- Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side); Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) – (Liigese pinnad(neid on 2); Liigese pilu; Liigese kapsel) B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid – (ellipsoid ehk munaliiges; sadulliiges) 4. Puusaliiges: A: Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese – (Reieluupea; Puusaluu puusanapp – See on tüübilt kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed – Frontaaltelg(ette- ja tahapainutus); sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine); Vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 5. Nimeta luud, mille vahele moodustub: A: Ülemine kuklaliiges (Kuklaluu ja kande lüli) B: Milliste luude vahele tekib alalõua luu (oimuluu ja alalõualuud) C: Millise tüüpi ühendustega on koljuluud ühendatud (õmblusluu) 6
* ebaroided VIII X roidepaar, kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare * vallasroided XI XII roidepaar, kinnituvad lihastes 4. Nimetage õlavöötmeluud Abaluud, rangluu 5. Nimetage vaba ülajäseme luud Õlavarreluu, küünarluu, kodarluu,käeluud 6. Nimetage käeluud Randmeluud, kämblaluud, sõrmedelülid. 7. Nimetage vaagnavöötme luud Puusaluu (eristame häbemeluu, niudeluu, istmikuluu) 8. Nimetage vaba alajäseme luud Reieluu, põlvekeder, sääreluu, pindluu, jala luud 9. Nimetage jala luud Kannaluu, pöialuu, varvaste lülid. 10. Koljuluid on inimesel arvuliselt kokku 29 ja nad jaotatakse kaheks osaks: ajukolju 8 ja näokolju 21. 11. Nimetage liikuvad koljuluud Alalõualuu 12. Selgitage mõisted Lordoos Lordoos on lülisamba kumerus ettepoole.
kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised.
kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised.
Inimese anatoomia praktikum II Ossa membri superioris et inferioris Õlavööde ja käsi Clavicula Scapula humerus ulna radius Ossa manus Ossa carpi Puusaluu ja jalg Os coxae pelvis pelvis femur patella Tibia et fibula Tibia fibula Ossa pedis
Luu sisaldus: 50 % vesi, 16% rasv, 12% orgaanilised ained, 22% anorgaanilised ained. Orgaanilised ained annavad luudele vetruvuse ja painduvuse. Noorukis rohkem, kui vanas.Anorgaanilised ained Ca 2+ soolad annavad kõvaduse. Vananedes väheneb. 4.Nimeta luude liigid.Igale näide. Pikad luud ehk toruluud Näide: õlavarreluud, reieluu ja sõrmelülid. Lühikesed luud ehk käsnluud Näide: randme ja kanna luud. Lameluud ehk plaatluud Näide: rinnak, abaluu ja puusaluu Segaluud- ülejäänud luud. Nt lülisambalüli keha ehituselt on lühike luu, kaared ja jätked kuuluvad lameluude/pikkade luude hulka. 5.Pidevühenduste liigid,alaliigid,näited esinemise kohta. Luudevahelised ühendused Skeleti luud on omavahel seostatud 2 viisil: pidevate ühenduste(liiduste) ja mittepidevate ühenduste(liigesed) abil. 1.Pidevad ühendused luud on teineteisega ühendatud tiheda sidekoe/kõhre abil. Mõned luustuvad
