kottida rahvast" eest, mis osutas eksistentsiaalsetele küsimustele • 2010 Biennali peapreemia, 5th Rokycany Biennial in Graphic Arts, Tsehhi Vabariik • 2011 Chicago Printmakers Collaborative Prize, USA jne. Arvamus • Peeter Allik suudab läheneda oma loomingus maailmas toimuvatele protsessidele väga humoorikalt ja huvitavalt. • Linoollõike looming on väga isikupärane. Joone intensiivsus, valguse ja varju mängud ja eri suuruses uuristatud vaod. Need köidavad vaataja tähelepanu. • Tema töödes põimuvad justkui poliitika, seksuaalsus, kultuursus jne. • Nali ja tõsidus, kurbus ja vägivald- ta suudab panna kõik ühte teosesse.
lämmastikalust: adeniin, tümiin, adeniin, guaniin, tsütosiin, guaniin, tsütosiin uratsiil Ruumiline kuju I, II ja III (sisaldab valke) I ja II (tRNA) Komplementaarsus A=T G=C (3H) A=U G=C (3H) Stabiilsus Desoksüriboosi C-H sidemetele Riboosi C-OH sidemetele ei ole on DNA stabiilne leelistes. ta stabiilne leelistes DNA'l on ka väiksemad vaod, tingimustes. Samuti on RNA'l mis teevad ensüümide töö, mis suuremad vaod, mis muudab ta tahavad kinnituda ja lõhustada haavatavamaks ensüümide DNA struktuuri, raskemaks jaoks. Tüübid Üks 1. mRNA (kannab DNA lõigu tsütoplasmasse ning ribosoomidesse 2
rasked savimullad. Mahapaneku viisid: Ajalooliselt tuntakse kolme viisi: 1. Tasasele maale levinud kuivemas kliimas, kus maa peale mugulate mahapanekut jääb tasane; 2. Peenardesse moodustatakse 180 cm laiused peenrad, kuhu kartul pannakse maha kahe lindina; 3. Vagudesse põld jääb peale mahapanekut vaoline. Meil on see peamine kartulikasvatamisviis. Mehhaniseerituse järgi jaotatakse mahapanek: 1. Käsitsi vaod aetakse sisse, kartul pannakse maha käsitsi ja vaod aetakse kinni. Selline viis sobib kuni 2 ha suurusele pinnale. 2. Masinaga kartul pannakse maha mahapanekumasinaga, kus vaod aetakse ette, mugulad pannakse maha ja vaod aetakse kohe taga kinni. Mahapanekumasinad võivad olla kas kahe-, nelja-, kuue- või kaheksarealised. Kuue- ja kaheksarealist ei soovitata kasutada väiksematel pindadel kui 10...12 ha ja vaopikkusega alla 300 m. Mahapaneku sügavus peaks olema 5...7 cm, rasketel ja liigniisketel muldadel 3...5 cm. Sobiv seemnemugula Ø on 5.
1996. aasta sügisest, kuid kandis algul teisi nimesid (Sass-projekt, Sammalaeg). Ansambli liikmed on mitmeid kordi vahetunud, Oorti esimeseks naisliikmeks on Marju Varblane, kes mängib nii viiulit, hiiukannelt kui ka torupilli. Oorti tegevus jäi soiku 2012, kui ansambli liider Aleksander Sünter otsustas terviseprobleemide tõttu rockmuusika tegemisest loobuda. Aleksander Sünter suri 2014. aasta alguses. OORT haarab sarvist Suurel Härjal ja kannab sügavad vaod regirocki põllule. Nii kanduvad müütilised elamused aastatuhandete tagant Teieni, luues laulus meie rahva tulevikku. Oorti otsingud muusikas püüavad tunnetust ajast, mil regilaul väljendas eluviisi - kõik rõõmud, mured ning seos loodusega väljendus laulus. Oort püüab taasluua regilaulule kohta meie igapäeva elus, et see ei oleks vaid pelgalt meelelahutus või muuseumieksponaat. Ansambli kõlapildis võib arhailise rahvamuusika ümber leida nii popi-, jazzi- kui ka metali-varjundeid
Künd. Kündmiseks kasutatakse atra. Atrasi liigitatakse tavaatradeks ja pööratradeks. Kündmise eesmärgiks on mullakamara teistpidi pööramine, et umbrohi ja taime juured mulla alla matta. Kündmise käigus hävivad umbrohud ja korjatud kultuuri juured. Künnisügavus peaks olema ligikaudu 20cm Kündi tehakse 2x aastas, kevadel ja sügisel. Kündmisel on oluline et ader oleks õiges asetuses ja et vaod oleks ühtlased ning vaoharjad võiks olla märgatavad. Künnivao peal ei tohi olla mitte mingi sugust haljasmassi, juurikaid ega heina. Kobestamine Mulla kobestamiseks kasutatakse kultivaatorit. Mullaharimisel muld kobestatakse, õhutatakse, segatakse ja murendatakse, umbrohujuured lõigatakse läbi või eemaldatakse, põllupind tasandatakse ning väetis segatakse mullaga. Eristatakse laus- (töödeldakse kogu põllu pind) ja reaskultiveerimist
............................................. 12 3.4 LEUKONÜHHIA EHK VALGEKÜÜSLUS...........................................................................12 3.5 PUNA-VALGEKÜÜSLUS................................................................................................ 13 4 MUUDEST VÄLISTEST PÕHJUSTEST TEKKINUD KÜÜNEMUUTUSED......14 4.1 KÜÜNTE NÄRIMINE..................................................................................................... 14 4.2 SÜVENDID, VAOD, KÕRGENDID, MUST VÄRV................................................................ 14 4.3 SÜVENDID JA RISTIVAOD.............................................................................................15 4.4 ONÜHHOGRÜPOOS EHK ,,KOTKAKÜÜNED"................................................................. 15 4.5 KÜÜNEOGAD.............................................................................................................. 16 4.6 KÜÜNE LOKKIMINE....................
