Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või täielik rebenemine ning verevalumid liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse. Põhitunnuseks on valu, mis tugevneb liigutamisel ja liigesele toetumisel. Liigese piirkond tursub, valu tõttu on liigutused piiratud. Esmaabis RICE põhimõte. Nihestus Liigest moodustavate luuotste paigastnihkumine, võrreldes tavalise asendiga. Täieliku
Tunnikontroll Luustik 1. Millest koosneb luustik ehk skelett? Luustik ehk skelett koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. 2. Mis ülesanne on luustikul? Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik kaitseb ka siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. 3. Mis on liiges? Kirjelda liigest. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekihn ehk liigesekapsel, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. 4. Nimeta 3 liigese tüüpi. Kirjelda tähtsust. Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. Niisugused
• Suur rinnalihas- innerveerib õlavarrepõimiku rangluumised närvid Õlavarre sissepööramine: • Seljalailihas • Suur rinnalihas- innerveerib õlavarrepõimiku rangluumised närvid • Deltalihase eesmine osa- - innerveerib kaenlanärv Õlavarre väljapööramine: • Harjaalune lihas • Väike ümarlihas • Deltalihase tagumine osa- innerveerib kaenlanärv 9. Küünarliiges, liikuvus. Küünarliiges on liitliiges – ühenduvad õlavarreluu, küünarluu- ja kodarluu. Siia kuulub 3 liigest: • õlavarre-kodarluu liiges – keraliiges. Liikumine ümber 3 telje. • õlavarre-küünarluu liiges – tiguliiges. Liikumine ümber 1 telje. • Lähim kodar-küünarluu liiges – ratasliiges. Liikumine ümber 1 telje.sisse ja välja. Liikuvus: valdav liikumine toimub ümber frontaaltelje – suure amplituudiga sirutamine ja painutamine. Ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine. 10. Küünarliigesele toimivad lihased, innervatsioon. Küünarvarre painutus:
kasvanud) 13. Nimetage luud, mis moodustavad rinnakorvi selgroo rinnalülid (12), roided (12 paari) ja rinnak 14. Luuline vaagen nimetage luud, mis selle moodustavad. Kuidas jaotatakse luuline vaagen? Koosneb kahest puusaluust, ristluust, õndraluust ja nendevahelistest ühendustest. Jaguneb suureks ülemiseks osaks ja väikseks alumiseks osaks. Jaotumine toimub vaagna sisepinnal oleva joone järgi. 15. Nimetage kaks kõige liikuvamat liigest inimkehas. Nimetage luud, millised selle liigese moodustavad. * Õlaliiges: õlavarreluu ja abaluu * Puusaliiges: Puusaluu napp ja reieluu pea. 16. Nimetage kaks suurt liigest inimkehas, mille ühenduvad omavahel vähemalt kolm luud. Nimetage luud, millised selle liigese moodustavad. * Põlveliiges: reieluu, sääreluu ja põlvekeder * Küünarliiges: küünarluu, kodarluu, õlavarreluu 17. Kuidas on omavahel ühendatud koljuluud?
vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või täielik rebenemine ning verevalumid liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse. Põhitunnuseks on valu, mis tugevneb liigutamisel ja liigesele toetumisel. Liigese piirkond tursub, valu tõttu on liigutused piiratud. Esmaabis RICE põhimõte. Hüppeliigese sidemete vigastus Enim levinud äge spordivigastus. Sageli vigastuvad hüppeliigese välimisel
alkoholi tarvitamisega. Puriinid on lämmastikku sisaldavad looduslikud orgaanilised ained. Inimese organism saab puriine ühelt poolt toiduga ja teiselt poolt tekib organismis eneses rakutuuma ainete lagunemisel. Puriinide lagunemise lõpp-produktiks on kusihape, mida eritatakse uriiniga. Normaalselt on kusihape teke ja tema soolade ehk uraatide eritamine uriiniga tasakaalus. Sümptomid Podagra hoog avaldub ägedas liigesepõletikus. See haarab tavaliselt üht või mitut liigest. Umbes pooltel haigetest algab podagra suurvarba tüviliigesest, mis hakkab valutama ja paistetab üles, tavaliselt öösel. Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad. Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud. Podagrahood võib olla väga äge, kuid enamasti ons ee üsna kergekujuline. On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigeset. Esimesed hood paranevad täiesti ära
