(taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *kõõlused, !tugi ! varud !kaitse !siduv funktsioon !transport Lihaskude: SILELIHAS: rakud väiksed, häävjad, ühetuumsed. *siseelundite seinte lihased !aeglane, ei allu tahtele. VÖÖTLIHAS: rakud pikad, kiud, palju tuumi, vöödilised. *skeletilihased !kiired+ tugevad, alluvad tahtele. Südamekude: rakud lühemad, hargnevad. *südame sein !automaatne, ei allu tahtele Närvikude: rakud tähtjad, harunenud. *närvid *ajud, !ärrituvad, juhivad ärritust
HINGAMISELUNDKOND 25.Nimeta hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvaluked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. 26.Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: Ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 27.Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga. Kõri liigub aktiivselt üles-alla ja passiivselt külgsuunas. Koosneb erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud (esikukurrud ja häälekurdud), mille vahel asub häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli. Sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhr. Kõri kõhred:
Hingamisteed sisusmine, katab kõiki elundeid, kõhukelmeõõs, toodab seroosset antibakteriaalset vedelikku, mis võiab Hingamiselundite erinevate osade elundite pinda seina toestus Kinnistite abil kinnitub soolestik kõhuõõne tagumise seina külge Kõri ehitus, kõri kõhred, nende asend, Suurrasvik algab suurelt maokõverikult, häälekurdude paiknemine, ehitus, kõri ristikäärsooleni. ülesanded Kaitseb mehhaaniliselt, termokaitse, varu Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, Hingetoru ehitus, asend kõri, hingetoru ja bronhid Ninaõõnel ja neelul luud
klaaskõhrkude elastne kõhrkude fibroossne e. kiudkõhrkude · Luukude lamellaarne e. õhikuline põimikluukude Kõhrkude · Koosneb kõhrerakkudest e. kondrotsüütidest ja intertsellulaarsubstantsist · Rakud paiknevad õõnsustes - lakuunides · Intertsellulaarsubstants sisaldab sidekoe kiude, mis on sulundunud põhiainesse · Kõhrkoed on veresoontevabad (avaskulaarsed), nende toitumine toimub osmoosi teel perikondri veresoontest · Kõhred (excl. liigeskõhred) on kaetud tiheda sidekoe kihiga, mida nimetatakse perikondriks e. kõhreümbriseks Kondrotsüüt e. kõhrerakk Kõhre interterritoraalne substants Kõhre- Hüaliinne kõhrkude territoorium Kondrotsüüt Kollageensed kiud Fibroosne kõhrkude
Häälemurre Poistel algab häälemurre keskmiselt 12-13 aasta vanuselt ja mehe hääl kujuneb välja paari aasta jooksul. Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest ning kõrikõhrede ja kõrimuskulatuuri arengust meessuguhormoonide toimel. Kuna kõri kõik kõhred ning lihased nimetatud vanuses anatoomiliselt suurenevad , muutub nende juhtimine aju poolt keerukamaks. Kaks häälepaela peavad võnkuma sümeetriliselt , kui see sümeetria häirub , tekib hääle häire. Selleks , et aju hakkaks muutunud olukorras kõri jälle õigesti juhtima , läheb vaja aega. Häälemurde ajal ei tohiks mingil juhul vältida rääkimist , võib ka laulda. Mida rohkem häält aktiivselt kasutada , seda kiiremini häälemurre möödub.
84. Loetle hingamisteed. Hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. · Joonis lk 120 + tv joonis 13 85. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus. · Ninaõõs külgmisel seinal on kolm luulist ninakambrikut: ülemine, keskne ja alumine. · Nina kõrvalurked luuline toestus · Neel seintes luud · Kõri seintes on kõhred · Hingetoru seintes kõhred · Bronhid kõhreline toestus 86. Kõri ehitus: nimeta kõri kõhred, nende asend, häälepaelte paiknemine, ehitus, kõri ülesanded. Kõri kõhred: · Sõrmuskõhr rõngakujuline, paikneb kõri alumises osas. · Kilpkõhr asub sõrmuskõhre kohal, on moodustunud kahest nurkjast ühendatud plaadist. On sidekoe abil ühendatud keeleluuga.
Tööleht Hingamiselundkond Inimene on võimeline ilma hapnikuta elama vaid mõni minut. Hapnikuta suudavad elada anaeroobsed bakterid ja pärmseened. Külma ilmaga on kasulikum hingata läbi nina, sest sissehingataval õhul on rohkem aega enne kopsudesse jõudmist kehas soojeneda. Hingetoru kõhred toestavad hingetoru seinu. Rinnakelmeõõnes olev vedeik vähendab kopsude hõõrdumist hingamisel ja aitab säilitada kopsusisest rõhku. Vasak kops on väiksem, sest vasakule poole peab ka süda ära mahtuma. Hingamiskekus asub piklikus ajus. Organismid vajavad hapnikku energiavahetuseks ja Co2st vabanemiseks. Hingetoru Kopsud Kopsutorude harud Gaasivahetus toimub alveoolides. Nina limaskesta ülesandeks on veresoonte kaitsmine. Hingamine on tavalisest kiirem füüsilise pingutuse korral.
