Ogajätked suunduvad allapoole, kattes üksteist. · Nimmelülid kõige massiivsemad. Nende keha on ristlõikes neerjas, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Plaaditaolised ogajätked on suunatud otse taha. 19. Lülisambalülid ühendavad terviklikuks lülisambaks: Lülivaheketaste, sidemete ja liigeste abil. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus. Lülivahekettad asetsevad kahe naaberlülikeha vahel lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosas. Kettaid on arvult 23, nende üldkõrgus on ¼ kogulülisamba kõrgusest. Lülivahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised. · Ümber frontaaltelje painutus ja sirutus Ulatuslik painutus võib toimuda kaela ja rinna ülemises osas (suureneb rinnaküfoos, väheneb kaela- ja nimmelordoos)
I Variant. 1.Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad
I Variant. 1.Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad
8. Talitluse järgi jagunevad närvid (3) *Aferentsed * Eferentsed * Seganärvid 9. Refleksiks nimetatakse KNSi vahendusel toimuvat vastusreaktsiooni ärritusele. 10. Spinaalsegmendiks ehk seljaajusegmendiks nimetatakse seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis vastab ühele spinaalnärvide paarile ja neid on inimesel 31 , mis jagunevad vastavalt asetusele kaelaosas 8, rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5, õndraosas 1. 11. Juhteteedeks nimetatakse samasuunalisi närvikiudude kimpe 12. Seljaajunärve on inimesel 31 paari 13. Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad (kus?) kõhtmisel poolel ja nad a. moodustavad b. ei moodusta närvipõimikuid. 14. Nimetage seljaajunärvidest moodustunud närvipõimikud ja nende innervatsiooni piirkond
Fibromüalgia haigetel on täheldatud kasvuhormooni väiksemat sisaldust. On leitud ka teisi kesknärvisüsteemi mõjutavaid hormoonierituse häireid ja needki võivad olla valutaju muutumise põhjuseks. (Peets 2004) Sümptomid ja avaldumine Fibromüalgia avaldub eelkõige valuna. Valu on igal pool, on laialivalguv, peamiselt kaela- ja nimmesegmentide piirkonnas, sealhulgas õla- ja vaagnavöötmes, rinnakorvi ülaosas, küünarnuki- ja põlvepiirkonnas ning kätel. Sagedamini esineb valu nimmeosas (lumbago), kaela- ja õlavöötmes ning rindkeres (pleurodüünia). Valulikes piirkondades võib vajutamisel leida sümmeetrilisi terava valu punkte. 3 Sümptomid on tugevamad hommikul ja suurenevad väsides, ülemäärasel pingutusel, psüühilise stressi puhul või külmetamisel. Hommikune liigeste-lihaste jäikustunne võib kesta 1-2 tundi. Fibromüalgiat põdevatel inimestel on uni pinnapealne. Sageli kurdetakse unehäirete ja
Articularis superiori liigestumisel) Liigese tüüp: paarilised lameliigesed, funktsioneerivad üheaegselt (kombineeritult). Kaela ja kere liigutused - Lameliigesed - Liigutused: Fleksioon-ekstensioon Lateraalfleksioon paremale-vasakuleRotatsioon paremale-vasakule 2 Kõige ulatuslikum: Sirutus- kaela- ja nimmeosas. Lateraalfleksioon- kaelaosas, Painutus - kaelaosas, ülemises väheneb kaudaalsuunas rinnaosas. Rotatsioon- kaelaosas, väheneb kaudaalsuunas Sideliidused (sündesmoosid) Eesmine ja tagumine pikiside (lülikehade vahel) posterior ja anterior longitudinal ligament Kollasidemed (lülikaarte vahel, piiravad
ehk torsioon, millest tekib fikseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Vildakselgsuse korral on kehapoolte lihastoonus erinev. Kõveruse poolel olevad lihased on ülepinges ja lühenenud. Kõveruse vastaspoolel on lihased lõtvunud ja pikenenud. Joonis 4 Skolioos Lordoos ehk nõgusselgsus on inimese lülisamba kõverdus kumerusega ettepoole. Normaalne selgroog on ettepoole kõverdunud kaela- ja nimmeosas. Nõgusselgsuse ehk lordootilise hoiaku korral on süvenenud nimmenõgusus ja muutunud lihaskonna toonus: reielihased ja nimme- niudelihas on ülepinges, kõhu- ja tuharalihased alatoonuses. See loob soodsa pinna 7 nimmepiirkonna iseloomulike nimmevalude (lumbalgia) tekkeks. Valude põhjuseks võivad olla lihaspingetest tekkivad ainevahetushäired, lülivaheketta degeneratsioonist või vigastustest
24. Mitmest liigesest koosneb kuklaliiges? Kahest: Ülemine kuklaliiges ja alumine kuklaliiges 25. Mis tüüpi liiges jääb kuklapõntade ja kandelüli vahele? Ülemine kuklaliiges e ellipsoidliiges 26. Kus asub peaga eitamist teostav liiges? Telglüli ja kandelüli vahele 27. Mitme telje ümber võivad toimuda liigutused lülisambas? Ümber kolme telje 28. Mis suunas on lülisammas kumer rinnaosas? Kumerus taha 29. Mis suunas on lülisammas kumer nimmeosas? Kumerus ette 30. Mis suunas on lülisammas kumer kaelaosas? Kumerus ette 31. Mis suunas on lülisammas kumer ristluuosas? Kumerus taha 32. Mida tähendab küfoos? Kumerus taha 33. Mida tähendab lordoos? Kumerus ette 34. Miks suurenevad lülisamba lülid kaelast nimmeni? Ülakeha raskus kantakse ristluu ülemise massiivsema osa kaudu alajäsemetele 35. Mis aitavad lülisambas põrutusi ja tõukeid amortiseerida?
piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb: · kehaline ehk somaatiline - Juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) · Vegetatiivne - Tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) Seljaaju asub selgroolülide poolt moodustatud luukanalis. Ta on kuni 1,4 cm jämedune ja 40 - 50 cm pikkune. Seljaaju algab kaelapiirkonnas, kus piklikaju läheb sujuvalt üle seljaajuks ning lõpeb selgroo nimmeosas. Seljaajust saavab alguse 31 paari seljaajunärve. Närvid väljuvad seljaajust selgroolülide vahelistest avadest. Iga närv algab kahe haruna - selgmise ja kõhtmise juurena, mis omavahel ühinedes moodustavadki närvi. Selgmine juur koosneb kiududest, mis toovad seljaajusse impulsse ja kõhtmine juur kuidudest, mis viivad impulsse seljaajust välja. Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse.
15. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Ellipsoid- ehk munaliiges (randmeliiges) Sadulliiges (nt pöial) 16. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Keraliiges (nt õlaliiges), pähkelliiges (nt puusaliiges) ja lameliiges (nt randme- kämblaliiges) 17. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud! (info õpikust) Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: kaelaosas 7, rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5 ja õndraluuosas 4-5 lüli. 18. Lülisambalüli ehituse põhimõte. (info õpikust) Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju. Lüli on luuline lülisamba ehituse alus, mille funktsioon on toetada ja kaitsta seljaaju. Lülisambalüli ehituse põhimõte on, et lülisambas asetseb seljaaju ja neid ümbritseb seljaajunärvid. Lülid on nii ehitatud, et need ei
millegi muuga ning arst peaks otsustama, kas laps vajab valu põhjuse selgitamiseks ka mingeid uuringuid. (Soopõld) Rühihäired või selgrookõverdused. Väikelapseeas on tõeline selgroodeformatsioon küllaltki haruldane ja enamasti on siis tegemist kaasasündinud deformatsiooniga. Lapse halba rühti põhjustab sageli hoopis nõrk lihaskond või sage sundasend. Sellistel lastel on suurenenud nõgusus ehk lordoos selgroo alumises osas (nimmeosas) ning suurenenud küür ehk küfoos ülemises osas (rinnaosas). Rühi parandamiseks harjumusliku asendi või nõrga lihaskonna korral on kasulik eelkõige rohke liikumine ja lapse kehaasendi jälgimine. Väike laps ei suuda ise veel teadlikult oma kehaasendit jälgida ning seetõttu vajab ta vanema abi. (Soopõld) Kasutatud kirjandus Karvonen, P. (2007). Liikumisrõõm. Ilo. Kivi, l. S. (2005). Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex. Luuri, J. (31. jaanuar 2013. a.)
kõige pikem on rinnakukeha. Kolmas, kõige lühem ja väiksem on mõõkjätke. Rinnaku pidemele kinnituvad rangluu ja esimene roie. Rinnakukehale kinnituvad 2. 7. roie. Tünnrind ühtlane Kanarind ettepoole kalduv Kingseparind tahapoole kalduv (lohk) Selgroo füsioloogilised kõverused. Eesttaha vaadates on selgroog täiesti sirge. Frontaal tasapind eesttaha vaadates. Külgvaates ( Sagitaal tasapind ) on selgroog looklev. Kaela ja nimmeosas on selgroo kõverus suunaga ette. Rinna ja õndraluu ( ristluud ) piirkonnas on selgroo kõverus tahapoole. Rinna küfoos ehk küürselgsus kõverus on liialdatud ettepoole Nimme lordtoos puusad eespoole ( kõrged kontsad põhjustavad ) Skoljoos eest taha vaadates on selgroog kõver. Ülajäseme luud. Ülajäseme võin jagada järgmistesse osadesse. 1. Õlavööde abaluu ja rangluu. 2. Õlavars. 3. Küünarvars. 4. Käsi.
