või erütromütsiiniga Kui kõriturse takistab hingamist manustatakse kortisooli Prognoos ja ennetamine Enamasti kahjutu ja mõne nädalaga ise paranev Suurenendud lümfisõlmed paranevad kiiresti, väsimusja nõrkustunne kestavad kauem 34 nädalat peale haigestumist vältida koormust Tüsistused : südamelihasepõletik, neerupõletik, liigeste põletik, ajupõletik, ajukelme põletik, trombotsüütide vähesus Haigestunute isoleerimine koolides ja lasteaedades vajalik ei ole Haigestunud ei saa olla vähemalt 6 kuud veredoonorid Epstein-Barri viiruse vastast vaktsiini ei ole TÄNAN KUULAMAST!
AIDS-iga kaasnevad haigused 1) kaposi sarkoom-nahavhk, siirded tungivad kikidesse elunditesse 2)kopsupletikud, kopsukasvajad 3)meningiit-ajukelme pletik 4)entsefaliit-ajupletik 5)suukundidoos-seennakkus, mis moonutab suud, sgitoru ja magu (need elemendid muutuvad lillkapsa kujuliseks, neelamise takistatud) 6)tstomegaloviirus-phjustab pimedaks jmist, kahjustab maksa, kopse, kesknrvissteemi AIDS- omandatud imuunpuudulikuse sndroom. Haigus nrgestab inimese imuunssteemi- orga. ei suuda end kaidsta mitmesuguste haiguste vastu. AIDS on haiguste ja nakkuste kogum. HIV on AIDSi phjustav viirus. See rndab elusaid rakke, kasutades neid oma paljundajana Levik: *Sugulisel *vere kaudu *Emalt lootele *Vastsndinule snniajal *Ema rinnapiimast Tunnused: ilmnevad 1-2 aastat kuni 10-20 aastat peale HIVga nakatumist. Alates nakatumine hetkest vib anda viirust edasi teistele. *tursunud lmfislmed *Pidevad korduvad nakkused *Pidev kuiv kha *purpurpunased krg...
Hingamine Kopsuhingamine ja rakuhingamine : O2 + toitained -> energia +CO2 ja jääkained 1. ninaõõs (karvad) - õhk puhastub ja soojeneb 2. neel - toit võib kinni jääda 3. kõri häälepaelad 4. hingetoru 15-20 cm 5. 2 bronhi kopsude juures läheb hingetoru kaheks 6. 2 kopsu vasak kops(2 sagarit), parem kops(3 sagarit) 7. alveoolid kopsusombud (S=100 m2), 12-20 x/min, 0,5 l õhku sissehingates 02 21% , CO2 0,03% väljahingates 02 16 %, CO2 3,6% Inimene hingab minutis 16-18 korda, kopsudesse mahub 5-6 liitrit õhku. Hormoonid ja sisenõrenäärmed Hormoonid keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel ülesanne, erinev toimeaeg) Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs kontrollib teisi hormoone, kasv 2. käbikeha ajus ärkveloleku ja une määramine, pigment 3. kilpnääre 40 g, suurim, reaktsiooniaeg, erutusprotsessid, ainevahetus, vajalik ...