kolesteroolisisalduse tasakaalustamine, mis toimub halva ehk LDL-kolesterooli vähendamise ja hea ehk HDLkolesterooli koguse kasvatamise teel. C-vitamiin aitab ka tõhusalt ennetada südame ja ajuinfarkte ehk veresoonte ummistusi. Rohkesti C-vitamiini kulub organismi pidevaks uuenemiseks. Inimorganism toodab aastas kehakaalu võrra uusi rakke ning selleks vajalike sidekudede ja kollageeni teke nõuab pidevalt C- vitamiini. Kollageeni sisaldavad eriti rohkesti nahk, juuksed, küüned, liigesed, kõhred ja luud ning järelikult sõltub nende seisukord otseselt askorbiinhappe küllaldasest saamisest. C- vitamiin neutraliseerib toiduainetes leiduvaid nitraate ja nitriteid ning ennetab sellega seedetraktis tekkida võivaid vähkkasvajaid. C-vitamiini parimateks allikateks on tsitrusviljad, kibuvitsamarjad, mustasõstramarjad ja -lehed. Rohkesti sisaldavad seda tähtsat ühendit ka kõik rohelised lehtköögiviljad, kapsad, kaalikas, tomat,
Kummalgi pool kaela asuvad paarilised randluud. Selja peal asuvad kummalgi pool abaluud. Keset selga asub selgroog ehk lülisammas. Kaelalülisid on inimesel 7. Sama on kõikide imetajatega. Selgroolülisid on 33. Ristluu on kokku kasvanud 5st selgroolülist. See, mida me sabakondiks nimetame on õndraluu. Rinnakorv koosneb roietest. NB! Ribid on loomadel. Alumised 2 roiet on kinnitumata rinnaku külge. Roided kinnituvad eest rinnakule, tagant selgroo külge. Selgroolülide vahelised kettad on kõhred, mis aitavad selgroogu venitada ja sellel vetruda. Vaagnaluud asuvad puusapiirkonnas. Neid on kaks: vasakul ja paremal. Naistel on puusaluu laiem. Jäsemed Õlavarreluust edasi tuleb 2 paralleelset luud: kodarluu ja küünarluu. Kui käsi on põidlaga väljapoole pööratud on kodarluu kehale lähemal ja küünarluu väljapoolne. Randmeluid on palju: 8 tükki. Käelabas asuvad kämblaluud ja sõrmede osas on sõrmeluud. Põial koosneb kahest, teised sõrmed kolmest luust.
Millised nendest kolmest on pärilikud omadused? Selgita. Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest: mida pikemad need on, seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl. Hääle tämber on seotud inimese üldise anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääle tugevus sõltub häälepaelte pingelolekust, see omakorda kopsust väljavoolava õhujoa tugevusest. 5) Missugused muutused toimuvad häälepaeltega häälemurde ajal? Kuna kõri kõik kõhred ning lihased anatoomiliselt suurenevad, muutub nende juhtimine aju poolt keerukamaks ning häälepaelad peavad võnkuma sümmeetriliselt, kui see sümmeetria häirub tekib häälehäire. 6) Miks tüdrukute häälemurret kuulda pole? Tüdrukute häälepaelad pikenevad vähem, kui poistel. 7) Missugused välismõjud kahjustavad hääleorganeid? Kuidas saaksid neist hoiduda, kuidas kahjustusi ravida? Kahjustavad mõjud: *välja ravimata ülemiste hingamisteede haigused
6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigesepea ulatub liigeseauku). Luuotsi hoiavad veel liigestes koos peale liigesekihnu sidemed, kõõlused ja lihased. Liigesevigastuse korral nihkuvad luuotsad teineteisest eemale. Vigastatud liiges paistetab üles, on valulik ja seda ei saa liigutada. Liigeste tüübid 1)Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ringikujulisi liigutusi
· Lameluud- õhukesed ja laiad luud (abaluu) · Segaluud- ei sarnane eespool nimetatutega (näo luud) · Seesamluud- väikesed luud lihaste või kõõluste sees (põlvekeder, keeleluu) Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Punane luuüdi- on vereloome elundkond. Kollane luuüdi- toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Loote luustik koosneb peamiselt kõhredest. Kõhrede järk-järguline luustumine. Kõik kõhred ei luustu. Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas, aga luude rakud uuenevad koguaeg. Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus toimub uute luurakkude moodustumine. Luustiku funktsioonid; · Toestab keha pehmeid kudesid · Annab kehale kuju · On lihastele kinnituskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · Mineraalainete talletaja · Vereloomeelund · Rasvade talletaja
See võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ka ringikujulisi liigutusi nt: õla ja puusaliiges.Plokkliigestes saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas edasi tagasi nt: põlveliiges ja küünarvarreliiges.Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi.Inimesel on silindriliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli ja seetõttu saab ta pead pöörata. Liikumatult on omavahel seostunud näiteks ajukolju luud.Nende ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks. Kõhred teevad selgroo vetruvaks.12 rinnalüli ja 5 nimmelüli on omavahel painduvalt ühendatud ja seetõttu on võimalik selgroogu painutada. Puusapiirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud, need moodustavad ristluu. Selgroog lõpeb nelja (või viie) õndralüliga,mis on liitunud õndraluuks. Õlavöötme ja ülajäsemete luud:rangluu,abaluu,rinnak,roie,selgroog,õlavarreluu,küünarluu,kodarlu u, randmeluud,kämblaluud,sõrmeluud. Vaagnavöötme ja alajäsemete luud:p,ristluu,