astsendeeruvad juhteteed- sensoorsed, kulgevad valgeolluse külgväätide lateraalses osasja tagaväätides. Impulsid suunduvad peaajju. Alanevad destsendeeruvad juhteteed on motoorsed, paiknevad valgeolluse eesväätides ja külgväätid mediaalses osas Seljaaju ehk spinaalsegment. seljaaju osa, millest väljub 2 paari närvijuuri Inimesel on 31 spinaalsegmenti: Kaelaosas 8 Rinnaosas 12 Nimmeosas 5 Ristluuosas 5 Õndraosas 1 Seljaajunärve e. spinaalnärve 31paari. F: on kõik seganärvid Kaelapõimik C1 C4 Harud kaela, -pea, rinnanahale (n.phrenicus) vahelihasele Õlapõimik C5 C8 Th1õlavöötmele ja ülajäsemele (n.ulnaris, n.radialis, n.medianus) Nimmepõimik L1 L5 Kõhu alumise osa nahk ja lihased, reie eesmised ja mediaalsed lihased ja nahk
ajukoonusena, mille jätk on õndralülidele kinnituv lõppniit. ● Lõpposa e HOBUSESABA koosneb närvijuurtest. 7. SPINAALSEGMENDIKS ehk seljaajusegmendiks nimetatakse: ● seljaaju osa, millest väljub 2 paari närvijuuri (selgmised ja kõhtmised) ja mis vastab ühele spinaalnärvide paarile. ● neid on inimesel arvuliselt 31, mis jagunevad vastavalt asetusele (segmentide arv): - kaelaosas 8 - rinnaosas 12 - nimmeosas 5 - ristluuosas 5 - õndraosas 1 8. SELJAAJUNÄRVE on inimesel arvuliselt 31 paari. 9. RINNASEGMENTIDEST väljuvaid närve on arvuliselt 12 paari, neid nimetatakse interokostaalseteks ehk roietevahelisteks närvideks, nad paiknevad roiete vahel ja ei moodusta närvipõimikuid. 3 10
üksikuid aju osi Ülenevad juhteteed sensoorsed, kulgevad valgeolluse külgväätide lateraalses osas ja tagaväätides. Impulsid suunduvad peaajju. Alanevad juhteteed motoorsed, paiknevad valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas Seljaaju segment ehk spinaalsegment seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri Kokku 31 spinaalsegmenti: Kaelaosas 8 Rinnaosas 12 Nimmeosas 5 Ristluuosas 5 Õndraosas 1 Seljaajunärvid nervi spinales 31 paari seljaajunärve ehk spinaalnärve. Funktsioonilt on kõik seganärvid. Väljumisel lülide vahemulgust jaguneb: Tagumine haru seljalihastele, nahale Eesmine haru osaleb põimikute moodustamisel Roietevahelised närvid Th 1-12 Põimikuid ei moodusta. Kulgevad roietevagudes ja innerveerivad roietevahelisi lihaseid. Närvipõimikud Kaelapõimik plexus cervicalis Asub m
Rinnalülid on suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. . 2 Tallinn 17. Selgroolüli vaheketta ehitus: lülivahekettad asetsevad kahe naaberlüli keha vahel lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosas. Kettaid on arvult 23, nende üldkõrgus on ¼ kogu lülisamba kõrgusest. Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 18. Selgroolülid ühenduvad terviklikuks selgrooks (3): lülivaheliigesed, sideliidused ja ristluu-õndraluu kõhrliidus. 19. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis; kumerus ette esineb kaela- ja
kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. 136. Närvisüsteemi jagunemine: siseelundite talitlus tsentraalne perifeerne 12 paari 31 paari seljaaju rinna- vastavate ja nimmeosas seljaaju närvide peaaju tüves III, VII, IX, X koosseisus ja seljaajus ristluu närvid närvide koosseisus 137. Närvikoe jagunemine: Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest. 138. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded: Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest
tasakaalustada. Võimalik on ka vaagnatelje kaldest ja erinevast lihaste tugevusest tingitud skolioosi teke. Termin skolioos kirjeldab seisundit, kus lülisamba kurv on ebanormaalne, kuid see ei ole haigus ega diagnoos. Skolioosi võib põhjustada kaasasündinud, omandatud või degeneratiivsed muutused lülisambas, kuid enamus skolioosi juhtumitel ei ole põhjus teada ja seda tuntakse idiopaatilise skolioos nime all. Tavaliselt areneb skolioos lülisamba rinnaosas (ülaseljas) või rinna-nimmeosas so. rinnaosa ja nimmeosa (alaselja) vahel. Skolioosi kurv võib areneda kui üks kõverus (C tähe kujuline) või kui kaks kõverust (S tähe kujuline). Skolioosi vormid Eristatakse palju skolioosi vorme, parem on eristada nelja põhilist vormi: 1. Kongenitaalne skolioos on suhteliselt harv skolioosi vorm, kaasasündinud lülide mittetäieliku formeerumise tõttu tekkivad noores eas deformatsioon lülisambas 2
3. Roietealune piirkond/ülemine kõhupiirkond 8. pärakupiirkond 4. Häbemepiirgond/kubemepiirkond. Nimeta ja kirjelda (ehitus) moodustist, mis ühendab lülikehasid eestpoolt. Eesmine pikkiside. Kaelalülidest ristluuni. Kollageensed kiud. Nimeta lihased, mille kõõlused moodustavad kubemekanali seinad: 1. m. obliquus externus abdominis 2. m. obliquus internus abdominis 3. m. transversus abdominis Täiskasvanutel on lülidevaheketas, V: kaela, rinna ja nimmeosas Kuklataguseside asub kaelaosas (nim kehaosa) ja sealt algab (nimeta lihas) 2p Selgita neuromuskulaarse sünapsi ehitust ja tööpõhimõtet. Koosta ka joonis nimetustega (10p) Neuromuskulaarne sünaps Erutuse ülekanne närvirakult lihasrakule-selleks et lihasrakk kontraheeruks, peab jõudma impulss membraanilaengu muutumise näol ehk aktsioonipotensiaali näol närvilõpmesse. Selle toimel vabanevad caltsiumi kanalid, ca ioonid sisenevad närvilõpmesse ja ühinedes aktiiniga
19.Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3). Lülid ühenduvad üksteisega: 1. lülivaheliigeste 2. lülivaheketaste 3. lülivahesidemete 4. kõhrede 5. sideliiduste abil moodustades lülisamba. 20. Lülisambalüli vaheketta ehitus. Lülivahekettad asetsevad kahe naaberlüli keha vahel lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosas. Kettaid on arvult 23, nende üldkõrgus on ¼ kogu lülisamba kõrgusest. Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 21. Lülisamba võimalikud liikumised. Liigutused toimuvad ümber kolme telje. 1. ümber frontaaltelje( painutus ja sirutus kaela-ja ülemine nimmeosa) 2