A: Liigese põhiosad (3) liigese pinnad (2), liigese pilu, liigese kapsel B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid - Ellipsoidliiges, nt kodarluu-randmeliiges (painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine, koonusliikumine) - Sadulliiges, nt esimene randme-kämblaliiges (eemaldamine, lähendamine, oponeerimine, reponeerimine, koonusliikumine) 8. Puusaliiges: A: Mis luude, mis osad moodustavad puusaliigese - Reieluupea; puusaluu puusanapp B: Tüüp: kera liiges C: Millised on liikumis suunad ja teljed - Frontaaltelg (ette- ja tahapainutus), sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine), vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 9. Nimeta luud, mille vahele moodustub: A: Ülemine kuklaliiges (kuklaluu ja kandelüli) B: Milliste luude vahele tekib alalõualuu (oimuluu ja alalõualuud) C: Millise tüüpi ühendustega on koljuluud ühendatud (õmblustega) 10. Mis osadest koosnevad pikad lihased
extensorius). 30. Varvaste luude iseärasused hobusel. Toetub ainult III varbale. Distaalset varbalüli nimetatakse kabjaluuks (os ungulare) ja sellel eristub mediaalne ja lateraalne palmaarjätke, millega seostuvad plaatja kujuga mediaalne ja lateraalne kabjakõhr. (cartilago ungularis: medialis et lateralis). Kabjaluul ei ole tippu ega telgmist pinda, eristub vaid painutajapind. Distaalset seesamluud nimetatakse süstikluuks. 31. Puusaluu osad. Puusanapp, toppemulk, istmikuhari, niudeluu, süleluu, istmikuluu. 32. Niudeluu põhiosad. Niudeluukeha(corpus ossis ilii) ja niudeluutiib(ala ossis ilii) 33. Süleluu põhiosad.Süleluukeha(corpus ossis pubis), kraniaalne süleluuharu(ramus cranialis ossis pubis), kaudaalne süleluuharu (ramus caudalis ossis pubis). 34. Istmikuluu põhiosad. Istmikuluukeha(corpus ossis ischii), istmikuluuharu(ramus ossis ischii), istmikuluuplaat(tabula ossis ischii) 35
d) võimaldab liikuda 11. Luudevahelised ühendused ja nende tüübid. Luudevahelised ühendused jaotatakse: 1. Liikuvad ühendused e. ....liigesed....... · Keraliiges ringikujulised liigutused nt õlaliiges, puusaliiges · Plokkliiges edasi tagasi põlves ja küünarnukis · Silinderliige pöörlevad kaelas 2. ...Painduvad.. ühendused - ..ei saa keerata ega pöörata selgroolülide vahel 3. ...Liikumatud.... ühendused - ..ei liigu koljuluude vahel, puusaluu, ristluu 12. Inimese luustik (luude nimetused jooniselt). Tähista joonisel numbritega: 1. kiiruluu 2. otsmikuluu 3. oimuluu 4. ninaluu 5. sarnaluu 6. ülalõualuu 7. alalõualuu 8. selgroog 9. kaelalülid 10. rinnalülid 11. nimmelülid 12. ristluu 13. õndraluu 14. rangluu 15. abaluu 16. rinnak 17. roided 18. õlavarreluu 19. kodarluu 20. küünarluu 21. randmeluud 22. sõrmeluud 23. puusaluu 24. reieluu 25. põlvekeder 26. pindluu 27. sääreluu 28. kannaluud 29. pöialuud 30. varbaluud
Tugielundkond- Lihased Ly-andra pärnaste Tugielundkond Toetab keha ja kaitseb organeid Tugielundkonna moodustavad luud ja liigesed KOLJU Lõualuu kaelalülid RANGLUU Rinnaluu abaluu õlavarreluu roided sõrmeluud Nimme- küünarluu lülid randmeluud puusaluu kodarluu riistluu niudeluu reieluu pindluu sääreluu Põlve- Pöia luud keder Kanna luud Lihased ja ülesanded Kaitsevad siseelundeid Annavad kehale kuju Toodavad kehasoojust Keha liigutajad Siseelundite tööks LIHASED Inimesel on 3. eri tüüpi lihaseid: Südamelihased ei allu inimese tahtele töötavad automaatselt süda võib toimida ka väljaspool keha LIHASED Inimesel on 3 eri tüüpi lihaseid: Sileliha...
