laiendatud mandrite alla. * Geoidil on kaks tunnust: 1. Geoid on igal pool kumer 2. Loodi e raskustungi jooned on igas geoidi punktis risti tema pinnaga * Geoidil suhteliselt keerukas kuju on tingitud maasiseste masside ebaühtlasest paiknemisest. Nii koonduvad loodjoonte suunad (loodjoon on maapinnaga risti olev joon) ebaühtlaselt, mitte ei suundu maakera keskpunkti, mistõttu geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilise mudeli – ellipsoidiga. Ellipsoid * Asendatakse geoid selle matemaatilise mudeli – ellipsoidiga. * Täpsemalt pöördellipsoidiga - st, et analoogselt maakerale pöörleb ellips ümber oma telje. * Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Aegade jooksul on saadud Maa mõõtudeks erinevtulemused, mistõttu on käibel palju ellipsoide. Põhjus on selles, et ellipsoid on küll Maa üldise kujuga kõige paremini sobiv korrapärane kuju, kuid
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
Liigeste liikuvus 2009 Ülesanne: Uuri ülajäsemete erinevate liigeste liikuvust. Leia ringikujuliselt liikuvad liigesed ja tasapinnal edasi-tagasi liikuvad liigesed. Ülajäsemete erinevate liigeste liikuvus. Labakäsi 1. Ellipsoidliiges 2. Keraliiges 3. Sadulliiges http://uwmsk.org/RadAnat/images/WristPA.jpg Ellipsoidliiges Ellipsoid- ehk munaliigese puhul toimuvad liigutused painutus ja sirutus, lähendamine ja eemaldamine. Võib toimuda ka ringjooneline liikumine. Ellipsoidliiges kuulub kaheteljeliste liigeste hulka. Keraliiges Keraliigese puhul toimuvad kõik kolm liikumist: painutamine, lähendamine ja eemaldumine ning pöörlemine välja- ja sissepoole. Keraliiges liigitatakse kolme teljeliste liigeste alla. Sadulliiges Sadul- ehk rübiliigese puhul toimuvad
Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist Plaan suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et pole arvestatud maakera kumerust. Plaanil on näidatud ainult tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik, plaan pole raamiga ümbritsetud. Plaani mõõtkava on kogu plaani ulatuses ühesugune. MAA KUJU JA SUURUS, GEOID, ELLIPSOID 17. saj lõpus Newton järeldas, et maakera ei ole ümmargune, vaid on poolustelt kokkusurutud. Maakera ei ole ka ideaalselt sile. Maad katavad ookeanid ja mäemassiivid. Maakera topograafilist pinda üldistatakse geoidiga. Geoid on keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: 1. Geoid on igal pool kumer
Kõrgem geodeesia – geodeesia haru, mis tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega Ellipsoid – Maa matemaatiline mudel Geoid – maailmamerede rahulikus olekus olev pind, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa-alale; füüsiliselt deformeerunud Maa mudel Horisontaalprojektsioon – maa reaalse pinna kujutamine tasapinnal; looduses oleva pinna kujutamine tasapinnal Horisontaalnurk – kahe vertikaaltasapinna vaheline nurk horisontasapinnal Vertikaalnurk – mingi joone ja horisontaaltasapinna vaheline nurk
4. Aerofotogeodeesia - tegeleb lennukitelt ja satelliitidelt fotode tegemisega ning nende abil kaartide koostamisega. Kui aerofoto viiakse mõõtkavasse, siin nimet. seda ortofotoks. 5. Ehitusgeodeesia - ehitusplatsil tehtavad geodeetilised mõõtmised 6. Katastrimõõdistamine - katastri piiride määramine(nt mõõdetakse mingi metsatükk), mõõtmine ning seal olevate pindade kaardistamine, maakorraldus, punktide märkimine Maa kuju ja suurus (ellipsoid, geoid) Maale mõjub 2 jõudu: maasisene raskusjõud ja tsentrifugaaljõud. Ellipsoid- Maa matemaatiline mudel Geoid - rahulikus olekus olevate maailmamerede pind, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa-alale. Geoid on maa mudel, mis ei ole deformeerunud geomeetriliselt vaid füüsikaliselt Lähtepind kõrguste määramisel Eestis EST-geoid 2011 (absoluutkõrgus BK77-süsteemis) Eestis on ellipsoid madalamal kui geoid, 16 -21 m. Mõõtmisel valime geoidi.