raku elutegevust) või hiline(toimub viiruse DNA replikatsioon- tehakse koopiaid, valke, millest saab moodustada kapsiidi siis pakitakse kokku ja viirus väljub rakust · Kaitse Viirushaiguseid ei saa ravida antibiootikumidega. Keha ise kaitseb: nahk- ei lase viiruseid kehasse; T-lümfotsüüdid- vererakud, mis hävitavad viiruseid; antikehad- valgud, mis tähistavad ära haigustekitajad vererakkude jaoks; vaktsineerimine · Viirushaigused Toidu-ja joogiveega: ajukelme põletik, lastehalvatustõbi, maksapõletik, kõhulahtisus Piisknakkus: gripp, hingamisteede põletik, tuulerõuged, mumps, punetised, leetrid, Kontaktnakkus: punetised Kehavedelike kaudu: AIDS, maksapõletik(hepatiit) Siirutajate kaudu: marutaud · Viiruste kasutamine Kasutatakse omadust, et viirustel on võime viia geene ühest organismist teise. Geenitehnoloogias kasutatakse: meditsiin(geeniteraapia, transgeensed organismid);
Hüpesteesia tundlikkus Hüperesteesia tundlikkus Paresteesia tundlikkuse aisting ilma välisärritajata valu · Koordinatsioon ja tasakaal Koordinatsioon on võime sooritada täpseid sihipäraseid liigutusi. Häiritud võib olla liigutuste kiirus, ulatus, suund, ajastatus ataksia. Tasakaal on võime säilitada keha asendit istumisel, seismisel, käimisel. Vertiigo. · Ajukelme ärritusnähud Tugev peavalu, mis allub halvasti valuvaigistitele Iiveldus, oksendamine Ülitundlikkus Sundasend Kuklalihaste rigiidsus Positiivne Kernigi sümptom 2. Neuroloogilise patsiendi seisundi hindamise erinevad osad Teadvus Glasgow kooma skaala, rühmitamine, teadvusel, segasusseisund, somnolentne, soporoosne, stuupor, kooma. Pupilli reaktsioon suurus, kuju, reaktsioon valgusele, pupillidiferents.
Tstoplasmas paiknevad rakuorganellid ja tuum. liiguvad kulendite, viburite või ripsmete abil. Esineb toitekublik, mis sisaldab ensüüme. Neil esineb ekskretoolsed vakoolid (jääkained) 8. TÜSENTEERIA SISEAMÖÖB- elutseb pime ja käärsoole vahendikus, vahel ka maksas. Tekitavad veitsevaid sisehaavandeid. 9. NÄGLEERIA- elab veekogudes ja levib tolmuga õhus. Sattudes inimese organismi põhjustab rasket sageli surmaga lõppevat kesknärvissteemi haigust- amöboidset ajukelme põletikku. On levinud kesk ja lõuna euroopas. inimesed nakatuvad supeldes looduslikes veekogudes ja ka basseinides. haigusele on iseloomulik äge algus ja kiire kulg. 10.LAMBLIA e. MAKSALUTIKAS- Elutseb 12 sõrmik-, peensooles, sapiteedes ja maksas. Põhjustab haigust lamblioos. Nakatumine toimmub tsüstide abil, mida esineb pesemata puu- ja juurviljadel ning ka keetmata vees. Parasiidid häirivad seede tegevust samuti pärsivad soole imendumis funktsioone
ühise toidutekkelise nakkusallika või ühislevikufaktoriga seotud nakkushaigusjuhu esinemist lühikeses ajavahemikus. Harva esinevate nakkushaiguste (siberi katk, botulism, brutselloos, trihhinelloos, ehhinokokkoos jm) puhul, loetakse iga haigusjuht puhanguks. Listeria monocytogenes Listeeria bakter põhjustab listerioosi. Bakteri poolt põhjustatud nakkushaigus võib põhjustada veremürgitust, häireid siseorganite töös, meningiiti ehk ajukelme põletikku või seedetrakti häireid. Listerioos võib lõppeda ka surmaga. Saksamaal diagnoositakse igal aastal kuni 500 haigusjuhtu. Kus levib? Bakter pesitseb tooretes piima- ja lihatoodetes nagu toorjuust või vorstikesed, mida pole tootmises piisavalt kuumutatud. Bakter püsib elujõulisena ka vaakumpakendatud salatites ja suitsetatud kalas. Viimased teadaolevad toidud, kust listerioosi põhjustavat bakterit leiti, olid saastunud lõhe-tartar Hispaaniast, Belgia
