Funkts: tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt 64. KAELA LIHASED ASTRIKLIHAS TAGUMINE ASTRIKLIHAS: Algab: 3e alumise kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 2. Roide välispinnale KESKNE ASTRIKLIHAS: Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt Kinnitub: 1. Roide ülemisele pinnale EESMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 1le roidele Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid, kallutab lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ning kahepoolsel tegevusel painutavad lülisamba kaelaosa PEAPÖÖRAJALIHAS (RINNAKU-RANGLUU- NIBUJÄTKE LIHAS) Algab: kahe peana. Üks neist algab rinnakupidemelt, teine rangluu rinnakmiselt otsalt Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosale Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas; kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba
teisel, ja väga levinud juhul, auto on sõitnud vastu takistust. Kokkupõrge on toimunud eest alla 25°. Sellisel juhul on tegemist väga suurte energiatega, mis omavahel kokku on saanud ning eeldatavalt on ohvrite vigastused tõsised. Suure tõenäosusega on vigastada saanud: näo-kolju, lülisamba kaelaosa, rindkere, vaagen ja jäsemed. TAGANT OTSASÕIT Üks auto on teisele tagant otsa sõitnud. Selles autos, millele tagant otsa sõideti võib kohata kõige enam lülisamba kaelaosa vigastusi. KÜLJELT SISSESÕIT Üks auto on sõitnud teisele otsa küljelt. Tõenäoliselt on vigastatud aju-kolju, rindkere, vaagen ja jäsemed. ÜMBER PAISKUMINE Auto on paiskunud ümber ja jäänud lõpuks kas: ratastele, küljele või katusele püsima. Kindlasti peab arvestama lülisamba kaelaosa vigastustega ning rohkete muude traumadega, sest auto liikumise ajal liigub inimene autos sees väga ettearvamatult ja trauma tekitajad on väga erinevad. MOOTORRATTUR
14. Üheteljelised liigesed · Plokkliiges-sõrmelülid, varbalülid · Ratasliiges- kodar ja õlavarre-küünarluu liiges 15. Kaheteljelised liigesed · Munaliiges-kodar- ja randmeluu vahel · Sadulliiges- pöidla randme kämblaliiges 16. Kolmeteljelised liigesed · Keraliiges- õlaliiges, puusaliiges · Lameliiges- lülisamba lülide vahel 17. Lülisammas koosneb 33-34 lülist 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 18. Lülisamba ehituse põhimõte Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide
posterius' telt (4 iseseisva kimbuna?) alla lateraalsele, kus kinnitub Scapula Margo medialis' e ülemisel osal ning osalt ka Angulus superior' il (vt. paremp. joonist - vasakpoolne tumedam riba). f-n: 1) tõstab Scapula Angulus superior' i, millega soodustab Angulus inferior' i liikumist mediaalsele lülisamba suunas; 2) fikseeritud Scapula korral langetab lülisamba kaelaosa taha; 3) ühepoolsel kontraktsioonil langetab lülisamba kaelaosa vastavalt oma asukohale kas paremale või vasakule. 5. M. serratus posterior superior asukoht: lame ja suht. õhuke lihas, kaetud M. rhomboideus' e poolt; kulgeb 2 ülemise rinna- ja 2 alumise kaelalüli Proc. spinosus' elt alla lateraalsele, kus kinnitub 2. - 4. roide välispinnal, Angulus costae' dest veidi lateraalsemal.
63. KAELA LIHASED Tagumine astriklihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Kolme alumise kaelalüli ristijätkelt 2. roide välispinnale *astriklihased tõstavad roideid *Fikseeritud rindkere puhul ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ja pööravad seda samaaegselt vastaspoolele. *kahepoolsel tegevusel painutavad astriklihased lülisamba kaelaosa. Keskne astriklihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon
1. KORDAMISKÜSIMUSED SKELETISÜSTEEMIST 1. Nimetage skeleti funktsioone (3) Toetada ja kaitsta keha, teostada keha liigutusi, toota vererakke, moodustab mineraalainete varu. 2. Nimetage lülisamba osad ja lülide arv nendes kaelaosa 7 kaelalülist rinnaosa 12 rinnalülist nimmeosa 5 nimmelülist ristluuosa 5 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad ristluu õndraosa 45 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu 3. Roideid on inimesel 12 paari ja vastavalt kinnitumisele jagunevad: * pärisroided I VII roidepaar , kinnituvad rinnakule kõhre varal
0 Rusutustunne 0 Otsustusvõimetus 0 Unehäired ja isutus 0 Seedeelundite ning südame-veresoonkonna süsteemi häired 0 Lihasepinge 0 Suurenenud higistamine jms. Kahjustuste ennetamine TOOL 0 Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi 0 Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral. 0 Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm 0 Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav. 0 Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta. Kahjustuste ennetamine LAUD 0 Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist: 0 Jalad peavad toetuma kindlalt maha. 0 Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge.
