docstxt/14478493241587.txt
caput humeri -ÕLAVARRELUUPEA collum anathomicum et chirurgicum ÕLAVARRELUU ANATOOMILINE, KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ÕLAVARRELUU PLOKK tuberculum majus et minus SUUR, VÄIKE KÖBRUKE ettepoole jääb väike köbruke. epicondylus lat. et med. - PÕNDAPEALIS capitulum humeri ÕLAVARRELUU PÄHIK fossa olecrani - KÜÜNARNURKMINE AUK fossa coronoidea NOKKJÄTKMINE AUK fossa radialis - KODARLUU AUK ulna - KÜÜNARLUU caput ulnae -KÜÜNARLUU PEA olecranon - KÜÜNARNUKK processus coronoideus - NOKKJÄTKE processus styloideus - TIKKELJÄTKE incisura trochlearis - PLOKISÄLK incisura Raidalis - KODARLUUSÄLK tuberositas ulnae KÜÜNARLUU KÖPRUS -krobeline circumferentia articularis - LIIGESRINDMIK radius - KODARLUU caput radii - ÕLAVARRELUU PEA collum - KAEL tuberositas radii - ÕLAVARRELUU KÖPRUS circumferentia articularis - LIIGESRINDMIK
Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette õlavarre lihas köbruke viimine Õlavarrelihas Õlavarreluu distaalse osa eesmine pind Küünarluu köprus Küünarvarre painutus Õlavarre Pikk pea abaluu liigeseüliselt Kodarluu köprus Küünarvarre kakspealihas köbrukeselt, Lühike pea abaluu painutus kaarnajätk Õlevarre Pikk pea abaluu liigesealune köbruke, Küünarnukk Küünarvarre kolmpealihas Külgmine pea õlevarreluu tagumise pinna sirutus ülaosa, Mediaalne pea õlavarreluu tag. pinna alaosa
ÕLAVARRE LIHASED KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnajätkelt Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukesele Funkts: tõmbab õlavart ette ja keerab sisse ÕLAVARRELIHAS- kakspealihase all Algab: õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt Kinnitub: küünarluu köprusele Funkst: painutab küünarvart ÕLAVARRE-KAKSPEALIHAS (biceps) Algab kahe peana: pikk pea algab abaluu liigeseüliselt köbrukeselt lühike pea algab kaarnajätkelt Kinnitub: kodarluu köprusele Funkts: painutab küünarvart ja pöörab välja ÕLAVARRE-KOLMPEALIHAS (triceps) Algab kolme peana: pikk pea abaluu liigesealuselt köbrukeselt külgmine osa õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt mediaalne pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt Kinnitub: küünarnukile Funkts: sirutab küünarvart ja tõmbab taha mediaalsele KÜÜNARNUKILIHAS Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealselt Kinnitub: küünarnukile Funkts: sirutab küünarvart KÜÜNARVARRE LIHASED 1
Õlanukmine ots 53. Millised köbrukesed on õlavarre luul? Suur ja väike kõbruke 54. Millise lihase jaoks on õlavarreluul oma köprus? Deltalihase jaoks 55. Mille jaoks on auk õlavarreluu distaalse otsa dorsaalsel pinnal? Sinna paigutub küünarnukk. 56. Mille jaoks on augud õlavarreluu distaalse otsa ventraalsel pinnal? Nendes paiknevad küünarvarreluu proksimaalsed jätked 57. Milline küünarvarre luu paikneb lateraalselt, kui peopesa on suunatud ettepoole? Kodarluu 58. Millega liigendub kodarluu pea? Õlavarreluu-pähikuga 59. Mitu liigeselist ühendust on kodarluul küünarluuga? Kaks 60. Kas kodarluu köprus paikneb luu distaalses või proksimaalses osas? Proksimaalses otsas 61. Kas kodarluu distaalne ots on kumer või nõgus? nõgus e sissepoole kaldus 62. Mis tüüpi liiges jääb küünarluu ja õlavarreluu vahele? Plokkliiges 63. Kas küünarluu köprus jääb luu distaalsesse või proksimaalsesse ossa? Proksimaalses osas 64
osaks. 29. Õlaliiges: (info õpikust) liigenduvad luud: moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluu-pea liigese pinnad: liigesepea on väiksem kui pool kera-pinnast, liigeseõõnsuse servale kinnitub võrukujuline liigeseõõnsusmokk. liigese tüüp: keraliiges abiseadeldised: õlavarreluu mokk liikumine: hästi liikuv liiges, 3-teljeline liikumine 30. Küünarliiges: (info õpikust) liigenduvad luud: õlavarreluu, küünar- ja kodarluu õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges, mille moodustavad õlavarreluu-pähik ja kodarluupea lohk; õlavarre-küünarluu liiges on tigu- ehk vintliiges (plokkliigese alaliik), mille moodustavad õlavarreluu-plokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk; lähimine kodarluu-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk.
