopsude poole. Umbes 12 cm pikk. Trahhea toeseks on kõhrelised, C-kujulised poolrõngad (umbes 20), mille avatud osa on suunatud selja poole. Nad on omavahel ühendatud sidemete abil. Trahhea tagumine sein on pehme, koosneb sidekoelisest koest, mis on üsna tihedalt ühendatud söögitoruga. Seest on trahhea kaetud limaskestaga, mille sügavuses on silelihaskiud ja lima eritavad näärmed. Kaela piirkonnast läheb trahhea rinnaõõnde ja jaguneb IV V rinnalüli kõrgusel kaheks bronhiks. Hargnemise piirkonna nimetatakse trahhea bifurkatsiooniks.
11. Pidevühenduste liigid Fibroossed ühendused: · Sideliidused (sidemed). · Õmblused (koljuluude vahel). · Tappühendused (hambajuurte vahel). Luulised ühendused: · Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). · Niude-, istmiku- ja häbemeluu. Kõhrelised ühendused: · Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). · Sümfüüs (häbemeluude vahel). 12. Liigese ehitus Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeses 13. Abiseadilised Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba
e) Pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused: Sideliidused (sidemed). Õmblused (koljuluude vahel). Tappühendused (hambajuurte vahel). b) Luulised ühendused: Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). Niude-, istmiku- ja häbemeluu. c) Kõhrelised ühendused: Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). Sümfüüs (häbemeluude vahel). 11. Liigese ehitus: Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese őős 12. Nimeta liigese abiseadeldised: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba
Anorgaaniline aine koosneb peamiselt kaltsiumfosfaadist, veel esineb kaltsiumkarbonaati, magneesiumfosfaati, kaltsiumfluoriidi ja kaltsiumkloriidi. Päikesevalgus ja D-vitasmiin soodustavad min. ainete ladestumist luudes. 14-15. Luude seostumise vormid ja liigese ehitus Luudevahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ning amortiseerivad liikumisel tekkivaid põrutusi, tõukeid jne. Eristatakse kolme seostumisviisi: fibroossed, kõhrelised ja sünoviaalsed ühendused. Fibroossete ühenduste alaliikideks on sideliidused (kodarluu ja küünarluu vahel), õmblused (koljuluu) ja tappühendid (hambajuure ja –sombu vahel) Kõhreliste ühenduste alavormidena eristatakse kõhrliidust (selgroolülid) ja sümfüüsi(puusaluud) Sünoviaalse ühenduse e. liigese puhul liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs – esiplaanil on liikumisfunktsioon. Liigestuvate luude puutepindu nim. liigesepindadeks, mida katab liigesekõhr
Neelule järgneb kõri, mille alaosas asuvad häälekurrud. Häälekurdude vahele jääb häälepilu. Seda läbiv õhk paneb need võnkuma, tekib hääl. Meestel on madalam hääl kui naistel. Kõrist liigub õhk hingetorusse, mis jaguneb kaheks haruks. Nii ninaõõnes kui hingetorus on imeväikesed karvakesed, mis lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole. Hingetorust saame tolmu välja köhides. Hingetoru kopsu suunduvad harud on kopsutorud ehk bronhid. Hinge- ja kopsutorusid toestavad kõhrelised rõngad. Hingetoru on täiskasvanul 10 kuni 15 cm pikkune; läbimõõt on 1,5 kuni 2,5 cm. Joonisel on kujutatud kopsude ja südame üldehitust ja kopsudes toimuvat gaasivahetust. Gaasivahetus toimub
hüpotalamuse neuronitele, vähendab isu, suurendab energiakulutust. Müostatiin:TGFb superperekonna valk, sekreteeritakse lihasrakkude poolt, pärsib lihasrakkude kasvu ja satelliitrakkude uuenemist. Mehhanismid, mis mõõdavad organi funktsiooni:maks kohanda oma mõõtmeid keha üldise suuruse järgi; ühe neeru eemaldamisel teine suureneb. Organismi kas füüsiliselt: selgrolüülide ja toruluude kasv - vastav lihaste kasv:kasvuplaat (õhuke kõhreline ala toruluude otstes kus kõhrelised tüvirakud luu pikkust kasvatavad); Kasvuplaadi tüvirakud jagunevad, tekkinud kõhrerakud liiguvad edasi, kasvavad suuremaks ja asenduvad osteotsüütidega; puberteedi lõpul kasvuplaat luustub.Toruluure kasv kontrollivad paljud hormoonid (kasvuhormoon, kilpnäärme türosiinm kortikoidid). Selgroolülid kasvavad ka endokondriaalse luustumise teel. Luude ja lihaste kasv on mehaaniliselt koordineeritud: Luude kasv avaldab neile kinnitunud lihastele pinget (tension)
sellist ühendusvormi, kus luud on omavahel ühendatud sidekoe varal. Õmblus e. sutuur nim. õhukese sidekoekihi varal liitunud koljuluude ühendust. Eristatakse soomus-, saag- ja lameõmblust. Tappühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alavormina eristatakse: Kõhrliidus luud on omavahel seostunud kõhrkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavas kõhrekihis esineb pilukujuline õõs (puusaluud). Fibroossed ja kõhrelised ühendused võivad looma vananedes asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Sünoviaalne ühendus e. liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfunktsioon 5. Skeleti mõiste ja jaotus Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes ehk skelett on keha toeks ning ka samal ajal ja keha suuruse ja kuju määrajakas.Mitmed skeleti osad piiravad elutähtsaid
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