alumine äär veenidest Peapööraja* Rinnak ja rangluu Oimuluu nibujätk Hoiab pead vertikaalasendis, sternocleidomastoideus kallutab pead tahha, pöörab vastassuunda Pea ja kaela pikklihas Kuklaluu Kaela ja rinnalülide Painutavad lülisamba kaelaosa, eesmine pind kallutavad küljele Trapetslihas* Rinnalülide Rangluu, õlanukk, Abaluu tõstmine ja langetamine, trapezius ogajätked, abaluuhari kesskjoonele lähendamine (kaela kuklatagusesidem sirutus) ed, kuklamügar
I-VII pärisroided: kinnituvad rinnakule kõhre varal VIII-X ebaroided: kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare XI- XII vallasroided: kinnituvad lihastes NB! VIII- X roidepaari kõhredest moodustub roiete kaar- ARCUS COSTARUM Roidekõhr moodustab roide eesmise osa ja I- VII roidepaar kinnituvad selle varal rinnakule -Lülisammas ehk COLUMNA VERTEBRALIS koosneb 33-34 lülist ja jaotub viieks osaks: 1. kaelaosa PARS CERVICALIS- koosneb 7 kaelalülist 2. rinnaosa PARS THORACICA- koosneb 12 rinnalülist 3. nimmeosa PARS LUMBALIS- koosneb 5 nimmelülist 4. ristluuosa PARS SACRALIS- koosneb 5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad ristluu- OS SACRUM 5. õndraosa PARS COCCYGEA- koosneb 4-5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad õndraluu- OS COCCYGIS ülajäseme skelett: jaguneb õlavöötme ja vaba ülajäseme luudeks -õlavöötme luud:
alis rinnak s t e r n u m roided c o s t a e Vaagnavöötme luud : puusaluu o s c o x a e Lülisammas jaguneb koosneb 33-34 lülist ( lüli v e r t e b a ) Niudeluu o s i l i u ja jaotub viieks osaks: Häbemeluu o s p u b i s 1. kaelaosa p a r s c e r v i c a l i s Istmikuluu o s i s c h i i koosneb 7 kaelalülist 2. rinnaosa p a r s t h o r a c i c a koosneb 12 rinnalülist 3. nimmeosa p a r s l u m b a l i s koosneb 5 nimmelülist 4. ristluuosa p a r s s a c r a l i s 5 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad ristluu o s s a c r u m 5. õndraosa p a r s c o c c y g e a 4-5 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu o s c o c c y g i s
ümber: frontaaltelg painutus, sirutus ; sagitaaltelg lähendamine, eemaldamine; vertikaaltelg välja ja sissepoööramine. Ka koonusliikumine 2) PÄHKELLIIGES (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES (randmekämbla liiges) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 16) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku
ümber: frontaaltelg – painutus, sirutus ; sagitaaltelg – lähendamine, eemaldamine; vertikaaltelg – välja ja sissepoööramine. Ka koonusliikumine 2) PÄHKELLIIGES – (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES – (randmekämbla liiges) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 16) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku
ümber: frontaaltelg painutus, sirutus ; sagitaaltelg lähendamine, eemaldamine; vertikaaltelg välja ja sissepoööramine. Ka koonusliikumine 2) PÄHKELLIIGES (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES (randmekämbla liiges) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 16) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku
ohupiirkonnast välja värske õhu kätte ning seada poolistuvasse asendisse. Kutsu kiirabi, kui kannatanul on häiritud hingamine või ta on teadvuseta. KRAMBID Tegutsemine krampide korral: 1) Krampidega inimest kinni hoida ei tohi, pead tuleb kaitsta vigastamise eest. 2) Krampides inimesele ei panda midagi suhu. 3) Pärast krambihoogu pane kannatanu küliliasendisse. 4) Juhul kui haige ei toibu 10 minuti jooksul, kutsu kiirabi. LÜLISAMBA KAELAOSA MURD Tegutsemine lülisamba kaelaosa murru korral: 1) Lülisamba kaelaosa murru kahtlusel liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui võimalik. 2) Juhul kui ei ole vältimatut vajadust (näiteks väljatoomine põlevast autost või veest päästmine), ära kannatanut liiguta. 3) Oota kiirabi saabumist. 4) Rahusta kannatanut ja keela tal pead kallutada.. 5) Kannatanut transporditakse selili asendis kanderaamil või alusel. MUUD LÜLISAMBAMURRUD Tegutsemine lülisambamurdude korral:
e) 63. Kaela lihased: Autohtoonsed lihased: a) Tagumine astriklihas (külgmine rühm) - Algab: kolme alumise kaelalüli ristijätkelt. Kinnitub: 2. roide välispinnale. b) Keskne astriklihas (külgmine rühm) - Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt. Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale. c) Eesmine astriklihas (külgmine rühm) - Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt. Kinnitub: 1. Roidele. Fikseeritud kaelaosa puhul tõstavad astriklihased roideid. Fikseeritud rindkere puhul ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ja pööravad seda samaaegselt vastaspoolele. Kahepoolsel tegevusel painutavad astriklihased lülisamba kaelaosa. Heterohtoonsed lihased: a) Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas e. (peapöörajalihas) - Algab: kahe peana, üks algab rinnakupidemelt ja teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluu
b) Ratasliiges (lähimine ja kaugmine kodar-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: a) Ellipsoid e. munaliiges (kodarluu-randmeliiges). b) Rübi e. sadulliiges (pöidla randme-kämblaliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: a) Keraliiges (õlaliiges). b) Pähkelliiges on keraliigese variant (puusaliiges). c) Lameliiges on keraliigese variant (randme-kämblaliiges). 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: Kaelaosa (7 lüli). Rinnaosa (12 lüli). Nimmeosa (5 lüli). Ristluuosa (5 lüli). Õndraluuosa (4-5 lüli). 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju. Igal lülisambalüli kaarel on kaks lülisälku
liigeseid : Keraliigesed , plokkliigesed , silinderliigesed. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli , seetõttu saab ta pead pöörata .Kandelüli (atlas) ja telglüli (axis ) . Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju , selgroog , rindkereluud , õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülejäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud . Selgroog moodustab keha keskse toese .Selgroog koosneb 32-34 lülist . Kaelaosa moodustavad 7 kaelalüli , 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli . Selgroolülisid ühendavad elastse kõhrelise lülidevahe ketta kaudu . Puusa piirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud , need moodustavad ristluu . Selgroog lõppeb 3-5 õndralüliga . Kohakuti asetsevate selgroolülide mulgud moodustavad kanali milles on seljaaju . Selgroo rinnalülid , 12 paari roideid ja rinnak moodustavad rinnakorvi .Kõige alumised 2 või 3 on vallasroided
Palga (hinde) sõltuvus töö tulemuslikkusest - ei võimalda teha piisavalt pause Hirm töökoha kaotamise ees (halva hinde saamise ees) Õige asend arvutiga töötamisel Haiguste ja kahjustuste ennistamine TOOL Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral. Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav. Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta. LAUD Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist : Jalad peavad toetuma kindlalt maha Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm
ajal. Teadvusel olevat hingamishäirega kannatanut transporditakse poolistuvas asendis. Teadvusetu kannatanu asetatakse alati küliliasendisse, seda ka transpordi ajaks. Kõhuvigastusega kannatanut transporditakse kas sellises asendis, millises abivajaja ise soovib olla või selili poolistuvas asendis, nii et jalad on põlvedest kõverdatud ja pea kergelt tõstetud. Lülisamba (selgroo) vigastuse korral tuleb selgroog enne transpordi alustamist hoolikalt püsivalt jäigalt toestada. Kaelaosa vigastuse kahtluse korral astatakse kaelalahas. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Haavad ja eluohtlik verejooks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus obliquus capitis superior o: C1 (processus transversus) i: os occipitale (linea nuchalis inferior f: ühepoolne -> kallutab pead samale poole; pöörab vastas poolele; kahepoolne -> sirutab pead Musculus spinalis cervicis o: T10 – L3 (processus spinosus lateraalne) i: T2 – T8 (processus spinosus lateraalne) f: ühepoolne -> painutab rinnaku- ja kaelaosa samale poole; kahepoolne -> sirutab rinna- ja kaelaosa Musculus spinalis thoracis o: C5 – T2 (processus spinosus) i: C2 – C5 (processus spinosus) Musculus spinalis lumborum Musculus rotatores breves o ja i: T1 – T12 jräjestikuste lülide processus spinosuste ja transversuste vahel f: ühepoolne -> pöörab lülisamba vastaspoolele; kahepoolne - sirutab rinnaosa Musculus rotatores longi
BIOLOOGIA KT NR1 *Inimese rakud on ehituselt ja talituselt loomsed rakud. *Rakud on väikesaimaid organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused. Vt. Vih raku ehitus. *Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad KOE. *Inimkehas võime leida neli põhilist koetüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. *EPITEELKOE rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning keaõõnsusi katva kihi. *SIDEKOE eripäraks on see, et rakuvaheainet on rohkesti. *LUU- ja KÕHRKUDE täidavad tugiülesannet ja neist kujuneb keha toes . *RASVKUDE on samuti sidekude. *Väga eriline sidekude on VERI. Veri on vedel kude, sest selles on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suhteliselt vähe rakke. *LIHASKOE moodustavad kokkutõmbevõimelised lihasrakud. *SILELIHASKUDE paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes. *VÖÖTLIHASKUDE koosneb pikkadest ristipidi vöödi...