• Suur rinnalihas- innerveerib õlavarrepõimiku rangluumised närvid Õlavarre sissepööramine: • Seljalailihas • Suur rinnalihas- innerveerib õlavarrepõimiku rangluumised närvid • Deltalihase eesmine osa- - innerveerib kaenlanärv Õlavarre väljapööramine: • Harjaalune lihas • Väike ümarlihas • Deltalihase tagumine osa- innerveerib kaenlanärv 9. Küünarliiges, liikuvus. Küünarliiges on liitliiges – ühenduvad õlavarreluu, küünarluu- ja kodarluu. Siia kuulub 3 liigest: • õlavarre-kodarluu liiges – keraliiges. Liikumine ümber 3 telje. • õlavarre-küünarluu liiges – tiguliiges. Liikumine ümber 1 telje. • Lähim kodar-küünarluu liiges – ratasliiges. Liikumine ümber 1 telje.sisse ja välja. Liikuvus: valdav liikumine toimub ümber frontaaltelje – suure amplituudiga sirutamine ja painutamine. Ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine. 10. Küünarliigesele toimivad lihased, innervatsioon.
subscapualres) 6) Õlavarre-kolmpealihase pikk pea – õlavarrepõimiku radiaalnärv (n.radialis) 7) Selja lailihas - õlavarrepõimiku rindkere- seljanärv (n.thoracodorsalis) 8) Harjaülene lihas – õlavarrepõimiku abaluuüline närv (n.suprascapularis) 9) Abaluualune lihas – õlavarrepõimiku abaluualune närv (n. subscapulares) 9. Küünarliiges, liikumisvõimalused Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud – õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges, liigesepinnad: õlavarreluu pähik ja kodarluupea lohk 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), liigesepinnad: õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk. Plokisälgu hari ja ploki pilu suunavad painutuse mediaalsele (haaramine). 3)Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), liigesepinnad: kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Sidemed: küünarluumine ja kodarluumine
· liigese tüüp - keraliiges · Abiseadeldised - liigeseõõnsusmokk · Liikumine ümber frontaaltelje õlavarre liikumine ette ja taha; ümber sagitaaltelje liikumine külgsuundades, s.o. eemaldamine ja lähendamine; ümber vertikaaltelje õlavarre pöörlemine (pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine) 29. Küünarliiges: · Liigenduvad luud õlavarreluu, küünar- ja kodarluu · liigese pinnad küünarliigese koostisse kuuluvad 3 liigest: õlavarre-kodarluu liiges (keraliiges), mille moodustavad õlavarreluu-pähik ja kodarluupea lohk. Õlavarre-küünarluu liiges (tiguliiges e vintliiges=plokkliiges). Mille moodustavad õlavarreluu-plokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk. Lähimine kodar-küünarluu liiges (ratasliiges), mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk.
harjast distaalsemalt sisse Õlavarrelihas Õlavarreluu distaalselt osalt Küünarluu kõprusele Painutab küünarvart Õlavarre-kakspealihas (algab kahe peana) · Pikk pea · Abaluu liigeseüliselt · Kodarluu kõprusele Tõmbab õlavart vähesel kõbrukeselt määral ette, painutab küünarvart ja pöörab välja · Lühike pea · kaarnajätkelt Õlavarre-kolmpealihas (algab kolme peana)
6. Kodarmine Mediaalselt 2. kämblaluu põimikule Randme painutamine randmepainutaja põndapealselt 7. Pikk pihulihas Mediaalselt Pihule Randme painutaja põndapealselt 8. Küünarmine Õlavarreluu 5. kämblauule Randme painutaja randmepainutaja mediaalselt põndapealselt Külgmine rühm 9. Väljapõõraja lihas Õlavarreluu lateraalselt Kodarluu ülemine osa Põõrab küünarvart ( supinaator ) põndapealselt välja 10. Lühike Õlavarreluu lateraalselt Kolmandale Randme sirutaja kodarmine põndapealselt kämblaluule randmesirutaja 11. Pikk kordarmine Õlavarreluu lateraalselt Teisele kämblaluule Randme sirutaja randmesirutaja põndapealselt 12
Seesamluu põlves, väga likuv. Kummagil jalal on seesamluu pöid, esimese pöialuu all on 2 väikest seesamluud, et toetada suure varba poolset osa ja suunata lihastööd. 93. Nimeta üheteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Liikumine võimalik ainult ümber ühe telje. Neid on 2: Plokkliiges sõrmeliiges. Liikumine kindel, fikseeritud. Ratasliiges(näiteks jalgratas, tiirleb ümber ühe telje) küünarkodarluuvahel, liigub ümber vertikaaltelje. Küünar ja kodarluu vahel. 94. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Neid on 2 varianti: Ellipsoid ehk munaliiges kodarluu 2 telge - ümber frontaaltelje ja ümber sagitaaltelje. Saame ühte pidi lehvitada ja teistpidi liigutada. Kodarluu on kaugemal ja ei sega pöidla tööd. Randmeluu ja kodarluu vahel. Sadul- ehk rübiliiges saame liikuda ümber sagitaal ja frontaaltelje üks ainsam koht kehas pöidla kämblaluu ja randmeluu. Kämblaluu liigendub kämblaluuga
väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluu liiges : ,,": Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on inkongruentsed. Läheneb keraliigesele.Kolme teljeline liikumine 28. Õlaliiges:"": Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 29. Küünarliiges:"": Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges( plokk ja plokisälk),lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline 31
11. Liigese ehitus (JOONIS.!) Liigese õõs, liigese kõhr ja liigese kihn, mis ümbritseb liigest ja toodab liigesevõiet. 12. Liigese abiseadeldised Liigeseõõnsusemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad: võruketas, menisk (põlveliigeses võruketas,) Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder) 13. Üheteljelised liigesed Ratasliiges sisse- ja väljapööramine (nt küünar- ja kodarluu vahel) Plokk- ehk sarniirliiges painutus ja sirutus (nt sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed). 14. Kaheteljelised liigesed ellipsoidliiges liigutused ümber frontaal- (painutus, sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). Nt proksimaalne käeliiges sadulliiges liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka koonusliikumine. Nt pöidla randme-kämbla liiges 15
2)ümber sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine 3)ümber frontaaltelje õlavöötme pöörlemine . 29. Õlaliiges Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 30. Küünarliiges Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised) 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised) 3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised) Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 31. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile
Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles. 31. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 32. Käeliiges koosneb: a)Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. b)Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 33. Kodarluu-randmeliiges: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. 2-teljeline 34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. 1- teljeline liikumine 35. Amfirtroosi mõiste: Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud):
Küünarliiges on liitliiges mille koostisse kuulub 3 liigest: 1. õlavarre-kodarluu liiges, mis on keraliiges; 2. õlavarre-küünarluu liiges, mis on tigu- ehk vintliiges ning 3. kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Abiseadeldiseks: 1. võruside. Liikumistelgi on kaks: 1. ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus; 2. ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber künarluu. 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine: Küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile. Lähim ja kaugmine kodar- küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku; Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses. Küünarluu on paigal, kodarluu liigub. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavöötme pöörlemine, siis võib ülajäse roteerida kuni 300º ulatuses
Ristluu on kokku kasvanud 5st selgroolülist. See, mida me sabakondiks nimetame on õndraluu. Rinnakorv koosneb roietest. NB! Ribid on loomadel. Alumised 2 roiet on kinnitumata rinnaku külge. Roided kinnituvad eest rinnakule, tagant selgroo külge. Selgroolülide vahelised kettad on kõhred, mis aitavad selgroogu venitada ja sellel vetruda. Vaagnaluud asuvad puusapiirkonnas. Neid on kaks: vasakul ja paremal. Naistel on puusaluu laiem. Jäsemed Õlavarreluust edasi tuleb 2 paralleelset luud: kodarluu ja küünarluu. Kui käsi on põidlaga väljapoole pööratud on kodarluu kehale lähemal ja küünarluu väljapoolne. Randmeluid on palju: 8 tükki. Käelabas asuvad kämblaluud ja sõrmede osas on sõrmeluud. Põial koosneb kahest, teised sõrmed kolmest luust. Jalgades asuvad reie- ja sääreluud. Sääreluu kõrval asub ka pindluu. Kannas on kontsluu, see läheb edasi pöia- ja varbaluudeks.
vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. Seejuures suureneb rindkere ülemise osa sagitaalmõõde ja alumise osa frontaalmõõde. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: On õlavöötme luud ning ülajäseme vabaosa luud. a) Õlavööde: Abaluu. Rangluu. b) Ülajäseme vabaosa: Õlavars - õlavarreluu. Küünarvars - küünarluu ja kodarluu. Käsi - randme ja kämbla luud ning sõrmelülid. 26. Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine): Moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. Võib esineda ka liigesesisene kõhrketas. Liigesekihnu tugevdavad õlanuki-rangluu side; kaarnajätke-rangluu side ja kaarnajätke-õlanuki side. Õlanuki-rangluu liiges on on lameliiges, liikumine
Abiseadeldiseks liigesemokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: ümber frontaaltelje toimub õlavarre liikumine ette ja taha; ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine ja lähendamine; ümber vertikaaltelje toimub õlavarre pöörlemine- pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine. 26. Küünarliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: küünarliiges on liitliiges, milles liigenduvad õlavarreluu, küünar- ja kodarluu. Abiseadeldiseks võruside. Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre- kodarluu liiges, mis on keraliiges; õlavarre-küünarluu liiges, mis on tigu- ehk vintliiges ning lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Liikumistelgi on kaks: ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus; ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber künarluu. 27. Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine: küünarvarre luid ühendab
Frontaaltelje õlavarre liikumine ette ja taha 29. Küünarliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: õlavarreluu, küünar-ja kodarluu. Selle koosseisu kuulub 3 liigest: Õlavarre-kodarluu liiges keraliiges Õlavarre-küünarluu liiges tiguliiges Kodar-küünarluu liiges ratasliiges Liikumine ümber kahe telje: Frontaaltelje sirutus ja painutus Vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine Küünarvarre luid ühendab omavahel luudevahekile. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liikumine: Toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon), väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 31
Algab kahe peana: pikk pea algab abaluu liigeseüliselt köbrukeselt pika kõõlusega, Lihase lõpposa kinnitub Teostab väikeses ulatuses Õlavarreli Õlavarre mis läbib õlaliigese õõne, tugeva kõõluse abil õlavarre anteversiooni ja hased kakspealihas asetsedes õlavarreluu kodarluu köprusele. küünarvarre supinatsiooni. köbrukeste vahevaos; lühike pea algab kaarnajätkelt. Algab kolme peana: pikk pea abaluu liigesealuselt köbrukeselt, külgmine pea Toimides küünarliigesele sirutab
Ülajäseme pindmised lihased 1. Õlavarre kakspealihas m. biceps brachii Algus – asub õlavarre esiosas õla ja küünarnuki vahel. Mõlemad lihase pead algavad abaluust ja liituvad, moodustades ühe lihase kõhu, mis kinnitatakse ülemisele käsivarrele. Kinnituskoht – mõlemad lihase pead liituvad ühiseks lihaskääviks, mis kinnitub kõõluse abil kodarluu köpruse külge. Funktsioon – põhifunktsioon küünarnukis, kus see painutab käsivart. 3 2. Õlavarre-kodarluu lihas m. Brachioradialis Algab – õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt. Kinnitub – küünarluu köprusele. Funkstioon – painutab küünarvart ja püüab hoida küünarvart keskasendis. Samuti on see
27. Rinnaku-rangluuliiges: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Läheneb keraliigesele. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. 28. Õlaliiges: Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 29. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad 3 luud: Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 3 erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges, õlavarreluu-küünarluu liiges, kodar-küünarluu liiges 30. Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine: Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (mõlemad koos talitsevad ratasliigesena). Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180° ulatuses
