Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level N Fifth level EE R U v Eemaldavad organismist liigse vee ja jääkained D v Reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres v Neerudes on umbes 80 kilomeetrit imepeenikesi torukesi kus moodustub uriin. Click to edit Master text styles v Kusejuhad on Second level torutaolised paariselundid. Third level Fourth level v Nende kahe toru Fifth level kaudu toimub uriini eraldumine neerudest KU kusepõide. SE Kusejuha pikkus v on umbes 30 cm, JU läbimõõt kõige kitsamas kohas 3- HA 4 mm, kõige avaramas aga 7-8
ERITUSELUNDKOND Sissejuhatus Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina, osa higiga ja kopsudest välja hingatava õhuga Neerud (ladina k. renes) On punakaspruunid oakujulised paariselundid Kaaluvad 150200g Paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3
Autorid: Irma Isabella Raabe, Ursula Roomere ja Liisa Hiob Erituselundkond ja selle seosed teiste elundkondadega Söömisel ja hingamisel tekib inimese kehas mittevajalikke, koguni kahjulikke jääkaineid. Erituselundkonna ülesandeks on nende organismist eemaldamine. Mõned erituselundkonna organid kuuluvad ka teistesse elundkondadesse soolestik(osa seedeelundkonnast), kopsud (osa hingamiselundkonnast) ja nahk (osa katteelundkonnast). Erituselundkonda kuuluvad: Kuseteed: Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (meestel ka peenis) toodavad, säilitavad ja väljutavad uriini. Kopsud eemaldavad organismist süsihappegaasi ja eritavad vett veeauruna. Nahk soolade, vee jt ainete eemaldamine higistamise kaudu, aitab säilitada keha püsivat temperatuuri. Soolestik väljutab seedumatud toidu jäägid ning vähesel määral ka vett. Kuseteed Neerud Neerusid läbib tihe veresoonte võrgustik. Igas minutis voolab läbi neerude
Ringeelundkond Süda,veresooned,veri Ainete transpor:*hingamisgaasid*toitai ned*jääkained*hormoonid osaleb dermoregulatsioonis,osaleb kaitses haigustekitajate vastu. Erituselundkond Neerud,kusejuhad,põis Ainevahetusjääkide,üleliiksete soolade ja vee väljutamine Närvisüsteem Kesknärvisüsteem,piirdesüstee ifojuhtimine,kesknärvisüsteemi, m,närvirakud selle töötlemine ja vastuse saatmine lihastesse või sisenäärmetesse.
osalevad kaitses haigustekitajate vastu Lümfiringe Lümfisõlmed, lümfotsüüdid Erituselundkond Kopsud(hingamisjäägid Ainevahetusjääkide, CO2), nahk; kuseelundid- üleliigsete soolade ja liigse neerud, kusejuhad, vee väljutamine kusepõis. Närvisüsteem Koosneb Ülesandeks on info vastu kesknärvisüsteemist(peaaju, võtmine ja töötlemine seljaaju) ja piirdenärvisüsteemist(kehas olevad närvijätked) Peaaju-suur ajukoor,
Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne tagaseinal Neerud puusade kõrgusel, üks vasakul, teine paremal pool lülisammast. Veresooned Neerud on erituselundid, mis tagavad uriini Kusejuhad moodustamise ning reguleerivad organismis vee, soolade ja teiste Kusepõis ainete sisaldus. Neeru läbilõige · Paarilised, oakujulised 10 cm pikkused · Ümbritsetud rasvakihiga (kait põrutuste eest) Uriini teke algab neerukehakestes · Neerud koosnevad suurest hulgast üksistest, mida nim nefroniteks Nefronid Arter
soolestik,pärak , sülgnäärmed eemaldamine ,vajalike ainete omandamine Hingamiselundkon Nina,neel,kõri,pikkhingetoru Kindlustab organismis gaasivahetuse, d Varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. erituselundkond Neerud,kusejuhad,kusepõis,kusiti Eemaldavad kehast gaasilised,vedelad ja tahked jääkained vereringeelundkon Süda , artrid,veenid,kapillaarid Kindlustab keha kõikide rakkude , d kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ning