Muus osas on ravi sümptomaatiline ehk vaevusi leevendav (lihaslõõgastid, valuvaigistid jne). Seljaaju kahjustused ei parane. Mõne kuu vältel võib kahjustatud piirkonna funktsioon mõneti paraneda (kuna seljaaju turse alaneb), kuid mitte enam. Kahjustus, mis püsib 6 kuud peale traumat, ei parane. Mida kõrgem on kahjustus, seda raskemad on tagajärjed. Ülemise kaelaosa kahjustusega haiged saavad kergesti kopsupõletiku, mis võib viia surmani. Kvadripleegiaga patsiendid on Alakeha halvatusega inimesed aga saavad kasutada ratastooli ning liikuda osaliselt iseseisvalt. Eluea kestust seljaaju kahjustus üldjuhul ei mõjuta. Kui inimene elab üle 24 traumajärgset tundi, on ta suure tõenäosusega elus ka 10 aastat hiljem. Peamiseks
rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5. õndraosa parscoccygea ülalõualuu maxilla paariline õndraluu os coccygis suulaeluu os palatinum paariline
rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5. õndraosa parscoccygea ülalõualuu maxilla paariline õndraluu os coccygis suulaeluu os palatinum paariline
kuulmekäigu ja kõrvalesta piirkonnas. saab ka sümpaatilisi kiude). · Ühendusharud IX ja XI närviga ning Nucl gustatorius maitsetundlikkuse sümpaatikuse ülemise kaelaganglioniga. tuum Kaelaosa kulgeb v jugularis interna ja a carotis Nucl solitarius vistserosensoorsed interna vahel ja taga allapoole, kõik kolm on kiud sulundatud ühisesse fastsiatuppe. Nucl pontinus n trigemini Kaelaosa harud: Nucl spinalis n trigemini
- Musculus thyroarytenoideus A: eelmises lateraalsemal ja K: pilkkõhre anterolateraalpinnale F: häälelihase sünergist ja kõriõõne ahendaja HINGETORU – TRACHEA - 10-12 cm pikkune - kõhrelise toesega elastne toru - algab: kõri alumine serv - lõpp: trahhea kahendhargus – bifurcatio tracheae Skeletotoopia - jagunemine paremaks ja vasakuks peabronhiks – angulus sterni + IV-V rinnalüli kõrgusel Holotoopia - kaelaosa pindmiselt naha ja fastsia all VII kaelalüli ulatuses - rinnaosa sügaval keskseinandi ülaosas Süntoopia - ees ülal: II-IV trahheaalkõhre kõrgusel kilpnäärmekitsus - ees all: suured veresooned: aort, truncus brachiocepalicus, vena brachiocepalica sinistra - külgedel: kilpnäärme sagarad + kaela veresoonte-närvide kimp - taga: söögitoru - fraktsioonikoht sidemega perikardile fikseeritud ligamenta anularia paries membranaceus adventitsiaalkest
Nucl dorsalis n vagi vistseromotoorne (lähevad kõigi harude koostisesse) Nucl gustatorius maitsetundlikkus keele hästi tagant (ei küsita) Nucl solitarius vistserosensoorne (üldtundlikkus) Ganglion sup/inf kõigi tundeneuronite kehad 1. Peaosa harud somatosensoorsed, lõpevad trigeminuse tuumades · R meningeus kõvakelme tagumise koljuaugu pk · R auricularis nahk välise kuulmekäigu ja kõrvalesta pk · Ühendusharud 2. Kaelaosa harud · Rr pharyngeiplexus pharyngeys alaneel, ühepoolsel suulaelihaste halvatusel kaldub kurgunibu tervele poole · N laryngeus sup a. R internus (ei sisalda branhiomootoorseid kiude) alaneelu ja kõri limaskest ülalpool häälepilu, sisaldab nõrgaltarenenud maitsmiskiude b. Externus (sisaldab branhiomotoorseid kiude) häälepilu ahendajad, esmajoones m cricothyroideus ja osalt ka alumist neelukonstriktorit
sternocleidomastoideus) rinnakmine ots kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosa Peapikklihas III-VI kaelalüli eesmine Kuklaluu põhimikuosa Ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba köbruke alumine pind kaelaosa (koos peaga) ette lateraalsele Kaelapikklihas Oimuluu nibujätke Viimased kaelalülid, Pea kallutamine tahapoole ja ühele küljele esimesed rinnalülid Trapetslihas (m. trapezius) Kuklaluu ülemine Abaluuhari, õlanukk, Tõstab õlavöödet, lähendab abaluid
