põndapealne pööramine Poolkõõluslihas Istmikuköbru Sääreluuköprus Põlve painutus, sisse pööramine Reie- Pikk pea istmikuköbru Pindluu Põlve painutus, välja kakspealihas Lühike pea reieluu pööramine karejoone lateraalne mokk Reie lihased Keskmine (5) LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Suur lähendaja Istmikuköbru Reieluu karejoone Reie lähendamine ja mediaalne mokk välja pööramine Lühike lähendaja Häbemeluu Reieluu karejoone Reie lähendamine ja mediaalne mokk välja pööramine
Loomade kehaosad Lea Palo 2011 KELLE SABA? KELLE SUU (NOKK, MOKK) KELLE? MIS?
RAHVALUULE 1. levib anonüümselt 2. On kollektiivne 3. Levib suuliselt 4. Teisenemine 5. Räägib rahva elust 6. Peegeldab keskkonda 7. Rahvalik kunst JAGUNEMINE: RAHVAJUTUD: MUINASJUTT- inimese lootusi ja soovunelmaid MUISTEND- Seotud kindla koha, aja, eseme, uskumuse, või isikuga (kivi, jänese lõhkine mokk, vägilasmuistendid) Ühe sündmuse, episoodi või üksikasja kirjeldus. Tegelasi 1 või 2 NALJAND- lühike koomilise sisuga lugu. PAJATUS- lühike ja lihtne jutt, mille aluseks kindel elujuhtum ja isik. Ka mälestused. ANEKTOOT- teravmeelne teemaarendus, puänt. PAROODIA- tehakse tuntud vana lugu tänapäevaseks, uued sõnad tuntud viisile.
Ameerikasse 8. Mitu aastat oli Inger vanglas? Talle mrati 8 aastat, kuid ta sai varem vlja. 9. Millised sndmused mjutasid Kaugemaa rahva elu (nim 3)? 1.) kui Ingeril ja Iisakul sndisid lapsed 2.) Inger lks vangi 3.) Tmehed/kaevurid mgedest tulid Kaugemaale. 4.) Inger lks ninakaks/lbeks ja Iisak kolis vlja. 10. Kirjelda lhemalt sulle enim meelde jnud sndmust?Mulle ji enim meelde see ,kui Inger oli rase ja laplane nitas talle jnest. Kui laps sndis siis oli tal jnese mokk. Inger sai nii vihaseks , et tappis lapse ra. Et Iisak aru ei saaks pani Inger khupeale padja ja hakkas selle sisu vhendama. Inger mattis surnud lapse metsa. Varsti tuli vlja mid Inger teinud oli ja ta lks vangi. Talle mrati 8 aastat aga ta sai barem vlja. Ta oli vangi minnes rase ning oli vahepeal snnitanud, kui vangist tuli.Uue lapse nimi oli Leopoldiine.Inger oli vahepeal palju muutunud, kis operatsioonil jne. 11. Milliseid probleeme teos tstatas? Minu meelest oli probleem see ,et Oliine
tuberositas köprus impressio jäljend incisura sälk valva klapp insula saar vas soon isthmus kitsus vena, venae (v.; vv.) veen,veenid vesica põis labium mokk vesicula põieke RT 1 vestibulum esik INIMESE KEHA PÕHIOSAD pea ................................. otsmik ................................. kiir .................................
tuberositas köprus impressio jäljend incisura sälk valva klapp insula saar vas soon isthmus kitsus vena, venae (v.; vv.) veen,veenid vesica põis labium mokk vesicula põieke RT 1 vestibulum esik INIMESE KEHA PÕHIOSAD pea ................................. otsmik ................................. kiir .................................