Kolmkantluu os triquetum, Hernesluu os pisiforme,Trapetsluu os trapezium, Trapetsoidluu os trapezoideum, Päitluu os capitatum, Kontsluu os hamatum Kämblaluud (ossa metacarpi) (5) Sõrmeluud (ossa digitorum phalanges) (14) pöidlal kaks sõrmelüli, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2. Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Ette lordoos Taha küfoos Küljele skolioos Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos (kaelas ka). 3. Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Osad niudeluu (os ilium), häbemeluu (os pubis) ja istmikuluu (os ischii). Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad.
ristluu valudeni ja selja hommikusele kangusele. Kangus on põhjustatud väsinud lihase ,,lõõgastumisest" öö jooksul. Selline düsbalans nimme allosas kutsub esile ka talitlushäired selja ülemistes osades, sest keha tervikuna üritab tasakaalu säilitada. Düsbalansi raviks on spetsiaalsed taastus-treeningprogrammid lihaste võrdse koormamise tagamiseks. Ravimisel tuleb kõigepealt saavutada tasakaal nimmeosas ja alles siis alustada tööd selgroo ülemise osaga. Rõhuv enamus staatilise lülisamba korral esinevaid valusid on põhjustatud ristluunurga suurenemisest ning sellest tulenevast nimmenõgususe süvenemisest. 5.nimmelüli asub ristluu kaldtasapinnal (Joonis 1-1). Kui ristluunurk suureneb, suureneb ka ristluu kaldtasapinnga paralleelne raskusjõu komponent ehk nihkejõud. Kui nurk on 30°, on nihkejõud 50% lüli kohal olevast raskusest, 50°-se nurga puhul aga juba 75%
luuümbrisega)ja säsituumast 21. lülisamba võimalikud liikumised- frontaal- pealiigutus ette ja taha, peanoogutus sagitaal- peakallutus paremale ja vasakule vertikaal- pea pööramine paremale ja vasakule, eitamisliigutus 22. lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus- täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis kumerus ette- esineb kaela- ja nimmeosas kumerus taha- rinna- ja ristluuosas tingitud peamiselt lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget seejuures ei vajata 23. Rindkere skelett- lülisamba rinnaosa, roided, rinnak 12 paari roideid: Pärisroided(7 ülemist) Ebaroided(kolm järgmist paari, 8, 9. 10) Vallasroided(kaks viimast paari, 12,13) 24
luuümbrisega)ja säsituumast 21. lülisamba võimalikud liikumised- frontaal- pealiigutus ette ja taha, peanoogutus sagitaal- peakallutus paremale ja vasakule vertikaal- pea pööramine paremale ja vasakule, eitamisliigutus 22. lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus- täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis kumerus ette- esineb kaela- ja nimmeosas kumerus taha- rinna- ja ristluuosas tingitud peamiselt lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget seejuures ei vajata 23. Rindkere skelett- lülisamba rinnaosa, roided, rinnak 12 paari roideid: Pärisroided(7 ülemist) Ebaroided(kolm järgmist paari, 8, 9. 10) Vallasroided(kaks viimast paari, 12,13) 24
on rinnaosa liikuvus piiratud, ristluu liikumatu. Lülisamba osas võivad toimuda liigutused ümber 3 telje. 1.)ümber frontaaltelje( painutus ja sirutus kaela-ja ülemine nimmeosa) 2.)ümber sagitaaltelje(külgmine painutus, kallutus-kaelaosas ja rinnaosas) 3.)pöörlemine ümber vertikaaltelje(lülisamba kraniaalses osas- pikitelje suhtes pea pool paiknev, koljupoolne.) 14.Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. Täiskasvanu lülisammas kumerus esineb kaela-nimmeosas, kumerus taha rinna- ristluuosas. Need lülisamba füsioloogilised kõverdused tulenevad lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget ei vajata. Lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ja suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. Vastsündinu lülisammas on dorsaalselt kumerdunud kaare taoline. Kõverdused kujunevad välja lihaste tegevuse ja keha raskuse toimel. Kaelalihaste arenemisel, kui
Lülidevahekettad, sidemed ja lameliigesed (liigesed) 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus (Joonis 21) Koosneb fibroosvõrust ja säsituumast 21. Nimetage lülisamba võimalikud liikumised Painutus ja sirutus ümber frontaaltelje Kallutus ümber sagitaaltelje Pöörlemine ümber vertikaaltelje 22. Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis; Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) Kumerus taha esineb rinna- ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos) Lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv, roiete liigid ja nende arv) Rindkere skeleti moodustavad: Lülisamba rinnaosa, roided ja rinnak. Roided jagunevad: 7 pärisroiet, 3 ebaroiet ja 2 vallasroiet
Seljaajus tsentraalselt. Valgeaine-koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest. Peaaju sisemus ongi valgeaine. Hallaine poolt seljaajus tekitatud liblikat meenutava kujundi ümber asub valgeaine perifeerselt. Ganglion neuronite kehade kogumik 146. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: seljaaju asetseb selgrookanalis ja ulatub nimmelülideni. Läbimõõduks ligikaudu 1 cm ja pikkus 45 cm. 147. Seljaaju välisehitus: TV19 kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemele. 148. Seljaaju siseehitus, Seljaaju joonis (kaares joonis vms) TV19 Raamat 139, 140 Mediaanlõhe, mediaanvagu, eesmine-külgmine vagu, tagumine-külgmine vagu, selgmine juur, kõhtmine juur, tagumine väät, eesmine väät, tagasarv(hallaine), eessarv, tsentraalkanal, valgeaine, spinaalganglion 149. Nimeta peaaju osad.