asendi muutmine, et vältida lamatisi ning ennetada kopsupõletikku. Muus osas on ravi sümptomaatiline ehk vaevusi leevendav (lihaslõõgastid, valuvaigistid jne). Prognoos Seljaaju kahjustused ei parane. Mõne kuu vältel võib kahjustatud piirkonna funktsioon mõneti paraneda (kuna seljaaju turse alaneb), kuid mitte enam. Kahjustus, mis püsib 6 kuud peale traumat, ei parane. Mida kõrgem on kahjustus, seda raskemad on tagajärjed. Ülemise kaelaosa kahjustusega haiged saavad kergesti kopsupõletiku, mis võib viia surmani. Kvadripleegiaga patsiendid on voodihaiged ning vajavad pidevat abi. Alakeha halvatusega inimesed aga saavad kasutada ratastooli ning liikuda osaliselt iseseisvalt. Eluea kestust seljaaju kahjustus üldjuhul ei mõjuta. Kui inimene elab üle 24 traumajärgset tundi, on ta suure tõenäosusega elus ka 10 aastat hiljem. Peamiseks elulemust määravateks
Lülisamba funktsioonideks on 1.Toetab pead ja muudab skeleti jäigaks 2.Teeb võimalikuks inimese püstise asendi. kaitseb seljaaju, mida läbivad peaaju teiste kehapiirkondadega ühendavad närviteed 3.On kinnituskohaks lihastele ja roietele 3 4. Pehmendab lööke ja töötab kui keha amortisaator. 5.Teeb võimalikuks keha erinevad liikumised Lülisamba kaelaosa Seitsme kaelalüli ülesandeks on toetada ja tasakaalustada pead. Kaks esimest kaelalüli nimega atlas ja axis toimivad universaalse liigesena, mis võimaldavad pead ringikujulist ja edasi-tagasi liikumist. Nende ehitus erineb tunduvalt teiste lülide ehitusest. Lülisamba rinnaosa Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega ja moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb elundeid, mis paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist Lülisamba nimmeosa
reguleeritav aerodünaamiline nimmetoetus. Seljatoe kõrgus ja kalle peavad olema reguleeritavad. Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral. Hea tool võib olla ka lühikese seljatoega kui on selja nimmeosa korralikult toetatav. Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm. Operaatortööde puhul on soovitav kasutada kõrge seljatoe ja reguleeritava peatoega tooli. Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav. Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta. Käetugede omavaheline kaugus võiks olla 4855 cm, pikkus ~20-25 cm. Samuti võiks olla reguleeritavad käetugede kõrgus ja kaugus. Kiiluga toolid, ratsatoolid · Ettepoole suunatud istme kaldega saavutatakse automaatselt õige selgroo asend. · Seljatoe vajadus kaob.
i ühendada alumiiniumiga ja tinatatud vasest alusega. Muudel juhtudel, kui näiteks aluse pinda ei ole töödeldud, nt hõbetatud, kroomitud või nikeldatud, tuleb kasutada üleminekuklemme. Momenpeaga poltliited – juht tuleb enne poltide lõplikku pingutamise painutada sobivasse asendisse, sest teda ei saa peale lõplikku pingutamist enam liigutada. Klemmide momentpeadega polte pingutatakse kuni on saavutatud õige pingutusmoment ja poldi kaelaosa katkeb. Keevisliited – viimastel aastatel on üha rohkem hakatud kasutama 800m2 al.kaableid. Kaabli liitena on kasutatud termiitkeevituse abil ühendatavat mudelit …. – Läheb vaja grafiitvormi, mille sisse paigutatakse ühendatav kaablisoon ja kaabliking. Ühe grafiitvormi abil saab teha 50..100 ühendust. Selle meetodi abil saab üksteisega ühendada praktiliselt kõiki juhtide materjalina kasutatavaid metalle.