Vaheperemeheks on imetaja või inimene.Inimene nakatub tsüstidega kui ta sööd tooreid või halvasti töödeldud lihasaadusi,mis on valmistatud haigete loomade lihast.Tugeva immuunsussüsteemiga inimestel kulgeb see haigus kergelt,gripi sarnaselt ja taandub ravita.Nõrgenenud immuunsussüsteemiga inimestel kulgeb see haigus ägedalt ja võib muutuda krooniliseks.Kahjustuda võivad maks,neerud,süda,kopsud,seedeelundkond ja närvisüsteem.Viimasel juhul esinevad haigel peavalud,unetus ja ajukelme põletiku tunnused.Veel esineb ka kaasasündinud toksoplasmoosi.Loode haigestub,kui ema nakatub raseduse esimese 3kuu jooksul,kui toimub loote kudede ja elundite väljakujunemine.Tagajärjeks võib olla raseduse katkemine,loote väärarengud või surnult sündimine.MALAARIA plasmoodiumi levitajaks on ballasääsk.Kui sääsk imeb inimese verd siis ta nakatub.Parasiit ründab punaseid vereliblesid,milles toimub hulgijagunemine ning mille tulemusena erütrotsüüdid lõhkevad.Vererakud
Haigus kestab Harvemal juhul 10 päeva. 4-7 päeva. Sümptomid Palavik, pearinglus, südame Peavalu, iiveldus, lihaste pahasus, kõhulahtisus. valu, palavik. Täiskasvanutel avaldub meningiidi ehk ajukelme põletikuna. Allikad Maapinnas, loomasöötades Loomad (eriti veised) Vesi, pinnas, imetajad, Pastöriseerimata ja loomade soolestikus. Piima linnud, putukad, loomade piimatooted, linnuliha, satub udarapõletiku tõttu. seedetrakt, eriti kodulindude toorest liha,
Suuraju koor koosneb neuronite kehadest ehk hallainest Neuronite pikad jätked aksonid ehk neuriidid moodustavad valgeaine Neuronite kehad moodustavad suuraju koore ehk hallaine Suuraju koor ehk hallaine Valgeaine Suuraju poolkerad on ühendatud mõhnkehaga Suuraju poolkerad Parem ajupoolkera Ajukelme Vasak ajupoolkera Tsentraalvagu Ajusagarad · OTSMIKUSAGAR KIIRUSAGAR KUKLASAGAR OIMUSAGAR Ajukoor e. neokorteks · Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: · Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v
kuivamisele ja tänu kõrbetuulele alanud konserveerumisele. Neid muumiaid uurides võis näha isegi säilinud sisikonda, mille järgi võib rekonstrueerida elanike menüü. Üks väike laps, kes leiti, oli viimati, pärast teraviljaputru söönud ära koduhiire. Pärast ajusurma algab lagunemisprotsess inimkehas umbes samaaegselt aju juures ja sisikonnas. Aju laguneb ja voolab välja kuklaaugust kolju alaosas. Koljusse jääb ainult tumepruun, poorne ollus, mis koosneb veresoonte ja ajukelme jäänustest. Seda märgates, hakkasid palsameerijad proovima eemaldada lagunemiskollet aju. Aju eemaldati nina kaudu ja see põhjustas seejuures ninapiirkonnas küllaltki suuri luukahjustusi. Koljud, millelt leiti kahjustusi, olid huvitaval kombel leitud aga kohtadest, kus olid rikkalikult varustatud hauad, seega võib arvata, et selliseid eksperimente katsetati vaid kõrgemate sotsiaalse kihtide muumiate juures, et anda neile võimalikult parim võimalus mumifitseerimiseks.