ERGONOOMILINE KLAVIATUUR JA HIIR Vertikaalne hiir võimaldab hoida rannet neutraalses asendis ning ei põhjusta valu ja pingeid randmes, vt. Joonis 1: Joonis 1 Järgmisel joonisel 2 on selgelt näha, miks tuleks eelistada jaotatud klaviatuuri kasutamist. Jaotatud klaviatuuri parema ja vasaku käe klahvid on üksteise suhtes sellise nurga all, et kasutamise ajal säilib randmetes loomulik asend. See on väga tervisesõbralik ja säästev nii randmeliigestele kui seda liigest liigutavale liikumisaparaadile. Joonis 2
Kõhrega kaetud liigestuvaid luupindu ümbritseb luult luule kulgev liigesekapsel, mis sulgeb liigeseõõne. Kapslil on tihe kiuline väliskest ja veresoonterikas sisekest (sünoovium), mis eritab liigeseõõnde vedelikku, mille kaudu kõhre rakud saavad hapnikku ja vajalikke toitaineid. Sisekestas on ka rohkelt immuunsüsteemi rakke, mis kaitsevad liigest võimalike haigustekitajate (bakterite, viiruste) eest. RA korral hakkavad immuunrakud seni teadmata põhjusel ründama liigest ennast tekib liigesepõletik. Liigesekapslisse koguneb massiliselt põletikurakke. Need toodavad mitmesuguseid põletikuaineid, mille mõjul liigesekest hakkab liigeseõõnde eritama liigset liigesevedelikku tekib liigeseturse. Põletikuline liigesevedelik sisaldab palju põletikuaineid ja -rakke ning kahjustab kõhre. Ägenemise vaibudes (ja ravi toimel) liigesevedelikust tingitud turse kaob. Ajapikku liigesekapsli sisekest pakseneb põletikus
Kollane luuüdi on toitainete eriti rasvade varupaik . Punane luuüdi on vereloomeelund . Osa punastest luuüdist asendub vanades kollase luuüdiga. Luud on lihaste kinnitumiskohad . Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil . Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät , mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav . Liigestes on luude otsad kaetud kõhrega . Kõhrega kaetud luuotste vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs . Liigest katab liigese kihn , mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes . Luuotsi hoiavad liigestes paigal väga tugevad liigesesidemed , kõõlused ja lihased . Inimesel on mitut tüüpi liigeseid : Keraliigesed , plokkliigesed , silinderliigesed. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli , seetõttu saab ta pead pöörata .Kandelüli (atlas) ja telglüli (axis ) .
raskusest peaks haige külastama reumatoloogi kord kuus või kord kvartalis. Käe puhketugi reumatoidartriidi puhul 5. REUMATOIDARTRIIT LIIGESTES Kõhrega kaetud liigestuvaid luupindu ümbritseb luult luule kulgev liigesekapsel. See sulgeb liigeseõõne. Kapslil on tihe kiuline väliskest ja veresoonterikas sisekest . See eritab liigeseõõnde vedelikku, mille kaudu saavad kõhre rakud hapnikku ja vajalikke toitaineid. Sisekestas on rohkelt immuunsüsteemi rakke. Need kaitsevad liigest võimalike haigustekitajate eest. Liigesekapslitesse hakkab kogunema massiliselt põletikurakke. Need toodavad mitmesuguseid põletikuaineid. Nende mõjul liigesekest hakkab liigeseõõnde eritama liigset liigesevedelikku ning tänu sellele tekib liigeseturse. Põletikuline liigesevedelik aga sisaldab palju põletikuainei. Kui haigus ägenemisel vaibub ravi toimel siis liigesevedelikust tingitud turse kaob. Ajapikku liigesekapsli sisekest pakseneb põletikus
puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980- ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis).
Hüppeliigese nikastus Bruno Pähkel Liigeste sidemed on kiulise ehitusega, sarnanedes nailonköiega. Nikastuse momendil venitatakse sideme kiud välja ja tulemuseks on täielik või osaline sidemerebend, liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse tekivad verevalumid. Nikastuse põhitunnus on valu, mis tugevneb liigutamisel ja liigesele toetumisel. Liigese piirkond tursub, valu tõttu on liigutused piiratud või koguni takistatud. Igasuguste pehmete kudede kinniste traumade (venituste, lihaserebendite jms.) puhul kehtib kolme K reegel: pange haigele kohale külma, tõstke kõrgemale ja tehke kompressioon (ehk rõhkside).