3 A Rühma metallid(va Al) on looduses haruldased ja mineraale ei moodusta. Al on keemiliselt aktiivne. Nende pind on kaetud õhukese oksiidi kihiga mis katseb edasise oksüdeerumise eest. 3 A Rühma metallide omadused : Hallika värvusega, kerged, plastilised, peegeldavad hästi, head soojus ja elektrijuhid. Alumiiniumi eelised : Kerge, Vastupidav õhule ja veele, hea soojus ja elektrijuht, madal hind. Kasutatakse(foolium, peeglid, autoosad,elektrijuhtmed) Alumiiniumi puudused : Pehme, Aktiivne hapete suhtes, vähe vastupidav. Aluminotermia on reaktsioon kus Al reageerib temast vähem aktiivse metalli oksiidiga. Duralumiinium : Kerge, tugev, korrosiooni kindel. Silumiin : Kerge, tugev, korrosioonikindel, hapete kindel. Maarjas : alumiiniumkaaliumsulfaadi kristallhüdraat. Kasutatakse (nahaparkimine, tekstiilitööstus). Alumiiniumkloriid : Kasutatakse(auto katalüsaatorites). Autokatalüüs : On katalüüs kus katalisaator tekib ühe rea...
v "Consolationes" (1961) v "Ühe Pärnust pärit poeedi palgepooli" (1965) v "Tsoo-loogia ehk ingel lindudega" (1966) v "Ühe keelega kannel" (1979) v "Viis on viis" (1986) v "Lugemik" (luule valikkogu, 1991) Graafika v "Södermandlandes vastu kevadet" (1945) v "Pettunud emalõvi" (1960) v "Ingel lindudega" v "Askees" (1954) „Kui lootus kaob“ Kui lootus kaob, mis annab julgust siis? Kas on see mõni vana ammutuntud viis? Ja kui sa enesesse hoopis kokku vaod, kes siis su sammudele uljast takti taob? Kuid kui su peast on haihtund aru viimne raas, sa lapse kombel istud kuski põrmus maas - su tahe väriseb su kätes veel, ent asjatult tand meenutab su meel. - Põrm põrmust! - Liiva libistades peost sa naeratad ja rõõmu tunned teost. Tänan tähelepanu eest!
kevad ise sa oled. Mina olen tumeda sügise poeg -- Ei ole see paastuda, ei ole see paluda, sügis ise ma olen. ei vaimu närides närtsida : see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda -- Kuid mina ihkan kevade järele. ja armsa kaela ümber hakata. Sirutan vastu sull' käed. Kevad ! -- ei ära sa põgenegi, LÕPP JA ALGUS vaid minu hõlma sa vaod. Kevad ja sügis -- suudelgem : Kas tunnete : väriseb maa ! suvi me suudlustest sünnib. Kas kuulete : kisendab veri ! Nüüd tuleb kas ei või jaa ! Nüüd on kallastest tõusnud meri. Olge valmis ! Me seisame kahe riigi väraval : see üks on pimedus ja teine valgus. Me, noored, ootame pilgul säraval : nüüd see ligineb : lõpp ja algus ! Viimaks ometi !
Sakraal tähistab pühadust. Skulptuuri, maalikunsti ja graafikat võib kokku võtta kujutava kunsti e. Vabade kunstide mõiste all. Graafika alla paigutatakse ka söe- ja pliiatsijoonistus. Graafika. Graafika on teistest kunstidest hilisem. See on rohkem lihtrahvalik, paljud said seda endale soetada. Erinevad alaliigid: Monotüüpia- võimalik teha ainult üks trükis või tõmmis. Sügavtrükk kujutis on plaadi sisse kriibitud või söövitatud. Vaod täidetakse värviga ning siis kantakse kujutis paberile (vasegravüür, ofort, akvatinta). Kõrgtrükk- kujutis on kraabitud või kleebitud, värv kantakse peale (mitte vagudesse) ja kujutis kantakse paberile üle (puugravüür, linoollõige). Lametrükk- kasutatakse rasvast plaati või kivi, üks lihtsamaid tehnikaid (litograafia). Litograafia on ka kõige vanem lametrüki tehnika. Skulptuuri ja maalikunsti võetakse kokku kaunite kunstide mõiste all. Graafika loetakse selle vastandiks.
Kevadvõsu kõrgus kuni 20 cm, suvivõsul kuni 40 cm. Eosed valmivad aprillis ja mais. Lehed väikesed, enamasti ühesugulised, maapealsed, rohelised ja harunenud. Põldosi Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Metsosi Eospäid kandvate kõrgus kuni 30 cm ja eospeadeta võrsetel kuni 60 cm. Vars on lüliline, sõlmevahed seest õõnsad, välimisel pinnal on sooned ja vaod (vagudes on õhulõhed). Kasvamiseks eelistab varjukamaid kasvukohti. Mestosi Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Aasosi Kasvab kuivemates metsades ja niitudel: palumetsas, laanemetsas, puisniidul ning pärisniidul. Kevadel areneb eospäid kandev pruuniks kuni 25 cm kõrgune oksteta võsu, mis pärast eoste valmimist muutub võsu roheliseks ja kasvatab oksad külge.