Luu otsmise osa suurem liigesepinna poolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa metafüüs. Kasvavas luus eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. Diafüüs kujutab endast plinkainest toru. Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga. 5. Nimetage luude liigid, igale näide Pikkluu e. toruluu - (nt. õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid) Lühikeluu e. käsnluu (nt. randme ja kanna luud) Lameluud e. plaatluud (nt. rinnak, abaluu, puusaluu, koljulae luud) Segaluud (nt. lülisambalülid) Luude erivorm on pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (nt. kolju) 6. Luudevahelised ühendused Pidevühendused e. liidused Mittepidevad ühendused e. liigesed 7. Nimetage pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide Fibroossed ühendused kiuline sidekude - Sideliidused (puusaluu koos reieluuga) - Õmblused (koljuluude vahel) - Tappühendused (hambajuured) Luulised ühendused
!) Osteoon, luurakud, Havers'i kanal, tsentraalkanal, välised ja sisemised lamelllid 8. Luu kui organi ehitu (JOONIS.!) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi. 9. Luude liigid Pikk luu e. Toruluu üks mõõde oluliselt suurem (reieluu, sõrmelüli, õlavarrel) Lühike luu e. Käsnluu 3 mõõdet võrdsed (randmeluu, kannaluu) Lameluu e. Plaatluu õhukesed ja laiad (abaluu, puusaluu, rinnak) Segaluud (lülisambalülid) Pneumaatilised e. Õhku sisaldavad luud (koljuluud) 10. Pidevühenduse liigid Fibroossete ühenduste alaliigid: Sideliidused - sidemed ja luudevahekiled õmblused koljuluude vahel tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel Kõhrühendite alaliigid: kõhrliidus (selgroo lülivaheketastena);
vereplasmast. Funktsioonid: 1. vähendab hõõrdumist, 2. kannab toitained kõhre rakkudele, 3. kannab ära kõhrerakkude jääkained, 4. aitab rõhku ühtlaselt jaotada TEST 3 1. NIMETA LÜLISMBA KÕVERUSED. Kaela/nimme LORDOOS (kumerus ette) JA rinna/ristluu KÜFOOS (kumerus taha). SKOLIOOS (kumerus külje poole). 2. LÜLIDEVAHEKETAS. NIMETA OSAD JA FUNKTSIOONID. FIBROOSVÕRU JA SÄSITUUM. FUNKTSIOON: SEOB JA VÕIMALDAB LIIKUMIST. 3. Puusaluu. Osad. Nimeta kaks liigest mille moodustamises puusaluu osa võtab. Pelvis. Häbemeluu, niudeluu, istmikuluu. Puusaliiges ja ristluu-nimmeluu liiges (art.sacroiliaca), häbemeliidus. 4. Kodarluu randmeliiges. Liigesetüüp ja teljed. Frontaaltelg ja sagitaal. Koonus kaa. Ulatuslikuim on painutus ja seda aitab suurendada keskrandmeliiges. 5. Põlveliiges kui kompleksliiges. Jms. 6. Kolju. Nim koljuluudevaheliste õmbluste tüübid Lame-, saag- ja soomusõmblused. 7. Kuidas nim
Sama on kõikide imetajatega. Selgroolülisid on 33. Ristluu on kokku kasvanud 5st selgroolülist. See, mida me sabakondiks nimetame on õndraluu. Rinnakorv koosneb roietest. NB! Ribid on loomadel. Alumised 2 roiet on kinnitumata rinnaku külge. Roided kinnituvad eest rinnakule, tagant selgroo külge. Selgroolülide vahelised kettad on kõhred, mis aitavad selgroogu venitada ja sellel vetruda. Vaagnaluud asuvad puusapiirkonnas. Neid on kaks: vasakul ja paremal. Naistel on puusaluu laiem. Jäsemed Õlavarreluust edasi tuleb 2 paralleelset luud: kodarluu ja küünarluu. Kui käsi on põidlaga väljapoole pööratud on kodarluu kehale lähemal ja küünarluu väljapoolne. Randmeluid on palju: 8 tükki. Käelabas asuvad kämblaluud ja sõrmede osas on sõrmeluud. Põial koosneb kahest, teised sõrmed kolmest luust. Jalgades asuvad reie- ja sääreluud. Sääreluu kõrval asub ka pindluu. Kannas on kontsluu, see läheb edasi pöia- ja varbaluudeks.