· Refleks kesknärvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele. · Refleksikaar moodustub närvisüsteemis talitlevate neuronite seostumisel. 107. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: seljaaju asetseb selgrookanalis ning lõppeb esimeste nimmelülide kohal. Läbimõõduks ligikaudu 1 cm ja pikkus 45 cm. 108. Seljaaju välisehitus: kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemele. Tallinn 109. Seljaaju siseehitus, joonis 11: seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja selgmisel pinnal mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel on eesmine külgmine ja tagumine külgmine vagu. Tagumistesse
95. Luu keemilise koostise ealised iseärasused, sellega seotud riskifaktorid. *Laste ja noorukite luude suur orgaaniliste ainete sisaldus-kergelt tekivad deformatsioonid. *Eakatel luude tugev mineraliseerumine-luud muutuvad jäigemaks, suureneb luumurdude oht. 96. Lülisamba füsioloogilised kõverused, nende tähtsus, fikseerimine. Lülisammas on sagitaalsuunaliselt kõverdunud väät. Neid elu jooksul väljakujunenud kõverdusi nimetatakse füsioloogilisteks kõverdusteks: kaela- ja nimmeosas kõverdust ette nimetatakse lordoosideks, rinna- ja ristluuosas kõverdusi taha nimetatakse küfoosideks. Füsioloogilised kõverdused kujunevad välja esimesel eluaastal, kuid fikseeruvad, muutuvad püsivateks tunduvalt hiljem: kaelalordoos 7 aastaselt, nimmelordoos ja ristluuküfoos 13 aastaselt, rinnaküfoos 21 aastaselt. Füsioloogilised kõverdused tagavad keha vetruvuse amortisatsiooni, aitavad säilitada keha tasakaalu, suurendavad kehaõõsi. 97
Lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus: Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised: Liikuvus on ümber kolme telje(painutus, sirutus, kallutus,pööramine), kuigi on piiranguid, nt rinnaosa liikuvus on piiratud. Võimalik on ka vetrumine. 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: a)Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos). b)Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos). Suurendavad võimeit põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud: Rinnakupide, rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided, pärisroided. Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided. 24
Erutus läbib närviraku ehk polaarselt st et erutus on ühesppnaline dendriidilt neuronile. Sünaps on eriline närviaparaadi koht kus ärritus katakse neuronilt neuronile või neuronilt lõppelundile. Refleks- KNS'i vahendusel toimuvat vastureaktsiooni ärritusele. Spinaalsegmendiks egk seljaajusegmendiks nimetatakse seljaaju osi, millest väljub 2 paari närvijuuri. Inimesel on neid 31, mis jagunevad vastavalt asetusele: Kealaosas 8, rinnaosas 12, nimmeosas 5 ristluuosas 5 ja õndaosas 1. Juhteteedeks nimetatakse samanimelisi närvikiudude kimpe. Ülenevad juhteteed kulgevad on sensoored ja kulgevad lihastest peaajju. Alanevad juhteteed on motoorsed ja kulgevad peaajust seljaajju. Seljaaju närve inimesel 31. Seljaajunnärvidest moodustunud närvipõimikud ja nende innervatsioon: · Kaelapõimik. Kael pea rinnanahk, vahelihas, pleuar , perikard · Õlapõimik- õlavöötme lihased ja ülajäeseme lihased ja nahk · Nimmepõimik
hot.ee/seljaaju/seljaaju.htm 20. millest koosneb seljaaju segment? Segment on seljaaju osa, millest väljub paar selgmisi- ja kõhtmisi juuri anat lk 191 21. mitu segmenti on seljaaju kaelaosas? 8 (kaheksa) NS slaid 3, anat lk 191 22. mitu segmenti on seljaaju rinnaosas? 12 (kaksteist) 23. mitu segmenti on seljaaju nimmeosas? 5 (viis) 24. mitu segmenti on seljaaju ristluuosas? 5 (viis) 25. mitu segmenti on seljaaju õndraluuosas? 1 (üks) Lihtne läbi seljaaju - aferentne neuron, eferentne neuron; 26. millistest osadest koosneb refleksikaar? NS slaid 20, anat lk 187, 188
0 m/s² Kui päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga A(8) ületab 2,5 m/s² (rakendusväärtus), tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid reegel 3dB reegel 130dB korral võib töötada 4 tundi, 133 dB korral 2 tundi Üldvibratsioon Kogu keha mehaaniline võnkumine sagedusega 1- 80 Hz, mis kandub üle seisvale, istuvale, lamavale töötajale. Oluline omavõnke sagedus 4-8Hz- kõige enam tekitab resonantsi vertikaalne sagedus- ohtlik inimesele 2,5- 5 Hz- resonants kaela- ja nimmeosas 20- 30Hz- resonants peas, õlgades Üldvibratsioon tekitab Stressi Organite kahjustusi, näiteks mao Häireid närvisüsteemis Lihastes Lülisambas Koordinatsioonihäireid Eriti tundlik võnkumistele 4- 8 Hz Vibratsiooni mõju sõltub Vibratsiooni tasemest, kestusest, tööstaazist, vibratsiooni liigist, individuaalsetest iseärasustest, mikrokliimast Kohtvibratsioon Mehaaniline võnkumine sagedusega 6,3- 1250Hz Kätele, jalgadele Mõjub veresoontele, närvisüsteemile- lihas- luukonnale,