Varasemad tõelised monumentaalsed kivitemplid pärinevad VI sajandist eKr. Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline, see ehitati alusele, kasutati madalt treppi. Templeid toetasid sambad. Kreeklased kasutasid põhiliselt kolme sambatüüpi: dooria, korintose, joonia. Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem, tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub. Dooria sammast kaunistavad tüves pikad vaod kannelüürid. Joonia ja korintose sambad on baasiga. Need sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena. Kannelüüre on neil rohkem, kuni 24. Korintose sambad on kõige kõrgemad. Vastavalt ehitusstiilidele on jaotatud ehitised kolme stiili. Kõige vanemad neist on dooria ja joonia stiilis. Kõigelevinum kreeka templi tüüp oli peripteer. Templi sissepääs oli otsaküljes. Kreeka templi pearuumiks oli naos seal asus jumalakuju
(kirikukümnis, kuningale kolm otsest maksu, kaudse maksuna soolamaks.) Rängad maksud tingisid talupoegade vaese elu ja rahulolematuse. Elati enamasti puust akendeta ja korstnata onnis. Pidevad olid näljahädad. Kanti puukingi, riideid tehti ise. Kõrgseltskonna väljaminekud järjest suurenesid, mistõttu rahva kannatus oli katkemas. Talupoegade eesmärgid: 3) kaotada feodaalne maaomand 4) saada maad 5) vabaneda maksudest. Luis XIV jättis endast maha vaod tühja riigikassa ja suured riigivõlad. Rahandusepeakontrolör Colbert koostas esimest korda riigieelarve. Luis XV raiskas edasi. Rahandusepeakontrolöriks oli John Law: asutas riigi panga ja hakkas välja laskma paberraha. Läks pankrotti. Luis XVI Rahandusepeakontrolöriks oli Turgot: Ta soovis maksustada aadli ja kiriku, et katta riigi suuri võlgasid. Saadeti erru. J. Necker: Kokkuhoid kõrgseltskonnas oli tema eesmärk, kuid ebaõnnestus. Ch
suurima Artemise templi maailmaimeks tunnistamisele. Templil kõiki 127 sammast kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänud samba osa viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Artemise kuju arvukad rinnad sümboliseerisid tema viljakust. Templi sambad kaunistati kreeka klassikalise arhitektuuri joonia stiilis. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ja kaeti terrakotast
Septembris tehakse sügiskünd, millega kobestatakse mulda ja kaetakse eelvilja jäänused mullaga, mis soodustab veel viimaste lagunemist. Künniga hävitatakse ka tärganud umbrohud ja taimehaigused ning -kahjurid. Kindlasti tuleks hoiduda kõrgetest kokkukünni- ja sügavatest lahku- künnivagudest, mis muudavad nisu kasvu ja terasaagi ebaühtlaseks (Reimets jt, 1986). Künda 18…20 cm sügavuselt (Lepajõe, 1984). Künnil jäänud vaod tuleks juba sügisel randaali või libistiga tasandada (Reimets jt, 1986). 2.3.2. Kevadine harimine Talvel ja kevadel tihenenud ülemise mullakihi kobestamine ja tasandamine on eesmärkideks kevadisel külvieelsel mullaharimisel (Lepajõe, 1984). Oluline on see selleks, et luua nisuseemnete idanemiseks ja tärkamiseks soodsad tingimused. Et saada suuri teraviljasaake, tuleb kevadine mullaharimine korraldada õigel ajal ja oskuslikult (Reimets jt, 1986)
aastast. Ta on osalenud paljude albumite valmimiselt. Viimastest Dagö ,,Möödakarvapai" ning Katrin Mandeli ,,Peegeldus" ja raamatu ,,Klaveriloomad" audioraamat. Ta on loonud ka paljudele kontserditele multimeedialahendusi. Suvel 2009 osales Peeter Rebane Nargen Festivalil improvisatsioonilise kavafa ,,Tsakranuudlid" koos Lauri Saatpaluga. Raul Vaigla käis Tallinnas Otsa-koolis ja selle kõrvalt mängis ta ka kodukandi bändides. Tartus tegutsenud ansambliga Sirged Vaod käis ta 1980. aastal mängimas Tartu Levimuusikapäevadel. 1981. aastast kuni 1984. aastani oli ta ansamblis Radar. Sellele järgnes Jaak Joala bänd Lainer, millest omakorda kasvas välja Ultima Thule - Eesti rokkmuusika elav legend ja lipulaev. Raul Vaigla on välja andnud ka kaks sooloplaati: ,,Soul of bass" ja live- plaat Jaak Sooääre ja Tanel Rubeniga. Kristjan Priks lõpetas 2006. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Ta on kutseline rahvamuusik ja kitarriõpetaja
Otsaju - tugev pinna liigendus suurendab ajukoore pinda ning soodustab verevarustust. 151. Võrkmoodustise olemus, tähtsus. Võrkmoodustis on ajutüves paiknev eriline närvirakkude kogum, kus närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud ja moodustavad võrgustiku. Ülesandeks on avaldada kas aktiveerivat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. N: suuraju poolkerade aktiivsus, une ja ärveloleku seisund. 152. Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha. Raamat 146 Otsaju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad poolkerade selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Suuraju pikilõhe põhjas paiknev mõhnkeha kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse ja ühendavad suuraju poolkerasid omavahel. 153
Sambad olid templite peamiseks kaunistuseks. Samba kolmeks põhiosaks on: baas, tüves ja kapiteel. Tüvese keskel on väike paisutus e entaas ja tüvest liigendavad kitsed püstvaod e kannelüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Templite ehitamisel kehtis raage reeglistik e order, näiteks oli määratud sammaste arv ja kasutati kindlaid algmõõte, mooduleid. Sambaid eristati kapiteeli järgi. 3 stiili: Dooria massiivsed, kannellüürid e vaod sambas, mida oli 16. Baas puudub. Toetub otse alusele. Mõnel eritüübil siiski ka baas. Dooria sambad on näiteks TÜ ees. Joonia saledam, kannellüüre rohkem, baas olemas. Kapiteel kitsas, oinasarvedega. Valuudid populaarsed kaunistuselemendid. Korintos pikem, saledam, kapiteel peekri kujuline, taime ornamentidega. Korintose friisi puhul kasutati lihtsat hammaslõiget. Sammasterea taga asus risttahuka kujuline seintega ruum e naos, mille ainsaks valguseallikaks oli uks
Kasvades ja arenedes õpib uus keeleriigi kodanik alguses tundma sõnu, pärast lauseid ning hiljem keerukama struktuuriga liitlauseid ja tekste. Selle arengu juures mängib suurt rolli see, kus laps ülese kasvab. Kasvades üles perekonnas, kus inimesed räägivad rikkalikku keelt, hakkab ka laps taolist sõnavara kasutama. Peres, kus vanemad kasutavad lihtsamat ja väljendite poolest vaesemat keelt, omandab laps sarnase kõnepruugi. Kool üritab selliseid konarusi tasandada, kuid vaod jäävad suuremal või vähemal määral sisse. Mis toob kaasa endaga mitmetimõistetavuse ja erimeelsused. Erimeelsused just ellu suhtumise, selle mõistmise ja tõlgendamise osas. Teisitimõtlemisega avastati tänapäeval olemas olevad tehnika, teaduse ja füüsika alased teadmised ning esemed, milleta me elu ette ei kujuta. Iga teadlase ja leiutaja teisitimõistmine tõi endaga kaasa elektri; aatomi ja selle osakeste avastamise; teadmise, et maa ei ole päikesesüsteemi naba..