Liigesekapsel e liigesekihn (capsula articularis)- koosneb sisemisest sünoviaalmembraanist ja välisest fibroosmembraanist Liigese abiaparaadid- lisamoodustised, mis täiendavad liigesepindu või liigesekapslit. Liigesemokad (ains. labrum)- kiudkõhrest äärised, mis paiknevad liigeseõõnsuse serval selle tugevdusena. Muudavad ühtlasi liigeseõõnsused sügavamaks ja avaramaks. Uuringus leiti, et acatabulumi mokk süvendab seda 21% võrra. Moka rebend võib põhjustada liigese ebastabiilsust või valu. Nt. õla- ja puusaliigese mokk. Liigesekettad (ains. discus) (nt. lülikehade vahel, rinnaku-rangluu liiges, temporomandibulaarne liiges) ja võrukettad e. meniskid (menisci) (nt. põlveliiges). Tihedast sidekoest või kiudkõhrest siledad . moodustised. Limapaunad (ains
Sten Kangilaski 12B ,,Sa oled nii karvane!" -võtab muigama... - ,,Mari seisis vakka nagu koer, kelle seljast kirpu otsitakse." - ,,Tõnu ninas oli lõhnal juudasita omaga kaunike sarnasus - , /.../" -hea kild - ,,Sikkanikkalikkakakperevondadaa." - ,,,,Mis sa minust vahid?" küsis Tõnu ja silitas ta pead ning lõuga, mis olid pehmed kui varsa mokk /.../" - ,,Eks ta, hea mees, ole soand juba küllalt silma kinni pigistada ja mõndagi kurgust alla kurgistada, kus teise kops ammugi üle maksa oleks läind; ei ta ole sõna lausunud õuest, kus praht üle pea kasvab, ei lehmast, kes laudas sita sisse upub, ei kaljaastjat, mis jumal teab millal viimaks hauet nägi --" - ,,Mõis teeb mis mõis tahab."
Sten Kangilaski 12B ,,Sa oled nii karvane!" -võtab muigama... - ,,Mari seisis vakka nagu koer, kelle seljast kirpu otsitakse." - ,,Tõnu ninas oli lõhnal juudasita omaga kaunike sarnasus - , /.../" -hea kild - ,,Sikkanikkalikkakakperevondadaa." - ,,,,Mis sa minust vahid?" küsis Tõnu ja silitas ta pead ning lõuga, mis olid pehmed kui varsa mokk /.../" - ,,Eks ta, hea mees, ole soand juba küllalt silma kinni pigistada ja mõndagi kurgust alla kurgistada, kus teise kops ammugi üle maksa oleks läind; ei ta ole sõna lausunud õuest, kus praht üle pea kasvab, ei lehmast, kes laudas sita sisse upub, ei kaljaastjat, mis jumal teab millal viimaks hauet nägi --" - ,,Mõis teeb mis mõis tahab."
Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad. Näiteks ülestõstetud pöial. Sellist sümbolit kasutatakse maanteel hääletamiseks ning olukorra stabiilsuse näitamiseks. Ent kui pöial tõstetakse üles järsu liigutusega on sel solvav tähendus. Kreekas tähendab pöidla tõstmine hoopis "pea suu, mokk maha!" Samuti kasutatakse seda liigutust võimu sümbolina. Zestikuleerimine on käeliigutuse tegemine. Hõõrudes oma peopesi anname edasi tundeid, mis on seotud millegi hea ootuse ja lootusega. Mida kiirem hõõrumine, seda paremaid tulemusi inimene ootab. Pöidla hõõrumine teiste sõrmede vastu tähendab tavaliselt raha ootust. Ristatud sõrmed väljendavad aga pettust või nördimust, vastupidiseks sellele tähendavad aga harali pöidlad jaatavat märguannet
Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad. Näiteks ülestõstetud pöial. Sellist sümbolit kasutatakse maanteel hääletamiseks ning olukorra stabiilsuse näitamiseks.Ent kui pöial tõstetakse üles järsu liigutusega on sel solvav tähendus. Kreekas tähendab pöidla tõstmine hoopis "pea suu, mokk maha!" Samuti kasutatakse seda liigutust võimu sümbolina.(,,Kehakeel", Allan Pease, 1992) Tänu selle õhukese raamatu läbilugemisele olen siiski juba palju targemaks saanud ja mõistan paremini, mida inimesed oma kehakeelega öelda tahavad. Ehk saabub kunagi ka päev, mil suudan lugeda inimeste mõtteid ainuüksi nende zestide järgi. See oli esimene psühholoogia alane raamat, mida ma lugenud olen ja kindlasti ei jää see viimaseks, sest elus on, mida avastada.