Lülisambalüli vaheketta ehitus Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 22. Lülisamba võimalikud liikumised 1) ümber frontaaltelje painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 23. Lülisamba füsioloogilised kõverdused a)Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos). b)Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos). Suurendavad võimeit põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 24. Rindkere skelett (luud, roided) Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. 25. Roiete ühendumine lülisamba ja rinnakuga
Lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus: Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised: Liikuvus on ümber kolme telje(painutus, sirutus, kallutus,pööramine), kuigi on piiranguid, nt rinnaosa liikuvus on piiratud. Võimalik on ka vetrumine. 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: a)Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos). b)Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos). Suurendavad võimeit põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud: Rinnakupide, rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided, pärisroided. Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided. 24
10. Erutus läbib närviraku polaarselt ainult ühes suunas dendriidilt neuriidile 11. Sünaps Neuronite puutekontaktid, kus ärritus kantakse ühelt neuronilt teisele 12. Refleks KNS'i vahendusel toimuv vastureaktsioon ärritusele 13. Spinaalsegmendiks ehk seljaajusegment nimetatakse seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis moodustab ühe spinaalnärvipaari ja neid on inimesel 31, mis jagunevad vastavalt asetusele 8 kaelaosas, 12 rinnaosas, 5 nimmeosas, 5 ristluuosas, 1 õndraosas. 14. Juhteteed Sidepidamine peaaju ja seljaaju vahel 15. Ülenevad juhteteed on sensoorsed ja kulgevad retseptoritest läbi seljaaju peaajju Alanevad juhteteed on motoorsed ja kulgevad peaajust seljaajju 16. Seljaajunärve on inimesel 31 paari 17. Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad roiete vahel ja nad ei moodusta närvipõimikuid 18. Seljaajunärvidest moodustunud närvipõimikud ja nende innervatsiooni piirkond
seljaajunärvide juured kaudaalsemas osas allapoole. Igas lülidevahelises mulgus ühinevad eesmised ja tagumised juured seljaaju- e. spinaalnärviks. Oma olemuselt on spinaalnärv saganärv, kuna ta sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude. Seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis vastab ühele spinaalnärvide paarile, nim. seljaaju- ehk spinaalsegment. Selliseid segmente on seljaajus 31 - kaelaosas 8, rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5, õndraosas 1. Seljaaju valgeollus jaguneb kummalgi pool ees-, külg- ja tagaväädiks ehk -sambaks. Nendes väätides kulgevad närvikiud on nn. projektsioonikiud, mis ühendavad seljaaju peaajuga ja ka üksikuid seljaaju osi omavahel. Samasuunalisi närvikiudude kimpe nimetatakse juhteteedeks. Seljaaju juhteteed kulgavad nii ülenevas kui alanevas suunas. * Ülenevad ehk astsendeeruvad juhteteed on sensoorsed ning paiknevad valgeolluse külgväätide
Lülisambas võivad liigutused toimuda ümber 3 telje: 1) ümber frontaaltelje – painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje – külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje – toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 23) Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus? Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb - kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) 2) kumerus taha esineb – rinna ja ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos) Kirjeldatud lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida ja hõlbustavad tasakaalu säilitamist, suurendvad rinna- ja vaagnaõõne mahtu. 24) Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv)? Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak.