ringjooned raadiusega r, mida nimetatakse paralleelideks ja millest suurim on Maa poolitaja – ekvaator. 6. Nimeta kaasaja tähtsamaid ellipsoidid (2). Lk 18 GRS-80 ja WGS-84 Ellipsoidi GRS-80 parameetreid kasutatakse peaaegu ülemaailmselt kõigil põhilistel geodeetilistel töödel, ruumiline ristkoordinaatide süsteem WGS-84 aga satelliitgeodeesia süsteemi GPS taustsüsteemiks ja selle ellipsoid on kasutusel üleminekuks GPS määratud ruumilistel ristkoorinaatidelt geograafilistele (geodeetilistele) koordinaatidele. 7. Kirjelda sfäärilisi polaarkoordinaate. Tee selgitav skeem. Lk.16 Peale geograafiliste koordinaatide, mille puhul on koordinaatidjooneks meridiaanide ja paralleelide võrk, kasutatakse kartograafias vertikaalide ja almukantaraatide võrguga seotud sfäärilisi polaarkoordinaate, kusjuures projektsiooni poolus ei ühti geograafilise poolusega ja Maa
Kordamisküsimused 80-99 80. Kuidas tekib rõngaspind? Tsüklilist pinda, mis tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje, nimetatakse rõngaspinnaks. Näiteks sõõrik. 81. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 82. Mitmendat järku pind on rõngaspind? Neljandat 83. Nimetage üldised teist järku pinnad. Ringjoon, ellips, hüperbool, parabool. Elliptiline silinder, Hüperboolne silinder, Paraboolne silinder, Elliptiline koonus, Ellipsoid, Ühekatteline hüperboloid, Kahekatteline hüperboloid, Elliptiline paraboloid, Hüperboolne paraboloid. 84. Nimetage kõik teist järku joonpinnad. Kooniline pind, silindriline pind, puutujatepind. 85. Kuidas tekib harilik (kald-)kruvipind? Harilik kruvipind tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab pinna telge täisnurga all. Kaldkruvipind tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab
koostamisel määratakse mõõdistamisvõrgu punktidele ristkoordinaadid ja ka absoluutne kõrgus. 11. Joonte orienteerimine. Oskad joonestada skeemile järgmised nurgad: direktsiooninurk, tõeline asimuut, magnetiline asimuut, magnetiline kääne ja meridiaanide koonduvus. 12. Reljeefi vormid. Reljeefi kujutamise viisid. Reeperid. Absoluutne kõrgus, geodeetiline kõrgus, suhteline kõrgus. Mis ühikutes kõrgust mõõdetakse. Geoid, ellipsoid. Vormid jaotatakse kuju järgi: mägi, org, tasandik, kõrgendik jne. Või siis selle järgi, et kas ta on kõrge: väga kõrge, kõrge, kääbus(10 cm) jne. Reljeefe kujutatakse plaanil joonte abil ,ehk kas jooned lähenevad üksteisele ja tõusevad kõrgemale (küngas) võis siis vastupidi ehk org. Ehk selleks märgitakse plaanile või kaardile nurgad, kuidas ta langeb või tõuseb, siis kõrguskasvud jne.
B: millelt algab? Niudeluult; reieluult; reieluult ; reieluult C: Peamised funktsioonid tervikuna. Sääresirutaja 34. Lülivaheketas: A: nimeta osad (2), Fibroosvõru ja säsituum B:loetle funktsiooni (vähemalt3). Liikuvuse võimaldamine, lülide ühendamine, põrutuse amortiseerimine, lülikehade kasvu võimaldamine 35. Kodarluu-randmeliiges: A: nimeta selle liigese tüüp ja liikumisteljed Ellipsoid liiges, frontaaltelg ja sagitaaltelg B: milline liikumine on kõige ulatuslikum ja milline liiges aitab seda veelgi suurendada. 36. Kolju: A: nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3), Saagõmblus, lameõmblus, soomusõmblus B:kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel Lõgemed- C: milline neist luustub viimasena. eeslõge 37. Nimeta pika lihase osad (3), märgi iga osa juurde, kas see koosneb peamiselt
pakslihas B: millelt algab? Niudeluult; reieluult; reieluult ; reieluult C: Peamised funktsioonid tervikuna. Sääresirutaja 34. Lülivaheketas: A: nimeta osad (2), Fibroosvõru ja säsituum B:loetle funktsiooni (vähemalt3). Liikuvuse võimaldamine, lülide ühendamine, põrutuse amortiseerimine, lülikehade kasvu võimaldamine 35. Kodarluu-randmeliiges: A: nimeta selle liigese tüüp ja liikumisteljed Ellipsoid liiges, frontaaltelg ja sagitaaltelg B: milline liikumine on kõige ulatuslikum ja milline liiges aitab seda veelgi suurendada. 36. Kolju: A: nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3), Saagõmblus, lameõmblus, soomusõmblus B:kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel Lõgemed- C: milline neist luustub viimasena. eeslõge 37. Nimeta pika lihase osad (3), märgi iga osa juurde, kas see koosneb
o vindikujuliselt, mitte sagitaalselt. Seetõttu toimub samaaegselt painutuse ja sirutusega luude vabade otsade vähene suunast kõrvalekaldumine. Näiteks õlavarre-küünarluuliiges. Ratasliigesel on üks liigespind kumer ja teine nõgus. Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Nii toimub pronatsioon ja supinatsioon näiteks lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges. Kaheteljeliste liigeste hulka kuuluvad ellipsoid- ehk munaliiges ja sadulliiges. Munaliigeses võivad liigutused toimuda ümber kahe teineteisega ristioleva telje (frontaal- ja sagitaaltelg), võib toimuda ka koonusliikumine. Koonusliikumine toimub näiteks kodarluu- randmeliigeses. Sadulliigeses on mõlema liigestuva luu liigespind ühes suunas nõgus ja teises suunas kumer, mis asetsevad omavahel põimununa. Liikumine toimub siis ümber frontaaltelje