sügis ise ma olen. Me seisame kahe riigi väraval : Kuid mis on nooruse aeg ? Kuid mina ihkan kevade järele. see üks on pimedus ja teine Sirutan vastu sull' käed. valgus. Ei ole see paastuda, ei ole see Kevad ! -- ei ära sa põgenegi, Me, noored, ootame pilgul paluda, vaid minu hõlma sa vaod. säraval : ei vaimu närides närtsida : Kevad ja sügis -- suudelgem : nüüd see ligineb : lõpp ja see aeg on õitseda, aeg õnne suvi me suudlustest sünnib. algus ! maitseda -- Viimaks ometi ! ja armsa kaela ümber hakata. NOOR-EESTI on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorte rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete
Tempel ehitati uuesti üles. Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai ning ümbritsetud kahekordse kolonnaadiga. Templil oli 127 sammast. Neid kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Artemise kuju arvukad rinnad sümboliseerisid tema viljakust. Templi sambad kaunistati kreeka klassikalise arhitektuuri joonia stiilis. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ja kaeti terrakotast lamedate katusekivide ning harjakividega. Philon kirjutas templi kohta:"Efesose artemise tempel on
ebakorrapärased mugulad. Seemnekartul tuleb panna 1-2 kihiliselt kastidesse ja hoida valges ruumis 3-4 nädalat +10 - +13° juures, sest valges ja jahedas kasvavad elujõulised idud, pimedas venivad idud välja. Liiga kuivas ruumis idud kärbuvad, liiga niiskes aga kasvavad juured ja arenevad haigused. KARTULIPANEK. Kartulivaod peaks olema haritud vähemalt 25 cm sügavuselt. Kartul tahab kergemat õhurikast mulda. Mulla temperatuur peaks olema vähemalt +8°. Varajasel kartulil võiks ajada vaod ette, eelsoojenema. Ka idanenud mugulad võiks tõsta üheks ööpäevaks umbes 20-25° juurde sooja. Ainult et kontrast mulla soojuse vahel ja mugulate soojuse vahel ei tohiks olla väga suur, et kartul ei satuks stressi. Varase kartuli võiks kiirema saagi saamiseks katta kateelooriga. Parimaks mahapaneku ajaks loetakse aega, mil toomingas õitseb. Tihedus oleneb vao laiusest, tavaliselt 3- 4 mugulat meetrile. Mulda tuleks viia ka toitaineid. Toitainete puuduse korral
EESTI MAAÜLIKOOL Mulla teadus ja maakasutuse ökonoomika Mullastiku kaardi analüüs PK0677 Biotehnilised süsteemid Koostas: Margus Mäe Põllumassiiv nr 61253757104 Joonis .1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr61253757104 kohta. Joonis.2. Põllumassiivi asendiplaan(tähistatud ristiga). Pindala- 28,6Ha sellest lähtuvalt on tegu kompaktse põllumassiiviga. Boniteet- ligilähedane boniteet sellel massiivil ca 50hp Tabel.1.Põllumassiivi nr 61253757104 mullastik. siffer Pindala, Lõimis Kivisus Huumus, Osatähtus, Ha aste % % K 5,5 R_1ls70_1savi - 4-6% 19,2 Kr 3 K_3sl80_1savi - -2% 10,5 Ko 9.3 V_1savi/v_1savi - 3-5% 32,5 Kog 10.8 ...
Salati maha ka usk jumalasse. Pühade raamatute alustalaks on headus, headusega kaasneb sallivus. Usk on tähtis, et end alal hoida. Polegi oluline, kas usk on just mõnda jumalasse. See võib olla ka saatusesse, vikatimehesse, päikesesse, vaimudesse, saapasse kapinurgas, iseendasse. Ükskõik kellesse või millesse, peamine on, et inimeses oleks usk. Usk viib edasi, paigaltammujad vajuvad põhja. Bolsevism on lahkunud Eestimaalt vaid mõned kümned aastad tagasi ja küntud vaod on veel liiga värsked ning sügavad. Kuid peamine süü on meis endis me oleme takerdunud aegunud printsiipidesse, suutmata neist lahkuda, vagusid meie suhtumises siledaks tasandada. Kogu heaolu meie ühiskonnas saab olema vaid siis, kui me seda tõesti kogu hingest tahame. Tuleb unustada see, mis oli, ja sammuda headuse poole, et kogu ühiskond muutuks meeldivamaks. Üks takistav tegur, mis segab meid pääsemast järgmisele levelile, on lollus. Mulle on
Kõrbed asetsevad Seal on kuiv Seal on väga väike Kõrbes on vähe taimi. Kõrbe Loomi on vähe ja nad on Sealt kaevandatakse naftat ja Kõrb kuuma ja kuiva troopiline kliima. huumus kiht ja taimed sisaldavad enamasti kohastunud sealse veevaese muid vajalikke maavarasid. troopilise kliimaga Õhk on seal väga sellepärast üsna tugeva lõhnalist eeterlike õlisid. kliimaga. Nad on enamasti aladel. kuiv, taevas pilvitu, helehallid. Neil on sügavale ja hästi heleda värvilised. Paljud sademeid on tugevasti harunenud juurestik. loomad jäävad suveunne. VÄGA vähe. ...