Plinkollus- tugev luukude Luuümbris- luud ümbritsev kude Punane luuüdi- vereloomeelund Kollane luuüdi- torude sees olev raskvarikas luuüdi Kõõlus- sidekoeline väät, mis ühendab luid Liiges- luude ühendus, mis tagab liikuvuse Skelett- inimese tugielundkonna osa, koosneb luudest Luustiku ülesanded: Toestamine Kaitsmine Liikumise võimaldamine Lihastele kinnituskoht Liigestes on luudeotsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekiht. Liigesetüübid: Keraliiges nt:õla- ja puusaliiges Plokkliiges nt: põlve- ja küünarvarreliiges Silinderliiges nt: kael Koljuõmblused on luudevahelised ühendused. Lihaste abil saab selgroog vetruda ja painduda. Rinnakorvi põhiülesanne on siseelundite kaitsmine. Selgrookõverused aitavad painutada, sirutada ja pöörata. Lampjalgsuseks nimetatakse jalavõlvi lamendumist. Lihaste ülesanded: Kehaosade liigutamine
idiopaatilised artroosid artroosid Lokaliseerunud OA: Liigese labakäed, labajalad, mehhaaniline põlv, puus, selg, ühtimatus: muud lokalisatsioonid kongenitaalsed ja arenguhäired, Generaliseerunud traumast OA: kolme või enama põhjustatud, liigese või liigesegrupi liigesekirurgia artroos järgsed Ei kahjusta ainult liigeskõhre, vaid haarab liigest tervikuna: subkondraalne luu, ligamendid, liigesekapsel, sünoviaalmembraan, periartikulaarsed lihased Liigese ja kõhrealuse luu lagunemise ja sünteesi tasakaal häiritud Lagunemine ülekaalus, põletikulised episoodid -> kõhrekude kaob, subkondraalne skleroos -> liigese jäigastumine OA algus on aeglane ja märkamatu Liikumisel liigeses krigin ja valulikkus Hommikune liigesjäikus kuni 30 min Mehaaniline valu liigese koormamisel, rahuolekus kaob
Võimalusel võib panna külma. Edasi tuleb oodata kiirabi saabumist. Põrutuste ja nikastuste puhul kehtib 3K reegel. 3K reegel ehk külm, kõrgemale, kompressioon - kannatanud koht siduda kinni, peale panna külma ning hoida jäset kõrgemal. Nihestuse korral tuleb kannatanu panna istuma või lamama. Nihestunud liigesega jäse lahastatakse asendis (sundasendis), millesse see on jäänud. Liigesele asetatud side tehakse märjaks külma veega või pannakse sellele jääkott. Ise ei tohi hakata liigest paigaldama - tuleb kutsuda kiirabi. Luumurde jagatakse kaheks: kinnine luumurd (murdunud jäsemel võib olla ebatavaline kuju) ja lahtine luumurd (murde kohal on haav kust võib olla nähtav luu ots). Luumurru korral püüdke kannatanut mitte liigutada ning helistage kiirabisse. Kui kannatanu lamab maas, siis on lahaseks maapind kõik lahastamist vajavad luumurrud lahastuvad maapinnaga. Ei tohi kasutada lahastamiseks roikaid ja "muid käepäraseid vahendeid"! Lahtise luumurru korral
Anatoomia eksam: Liigesed: Eksamile kümme liigest 1. Lülisamba ühendused 2. Kuklaliigesed 3. Articulatio saproiliaca 4. Articulatio carpometacarpea (ainuke saudltüüpi liikumine) 5. Õlaliiges 6. Randmeliiges 7. Küünarliiges 8. Puusaliiges 9. Põlveliiges 10.hüppeliiges Lihased Eksamil: 2 küsimust lihastest Lihaste poolt moodustatud topograafilised piirkonnad (need on tomuski antud lehel olemas) Mõni suur lihas või lihasrühm Lihas: algus + kinnitus + funktsioon Lihasrühm: funktsioon + rühma algus + kinnitus Osa lihaseid peab ära tundma laiba peal Eksamile tulevad lihased: Mälumislihaste rühm Suupõhja lihased ---> 1 alapunkt siseelundite küsimuse juures M sternocleidomastoideus (laibal peab ka ära tundma) Scalenuste rühm ---> seoses millegagi, iga lihase täpset algust pole vaja, närvide kohad + veresooned lihastest hingamislihaste juur...
Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigesepea ulatub liigeseauku). Luuotsi hoiavad veel liigestes koos peale liigesekihnu sidemed, kõõlused ja lihased. Liigesevigastuse korral nihkuvad luuotsad teineteisest eemale. Vigastatud liiges paistetab üles, on valulik ja seda ei saa liigutada. Liigeste tüübid 1)Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ringikujulisi liigutusi. Näiteks õla- ja puusaliiges
puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale.Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid
pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. 4 Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine
plinkollusekihiga. Liigesed Liigesteks nimetatakse kahe või enama luu ühendust, mis võimaldab luudel liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs. Liigeses ümbritseb luuotsi sidekoeline ümbris ehk liigesekapsel, mis hoiab liigesevõide liigeseõõnes. Nii libedad kõhred kui ka liigesevõie vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad sobivad kujult teineteisega: ühe luu liigeseauku kinnitub kujult sobiv teise luu liigesepea. Luuotste kujust sõltub, millist liigutust liiges võimaldab teha. Lihase, lihaskude ehitis Lihase kokku tõmme (Ca2+, atserüülkoliin, aktiin, müosiin) Energia saamine (ATP; glükoos+O2 hlükogeen Treening
vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa( õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 107. Õlaliiges: :Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 108. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges (plokk ja plokisälk), lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 109.Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline 110. Käe piirkonnad, neid moodustavad luud, liigesed, liikumine: Jagunevad randme ja kämbla
3- varustus , õppepaigad , ohutus 1. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnika suusk. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisutehnika korral. Viimast sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu saapad, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. 2. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamis- ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Sulailmaga määritakse pidamisalale kliistrit, külma ilmaga tahket määret. 3. Õppeväljakud, kus saab mängida ja erinevaid suusatunnetuse harjutusi teha. Õppenõlvakutel saab erinevaid laskumisharjutusi läbi viia. Radadel, kus on
klassikatehnika suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisutehnika korral. Uisutehnikat sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad rohkem liikuda kui uisusammu saapad, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Rääkides sõidustiilidest, nende erinevustest ja sarnasustest, siis on info järgmine. Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu, paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid. Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul
sidemerebend. Ühe tugeva sideme vigastusel on alati kaebused suuremad, sest viga saab üks terviklik side. Kolme sideme olemasolul liigese välispoolel võtab sageli üks neist löögi enda peale ja säästab ülejäänuid. Kuidas diagnoositakse vigastust? Peale traumat on tavaliselt hüppeliiges valulik, tekib turse ja nahk muutub sinakaks. Turse on kas ühes kohas liigese pinnal ehk lokaalne või haarab turse kogu liigest. Arst võib määrata röntgenuuringu, et olla kindel, et ei oleks luumurdu. Ning pärast röntgenit paneb arst täpsema diagnoosi ja paneb paika ravitaktika, tuginedes kogemustele ja patsiendi kaebustele. Kirurgilist ravi kasutatakse harva, enamikel juhtudel paraneb jalg komplikatsioonideta. Kuidas toimida peale vigastust? Jalale tuleks anda rahu, hea oleks kasutadaa kipslahast või tugisidet, mis hoiavad hüppeliigest õiges ja kindlas asendis ning
osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammuks, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Laskesuusatamine Laskesuusatamine ehk biatlon on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. See on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad ja suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Kahevõistlus Kahevõistlus on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb suusahüpetest ja
Painduvus muutub päeva jooksul: hommikul on väiksem, seejärel pidevalt suureneb, saavutab maksimumi päeval ja õhtuks väheneb. Painduvuse sõltub Treenitusseisundist Lihasmassist, rasvkoest ja sidekoest Õhutemperatuurist Keha ja lihase temperatuurist Vanusest, soost, tervislikust seisundist, hormonaalsest seisundist Vaimsest pingest, stressist, lõõgastusvõimest Liigese liikuvust piiravad tegurid Liigese ehitus, liigeskapsel, liigest ümbritsevad kõõlused, liigessidemed, lihased ja nahk Lihaste kaitsereflekside süsteem, mis tõmbab lihaseid kokku Painduvuse arendamise meetodid üldarendavad harjutused liigeste liikuvuse suurendamiseks. abistavad harjutused, eesmärgiks liigeste maksimaalse liikuvuse arendamine spetsiaalarendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu Kordusmeetod Põhiline meetod on kordusmeetod, mis
- Abaluu liikumine sõltub rangluu asetusest ja liikumisest. Sternoklav liigese liikuvus on vastupidine AC liigesest toimuvatele: kui AC liigesest toimub eleveerimine, siis depresseerumine toimub sternoklav liigeses. Rotatsiooni puhul ei kehti- rangluu roteerib kogu pikkuses samas suunas, liigub kaasa et ühtlustada abaluu liikumist: protraktsiooniga ja eleveerumisega ette, taha sunas retraktsiooni ja depresseerumisega. Glenohumeraalliiges - GH liigest eest toestavad ka kapsel, liigese mokad, GH ligamendid , kapsli 3 lisatugevdust: coracohumeraalligament, subscapularise kiud ja pecotralis major- need kasvavad sujuvalt liigesekapslisse sisse.
Rinnaku-rangluu liiges : ,,": Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on inkongruentsed. Läheneb keraliigesele.Kolme teljeline liikumine 28. Õlaliiges:"": Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 29. Küünarliiges:"": Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges( plokk ja plokisälk),lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline 31
Mõned koljuluud on seestpoolt kaetud limaskestaga ja täidetud õhuga -- ninakõrvalsiinused. Lihased, kõõlused, sidemed,liigesed. · Luud võivad omavahel ühenduda mitmeti --sidekoe vahendusel, kõhre abil, sünoviaalne ühendus ehk liiges. Liiges on kõige levinum luude ühendusviis. Sel puhul jääb luuotste vahele liigeseõõs, mis on täidetud liigesevedelikuga. Liiges on ümbritsetud liigesekihnuga ja sidekoeliste sidemetega, mis fikseerivad liigese. Liigest moodustavate luude otsad on kaetud liigesekõhrega, mis vähendab kulumist ja amortiseerib luudele toimivaid põrutusi. Eesti Ratsaspordi Liit 2 Veterinaaria Liigesekõhrede sobilikust kujust sõltuvalt võimaldab liiges liigutusi edasi-tagasi (plokkliiges)või siis mitmes suunas (keraliiges, näiteks puus).