3. Roideid on inimesel 12 paari ja vastavalt kinnitumisele jagunevad: * pärisroided I VII roidepaar , kinnituvad rinnakule kõhre varal * ebaroided VIII X roidepaar, kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare * vallasroided XI XII roidepaar, kinnituvad lihastes 4. Nimetage õlavöötmeluud Abaluud, rangluu 5. Nimetage vaba ülajäseme luud Õlavarreluu, küünarluu, kodarluu,käeluud 6. Nimetage käeluud Randmeluud, kämblaluud, sõrmedelülid. 7. Nimetage vaagnavöötme luud Puusaluu (eristame häbemeluu, niudeluu, istmikuluu) 8. Nimetage vaba alajäseme luud Reieluu, põlvekeder, sääreluu, pindluu, jala luud 9. Nimetage jala luud Kannaluu, pöialuu, varvaste lülid. 10. Koljuluid on inimesel arvuliselt kokku 29 ja nad jaotatakse kaheks osaks: ajukolju 8 ja näokolju 21. 11
vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa( õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 107. Õlaliiges: :Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 108. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges (plokk ja plokisälk), lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 109.Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline 110
Vaagnavöötme lihased pööramine Pindmine kiht: algus sama, mis süva kiht Lühike kodarmine randmesirutaja (3-ndale kämblaluule), randme sirutamine Pikk kodarmine randmesirutaja (teisele kämblaluule), randme sirutamine Õlavarre kodarluu lihas (kodarluu alumisele otsale), painutab küünarliigest, supinatsioon ja pronatsioon TAGUMINE RÜHM: Süva kiht: alguskoht sama Pikk pöidlaeemaldaja (küünarvarre luude tagumiselt pinnalt pöidla Reie lihased kämblaluule), pöidla eemaldaja Lühike pöidlasirutaja (pöidla
(2-3) Liigese põhiosad on liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. ? 4. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2), too kumbagi kohta üks näide ja märgi juurde tema liikumistelg Üheteljelise liigesed on plokk- /sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed/ (liikumistelg kulgeb frontaalselt, mis on risti liigestuvate luude pikiteljega) ja ratasliiges /prokismaalne ja distaalne küünar-kodarluu liiges, kus kodarluu pöörleb ümber küünarluu/ (liikumine toimub ümber vertikaaltelje, mis peaaegu ühtub luu pikiteljega: siin toimub sisse- ja väljapööramine) [pronatsioon ja supinatsioon] 5. Randmeliiges: nimeta selle liigese tüüp, teljed ja võimalikud liikumised Randmeliiges on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine. Abduktsiooni ulatust piirab tugevasti arenenud kodarluu tikkeljätke. 6
Küünarliiges on liitliiges mille koostisse kuulub 3 liigest: 1. õlavarre-kodarluu liiges, mis on keraliiges; 2. õlavarre-küünarluu liiges, mis on tigu- ehk vintliiges ning 3. kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Abiseadeldiseks: 1. võruside. Liikumistelgi on kaks: 1. ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus; 2. ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber künarluu 19. Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine. Küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile. Lähim ja kaugmine kodar- küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku; Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses. Küünarluu on paigal, kodarluu liigub. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavöötme pöörlemine, siis võib ülajäse roteerida kuni 300º ulatuses
Õlavarre lihased Abaluualune lihas Õlavarre 2-pealihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. Abaluu alune Õlavarreluu Langetab m. biceps 2 pead: Pikk Kodarluu Painutab subscapularis auk väike köbruke tõstetud brachii pea - abaluu köprus küünarvart, ülajäset, liigeseüline kui rippuvat jäset köbruke, küünarliiges
10 sahkluu otsmikulõge – eesmine lõge – 5 oimuluu koljulae keskjoonel. Kõige suurem 7 kiiruluu lõge. 1 kuklaluu Fonticulus posterior – tagumine lõge. 9. Kodarluu ja küünarluu: Näita, kus asub tuberositas radii ning mis lihas talle kinnitub? kinnitub m.biceps brachii Missugust pildil olevat struktuuri ümbritseb ligamentum anulare – joonista võruside, kus asub. Caput radii. Ligamentum anulare on küünarluu külge kodarluu fikseeriv võruside. Nimeta lihas, mis asub küünarliigese: Eespool ning teostab painutust – m.biceps brachii
10 sahkluu otsmikulõge – eesmine lõge – 5 oimuluu koljulae keskjoonel. Kõige suurem 7 kiiruluu lõge. 1 kuklaluu Fonticulus posterior – tagumine lõge. 9. Kodarluu ja küünarluu: Näita, kus asub tuberositas radii ning mis lihas talle kinnitub? kinnitub m.biceps brachii Missugust pildil olevat struktuuri ümbritseb ligamentum anulare – joonista võruside, kus asub. Caput radii. Ligamentum anulare on küünarluu külge kodarluu fikseeriv võruside. Nimeta lihas, mis asub küünarliigese: Eespool ning teostab painutust – m.biceps brachii