mõtlen tihti, et kas see on ikka reaalsus. See, mida kuulen, tunnen, näen, ennem selles ei veendu, kui välja sirutan oma käe. Ikka olen ärkvel, ma ei saa midagi enam aru, koolis olles, veel, endas kannatust ma varun. Lõpuks tajun, miks nii valge on, vahetunnis vaikselt üks tüdruk, istub, on. Kui mind vaatad, tõuseb sära, taevapäike, mis ei kustu iial ära. sa sätendad ja oled kena, mind vist sa röövisid salaja ära. Kui lahkud ja silmapiirilt kaod, mul justkui silmisse tekiksid vaod. Ja kui lõpuks, mulle said selja löödud, on taas see must mu silmis, mis hommikuti möödub. Nüüd tean mis on see valgus mu silmis, nii hea ja tore, see oled sina, 11, nii Kaunis, Ilus ja Südamlikult Tore. Mardo
räägin seda sellepärast, et vana nahk paistab kuni seniajani ikka uuena ja hoiad tast küüntega kinni. Teda ei tasu kinni hoida, parem uus muretseda ... (lk 222) Olulisteks tegelaskujudeks peab ta Runget, sümboliseerib üksiktalupoja teekonda eesrindliku kolhoosnikuni; Roosit, kes iseloomustab taluteenijate elusaatuse kujunemist, J. Vaod, kes tõestab, et lugupidamine on saavutatav ainult ausa tööga ja omakasupüüdmatu suhtumisega, Semidori, Roosit, Vaod, kes on Koordi uue elu sünni ilmekad näited; Koori, Kurvestit, Kändu, kelles löövad välja talupoegade eraomaniku-instinktid, kirjeldades nende õõnestustööd masinaühistus, varude saboteerimist, banditismi. Veiko Märka on aga sotsialistlikku realismi käsitlenud kui ranget ning omapärast kirjandusvoolu, mitte kui meetodit. Ühtlasi on ta toonud välja ka terve hulga reegleid, mis iseloomustavad sotsialistliku realismi aegset kirjandust, sealhulgas on enamik nendest
Oos Oos- pikk kitsas, järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast, kruusast. 5. Voor Voored on mandrijää vooliva tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. 6. Karrid Vihma või merevee poolt karstuvad kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid (LOHUD VAOD LAINED) 7. Stratoculumus ehk kihtrünkpilved 8. Fluvioglatsiaalsed setted Liustikujõelised setted, jääveelised setted (oos) Liustiku või mandrijää sulamisvee 9. Islandi saare teke Ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke
Mükeene Lõviväravad- koosneb kolmest suurest kivimärakast. Kupelhauad- ehitustehnika edenemine. Müürid on laotud hiiglaslikest kivimürakatest. Akropol on väga hästi kaitstud. 7. Selgita mõisted: Baas- joonia ja korintose samba alus Metoop- talastikul triglüüfide vahel reljeefne osa. Tüves- sammas Triglüüf- metoopide vahel vertikaalsed triibud Kannelüürid- vaod tüvisel Friis- riba, mis kaunistab hoone ülemist äärt. Kapiteel- samba ,,pea" ehk samba ülemine ots. Stülobaad- ülemine aste, kus sammas asetseb. 8. Kreeka arhitektuuri kolm orderit Dooria vanim. Suhteliselt madalad ja jässakad sambad. Ehitis mõjub raskepäraselt, kuid kindlalt. Lihtne ja range. Joonia hilisem, sammas on peenem ja elegantsem, kogumulje on kergem ja rikkalikum
kui vaheaju ja jõuab ajukoorde. Emotsioonid, mõtlemine, õppimine ja motivatsioon! Peaaju piirkonnad 5. Suuraju – kaks ajupoolkera, mida ühendab mõhnkeha. Poolkerasid katab suurajukoor, mis on närvisüsteemi kõrgeim osa, kus toimub kõrgem närvitalitus: teadvus, mõtlemine, aistingud, taju, tähelepanu, mälu, õppimine. Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosneb 1 – 5 mm paksune hallaine kiht, sisaldab 10 – 14 miljardit närvirakku. Arvukad vaod Suurajukoore sagarad ja nende funktsioonid KIIRUSAGAR Kõnest aru saamine, „kaart“ OTSMIKUSA iseenda kehast, GAR seljaajust tuleva Kognitiivsed info vastuvõtmine funktsioonid, ja töötlus refleksid, ohutunde käitumine, KUKLASAG
Viies tase Sinimustvalge Loomingus avaldatu on autoritele ka ebameeldivusi põhjustanud. 1981. aasta septembrikuu numbris ilmus Andrus Rõugu luuletus, akrostihhon "Silmades taevas ja meri". Andrus Rõuk heideti selle luuletuse tõttu Kunstiinstituudist välja ja sai õpinguid jätkata alles mitme aasta pärast. Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemaid kalla Tuli neelab kõik alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa Sisu Ajakiri jaguneb osadeks: 1. ilukirjandus 2. esseistika ja artiklid 3. uudiskirjanduse arvustused 4. ringvaade Looming 1/2012 Jaanuarikuu number keskendub Paul-Eerik Rummole, kellel oli 19. jaanuaril 70. sünnipäev. Paul-Eerik Rummo luule. Toomas Haugi intervjuu Paul-Eerik Rummoga.