hädavajalik, et säilitada paksu kõhre. Noortel on see paks, kohev, sisaldab palju vett, vananedes kuivab. (Atrioos on liigeste kulumine). 89. Nimeta luude liigid. Igale näide. Lk 25 õpikus. 1. Pikad luud ehk toruluud nt. õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid. 2. Lühikesed luud ehk käsnluud nt. randme-ja kannaluud. 3. Lameluud ehk plaatluud ümbritsevad kehaõõsi koljulae luud, nad on ulatuslikeks kinnituskohtadeks lihastele rinnak, abaluu, puusaluu. 4. Segaluud nt. lülisambalüli. 5. Pneumaatilised luud ehk õhku sisaldavad luud koljus, nt otsmikuluu, oimuluu, ülalõualuu. 90. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, näited esinemise kohta. Skeleti luud on omavahel seostatud kahel viisil: 1) Pidevühendused e. liidused 2) Liigesed On kolme liiki pidevaid ühendusi: 1) Fibroossed ühendused(kiulised): * sideliidused sidemed, seob kokku sidemed, elastsed ja ühendavad luid. Ühendavad, aga ei liiguta. Seovad kõiki liigeseid.
kämblaluud,sõrmeluud. kakspealihas Jalaluud:reieluu,põlvekeder,sääreluu,pindluu,kannaluud,p öialluud,varbaluud. 8.Töövõime sõltub: 1)lihaste suurusest e Rinnakorv-12paari roideid, millest 10paari kinnituvad lihasemassist.2)Lihaste treenitusest. rinnaluule ja 2 paari on lihastes. 3)Lihaste tervislikust seisundist. Vaagnavööde- kolm kokkukasvanud luud: puusaluu, Väsimus sõltub:!)töökiirusest,igal inimesel on oma kindel häbemeluu, niudeluu. rütm. Õlavööde-rangluud ja abaluud. 6.Inimese skeletilihased koosnevad vöötlihas koest. Lihased jaotatakse kahte suurde rühma talitluse järgi: a)sirutajad lihased b)painutajad lihased Lihase ehitus: 2. Enamasti töötavad painutajad ja sirutajad vaheldumis
Luude liigid Pikad luud (näiteks õlavarre-, küünarvarre-, reie ja sääreluud) on keskosas seest õõnsad ning seetõttu nimetatakse neid ka toruluudeks. Toruluude keskel ei ole tavaliselt luukude, vaid on luuüdiõõs. Seda õõnsust täidab rasvarikas sidekude – kollane luuüdi (vastsündinul on punane luuüdi, mis toodab uusi vererakke. Lapse kasvamisel muutub osa luuüdist kollaseks luuüdiks, mis vererakke ei produtseeri). Laiad lamedad luud (abaluu, puusaluu roided, koljulagimik) on suure tähtsusega. Neil on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks või nad moodustavad mahuteid siseelundite jaoks. Need luud koosnevad seespool asetsevast käsnollusest, mida väljaspool katab õhuke kiht plinkollust. Lühikesed luud (randmeluud, selgroolülid) on ebakorrapärase kujuga. Peaaegu kogu ulatuses koosnevad nad käsnollusest ja on väljapoolt kaetud väga õhukese plinkollusekihiga. Liigesed
Varvaste luud (Ossa keskse lüli puudumise tõttu. digitorum) a IV varba luud tugevamad. 4. Distaalne luu (Os unguiculare): Tipp (Apex), Dorsaalne dorsalis), Küünisejätke (Processus hari (Crista unguicularis),Küünisevagu (Sulcus unguicularis) TAGAJÄSEME LUUD Loomaliik Luud Põhiosad Puusaluu (paariline) Os Kummagi puusaluu moodustab: Niudeluu (Os ilium), coxae Süleluu (Os pubis), Istmikuluu (Os ischii) Vaagen tervikuna Mõlemad puusaluud, Ristluu, Esimesed sabalülid (Pelvis) Reieluupea (Caput ossis femoris), Reieluukael (Collum Reieluu ossis femoris), Reieluukeha (Corpus ossis femoris),