Sümptomid ehk avaldumine Kliiniline pilt on erinevatel patsientidel varieeruv vastavalt sellele, millised elundid või süsteemid on kahjustatud. SLE võib avalduda äkki kõrge palavikuga imiteerides ägedat viirusnakkust. Samas võib SLE areneda mitmeid kuid ja isegi aastaid harva esinevate palaviku ja halva enesetunde hoogudega. Liigeskaebused esinevad ligi 90%-l patsientidest ning varieeruvad vähestest käimishäiretest kuni ägedate mitut liigest haaravate põletikkudeni. Need sümtomid võivad esineda aastaid enne, kui tulevad esile järgmised haigusilmingud. Nahamuutus on samuti luupusele tüüpiline. Esineda võivad: liblikakujuline nahapunetus näol; ringikujulised nahamuutused; punetav täpiline nahk nii näol kui ka kaelal, rindkere ülaosas ja küünarnukkidel. Ligi 40%-l patsientidest esineb valguskartus ehk päikesevalgus ja ultravioletvalgus on tugevalt ärritava toimega.
liikuvus Lahas Lahas peab olema küllalt pikk, peab ulatuma mõlemal pool luumurdu üle naaberliigese. Lahastada tuleb nii, et ei kahjusta nahka ja ei takista vereringet. Lahas peab olema nii tugev, et transportimisel ei murdu. Liigesevigastused Liigesevigastused tunneme ära liigese ebaloomuliku asendi, paistetuse ja tugevate valude järgi. Vigastatud jäse tuleb lahase abil liikumatusse asendisse seada. (2) Nikastus Nikastuse korral väljuvad liigest moodustavad luu otsad hetkeks normaalsest asendist, millega kaasneb liigesesidemete väljavenitamine või rebend. Tunnused: valu, turse ja verevalum. Nihestus Nihestuse korral väljub liigest moodustav luu ots oma kohalt ning jääb väärasendisse. Liigese kapsel saab vigastatud ja liigese ümbruses tekib turse. Tunnused: valu, turse, ei liigu normaalselt ja liiges jääb väär asendisse. Nihestuse korral teha alati ainult lahas.
PODAGRA Podagra mõiste. Podagra ehk arthritis urica on kusihappeainevahetuse häirega seotud põletikuline haigus, mille avalduseks on hüperurikeemia, perioodiliselt korduvad artriidid, kusihappekristallide ladestumine nahaaluses koes, liigest, neerudes ja teistes elundeis. (Reumatoloogia, 2000) Podagra on haigus, mille korral organismi koguneb liigne kusihape. Kusihape on normaalselt uriini minev lämmastikku sisaldav ühend, mille soolasid nimetatakse uraatideks ja mis koguneb podagrahaige kudedesse. (Tervise käsiraamat, 2005) Podagra tekib, kui raskestilahustuvat uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigestes põhjustavad kristallid põletikureaktsiooni. Kuseteedes
3) Lihastegevuse tunnused: 1. Neuraalne – lihastegevuse juhtimine - Aferentne – tagasiside - Eferentne- aktiveeriv 2. Energeetiline - ainevahetuslik 3. Mehhaaniline – jõu genereerimine ja ülekandmine Lihaskiud koosneb: 1) Paralleelne elastne komponent (PEK): epi-, peri- ja endomüüseum 2) Järjestikune elastne komponent (JEK): lihaskinnitused luudele (kõõlused) 3) Kontraktiilne komponent (KK) Lihase jõud pole sama mis liigutuse jõud. Liigese jõumoment on liigest ületavate lihaste resultantjõud. Lihastöö režiimid: 1) Isomeetriline e. staatiline - väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, luukangide liikumist ei toimu = lihase pikkus ei muutu, muutub ainult lihaspinge 2) Isotooniline - väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega 3) Isokineetiline 4) Kontsentriline - lihas lüheneb, kuna väline koormus on väiksem lihases tekkivast pingest = luukangid lähenevad üksteisele