(abdutseerib õlavart). 65. ÕLAVARRE LIHASED Õlavarre-kakspealihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon *pikk pea algab abaluu Kinnitub tugeva kõõluse *Toime õlaliigesele kaarnajätke-õlavarre lihas tõmbab liigeseüliselt köbrukeselt pika abil kodarluu köprusele. õlavart ette mediaalsele ja roteerib vähesel määral sisse; kõõlusega. õlavarre-kakspealihas teostab väikeses ulatuses õlavarre *lühike pea algab kaarnajätkelt. anteversiooni *toime küünarliigesele küünarvart painutavad
2. ...Painduvad.. ühendused - ..ei saa keerata ega pöörata selgroolülide vahel 3. ...Liikumatud.... ühendused - ..ei liigu koljuluude vahel, puusaluu, ristluu 12. Inimese luustik (luude nimetused jooniselt). Tähista joonisel numbritega: 1. kiiruluu 2. otsmikuluu 3. oimuluu 4. ninaluu 5. sarnaluu 6. ülalõualuu 7. alalõualuu 8. selgroog 9. kaelalülid 10. rinnalülid 11. nimmelülid 12. ristluu 13. õndraluu 14. rangluu 15. abaluu 16. rinnak 17. roided 18. õlavarreluu 19. kodarluu 20. küünarluu 21. randmeluud 22. sõrmeluud 23. puusaluu 24. reieluu 25. põlvekeder 26. pindluu 27. sääreluu 28. kannaluud 29. pöialuud 30. varbaluud 13. Lihased ja nende ülesanded. a) kaitse b) keha temperatuur c) liigutamine d) keha kuju 14. Lihaste tüübid ja nende iseloomustus. Vöötlihased e skeletilihasd Silelihased Südamelihas ( myocardium ) Vöödilised ja luude küljes Ei ole vöödiline Ainult südames
(Kere)Liik-roilülliig,roi-rinnliig,rinnpid&-keh vah kõhrliid liik&roidkõhr kuj muut arv. 6. Õlavöötme luud ja nende ühendid: rinnaku-rangluu liiges (ehitus, tüüp, funktsioon), õlanuki-rangluu liiges (tüüp, funktsioon, lig.coracoclaviculare tähtsus ). Aba-3< lam,3serv,kaarnjätk,õlanuk;Rang-Skuj toru.ÕRliig-liigpin lam,kiudkõhr;A al < pöörd med v later; RRliig-liigpin inkongruent,kiudkõhr;(k)õlvööt et&ta viim;tõst&lan 7. Ülajäseme vabaosa luud (õlavarre-, küünar- ja kodarluu, randme, kämbla ja sõrmede luud). ÕV,Küün,Kod,Ran,Käm,Sõr.(8,5,14) 8. Õlaliiges (ehitus, tüüp, funktsioon). ÕL(k)-Ab liigauk&ÕVpea;liik et&ta,külg-eem&läh,pöörl. 9. Küünarliiges (ehitus, tüüp, funktsioon). KL-liitliig,ÕV-Ko(k)ÕV-Kü(t/v)LähKoKü(r);siru&pain; 10. Käeliiges: kodarluu-randme liiges, kesk-randmeliiges (ehitus, tüüp, funktsioon;). KäL-2-Proks:Ko-Ra(el)Dist:RaP&D(mod plokk),pain&sir;eem&läh 11
Küünarvarre lihased Kraniaalsed lihased Kodarmine randmesirutaja - m. Õlavarreluu lateraalne põndapealis 2...3 kämblaluu proksimaalne ots Randmeliigese sirutamine extensor carpi radialis (Car), 3 kämblaluu proksimaalne ots (Un) Ümarsissepööraja - m. pronator Kodarluu Kodarluu-küünarluu liigeste teres sissepööramine ja küünarliigese eq kõõlusena painutamine Õlavarre-kodarluu lihas - m
Tugielundkond- Lihased Ly-andra pärnaste Tugielundkond Toetab keha ja kaitseb organeid Tugielundkonna moodustavad luud ja liigesed KOLJU Lõualuu kaelalülid RANGLUU Rinnaluu abaluu õlavarreluu roided sõrmeluud Nimme- küünarluu lülid randmeluud puusaluu kodarluu riistluu niudeluu reieluu pindluu sääreluu Põlve- Pöia luud keder Kanna luud Lihased ja ülesanded Kaitsevad siseelundeid Annavad kehale kuju Toodavad kehasoojust Keha liigutajad Siseelundite tööks LIHASED Inimesel on 3. eri tüüpi lihaseid: Südamelihased ei allu inimese tahtele töötavad automaatselt süda võib toimida ka
t. ümber rangluu pikitelje) 28. õlaliiges- abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea keraliiges abisead- liigesemokk liikumine- ümber kolme telje frontaal- õlavarre liikumine ette ja taha sagitaal-eemaldamine ja lähendamine vertikaal- õlavarre pöörlemine(pronatsioon, subinatsioon ja koonusliik) 29. küünarliiges- õlavarreluu, küünar- ja kodarluu liitliiges abisead. võruside Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre-kodarluu liiges( keraliiges) õlavarre-küünarluu liiges( tigu- ehk vintliiges ) lähim kodar-küünarluu liiges( ratasliiges) liikumine- kaks frontaal- sirutus ja painutus vertikaal- kodarluu pöörlemine ümber künarluu 30
t. ümber rangluu pikitelje) 28. õlaliiges- abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea keraliiges abisead- liigesemokk liikumine- ümber kolme telje frontaal- õlavarre liikumine ette ja taha sagitaal-eemaldamine ja lähendamine vertikaal- õlavarre pöörlemine(pronatsioon, subinatsioon ja koonusliik) 29. küünarliiges- õlavarreluu, küünar- ja kodarluu liitliiges abisead. võruside Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre-kodarluu liiges( keraliiges) õlavarre-küünarluu liiges( tigu- ehk vintliiges ) lähim kodar-küünarluu liiges( ratasliiges) liikumine- kaks frontaal- sirutus ja painutus vertikaal- kodarluu pöörlemine ümber künarluu 30
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...