Üldised soovitused kuvariga varustatud töökoha kujundamiseks vastavalt standardile ISO 9241-5 Eesti Füsioterapeutide Liidu arvutiergonoomia brosüür. Koostaja Mai Müür. http://www.ut.ee/tervis/aergo/ 22 Joonis A. 1. Ergonoomiline tööasend. Säti kehaasend nii, et õlavarre-küünarvarre nurk, kehatüve-reienurk ja reie-säärenurk oleksid ligikaudu 90-100 kraadi (mitte vähem!). 1. Istmekalle reguleeritav. 2. Seljatoetus paikneb nimmeosas, anatoomilises kõveruses, selg toetub vastu tooli seljatuge (kehatüve-reie vaheline nurk u 110 kraadi). 3. Istmekõrgus on reguleeritav. 4. Tooli serv on ümar. 5. Tallad toetavad kindlalt maha või jalatoele. 6. Reie ja lauaplaadi vahel on 10-15 cm ruumi. 7. Küünarvars on paralleelne lauaga. Küünarvarred toetavad kas tooli käetugedele või lauaplaadile. 8. Ranne on küünarvarre suhtes 0°. 9
fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Fibroosvõru kiud on ühendunud tihedalt lülikehade luuümbrisega. 21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised: a) Liigutused ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). b) Liigutused ümber sagitaaltelja (külgmine painutus e. kallutus). c) Pöörlemine ümber vertikaaltelje. d) Lülisamba vetrumine. 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: a) Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos). b) Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos). Need kõverused võimaldavad põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud: Lülisamba rinnaosa, rinnak ja roided. a) 12 paari roideid: 7 ülemist paari on pärisroided.
ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu. Lülisambas võivad liigutused toimuda ümber 3 telje: 1) ümber frontaaltelje painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 22) Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus? Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb - kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) 2) kumerus taha esineb rinna ja ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos) 10 Kirjeldatud lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida ja hõlbustavad tasakaalu säilitamist, suurendvad rinna- ja vaagnaõõne mahtu. 23) Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv)?
ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu. Lülisambas võivad liigutused toimuda ümber 3 telje: 1) ümber frontaaltelje – painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje – külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje – toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 22) Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus? Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb - kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) 2) kumerus taha esineb – rinna ja ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos) Kirjeldatud lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida ja hõlbustavad tasakaalu säilitamist, suurendvad rinna- ja vaagnaõõne mahtu. 10 23) Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv)?
ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu. Lülisambas võivad liigutused toimuda ümber 3 telje: 1) ümber frontaaltelje painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 22) Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus? Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb - kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) 2) kumerus taha esineb rinna ja ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos) 10 Kirjeldatud lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida ja hõlbustavad tasakaalu säilitamist, suurendvad rinna- ja vaagnaõõne mahtu. 23) Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv)?
erector spinae lülisammast (ja seega kogu keha!) samale poole taha-lateraalsele; b) kahepoolsel kokkutõmbel painutab lülisammast otse taha (sirutab selga!) (NB! Ingliskeelses kirjanduses on tihti kasutusel "m. erector spinae" laia mõistena - selle nime all mõeldakse kõiki selja autohtoonseid lihaseid kokku, sest kõigil neil on lisaks oma eripärastele funktsioonidele ka väike selgroo sirutamise efekt!) Mm. intertransversarii - peamiselt kaela ja nimmeosas arenenud lihased naaberlülide processus transversus`te vahel. III. Spino-transversaalne trakt. M. splenius cervicis o. - 3. -6. rinnalüli processus spinosus`ed; i. - 2. - 3. kaelalüli processus transversus`ed M. splenius capitis (katab osaliselt eelmist!) o. - 3 ülemise rinnalüli ja 3. - 7. kaelalüli processus spinosus`ed; i. - os occipitale. B. Selja heterohtoonsed lihased. M. serratus posterior superior: o. - 6. - 7. kaelalüli ja 1. - 2. rinnalüli processus spinosus`ed; i. - 2. -5
