3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet) Pikad: eesmine pikiside, Tagumine pikiside, Ogadeülineside Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid Ellipsoidliiges( N: randmeliiges) , Sadulliiges ( N: pöidlajuures) 6. Puusaliiges: A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed Frontaaltelg ( painutus, sirutus) sagitaaltelg ( eemaldamine, lähendamine) vertikaaltelg ( sisse- ja väljapööramine) C: nimeta liigesed (2), mille moodustamisest puusaluu osa võtab. Puusanapp, toppurmulk 7. Nimeta luud, mille vahele moodustub: ülemine kuklaliiges Kuklaluu ja kandelüli 8
kitsam osa. Seinteks on ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndra luu. Häbemeliidus: Tekib häbemluude ühendumisel, mõlema liigesepindade vahelist täidab kiudkõherline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu ehk liigeseõõne alge. Ülmist ja alumist serva tugevadavad fibroossed sidemed. Ristluu-niudeliiges: selle abiga ühenduvad mõlemad puusaluud. Liigesepinnad on ebatasased ja kujult kongurentsed 113. Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Keraliigese erivariant- pähkelliiges. Reieluupea ühendub puusanappiga millel on abiks veel puusanappamokk. Liikuvust piirab liigese ühendus, arvukad sidemed ja tuvead lihased. Kolmeteljeline. 114. Põlveliiges: Plokk- kui ka ratasliiges. Ühendab reieluud sääreluuga. Pindadeks on reiluupõndad (front ja sagit suunas kumerad, kumerus suureneb eest taha) säärluu põntade
külgmiselt pinnalt Vaagnavöötme eesmine (1 tk) ja tagumised lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis Pilt koht koht toimuvad liigutused juhib liigutust M. iliopsoas: -lülisam- trochanter -reie fleksioon -puusaliiges ja plexus -m. psoas major mas (T12-L5) minor -vaagna ette kallutus lülidevahe- lumbalis -m. iliacus -fossa iliaca liigesed (SPRINTERI- -kere lat.fleksioon - puusaliiges LIHAS) -ülemine osa lülisamba ekstensioon ja alumine osa
Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus
Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus
4. Nimeta 3 liigese tüüpi. Kirjelda tähtsust. Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. Niisugused liigesed on põlveliigeses ja küünarvarreliigeses. Silinderliiges Võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli ja seetõttu saab ta pead pöörata. Keraliiges Ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas, on kõige suurema liikumisulatusega. Keraliigesed on näiteks õla- ja puusaliiges. 5. Kirjelda luid, mis on omavahel painduvalt ühendatud. Nende luude liikuvus ei ole nii suur kui liigestega ühendatud luudel, kuid ühenduskohad ei ole ka jäigad. Painduvalt on omavahel ühendatud näiteks selgroolülid.
saame teha liigutusi vaid ühes suunas. Kui me liigeseid üle koormame või ebaloomulikult liigutame, võime neid venitada, nikastada või isegi välja väänata. Kuna inimesel on mitut tüüpi liigeseid, siis need võimaldavad teha ka erinevaid liigutusi. Keraliiges on kõige suurema liikumisulatusega, kuna ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas, kus on võimalik teha ka ringikujulisi liigutusi. Keraliigesed on inimesel õla- ja puusaliiges. Veel on meil plokkliigesed, mis võimaldavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. Niisugused liigesed on meil põlveliiges ja küünarvarreliiges. Pööravaid liigutusi võimaldab Keraliiges teha meil silinderliiges. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli ja seetõttu saame me pead pöörata. Plokkliiges Silinderliiges
7. Asetada patsiendi käed kõrvale (pilt 11). Pilt 11 8. Asetada patsiendile tekk peale. 12.15. Survepunktid. Selili asend: · Kukal · Õlgade tagumised piirkond · Küünarliiges · Nimme piirkond · Ristluu · Kannad Külili asend: · Pea Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm · Õla külgmine piirkond · Küünarliiges · Puusaliiges · Taljenõgusus · Põlveliiges · Hüppeliiges Poolkõhuli ehk Simsi asend: · Kõrv ja põsk · Voodipoolne õlg · Näopoolse käe küünarvars · Põlved · Sirutatud jala pöia välisserv Kõhuli asend: · Kõrv ja põsk · Õlgade eesmine piirkond · Rinnad · Mehel suguelundid · Naistel puusanukid · Põlved · Varbad Poolistuv ehk Fowleri asend: · Pea · Õlgade tagumine piirkond
Test 1 4. nimeta lülisammast tugevdavad sidemed. 3 pikka ja 3 lühikest. Pikad: 1. Eesmine pikiside 2. Tagumine pikiside 3. Ogadeüline side Lühikesed: 1. Ogajätkede vahelised sidemed 2. Ristijätkete vahelised sidemed 3.kollasidemed 5. puusaliiges. Mis luud ja mis osad liigestuvad. Liigesetüüp. Liikumisteljed ja liikumised selles liigeses. Puusanapp. Reieluupea läheb sisse. Liiges on tüüpiline keraliiges. Liikumised: frontaalteljel ette ja taha painutus. Sagitaalteljel eemaldamine ja lähendamine. Vertikaalteljel sissepööramine ja väljapööramine. Ka koonusliikumine. 6. 5 näokoljuluud ja ladina k. Nimi ja kas koljus 1 või kaks. Ninaluu(2) – os nasale, sarnaluu (2) – os zygomaticum, alalõualuu(1) - mandibula,