liigesekihn.Vähendab hõõrdumist ja transpordib toitained liigeste kõhrelistele osadele kus puuduvad veresooned, täidab liigeseõõnsust. 4.Nim. üheteljelised liigeste põhitüübid(2). Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. Vastus: Plokkliiges sõrmedeja varvaste lülidevahelised liigesed(frontaaltelg), ratasliiges küünarliiges(vertikaaltelg). 5.Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised. Vastus: Ellipsoid- ja ratasliiges frontaaltelg(fleksioon ja ekstensioon) ja sagitaaltelg(abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg(flektsioon ja ekstensioon) 6.Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Vastus: Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e. fontanellideks ja eesmine lõge. 7.Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja
horisontaalid. Normaali pealtvaade on risti tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse tasapinna horisontaali pealtvaatega moodustajate omast telje suhtes. (põhijäljega) ja frontaali eestvaatega 41. Nimetage kõik teist järku jooned. Elliptiline (esijäljega). silinder,hüperboolne silinder, paraboolne 30. Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasandi silinder, elliptiline koonus, ellipsoid, vahelist nurka? Nende tasandite normaalide ühekatteline hüperboloid, kahekatteline vahelise nurgaga. hüperboloid, elliptiline 52. Skitseerige kolmvaates üldine teistjärku pind paraboloid,hüperboolne paraboloid. (elliptiline koonus,ellipsoid, ühe- ja 42. Skitseerige konstruktsioon ellipsi punkti kahekatteline hüperboloid, elliptiline
liigesekihn.Vähendab hõõrdumist ja transpordib toitained liigeste kõhrelistele osadele kus puuduvad veresooned, täidab liigeseõõnsust. 4.Nim. üheteljelised liigeste põhitüübid(2). Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. Vastus: Plokkliiges sõrmedeja varvaste lülidevahelised liigesed(frontaaltelg), ratasliiges küünarliiges(vertikaaltelg). 5.Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised. Vastus: Ellipsoid- ja ratasliiges frontaaltelg(fleksioon ja ekstensioon) ja sagitaaltelg(abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg(flektsioon ja ekstensioon) 6.Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Vastus: Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e. fontanellideks ja eesmine lõge. 7.Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja
AC cot 2 1 cos 2 1 + cos 2 92. cot 2 = , kus cos 2 = ; sin = ; cos = 2B 1 + cot 2 2 2 2 TEIST JÄRKU PINNAD 93. Üldvõrrand: Ax2+2Bxy+C y2+2Dxz+2Eyz+Fz2+2Gx+2Hy+2Iz+J=0 94. SFÄÄR X 2 + Y 2 + Z 2 = R2 ( X a ) 2 + (Y b) 2 + ( Z c ) 2 = R 2 X2 Y2 Z2 95. ELLIPSOID + + =1 kui a = b, siis pöördellipsoid a2 b2 c2 X 2 Y2 Z2 96. ÜHEKATTELINE HÜPERBOLOIDID + =1 a2 b2 c2 X 2 Y2 Z2 97. KAHEKATTELINE HÜPERBOLOIDID 2 2 + 2 = 1 a b c X2 Y2 98. ELLIPTILINE PARABOLOIDID + = 2Z
AC cot 2 1 cos 2 1 + cos 2 92. cot 2 = , kus cos 2 = ; sin = ; cos = 2B 1 + cot 2 2 2 2 TEIST JÄRKU PINNAD 93. Üldvõrrand: Ax2+2Bxy+C y2+2Dxz+2Eyz+Fz2+2Gx+2Hy+2Iz+J=0 94. SFÄÄR X 2 + Y 2 + Z 2 = R2 ( X a ) 2 + (Y b) 2 + ( Z c ) 2 = R 2 X2 Y2 Z2 95. ELLIPSOID + + =1 kui a = b, siis pöördellipsoid a2 b2 c2 X 2 Y2 Z2 96. ÜHEKATTELINE HÜPERBOLOIDID + =1 a2 b2 c2 X 2 Y2 Z2 97. KAHEKATTELINE HÜPERBOLOIDID 2 2 + 2 = 1 a b c X2 Y2 98. ELLIPTILINE PARABOLOIDID + = 2Z
Jaotatakse tasapinna järgi: ekvatoriaalsed, ekliptilised, horisontaalsed, orbitaalsed d. Geograafilised koordinaadid: astronoomilised ja geodeetilised (laius, pikkus) e. Paraleel -> väikering, Meridiaan ehk ortodroom -> suurring, Loksodroom 45. Mis on geotsentrilised koordinaadid? a. 0 on keskel b. x ja y lõikuvad ekvaatoril c. z on suunatud põhja d. kaardid on tasapinnalised e. maa->sfääriline->ellipsoid f. transformeerimiseks kaardiprojektsioon g. projektsioonil rajaneb kaardi tasapinnaline koordinaatsüsteem 46. Mis on siirdeprotsessid? a. Maa->ellipsoid b. Ellipsoid->tasapind c. Matemaatiliselt määratud moodus ellipsoidi tasapinnaliseks kujutamiseks 47. Mis on projitseerimine? a. Moodus sfäärilise pinna esitamiseks tasapinnal (kiir läbib punkti A ja peegeldab selle tasapinnale punktiks B)
Seesamluud (põlvekeder) 8.Nimeta üheteljelised liigesed, näited esinemiste kohta. 1.)Plokk ehk sarniiliiges (on võimalik vaid painutus ja sirutus)-sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed . 2)Plokkliigese eri variandiks on tigu- ehk vintliiges (nt õlavarre-küünarluu liiges). 3)Ratasliiges (liikumine toimub über vertikaaltelje)- lähimine ja kaugmine kodarküünarluuliiges. 9.Nimeta kaheteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Kaheteljelised liigesed ellipsoid e-munaliiges ja sadul e-rübiliiges. 1.)Ellipsoid- ehk munaliigese korral on võimalikud liigutused nii ümber frontaal- (painutus, sirutus), kui ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). N:kodarluu- randmeliigeses. 2.)Sadul ehk rübiliigese puhul toimub liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje.. Nt pöidla randme-kämbla liiges. 10.Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Kõige vabam ja liikuvam liiges on keraliiges ! 1