· maksa ja kõhunäärme nõred erituvad kaksteistsõrmiksoolde · peensooles lõped süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine · maksas sünteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks väikesteks tilgakesteks · süsivesikute ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade lõhustumissaadused lümfi ERITUSELUNDKONNAS toimub vedelate jääkide eemaldamine. Kuseelundid neerud(2)(moodustub uriin e. kusi) => kusejuhad(2) => kusepõis(u.1l) => kusiti Neerude ül: · vedelate ainevahetusjääkide eemaldamine · vee mineraalsoolade sisalduse reguleerimine veres => tagavad püsiva sisekeskkonna Neeru ehitus 1) Neeru koor (neerukehakesed) 2) Neeru säsi (neerutorukesed) 3) Neeruvaagen Uriini teke 1) Esmane uriin (100-120 l/ööp) => tekib neerukehakestes · vesi · mineraalsoolad · glükoos · aminohapped(AH)
Valgud võivad muunduda süsivesikuteks ja rasvadeks Süsivesikud rasvadeks/rasvad süsivesikuteks/valgud asendamatud 10. Nimeta eritamisega seotud elundkonnad, mida nad eritavad? Nahk eritab higi,kopsud co2 ja veeauru,neerud uriini, soolestik seedimatuid jääkaineid 11. Nimeta neeruelundkonna elundid, nende ülesanded. Neeruelundkond: Neerud: reguleerivad vee ja soolade sisaldust organismis, moodustavad uriini Kusejuhad: juhivad uriini kusepõide Kusepõis:kogub ja väljutab uriini kusiti kaudu 12. Kirjelda neere ja nende ehitust. Neerude ehitus: koosnevad veresoontest:neeruarterid ja -veenid,kapillaarid nefronitest Kuju: paarilised, oakujulised,10cm pikkused, ümbritsetud rasvakihiga(kaitse) Paiknevad: kõhuõõne ülemises osas,selgmiselt,teine teasel pool selgroogu 13. Kuidas tekib uriin? 14. Mis on erituselundkonna ülesandeks? 15
Adrealiini puhul töötavate päsmakeste arv väheneb. Kusi aine ja kofeiin suurendavad töötavate päsmakeste arvu. Normaalselt töötav päsmake töötab järgmiselt: 15 sek tööd, 45 sek puhkust. Neerude talitlus sõltub neeru funktsionaalsest seisundist: 1. päsmakeste kapillaaride vee läbilaske võimest 2. vererõhk päsmakeste kapillaarides 3. töötavate päsmakeste arvust Uriini eritumine organismi Uriin liigub kusejuhade kaudu kusepõide. Kusejuhad tõmbuvad periooditi kokku (peristaltika) Kusepõis Asub häbemeliiduse taga ja toetab vaagnapõhju lihastele. Mahutab umbes 200-400ml. Võib mahtuda ka 1 liiter Kusepõie seina ehitus: limaskest lihaskest serrooskest ehk kõhukelme limaskestas on limanäärmeid epiteeli rakukihtide arv muutub täispõis/ tühipõis Lihaskest- 3 kihti (sisemine- ja väliminepikikiht, keskel ringikiht) Ümber sisemise kusiti suudme on silelihaseline kusiti sulgur (ei allu tahtele)
· Arteriaalse vererõhu regulatsioon Inimese ja teiste imetajate vahel 6 erinevust · Arengu aeglustumine ja pidurdumine · Tehnoloogilised oskused · Toit mitmekesine · Sigimine ei ole seotud aasta aegadega · Kahel jalal liikumine · Kaks korda pikem eluiga Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid. Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka kopsud ja nahk. Vananemine I Molekulaarne tase: · väheneb seotud vee hulk · ainevahetuse aeglustumine · DNAs üha rohkem mutatsioone II Raku tase: · rakkude jagunemise arv piiratud · membraan augustub III Organsüsteemi tasand: · hambad kahjustuvad · väheneb imendumispind · kõhu kinnisus · toiduainete talumatus IV Organism tervikuna:
jämesoolde,päraku kaudu välja. *Hingamiselundkond-varustab organismi hapnikuga.Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine. Hingamisteed(õhk liigub seda teed),kopsud(gaasivahetus õhu ja vere vahel).Hingamisega kaasneb veekadu. *Ringeelundkord-transpordib kehas aineid.moodustuvad veri,veresooned(vedelik liigub seda mööda),süda. *Erituselundkond- eemaldab kehast ainevahetuse käigus mittevajalikud ained.Neerud,kusejuhad,kusepõis,kusiti. Ainete eritamises ka kopsud(süsihappegaas) ja nahk(higi). *Närvisüsteem- koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni.Kesknärvisüsteem(pea ja seljaajus toimub inform. töötlemine) ja piirdenärvisüsteem. Meeleelundid- saame inform, väliskeskkonna kohta *Sisenõresüsteem- reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid reguleerivad rakuvahetust,kasvu,värvuse kujunemist,ringeelundkonda,seedimist,sigimist. *Sigimiselundkond- järglaste saamiseks. Suguliselt.