lateralis, 3- evahejoon, köprusele m. vastus karejoone medialis, 4- külgmine m. vastus mokk, 3- intermedius keskmine mokk, 4- reieluu eesmine pind
Loidluu, kuuluu ja kolmkantluu 66. Mis tüüpi see liiges on? Ellipsoidliiges 67. Millised randme luud paiknevad distaalses reas? Pöidla poolt alates trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu 68. Kas randme vagu paikneb dorsaalselt või palmaarselt ehk pihkmiselt? Palmaarselt ehk pihkmiselt 69. Millistest osadest koosnevad kämbla ja sõrmede luud? põhimikku, keha ja pead. 70. Mis suurendab õlaliigese auku? Liigeseõõnsuse mokk 71. Mis suunas toimuvad liigutused õlaliigeses? ette, taha, aduktsioon, abduktsioon, pronatsioon, supinatsioon ja tsirkumduktsioon 72. Mille tõttu saab õlavart tõsta üle 110 kraadi? Jõulise liigutuse korral 73. Mis aitab õlavart tõsta kuni 180 kraadini? üle 150° kuni vertikaalasendisse jõudmiseni lülisamba kallutamise kaudu (ühepoolselt) ja lülisamba sirutuse abil (mõlemapoolselt). 74. Millised luudevahelised ühendused moodustavad küünarliigese?
Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad. Näiteks ülestõstetud pöial. Sellist sümbolit kasutatakse maanteel hääletamiseks ning olukodra stabiilsuse näitamiseks.Ent kui pöial tõstetakse üles järsu liigutusega on sel solvav tähendus. Kreekas tähendab pöidla tõstmine hoopis "pea suu, mokk maha!" Samuti kasutatakse seda liigutust võimu sümbolina. Isiklik ala Igal inimesel on oma keha ümbritsev õhuruum, mille suurus erineb meie elukohast ning sealsest inimeste arvust. Eristatakse nelja vööndit: Intiimne vöönd (15-46 cm) Just seda kaitseb inimene kui oma ala. Vööndisse lubatakse vaid nendega emotsionaalses seoses olevaid inimesi. Isiklik vöönd (46-120 cm) Selline vahemaal lahutab meid teistest näiteks pidudel, ametlikel
järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided. 106.Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa( õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 107. Õlaliiges: :Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 108. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges (plokk ja plokisälk), lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 109.Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1.
otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluu liiges : ,,": Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on inkongruentsed. Läheneb keraliigesele.Kolme teljeline liikumine 28. Õlaliiges:"": Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 29. Küünarliiges:"": Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges( plokk ja plokisälk),lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises
õlgade kehitamine ja nii edasi. Osad kehalised väljendid tähendavad erinevates riikides eri asju. Ülestõstetud pöialt kasutatakse tavaliselt maantee ääres hääletamiseks ja olukorra stabiilsuse näitamiseks. Ent kui pöialt tõstetakse üles järsu liigutusega on sellel solvav tähendus. V-kujuliselt avatud sõrmed omavad Suurbritannias ja Austraalias solvavat tähendust. Kui peopesa on pööratud rääkija enda poole, tähendab see ,,mokk maha", kuid enamikes Euroopa maades tähendab hoopis võitu või number kahte. 1.2 Isiklik ala Inimesel on oma keha ümbritsev õhuruum, mille suurus sõltub inimeste arvust tema elukohas. See tähendab, et isiklik ruumivööndi mõõdud on tingitud sotsiaalsest ja rahvuslikust eripärast. All pool on välja toodud lääneriikide rahvaste territoriaalsest käitumisest tingitud vööndid. 1. Intiimne vöönd (15-46 cm) Inimese tähtsaim vöönd, seda kaitstakse kui oma ala.
sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused Ristluulülid (täiskasvanutel moodustavad viis lüli ristluu) Niude-, istmiku- ja häbemeluu --- puusaluu 11. Liigese ehitus (JOONIS.!) Liigese õõs, liigese kõhr ja liigese kihn, mis ümbritseb liigest ja toodab liigesevõiet. 12. Liigese abiseadeldised Liigeseõõnsusemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad: võruketas, menisk (põlveliigeses võruketas,) Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder) 13. Üheteljelised liigesed Ratasliiges sisse- ja väljapööramine (nt küünar- ja kodarluu vahel) Plokk- ehk sarniirliiges painutus ja sirutus (nt sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed). 14. Kaheteljelised liigesed
LUULISED: 1) Ristluulülide liitumine täiskasvanuks saades 2) niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu 12) Liigese ehitus Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese őős. 13) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta 1) LIIGESEMOKK – (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. 2) LIIGESEKETTAD – (rinnaku-rangluuliigese vahel; põlveliigeses võruketas e. menisk) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel. Suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad tõukeid, põrutusi. 3) SIDEMED – (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi.
Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad. Näiteks ülestõstetud pöial. Sellist sümbolit kasutatakse maanteel hääletamiseks ning olukodra stabiilsuse näitamiseks. Ent kui pöial tõstetakse üles järsu liigutusega on sel solvav tähendus. Kreekas tähendab pöidla tõstmine hoopis “pea suu, mokk maha!”(Kushner 2000: 57-58). 4 1.1. SILMSIDE On olemas ilusaid väljendeid, mis illustreerivad silmsideme tähtsust: „Kui pilk võiks tappa...“, Naise silmad puurisid sügavale mehe omadesse“. Ilma üle pingutamata võib öelda, et kõige tähtsam sõltumatu mulje juures on silmside. Tavaliselt vaatavat lapsed maha kui nad on pahandust teinud
Muinasjutud jätavad harilikult ütlemata tegevuseaja. Muinasjutud jagunevad: imemuinasjutud, loomajutud, kaval-Antsu ja vanapagana lood. Muistend Muistend on rahvajutt mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku, või, uskumusega.Tänapäeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks jne. Muistend on tavaliselt lühike, kokku surutud stiiliga. Muistend jaguneb: koha muistend(Kivi), seletus muistend(miks jänesel mokk lõhki), vägilas muistend(kalevipoeg), ajaloolised muistendid(katk), usundilised muistendid(haljad/naljad) Naljand on lühike koomilise sisuga rahvajutt. Pajatus on lühikese mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindle elujuhtum ja/või isik. Friedrich Reinhold Kreutzwald on koostanud, muinasjutukogu; Eesti rahva ennemuistsed jutud. Rahvaluule väikeliigid Vanasõna- on vaimukas naljasõnaline ütlus, mis iseloomustab või kiidab nähtusi rahvatarkuse ja
Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad. Näiteks ülestõstetud pöial. Sellist sümbolit kasutatakse maanteel hääletamiseks ning olukodra stabiilsuse näitamiseks.Ent kui pöial tõstetakse üles järsu liigutusega on sel solvav tähendus. Kreekas tähendab pöidla tõstmine hoopis "pea suu, mokk maha!" Samuti kasutatakse seda liigutust võimu sümbolina. 4 ISIKLIK ALA Igal inimesel on oma keha ümbritsev õhuruum, mille suurus erineb meie elukohast ning sealsest inimeste arvust. Eristatakse nelja vööndit: Intiimne vöönd (10-46 cm) Just seda kaitseb inimene kui oma ala. Vööndisse lubatakse vaid nendega emotsionaalses seoses olevaid inimesi , nagu näiteks oma
Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese s. 1.Luu 2.Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn(fibroosmembraan)-toodab liigesevõiet. 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 7.Nimetage liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta. Liigesepindade täienduseks võivad liigeses esineda abiseadeldised. Abiseadeldised liigeseõõnsusemokk, liigesekettad, sidemed, seesamluud. Liigeseõõnsusemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad: võruketas, menisk (põlveliigeses võruketas,) Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder) 8.Nimeta üheteljelised liigesed, näited esinemiste kohta. 1.)Plokk ehk sarniiliiges (on võimalik vaid painutus ja sirutus)-sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed . 2)Plokkliigese eri variandiks on tigu- ehk vintliiges (nt õlavarre-küünarluu liiges).
Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Läheneb keraliigesele. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. 28. Õlaliiges: Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 29. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad 3 luud: Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 3 erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges, õlavarreluu-küünarluu liiges, kodar-küünarluu liiges 30. Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine: Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (mõlemad koos talitsevad ratasliigesena)
Liigese pinnad: Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega. Lliikumine: 3 telge Abiseadeldised: liigesepindu sobitab kõhrketas, mis jaotab liigeseõõne kaheks osaks. 29. Õlaliiges: (info õpikust) liigenduvad luud: moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluu-pea liigese pinnad: liigesepea on väiksem kui pool kera-pinnast, liigeseõõnsuse servale kinnitub võrukujuline liigeseõõnsusmokk. liigese tüüp: keraliiges abiseadeldised: õlavarreluu mokk liikumine: hästi liikuv liiges, 3-teljeline liikumine 30. Küünarliiges: (info õpikust) liigenduvad luud: õlavarreluu, küünar- ja kodarluu õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges, mille moodustavad õlavarreluu-pähik ja kodarluupea lohk; õlavarre-küünarluu liiges on tigu- ehk vintliiges (plokkliigese alaliik), mille moodustavad õlavarreluu-plokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk;
rõivas, takud, õmble-, king, kirst, nuga, tõrs, riist) • inimene (laps, mees, lesk, rahvas) • kombed (pulm, abi, kahju, võlg, sõna) • adjektiivid (hell, hull, jäme, kaine, kuri, noor, paks, nüri, pehme, raske, toores, vahva) • verbid (tõuse-, itke-, kosta-, naera-, nuta-, tõmba-, pääse-, rippu-, kukku-, lenda-, lange-, lõppe-, viska-) Omatüved: liivi-soome tüved (~400–500 tüve) • somaatiline (kihv, mokk, pugu, puus) • loodus (küngas, laid, loik, nõlv, nõmm, susi, hakk, kakk, luik, part, ronk, koger, nõges, lill, tõru) • toit, toidu valmistamine (kali, sai, peerg, tahm) • elu-olu (tanu, rätt, järg : järi, reha, käi, tõbi) • ühiskond (peig, kubjas) • verbid (närtsi-, pigista-, huilga-, vulise-, irise-, kurta-) Omatüved: eesti ja tundmatut päritolu tüved (~1100 tüve) • somaatilised (piht, song, tuhar, ila, molu, lõust)
luude vahel); · õmblused koljuluude vahel; · tappühendid hambajuurte ja -sompude vahel. Kõhrühendite alaliigid: · kõhrliidus (I roide ja rinnakupideme vahel, selgroo lülivaheketastena); · sümfüüs (liigeseõõne alge) 9. Nimeta liigese kolm osa: liigese õõs, liigese kõhr ja liigese kihn, mis ümbritseb liigest. 10. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide: Liigesemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas). Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder). 11. Nimeta üheteljelised liigesed, näited: siia kuuluvad ratas- ja plokk- ehk sarniirliiges. Plokkliigeses on võimalik ainult painutus ja sirutus (nt sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed). Plokkliigese eri variandiks on tigu- ehk vitnliigas (nt õlavarre-küünarluu liiges)
Keraliiges (3teljeline liiges). 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. : 1)ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine 2)ümber sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine 3)ümber frontaaltelje õlavöötme pöörlemine . 29. Õlaliiges Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 30. Küünarliiges Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised) 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised) 3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised) Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 31
Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Läheneb keraliigesele. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. 28. Õlaliiges: Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 29. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad 3 luud: Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 3 erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges, õlavarreluu-küünarluu liiges, kodar-küünarluu liiges 30. Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine: Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar- küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (mõlemad koos talitsevad ratasliigesena).
2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (liigeseõõne alge) 11) Nimeta liigese kolm osa? Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs 6 12) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta? 1) LIIGESEMOKK (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. 2) LIIGESEKETTAD (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel. Suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad tõukeid, põrutusi. 3) SIDEMED (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi.
2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (liigeseõõne alge) 11) Nimeta liigese kolm osa? Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs 6 12) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta? 1) LIIGESEMOKK – (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. 2) LIIGESEKETTAD – (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel. Suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad tõukeid, põrutusi. 3) SIDEMED – (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi.
2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (liigeseõõne alge) 11) Nimeta liigese kolm osa? Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs 6 12) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta? 1) LIIGESEMOKK (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. 2) LIIGESEKETTAD (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel. Suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad tõukeid, põrutusi. 3) SIDEMED (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi.