väljavenitatud alade jaoks [1] Joonis 14. Sinusoidaalne projektsioon 10. EESTIS KASUTATAVAD SILINDRILISED PROJEKTSIOONID Eesti Baaskaardi projektsioon TM-B Eesti Baaskaart on Balti riikide jaoks ühtses Mercatori konformses põiksilindrilises TM-BALTI projektsioonis. Parameetrid: • Geodeetiline referentssüsteem – ETRS89 • Ellipsoid – GRS80 • Telgmeridiaan – L=24o00` • Mõõtkavategur telgmeridiaanil – 0, 9996 TM-BALTI projektsioonil põhineva tasapinnalise ristkoordinaatide süsteemi TM-B parameetrid: • Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=00o00` ja L0=24o00` 12 • Lähtepunkti ristkoordinaadid: x0 = 0 m ja y0 = 500 000 m Pulkovo-42
seesmist (mitte pinnal S asetsevat) punkti, lõikab pinda S kahes punktis; 2) piirkonna V projektsioon xy-tasandil on regulaarne (kahemõõtmeline) piirkond D; 3) piirkonna V iga osa, mis on sellest ära lõigatud ühe koordinaattasandiga (xy, xz või yz) paralleelse tasandiga. Selliste omadustega piirkona V nimetatakse regulaarseks kolmemõõtmeliseks piirkonnaks. Sellisteks piirkondadeks on näiteks ellipsoid, risttahukas, tetraeeder. Kolmikintegraalil on järgmised omadused. Omadus 1. Kui piirkond V jaotada kaheks piirkonnaks V 1 ja V 2 tasandiga, mis on paralleelne ühe koordinaattasandiga, siis kolmikintegraali saamiseks üle piirkonna V tuleb liita kolmikintegraalid üle piirkondade V 1 ja V 2 . Omadus 2 (kolmikintegraali tõkked). Kui m ja M on vastavalt funktsiooni f ( x, y , z ) vähim ja suurim väärtus piirkonnas V, siis
14. Nim. üheteljelised liigeste põhitüübid(2). Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. Plokkliiges sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed (frontaaltelg painutus (flexio) ja sirutus (extensio)) Ratasliiges küünarliiges (vertikaaltelg sissepööramine (pronatio) ja väljapööramine (supinatio)). 15. Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised. Ellipsoid- ja ratasliiges frontaaltelg (flexio ja extensio) ja sagitaaltelg (abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg (flexio ja extensio). 16. Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e. fontanellideks ja viimasena luustub eesmine lõge. 17. Lihased: nim. lihase osad(3)
liigesekettad suurendavad liigese liigesepoolne külg on kaetud liikumise võimalusi ja amortiseerivad hüaliinkõhrega. tõukeid ja põrutusi. need jaotavad liigeseõõne kaheks osaks. 14. Nimeta üheteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Plokkliiges sõrmelühlid, tiguliiges (küünarluu/õlavarreluu) Ratasliiges (nt küünarliigese üks osa) 15. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Ellipsoid- ehk munaliiges (randmeliiges) Sadulliiges (nt pöial) 16. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Keraliiges (nt õlaliiges), pähkelliiges (nt puusaliiges) ja lameliiges (nt randme- kämblaliiges) 17. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud! (info õpikust) Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: kaelaosas 7, rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5 ja õndraluuosas 4-5 lüli. 18
- , -+ /' 110. Skitseerige kaksvaatestelst jarku silinder (pinna dlkteerib oppej5ud). * 1) elliptiline silinder m I~ 2) huperboolne silinder , 3) paraboolnesilinder 111. Skitseerlge kolmvaates Oldine teist jarku pind (elliptiline koonus, ellipsoid, Ohe- ja kahekatteline hOperboloid, elllptiline paraboloid, hOperboolne paraboloid). .. ..Pinna dikteerib oppejoud. (kOs 110 on ka Oldised telst jarku I ~ 3) Ohekatteline hOperboloid
Pöid (pöialuud 7 tükki) 3. Varbad (varbalülid-//varbaluud// neid on 14 tükki) 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side); Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) – (Liigese pinnad(neid on 2); Liigese pilu; Liigese kapsel) B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid – (ellipsoid ehk munaliiges; sadulliiges) 4. Puusaliiges: A: Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese – (Reieluupea; Puusaluu puusanapp – See on tüübilt kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed – Frontaaltelg(ette- ja tahapainutus); sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine); Vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 5. Nimeta luud, mille vahele moodustub: A: Ülemine kuklaliiges (Kuklaluu ja kande lüli) B: Milliste luude vahele tekib alalõua luu (oimuluu ja alalõualuud)
96.Liigese ehitus (joonis 27 õpikutes) 97.Nimetage liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 98.Nimetage üheteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Plokk- ehk `sarniirliiges (sõrmede lülivahelised liigesed) ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 99.Nimeta kaheteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Ellipsoid ehk munaliiges (kodarluu- randmeliigeses) ja sadul- ehk rübiliiges(pöidla-kämblaliiges) 100. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Keraliiges, erivariant lameliiges (rangluu ja abaluuliiges). 101.Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arv: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 102.Lülisambalülid ühinevad terviklikuks lülisambaks (3): Lülid ühendavad üksteisega