mikroobide sissetungi ja kuivamise eest. Seedeelundkond: suuõõs, keel, söögitoru, magu, peensool, umbsool, päravool, maks ja kõhunääre võimaldab toitu seedida, et saada energiat ning materjale keha ehitamiseks. Vereringeelundkond: süda, veresooned, veri kindlustab ainete transpordi keha eri piirkondade vahel. Hingamiselundkond: ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud, kops varustab organismi hapnikuga ja viib välja CO2. Erituselundkond: neerud, kusejuhad, põis, kusiti vabastab organismi jääk- ja kahjulikest ainetest. Sisenõreelundkond: Ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, kõhunääre, neerupealsed toodavad hormoone keha talituse reguleerimiseks. Suguelundkond: mehel: munandid, munandimanused, seemnejuha, eesnääre, suguti. naisel: munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, häbememokad. vajalik järglaste andmiseks, sigimiseks. Närvisüsteem: peaaja, seljaaju ja närvid kordineerib kogu organismi ja tema keskkonna suhteid
Skelett: pakub tuge ja kaitseb; luud Sda on rusikasuurune elund. Ta paikneb rinnanes. Sda on nagu vsimatu ttav pump, mis paneb vere mda veresooni liikuma. Veri kannab kehas edasi erinevaid aineid. Sda ja veresooned moodustavad vereringe-elundkonna. Seedeelundkonda kuuluvad suus, neel, sgitoru, magu, soolestik, hambad, keel, sljenrmed, maks khunre. Erituselundite abil vabaneb inimene mittevajalikest ja kahjulikest ainetest. Erituselundkonda kuuluvad neerud, kusejuhad ja kusepis. Munandites tekivad seemnerakud, munasarjas munarakud. Viljastumine on munaraku ja seemneraku hinemine. Loode areneb emakas. Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, munandid, seemnejuhad ning suguti kuuluvad suguelundkonda. Nrvissteemi osad on peaaju ja seljaaju. Peeaju paikneb hsti kaitstult koljus, seljaaju aga selgrookanalis. Nii peaajust kui ka seljaajust vljuvad nrvid. Need ulatuvad kikidesse kehaosadesse ja elunditesse. Nrvissteemi abil reageerib inimene kigele, mis teda mbritseb
Erituselundite süsteem. Erituselundite alla kuuluvad: · Kuseerituse elundid · Nahk · Osaliselt ka hingamiselundid ja seedeelundid Kuseelundite süsteem Kuseelnudid: · Neerud · Kusejuhad · Kusepõis · Kusiti Neerude funtksioonid; 1. Jääkainete eemaldamine uriiniga. Ainevehetuse jääkproduktid, oluline on kusihape ehk uurea. Jäägiks võib lugeda ka sapipigmente, annavad uriinilie kollaka värvuse (biliriubiin). Valkude ainevehtuse produktide eemadamine. 2. Uriini teke. 3. Stabiilse osmootse rõhu ja pH säilitamine. Ph säiltamine on happe-leelis tasakaalu säilitamine
-> minim. hõõrdumist, neel, söögitoru, pärasoole kaugm. osa kaet. paksu sidekoelise kestaga; sooltel kurrud, hatud; keel, hambad; näämelised elundid -- süljenäärmed, maks, kõhunääre regul.: soolenärvisüsteemi kemo- ja mehhanosensorid -> närvipõimikud; hüpotalamus -> seljaajunärvid -> pärasool/pärak aktiivs.: ajutüvi, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 9. Kuseelundkond koosn.: neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti tööt.: neerudes tek. lõppuriin -> kusejuhad -> kusepõis -> kusiti 1. ultrafiltratsioon -- vereplasma, v.a valgud läbib neerukehakeste päsmakeste kapillaaride seina ja Bowmani kapsli sisem. lestmest mood. filtri -> neerukehakese kihnu valendik => esmasuriin 2. tagasiimendumine -- neerutorukesed -> verekapillaarid verre tagasi kõik vaj. ained ja kuni 99% veest 3
Sapp aitab seedida rasvu. Kõhunääre: Kõhunäärmenõre sisaldab ensüümi lipaas. Seedenõre sisaldab ka suhkrute ja valkude seedimiseks vajalikke ensüüme. Toit läbi ei käi sealt. Jämesool: Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. Vee tagasiimendumine. 16. Erituselundkonna ehitus ja ülesanded Neerud- Filtreerivad verest välja jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veetasakaalu, aitavad säilitada vere keemilist koostist (soolad jm) Kusejuhad-Uriin liigub nende abil põide. Põis-Kogub uriini ja väljutab kusiti kaudu. 17. Organid, mille abil eritatakse, kuid ei kuulu erituselundkonda 1. Nahk-(higinäärmete kaudu eritatakse vett ja soola.) 2. Kopsud-(väljahingatava õhu kaudu eemaldatakse: süsihappegaas, natuke vett ja soolegaase) 3. Jämesool-(eemaldatakse seedimata tahked toiduosakesed, vähesem määral ka vett.) 18. Neerude ülesanded ja uriini teke, millistest teguritest oleneb uriini hulk
Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine. Kuuluvad hingamiseteed, mida mööda ähk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Kehast eemaldatakse ainevahetuse käigus tekkinud jääkproduktid, soolad ja liigne vesi ning organismi sattunud kehavöörad ained. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. (kopsud, nahk) Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni. Vahendab inform. väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud infot, seaob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd ning reguleerib organismi talitslust. Jaguneb 2: keksknärvisüst.(pea- ja seljaaju) ja piirdnärvisüst. (närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuriidid) Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi
transpordis seedeelundkonnast teistesse organitesse; 3) organismi soojusregulatsioonis. 5. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed, mida mööda õhk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Siia kuulub ninaava, kurk, kõri, hingetorud, kopsutorud ja kopsud. 6. Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. 7. Närvisüsteem jaguneb kaheks: Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju toimub informatsiooni töötlemine. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakkude kimpsudesse ühinenud dendriidid ja neuroiidid. Selliseid kimpe nim. närvideks. 8. Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. Meeleelundeid
RINGEELUNDKOND OSALEB HINGAMISGAASIDE TRANSPORDIS, TOITANETE TRANSPORDIS, AINEVAHETUSE JÄÄKPRODUKTIDE TRANSPORDIS, HORMOONIDE TRANSPORDIS, ORGANISMI SOOJUSREGULATSIOONIS JA JÕU EDASIKANDMISES. ERITUSELUNDKOND EEMALDAB KEHSTA MITTEVAJALIKKE AINEID. ERITAMISE KÄIGUS EEMALDATAKSE KEHAST AINEVAHETUSE KÄIGUS TEKKIVAD JÄÄKPRODUKTID, SOOLADE JA VEE LIIG NING ORGANISMI SATTUNUD KEHAVÕÕRAD AINED. ERITUSELUNDKONNA MOODUSTAVAD NEERUD, KUSEJUHAD, KUSEPÕIS JA KUSITI. LISAKS OSALEVAD AINETE ERITAMISES KA KOPSUD JA NAHK. NÄRVISÜSTEEM JA MEELELUNDID VAHENDAVAD JA TÖÖTLEVAD INFORMATSIOONI. NÄRVISÜSTEEM VAHENDAB INFORMATSIOONI VÄLISKESKKONNAST, TÖÖTLEB JA SALVESTAB SAADUD INFORMATSIOONI, SEOB JA KOOSKÕLASTAB KÕIGI ELUNDKONDADE TÖÖD NING REGULEERIB ORGANISMI TALITLUST VASTAVALT KESKKONNAS TOIMUVATELE MUUTUSTELE
Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. Algab suuõõnega ning lõpeb pärakuga. *Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus. Hingamisteed, kopsud. Ülesandeks varustada organismi hapnikuga, välja kanda süsihappegaasi. *Ringeelundkond transpordib kehas aineid. Veri, veresooned, süda. Ülesandeks ainete transport, termoregulatsioon, immuunsussüsteem. *Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Nahk, kopsud, neerus, kusejuhad, kusepõis, kusiti. Ülesandeks eemaldada kehast ainevahetuse käigus tekkinud jääkproduktid, kehavõõrad ained. *Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni. Meeleelundid, seljaaju, peaaju. Juhib ja kontrollib elundite tööd. *Sigimiselundkond on vajalik järglaste saamiseks. Tagab sugurakkudetootmise ning järglaste arengu. *Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd.(8)
Elundkond osaleb: hingamisgaaside transpordis; toitainete transpordis; ainevahetuse jääkproduktide transpordis; hormoonide transpordis; organismi soojusregulatsioonis; jõu edasikandmises mõne organi liikumisel. Vereringe kaudu toimib ka immuunsüsteem. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning kehavõõrad ained. Moodustavad: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Osalevad lisaks ka kopsud ja nahk. Närvisüsteem (peaaju, meeleelund, seljaaju, närvid) koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni. Vahendab informatsiooni väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud infot,seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd ning reguleerib organismi talitust vastavalt elukeskkonnast toimuvatele muutustele. Kesknärvisüsteem- pea ja seljaaju -toimub info töötlemine. Piirdenärvisüsteem- närvirakkudega
Sulgurlihas on pingul või avaneb osaliselt ja takistab põie täieliku tühjendamist. Sellisel juhul jääb märkimisväärne kogus uriini põide Inkontinentsus e. kusepidamatus uriini võib erutuda füüsilise pingutuse, naermise jne ajal. Tihti algab urineerimine juba enne vetsu jõudmist. Teised erituselundkonna osad 5 Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse ka kusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Lisaks kuuluvad erituselundkonda kopsud ja nahk. Kopsude kaudu väljuvad organismist süsihappegaas ning veeaur. Eritusest võtab osa ka nahk. Nahas paiknevad higinäärmed eritavad higi, mis koosneb veest ja sooladest. Higinäärmed toodavad higi, mis jahutab nahka
Hormoonide transpordis sisenõresüsteemist teistesse kehaosadesse 5. Organismi soojusregulatsioonis 6. Jõu edasikandmises mõne organi liikumisel. Vereringe kaudu toimib ka immuunsüsteem. Erituseelund- Eemaldada kehast: Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kond Ainevahetuse kusejuhad, kusepõis, kusiti. Lisaks käigus tekkivad erituselundkonnale eritavad aineid kopsud jääkproduktid (põhiliselt süsihappegaas) ja nahk (higistamine). Liigne sool ja Kõiki aineid ei suuda inimese erituselundkond vesi kehast eemaldada ning seega nad kuhjuvad ja Organismi võivad põhjustada ka enneaegset surma. sattunud
Kaksteistsõrmikusse suubuvad läbi ühise ava peensoole ühissapijuha. Kinnisti kaudu suunduvad peensoolde veresooned ja närvid. Peensoole limaskest sisaldab näärmerakke, mis toodavad ensüüme, lima sisaldavat soolenõret. Jämesool-jag umb-, käär- ja pärasooleks. Käärsool järgneb umbsoolele. Jag ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool. Pärakusulgur-sisemine silelihaskallis päraku seinas. Kuseelundkond-neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. Neerud-paiknevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru kolm kihnu-fibrooskihn, rasvkihn, sidekirme. Neer-pindmine(koor), sisemine(säsi). Nefron-1miljon ühes neerus, talitlus ainevahetuse intensiivistamiseks. Neerkoor koos veresoonte päsmakesest, ümbritsevast päsmakesekihnust. Kusepõis-väikevaagna eesmine osa, toetudes vaagnapõhja lihastele. Sein-limaskest, submukooskiht, lihaskiht, serooskest.