Kollane luuüdi- torude sees olev raskvarikas luuüdi Kõõlus- sidekoeline väät, mis ühendab luid Liiges- luude ühendus, mis tagab liikuvuse Skelett- inimese tugielundkonna osa, koosneb luudest Luustiku ülesanded: Toestamine Kaitsmine Liikumise võimaldamine Lihastele kinnituskoht Liigestes on luudeotsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekiht. Liigesetüübid: Keraliiges nt:õla- ja puusaliiges Plokkliiges nt: põlve- ja küünarvarreliiges Silinderliiges nt: kael Koljuõmblused on luudevahelised ühendused. Lihaste abil saab selgroog vetruda ja painduda. Rinnakorvi põhiülesanne on siseelundite kaitsmine. Selgrookõverused aitavad painutada, sirutada ja pöörata. Lampjalgsuseks nimetatakse jalavõlvi lamendumist. Lihaste ülesanded: Kehaosade liigutamine Kehatemperatuuri säilitamine Kaitsmine Kehale kuju andmine
mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks. Luustiku e. Skeletti ülesanded: · Lihastele kinnituskohaks · Kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi (pea ja seljaaju) · Võialdab inimesel liikuda · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Liiges kahe või enama luu ühendus, mis lubab neil liikuda. Jagunevad : o Keraliigesed kõige suurema liikumisulatusega. Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi. Nt. Õla ja puusaliiges. o Plokkliiges luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased e
siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi (pea- ja seljaaju) 23. Liiges on kahe või enama luu ühendus. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jab liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekõhn e. liigesekapsel. 24. Keraliiges- ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas ning on kõige suurema liikumisulatusega liiges. Võimaldab erinevates suunades vabalt liikuda (õla- ja puusaliiges) Plokkliiges- saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi- tagasi (põlveliiges) Silinderliiges- võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on ühendatud silinderliigesega kaks ülemist kaelalüli ja seetöttu saab ka pead pöörata. 25. Keraliiges- õla- ja puusaliiges Plokkliiges- põlveliiges ja küünarvarreliiges Silinderliiges- kaks ülemist kaelalüli 26. Painduvalt on omavahel ühendatud selgroolülid, nende vahel on
Tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. Selgroolülid on kohakuti ja lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. Selgroolülide vahel on kõhrekettad, mis on omavahel liikuvalt ühenatud. Luudevahelised ühendused: Liigesed kahe või enama luu liikuv ühendus. Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. Liigeste tüübid: Keraliiges võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda (nt. Õlaliiges, puusaliiges) Plokkliiges võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasitagasi (nt. Küünarliiges, põlveliiges) Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi (nt. Kaks ülemist kaelalüli) Koljuõmblused liikumatul on inimese kehas seotud nt. ajukolju luud (koljuõmblused). Luude tähtsus: Toestab keha pehmeid kudesid Annab kehale kuju On lihastele kinnituskohaks Võimaldab sooritada liigutusi Kaisteb siseelundeid Mineraalainete talletaja
sünoviaalmembraan, kus toodetakse liigesevõiet, mis libestab liigeseid; ja välimine on fibroosmembraan, mis on sidekoeline ümbris). Liigeseõõs sisaldab liigesevõiet. 92. Nimeta liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta. Liigeseõõnsusemokk näiteks õlaliigesemokk ja puusaliigeses napamokk, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. Õlas. Õlaliiges on väga pude, lihtne vigastada, aga võimaldab meil palju liikuda. Puusaliiges aitab meil püsti olla, aga peab vaeva nägema, et ta hästi liiguks. Liigesekettad paiknevad kujult mittesobivate liigesepindade vahel; need jaotavad liigeseõõne kaheks osaks. Rinnaku-rangluu liigeses olev pidevketas - väga hästi liikuv liiges, sobitab pindu omavahel. Põlveliigeses esineb võruketas/menisk 2 tükki ühes põlveliigeses. Lülisamba lülikehade vahel lülivahekettad, inimese selja seisund sõltub millised on lülivahekettad, annavad lülisambale hea liikuvuse,