Nimeta liigese kolm osa: Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs.täpsemalt raamat lk 27 joonis. 12. Nimeta liigese abiseadeldised,igale näide esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokk- ehk `sarniirliiges ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 14. Nimeta kaheteljelised liigesed: Ellipsoid ehk munaliiges ja sadul- ehk rübiliiges(pöidla-kämblaliiges) 15. Nimeta kolmeteljelised liigesed: Keraliiges, erivariant lameliiges( rangluu ja abaluuliiges 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arv: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Lülisambalüli ehituse põhimõte on, et lülisambas asetseb seljaaju ja neid ümbritseb seljaajunärvid
(põlvekeder). 11. Nimeta üheteljelised liigesed, näited: siia kuuluvad ratas- ja plokk- ehk sarniirliiges. Plokkliigeses on võimalik ainult painutus ja sirutus (nt sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed). Plokkliigese eri variandiks on tigu- ehk vitnliigas (nt õlavarre-küünarluu liiges). Ratasliigese puhul toimub aga sisse- ja väljapööramine (nt proksimaalne ja distaalne küünar-kodarluu liiges). 12. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited: siia kuuluvad ellipsoid- ehk munaliiges ja sadul- ehk rübiliiges. Ellipsoid- ehk munaliigese korral on võimalikud liigutused nii ümber frontaal- (painutus, sirutus), kui ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). Nt proksimaalne käeliiges. Rübi- ehk sadulliigese puhul toimub liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka koonusliikumine. Nt pöidla randme-kämbla liiges. 13. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited: kolme- ehk mitmeteljelise liigese
Geoidil on kaks tunnust: • Geoid on igal pool kumer. • Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Ellipsoidi iseloomustatakse pikema ja lühema poolteljega (vastavalt a ja b) ning lapikusega f Referentsellipsoid e daatum on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg a ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. KAARDI ELEMENDID: Enamus elemente on matemaatilised: • kaardi geodeetiline alus (projektsioon, (referents)ellipsoid, algkoordinaadid) • kaardi raam • mõõtkava (joon, arv ja võrdlus)
sirutus)-sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed . Plokkliigese eri variandiks on tigu- ehk vintliiges (nt õlavarre-küünarluu liiges). 2. ratasliiges (liikumine toimub über vertikaaltelje)- lähimine ja kaugmine kodarküünarluuliiges. 14. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited. 1. Ellipsoid ehk munaliiges 2. Sadul ehk rübiliiges . Ellipsoid- ehk munaliigese korral on võimalikud liigutused nii ümber frontaal- (painutus, sirutus), kui ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). N:kodarluu- randmeliigeses. Sadul ehk rübiliigese puhul toimub liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje.. Nt pöidla randme-kämbla liiges. 15. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited. Kõige vabam ja liikuvam liiges on keraliiges !
Joonis 2.5. Geodeetilise pöördülesande lahendamine 5 Koostanud: Ene Ilves Punktide geodeetiliste koordinaatide järgi saab arvutada joonte pikkused alljärgneval internetiaadressil: http://www.ngs.noaa.gov/cgi-bin/Inv_Fwd/inverse2.prl või http://www.ga.gov.au/geodesy/datums/vincenty_inverse.jsp Andmete sisestamise järjekord esimesena toodud veebilehel: 1. ellipsoid on GRS-80, ekvatoriaalraadius 6378137,000m ja polaarraadius- 6356752,3141m 2. sisesta joone ühe otspunkti nr ja tema põhjalaius ja idapikkus 3. sisesta joone teise otspunkti nr ja tema põhjalaius ja idapikkus 4. arvuta pikkus ja asimuut Se Arvutatud joonte pikkusi võrreldakse laboratoorses töös nr. 1 mõõdetud vastavate joonte pikkustega. Tulemused koonda tabelisse 2.2. Tabel 2.2. Mõõdetud ja arvutatud joonepikkuste võrdlus
49. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. Teist järku pöördpinnad: pöördsilinder, pöördkoonus, pöördellipsoid, pöördhüperboloid, pöördparaboloid, 50. Kuidas tekib rõngaspind? Rõngaspind tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje. 51. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 52. Skitseerige kolmvaates üldine teist järku pind (elliptiline koonus, ellipsoid, ühe- ja kahekatteline hüperboloid, elliptiline paraboloid, hüperboolne paraboloid). 53. Kuidas tekib joonpind? Joonpind tekib kindlate tingimuste kohaselt liikuva sirgjoonega (moodustaja). 54. Nimetage kõik teist järku joonpinnad. Elliptiline silinder, hüperboolne silinder, paraboolne silinder, elliptiline koonus, ühekatteline hüperboloid, hüperboolne paraboloid 55. Kuidas tekib sirgjoone liikumisel ühekatteline pöördhüperboloid (hüperboolne paraboloid)?