Kunstiajalugu kt 3 materjal 1914 Tekkis Tallinna kunsttööstus kool (alkeemilise õpetusega kool) ja ta sai ellu kutsutud Eesti kunstiseltsi poolt. Akadeemiline laad on ette nähtud kõik õppekavad. Mõned aastad pärast tekkis 1919 Pallas. Tartu oli vabadeeljede kool. Ta polnud nii akadeemiline. Pärast muutus Pallas kõrgkooliks. Estonia on 100 a vana. Estonia selts vanemuineselts . Ants Laikmaa 1866 Vigala Vallas suri 1942 Taebla Vallas. Taeblas on Ants Laikmaa 2 maja muuseum. Töötas 1897-1899 düsselldoris. Tallinnasse tuli ta 1899. Tegutses nii Tallinna kui Haapsalu loov kunstnikuna. Ta tegi õppereise Belgiasse, Hollandisse, Prantsusmaale, Saksamaale, Austraaliasse ja Soome. 1903 asutas oma kunsti stuudio. Tema oli 1 esimesi kus organiseeris Tartus 1906 esimese kunstinäitus. Tema maalides oli imprusionismi mõjud. Ta polnud tüüpiline improvisionism . Kasutas Pastelli ( värviline kriit). Tööde dramaatika . Portreed Eesti ha...
61. Nimeta peaaju osad: a) Piklikaju b) Tagaaju, koosneb sillast ja väikeajust c) Keskaju , millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus d) Vaheaju, mille moodustab talamus , metatalamus ja hüpotalamus e) Suuraju , mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast . !!62. Otsaju osad, mõhnkeha+joonis lk 200- Suuraju e.o otsaju koosneb 2-st suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru- kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad poolkerade selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Suuraju pikilõhe põhjas paiknev mõhnkeha kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse ja ühendavad suuraju poolkerasid omavahel. 63. Suurajukoore mõiste ja mõõtmed- Suurajukoor - neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1- 5mm paksune hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal
Ülenevad juhteteed juhteteed, mille kaudu erutus liigub seljaajust peaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides. Alanevad juhteteed juhteteed, mille kaudu erutus liigub peaajust seljaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 19. Nimetage peaaju osad a) Piklik aju b) Tagaaju c) Eesaju d) Vaheaju e) Suuraju 20. Nimetage otsaju osad, mõhnkeha Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu, mis jaotavad poolkerad neljaks sagaraks otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklavagu. 21. Ajukoore mõiste, mõõtmed Ajukoor pindmine ajukiht, mis koosneb neuronitest ja neurogliiarakkudest. On umbes 3 mm paksune hallaine kiht, pindalaks on täiskasvanud inimesel 2200 cm2. 22. Funktsionaalsed väljad ajukoores Motoorsed väljad: a) Ülemiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad: pretsentraalkääru alumistes osades
mugula keskmist raskust 1,1% võrreldes vagudega idast läände. Kartulivagude normaalne vahekaugus on 60-70cm. Kartuli panek toimub masinaga või käsitsi. Mugulate vahe vaos on 23-40cm. Mahapanekuks peab muld olema mahapaneku sügavuselt ühtlaselt tasandatud ja peenestatud (masina puhul). Mugul asetatakse maapinnaga samale tasapinnale ja muld aetakse küljelt peale, 5-7 cm. Kasvuaegsel hooldamisel rullitakse kohe peale mahapanekut, see vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja soodustab niiskuse tõusu. Samuti tihendab mugulate kontakti mullaga, mis aitab vältida nende väljaäestamist. Teine etapp ongi äestamine ja muldamine, mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline umbrohutõrje äestamist ja muldamist ei asenda). Kartuli kasvuaegne mullaharimine toimub mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja juurestikku, mis põhjustab saagi vähenemist
Heterotüüpsed I väli on motoorseid protsesse juhtiv ja V väli on iseloomulik tundlikkust vastuvõtvale (sensoorsele) koorele. Seal lõpevad tundlikkust juhtivad juhteteed. (Meie kasutame edaspidi Brodmani väljade numbreid) Peaaju koor jaguneb neljaks sagaraks: * Kuklasagar * Otsmikusagar * Oimusagar * Kiirusagar Sagarad (ld k lobus) jagunevad omakorda käärudeks (ld k gyrus). Ajusagaraid lahutavad teineteisest vaod (ld k sulcus'ed). Mõned vaod on suuremad – nt tsentraalvagu. Peaaju koore keskused Võib jagada kahte suuremasse rühma: 1) Sensoorsed kesused (tundlikkust vastuvõtvad keskused) : * somatosensoorne keskus – keha tundlikkust vastuvõttev keskus (temperatuur, valu) Somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus * maitsmiskeskus – paikneb tagumises tsentraalkäärus, kuid selle alaosas Puutetundlikkus, mis pärineb keelelt ja suu limaskestalt; Spetsiifiline maitseretseptoritelt pärit
laadimine oli raske töö ja seda tegid täisjõus mehed. Vedajateks kasutati sageli teismelisi poisse. Põllul tõmmati sõnnik konksuga väikestesse hunnikutesse, kust ta järgnevalt põllule laiali laotati. Laotajateks olid enamasti naised ja neiud. Kartul pandi maha käsitsi. Sellest tööst võtsid osa kõik, kes vähegi suutsid korvi kanda. Ka lastele tehti eraldi väiksemad korvid, et nad saaksid tähtsas töös osaleda. Kartul pandud, aeti vaod harkadraga kinni. Tallinna Tehnikagümnaasium Referaat Talutööd 19sajandil eestis Janek Hanson 5a klass