Inimese skeleti põhiosad on kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud koos nendega ühenduvate ülajäsemete luudega ning vaagnavöötme luud koos nendega ühenduvate alajäsemete luudega. Kuju ja pikkuse alusel võib luud jagada 3 rühma : pikad(reieluu), lühikesed(randme ja kannaluu) ja lamedad(kolju) luud. Liiges on kahe või enama luu liikuv ühendus, kus luude otsad on kaetud sileda kõhrega. Kõhrega kaetus luuotste vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab liigesekihn. Joonis lk 29 all Lihas lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudes põhjustab kehaosade liigutusi Lihaste ülesanded : 1. liigutavad kehaosi 2. annavad kehale kuju 3. kaitsevad siseelundeid 4. aitavad säilitada kehatemperatuuri 5. vee ja valkude omalaadne tagavara Lihaste liigid: Skeletilihased : organismis on kõige rohkem, talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ning väga kiired
32. Mille poolest on periost rikas? Selles on palju närve 33. Mis on osteoblastid? Luukudet tekitavad rakud 34. Kus asuvad osteoblastid? Luuümbrise sisemises kihis 35. Milleks on vaja luuümbrist? Aitab luul toituda, purunemisel taastuda. 36. Mille poolest on oluline punane luuüdi? Punases luuüdis tekib uut luukudet 37. Nimeta liigese erinevad osad! liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. 38. Mis kaitsevad liigest ülemäärase painduvuse eest? Kollageenikiud 39. Mis soodustab liigespindade omavahelist libisemist? Liigesevõie 40. Millisest kõhrest on moodustunud liigespinnad? Hüaliinkõhrest 41. Millised moodustised suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad põrutusi? Liigeseketad 42. Mis tüüpi on luudevahelised pidevühendused? fibroossed, kõhrelised ja luulised ühendused 43. Kus esinevad sideliidused? Luude vahel 44
Eestis haigestub igal aastal umbes poolsada last, kellest pooled on haigestudes alla 5 aasta vanad. · On lapseea põletikuline liigesehaigus, millesse võib haigestuda igas vanuses. Kõige sagedamini avaldub see siiski väikelapseeas või varases murdeeas. · Haiguse tekkepõhjus on teadmata. Vallandavateks teguriteks võivad olla nakkus, trauma, stress, nihked hormonaalses tasakaalus ja väliskeskkonna mõjud. · Jaguneb kolme alatüüpi: oligoartriit, mille puhul on põletikus 14 liigest, kuid mis võib edasi kanduda ka silma; polüartriit, mille puhul on põletikus peale suurte liigeste ka sõrme- ja varbaliigesed, ning süsteemne artriit ehk Stilli tõbi, mille puhul võivad 3 liigesehädadega kaasneda siseorganite põletikud. · Haiguse sümptomiteks on alaliigist olenevalt valu liigestes, (mitmetunnine) jäikus või tundlikkus liigestes pärast magamist, väsimus ja jõuetus.
pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati
Lihaste närvidega varustatus e. innervatsioon. Lihasnõrkus e. parees. Lihashalvatus e. paralüüs. Lihaskõhetus e. atroofia. Lihaskõht lihaste keskmine paksenenud osa. Lihaspea lihaste jämedam algusots (orgio). Lihassaba lihaste peenem kinnitusots (insertio). Lihaseid, mille kõht jaguneb kahekõõluse varal kaheks osaks, nim. kakskõhtlihaseks. Üle ühe liigese kulgevaid lihaseid nim. ainuliigeselisteks, üle kahe kaheliigeselisteks. Kui lihas ületab rohkem kui kaks liigest, siis nim. teda mitmeliigeseliseks lihaseks. Kilekõõlused e. aponeuroosid. Koostoimelised lihased e. sünergistid. Vastandtoimelised lihased e. antagonistid. Painutamine e. flektsioon. Sirutamine e. ekstensioon. Lähendamine e. adduktsioon. Eemaldamine e. abduktsioon. Väljapööramine e. supinatsioon. Sissepööramine e. pronatsioon. Laiendamine e. dilatatsioon. Kaelanahalihas e. platüsma. Veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata, nimetatakse anastomoosideks.