19. sajandil) nimetati seda eluohtlikkuse tõttu "valgeks katkuks". Haiguse tekitajaks on Robert Kochi poolt 1882. aastal avastatud tuberkuloosi mükobakter (Mycobacterium tuberculosis). Kuju ja avastaja järgi nimetatud ka "Kochi kepikeseks". Selle leidu uuritavas materjalis tähistatakse sümboliga BK+. Tuberkuloos on organismi üldnakkus, mis võib haarata kõiki elundeid ja kudesid. 9095% haigusjuhtudest avaldub kopsutuberkuloosina, mis on kõige nakkusohtlikum. Kõige eluohtlikum on ajukelme ja ajutuberkuloos (Meningitis, Meningoencephalitis tuberculosa). Inimesele on nakkusohtlik ka veiste tuberkuloosi tekitaja (Mycobacterium bovis). Selle nakkuse korral tekib põhiliselt kopsuväline (mahlasõlmede, neerude, luude, liigeste jne.) tuberkuloos. Eestis pole veiste tuberkuloosi registreeritud viimasel 20 aastal. Rohkesti esines seda mitmes praeguses SRÜ riigis. Eesti loomaarstidel on tänaseks tekkinud mure, et tuberkuloosihaige inimene võib
Väär oleks aga iga õppeedukuse languse puhul põhjust otsida psühhofüüsilise arengu häiretes või tervislikus seisundis. Halva koolijõudlusega õpilaste hulgas on palju terveid lapsi, kelle mahajäämus on tingitud pedagoogilisest või sotsiaalsest hooletussejätmisest ning muutustest emotsionaaltahtelises sfääris. Mahajäämus võib olla püsiva iseloomuga ning esile kutsutud kesknärvisüsteemi orgaanilisest kahjustusest (näiteks sünnitrauma, ajukelme põletik, ajupõletik, langetõbi jm.) Erinevalt täiskasvanust on lapse arenemine kompleksne diferentseerumine ja integratsioon. Arenemisprotsessis võivad tekkida aga sellised kõrvalekaldumised, mis on õppimisraskuste põhjuseks (näiteks kroonilised haigused jm). Sõltuvalt mahajäämuse ilmnemise ajast on erinevad ka selle põhjused. Algklassides täheldatavad õppimisraskused on sageli seoses kesknärvisüsteemi orgaanilise kahjustusega
21 paaris on 3 kromosoomi 9. Mis peale geenide mõjutab veel tunnuste avaldumist? Keskkond 10. Kui palju on inimesel erinevad geene? 32.000 Viirus Eluta 1. Puudub rakk 2. Puudub ainevahetus 3. Puudub iseseisev paljunemisvõime Elus 1. Paljuneb raku abil 2. Sisaldab DNA-d või RNA-d 3. Kiire muutumisvõimega (nt gripp) Tuntuimad viirushaigused on gripp, hingamisteede põletikud, soolestiku põletikud, marutõbi, ajukelme põletik. Kuidas on inimene õppinud viiruseid kasutama? Viiruste abil viiakse inimese sisse võõraid geene et saavutada teatud tulevust. 1. Nähtavad elektronmikroskoobi abil 2. + 3. Raku sees 4. + 5. Kiirelt 6. 7. + 8. + 9. Viirusosakestena 10. Antiretseptoritega 11. Replikatsiooni teel 12. Lüsogeensuseks 13. Bakterite abil Rakendusbioloogia Uurib kuidas teoreetilisi teadmisi praktikasse rakendada.
· Vähemalt 27 mõrva, noored mehed · Hans Grans, kasutatud rõivaste äri · "Kui mul hoog peale tuleb, siis see juhtubki..." · Hammustas kõri läbi, tükeldas, pead aknast Leine jõkke Friedrich Haarmann · Liha müüs loomaliha pähe · Politsei nuhk, raudteejaamas · Pakkus öömaja ja süüa · Haarmann- surmanuhtlus · Grans- 12 a. sunnitööd · 15.04.1925 giljotineeriti · Pea tänapäevani Göttingenis, neli ajulõiku Münchenis · Ajukelme mitmes kohas kasvanud ajukapsli külge Andrei Chikatilo · Andrei sündis Yablochnoye külas 1936 aastal. · Tal oli kohe sündides raske peatrauma. · Lapsepõlv möödus Andreil väga raskelt, ema peksis teda pidevalt, kuna oli kombeks voodisse pissida Andrei Chikatilo · Oma esimese mõrva sooritas ta aastal 1978 vägistades ja tappes 9 aastase tüdruku. · Kuni aastani 1982 ta enam ei tapnud, kuid