Peaaegu kogu ulatuses koosnevad nad käsnollusest ja on väljapoolt kaetud väga õhukese plinkollusekihiga. Liigesed Liigesteks nimetatakse kahe või enama luu ühendust, mis võimaldab luudel liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs. Liigeses ümbritseb luuotsi sidekoeline ümbris ehk liigesekapsel, mis hoiab liigesevõide liigeseõõnes. Nii libedad kõhred kui ka liigesevõie vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad sobivad kujult teineteisega: ühe luu liigeseauku kinnitub kujult sobiv teise luu liigesepea. Luuotste kujust sõltub, millist liigutust liiges võimaldab teha. Lihase, lihaskude ehitis Lihase kokku tõmme (Ca2+, atserüülkoliin, aktiin, müosiin) Energia saamine (ATP; glükoos+O2 hlükogeen Treening
TartuTervishoiu Kõrgikool 5 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid http://www.aduk.org.uk/gfx/lungs.jpg Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara- ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtiva nn. bronhiaalpuu. Kõige väiksemaid bronhe kopsusagarikes (alla 1 mm) nim. bronhioolideks. Erinevalt bronhidest puuduvad bronhioolide seintes kõhred ja näärmed, kuid nad on varustatud silelihaskiududega. Bronhioolid jagunevad alveolaar- e. sombujuhadeks ja -kotikesteks, mille seintes on 0,2-0,3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistised - kopsusombud e. kopsualveoolid. Bronhioolide jagunemine alveolaarjuhadeks ja alveolaarkotikesteks sarnaneb kujult viinamarjakobarale ja moodustab gaasivahetuse teenistuses oleva nn. alveolaarpuu. Bronhiaalpuu hargnemise skeem: peabronh sagarabronh segmendibronh
Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. HINGAMISELUNDKOND 25.Nimeta hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvaluked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. 26.Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: Ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 27.Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga. Kõri liigub aktiivselt üles-alla ja passiivselt külgsuunas. Koosneb erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud (esikukurrud ja häälekurdud), mille vahel asub häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli. Sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhr. Kõri kõhred:
ENSÜÜMID e. biokatalüsaatorid -> kõik keemilised rekatsioonid rakus. Iga reaktsioonil oma ensüüm, sest ensüüm ja lähteaine peavad ruumiliselt sobima. ENSÜÜMIDE ÜL: 1.panevad väheaktiivsed orgaanilised ühendid regeerima tavalistel tingimustel. NT: glc+O2CO2+H2O 2.Kiirendavad reaktsioone. NT : tärklisamülaasglc 3.aeglustavad reaktsioone. NT: 2H2+O22H2O , nn paukgaasi reaktsioon Valkude jätk: 2. ehituslik ül. (u 90%) nt: keratiin-juuksed, küüned, suled Kollageen kõhred, kõõlused, luud. Dentiin-hammastes 3.Kaitse ül. Nt: antikehad, mürgid, okkad siilil 4. Transpordi ül. Nt: rakumembraani transpordivalgud, hemoglobin 5. liikumis ül. Nt: lihasrakuvalgud, viburid, ripsmed 6.regulatoorne ül. Nt: hormoonid insuliin, östrogeen 7. valug on retseptoriteks vahendavad infot raku ja keskkonna vahel. Nt: rakumembraani retseptor 8.energeetiline ül. kasutatakse vähe. Erand : tibu arenemine munas . DNA desosküribonukleiinhape. DNA nukleotiidi ehitus: 1
Luukoes on kahesugused rakud, need, mis produtseerivad luukudet juurde osteoblastid, ja need, mis luukude lammutavad osteoklastid (võimaldavad Ca-d viia verre), mis asuvad kõhre- ja luurakkude piiril Looteeas koosneb algul skelett ainult kõhrkoest, 7.-8. Nädalal ilmuvad luustunud punktid. Vastsündinul on toruluude diafüüsid luustunud, pärast sündi luustumisprotsess jätkub ja eri luudel eri kiirusega. Luu Ca-soolad on ladestunud epifüüsi, epif ja diaf vahel on kõhred epifüüsiplaat. Diaf piirkonnas on luukude olemas. Luu pikikasv kondotsüütide(?) paljunemise teel, diafüüsi otsa ladestub Ca sool, mis lükkab kõhreplaati edasi. Kasv lõpeb kui kõhreplaadid lõplikult luustuvad suguhormooni mõjul, kui nende produktsioon suureneb algab puberteedieas ja selle lõppedes on toruluud kinni kasvanud, naistel 16.-18 ea, meestel 18.-23 ea, tavaliselt varem. Naistel stimuleerib luustumist östrogeen, meestel testosteroon.