· hingamisgaasid teised elundkonnad · toitained seedeelundkonnas teised organid · ainevahetuse jääkproduktid erituselunditesse · hormoonid endrokiinsüsteemist teised kehaosad · organismi soojusregulatsioon · jõu edasikandmine mõne organi liikumisel Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid; ainevahetuse jääkproduktid, soolade ja vee liig, kehavõõrad ained eemaldatakse kehast. nt neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti (ka nahk-higistamine ja kopsud-süsihappegaasi eritamine) Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud informatsiooni, seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade töös, reguleerib organismi talitust vastavalt elukeskkonnas toimuvatele muutustele. Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) töötleb informatsiooni. Piirdenärvisüsteem (kimpudes dendriidid, neuriidid; kokku närvid)
11. Tegurid, mis mõjutavad südametööd: adrenaliin, jäsemete liigutamine, vererõhk 12. Hormoone, mis mõjutavad vere glükoosisisaldust: insuliin, glükagoon ja adrenaliin 13. Rakke, mis kindlustavad vere kaitsefunktsiooni: leukotsüüdid, trombotsüüdid, erütrotsüüdid 14. Võimalusi , kuidas toimub jääkainete eritamine kehast- higistamine, uriiniga, kopsudest väljahingatava õhuga 15. Kuse-elundkonna osad: neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 16. Inimese sisenõrenäärmeid(ül + hormoon)- 1) kilpnääre- intensiivistab rakuainevahetus(türoksiin) , 2) ajuripats vähendab vee hulka uriinis (antidiureetiline hormoon), 3) kõhunääre- vähendab glükoosi sisaldust veres ( insuliin) , 4)sugunäärmed- mõjutavad sugutunnuste välja kujunemist (N östrogeen ; M- testosteroon) 17. Protsesse, millele kulun energia puhkaval inimesel- ainevahetus,kasv, metaboolne
Kuse-suguelundite süsteem Systema urogenitale Kuseelundid (organa urinaria): Kuseelundid e. erituselundid on: -Neerud – toodavad uriini -kusejuhad e. ureeterid – viivad uriini neerudest põide - kusepõis – uriini reservuaar - kusiti e. ureetra – juhib uriini põiest väliskeskkonda Kuseelundite peaülesandeks on jääkainete eemaldamine verest ja nende kehast väljutamine (kõrvalülesandena väljutavad jääke ka soolestik, kopsud ja nahk!). Neer (ren, nephros): Neerud on 2 oakujulist elundit kõhuõõne tagaseinal retroperitoneaalruumis, mõõtmed ca 12 x 6 x3 cm, kaal ca 200g.
rasvade, süsivesikute, valkde jt ainete oksüdeerimisel. Erituselundkond · Gaasivahetus on kudede pidev varustamine kapnikuga ja ühtlasi · Eemaldab kehast mittevajalikke oksüdeerimisel tekkivad aineid. süsihappegaasi kehast eemaldamine. · Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja · Hingamiselundkonna hulka kusiti. kuuluvad hingamisteed, mida mööd õhk liigub, ja kopsud, kus · Lisaks erituselundkonnale toimub gaasivahetus õhu ja vere osalevad ainete eritamises ka vahel. kopsud (süsihappegaas) ja nahk (higi). · Eritamine on protsess, mille
· Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel. · Vereringe kaudu toimub ka immuunsüsteem. · Ringelundkond osaleb: 1) hingamisgaaside transpordis; 2)toitainete ranspordis; 3) ainevahetuse jääkainete transpordis; 4)hormoonide transpordis; 5)organismi soojusregulatsioonis; 6)jõu edasikandmises mõne organismi liikumisel. Erituselundkond · Eemaldab kehast mittevajalikke aineid. · Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. · Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka kopsud (süsihappegaas) ja nahk (higi). · Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. Sigimiselundkond · On vajalik järglaste saamiseks · Inimese sigimine toimub suguliselt. · Järglasi saadakse mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakude ühinemisel
IX. ERITUMINE 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. Eritumiselundite hulka kuuluvad neerud(paariselundid)(ld. K ren) , kusejuhad e ureter (paariselundid) ja kusepõis ning kusiti e urethra. Erituselundite hulka kuulub tegelikult ka nahk oma higi ja rasunäärmetega. Neer koosneb koorest(cortex) ja säsist(medulla). Neerud on väga hea verevarustusega, sest kogu keha veri läbib neere pidevalt ja puhastub veres sisalduvatest ainetest just neerude abil. See puhastumine jääkainetest leiab aset neeru funktsionaalsetes ühikutes ja selleks ühikuks on nefron
Suhkrute ja valkude seedimine. Veresuhkru sisalduse reguleerimine veres. 56) Millised elundid kuuluvad erituselundkonda? Nahk, kopsud, soolestik, neerud 57) Nimeta kuse-elundkonna põhifunktsioonid. *Jääkainete filtreerimine verest lõpliku uriinina *Primaarne uriin- sellest toimub organismile vajalike ainete ja vedeliku tagasiimendumine ning moodustub lõplik uriin. *Vere keemilise koostise hoidmine (süsteemset vererõhku reguleeriv toime) 58) Nimeta kuseelundid. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 59) Kui suur on umbes lõpliku uriini hulk ööpäevas? Umbes 1,5 liitrit. 60) Nimeta naise sisemised ja välimised suguelundid. Välimised: Häbemekink Suured häbememokad Väikesed häbememokad Kõdisti Tupeavaus Lahkliha Kusiti Sisemised: Munasarjad Munajuhad Emakas Tupp 61) Missugune sugunääre naistel toodab munarakke? Munasarjad