Kiudkõhr - sisaldab palju kollageenkiude (ei saa sikutada, sest ei veni) Elastne kõhr - sisaldab palju elastseid kiude (saab muuta kuju, aga võtab kuju tagasi) LUUKUDE Lootel tekib esmalt luuriku kõhreline mudel, millesse 8. elunädalal tekivad esimesed luustumistuumad Sünnihetkel on osa lapse toesest veel kõhreline Toruluude luustumine toimub nii luu kehast kui otsmistest luustumistuumadest. Kõhrelised osad nende vahel on epifüüsiplaadid ehk kasvuplaadid, mis luustuvad hiljemalt 20. eluaastaks Luu kasvamine paksusesse ja luukahjustuste paranemine toimub luuümbrise ehk periosti kaudu Toruluude keskel on luuüdiõõs, mida täidab luuüdi Punane luuüdi - toodab uuesti vererakke, kollane luuüdi vererakke ei tooda Luustikule minev kaalu osa on väga väike (nad on kerged) Luukoes vähe rakke ja rohkelt rakuvaheainet - ¼ on vesi,
sellist ühendusvormi, kus luud on omavahel ühendatud sidekoe varal. Õmblus e. sutuur nim. õhukese sidekoekihi varal liitunud koljuluude ühendust. Eristatakse soomus-, saag- ja lameõmblust. Tappühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alavormina eristatakse: Kõhrliidus luud on omavahel seostunud kõhrkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavas kõhrekihis esineb pilukujuline õõs (puusaluud). Fibroossed ja kõhrelised ühendused võivad looma vananedes asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Sünoviaalne ühendus e. liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfunktsioon. liigese ehitus liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune
sellist ühendusvormi, kus luud on omavahel ühendatud sidekoe varal. Õmblus e. sutuur nim. õhukese sidekoekihi varal liitunud koljuluude ühendust. Eristatakse soomus-, saag- ja lameõmblust. Tappühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alavormina eristatakse: Kõhrliidus luud on omavahel seostunud kõhrkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavas kõhrekihis esineb pilukujuline õõs (puusaluud). Fibroossed ja kõhrelised ühendused võivad looma vananedes asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Sünoviaalne ühendus e. liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfunktsioon 5. Skeleti mõiste ja jaotus Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes ehk skelett on keha toeks ning ka samal ajal ja keha suuruse ja kuju määrajakas.Mitmed skeleti osad piiravad elutähtsaid
7. Ärge püüdke hoo ajal takistada liigutusi ega äratada haiget raputamise, kloppimise või nuuskpiiritusega. See on lihtsalt kasutu. Kiirabi on vaja kutsuda, kui hoog on toimunud esimest korda elus; haige on end tugevalt vigastanud; ühele hoole järgneb teine hoog 60 minuti jooksul; hoo krambi osa on kestnud üle 5 minuti; haige ei ole teadvusele tulnud 30 minuti jooksul TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Kirjelda luude ealisi iseärasusi lapseeas? Luud kõhrelised, hulgaliselt vett, luukuoe regeneratsioonivõime kõrge, toimub luustumine Nimeta puusaliigese arengulise düsplaasia vormid. 1. ebastabiilsus 2. osanihestus e subluksatsioon 3. nihestus e luksatsioon Kirjelda puusaliigese arengulise nihestuse olemust. Puusaliigese arenguline nihestus on puusaliigese arengulise düsplaasia raskeim aste. Varem nimetati seda haigust puusaliigese
2001, lk. 260-292) Iga organism vajab elutegevuseks hapnikku. Inimorganism saab hapnikku õhust hingamise teel. Elundid, mille kaudu sisse- ja väljahingatav õhk inimorganismis liigub, moodustavad hingamiselundite süsteemi. Hingamiselundeid võib jaotada kaheks: hingamisteedeks, mille kaudu sisse ja väljahingatav õhk liigub, ning kopsudeks, kus toimub gaasivahetus. 8.1. Hingamisteed: Hingamisteedele (kõri, trahhea, bronhid, bronhioolid) on iseloomulik, et nende seintes leiduvad kõhrelised plaadid. Seetõttu on hingamisteede valendik alati avatud. Mida rohkem bronhid ja bronhioolid ahenevad, seda vähem on nende seintes kõhrelisi plaate ja rohkem silelihaskiude. Hingamisteedele on iseloomulik nende limaskest. Nad on kaetud 36 ühekihilise silinderepiteeliga. Need osad kopsudest, kus toimub gaasivahetus, nn. kompsusombud ehk alveoolid, on erakordselt õhukese seinaga. Enne, kui sissehingatav õhk pääseb kopsudesse, peab teda puhastama, soojendama ja niisutama
Arenevad käed ja jalad ning moodustuvad sõrmed ja varbad. Moodustuvad vere- ja luurakud. Algab välissuguelundite formeerumine. Kuuenda nädala algul hakkab lööma loote süda. Kuu lõpuks on loode 4cm pikk ja kaalub 15g. 3. kuu (9.-12. rasedusnädal) Umbes 10. nädalaks on kõik loote kehaosad välja arenenud. Pea on siiski veel küllalt suur, kuid edaspidi pea kiire kasv pisut aeglustub, keha kasv aga kiireneb. Loote luud hakkavad võtma oma õiget kuju, kuid on veel kõhrelised. Nahk on õhuke, värvuselt punaks, kohati õrna udukarvaga kaetud. Toimub loote soo diferentseerumine - kui esialgu arenesid paraleellselt mõlema soo suguelundid, siis nüüd toimub edasine areng ainult eostamisel määratud soo suunas. Loode suudab end juba liigutada, tema maks ja neerud töötavad, pankreas toodab insuliini. Hakkavad arenema kopsud ning tekivad primitiivsed hingamisliigutused. Kuu lõpuks on loode 9cm pikk ja kaalub 30g. 4. kuu (13.-16. rasedusnädal)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