ensümaatiline funktsioon- ensüümid kiirendavad reaktsioone; ehituslik(karvad, suled,kabjad); transport(juhivad molekule raku sisse ja välja, hemoglobiin transpordib hapnikku) ; retseptoorne. (välissignaale annavad edasi rakumembraani); regulatoorne(hormoonid, (insuliin)histoonid osalevad geeni regulatsioonis, kaitse(antikehad); varuaine(munavalge, piim) STRUKTUUR: primaars(kõigil valkudel on, aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega) sekundaars(seotud vesiniksidemetega, kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud) tertsiaars( seotud vesiniksidemetega, gloobul-ensüümid ,vereplsama ,valgud ja fribill-verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud) kvaternaars (mitme polüpetiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud, nt hemoglobiin) KATIOONID ehk positiivsed ioonid - kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamisel , on tähtis ka südametegevuseks kaaliumsoolad annavad luudele
- Tahked vahud - vahtklaas, vahtbetoon - Looduslik vaht pimsskivi (ehituses ja lihvimiseks) 12.02.2006 12 Kolloidlahused Kolloidosakesed koosnevad kuni miljardist ioonist, aatomist või molekulist Kolloidosakesed liituvad suuremateks osakesteks ehk koaguleeruvad (munavalge hüübimine keetmisel) Tarre ehk geel elastne, voolavuse kaotanud kolloidlahus (sült, hapupiim, tarretis, kõhred, kautsuk, tselluloos ) 12.02.2006 13 Tõelised lahused Lahused liigitatakse Küllastumata Küllastunud Üleküllastunud lahused lahused lahused Antud t0 l Loksutamisel või Antud t0 l lahustub veel aine lisamisel ainet ei lahustu ainet sadeneb 12.02
Magneesium Leidub nii loomades kui taimedes, peamiselt luudes ja lihastest. Osaleb nukleiinihapete ja valkude sünteesil ja reguleerib südamelihaste tööd. Sisaldab taimedele rohelist värvi andvat elementi klorofülli. Kuulub ka taimerakkude kesta koostisesse. Kloor Ainus anioon, maosoolhappe vajalik komponent, leidub maohappes ja amülaasi koostises. Fe-hemoglobiin Ar- juustes Sn- lipiidide ainevahetus Si- kõhred, liigesed, silma klaaskeha Se- mitokondrites F- hamba email Ni- vereloome süsteem Cu- oksüdeeritud ensüümid Vesi Vesi on polaarne ning moodustuvad vesiniksidemed. Vesiniksideme tõttu on vesi eluks sobivatel temperatuuridel vedel. Vee ülesanded Molekulaarne tasand: Fotosünteesi reaktsioonis lähteaineks Kindlustab hürdolüüsireaktsioonid On lahusti Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu Raku tasand: Kindlustab turgori
· Luurakkud ja rakuvaheaine ( peamiselt vesi ) Vananedes mineraalainete sisaldus luudes suureneb ning luude tugevus väheneb. Osteoporoos - luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või vitamiin D defitsiit. Loote luustik - Koosneb peamiselt kõhredest. Luustumine · Kõhrede järk-järguline luustumine. · Kõik kõhred ei luustu. · Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas. ( 21 a ) · Luude rakud uuenevad kogu elu . Luude kasvuvõõnd - Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus toimub uute luurakkude moodustumine. Luuümbris - Õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. o Katab luud o Moodustab uusi luurakke o Ühendab luid ümbritsevate kudedega o Siseldab palju veresooni ja närve
Vee ülesanded: 1. Tagab rakkude ainevahetuse 2. Tagab raku siseõhu 3. Kindlustab organismide ringeelundkondade töö 4. Temperatuuri reguleerimine, jahutab 5. Kaitsefunktsioon Süsivesikud - suhkrud. Lipiidid - rasvad, õlid, vahad, steroidid (hormoonid, d-vitamiin). Valgud - koosnevad aminohappejääkidest. (Fibrillaarsed e niitjad valgud - kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud, verehüübimisvalgud, lihastööd osalevad valgud. Globulaarsed valgud - ensüümid (aitavad seedida), antikehad (valged vererakud), histoonid, munavalge.) Nukleiinhapped - DNA, RNA. Raku ehitus ja talitlus: Golgi kompleks - valgu lõplik töötlemine Rakumembraan - kaitseb rakku Mitokonder - raku varustamine energiaga Tsütoplasma - seob raku ühtseks tervikuks Lüsosoom - (moodustuvad Glogist) rakusisene seedimine; rakku sattunud orgaanilise
Vastus: Lk 14-15 5. Luudevahelised ühendused Vastus: Liikuv ühendus e liiges. 1)Keraliiges- võimaldab liigutusi igas suunas (õlaliiges, puusaliiges) 2)Plokkliiges- liigutused ühes tasapinnas (küünarliiges, põlveliiges) 3)Silinderliiges- pööravad liigutused (2 ülemist kaelalüli) Painduv ühendus- painutavad liigutused (selgroolülide vahel on kõhrest vahekettad) Liikumatu ühendus e liidus- (ajukoljuluud) 6. Liigese ehitus. Liigese tüübid Vastus: Kõhred- katavad luu pinda liigeses, need vähendavad hõõrdumist ja kaitsevad luud kulumise eest Liigesekapsel- hoiab liigesevõide liigeseõõnes Side- ühendab naaberluid ning on painduv ja elastne Lk. 19 7. Luustiku osad Vastus: Luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog e lülisammas, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavööte luud ja nendega seonduvad alajäsemete luud. 8. Lampjalgsus, vältimine, ravi