... lumborium ristluumine köber, liigesejätked jäigastamine ning pea ja nimmelülide ogajätked, kaela tõstmine, ühepoolsel ristluu külgosa toimel selgroo, eriti kaelaosa Rindkere pikim lihas - Viimase nelja-viie rinnalüli Rinnalülide ristijätked, küljele painutamine ning pea ... thoracis ogajätked roiete dorsaalsed osad, 7 pööramine kaelalüli ristijätke
Prostataspetsiifiline antigeen PSA 190 EEK Vaba prostataspetsiifiline antigeen fPSA 190 EEK Ferritiin 190 EEK Glükeeritud hemoglobiin HbA1c 190 EEK Seroloogiline uuring (klamüüdia, mükoplasma) 150 EEK Lülisamba kaelaosa röntgenograafia (2 filmi) 300 EEK Rinna- või nimmelülide röntgenograafia (2 filmi) 300 EEK Jäsemete, luude ja liigeste röntgenograafia (2 filmi) 300 EEK Rindkere otseülesvõte (1 projektsioon) 250 EEK Rindkere külgülesvõte (1 projektsioon) 250 EEK Nina kõrvalkoobaste ülesvõte 220 EEK
rangluu- nägu vastassuunas; kahepoolsel Kaelalihas algab rinnakupidemelt, oimuluu nibujätkele ja nibujätkelihas tegevusel painutab lülisamba ed teine rangluu rinnakmiselt kuklaluu ülemise ehk kaelaosa ettepoole, pead otsalt. kuklataguse joone peapöörajalihas tahapoole (nägu suundub ette- külgosale. üles). Algab kolme osana:
45. Nimeta üheteljeliste põhitüübid, märgi juurde tavaline liikumistelg ja näide Plokkliiges(frontaaltelg) painutus- sirutus N: küünarliiges Ratasliiges (vertikaaltelg) sisse- ja väljapööramine N: Kuklaliiges 46. Lülidevaheliigesed: A: millist selgroolüli osade vahel need moodustuvad Liigesejätkete vahel B: mis tüüpi need on ? lameliigesed C: milline liikumine on võimalik lülisamba kaelaosa lülide vahel ? Piiratud liikumine kõigi telged ümber 47. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest? Otsmikuluu, oimuluu, kuklaluu, kiiruluu 48. millise luu sees paiknevad kuulmise ja tasakaaluelundid? Oimuluu 49. Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb: A: triceps Kolmpead on lihasel B: digastricus C: flexor painutaja D: extensor sirutaja E: rectus 50. Deltalihas: A: Millistel luudelt algab
45. Nimeta üheteljeliste põhitüübid, märgi juurde tavaline liikumistelg ja näide Plokkliiges(frontaaltelg) painutus- sirutus N: küünarliiges Ratasliiges (vertikaaltelg) sisse- ja väljapööramine N: Kuklaliiges 46. Lülidevaheliigesed: A: millist selgroolüli osade vahel need moodustuvad Liigesejätkete vahel B: mis tüüpi need on ? lameliigesed C: milline liikumine on võimalik lülisamba kaelaosa lülide vahel ? Piiratud liikumine kõigi telged ümber 47. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest? Otsmikuluu, oimuluu, kuklaluu, kiiruluu 48. millise luu sees paiknevad kuulmise ja tasakaaluelundid? Oimuluu 49. Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb: A: triceps Kolmpead on lihasel B: digastricus C: flexor painutaja D: extensor sirutaja E: rectus 50. Deltalihas: A: Millistel luudelt algab
16) Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited? 4 1) KERALIIGES – (õlaliiges) 2) PÄHKELLIIGES – (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES – (ristluu niudeluu vahel) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 17) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 18) Lülisambalüli ehituse põhimõte Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku.