idiopaatiliseks artriidiks. RA võib kahjustada kõiki liigeseid. Tüüpiline on liigeste haigestumine sümmeetriliselt mõlemal kehapoolel (sõrmede ja varvaste tüviliigesed, randmed, sageli põlve- ja õlaliigesed) Kaua kestnud haigus võib kahjustada ka lülisammast, enamasti kaelaosas. Kõhre- ja luumuutuste tõttu kaotavad liigesepinnad oma esialgse kuju ja vormi. Liigeselähedased koed on samuti kahjustatud ja ei suuda enam hoida liigest õiges asendis. Liiges hakkab "loksuma" (muutub ebastabiilseks) ning tekivad moonded Sagedased on ka liigesekaplsi rebendid Diagnoosimine Vereanalüüsid: Põletikunäitajad osutavad organismis esinevale põletikule või koekahjustusele, kuid ei selgita selle iseloomu. Reumatoidfaktor (RF) on antikeha (immuunsüsteemi poolt toodetud valgumolekul), mis reumatoidartriidi puhul esineb 75 - 80%-l haigetest. Röntgen: Tavaliselt tehakse RA puhul röntgenipilt labakätest ja
(taimed närbuvad, inimesed lähevad kortsu) · 3. Vesi kindlustab organismisisese transpordi. (taimedes tõusev ja 3 Vesi kindlustab organismisisese transpordi (taimedes tõusev ja laskuv vool, loomadel ringeelundkonna abil(vereringe). · 4. Kaitsefunktsioon a)Pisarvedelik tekib 35 ml öp b)Sülg tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) liigesevõie kaitseb liigest liigse hõõrdumise eest. · 5. Vesikeskkonnas toimuv viljastumine ja organismide esmane areng. · 6. Areng nii eoste kui seemnetega vajab vett. loomorganismidel : a)areng toimub organismiväliselt vesikeskkonnas või organismisiseselt vesikeskkonnas. Inimese vedeliku bilanss : · Tuleb : a) joogist ja söögist )j g j g · b) ainevahetuses moodustub vesi (0,3 0,4 l ööpäevas)
ortopeediliste abivahendite kasutamine (nt. Põlvekaitsed võrkpallis). Põrutused tekivad otsese löögi või kokkupõrke tagajärjel, kaasneb valu, väiksem või suurem turse, verevalandus. Raviks on esialgu külmaravi (jääkott, külma aerosool, jäägeel jne.), rõhtside, alates 2.-3. päevast võib alustada kompresside ja soojaprotseduuridega. Liigest ülemäära venitades, sirutades või painutades tekib liigesekõhre ja liigest tugevdavate sidemete venitus. Kaasneda võivad veel sidemete osaline või täielik rebenemine, verevalumid liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse. Valu, turse ja verevalumi tõttu on vigastatud liigese liikuvus piiratud. Lihasvigastused tekivad sagedamini lühenenud ja jäigastunud lihaste korral, kui venitusharjutustele ei pöörata küllaldast tähelepanu. Põhjusteks võivad olla löögid, kokkupõrked, äkiline jõuline liigutus
Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks aga määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad, mis lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda ja toetavad liigest tugevalt külje pealt. Klassikalist sõidustiili saab kasutada ettevalmistatud suusajäljega rajal või väljaspool rada maastikul. Klassikalise tehnika juures jäävad suusad paralleelseks ja osutavad sõidu 1 suuna poole. Edasiliikumine toimub põhimõttel, et jalatõukel suusa keskosa puudutab lund ja pidamismääre takistab suuskadel tahapoole libisemist, kuid aitab tõukel edasi liikuda.
määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Kuulsad Eesti suusatajad • Andrus Veerpalu • Kristina Šmigun • Tatjana Mannima • Darja Jurlova • Vello Kaaristo • Silvia Oja • Helga Sildmäe Kasutatud allikad http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine
sutura (sideliidus). Kahe luu vahel võib olla ka kõhreosa, mis lubab vähest liikuvust (kõhrliidus). Häbemeliidus, sümfüüs kumbagi häbemeluu hüaliinkõhrega kaetud pindade ühendus. Tavaliselt üsna jäik, kuid muutub raseduse ajal märgatavalt lõdvemaks. Luudevaheline liikuv ühendus on liiges (articulatio). Liikumist võimaldavad kahte või enamat luud ühendavad liigesed. Liiges moodustub kõhrega kaetud liigesepindadest, liigest ümbritsevast tihedast sidekoelisest liigesekapslist ja selle sisse jäävast ruumist ehk liigeseõõnest. Viimane on täidetud liigesepindu "õlitava" ja neid toitainetega varustava liigesevedelikuga. Liigesepinnad sobivad omavahel kokku, võimaldades teha kindla ulatuse ja telgedega liigutusi. Liigeste piiratud liikumine on sihipärase arengu tulemus, mitte looduslik puudus. Tänu taolistele mehaanilistele piirangutele fikseeritakse inimese liigutused ilma lisaenergiat kasutamata
Antikehad aga aitavad fagotsüütidel võõrkehi ära tunda: kui antikeha on seondunud mingile organismivõõrale kehale (mikroob), siis need seondunud antikehad on signaaliks fagotsüütidele, et nad alustaksid oma tööd. Kui põletikurakkude aktiivsus pöördub keha teiste rakkude vastu, tekivad autoimmuunsed haigused. Näiteks I tüüpi suhkurdiabeet (antikehad hävitavad kõhunäärmes hormoon insuliini tootvaid rakke) , reumatoidartriit (antikehad hävitavad sidekoerakke liigest ümbritsevates kudedes) , mõned kilpnäärmepõletiku vormid (antikehad hävitavad hormoone tootvad rakud kilpnäärmes) jt. Kui me tavaliselt räägime sellest, kas inimese immuunsüsteem on tugev või nõrk, siis autoimmuunhaiguste korral on küll immuunsüsteem tugev, kuid "rumal", kuna hakkab ründama enda organismi kasulikke ja eluks vajalikke rakke. Põhjust, miks selline olukord tekkib, tänapäeval ei teata, kahjuks ei ole võimalik selliseid haigusi ennetada ega ka ravida
Kokkutõmbed aeglased.Tööd reguleerib vegetatiivne närvisüsteem. vöötlihaskuderistpidi vöödiline, hulgi tuumne, lihaskiud.Alluvad meie tahtele, kokkutõmme on kiire, moodustab skeletilihased. südame lihaskude ristpidi vöödilised ja hargnenud, ei allu tahtele, omane automatism. Sidekude Rohkesti raku vaheainet, milles paiknevad hajutatult sidekoerakud. Sidekoe liigid: kohev sidekude naha all. rasvkude kõhrkude kõrv,nina,luude otsad. kõõluste sidekude tugevdavad liigest luukude veri Sidekoe ülesanded: ühendab teisi kudesid omavahel ühendab lihaseid luudega kaitseb (veri ja rasvkude) tugiülesanne.luu ja kõhrkude. Närvikude Närvikoe moodustavad närvirakud.Närvirakk võtab vastu ärritusi, töötleb neid ning kannab edasi tekkinud erutusi või salvestab neid. NÄRVIRAKK e. NEURON pikka jätket on üks tavaliselt e. neuriit e. AKSON lühikesed jätked on palju dendriidid. Neuriiti mööda liiguvad närviimpulsid närvirakust eemale.