lämmastikaluse ja suhkru vahel on glükosiidne side nukleotiidide vahel on fosfodiester sidemed H ja O vahel on vesinikside DNA struktuur: 4 desoksüribonukleotiidi A adenosiin G guanosiin C tsütidiin T tümidiin Paardumine vesiniksidemete abil: A ja T kaksikside G ja C kolmikside DNA kaksikahelad pole paralleelsed, kuid on komplementaarsed. Kaksikahelad on paremale pöörduvad. Molekulaarsed vaod: väike vagu, suur vagu. RNA on üheahelaline, DNA on kaheahelaline. DNA võib muutuda üheahelaliseks ja tagasi kaheahelaliseks. Klassikaline viis denantureerida DNAd on teda kuumutada (90+ kraadi). Täpne sulamistemperatuur sõltub DNA pikkusest ja GC nukleotiidide osakaalust. DNA peamine struktuur on parmale pöörduv kaksikheeliks ehk B-konfromatsioon. B-struktuuris on ühe täispöörde kohta 10 nukleotiidi. Alternatiivsed struktuurid:
mugula keskmist raskust 1,1% võrreldes vagudega idast läände. Kartulivagude normaalne vahekaugus on 60-70cm. Kartuli panek toimub masinaga või käsitsi. Mugulate vahe vaos on 23-40cm. Mahapanekuks peab muld olema mahapaneku sügavuselt ühtlaselt tasandatud ja peenestatud (masina puhul). Mugul asetatakse maapinnaga samale tasapinnale ja muld aetakse küljelt peale, 5-7 cm. Kasvuaegsel hooldamisel rullitakse kohe peale mahapanekut, see vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja soodustab niiskuse tõusu. Samuti tihendab mugulate kontakti mullaga, mis aitab vältida nende väljaäestamist. Teine etapp ongi äestamine ja muldamine, mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline umbrohutõrje äestamist ja muldamist ei asenda). Kartuli kasvuaegne mullaharimine toimub mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja juurestikku, mis põhjustab saagi vähenemist
1.Suuraju, cerebrum – otsaju + (osaliselt) vaheaju 2.Ajutüvi, truncus cerebri – vaheaju, keskaju, ajusild ja piklikaju. 3.Väikeaju (vahel loetakse ka see ajutüve juurde!). Aju osadest: 1 Otsaju: Koosneb paremast ja vasakust poolkerast, mida ühendavad komissuurid – ühelt poolelt teisele kulgevad närvikiudude kimbud (kõige suurem komissuur on mõhnkeha e. corpus callosum) Poolkerade pind on kaetud hallainega – see on ajukoor e. cortex (cerebri). Otsaju poolkerade pinnal on vaod e.sulcus´ed, kõige vanemad ja sügavamad on külgvagu e. sulcus lateralis ja keskvagu e. sulcus centralis. Vaod jagavad poolkerade pinna sagarateks lobi ja käärudeks gyri. Otsaju poolkera sagarad: (4 suurt + 1 väike =5!) 1.Otsmikusagar lobus frontalis – koores peamiselt liigutuste planeerimise ja juhtimisega seotud keskused (“motokortex”) – otseselt käsud vöötlihastele lähevad pretsentraalkäärust. 2
Seepärast külvatakse talinisu kuni 1cm võrra sügavamale kui talirukis. Õige külvisügavuse tagamiseks peab kesa olema tasane, mulla pealmine 5cm kiht kohev ja alumine osa tihe. Kui muld on külviks liiga kohev, tuleb põldu enne külvi rullida. 7 Külvijärgne harimine Sügisestest töödest on tähtsaim vesivagude ajamine, kuna rasketel muldadel kujutab suurt ohtu pinnavesi ja jääkahjustused. Vaod aetakse kas tervele põllule või ainult sellele osale, kus kahjustuse oht on kõige suurem. Vagude ajamiseks tavalisem riist on muldamissahkadega vaheltharimiskultivaator. Vagude perved tasandatakse, sest muidu takistavad nad vee valgumist vagudesse. Mida raskema lõimisega on muld, seda tihedamalt tuleb vaod ajada. Kui mullad ei ole kivised, võib kevadel orast äestada. Äestamine purustab mullakooriku, hävitab
S S U D A Saalid E T A A M Karrid M Karrid on vihma- või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud A ebakorrapärase kujuga mikrovormid (lohud, vaod, lained jne). A T E A D U S Karrid M A A T E A D U S wikipedia Karstiseen M A A T E A D U S
Kurgu lümfaatiline rõngas-kurgukitsuse ja ninasõõrmete piirkond kuuest mandlist koosnev barjäärifunktsioon. Magu-paikneb kõhuõõnes diafragma all. Maolävend-söögitoru, mao ühinimiskoht. Maopõhi-vasakule ülespoole ulatuv lae sopitaoline osa. Maokeha-suurem osa maost. Maokuluti-mao, peensoole piir. Mao sein-piki-, ring- ja põikilihaskiht. Maks-asub parema roide all, nääre, mis toodab sappi. Sisemine pind-parem ja vasak sapitaalvagu, ühendav ristvagu. Vaod jag parem ja vasak sagar, ruutsagar, sabasagar. Sapipõis-ühismaksajuha väljasopistus. Põhi ulatub maksa alumise serva alt välja, kael kitseneb sapipõiejuhadeks. Kõhunääre e pankreas-piklik sagarikulise ehitusega elund, millel on ekso- kui endokriinnäärme funktsioon. Eksokriinne osa produsteerib seedeensüüme sisaldavat sisaldavat kõhunäärmenõret, mis kaksteistsõrmikusse jõudes, osaleb seedeprotsessis. Endokriinne osa toodab hormoone ja eritab neid verre.