Esmase ja lõpliku ehk teisese uriini tekke paik, tekke põhimõte Kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Elundid - süda, harkelund, suured veresooned, Kusepõie asend, kusepõie seina kihid söögitoru, uitnärvid Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti Kusiti ehitus, sulgemine, soolised iseärasused Kõhuõõne tagaseinal, kahel pool lülisammast, alumiste rinna- ja ülemiste nimmelülide kõrgusel. Fibrooskihn, rasvkihn ja sidekirme. Nimeta naise välimised ja sisemised Lülisambapoolset neeru süvendit
ravimite jääke . Väga tähtis on jälgida esimest urineerimist, et aru saada, kas kuseteed töötavad normaalselt. Täkkvarssadel on rohkem probleeme kusiti arengul ja läbivusel ning seda tuleb kontrollida. Täkkvarss kuseb esimest korda 5. elutunnil, märavarss aga 10-11. elutunnil. Kaasasündinud neerude patoloogiad on neerude alaareng,väärarengud, neerude tsüstid,hüdronefroos, azotemia. Patoloogiaks on rebenenud kusejuhad või alaarenenud põis. Kusiti arenguhäired on teine suur kuseteede probleem, esineb ka kusemist nabaväädi kaud, mida nimetatakse uurahuseks. Mära poegimise probleemid Emakakeerd1 Page 6 Probleem, kus emaka laisidemed on üleveninud või rebenenud raske poegimise tulemusel ehk emakas vajub oma normaalsest asendist kaldu, mille tulemusel on platsenta pinges ning ühendus emakaga katkeb. Hobustel sellist juhtumit palju ei esine nende anatoomilise ehituse tõttu, rohkem esineb veistel
ninaava, kurk, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. - ringeelundkond. Transpordib kehas aineid. Ringeelundkonna moodustavad: 1.)veri; 2.) veresooned, mida mööda vedelik liigub; 3.)verd liikuma panev pump süda. - erituselundkond. Eemaldab kest mittevajalikud ained. Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eristamises ka kopsud (süsihappegaasi eritamine) ja nahk (higistamine). - närvisüsteem koos meeleelunditega. Vahendab ja töötleb informatsiooni. Närvisüsteemi kuuluvad peaaju, meeleelundid, seljaaju ja närvid. Närvisüsteem vahendab infot väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud informatsiooni. Kesknärvisüsteemis pea- ja seljaajus toimub informatsiooni töötlemine. Meeleelundite abil saame informatsiooni
nahapigmendi sünteesi 4.6. KÕRVALKILPNÄÄRE- hormoonid kontrollivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust 4.7. SUGUNÄÄRMED NB! Talitleb nagu kõhunääre välisnõre-ja sisenõrenäärmena Välisnõrenäärmena toodavad sugunäärmed sugurakke. Sisenõrenäärmena toodavad suguhormoone. ÖSTROGEEN ja PROGESTEROON tekib munasarjades ja TESTOSTEROON munandites ERITUSELUNDKOND Erituselundkonna mood : neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti ehk ereetra Lisaks NEERUDELE täidavad eritusülesandeid veel NAHK, KOPSUD JA PÄRASOOL. ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine, DEFEKATSIOON seedimatute toidujääkide eemaldamine. NB! Neerudel on organismi HOMÖOSTAASI ehk stabiilse sisekeskkonna säilitamisel kõige olulisem roll: neerud eritavad või hoiavad kokku vett ja soolasid; neerud tagavad selle, et ainevahetuse jäägid ei koguneks organismi Neerude töö neerusid läbib minutis 1,2 liitrit verd s.t
kasv. Sellepärast suureneb hingamissagedus. Raseduse lõpus lükkab kasvav emakas vahelihase ülespoole ja kopsud ei saa sissehingamisel enam nii palju laieneda kui varem. See tähendab, et ei saa korraga nii palju õhku sisse hingata kui vaja oleks ja võib juba kergel pingutusel hingeldus tekkida. NEERUD. Neerude töö kiireneb ja nende veresoonte läbilaskvus suureneb. Seetõttu võib organism kaotada vajalikke aineid (nt. aminohapped, glükoos, vitamiinid). Hormoonide mõjul kusejuhad laienevad, uriinivool neis on aeglustunud ja tekib soodne võimalus infektsiooni tekkeks. Emakas surub kusepõiele ja see tekitab sagedase urineerimisvajaduse. NAHK. Ka nahas toimuvad raseduse ajal muutused. Rinnanibud ja nibuvälja ümbrus, päraku piirkond ja kõhu keskjoon muutuvad tumedamaks. Pigmendi muutuste tõttu võivad põskedele tekkida liblikasarnased laigud, pruunid plekid nina või suu ümbrusse. Need kaovad peale sünnitust. Emakas kasvab ja venitab kõhtu