LAMEEPITEEL -difusioon (alveoolides) -filtratsioon (neerudes) KUUPEPITEEL -sekretioon -absorbtsioon (neerudes) SILINDEREPITEEL -ülemistes hingamisteedes (ripsmed) -seedekulgla (mikrovill) Intratsellulaarsed liidused TIHELIIDUS ANKURLIIDUS AUKLIIDUS SK -Koosneb rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist -Hea verevarustus (va kõõlused ja kõhred) - Närviinnervatsioon (va kõõlused ja kõhred) Funktsiooniks: Erinevate kudede ühendamine ja toestamine Transport Kaitse Vigastustest paranemine TROOFILINE (toite funktsiooniga) Veri Lümf Retikulaar sidekude Rasvkude Kohev sidekude Toe fun sk -Tihe sidekude - Kõhrkude -Luukude Ekstratsellulaarne maatriks Põhiaine - võib olla vedelas, poolvedelas või jäigas
verd. Maks seob halvasti vett, kuid hästi rasva, selle tõttu sobib ta määrdelaadsete roogade valmistamiseks (nt pasteedid. Toidutegemiseks on vaja maksa ette valmistada. Maksa katab õhuke kelme (nn grillimise või praadimise jaoks), mis tuleb eemaldada, lükates näpud selle alla. Seejärel näppe järjest edasi lükates saamegi eraldada kelme ilma nuga kasutamata. lisaks võiks maksa küljest ära lõigata nähtava rasva ja kõhred ning kõik suured sooned, mis jooksevad maksast läbi. Maksa võib kasutada terve tükina, lõikudena, ribadena või kuubikutena. Eriti hästi sobib see praadimiseks, grillimiseks, kastmeteks ja pasteediks, kuid samuti keetmiseks, hautamiseks ning pirukate ja vormiroogade valmistamiseks. Maksa võib ka paneerida ja seejärel praadida. Maksasibulapaprikaroog Maksakõrvitsakaste Neerud Erinevate loomade neerud on maitsetugevuselt erinevad
diaphragma nimmelülid Välimine ja sisemine 8 alumist Niudeluuhari/XII, XI, Keha liigutamine, kõhupress kõhupõiklihas roiet/niudeluuhari X roide alumine serv Kõhuristilihas Kuue alumise roide sisepind Kõhusirglihas V, VI, VII roide Häbemeluu Lähendab rindkeret vaagnale kõhred, rinnaku mõõkjätk Kubemekanal Kubemeside Kõhuvalgejoon Rinnaku Kõhusirglihase tuped mõõkjätk Suur ja väike ümarlihas Abaluu Õlavarreluu Sünergist harjaalusele lihasele väike/suur köbruke Õlavarre-kakspealihas* Abaluu Kodarluukörpus Õla- ja küünarliigeste
planeedile osooni kiht. Tekkis ürgookean, mis oli soojem, kui meie praegused ookeanid. Esimesteks elusolenditeks olid maakeral ürgbakterid, kes elasid ürgookeanis. 2.5 miljardit aastat tagasi hakkas tekkima bakterite elutegevuse käigus hapnik, mille tagajärjel arenesid esialgselt üherakulised loomad ja miljonite aastate jooksul arenesid nendest välja taimed ja loomad. Loomad, kes esimesena välja olid arenenud oli naha asemel koorik, mis neid kaitses. Neil arenesid ka veel luud ja kõhred. 450 miljonit aastat tagasi oli ürgmeres juba päris palju erinevaid taimi ja loomi. Seda elutekkimise aega nimetatakse ürgajaks. Kõik loomad, kes siis elasid enam tänapäeval ei ela. Järgmiseks arenesid algselt vees arenenud taimed tasapisi maale. Värsked taimed, mis olid asukohaks saanud maismaa, asusid nad siiski vesistel aladel. 400 miljonit aastat tagasi asusid ka maismaale elama esimesed loomad, kes toitusid algselt taimedest. Neil avanes võimalus leida endile puhke- ja pesapaik
planeedile osooni kiht. Tekkis ürgookean, mis oli soojem, kui meie praegused ookeanid. Esimesteks elusolenditeks olid maakeral ürgbakterid, kes elasid ürgookeanis. 2.5 miljardit aastat tagasi hakkas tekkima bakterite elutegevuse käigus hapnik, mille tagajärjel arenesid esialgselt üherakulised loomad ja miljonite aastate jooksul arenesid nendest välja taimed ja loomad. Loomad, kes esimesena välja olid arenenud oli naha asemel koorik, mis neid kaitses. Neil arenesid ka veel luud ja kõhred. 450 miljonit aastat tagasi oli ürgmeres juba päris palju erinevaid taimi ja loomi. Seda elutekkimise aega nimetatakse ürgajaks. Kõik loomad, kes siis elasid enam tänapäeval ei ela. Järgmiseks arenesid algselt vees arenenud taimed tasapisi maale. Värsked taimed, mis olid asukohaks saanud maismaa, asusid nad siiski vesistel aladel. 400 miljonit aastat tagasi asusid ka maismaale elama esimesed loomad, kes toitusid algselt taimedest. Neil avanes võimalus leida endile puhke- ja pesapaik
kulgevasse suurde rinnajuhasse ja väiksemasse paremasse lümfijuhasse, mis suubuvad rangluuveenidesse. Ööpäevas jõuab sealtkaudu verre umbes 2 l lümfi. 19. Nimeta hingamisteed. Hingamisteede hulka kuuluvad ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid. 20. Hingamiselundite erinevate osade seina ehitus. Kõikidel hingamisteedel on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luud, kõri, hingetoru ning bronhide seintes on kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab nendes vabalt liikuda. Hingamisteede sisepind on vooderdatud limaskestaga, mis on kogu ulatuses varustatud ripsepiteeliga. 21. Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne. Kõri toestavad mitmed kõhred, mis on sidemete ja liigeste varal liikuvalt ühendatud. Kõri alumises osas paikneb rõngakujuline sõrmuskõhr. Selle kohal asub kilpkõhr. Kilpkõhr on sidekoe abil ühendatud keeleluuga.