riigid. Atlas ongi tegelikult üleminekuvorm eraldiseisvatest paberkaartidest arvutitel põhinevale ruumiandmete süsteemile. Atlas tekkis seetõttu, et kaarte oli juba piisavalt palju ning need nägid kohati väga eriilmelised välja. Vaja oli neid ühtlustada ning süstematiseerida, et ka tavainimene nendest aru saaks. 8. Kaardi elemendid. Enamus elemente on matemaatilised: 1. kaardi geodeetiline alus (projektsioon, (referents)ellipsoid, algkoordinaadid) 2. kaardi raam 3. mõõtkava (joon, arv ja võrdlus) 4. kaardi võrgustik (koordinaadid): a) geograafilised koordinaadid – nurkkoordinaadid algkoordinaadi suhtes b)kilomeetrivõrgustik - x arvu kilomeetritega seotud koordinaatvõrgustik c)ristkoordinaadid - koordinaatteljed, mis on teineteise suhtes risti d) muud võrgustikud 5. kaardi korrektsioon 6. kaardi jagu ja nomenklatuur - kaardi number Mittematemaatilised kaardielemendid: 1. kaardi nimi 2
Kui maa ei pöörleks, omandaks ookean (ja tõenäoliselt maa ise) mingi tasakaalulise, kuu suunas välja venitatud kuju. Pöörlemise tõttu aga ei jää maapealne venitus maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos kuuga. Seda liikumis takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävatest mandritest-saartest rääkimata. Kõige selle mõjul maa pöörlemine aeglustub, ehkki väga pikkamööda. Maa kuju on ellipsoid, lõuna poolt on rohkem kokku surutud kui põhja poolt. Seda kujundit nim kardioidiks. Geoid on kujuteldav keha, mille pind on igas punktis risti maa loodjoontega ja mille pinnal on raskusjõu väärtus ühesugune. Maa magnetväli selle põhjustaja on geodünamo. Välistuumas toimuvad temperatuuri tõttu tsirkuleeruvad protsessidtekib laetud osakeste liikumine ja tekib magnetväli. Maa magnetosfäär planeeti ümbritsev kosmilise ruumi osa.
tasandile. Tasapinnalise trigonomeetria seoseid punktide vahel. Eesti Põhikaardi projektsioon ja riigi ristkoordinaatide süsteem ''L-Est 97'' Koordinaatvõrgud Eesti Baaskaardil ja Eesti Põhikaardil Eesti Põhikaart (1: 20 000) koonus lõikeparalleelidega ja , mõõtkavategur k=0,999 932 428, millele vastab mõõtkava moonutus 1:14 800 Eesti Baaskaart ristkoordinaatide süsteem TM-Baltic Mercatori konformne põiksilindriline projektsioon (ühetsooniline) Ellipsoid GRS-80, telgmeridiaan L= 24°00'00'' Alguspunkti geodeetilised koordinaadid: B=0°00'00'' L=24°00'00'' Alguspunktide ristkoordinaadid: X=0,000 m Y=500 000,000 m 6. Leppemärgid Kaardistatavad pindobjektid on punkt-, joon ja pindobjektid. Pindobjekte ja konkreetses kaardistusmõõtkavas alamõõdulisi joon- ja pindobjekte kujutatakse vastavate leppemärkidega, mõõtkavalised pindobjektid näidatakse tegelikkusele vastavates piirides, mõõtkavalised
seesamluud, et toetada suure varba poolset osa ja suunata lihastööd. 93. Nimeta üheteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Liikumine võimalik ainult ümber ühe telje. Neid on 2: Plokkliiges sõrmeliiges. Liikumine kindel, fikseeritud. Ratasliiges(näiteks jalgratas, tiirleb ümber ühe telje) küünarkodarluuvahel, liigub ümber vertikaaltelje. Küünar ja kodarluu vahel. 94. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Neid on 2 varianti: Ellipsoid ehk munaliiges kodarluu 2 telge - ümber frontaaltelje ja ümber sagitaaltelje. Saame ühte pidi lehvitada ja teistpidi liigutada. Kodarluu on kaugemal ja ei sega pöidla tööd. Randmeluu ja kodarluu vahel. Sadul- ehk rübiliiges saame liikuda ümber sagitaal ja frontaaltelje üks ainsam koht kehas pöidla kämblaluu ja randmeluu. Kämblaluu liigendub kämblaluuga. Pöial on multisõrm saab nii palju funktsioone teha nagu 4 ülemist sõrme kokku. 95
3.3 pöördsilinder (kahe sirge pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje), 3.4 pöördkoonus- kahe lõikuva sirge pöörlemisel ümber nende sümmeetriatelje (sirgete lõikepunkt on koonuse tipuks). 50. Kuidas tekib rõngaspind? Püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje. 51. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 52. Skitseerige kolmvaates üldine teist järku pind: elliptiline koonus, ellipsoid, ühe- ja kahekatteline hüperboloid, elliptiline paraboloid, hüperboolne paraboloid, elliptiline silinder, hüperboolne silinder, paraboolne silinder. 53. Kuidas tekib joonpind? Tekib sirgjoone liikumisega nii, et ta lõikaks etteantud juhtjooni. 54. Nimetage kõik teist järku joonpinnad. (lk 26 ja 139) Laotuvad joonpinnad: 1.Kooniline pind (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja ja läbib antud punkti); 2
on koonuse tipuks). 50. Kuidas tekib rõngaspind? Ringjoone pöörlemisel ümber telje,mis asetseb ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi ringjoone tsentrit. 51. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. Kui telg ringjoonest möödub, tekib auguga rõngaspind; kui telg puutub ringjoont, siis rõngaspind puutub iseennast; kui telg lõikab ringjoont, siis rõngaspind lõikab iseennast. 52. Skitseerige kolmvaates üldine teistjärku pind:elliptiline koonus, ellipsoid, ühe- ja kahekatteline hüperboloid, elliptiline paraboloid, hüperboolne paraboloid, elliptiline silinder, hüperbolne silinder, paraboolne silinder (9tk lk 27) 53. Kuidas tekib joonpind? Tekib sirgjoone liikumisega nii, et ta lõikaks etteantud juhtjooni. 54. Nimetage kõik teist järku joonpinnad. (lk 26 ja 139) Laotuvad joonpinnad: 1. Kooniline pind (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja ja läbib antud punkti); 2