Anatoomia eksam: Liigesed: Eksamile kümme liigest 1. Lülisamba ühendused 2. Kuklaliigesed 3. Articulatio saproiliaca 4. Articulatio carpometacarpea (ainuke saudltüüpi liikumine) 5. Õlaliiges 6. Randmeliiges 7. Küünarliiges 8. Puusaliiges 9. Põlveliiges 10.hüppeliiges Lihased Eksamil: 2 küsimust lihastest Lihaste poolt moodustatud topograafilised piirkonnad (need on tomuski antud lehel olemas) Mõni suur lihas või lihasrühm Lihas: algus + kinnitus + funktsioon Lihasrühm: funktsioon + rühma algus + kinnitus Osa lihaseid peab ära tundma laiba peal Eksamile tulevad lihased: Mälumislihaste rühm Suupõhja lihased ---> 1 alapunkt siseelundite küsimuse juures
vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigesepea ulatub liigeseauku). Luuotsi hoiavad veel liigestes koos peale liigesekihnu sidemed, kõõlused ja lihased. Liigesevigastuse korral nihkuvad luuotsad teineteisest eemale. Vigastatud liiges paistetab üles, on valulik ja seda ei saa liigutada. Liigeste tüübid 1)Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ringikujulisi liigutusi. Näiteks õla- ja puusaliiges 2)Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi.Näiteks saab pead pöörata. 3)Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas(painutus ja sirutus). Näiteks põlveliiges Luude ühendused Luud on ühendatud liikuvalt liigestega -painduvalt selgroolülidega -jäigalt koljuluudega Inimese luustiku tähtsamad luud on : I KOLJU(näo- ja ajukolju) II SELGROOG (ehk lülisammas) III RINNAKORV (rindkere)
Varbad (varbalülid-//varbaluud// neid on 14 tükki) 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side); Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) – (Liigese pinnad(neid on 2); Liigese pilu; Liigese kapsel) B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid – (ellipsoid ehk munaliiges; sadulliiges) 4. Puusaliiges: A: Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese – (Reieluupea; Puusaluu puusanapp – See on tüübilt kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed – Frontaaltelg(ette- ja tahapainutus); sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine); Vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 5. Nimeta luud, mille vahele moodustub: A: Ülemine kuklaliiges (Kuklaluu ja kande lüli) B: Milliste luude vahele tekib alalõua luu (oimuluu ja alalõualuud)
14. Luuline vaagen nimetage luud, mis selle moodustavad. Kuidas jaotatakse luuline vaagen? Koosneb kahest puusaluust, ristluust, õndraluust ja nendevahelistest ühendustest. Jaguneb suureks ülemiseks osaks ja väikseks alumiseks osaks. Jaotumine toimub vaagna sisepinnal oleva joone järgi. 15. Nimetage kaks kõige liikuvamat liigest inimkehas. Nimetage luud, millised selle liigese moodustavad. * Õlaliiges: õlavarreluu ja abaluu * Puusaliiges: Puusaluu napp ja reieluu pea. 16. Nimetage kaks suurt liigest inimkehas, mille ühenduvad omavahel vähemalt kolm luud. Nimetage luud, millised selle liigese moodustavad. * Põlveliiges: reieluu, sääreluu ja põlvekeder * Küünarliiges: küünarluu, kodarluu, õlavarreluu 17. Kuidas on omavahel ühendatud koljuluud? Koljuluud on omavahel ühendatud õmbluste ja kõhrliidusega. Alalõualuu on liikuvad ühenduses oimuluudega.
Vaagen tervikuna, liigesed, liidused, liikuvus, soolised einevused. Puusaluude ühendusele mõjuvad jõud. Vaagen koosneb ristluust ja kahest puusaluust, Häbemeliidus – ehk sümfüüs moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel Ristluu-niudeliiges on lameliiges – väga piiratud liikuvusega . Soolised erinevused – naise vaagen – lühem ja lamedam mehel – kõrgem ja ettesuunatud. Puusaluude ühendusele mõjuvad jõud Gravitatsioonijõud Vastusurvejõud 16. Puusaliiges, abiseadeldised, liikuvus. Puusaliiges on pähkelliiges. Selle moodustavad reieluu pea ja puusanapp. Abiseadeldised: • liigesmokk • niude-reieluu side • puusanapa ristiside • reieluupeaside • sõõrvööde Liikuvus: ümber frontaaltelje, ümber sagitaaltelje , ümber vertikaaltelje 17. Puusaliigesele toimivad lihased, innervatsioon. Niude nimmelihas. suur tuharalihas. väike tuharalihas suur lähendaja. Kolmepeane pööraja.
...skolioos 24.Ilma toetuspinnata pöörete sooritamine toimub... abil · puusavöö · pea · õlavöö 25.Tsenrifugaaljõud on seda suurem, mida ... · kaugemal on käed kehast · lähemal on käed kehale 26.Trampoliinil tahasaltos annab pöördejõu... · põlved · õlad · puusad 27. Mis tuleb teha kinnise põlvetrauma korral? ...külm...kõrgemale...kompress- 3 K süsteem 28. Milline neist on inimese keraliiges? · Põlveliiges · puusaliiges · küünarliiges 29.Kui suur on sotsiaalmaks? ...33% 30.Trampoliinil istesse hüpet sooritades peavad käed olema asetatud batuudile nii et · näpud on suunatud ette · näpud suunatud taha 31.Treeneri eesmärk treeningutel on... · õpetada tehnikat · tekitada motivatsiooni 32. Lihaskrambi korral on ... puudus. · Ts · Mg · K 33. Tervislikult toitudes peaks päevas tarbima rasva... · 5% · 10-15% · 15%-30% 34