vedelikku (baktereotsiidne toime ja vähendab kelmetevahelist hõõrdumist). 93. Keskseinand Kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Ülalt ulatab kaelani. Eesosas süda, harkelund ja suured veresooned, tagumises osas söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinna lümfijuha ja teised elundid 94. Kuseelundkonda kuuluvad organid Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti 95. Neeru asend, kihnud Kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Katab kolm kihnu: fibrooskihn, rasvkihn ja sidekirme. Kihnud fikseerivad neeru oma kohale, samas on neil ka kaitseülesanne. 96. Neeru välisehitus Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad fibrooskihn, rasvkihn ja neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 97. Neeru siseehitus
katsefunktsiooni – nt liigsöömise või mürgistuse korral. Tugeva oksendamisekorral võib kaasneda ka sapieritus. Tugeva oksendamisega kaasneb ka suur vedelikukaotus, mida tuleb hiljem joogiga kompenseerida. ERITUMINE Eirutselunditeks on: 1) kuseerituselundid 2) nahk (meie eraldi ei käsitle) 3) hingamiselundid (meie ei käsitle) 4) seedeelundkond (meie ei käsitle) Kuseerituselundite (erituselundite süsteem ÕIS-is !!!) hulka kuuluvad neerud (ld ren?), kusejuhad (ld ureter?), kusepõis ja kusiti (ld uretra ?). (Joonisel nende paiknemine!) Neer koosneb säsist ja oorest. Säsi moodustavad rakud on koondunud ja moodustavad kiilukujulisi moodustusi, mida kutsutakse trabeekuliteks. Neeru säsis ja oores paiknevad väikesed moodustised – nefronid. Nefron on neeru funktsionaalne ühik – st nefronitest tekib uriin, kui kummastki neeru on 1,2 nefronit. Uriin, mis üksikutst nefronitest tekid, jõuab nefronite kogumistorukeste kaudu neeruvaagnasse
mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. Ringlihased oma kokkutõmbe tulemusena põhjustavad koppade ja poolkuukurdude teket. Mis omakorda tekitab lainelist kontraktsioon. Jämesool jaguneb umb-, käär-, pärasooleks. omakorda aga bronhioolideks (läbimõõt < 1mm). Bronhioolide lõppharudes on alveoolid. 70. Nimetada erituselundid: neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt. 71. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 13) neerud, kusejuhad, kusepõis(, meestel eesnääre), kusiti. 72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 73. Neeru siseehitus ja välisehitus: (joonis 13) neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha
Suuõõs-söögitoru-magu-12sõrmik-peensool-jämesool. Hingamiselundond- varustab organismi hapinkuga. Gaasivahetus- hapink tuleb co2 läheb. Ringeelundkond- transpordib kehasaineid. So veri veresooned ja soda. Ainete kiire transport. Hingamisgaaside transport, toitainete trasport, hormoonide transport, organismi soojusregulatsioon. Erituselundkond- eemaldab kehast mittevajalike aineid. Jääkporudkutid väljutatakse. Neerud kusejuhad kusepõis kusiti. Närvisüsteem- koos meeleelunditega vahendab töötleb infot. Kesk ja piirdenärvisüsteem. Sisenõresüsteem- reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid, käbikeha, kilpnääre, neerupealised, kõhunääre, munasarimunand. Sigimiselundkond- järglaste saamiseks. b) Homöostaas, neuraalne ja humoraalne regulatsioon, positiivne ja negatiivne tagasiside. (energiabilanss, hingamise ja veresuhkrusisalduse regulatsioon, maksa ülesanded,
Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs- vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal ja kaitsevad. 96. Neeru välisehitus: (joonis 15) Neerud on kumerad, oataolised kehakesed, ca 150 g. Neeruväratit läbivad neeruarter, -veen ja kusejuha. 97. Neeru siseehitus: (joonis 15)
organite tegevuse koordineerimine. Seedeelundkond -- Suuõõs, kurk neel, söögitoru, magu. Peensool, pimesool, ussripik. Seedenäärmed: sülje, mao ja soolenäärmed, kõhunääre, sapipõis, neerupealsed - Ülesanne on toiduainete org. ühenditelagundamine lihtsamateks; energia hankimine- energeetiline ainevahetus; valkude biosüntees- plastiline ainevahetus; ainevahetuse kasutamata jääkide eraldamine väliskeskkonda. Erituselundkond Elundid - neerud, kusejuhad, kusepõis, kusekanal e. kusiti. ülesanne on vere püsiva koostise säilitamine. Suguelundkond -- Meessuguelundid; seemnesarjad, seemnejuhad, munandid, eesnääre, väline suguliige (suguti). Ülesanne on spermatosoidide moodustamine. Naissuguelundid: munasarjad, munajuhad (emakatõri), emakas, tupp, häbememokad, kliitor. Ülesanne on munaraku moodustamine, loote kandmine. Hingamiselundkond -- Ninaõõs, ninaneel, kõri, hingetoru, kopsud, kaks peamist bronhi. Ülesanne on
Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs-vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme – hoiab neerusid paigal ja kaitsevad. 96. Neeru välisehitus: (joonis 15) Neerud on kumerad, oataolised kehakesed, ca 150 g. Neeruväratit läbivad neeruarter, -veen ja kusejuha. 97. Neeru siseehitus: (joonis 15)