12. Nimetage üheteljelised liigesed, näited Plokk e. sarniirliiges - Võimalik vaid painutus ja sirutus. Liikumistelg frontaalne. Nt. Sõrmeliigeste vahel Plokkliigese erivariandiks on tigu ehk vintliiges (Nt. Õlavarre- küünarluuliiges) Ratasliiges Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Siin toimub sisse-ja väljapööramine. Nt. Kodarküünarluu liiges 13. Nimetage kaheteljelised liigesed, näited Ellipsoid ehk munaliiges Võimalikud liikumised: Ümber frontaaltelje (painutus-sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine-eemaldamine) Nt: Kodarluu-randmeliiges Sadul ehk rübiliiges Liikumine samuti ümber frontaal-ja sagitaaltelje Nt: Pöidla randme-kämblaliiges 14. Nimetage kolmeteljelised liigesed, näited Keraliiges Liikumine toimub kõigi kolme telje ümber Nt. Õlaliiges Lameliiges Võib toimuda tühine rotatsioon
Liigeste tüübid ja jaotus: Ehituse järgi: lihtliiges (liigestub 2 luud), liitliiges (liigestub 3 või enamat luud) Liikumistelgede arvujärgi: Vertikaaltelg (rotatsioon), frontaaltelg (fleksioon- 1 ekstensioon), sagitaaltelg (abduktsioon- aduktsioon) Üheteljelised liigesed: Ratasliiges (art. Trochoidea)- rotatsioon Plokkliiges (ginglymus)- fleksioon-ekstensioon Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid- e munaliges (art ellipsoidea)- fleksioon-ekstensioon, abduktsioon-aduktsioon, koonusliikumine Sadulliiges (art sellaris)- oponeerimine- reponeerimine, abduktsioon- aduktsioon, koonusliikumine Kolme- ja enamteljelised liigesed: Keraliiges (art spheroidea)- rotatsioon, fleksioon-ekstesioon, abduktsioon-aduktsioon, koonusliikumine Pähkelliiges e enartroos- liikumissuunad
Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese s 12. Nimeta liigese abiseadeldised: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokkliiges ja Ratasliiges (kodar ja õlavarre-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid e. munaliiges ja sadulliiges(kodarluu ja pöidla-randmeliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: Keraliiges (õlaliiges) ja Pähkelliiges(puusaliiges) 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Lüli on luuline lülisamba ehituse alus, mille funktsioon on toetada ja kaitsta seljaaju. Lülisambalüli ehituse põhimõte
Kui maa ei pöörleks, omandaks ookean (ja tõenäoliselt maa ise) mingi tasakaalulise, kuu suunas välja venitatud kuju. Pöörlemise tõttu aga ei jää maapealne venitus maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos kuuga. Seda liikumis takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävatest mandrites saartest rääkimita. Kõige selle mõjul maa pöörlemine aeglustub, ehkki väga pikkamööda. 24. Maa kuju on ellipsoid, lõuna poolt on rohkem kokku surutud kui põhja pooluselt. Seda kujundit nim kardioid. Geoid on kujuteldav keha, mille pind on igas punktis risti maa loodjoontega ja mille pinnal on raskusjõu väärtus yhesugune. 25. Coriolise jõud (tingitud maakera pöörlemisest) põhjustab põhjapoolkeral veemasside (ka õhumasside) pöördumise liikumissuunast paremale (lõunapoolkeral vasakule). Kui
Plokkliigeses on võimalik ainult painutus ja sirutus, liikumine ümber frontaaltelje. Tiguliiges ehk vintliiges on plokkliigese erivariant (õlavarre-küünarluu liiges) · Ratasliiges (proksimaalne ja distaalne küünar-kodarluu liiges). Liikumine ümber vertikaaltelje sisse- ja väljapööramine. · Joonis lk 29 14. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited. · Ellipsoid- ehk munaliiges (proksimaalne käeliiges ehk kodarluu-randmeliiges). Liikumine ümber frontaal- (painutus, sirutus), sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine) + koonusliikumine (kodarluu-randmeliigeses). (veel näiteks.. I kämbla-lüliliiges) · Sadul- ehk rübiliiges (pöidla randme-kämblaliiges) (ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga). S(lähendamine, eemaldamine), vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. · Joonis lk 29 15
Siis asub parabooli fookus x-teljel ja juhtjoon on paralleelne y-teljega. Parabooli võrrandil on siis kuju y=1/4r ·x2, kust kasutades asendust a=1/4r, saame x=ay2. Juhul a>0 avaneb see parabool paremale, a<0 korral aga vasemale. 5. Võrrand y=ax2+bx+c esitab parabooli, mille haripunkt asub punktis (-b/2a, c-b2/4a) ja mis avaneb üles, kuis a>0 ja alla, kui a<0. II järku pinna üldvõrrand Ax2+By2+Cz2+Dxy+Exz+Fyz+Gx+Hy+Iz+J=0 II järku pinnad. Ellipsoid, sfäär Def. Sfäär on ruumi R3 selliste punktide geomeetriline koht, mis on samal kaugusel fikseeritud punktist. Sfääri üldvõrrand x2+y2+z2+Ax+By+Cz+d=0. Ellipsoidi kanooniline võrrand on x2/a2+y2/b2+z2/c2=1. Selle lõiked vastavalt xy- tasandiga, xz-tasandiga ja yz-tasandiga(z=0, y=0 ja x=0) on ellipsid x2/a2+y2/b2=1 x2/a2+z2/c2=1 y2/b2+z2/c2=1. Juhul kui a=b, või b=c, on tegu pöördellipsoidiga. Ka sfäär on erijuht pöördellipsoidist kui a=b=c.