3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet) Pikad: eesmine pikiside, Tagumine pikiside, Ogadeülineside Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid Ellipsoidliiges( N: randmeliiges) , Sadulliiges ( N: pöidlajuures) 6. Puusaliiges: A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed Frontaaltelg ( painutus, sirutus) sagitaaltelg ( eemaldamine, lähendamine) vertikaaltelg ( sisse- ja väljapööramine) C: nimeta liigesed (2), mille moodustamisest puusaluu osa võtab. Puusanapp, toppurmulk 7. Nimeta luud, mille vahele moodustub: ülemine kuklaliiges Kuklaluu ja kandelüli 8
Eristatakse kera-, plokk-, ja silinderliigeseid. Liiges koosneb kolmest osast: Luudest, kõhretest ja kõõlustest. Kuidas liigeseid jaotatakse ? *Plokkliigestes saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. (põlveliiges, küünarvarreliiges). *Keraliiges on inimesel kõige liikuvaim liiges. Liikuva luu ümar liigesepea asetseb liikumatu luu liigeseaugus. See võimaldab järsult mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ka ringikujulisi liigutusi. (õlaliiges, puusaliiges) *Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on ühendatud silinderliigesega kaks ülemist kaelalüli, seetõttu saab ta pead pöörata. Lihaste ülesanded: *Liikumisfunktsioon *Omavad kuju *Osalevad aktiivselt ainevahetuses *Aitavad tekkitada energiat *Aitavad säilitada kehatemperatuuri *Lihased töötavad pidevalt. *Lihaste tööks on vaja energiat, mida saadakse peamiselt glükoosi lagundamisel hapniku abil. *Kõikide liigeste liikumapanemiseks on vaja jõudu
plaadikujuline kõhr, mille rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Luud katab pealt luuümbris, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega. Luuümbris moodustab luurakke, mille arvel kasvavad laste luud jämedamaks. Kui luu murdub, hakkab luuümbris selle parandamiseks uusi rakke moodustama. 4. Luude ehitus, tema osade ülesanded Vastus: Lk 14-15 5. Luudevahelised ühendused Vastus: Liikuv ühendus e liiges. 1)Keraliiges- võimaldab liigutusi igas suunas (õlaliiges, puusaliiges) 2)Plokkliiges- liigutused ühes tasapinnas (küünarliiges, põlveliiges) 3)Silinderliiges- pööravad liigutused (2 ülemist kaelalüli) Painduv ühendus- painutavad liigutused (selgroolülide vahel on kõhrest vahekettad) Liikumatu ühendus e liidus- (ajukoljuluud) 6. Liigese ehitus. Liigese tüübid Vastus: Kõhred- katavad luu pinda liigeses, need vähendavad hõõrdumist ja kaitsevad luud kulumise eest Liigesekapsel- hoiab liigesevõide liigeseõõnes
sagitaalsuunaline pilu. See pilu tagab liikuvuse ja amortisatsiooni. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. -soolised iseärasused: Mehe vaagen – kõrgem ja kitsam, ette suunatud, kolmnurkne Naise vaagen – lühem ja laiem, eest taha suunatud, lamedam -puusaluude ühendustele mõjuvad jõud: 1) Gravitatsioon – keharaskus alla vaagnale suunatud, lükkab puusaluid eemale 2) Vastandjõud – reieluud suruvad vaagna kokku 16. Puusaliiges, abiseadeldised Liigestuvad pinnad: reieluu pea ja puusaluu napp Abiseadeldis: napamokk – napa ääre kõrgendus Keraliigese erivariant – pähkelliiges Sidemed: 1) Niudeluu-reie side – piirab reie taha viimist, aitab keha tasakaalu säilitada, inimorganismi tugevaim side 2) Puusanapa-ristiside – sulgeb napaaugu ja annab liikuvust 3) Reieluupeaside – algus ristside ja liigub reieluupea sisse 4) Sõõrvööde – reieluu kaela ümber, hoiab reieluupead napas -liikumisvõimalused:
Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldav neil liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesvedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigesekihn ühendab kõhresid ning tekitab luude vahelise õõnsuse Liigesevõie hõõrdumise vähendamiseks Kõhr pehmendamaks ja muuta sujuvamaks liikumist. KERALIIGESED võimaldab mitmes suunas liigutada. Õlaliiges, puusaliiges PLOKKLIIGES võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Põlvekeder SILINDERLIIGES võimaldab teha pööravaid liigutusi. Selgroog Inimese kehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi. Liikumatult on omavahel seostanud näiteks ajukolju luud. Nende ühendusi nim. koljuõmblusteks. TÄHTSAMAD OSAD: kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud
kumer, mis asetsevad omavahel põimununa. Liikumine toimub siis ümber frontaaltelje (sirutamine ja painutamine) ning ümber sagitaaltelje (lähendamine ja kaugendamine), näiteks pöidla randme-kämblaliiges. Kolmeteljelised liigesed on keraliiges, pähkelliiges. Keraliiges erineb munaliigesest selles, et ta liigesauk on väiksemate mõõtmetega kui kaarjas liigespeand, nii saab toimuda vabam liikumine. Näiteks õlaliiges. Pähkelliiges on keraliigese erivariant (nt puusaliiges), milles liigeseauk ümbritseb reieluu pead rohkem kui poole kerapindalast. Lameliiges on ka veel üks keraliigese erivariantidest. Mõlemad liigespinnad on peaaegu siledad, ilmneb vaevu märgatav nõgusus ja kumerus. Lisaks liigespindade kujule on liikuvus piiratud veel nendes olevate liigesekihnu tugevuse tõttu, toimub vaid tühine rotatsioon ja mõningane liigespindade nihkumine teineteise suhtes. Nt randme-kämblaliiges. 2.Lihased, mis teostavad liigestes erinevaid liigutusi:
- Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) liigese pinnad (2), liigese pilu, liigese kapsel B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid - Ellipsoidliiges, nt kodarluu-randmeliiges (painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine, koonusliikumine) - Sadulliiges, nt esimene randme-kämblaliiges (eemaldamine, lähendamine, oponeerimine, reponeerimine, koonusliikumine) 8. Puusaliiges: A: Mis luude, mis osad moodustavad puusaliigese - Reieluupea; puusaluu puusanapp B: Tüüp: kera liiges C: Millised on liikumis suunad ja teljed - Frontaaltelg (ette- ja tahapainutus), sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine), vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 9. Nimeta luud, mille vahele moodustub: A: Ülemine kuklaliiges (kuklaluu ja kandelüli) B: Milliste luude vahele tekib alalõualuu (oimuluu ja alalõualuud)
3. veresooned - toidab 4. luuüdi punane toodab vererakke, kollane talletab varuained 5. närv - ühendab 6. luuümbris loob uusi luurakke 10. Luustiku ülesanded. a) toestada b) lihaste kinnitus c) kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi d) võimaldab liikuda 11. Luudevahelised ühendused ja nende tüübid. Luudevahelised ühendused jaotatakse: 1. Liikuvad ühendused e. ....liigesed....... · Keraliiges ringikujulised liigutused nt õlaliiges, puusaliiges · Plokkliiges edasi tagasi põlves ja küünarnukis · Silinderliige pöörlevad kaelas 2. ...Painduvad.. ühendused - ..ei saa keerata ega pöörata selgroolülide vahel 3. ...Liikumatud.... ühendused - ..ei liigu koljuluude vahel, puusaluu, ristluu 12. Inimese luustik (luude nimetused jooniselt). Tähista joonisel numbritega: 1. kiiruluu 2. otsmikuluu 3. oimuluu 4. ninaluu 5. sarnaluu 6. ülalõualuu 7. alalõualuu 8. selgroog 9. kaelalülid 10. rinnalülid 11
11. Randme-kämbla ja kämbla –faalanksi liigesed, käe-faalanksivaheliigesed (nimi, tüüp, funktsioon ). RaD-Käpõh;(amfiartroos)Pö(s)eem&läh,vast,ring;Kä-lülliig(k)lülvahliig(p) 12. Vaagnavöötme luud, nende ühendid (nimetus, tüüp). Vaagen tervikuna; ealised ja soolised iseärasused, naise vaagna tähtsamad mõõtmed. 2Puus+Rist/P-niud,häb,istm.Häbliid/sümf. 13. Alajäseme vabaosa luud (reie-, sääre- ja pindluu, kanna pöia ja varba luud ). 14. Puusaliiges (ehitus, tüüp, funktsioon ). 15. Põlveliiges (ehitus, tüüp, funktsioon). 16. Jalaliiges: ülemine ja alumine hüppeliiges (ehitus, tüüp, funktsioon ). 17. Kanna-luudevaheliigesed (välja arvatud alumine hüppeliiges), kanna-pöia, pöia-faalanksi ja jala-faalanksitevahelised (nimetus, tüüp, funktsioon ). 18. Jalg tervikuna, piki ja ristivõlv; võlvi tugevdavad sidemed ja lihaste osatähtsus. 19. Luude ühendite jaotus: liidused, liigesed. Liiduste olemus, jaotus
(painutus, sirutus), kui ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). N:kodarluu- randmeliigeses. 2.)Sadul ehk rübiliigese puhul toimub liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje.. Nt pöidla randme-kämbla liiges. 10.Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Kõige vabam ja liikuvam liiges on keraliiges ! 1.)Keraliiges-toimub liikumine mistahes telje umber(õlaliiges) 2.)Keraliigese erivarjant pähkelliiges(puusaliiges) 3.)Keraliigese erivarjant lameliiges( randme-kämblaliiges) 11.Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa Kaelalülide keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Rinnalülid on suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui
Neutraalse aatomi korral on see number vordne elektronide arvuga. Seda naitab jarjenumber. Aatommass on tuumas leiduvate prootonite ja neutronite masside summa. Sama prootonite arvu juures voib aatomites Uleminekugrupi metallide omadused: Hea elektri- ja soojajuhtivus Hea plastilisus Korge sulamistemperatuur Suur tugevus ja kovadus Suur tihedus Pohiliste uleminekugrupi metallide kasutusalad: Fe (iron)- ehitusmaterjal, tooriistad, masinad Ti (titanium)- kunstlik puusaliiges, tuumajaamade torustikud Cu (copper)- elektrikaablid, Lihtsad metallid (poor metals) Valentselektronid paiknevad p-allkihis. Lihtsate metallide sulamis- ja keemistemperatuur on madalam kui uleminekugrupi metallidel. Nende elektronegatiivsus on suurem, nad on pehmemad.Kuigi lihtsate metallide hulka kuuluvad ka germaanium, antimon ja poloonium, peetakse neid tihti metalloidideks ehk poolmetallideks. 4. Metallide kristallstruktuur. Kristallivõred. Polümorfism, isomorfism. Kristallivore tuubid:
Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 42. Ristluu-niudeliiges Kerega ühendub vaagnavööde ristluu-niudeluu liigese abil. Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Lameliiges ning väga piiratud liikumisega (amfiartroos). 43. Puusaliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldis, liikumine Puusaliiges on keraliigese erivariant pähkelliiges. Selle moodustavad reieluupea ja puusanapp. Puusaliigese kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Puusanappa täiendab napamokk. Liikumine ümber kolme telje: Frontaaltelje reie ette ja taha viimine Sagitaaltelje reie eemaldumine ja lähendamine Vertikaaltelje reie sisse-ja väljapööramine 44
· Sagedamini haigestuvad mehed Osteoporoos on luuhõrenemise haigus, mis väljendub luutiheduse vähenemises · Ühised sümptomid · Erisused · Haigus algab nn. hiilivalt · Tuim valu: seljas, puusas · Algstaadiumis kaebused puuduvad · Väsimus, nõrkus · Luutiheduse hõrenemine puusaliiges, lülisammas, ranne · Tüsistus luumurd · Ainuke võimalus enne luumurru teket osteoporoosi riski hinnata on mõõta luutihedust · Sagedamini haigestuvad naised Koksartroos on krooniline liigesehaigus, mille aluseks on kõhre taandareng ja hävinemine ning
Reieluu femur Küünarliiges articulatio cubiti Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula Kodarluu-randmeliiges articulatio kopsuveenid vv. pulmonales radiocarpea kopsutüvi truncus pulmonalis aort aorta Vaagen pelvis kopsutüvi truncus pulmonalis Sümfüüs symphysis ülenev aort aorta ascendens Puusaliiges articulatio coxae aordikaar arcus aortae Põlveliiges articulatio genus alanev aort aorta descendens Kontsluu-sääreliiges e. ülemine unearter a. carotis interna hüppeliiges art. talocruralis välimine unearter a.carotis externa Alalõualiiges art. temporomandibularis kaenlaarter a. axillaris Lõgemed e. fontanellid fonticuli lüliarter a. vertebralis
mitraalklapp valva Õlaliiges articulatio (art.) humeri mitralis Küünarliiges articulatio cubiti poolkuu- ehk semilunaarklapp valva Kodarluu-randmeliiges articulatio semilunares radiocarpea kopsuveenid vv. pulmonales kopsutüvi truncus pulmonalis Vaagen pelvis aort aorta Sümfüüs symphysis kopsutüvi truncus pulmonalis Puusaliiges articulatio coxae ülenev aort aorta ascendens Põlveliiges articulatio genus aordikaar arcus aortae Kontsluu-sääreliiges e. ülemine alanev aort aorta descendens hüppeliiges art. talocruralis unearter a. carotis interna Alalõualiiges art. temporomandibularis välimine unearter a.carotis externa Lõgemed e. fontanellid fonticuli kaenlaarter a. axillaris lüliarter a
12. Nimeta liigese abiseadeldised: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokkliiges ja Ratasliiges (kodar ja õlavarre-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid e. munaliiges ja sadulliiges(kodarluu ja pöidla-randmeliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: Keraliiges (õlaliiges) ja Pähkelliiges(puusaliiges) 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Lüli on luuline lülisamba ehituse alus, mille funktsioon on toetada ja kaitsta seljaaju. Lülisambalüli ehituse põhimõte on, et lülisambas asetseb seljaaju ja neid ümbritseb seljaajunärvid. Lülid on nii ehitatud, et need ei liiguks nii, et kahjustaks seljaaju. 18
need jaotavad liigeseõõne kaheks osaks. 14. Nimeta üheteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Plokkliiges sõrmelühlid, tiguliiges (küünarluu/õlavarreluu) Ratasliiges (nt küünarliigese üks osa) 15. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Ellipsoid- ehk munaliiges (randmeliiges) Sadulliiges (nt pöial) 16. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Keraliiges (nt õlaliiges), pähkelliiges (nt puusaliiges) ja lameliiges (nt randme- kämblaliiges) 17. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud! (info õpikust) Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: kaelaosas 7, rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5 ja õndraluuosas 4-5 lüli. 18. Lülisambalüli ehituse põhimõte. (info õpikust) Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju.