Kaltsiumil on tähtis roll luustiku ja hammaste moodustamisel, aitab vahendada närvisignaale. Sisaldub: piimas, jogurtis, juustus. Piisavalt palju on kaltsiumi ka taimsetes toiduainetes, eriti kapsastes, hernestes, ubades. Paraku pole neis leiduv kaltsium samavõrd kergesti omastatav kui piimasaadustes. Täiesti tõsimeeli võib soovitada nii täiskasvanuil kui lastel süüa räimi luudega. Ka kana- ja loomakrõmpskondid ning kõhred on väärt toit. 3 Kaltsiumi üldiseloomustus. Kaltsium kuulub keemiliste elementide perioodilisusesüsteemi II rühma ning on 2 perioodi element. Tema aatomi nr. 20, sümbol Ca ja aatommass 40,08. Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket,
põhjustada allergiat. c) Prolamiinid lahustuvad 80%-lises etanoolis. Leidub teraviljades, eriti nisus ning neid iseloomustab suur kleepuvus, kuumutamisel kõvastumine. d) Gluteliinid lahustuvad leelistes, palju leidub kõrrelistes. 2. Skeloproteiinid ehk fibrillaarsed valgud a) Keratiinid ei lahustu vees ja hüdrolüüsuvad raskelt. Neist koosnevad karvad, küüned, suled, sarved. b) Kollageenid ei lahustu vees, taluvad suuri koormusi nahk, sidekude, kõhred, kõõlused. Keetmisel muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks zelatiiniks. Zelatiin on algselt kollakas-punakas, aga pleegitatakse vesinikperoksiidi abil värvusetuks. Liitvalgud · Liitvalgud ehk proteiidid koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest komponendist: a) Nukleoproteiidid mittevalguline osa on nukleiinhape (RNA, DNA) b) Fosforproteiidid - sisaldavad fosforhappejääki. Nende hulka kuulub piima kaseiin. Kaseiinid
Kasulikkus inimese toimele ja tervisele Kasu tervisele Kurgi viljaliha koosneb peamiselt veest, kuid sisaldab ka askorbiinhapet (C-vitamiini), mis aitab tasandada nahaärrituseid ja vähendada turseid. Kurgi koor on rikas kiudainete poolest ja sisaldab mitmeid kasulikke mineraaltoitained, sealhulgas ränidioksiidi, kaaliumi ja magneesiumi. Kiirgav ja sädelev jume Ränidioksiid kurgis mängib olulist rolli tervisliku sidekoe (lihased, kõõlused, kõhred, luud jne) saavutamisel. Kurgimahla soovitatakse sageli kui head ränidioksiidi allikat. See aitab parandada jumet ja naha tervist. Lisaks on kurgi kõrge veesisaldus tunnustatud keha hüdreerimise allikas, mis aitab saavutada õhetavat ja ergast nahka. Kurki kasutatakse ka paikselt erinevate naha probleemide korral, sh paistetused silmade all ja päikesepõletus. Lihtne viis suurendada oma kiudainete ja vee tarbimist Tarbida piisavas koguses kiudaineid on enamuse jaoks keeruline
sünteesib piisava päikesevalguse korral. Mees ja naissuguhormoonid on lipiidse ehitusega. 21.Kuidas on omavahel seotud aminohapped ja valgud? – Valgud koosnevad aminohapetest, aminohapete vahel on peptiisid. 22.– 23.Nimeta erinevaid valgustrukstuure, oska neid eristada joonise alusel, too näiteid. – 2 järku: tekib polupeptiidi keerdumisel kruvikujulseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltimisel (kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud); 3järku – moodustub molekuli edasisel kokkukeerdumisel , gloobuli nimetust kandev (ensüümid, antikehad, vereplasma valgud); 4järku – kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi (hemoglobiin, klorofüll) 24.Mis on denaturatsioon, renaturatsioon, too näiteid? – Valguloomuliku struktuuri lagunemine (kuumutamine), struktuuri taastumine. 25.Valkude ülesanded organismis? – Reaktsioonide juhtimine, ehitusmaterjal,
Organ (elund) organismi osa, mis moodustub erinevatest kudedest. Need koed talitlevad kooskõlastatult ja täidavad kindlaid ülesandeid. 9. Organsüsteemid inimesel, nende ülesanded . Kattesüsteem - Nahk, juuksed, küüned, higinäärmed Mehaaniline kaitse, D-vitamiini eellaste, süntees, eritus Närvisüsteem pea ja seljaaju närvid, retseptorid Peamine regulatoorne süsteem, kontrollib kõiki füsioloogilisi ja intellektuaalseid funktsioone. Skeletisüsteem - Luud, kõhred, sidemed Mehaaniline kaitse, toestus, liikumine, vereloome, mineraalainete ,,ladu" Lihassüsteem - Lihased, kõõlused Liikumine, kehaasend, termoregulatsioon Hingamissüsteem - kopsud, hingamisteed Gaaside vahetus vere ja väliskeskkonna vahel, PH-regulatsioon. Südame-vereringe süsteem süda, veresooned, veri Toitainete, laguproduktide, gaaside ja hormoonide transport kehas, kaitsefunktsioon. Seedimissüsteem - Suu, söögitoru, magu, sooled, seedenäärmed
Punane luuüdi toodab uusi vererakke, kollane luuüdi on toitainete (rasvade) varu. Luude ühendused Liikuvalt ühendatud. Liiges on selline luude vaheline ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Kõige liikuvam liiges on õlaliiges, kõige suurem liiges on põlveliiges. Liigestes on luude otsad kaetud sileda liigesekõhrega ja nende vahele jääb liigeseõõs. Liigeseõõs sisaldab liigesevõiet. Liigest katab liigesekihn ehk liigesekapsel (sidekoest). Kõhred ja liigesevedelik vähendavad hõõrdumist liikuvate osade vahel. Liigesevedelik transpordib ka toitaineid liigese kõhrelistele osadele. Liigesevedelikku on normaalselt ainult mõni tilk. Põletiku ajal selle hulk suureneb, näiteks "vesi põlves". Liigesekihnu välimistes osades on kollageenikiude, mis moodustavad kimpe ja neid nimetatakse liigesesidemeteks. 1
langeb tundlikkus östrogeenide ja oksütotsiini suhtes. 3) Östrogeenide funktsioon raseduse ajal stim kasvuprotsesse emakas ja stimuleerida veresoonte kasvu emakas, samuti ka verevarustust. Kontraktsiooni ta esile ei kutsu. 4) PLC platsentaarne laktogeenne hormoon (Human chorion somatomammotropiin) - stim rinnanäärmetes piimanäärmete teket/arengut hormoon stimuleerib loote kasvu (kõhred) Adrenokortikotroopne hormooni ja türeotroopseid hormoone sünteesitakse ka. SÜNNITUSTEGEVUS Kui loode välja kantud, langeb emakas allapoole, tekitab emakakaelavenituse. Väljakantud lootel raseduse lõpus suureneb neerupealise koores toodetava kortisooli hulk ja selle mõjul muutub omakorda platsentas progesterooni ja östrogeenide suhe (östrogeenide kasuks). Suureneb tundlikkus östrogeenidele kui oksütotsiini suhtes.