kolmpealihas. Üheaegselt sama liigutuse teostamisest osavõtvad lihased on sünergistid e koostoimelihased näiteks õlavarre kakspealihas ja õlavarre- kodarluulihas. Ka ühe ja sama lihase erinevad osad võivad vastandlikult funktsioneerida näiteks trapetslihas. Lihase alguskoht, kinnituskoht ja funktsioon Õlavarre kakspealihas m biceps brachii Algab mõlema peaga abaluu ülemiselt (õlanukmiselt osalt), kinnitub kodarluu keskele. Funktsioon: painutab küünarvart. Õlavarre kodarluulihas m. brachioradialis Algab õlavarreluu alumiselt kolmandikult Kinnitub kodarluu alumisele otsale Funktsioon: painutab küünarvart Õlavarre kolmpealihas m.triceps brachii Algab kolme peaga : · abaluult · õlavarreluu ülemisest osast · õlavarreluu keskosast Kinnitub küünarluule(küünarnukile) Funktsioon: sirutab küünarvart. Kodarmine randmesirutaja m. exensor carpi radialis Algab õlavarreluu põndalt
A: milliselt luult algab Häbemeluult B:millisele luule kinnitub, Sääreluu köprus C:millist liikumist teostab puusaliigeses Lähendab reit D: milliseid põlveliigeses (2). Painutab ja roteerib säärt sisse ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ ----------- 40. Nimeta luud , mis on õlavöötme, õlavarre ja käsivarre skeletis. Rangluu, abaluu, õlavarreluu, kodarluu, küünarvarreluu, 41. Nimeta puusaluu osad Nimmeluu, istmikuluu, häbemeluu 42. Millise süvendi moodustamisest võtavad kõik kolm luud osa? puusanapp 43. Nimeta liigese põhiosad Liigesepinnad, kapsel ja pilu 44. Mis funktsiooni täidab liigese sünoovia e. liigesevõie Vähendab hõõrdumist, kannab toitaineid kõhrerakkudele ja jääkaineid ära 45. Nimeta üheteljeliste põhitüübid, märgi juurde tavaline liikumistelg ja näide
10.Õrnlihas: A: milliselt luult algab Häbemeluult B:millisele luule kinnitub, Sääreluu köprus C:millist liikumist teostab puusaliigeses Lähendab reit D: milliseid põlveliigeses (2). Painutab ja roteerib säärt sisse ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- ------------------- 40. Nimeta luud , mis on õlavöötme, õlavarre ja käsivarre skeletis. Rangluu, abaluu, õlavarreluu, kodarluu, küünarvarreluu, 41. Nimeta puusaluu osad Nimmeluu, istmikuluu, häbemeluu 42. Millise süvendi moodustamisest võtavad kõik kolm luud osa? puusanapp 43. Nimeta liigese põhiosad Liigesepinnad, kapsel ja pilu 44. Mis funktsiooni täidab liigese sünoovia e. liigesevõie Vähendab hõõrdumist, kannab toitaineid kõhrerakkudele ja jääkaineid ära 45. Nimeta üheteljeliste põhitüübid, märgi juurde tavaline liikumistelg ja näide
Keraliiges (kolmeteljeline liiges) Liikumine võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges. 29) Õlaliiges: -------- : -------- Liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldisteks on liigeseõõnsusmokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Keraliiges (kolmeteljelised liigesed) Liikumine võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges. 30) Küünarliiges: --------- : --------- Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud – õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised), moodustavad õlavarreluupähik ja kodarluupea lohk 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), moodustavad õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas sälk 3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), moodustavad kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje
õõnesveenidesse ja pärgurkesse, mis lähevad südame paremasse kotta. 91.Ülajäseme arterid ja veenid: (joonis 7) jäset varustavad arteriaalse verega arterid, mis paiknevad suhteliselt sügaval lihaste vahel. Venoosne veri voolab tagasi kahel moel: a)mööda süvasid veene, mis kulgevad paralleelselt kahekaupa arteritega; b)mööda pindmisi ehk nahaveene. Tagasivool on seega kahekordne. Ülajäseme arterid on: kaenla arter; õlavarre arter; süva õlavarrearter; kodarluu arter; küünarluu arter; pihukaared; Tallinn kämbla arterid. Iga sõrm on varustatud nelja arteriga. Ülajäseme veenid jagunevad süvad veenid ja pindmised veenid. Süvad veenid on: ülemine õõnesveen; rangluu alune veen; süvad õlavarre veenid; süvad küünarluu veenid; süvad kodarluu veenid. Pindmised veenid on: kodarluu nahaveen;