l Seljatugi ei või takistada käte liikumist külgedele ja taha; l Istumispinna sügavust peab saama reguleerida vähemalt 38-44 cm ulatuses; l Istumispinna kalde reguleeritavus annab võimaluse kasutada erinevaid isteasendeid; l Käetoed vähendavad õlapiirkonna koormatavust; neid peab saama reguleerida nii kõrgusesse kui laiusesse; l Kaelatugi sobib sellise töö juurde, mis vajab loomingulisust ja mõtlemist, lisaks aitab kaelatugi toetada kaelaosa lordoosi; l Tool ei tohi olla liiga pehme ja liiga kõva; l Tooli rattad võimaldavad sujuvat liikumist, kuid põrandapind ei saa olla liiga libe või vastupidi rataste tööd takistav Klaviatuur l Lisaks klassikalisele klaviatuurile võib kasutada nö jaotatud klaviatuuri, mis on jaotatud parema ja vasaku käe jaoks eraldi kümnesõrme tööks. Valgustus l Mõjutajateks on valgustuse kvaliteet ja tugevus, valgustuse paiknemine ja suunatavus;
12. Hirm töökoha kaotamise ees (halva hinde saamise ees) 9 2.3. HAIGUSTE JA KAHJUSTUSTE ENNISTAMINE TOOL · Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi · Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral. · Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm · Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav. · Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta. LAUD · Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist : · Jalad peavad toetuma kindlalt maha · Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge · Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi KUVAR
Seljatoe kõrgus ja kalle peavad olema reguleeritavad. Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral. Hea tool võib olla ka lühikese seljatoega kui on selja nimmeosa korralikult toetatav. Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm. Operaatortööde puhul on soovitav kasutada kõrge seljatoe ja reguleeritava peatoega tooli. Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav. Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta. Käetugede omavaheline kaugus võiks olla 48–55 cm, pikkus ~20-25 cm. Samuti võiks olla reguleeritavad käetugede kõrgus ja kaugus (5 lk 178). 1.3. Kuvar Soovitavaim kaugus silmadest oleks 60-70 cm Kuvari madal asetus säilitab silma normaalseks funktsioneerimiseks vajaliku silmavedeliku hulga, mistõttu silmad väsivad päeva lõpuks vähem
Tumepruun, Söödakaalikas Seeme Kerajas Sile peaaegu must Peedi idand ja juurikas a- pung b- idulehed c-iduvars d-idujuur Juurika pea kannab lehekodarikku ja pungi Ta on juurika kõige vähetähtsam osa, kuna ta on madala suhkrusisaldusega ja kõrge kiudainesisaldusega. Juurika kaelaosa on kõige väärtuslikum osa juurikast. Ta on enam-vähem silindri kujuga. Kõrge suhkrusisalduse ja madla kiudaine sisaldusega. Päris juureosa on enam-vähem samasuguse kvaliteediga kui kaela osa. Kaunviljad Nim liblikõielisi kultuure, mille viljad on kaunad ja kauntes paiknevad valgurikkad seemned. Kuuluvad kaheiduleheliste klassi ja liblikõieliste sugukonda. Enamlebinud perekonnad on: 1. Hernes 2. hiirehernes 3. sojauba
reieluu, pindluu, b) lameluud roided, c) lühikesed luud kanna / randmeluud d) segaluud abaluu, selgroolüli. 2) Käelaba luud: nim. käe osad, märgi kuidas nim. seal olevaid luid ja mitu neid on. a) ranne randmeluud (8), b) kämmal kämblaluud (5), c) sõrmed sõrmelülid (14). 2a) Jalg : a) kand kannaluud (7), b) pöid pöialuud (5), c) varbad varbalülid ( 14). 3) Kuidas nim. lülisamba kumerust ette (lordoos) - kaelaosa, taha (küfoos) - rinnaosa, külje poole (skolioos) 4) Nimeta liigese abiaparaadid, millised neist esinevad praktiliselt igas liigeses. Diskid, ligamendid, meniskid, liigesemokad, sünoviaalpaunad tuped, seesamluud. 5) Puusaliiges : mis luud mis osad liigestuvad, mis tüüpi need on, milliste telgede ümber, millised liikumised on võimalikud. a) Reieluupea, puusanapp, puusaluu
reieluu, pindluu, b) lameluud roided, c) lühikesed luud kanna / randmeluud d) segaluud abaluu, selgroolüli. 2) Käelaba luud: nim. käe osad, märgi kuidas nim. seal olevaid luid ja mitu neid on. a) ranne randmeluud (8), b) kämmal kämblaluud (5), c) sõrmed sõrmelülid (14). 2a) Jalg : a) kand kannaluud (7), b) pöid pöialuud (5), c) varbad varbalülid ( 14). 3) Kuidas nim. lülisamba kumerust ette (lordoos) - kaelaosa, taha (küfoos) - rinnaosa, külje poole (skolioos) 4) Nimeta liigese abiaparaadid, millised neist esinevad praktiliselt igas liigeses. Diskid, ligamendid, meniskid, liigesemokad, sünoviaalpaunad tuped, seesamluud. 5) Puusaliiges : mis luud mis osad liigestuvad, mis tüüpi need on, milliste telgede ümber, millised liikumised on võimalikud. a) Reieluupea, puusanapp, puusaluu