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria
108) Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 109) Mitmendat järku pind on rõngaspind? Neljandat. 110) Skitseerige kaksvaates teist järku silinder (pinna dikteerib õppejõud). elliptiline silinder hüperboolne silinder paraboolne silinder 111) Skitseerige kolmvaates üldine teist järku pind (pinna dikteerib õppejõud). ellipsoid elliptiline paraboloid ühekatteline hüperboloid elliptiline koonus hüperboolne paraboloid kahekatteline hüperboloid 112) Nimetage kõik teist järku joonpinnad. Kooniline pind, silindriline pind ja puutujatepind. 113) Kuidas tekivad harilik (normaal) ja kaldkruvipind? a) harilik kruvipind tekib telje ristlõikaja kruvijoonelisel liikumisel
Mis on geoidi undulatsioon ja geoidi mudel? Geoidi undulatsioon ehk geoidi kõrgus. Geoidi mudel on mudel, mis arvutab geoidi pindala etteantud alal, toetudes referentsüsteemidele. Mis teadus on geodeesia? Geodeesia on teadus, mis käsitleb Maa kuju mõõtmete ja raskusjõuvälja määramist ning tegeleb Maa pinnaosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasandil. Mis on nivoopind? On gravitatsioonilises tasakaalus olev samapotentsiaal. Mis on ellipsoid? Ellipsoidi telgede abil määratakse geodeetiline koordinaatsüsteem, mis võimaldab määrata suvalise punkti asukoha ellipsoidi pinnal. Mis on geoid? Geoid on keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: *Geoid on igal pool kumer. *Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Geoidil suhteliselt
väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: Geoid on igal pool kumer; Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Neid kasutatakse ..... Mis on nullnivoopind, loodjoon, normaal? Loodjoon maapinnaga risti olev joon Nullnivoopind - Punkti absoluutne kõrgus H määratakse mere või ookeani
õppejõud). 107. Kuidas tekib rõngaspind? Tsükliline pind, mis tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje, mis ei läbi ringjoone tsentrit 108. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 109. Mitmendat järku pind on rõngaspind? 4 110. Skitseerige kaksvaates teist järku silinder (pinna dikteerib õppejõud). 111. Skitseerige kolmvaates üldine teist järku pind (elliptiline koonus, ellipsoid, ühe ja kahekatteline hüperboloid, elliptiline paraboloid, hüperboolne paraboloid). Pinna dikteerib õppejõud 112. Nimetage kõik teist järku joonpinnad Elliptiline silinder hüperboolne silinder paraboolne silinder elliptiline koonus ühekatteline hüperboloid hüperboolne paraboloid 113. Kuidas tekib harilik (kald)kruvipind? Normaalkruvipind t e k i b t e l j e r i s t l õ i k a j a k r u v i j o o n e l i s e l l i i k u m i s e l
· Biokinemaatilise paari vabadusastmete arv sõltub liigese ehitusest ja liigist · Inimese liigesed ei võimalda normaalselt kulguliikumist ja seetõttu on biokinemaatilise paari suurim vabadusastmete arv kolm Liigeste liigid · Sõltuvalt pöörlemistelgede arvust võivad biokinemaatilise paari moodustada kas ühe-, kahe- või kolmeteljelised liigesed · Üheteljelised liigesed on ratas-, plokk- ja tiguliiges · Kaheteljelised liigesed on ellipsoid- ja sadulliiges · Kolmeteljelised liigesed on kera- ja lameliiges Liigeste liikuvus · Biokinemaatilise paari liikumise ulatus sõltub liigeste liikuvusest · Liigeste liikuvust iseloomustatakse pöördenurga suurusega, mis antud liigese korral on võimalik kindlas tasapinnas ja suunas · Liigeste liikuvus on painduvuse kui kehalise võime aluseks Liigeste liikuvuse liigid · Eristatakse kolme liiki liigeste liikuvust:
annaabi.ee 