vaja! Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog, rinnakorv, jäsemete luud. Kolju luud on aju- ja näokolju luud. Koljuluudest on liikuva ühendusega ainult alalõualuu. Selgroog koosneb 5 osast: kaela- , rinna-, nimmelülidest, rist- ja õndraluust. Kokku on inimesel 32 kuni 34 selgroolüli, mitmed neist on kokkukasvanud, näiteks ristluu. Täiskasvanul on selgroos 4 kõverust: kaela- ja nimmeosas ettepoole ning rinna- ja ristluu osas tahapoole. Selgroo kõverused aitavad inimesel tasakaalu säilitada ja pehmendavad põrutusi. Kuju järgi saab luud jaotada 3 rühma: pikad, lühikesed ja lamedad. Pikad on jäsemete toruluud, sõrme- ja varbaluud on lühikesed, lamedad on koljuluud. Kirjuta, milliste luudega on tegu ja millised liigesed on neil joonistel: plokkliiges, pikk
jahutada, mitte sobivaid toite süüa. Diski prolaps, spinae bifida, skolioos ja Pehterevi tõbi? DISKI PROLAPS- ehk lülivaheketta väljasopistumine. Vahel võib vaheketas ehk disk oma õigest asendist välja sopistuda, põhjustades survet närvijuurtele või seljaajule ning kaasneb tugev valu ja isegi võimetus liigutada. Võib juhtuda ka sportimisel ( pallimängud, raskusalad) või raske füüsilise töö tegemisel või järsul liigutamisel. Sagedamini tekib lülisamba kaela või nimmeosas. Sümptomid: kergel juhul võib esineda lihtsalt seljavalu, mis võib aeg-ajalt kiirguda jalga kuni varvasteni või kanda. Lisanduda võib naha tuimus, jäsemetel piiratud alal ja labajala nõrkus (nt. Ei saa varvastele või kandadele tõusta). Kui surve mõjustab kõige alumisi seljaajust väljuvaid närvijuuri, võib tekkida uriini peetus j päraku ümbruse tundlikkuse häire. Diagnoosimine: neuroloogilised testid, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia. Ravi: valuvaigistid,
1) Alalõualuu 2) Oimuluu Selle funktsioon seisneb alla, küljele ja ette liikumises Kaks kõige liikuvamat liigest on: 1) Õlaliiges - ART. HUMERI 2) Puusaliiges - ART. COXAE Keraliigesed: õlaliiges Keraliigese erivorm pähkelliiges: puusaliiges Ellipsoidliigesed: kodarluu-randmeliiges Plokk-ratasliiges: põlveliiges Plokkliiges: kontsluu-sääreliiges (ülemine hüppeliiges) Lordoos (LORDOSIS) - ettepoole suunatud kumerus - lülisamba kaela- ja nimmeosas Küfoos (KYPHOSIS) - tahapoole suunatud kumerus - lülisamba rinna- ja ristluuosas Skolioos (SCOLIOSIS) - lülisamba kõverdumine külje suunas Roideid (COSTAE) on inimesel arvuliselt 12 paari (24 tk) ja need jaotatakse vastavalt kinnituskohale: 1) Pärisroided - I-VII roidepaar, otseühenduses rinnakuga 2) Ebaroided - VIII-X roidepaar, moodustavad roietekaare (ARCUS COSTARUM) 3) Vallasroided - XI-XII roidepaar, eesmised otsad vabad, kinnituvad lihastes LIHASED (M. - MUSCULUS / MM
Kontrollib silelihaste, südamelihase, näärmerakkude talitlust reflekside abil. Reguleerib keha sisekeskkonna homöostaasi. Autonoomne on ainult refleksikaare eferentne osa - sisaldab alati 2 neuronit, esimese keha KNS-is ja teine närviganglionis. Sümpaatiline närvisüsteem – aktiivne stressi ja füüsilise pingutuse ajal. Parasümpaatiline närvisüsteem – aktiivne puhkuse ajal, stimuleerib seedet. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused seljaaju rinna- ja nimmeosas, ümberlülitused sümpaatilises tüves kahel pool lülisammast ja kolmes kõhuõõne ganglionis. Postganglioosed aksonid pikad (aksonid ganglionilt efektororganiteni). Preganglioossete aksonite (jätked KNS-ist ganglionini) mediaatoriks atsetüülkoliin (muskariini või nikotiini tüüpi retseptorid). Postganglioossete aksonite mediaatoriks noradrenaliin (alfa- ja beeta- retseptorid) ja neerupealiste säsis adrenaliin. Aktiviseerub stressi ja pingutuse korral, “fight or flight” reaktsioon
● spinaalnärvid on funktsioonilt seganärvid - sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude ● SPINAALSEGMENT - seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis vastab ühele spinaalnärvide paarile ● Vastavalt seljaajusegmentidele on inimesel 31 paari seljaaju- e spinaalnärve: - kaelaosas 8 segmenti (seotud 7 kaelaosa lülisambalüliga + otse kukla all 1) - rinnaosas 12 - nimmeosas 5 - ristluuosas 5 - õndraosas 1 6 ● Kõik seljaajunärvid jagunevad väljumisel lülidevahelisest mulgust kaheks haruks: 1)tagumiseks e selgmiseks DORSAALSEKS haruks -> seljalihastele, nahale - innerveerivad selja süvasid lihaseid - seljapiirkonna nahka
aeglustada puusa sirutust, puusa sirutajad (peamiselt hamstringlihased) kontraheeruvad, et aeglustada puusa painutust. Selliselt töötavad lihased ekstsentriliselt. Puusa eemaldajalihased tagavad jala stabiilsuse kõnni toeperioodis- see on puusa jaoks väga oluline. Kui puusaliigese liikuvus väheneb, siis kompensatoorsed mehhanismid suurendavad sama jala põlveliigese liikuvust ning vastasjala puusaliigese liikuvust. Lisaks suureneb liikuvus ka lülisamba nimmeosas. Põlveliiges. Kõnni toeperioodi kolme esimese faasi jooksul käitub painutatud põlveliiges jala maha asetamise jõu (põrutuse) amortisaatorina. Valulik põlv pole võimelina toimima põrutuse amortisaatorina. Põlveliigese sirutus omab kõnni juures erilist tähtsus: põlv peab kõnni ajal taluma keharaskust, amortiseerima jala mahaasetamise jõu, suurendama sammupikkust ning võimaldama jalal liikuda kõnni hooperioodil ette. Et sirutada põlve, kasutab m
annaabi.ee 