· Sadul- ehk rübiliiges (pöidla randme-kämblaliiges) (ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga). S(lähendamine, eemaldamine), vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. · Joonis lk 29 15. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited. · Keraliiges (õlaliiges -> abaluu ja õlavarreluu vahel)(kämbla-lüliliigesed v.a. Ikämbla lüliliiges, mis on ellipsoidliiges) · Pähkelliiges keraliigese erivariant (puusaliiges -> reieluupea ja puusanapa vahel) · Lameliiges keraliigese erivariant (randme-kämblaliiges -> randmeluude distaalse rea ja II-V kämblaluu vahel) · Joonis lk 29 16. Nimeta lülisamba osad ja neid 17. Lülisamba ehituse põhimõte. moodustavate lülide arvud. Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb jätketest
mis toetab kukalt. · Ristluu all kasutage polstrina lambanahka. · Toetage jalad voodi jalatugede vastu nii, et jalalaba ja säär moodustavad täisnurga ning varbad on suunatud ülespoole. · Toetage haiget jalalabade alt patjade või lambanahaga. · Haige käed seadke kehast pisut eemale, et asend oleks mugav. · Funktsionaalvoodiga saate kergitada peapoolset voodiotsa istuliasendisse. · Enne voodi peatsi tõstmist nihutage haige puusaliiges voodi murdekohaga kohakuti. · Kõrgendatud asend võib olla umbes 3040 kraadi. · Et haige alla ei libiseks, paigutage voodisse jalatugi. · Ergutage haiget, et ta tõstetud voodiäärte abil ise oma asendit parandaks. Küliliasend · Haiget küliliasendisse pannes kõverdage tal see põlv, mis jääb pööramisel peale. · Haige võib aidata kaasa ning haarata ühe käega sellest voodiäärest, kuhupoole teda pööratakse. · Kui haige ei ole võimeline koostööks, pange tema käsivarred
kaitsevad siseelundeid ja närvisüsteemi, toodetakse vererakke.Kolju, Selgroog Rinnakorv, Ülajäsemete luud, Õlavöötme luud, Alajäsemete luud, Vaagnavöötme luud 206 luud Koostis: Mineraalained 55% (Ca, F, Mg, soolad) annavad luudele kõvaduse Orgaanilised ained 25% (valgud, rasvad jt) annavad luudele elastsuse Luurakud ja rakuvaheaine (peamiselt vesi)Keraliigesed - võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda. Näiteks puusaliiges ja õlaliiges. Silinderliigesed - võimaldab teha pööravaid liigutusi. Näiteks kaks ülemist kaelalüli.Plokkliigesed - võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi- tagasi. Näiteks põlveliiges ja õlavarreliiges. Liidused - liikumatud luudevahelised ühendused nt ajukolju luud (koljuõmblused) Liigesed - kahe või enama luu liikuv ühendus Maks töötab
käitunimine. Kehaehitus HOBUSE KEHAOSAD. Eestpoolt tahapoole tunnustatakse üldiselt alljärgnevaid kehaosasid või punkte: pea koos ninamiku, ninasõõrmete, lõua, otsmiku, kukla ja põskedega; kael kägivao või vaskulaarse soone, kaelaharja ja lakaga; esijalad küünarnukkide, õlavarre, kämblaluude, randmeliigeste, sõrgatsite ja kapjadega; rinnak; õlad ja turi; rinnakorv; kõht ja selg; ja lõpuks tagaveerandid: nimmepiirkond, tagakülg, puusaliiges, laudjas, sabajuur või sabaroots, tuharad, reied ning tagajalad: sääred, põlveõndlad, kannakõõlused, sõrgatsid, sääreluud, sarvnaastud ja kabjad. HEA KEHAEHITUS Kui hobuse kehaosad on üksteise suhtes proportsionaalsed ja laitmatu kujuga, siis öeldakse, et loomal on hea kehaehitus. Igal tõul on erinevad suuruse ja kuju normid erinevate kehaosade jaoks. HOBUSE KEHA ESIOTS Hobuse keha esiotsa all mõtleme pead, kaela, pihta, turja ja esijalgu. Need hobused
Erinevad spordialad esitavad painduvusele spetsiifilisi nõudmisi, mis on tingitud võistlustegevuse biomehaanilise struktuuri iseärasustest. Näiteks akadeemilise sõudmisega tegelejatel peab olema hea õla- ja puusaliigese liikuvus, ujujatel hea õlavöö ja põlveliigese liikuvus. 2.2. Painduvuse liigid Painduvuse liigid on üldine, spetsiaalne, aktiivne, passiivne, staatiline ja anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus. Üldine peamiste liigeste (õlaliiges, puusaliiges, lülisammas) liikuvus on heal tasemel. Suur erinevus tippspordis ja tervisespordis. Spetsiaalne hea liikuvus kindlas liigeses (mis sportlasel on oluline) Aktiivne suurim liikuvusamplituut ühes liigeses, ilma kõrvalise abita. Kasutatakse vaid nende lihasgruppide jõudu, mis võtavad otseselt osa vastava liigutuse sooritamiseks. Passiivne suurim võimalik liikuvusulatus ühes liigeses, mis spotlane saavutab väliste jõudude abita (partner, inerts, tõmbeseadmed jt).
Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha ehk perineum (ladina keeles perineum) on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond. Liigesed: Õlaliiges abaluu(scapula) ja õlavarreluu(humerus) Küünarliiges õlavarreluu(humerus), küünarvarreluu(ulna) ja kodarluu(radius) Kodarluu-randmeliiges kodarluu(radius) ja randmeluud(ossa carpi) Puusaliiges puusaluu(os coxae) ja reieluu(femur) Põlveliiges reieluu(femur), põlvekeder(patella) ja sääreluu(tibia) Kontsluu-sääreliiges ehk ülemine hüppeliiges sääreluu(tibia), pindluu(fibula ja kontsluu(talus) Hingamine Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru trachea Peabronhid bronci principales Kops(ud) pulmo(nes) Pleura (kopsukelme) Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti
luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigestes on luud kaetud kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Luuotsi katab ka liigesekihn, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. · Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi, näiteks 2 ülemist kaelalüli on nii ühendatud · Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda, näiteks õla- ja puusaliiges · Plokkliigeses saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas ( painutada ja sirutada), põlveliiges · Liikumatud ühendused näiteks ajukolju · Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega seonduvad alajäsemete luud · Ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise, näokolju luudest on
Tegu on köbrulise pinnaga ja väheliikuva lameliigesega. Just kahe paarilise niude-ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega. 43. Häbemeliidus moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed 44. Puusaliiges pähkel- ehk keraliigesega (lihtliiges). Liigenduvad reieluu pea ja puusaluunapp. Selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Liigutused toimuvad ümber frontaal, sagitaal ning vertikaaltelje ning koonusliikumine (ümber kõikide telgede). Abiseadeldiseks liigesemokk. 45. Põlveliiges kombineeritud lihtliiges nii plokk- kui ka ratasliiges. Liigenduvad sääreluu põndapealsed ja reieluu põndad
Seinad – alumine lig.inguinale ülemine m.obliquus internus abdominis’e ja m.transversus abdominis’e alumised servad eesmine m.obliquus externus abdominis’e aponeuroos tagumine fascia transversalis b.naisel lig.teres uterina mehel funiculus spermaticus ! Lacuna musculorum a. mis piirab seda ülalt - lig. unguinale alt - os ilium mediaalselt - arcus iliopectineus a. mis sellest läbi kulgevad - m. iliopsoas, n. femoralis ! Liigesed – 2 küsimust 1. Puusaliiges - art. coxae ! a) liigestuvad pinnad: facies lunatum acetabuli, labrum acetabuli (os coxae) + caput femoris b) tüüp: keraliiges, kolmeteljeline liiges c) liigesesisesed sidemed: lig. iliofemorale, lig. pubofemorale, lig. ischiofemorale d) kapsliga seotud sidemed: zona orbicularis, lig. capitis femoris, lig. transversum acetabuli e) teljed ja liikumised: frontaaltelg - anteflexio-retroflexio sagitaaltelg - abductio-adductio vertikaaltelg - rotatio + circumductio ! 2
kannaköber.Kiiruskang lihasjõud asun toetuspunktidele väga lähedal, raskusjõu rakenduspunkt aga väga kaugel. Lihasel on liigutust raske sooritada. Sellepärast saavadki harjutused toimida suure amplituudi ja suure kiirusega, kuid jõudlus harjutustel on väike. Liigutuste kiirus ja amplituud on suhteliselt suur. Nt õlaliiges, põlveliiges, küünarliiges 5.TASAKAALUKANGI, JÕUKANGI JA KIIRUKANGI ESINEMINE INIMKEHAS Tasakaalukang ülemine kuklaliiges, ülemine hüppeliiges, puusaliiges, lülidevaheliigesed. Jõukang - päkkseise tõusmise toetuspunktiks on pöialuudepead, lihaste kokkutõmbejõu rakenduspunktiks kannaköber.Kiiruskang õlaliiges, põlveliiges, küünarliiges. 6.SELGITAGE PAINDUVUSE MÕISTE Painduvus on tugiliikumiselundkonna omadus, mis määrab inimese liigutuste liikumisulatuse. Üksikliigest iseloomustades kasutatakse mõistet liikuvus. Liikumisulatus sõltub liigese ehitusest, tüübist, ümbritseva lihasmassi suurusest ja lihaste ning kõõluste,
menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 14. Üheteljelised liigesed · Plokkliiges-sõrmelülid, varbalülid · Ratasliiges- kodar ja õlavarre-küünarluu liiges 15. Kaheteljelised liigesed · Munaliiges-kodar- ja randmeluu vahel · Sadulliiges- pöidla randme kämblaliiges 16. Kolmeteljelised liigesed · Keraliiges- õlaliiges, puusaliiges · Lameliiges- lülisamba lülide vahel 17. Lülisammas koosneb 33-34 lülist 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 18. Lülisamba ehituse põhimõte
12. Nimeta liigese abiseadeldised: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokkliiges ja Ratasliiges (kodar ja õlavarre-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid e. munaliiges ja sadulliiges(kodarluu ja pöidla-randmeliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: Keraliiges (õlaliiges) ja Pähkelliiges(puusaliiges) 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Lüli on luuline lülisamba ehituse alus, mille funktsioon on toetada ja kaitsta seljaaju. Lülisambalüli ehituse põhimõte on, et lülisambas asetseb seljaaju ja neid ümbritseb seljaajunärvid. Lülid on nii ehitatud, et need ei liiguks nii, et kahjustaks seljaaju. 18
liigesevedelikuga. Liigesepinnad sobivad omavahel kokku, võimaldades teha kindla ulatuse ja telgedega liigutusi. Liigeste piiratud liikumine on sihipärase arengu tulemus, mitte looduslik puudus. Tänu taolistele mehaanilistele piirangutele fikseeritakse inimese liigutused ilma lisaenergiat kasutamata. Liigutusulatuse piiramine lihastega on nii energiakulukas kui ka ebastabiilne. Kõige suurema liikuvusega keraliigesel on kolm telge. Näiteks saavad õla- ja puusaliiges liikuda kõikides suundades ning lisaks pöörduda ehk roteeruda ümber oma pikitelje. Plokkliiges, näiteks küünarliiges või põlveliiges, saab liikuda vaid ümber ühe telje. Silinderliiges, näiteks kaks ülemist kaelalüli, võimaldab liikumist ümber oma telje, näiteks pea pööramisel. Inimese skelett Inimese skeleti eripärad võrreldes muude imetajatega tulenevad eelkõige tema püstisest kõnnakust.
annaabi.ee 