tõmbudes hakkas moodustama vertikaalsetest kuusnurksetest sammastest koosnevaid kolonne. Hiljem kandsid erosioonijõud ümbritsevad pehmemad kivimid minema ja järele jäigi ümbruskonna kohal kõrguv torn.Kohalikud kiowa hõimuindiaanlased usuvad, et torn sündis sellest, et karu hakkas madalal kaljul rühma neidusid jälitama. Kalju tõusus kõrgusse, et karu neidusid kätte ei saaks, karu aga kraapis oma tugevate küüntega kaljusse vaod. Viimaks karu suri, neidudele sai aga osaks igavene elu plejaadide tähtkuju seitsme tähena. Grand Teton Rahvuspargi asutamine:1929.a. laiendatud 1950.a.Kõrgeim tipp: Grand Teton (4197 m)Asutati selleks, et kaitsta mõningaid USA kõige hämmastavamaid ja kaunimaid mägimaastikke. Loomariik on rikkalik. Suurematest imetajatest võib näha piisoneid, põtrasid, vapitisid, harksarvikuid, kopraid ja mustkarusid. Grislikarusid leidub pargi põhjaosas,
Deimos on veelgi pisem ja asub kaugemal, kui Phobos. Tema orbiidi raadius on 23 000 kilomeetrit ning ühe täistiiru tegemiseks ümber Marsi kulub 30 tundi 17 minutit ja 55 sekundit. Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km ning ta paistab Marsi taeva teiste tähtede seas silma vaid oma liikuvuse poolest. Mõlemad Marsi kaaslased on halli värvi ja nende tolmune pind on täis erineva suurusega kraatreid. Phobosel on aga veel ka piklikud vaod. Nad paiknevad üheskoos, kattes üle poole kuu pinnast. Nende pikkus ulatub kümnetesse kilomeetritesse, laius on 100-200 meetrit ja sügavus 20-90 meetrit. Vagude päritolu on siiani ebaselge. Ka Phobose ja Deimose elulugu pole teada, nad võivad olla nii Marsi poolt haaratud asteroidid kui ka endisaegse Marsi rõnga jäänukid. 6.Kokkuvõte Maa pealt vaadates eristub Marss teistest planeetidest oma punaka värvuse poolest, mis on tingitud planeedil leiduvatest rauaoksiididest.
kujunema, püstitati tema ümber tellingud. Templil oli 127 sammast. Neid kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks välja raiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ning kaeti terrakotast lamedate katusekivide ja harjakividega. Kolmas ehitus Kolmas tempel oli veel suurem kui teine. Tempel oli 137 m pikk 69 m lai ja 18 m kõrge, ning rohkem kui 127 sambaga. 262. aastal kahjustasid seda gootid, 401. aastal hävitas selle lõplikult Saint John Chrysostom. Zeusi kuju Olümpias
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen sündis Vana-Vändra vallas 16. mai 1819 ning 13. juuli 1890, suri afaasiasse millese ta haigestus 1880. Aastal. Ta õppis Vändra köstri- ja kihelkonna koolis mille ta lõpetas 19. aastasena. Peale kooli lõpetamist töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857–1886. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi...
kraniaalselt. 50. Sääreluu iseärasused karnivooridel ja seal. Pindluu on täies pikuses välja arenenud. Sääre mõlemad luud liigestuvad omavahel nii distaalselt kui ka proksimaalselt. 51. Sääreluu iseärasused mäletsejalistel ja hobusel. Pindluu on tugevast taandarenenud. Mäletsejalistel on pindluupea sääreluuga liitunud, keha puudub ja lateraalne vasarik on iseseisvustunud. Sääreluuteol nähtavad vaod kulgevad sagitaaltasandis. Hobuse pindluupea liigestub sääreluuga. Pindluu lateraalne vasarik kasvab esimesel eluaastal sääreluuga kokku, moodustades sääreluu lateraalse vasariku. 52. Mis luudest koosneb tagajala skelett? Kanna, pöia, varvaste luudest. 53. Kannaluude proksimaalne rida(osad). Kontsluu, kandluu 54. Kannaluude keskne rida. Evolutsiooni käigus taandarenenud, hõlmab kontsluuja distaalse rea vahele jäävat tsentraalset kannaluud. 55. Kannaluuse distaalne rida
- samal ajal kasvukihis rakud paljunevad pidevalt * naha kõige pindmisem osa: 0,1-3mm * veresooned puuduvad, leidub vabu närvilõpmeid (pärisnahst pärit) * epidermises pidev rakkude uuenemine * välsissrurve suurenemisel muutub epidermis paksemaks F: hoiab eemal mikroobid ja kahjulikud ained. 2. Pärisnhahk ehk derma DERMIS 1. näsakiht e * kohevast kiulisest sidekoest, moodustab harjad ja vaod -> eriti sõrmedel -> PAPILAARKIHT SÕRMEJÄLG - papillaarjoonis * kimpudeks koondunud silelihasrakud-> kinnitudes karvakotikese külge-> KARVAPÜSTITAJAD lihased, mis kontraheerudes-> kananahka * palju vere- ja lümfisooni, närvikiude ja -lõmeid 2. VÕRKKIHT * sassiskiulisest tihedast sidekoest * annab nahale iseloomuliku tugevuse
3. See on üks vanaajal levinud ettekujutusi maailma ehitusest. Kirjelda ja põhjenda sellist arvamust! Vaata joonist all. 4. Millest on tingitud sinivaalade igaaastased ränded? 5. Mille järgi liigitatakse vaalu hammas-ja kiusvaaladeks? 6. Mille poolest erineb vaala saba kala sabast? Miks? 7. Mis on vaala ,,fontäär"? Mis on hingats? 8. Miks kütivad inimesed vaalu? Miks on see tänapäeval keelatud? 9. Milleks on sinivaalal pea alaküljel vaod? 10. Mille poolest erineb vaalapiim lehmapiimast? Kes see on ? 1. Sinivaala toidupüünis. 2. Vaala ,,tüürid". 3. Vaala ,,nina". 4. Sinivaala toit. 5. Suurim maismaaimetaja. 6. Vaala ,,mootor". 7. Vaala ,,kasukas". 8. Toimetab toidu makku. Kasutatud kirjandus 1. V. Papastavuon. Vaalad. Koolibri. 1999. 2. P. Whitfield. Laste loomaentsüklopeedia. Eesti Entsüklopeedia kirjastus. 2001. 3. Loomade elu 7. köide. Imetajad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