• KUI SA EI SUUDA NINAVEREJOOKSU PEATADA (KESTAB ÜLE 10 MINUTI), KUTSU 112 VÕI TRANSPORDI KANNATANU HAIGLASSE PÕRUTUS, VENITUS, NIKASTUS JA NIHESTUS • PÕRUTUS ON LÖÖGI VÕI KOKKUPÕRKE (VÄLINE JÕUD) JÄREL TEKKINUD VIGASTUS, MILLE KORRAL NAHK ON TERVE, KUID NÄHA VÕIB OLLA KUDEDE VEREJOOKSUST TEKKINUD VEREJOOKS NAHA ALL (HEMATOOM) • VENITUS ON LIIGESEID TABANUD VÄLISE JÕU PÕHJUSTATUD VIGASTUS, MIS VÕIB HAARATA KA LIHASEID JA KÕÕLUSEID • NIKASTUSE KORRAL TEKIB LIIGEST ÜMBRITSEVA LIIGESSIDEME JA KUDEDE VENITUS VÕI REBEND TUGEVATE NING ÄKILISTE LIIGUTUSTE TOIMEL • NIHESTUSEL LIIGUB LIIGESE LIIKUV OSA, LUU, VALESSE SUUNDA JA VÄLJUB LIIGESKAPSLIST (LIIGESEÕÕNEST). LIIGES JÄÄB SUNDASENDISSE JA ON DEFORMEERUNUD PÕRUTUSE, VENITUSE, NIKASTUSE, NIHESTUSE TUNNUSED • JÄRSK VALU KAHJUSTATUD LIIGESE PIIRKONNAS. • LIIGUTUSED VALUSAD (KUID ENAMASTI VÕIMALIKUD) VÕI PIIRATUD
osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Murdmaasuusatamine on olnud talispordi aladest eestlastele kõige edukam. Võidetud on nii olümpiamänge kui maailmameistrivõistlusi.
Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Punane luuüdi toodab uusi vererakke, kollane luuüdi on toitainete (rasvade) varu. Luude ühendused Liikuvalt ühendatud. Liiges on selline luude vaheline ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Kõige liikuvam liiges on õlaliiges, kõige suurem liiges on põlveliiges. Liigestes on luude otsad kaetud sileda liigesekõhrega ja nende vahele jääb liigeseõõs. Liigeseõõs sisaldab liigesevõiet. Liigest katab liigesekihn ehk liigesekapsel (sidekoest). Kõhred ja liigesevedelik vähendavad hõõrdumist liikuvate osade vahel. Liigesevedelik transpordib ka toitaineid liigese kõhrelistele osadele. Liigesevedelikku on normaalselt ainult mõni tilk. Põletiku ajal selle hulk suureneb, näiteks "vesi põlves". Liigesekihnu välimistes osades on kollageenikiude, mis moodustavad kimpe ja neid nimetatakse liigesesidemeteks.
jaoks Iga liigese nurk mõõdetakse liigesele kinnitatud potensiomeetriga. Vältimaks liigset paindumist ja venitamist on iga ajam varustatud mehhaaniliste piirajatega. HAL 5 Ümber põlve asuvate musklite grupi mudel. Robot ülikonna HAL kontrollimise meetodid Nahale pannakse kaks sensorit, mille abil juhitakse liigest nagu on näha joonisel. Sensor koosneb kahest elektroodist ja instrumentaalsest võimendist. Kaks painutaja- ja sirutajalihasest tulevat müoelektrilist signaali filtreeritakse ja võimendatakse. Müoelektri mõõtmine ja töötlemine Joonisel on näha põlve ümber olev lihasegrupp. võivad vastavalt tekitada pöördeid ülesse tõmmete poole, kuid ei suuda neid tekitada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