Alumise ehk. distaalse rea moodustavad ( pöidlapoolt lugedes ) : trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu. Kämblaluud. - 5 toruluud ( pöidlapoolt lugedes ) Sõrmeluud ehk faalanksid. Pöidlal on 2 sõrmelüli 25 luul on 3 sõrmelüli, alt üles proksimaalne, mediaalne ja distaalne. Alajäsemeluud Alajäsemeluud võime jagada järgmistesse osadesse : Vaagen = puusaluu. Reis Säär Jalg Puusaluu on lame, kaarjas, ebakorrapärase kujuga luu. 1. Niudeluu 2. Istmikuluu 3. Häbemeluu ( häbemeliidus e. sumfüüs ) Reieluu on pikim toruluu, ülemises otsas on pea mis on 2/3 kerast. Kaela kõrval paiknevad suur ja väike pöörel. Alumises otsas on põnt ( keskmine, külgmine põnt ). Pea ja põnda vahele jääb reieluu keha. Sääreluud on sääre ja pindluu. Sääreluu ülemises otsas paikneb külgmine ja keskmine põnt. Luu
otsa Koosnevad seespool kogu ulatuses asetsevast käsnollusest, käsnollusest ja on Luu keha nimetatakse mida väljaspool katab õhuke väljastpoolt kaetud diafüüsiks, otsi kiht plinkollust väga õhukese epifüüsideks plinkollusekihiga NÄITEKS: Abaluu, puusaluu, Toruluude keskel ei ole roided, koljulagimik NÄITEKS: tavaliselt luukude, vaid on Randmeluud, luuüdiõõs, seda õõnsust selgroolülid täidab rasvarikas sidekude kollane luuüdi NÄITEKS: Õlavarre-, küünarvarre- reie- ja sääreluud LUUDEClick icon to add picture ÜHENDUSED Luud on omavahel ühendatud liiduste (pidevad
Me elame puhtalt juhusest. Sõjaplatsil sureb iga sõdur juhuse tõttu või jääb tänu sellele ellu. Kui mürsk tuleb, tõmbun ma küüru, kuhu see maandub, seda ma ei tea. Me peame uskuma ja usaldama juhust. Meist on saanud elajad, me ei viska granaate inimeste pihta, vaid surma pihta, mis meid taga ajab. Sõjaväljale jäävad lebame kangestunud kujud. Osal puudub alalõug, mõni lebab ilma käe või jalata, mõnel on kild puusaluu mitmeks tükiks rebinud, osa on ilma jäänud poolest kehast, soolikad on segunenud märja mullaga, mõnest on alles jäänud ainult vereplekk seinal. Vigastatutel pigistatakse kausside kaupa mäda haavadest välja. Raske on mõelda, et need on veel inimesed või kunagi olid. Huumor aitab meil taluda seda olukorda. Kui me näeme puidust kirste, siis me naljatame, et need on seal meie jaoks. Kui keegi sureb, öeldakse, et ta viskas vedru välja. Teisiti me lihtsalt ei peaks vatu.
5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid Ellipsoidliiges( N: randmeliiges) , Sadulliiges ( N: pöidlajuures) 6. Puusaliiges: A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed Frontaaltelg ( painutus, sirutus) sagitaaltelg ( eemaldamine, lähendamine) vertikaaltelg ( sisse- ja väljapööramine) C: nimeta liigesed (2), mille moodustamisest puusaluu osa võtab. Puusanapp, toppurmulk 7. Nimeta luud, mille vahele moodustub: ülemine kuklaliiges Kuklaluu ja kandelüli 8. Nimeta luud, mille vahele moodustub: alalõualuu Oimuluud,alalõualiiges 9. Millise tüüpi ühendustega on koljuluud Õmblused 10. Mis osadest koosnevad pikkad lihased Pea, kõht, kõõlus 11. Millised omadused on valgel lihaskiul ja mis punasel lihaskiul Valged ligaskiud suudavad kiiremini kokku kokkutõmbuda, aga punased lihaskiud