kulmud. 3. Pisaraaparaat: a) pisaravedelik – puhastab ja niisutab silmamuna pinda; b) pisaranääre – toodab pisaravedelikku (asub silmakoopa lateraalses ülanurgas); c) pisarakanalikesed – laugude all; d) pisarakott– silmakoopa mediaalses alanurgas; e) nina-pisarajuha – selle kaudu voolab pisaravedelik ninaõõnde, alumisse ninakäiku. Tasakaalu-kuulmiselund (organum vestibulocochleare): e. kõrv (auris): 1.Väliskõrv: a) kõrvalest – peal nahk, sees kõhred; püüab helilaineid ja suunab need kuulmekäiku; b) välimine kuulmekäik – nahaga vooderdatud toru (higinäärmed on moondunud – toodavad “vaiku”!); ulatub oimuluu sisse – lõpeb trummikilega; juhib helilained trummikilele. 2.Keskkõrv: a) trummiõõs – mõne mm laiune piklik ruum oimuluu sees, välissein on trummikile, seesmise seina taga on sisekõrv; selles seinas on 2 ava: esikuaken (“ovaalaken”) ja teoaken (“ümaraken”), trummiõõne sees on kuulmeluukesed. (Vt. edasi
õhuga. 8. Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll. 9. Millised on ja kus asuvad ninakõrvalurked/koopad (siinused)? Ülalõualuu urge, otsmikuluu urge, sõelluu urked- need soojendavad õhku. 10. Kõri lad. k. larynx Kõri asukoht: asub kaelal 4-6 kaelalüli kõrgusel, kaetud kaelalihastega, külgedel asuvad kilpnääre, taga neel. Nimetage kõri kõhred: Suurim ehk kilpkõhr, elastne kõripealiskõhr epiglottis, sõrmuskõhr. Nimetage kõri osad: kõriesik, kõrivatsake, häälekõrialune õõs. Milles seisneb kõri funktsioon: hääle tekkimine, alumiste hingamisteede hermeetiline sulgemine. Võtab vastu ärritusi. 11. Hingetoru lad. k. Trachea Hingetoru asend Ette jäävad keelealused lihased, kilpnäärmekitsus, rinnakupide. Taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned närvid
kämmal METACARPUS Südamepaunaõõs cavum pericardii sõrmed DIGITI MANUS kõhuõõs cavum abdominis käe selg DORSUM MANUS vaagnaõõs cavum pelvis käe pihk PALMA MANUS luu - oss luud - ossa jala luud ossa pedis plinkollus substantia compacta kannaluud ossa tarsi käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KERESKELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba
vaagnaõõs cavum pelvis Reieluu femur Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula luu - oss luud - ossa jala luud ossa pedis plinkollus substantia compacta kannaluud ossa tarsi käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KER ES KELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba
suunas, mis aitab kaasa hingamisteedesse sattunud tolmu ja mikroobide eemaldamisele. Kopsude alveoolid on teise ehitusega. Hingamissüsteemiga on ühenduses teised funktsioonid: haistmine (ninaõõnes) ja hääle tekitamine (kõri). 1 Nina. Nina on hingamis- ja haistmiselund. Nina skeletti moodustavad luud ja kõhred. Eristatakse ülemist, alumist ja kaks külgmist seina ning vaheseina. Ülemine sein eraldab ninaõõnt eesmisest koljuaugust, alumine suuõõnest. Mõlemal pool ninaõõnt asuvad silmakoopad ja ülalõualuu urked, taga ninaneel. Kaht ninasõõret eraldab teineteisest kõhreline vahesein. Ninasõõrmete sisepinnal on lame epiteel, millel on karvakesed, mis tõkestavad tolmu ja mustuse pääsu hingamisteedesse. Ninaõõs on hingamisteede algusosa
NINA – NASUS/RHINOS VÄLISNINA – NASUS EXTERNUS Ninaselja toes: - ülaosas luuline – os nasale - alaosas kõhreline – cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major NINAÕÕS - CAVITAS NASI - vahesein – septum nasi sõõrmete piirkonnas kileline eesosas kõhreline – cartilago septi nasi tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu NINAESIK – VESTIBULUM NASI - pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior - Meatus nasi superior, media et inferior - Meatus nasi communis – ühinevad selleks - Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde Regioonid - Regio cutanea – karvad (võõrkehad), higi- ja rasunäärmed - Reg...
SKELETT Skelett on liikumisaparaadi passiivne osa. Skelett koosneb vähemalt 200st omavahel ühendatud luust. Skeletil on 2 põhilist funktsiooni mehaaniline ja bioloogiline. · Mehaaniline toestamine kaitsmine liikumine · Bioloogiline vereloome - ainevahetus ( kaltsium, fosfor ) Luu ehitus. Luu põhilised koostisosad on plinkollus ja käsnollus, luuüdi, luuümbris ehk periost ja kõhred. · Plinkollus katab luud väljas poolt, väga tihe koosneb tihedalt kõrvuti asuvatest luuplaatidest ehk lamellidest. · Käsnollus asub plinkollus all ja on poorse ehitusega. Käsnollus koosneb põrkadest. · Luuümbris on õhuke sidekoeline kate, mis katab plinkollust, värvuselt roosakas/kollakas, sest sisaldab närve, veresooni ja rasv kude. Luuümbris osaleb luu toitmises, liigepindades luuümbrist pole.
tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab silmade ja nägemise kontrolli. Tervisekontroll tuleb korraldada vähemalt üks kord kolme aasta jooksul või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral. Mõju tugi- ja liikumiselundkonnale Ükskõik, missugust tööd me teeme, on töötegija tugi- ja liikumiselundkond alati mingil määral koormatud. Tugi- ja liikumiselundkond (luud, liigesed, kõõlused, kõhred, lihased) on see mis säilitab meie tööasendi, mille abil teostatakse tööliigutusi. Tugi- ja liikumiselundkonna pideval ülekoormamisel tekivad kahjustused, mida kokkuvõetuna nimetatakse ülekoormushaiguseks. Nagu eelpoolgi oli juttu, on füüsilisse ülekoormushaigusesse haigestunute osakaal viimasel ajal kogu maailmas tunduvalt tõusnud. Registreeritud kutsehaigustena on Eestis ülekoormushaigused vibratsioonitõve järel teisel kohal
vöötlihas koed asuvad üle keha ja on ainukesed, mis alluvad tahtele, kuid nende töövõime on väikene. Ülejäänutel südame- ja silelihaskoe töövõime on suur, kuid ainult epiteelkoe kiirus on aeglane. (Vt. Pilt 2) 9. Milline on liigeste tähtsus liikumis- ja tugielundkonna juures? Kuidas on liigesed kaitstud kulumise eest? Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist. Kulumist vähendavad kõhred ja liigesevedelik. (vt. Pilt 3) 10. Jooniselt nimetada luu osad luuüdi, luuümbris, käsn- ja plinkollus lisada nende ülesanded. 1) Luuüdi- vereloomeelund ja/või rasvade tagavara. 2) Luuümbris- uute luurakkude tootmine, luude muundumine jämedamaks. 3) Käsnollus- luu sees asuv kanal, mida mööda kulgevad veresooned, vähendab luumassi. 4) Plinkollus- tihe ja tugev luukude, mida mööda kulgevad veresooned, annab
Loode on marja suurune. 7.-9. nädal Hakkavad arenema käed ja jalad. Kuna kondid on paigas, hakkab keha massi koguma ning kaalub ligi 15 grammi, kasvab päevas 1 millimeeter. Loode toodab uriini. Moodustunud on peamised siseorganid. Varbad ning sõrmed eristuvad üksteisest. Loode sarnaneb kujult lapsega. Loode imeb pöialt, oskab neelata lootevett ning ennast liigutada. Tunneb õrnasid puudutusi. Häälepaelad hakkavad arenema. 10.-13. nädal Loote luud ja kõhred saavad vormingu, põlved ning pahkluud arenevad. Poisslaps toodab testosterooni. Hakkavad kasvama küüned, tekivad sõrmejäljed. Nina ja huuled on täiesti välja arenenud. Lapse pea on kehaga sama suur. Juuste kasv 3 algab. Võimalik teha kindlaks sugu. Suu sisemust katavad maitsmispungad. Algab täielik soolestiku töö. Esmane ensüümidest, valkudest ja surnud rakkudest koosnev väljaheide. Loode on peaaegu ülekeha tundlik õrnadele puudutustele
vastutab põlveliigese eesmise stabiilsuse eest: et liigese alumine osa ei nihkuks ette. Mis ja kuidas juhtub ERS vigastus? Sagedasim vigastuse põhjus on kontaktspordialad või mäesuusatamine, kus vigastus tekib väänamis-nihkumis või ülesirutus mehhanismi kaudu. Reeglina rebeneb side ise, kuid lastel ja vanemas eas võib tekkida ERS rebenemine sääreluult koos luutükiga. Kaasuda võivad erinevate põlveliigese siseste (meniskid,kõhred), liigeseväliste (külgmised sidemed) pehmete kudede vigastused aga samuti luumurrud. Värske vigastuse korral esineb reeglina veriliiges ja ebastabiilsuse tunne(jalg läheb välja). Kuidas diagnoositakse ERS vigastus? Oluline vigastuse äratundmisel on: - hinnata vigastuse mehhanismi ja vigastusjärgset kulgu (korduv liigese ,,välja käimine") - ebastabiilsuse hindamine : selleks võrreldakse teatud testidega põlve stabiilsust võrreldes terve jalaga
pikkus 50cm kuni 2 meetrit ja kaal kuni 40kg kasutatkse kastmes hautatult või grillitult Mõõkkala leidub Atlandi ookeanis ja Põhjameres keha ilma soomusteta, sinine või sinakas hall saba ja uimed on söödavad enne küpsetamist võiks marineerida, küpseb paremini ja lihtsam seedida Hai elab soojades vetes, 220 liiki suurus oleneb liigiti, 50 cm kuni 15 meetrini hail pole luid vaid on kõhred nahk on tugev ja kare hai kala sisaldab kusi ainet, isendi suremisel tekib tugev hais, süüa paari päeva pärast liha on valge ja maitsev, süüakse ka uimi Rai rinnauimed moodusatavad tiivad ligi 100 liiki 30cm kuni 6 meetrit Skelett kõhreline Saba katavad ogasid meenutavad , millest mõned mürgised Sisaldab kusiainet Väga hinnatud on rai maks Sardiin Suurte parvedena Vahemeres jms
2. TUGIELUNDKOND · Luud koosnevad luukoest. · Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa. · Täiskasvanud inimese luustik koosneb enam kui 200 luust. LUUSTIK Osteoporoos: Luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Põhjustavad hormonaalsed muutused ja vitamiin D puudus. Luustumine: Kõhrede järk-järguline luustumine. Kõik kõhred ei luustu. Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas, aga luude rakud uuenevad kogu elu. Luuümbris: Õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. Luuüdi: Punane luuüdi - Vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse. Kõõlus: Valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele.
annaabi.ee 