kokku viimase jõu ning lendas pruuni suitsuna tagasi oma hurtsikusse metsa serval.“ (lk. 164) Nõid suri enda haavadesse oma hurtsikus. Kas teiste õnne nimel tasub riskida oma eluga? Õuna Endel tuleb Liinale kosja, kuid Liinale ei meeldinud Endel, vaid isa Rein oli Endlist vaimustuses. Asi oli juba nii kaugel, et hakati määrama pulmakuupäeva. Endel ütles Reinule, et ta uus kubjas ja Rein sai sellepeale väga vihaseks. „“Liinast laku oma tatine mokk puhtaks!“ kuulutas Rein. „Minu tütar pole mõisakoerte jaoks! Oi, Endel! Sina oled veel see kõige jälgim! Algul teed näo, nagu oleksid üks õige eesti mees, aga nii kui parun vilistab, nii jooksed, saba sorus! Vedel nagu pask! Käi välja!“ (lk. 190-191). Endel vihastas sellepeale ja tõmbas põuest noa, mille peale Rein tõi oma ruudulise koti, kust tuli välja terve trobikond pisikesi musti mehikesi, kõigil kaikad käes
Aevastajale: Terviseks! ~ Tervis tuleb! ~ Tõsi! Õhtul magama minnes: Head ööd ~ und! Surnule: Puhka rahus! ~ Olgu muld sulle kerge! ~ Andku Jumal head hingamist! ~ Jumal ülendagu hinge, alandagu pattu! 4) Tänamisvormelid: Aitäh! Ole meheks! Ole terve (tulemast ~ andmast ~ lubamast)! Tuhat tänu! 3) Soovid: Head reisi ~ teed! Head põrumist! Hoian pöialt! Kivi kotti! Nael kummi! Palju õnne! · Mitmesugused kujundlikud käsud ja keelud Söö hammastega! Lao lagedale! Mokk maha! Võta aru pähe! Ole nüüd ikka! Korista oma kondid! Võtke jalad kõhu alt välja! Ära haugu hambaid lahti! Ära soni selge ilmaga! Ära tee pulli! Iga roju oma koju! 4 · Küsimuse vormis vihjed, irooniad, pilked, naljatused, norimisvormelid mitmesuguste situatsioonide puhul Kas haige ka olid, kui lolliks läksid? (st. sa oled loll, räägid rumalusi vms.); Kas kellaga siga ~ krapiga emist ~ ... nägid
NIKOLAI Sa tahad mind ära uputada või? Ma ei sure iialgi, erinevalt teist. ISA Nikolai, nurka! Nikolai läheb nurka. Naine läheb seletama Sina mine lõika leiba poisile. Äkki pöördub Nikolai ümber, vaatab oma peret ja naeratab nii siiralt, kui saab. NIKOLAI Pole võimalik. Pole võimalik. Pole võimalik. Isa, ema, Mirdi, jälle ma näen teid! Kelle veri see siin on? Tapsite köögis siga või? Kurat, see on minu veri. Tahtsite mind ära tappa või? ISA Poiss, kurat, pea mokk maas! NIKOLAI Sina mind sitta ei käsuta! 19 ÕDE Ta on haige, isa, ära karju ta peale. NIKOLAI Nüüd on nii, et pole ei isa ega õde ega ema. ISA Mine magama NIKOLAI Vastupidi. Vastupidi. Ma ei maga kunagi. Teie magate. Ja magage edasi. Kommunist on surnust üles tõusnud ja tema paradiisis on kõik võrdsed. Eesriie, eesriide ees Homme on valimised. Ja siis saadame välja
«Paha lugu, paha lugu, et vaene hing ei suutnud elada, kuni ta oma venda oleks jälle näinud. Ütlesite, et sõidate Orleansi?» «Jah, aga see on alles reisi algus. Sõidan tuleval kolmapäeval laevaga Rio de Janeirosse, kus mu onu elab.» «Õige pikk teekond! Aga väga meeldiv; tahaksin, et võiksin kaasa tulla. Kas Mary Jane on vanim? Kui vanad on teised?» «Mary Jane on üheksateist, Susan on viisteist ja Joanna on neljateistkümne ümber; Joanna on agar heategevusele, tal on lõhkine mokk.» «Vaesed lapsed! niiviisi külmas maailmas üksi jäänud.» «Noh, nende käsi oleks võinud halvemini käia. Vanal Peteril on sõpru; need hoolitsevad, et tüdrukutel poleks midagi häda. Seal on Hobson, baptisti jutlustaja; seal on vaestehoolekandja Lot Hovey ja Ben Rucker ja Abner Shackleford ja Levi Bell, advokaat. Ja doktor Robinson. Ja nende naised. Ja lesk Bartley ja -- noh, neid on hea hulk. Aga nendega
annaabi.ee 