liigutusnärvid (tsentrifugaalsed) seganärvid (tunde-ja liigutusnärvid) Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Neuron on närvirakk, mis on närvisüsteemi kõige väiksem osake. Inimese peaaju paikneb ajukolju õõnes, milles on avad ajunärvidele, seljaajule ja veresoontele. On kaitstud tugevate koljuluude ja ajukelme poolt. Suuraju poolkerade pinnal on hallolluse kiht – seda nimetatakse suuraju kooreks, see on kõrgeim närvisüsteemi osa. Mälu on seotud suuraju poolkerade koorega, mis on kõrgeim närvisüsteemi osa, ja osalt ajukoorealuste keskustega. On omane inimesele või kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu. Mälu olemuseks on võime omandada, säilitada ja taastada teadmisi ning kogemusi. 2) Anoreksia (anorexia nervosa)
PAREM AJUPOOL JUHIB VASAKUT POOLT.VASAK AJUPOOL JUHIB PAREMAT POOLT!! Peaaju verevarustushäired. Insult TIA(transitoorne isheemiline atakk) NEUROINFEKTSIOONID Meningiit e. ajukelmepõletik Entsefaliit e. ajukoorepõletik/puukentsefaliit Müeliit e. seljaajupõletik Entsefalomüeliit e. peaaju-seljaajupõletik Aju abtsess Puukborrelioos Nakatumine toimub: Piisknakkus, vere kaudu või otsesel kontaktil. ARVESTUSEL vahet teha !! Ajukelme ärritusnähud: MENINGISM- mittepõletikulistest teguritest tingitud ärritusnähud,( liikvori rõhu muutus) MENINGIIT- põletikulistest tegusitest tingitud ärritusnähud. SÜMPTOMID: Peavalu, oksendamine(tsentraalne- järsk oksendamine), fotofoobia- valguskartus, hüperteesia- nahaülitundlikkus, 5 hüperakuusia- kuulmise ülitundlikkus, kuklakangestus,
KNS gliiarakk 4tüüpi: oligodendrotsüüt, astrotsüüt, mikrogliiarakk, ependüümirakk. Loomade närvisüsteemid on võrgustikud, mis koosnevad sensoorsetest, vahe- ja motoneuronitest. Närvisüsteem saab informatsiooni väliskeskkonna kohta läbi meeleretseptorite vastavates meeleelundites, ning sisekeskkonna kohta läbi siseelundites, lihastes, veresoontes, südames ning mujal organismis paiknevate retseptorite. KNS koosnevad peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteem on kaitstud ajukelme poolt, mis koosneb kolmekihilisest membraanide süsteemist. 4.Lihaste tüübid selgroogsetel Vöötlihased - toonilised, kontrakteeruvad väga aeglaselt, vajavad mitmekordset stimulatsiooni kontrakteerumiseks. Kasut püsiva kehaasendi hoidmiseks. Sisaldavad rohkesti müoglobiini. faasilised, selgroogsetel veel kiired ja aeglased lihased. Sõltub harjutamisest ja närvidest. Sisaldavad vähem müoglobiini. Kontraktsioon sõltub stimulatsiooni summatsioonist.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS..............................................................................4 Etioloogia................................................................................................................................4 Sümptomid..............................................................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1......................................................................
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad isel...
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
oma peente kiududega sisese ajukestani ja moodustab subarahnoidaalse ruumi (ämblikvõrkkelme alune ruum). See ruum on täidetud ajuvedelikuga (liquor cerebrospinalis). Ämblikvõrkkestas puuduvad peaaegu täielikult veresooned. Kõvakest (dura mater cerebralis või spinalis) on välimine ajukest. See koosneb tugevast sidekoest ja liibub seestpoolt vastu koljut. Kõvakelme all asub subduraalruum. Kõva ajukelme koosneb õieti kahest kihist, mis on enamasti kokku kasvanud. Seal, kus need kihid on eraldi, asub õõnsus (siinus), mis võimaldab venoosse vere äravoolu läbi suuremate veenide. Kõvakesta moodustavad lisaks sellele duraseptid, sidekoest seinad aju üksikute osade vahel: suurajusirp suuraju kahe poolkera vahel (falx cerebri) ja telk (tentorum) suur- ja väikeaju vahel. Subduraalne – kõvakelme all asuv Siinus – süvend Seljaajukestade ehitus sarnaneb peaaju omale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