Kui kannatanu on võõras ja puudub spetsiaalne kaitsemask, siis suust suhu hingamist ei tehta ja piirdutakse vaid kaudse südamemassaaziga. A hingamisteede avamine · Aseta oma üks käsi kannatanu otsmikule ja painuta tema pead õrnalt tahapoole. · Eemalda kannatanu suust võõrkehad ( hambaproteesid, okse, toit jne.). · Aseta oma sõrmeotsad kannatanu lõua alla ja tõsta lõug ette-üles. · Kontrolli, kas kannatanu nüüd hingab. · Kui kahtlustad lülisamba kaelaosa vigastust, ära pead tahapoole kalluta, vaid ava hingamisteed tõstes ainult õrnalt alalõuga. B kunstlik hingamine · Aseta oma üks käsi kannatanu lõua alla ja teine laubale, surudes sellega pea kuklasse ja lõua ette-üles. · Laubal oleva käe sõrmedega suru kinni tema ninasõõrmed. · Suru oma avatud suu tihedalt ümber kannatanu avatud suu (võib läbi riide, salvrätiku)
- F: ahendavad neelu, kontraktsioonilaine levib ülalt alla Adventitsiaalkest NEEL PHARYNX - spatium peripharyngeum täidetud koheva sidekoega -> neel liikuv - umbes 12 cm pikkune naaberelundite suhtes - lülisamba kaelaosa ees Neelurõngas - nina-, suu- ning kõriõõne taga - tonsilla palatina (2) Cavitas pharyngis neeluõõs (3 korrust) - tonsilla lingualis (1) - Pars nasalis (epipharynx) - tonsilla pharyngealis (1)
ohupiirkonnast välja värske õhu kätte ning seada poolistuvasse asendisse. Kutsu kiirabi, kui kannatanul on häiritud hingamine või teadvus. KRAMBID TEGUTSEMINE KRAMPIDE KORRAL: Krampidega inimest kinni hoida ei tohi, pead tuleb kaitsta vigastamise eest. Krampides inimesele ei panda midagi suhu. Pärast krambihoogu pane kannatanu küliliasendisse. Juhul kui haige ei toibu 10 minuti jooksul, viia ta haiglasse. LÜLISAMBA KAELAOSA MURD TEGUTSEMINE LÜLISAMBA KAELAOSA MURRU KORRAL: Lülisamba kaelaosa murru kahtlusel liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui võimalik. Juhul kui ei ole vältimatut vajadust (näiteks väljatoomine põlevast autost või veest päästmine), ära kannatanut liiguta. Oota kiirabi saabumist. Rahusta kannatanut ja keela tal pead kallutada.. Kannatanut transporditakse selili asendis kanderaamil või alusel. TEGUTSEMINE LÜLISAMBAMURDUDE KORRAL:
diafragma -Algab: rinnakult, roietelt, nimmelülidelt. Funkts Vahelihas on peamine hingamislihas. Vahelihase toimel rinnaõõs suureneb, mille tagajärjel õhk tungib kopsudesse, vahelihase lõtvumisel rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse välja. 63. Kaela lihased: a) Eesmine, tagumine, keskmine astriklihas - Algab: kaelalülidelt. Kinnitub: roietele Funkts Astriklihased tõstavad roideid ja painutavad lülisamba kaelaosa. b) Peapöörajalihas - Algab: üks rinnakupidemelt ja teine rangluult Kinnitub: oimuluule ja kuklaluule. Funkts Pea kallutamine ja pööramine 64. Õlavöötme lihased: a) Suur ümarlihas - Algab: abaluult. Kinnitub: õlavarreluule. b) Harjaüline lihas - Algab: abaluult. Kinnitub: õlavarreluule. c) Deltalihas : Algab rangluult,abaluult, õlanukilt.Kinnituvad: õlavarreluule.
Lülisamba ehituse põhimõte. moodustavate lülide arvud. Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb jätketest. Keha ja kaar ümritsevad lülimulku. viide ossa: Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb · Kaelaosa -> 7 kaelalüli seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks · Rinnaosa -> 12 rinnalüli lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise · Nimmeosa -> 5 nimmelüli mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. · Ristluuosa -> 5 ristluulüli
1. Lülisambalülide liitumine ühtseks lülisambaks Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli (arv oleneb, kuidas lülid kokku kasvand) - Sidemed: Staatilise seisundi tekitamiseks 1) Eesmine pikiside – takistab sirutust 2) Tagumine pikiside – pidurdab painutust 3) Kollasidemed 4) Ogadeülene side 5) Ogajätkete-vahesidemed 6) Ristijätkete-vahesidemed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