Kämblaluude kehade vahele jääb kämblaluudevahemikud (spatia interossea metacarpi). RANDMELUUD (ossa carpi) (peas) Randmeluid on 8. Proksimaalse rea moodustavad (pöidla poolt lugema hakates) lodiluu (os scaphoideum), kuuluu (os lunatum), kolmkantluu (os triquentrum) ja hernesluu (os pisiforme). Distaalse rea moodustavad trapetsluu (os trapezium), trapetsoidluu (os trapetzoideum), päitluu (os capitatum) ja konksluu (os hamatum). KODARLUU (radius) (peas) Kodarluu ülemisel otsal on kodarluupea (caput radii), mille ülalpinnal on kodarluupea-lohk (fovea capitis). Kodarluupea liigestub küünarluuga külgpinnal liigesringmikuga (circumferentia articularis). Kodarluupeast allpool on kodarluukael (collum radii) ning sellest allpool on kodarluuköber (tuberositas radii). Kodarluukehal (corpus radii) on luudevaheline serv (margo interosseus). Kodarluu alumises lateraalses otsas on tikkeljätke (processus
liigutused painutus ja sirutus, lähendamine ja eemaldamine, näiteks pöidla randme- kämblaliiges. 4. Plokkliiges 5. Ratasliiges http://www.accessexcellence.org/RC/VL/xrays/1wrist/hndnormu.jpg Plokk- ja ratasliiges Plokkliigeses on võimalikud ainult painutus ja sirutus. Näiteks, sõrmede ja varvaste lülide vahelised liigesed. Ratasliigeses toimuvad sisse- ja väljapööramine. Näiteks küünarluu liiges, kus kodarluu pöörleb ümber küünarvarre diagonaaltelje. Ringikujuliselt ja tasapinnal liikuvad liigesed Ringikujuliselt liikuvad liigesed on liigesed, mis saadad liikuda ringjooneliselt. Tasapinnal liikuvad liigesed võimaldavad sooritada ainult sirutus ja painutus ning lähendamise ja eemaldamise liigutusi. Ülesanne: Selgita, millest on tingitud liigeste erinev liikuvus. Liigeste erinev liikuvus Liigeste liikuvus on tingitud nende otstarbest.
· 7 kaelalüli · 12 rinnalülii · 5 nimmelüli · 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli · 4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks Rinnakorv · 12 paari roideid, msi kinnituvad eestpoolt rinnakule. · Õlavööde koosneb rangluust ja abaluust · Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga Ülajäsemed moodustavad: · Õlavarreluu · Küünarluu · Kodarluu · Randmeluu · Kämblaluu · Sõrmeluu Vaagnavöötme moodustavad: · 2 puusaluud · Ristluu Vaagnavööde ühendab alajäsemeteluud selgrooga. Alajäsemed moodustavad: · Reieluu · Sääreluu · Pindluu · Põlvekeder · Kannaluu · Pöialuu · Varbaluu Luustiku tähtsus: · Toestab keha pehmeid kudesid · Annab kehale kuju · On lihaste kinnitumiskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid
Vastsündinute füüsiline ja vaimne areng on peetunud ja elujõuetus süveneb kiiresti sünnijärgses perioodis. Levinumad sümptomid: Väike kasv Longus ülemised silmalaud Söötmis-/söömisraskused Kokku kasvanud/väändunud Hingamisraskused sõrmed Arengupeetus Väljaarenemata Vaimne väärareng pöidlad/sõrmeküüned Eraldumata munandid poisslastel Kodarluu puudumine Suurem muhk kuklal või peas 2.-3. varba kokkukasvamine Väike pea Kompjalgsus Väändunud/väärarenenud kõrvad Väike vaagnaluu, mis takistab Tavatult väike lõug puusade liikumist Väike suu Lühike rinnaluu Lõhe huules/suulaes Neerude väärarengud Püstakil ninaots Kitsad silmalaud
(põikitelg; abaluu tasapinnas) Küünarliigese kompleks - Moodustuvad: art. Humeroulnaris; art. Humeroradialis; art. Radioulnaris proximalis - Need asuvad ühises liigesekapslis Küünarliiges (art. Cubiti) Art. Humeroulnaris - Moodustuvad õlavarreluu trochlea humeri ja küünarluu incisura trochlearis) - Plokkliiges - Üheteljeline - Liigutused: küünarvarre fleksioon/ekstensioon Art. Humeroradialis - Moodustub õlavarreluu capitulum humeri ja kodarluu fovea capitis - Piiratud liikuvusega keraliiges - Kaheteljeline - Aitab kaasa: küünarvarre fleksioon/ekstensioon; pronatsioon/supinatsioon Liigeskapslit tugevdavad sidemed: lig. collaterale ulnare; lig. collaterale radiale 8 Radioulnaarsed liigesed: Proksimaalne radioulnaarne liiges (art. Radioulnaris proximalis) - Ratasliiges - Üheteljeline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