ümbritsevast sidekoest. Kopsuvärat on koht, kust peabronhid, veresooned ja närvid kopsu sisenevad. Dorsaalne pind on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav. Kopsud jagunevad sagarateks. Kopsu sagarad jagunevad segmentideks. Kopsud on kaetud serooskestaga – kopsukelmega. Kopsusid toidab aordist algav bronhiaalarter. 27. Kuseorganite üldine iseloomustus Kuseelundite ülesandeks on uriini tekitamine ja eritamine. Kuseelundite hulka kuuluvad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (mees- ja naiskusiti). Vahel liigitatakse kuseelundid ka kuseteede kaupa: alumised kuseteed moodustavad kusepõis ja kusiti ning ülemised kuseteed neeruvaagnad ja kusejuhad. 28. Neerude ehitus: Neerud on paarilised punakaspruunid oakujulised organid, mis paiknevad mõlemal pool lülisammast, alumise rinnalüli kõrgusel. Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufaasia – nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale
Baktereotsiidne toime ja vähendab hõõrdumist. Hingamislihaste töö tulemusena rindkere õõne maht suureneb, kopsukelme õõs laieneb (kopsukelme õõnes on madalam rõhk kui väliskeskkonnas. St negatiivne rõhk) ja temas olev rõhk langeb veelgi. Kops liigub rindkere seinte suunas iminapa põhimõttel. Õhk imetakse seetõttu kopsu. 70. Nimetada erituselundid: neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt. 71. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 13) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 73. Neeru siseehitus: (joonis 13) neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha. Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen. 74
- vitamiinide varu säilitamine o märkimisväärses koguses A, B, B12 vitamiine (mitmeks kuuks) o vaske ja rauda väheses koguses - kolesterooli süntees (kolesterool vajalik kui kudede ehitusmaterjal ja algmaterjal steroidhormoonidele, sapphapete ja D- vitamiini tootmisel) 19. Kuidas eemaldatakse kehast jääkaineid? Erituselundkonna ülesanne on eemaldada organismist kahjulikud jääk- ja mürkained ning selle moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni ka soolestik, nahk ja kopsud. Neerud on inimese peamised eritusorganid. Neerud kontrollivad vee ja soolade sisaldust organismis ning tagavad uriini tekke. Nahk eritab higi. Higi koosneb veest, ainevahetusjääkidest ja mineraalsooladest. Kopsude kaudu eritub organismist veeaur ja süsihappegaas Soolestiku kaudu eemalduvad tahked jääkained ja vesi. 20
eesnäärme talitlust, sekundaarsete sugutunnuste arengut ja potentsi, samuti lihasmassi ja jõudlust. Kuseelundkond Neerud – toimub uriini valmistamine. Tema ülesanneteks on - Ainevahetusjääkide eemaldamine organismist.Vee eemaldamine organismist. Liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist. Happe-leelise tasakaalu regulatsioon.Osmootse rõhu püsivuse regulatsioon. Vedelike mahu ja soolade tasakaalu regulatsioon. Regulaatorainete süntees. Kusejuhad – juhivad uriini põide. Suubumiskohal on klapik, mis rõhu suurenemisel, näiteks urineerimisel, sulgub ja takistab uriini tagasivalgumist kusejuhadesse. Kolmeliikmeline lihaskest, mille kokkutõmbumine soodustab uriini liikumist neeruvaagnast kusepõide ega lase sellel tagasi valguda. Põis – on uriini reservuaariks. Tema ülesandeks on kusejuhade kaudu saabuva uriini kogumine. Põiel eristatakse tippu, keha ja põhja koos kaelaga
a) keha ülehõõrumine veega b) riideid vähemaks võtta Kui temp ei alane, tuleb tegevusi korrata, või pöörduda siis lastearstide, perearstide poole. c) lahjendatud viinaga hõõruda. ERITUMINE SIIA KOPEERI ERITUMISE FAILIST KOGU TEKST! Erituselunditeks: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (uriini väljutuses), higi ja rasunäärmed. Uriin tekib neerudes, neerude paigutus nad on selja pool. Uriin koguneb kusepõide neerudest. Uriin tekib säsis ja kooroollusses koguneb väiksete torukeste kaudu neeruvaagnasse, algab kusejuha, mille kaudu lõplikult valmis uriin põide. Neerude ülesanded:
ained või nende laguproduktid nagu näiteks ravimid, alkohol, toidule ja joogile lisatud värvained või konservandid jne. Eritumisfunktsiooni omavad nahk, kuse-, seede- ja hingamiselundid. Nahk eritab jääkaineid higi- ja rasunäärmete kaudu, seedeelundkonnast toimub see roojaga, hingamiselundeist väljahingatava õhuga ning kuseelundeist uriiniga. Alljärgnevalt käsitletakse põhjalikumalt kuseelundkonna ehitust ja talitlust. Ehitus Kuseelundkonna moodustavad neerud (ren), kusejuhad (ureter), kusepõis (vesica urinaria) ja kusiti (urethra) (vt. joonised 1 ja 2). Neerud on paariselundid, mille kude koosneb kahest kihist -- koorest ja säsist. Kummagi neeru koes on 1,2 miljonit nefronit. Kuna nefronid on nendeks moodustiseks, kus tekib uriin, siis nimetatakse nefroneid ka neeru funktsionaalseteks ühikuteks. Üksikutes nefronides tekkinud uriin koguneb mikroskoopiliste kogumistorukeste kaudu väikestesse neerukarikatesse, edasi suurtesse
annaabi.ee 