5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid Ellipsoidliiges( N: randmeliiges) , Sadulliiges ( N: pöidlajuures) 6. Puusaliiges: A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed Frontaaltelg ( painutus, sirutus) sagitaaltelg ( eemaldamine, lähendamine) vertikaaltelg ( sisse- ja väljapööramine) C: nimeta liigesed (2), mille moodustamisest puusaluu osa võtab. Puusanapp, toppurmulk 7. Nimeta luud, mille vahele moodustub: ülemine kuklaliiges Kuklaluu ja kandelüli 8. Nimeta luud, mille vahele moodustub: alalõualuu Oimuluud,alalõualiiges 9. Millise tüüpi ühendustega on koljuluud Õmblused 10. Mis osadest koosnevad pikkad lihased Pea, kõht, kõõlus 11. Millised omadused on valgel lihaskiul ja mis punasel lihaskiul Valged ligaskiud suudavad kiiremini kokku kokkutõmbuda, aga punased
Diafüüsipoolne osa on · Lühikesed luud ehk käsnluud kanna luud, metafüüs. Silindrist keskosa nim. diafüüsiks. randme luud Diafüüs on seest õõnes ja täidetud luuüdiga. (punane luuüdi säsiaines (valmist. vererakke) · Lameluud ehk plaatluud rinnak, abaluu, ja kollane luuüdi (rasvarikas) toruluu õõnes) puusaluu Episüüfikõhr; liigse kõhr; luuümbris ehk · Segaluud lülisammas (lülisamba keha on periost; Plinkaine ümbritseb käsnainet; ehituselt lühike luu, kaared ning jätked lameluud ja pikad · Joonis lk 25 luud) · Pneumaatilised ehk õhku sisaldavad luud
-vaba ülajäseme luud: 1. HUMERUS- õlavarreluu 2. ULNA- küünarluu 3. RADIUS- kodarluu 4. OSSA MANUS- käeluud, mis jaotuvad: -randmeluud OSSA CARPI/OSSA CARPALIA- 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA- 5 luud -sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS- kahe käe peale kokku 28 lüli alajäseme skelett: jaguneb: vaagnavöötme luud, vaba alajäseme luud, jala luud -vaagnavöötme luud; vaagen-PELVIS 1. OS COXAE- puusaluu, millel eristatakse kolme osa: 1. OS ILIUM- niudeluu 2. OS PUBIS- häbemeluu 3. OS ISCHII- istmikuluu -vaba alajäseme luud: 1. FEMUR- reieluu 2. PATELLA- põlvekeder 3. TIBIA- sääreluu 4. FIBULA- pindluu 5. OSSA PEDIS- jalaluud; mis jaotuvad: -kannaluud OSSA TARSI- 7 tk, mis omakorda jagunevad: 1. 2. 3. OS NAVICULARE- lodiluu 4. CALCANEUS- kandluu 5. TALUS- kontsluu 6
randmeluud o s s a c a r p i pöialuud o s s a m e t a t a r s a l i a kämblaluud o s s a m e t a c a r p a l i a varvaste lülid phalanges digitorum pedis sõrmede lülid phalanges digitorum manus KERESKELETT koosneb lülisammas c o l u m n a v e r t e b r alis rinnak s t e r n u m roided c o s t a e Vaagnavöötme luud : puusaluu o s c o x a e Lülisammas jaguneb koosneb 33-34 lülist ( lüli v e r t e b a ) Niudeluu o s i l i u ja jaotub viieks osaks: Häbemeluu o s p u b i s 1. kaelaosa p a r s c e r v i c a l i s Istmikuluu o s i s c h i i koosneb 7 kaelalülist 2. rinnaosa p a r s t h o r a c i c a
Liigeseketad 42. Mis tüüpi on luudevahelised pidevühendused? fibroossed, kõhrelised ja luulised ühendused 43. Kus esinevad sideliidused? Luude vahel 44. Kus esinevad luudevahelised õmblused? Koljuluude vahel 45. Kus esinevad tappühendused? Hambajuurte vahel 46. Kus on luud omavahel ühendatud luudevaheliste ühendustega? Ristluulülid moodustavad ristluu, niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu. 47. Kus esineb kõhrliidust? esimese roide ja rinnakupideme vahel, samuti lülisamba lülidevaheketastena 48. Mis tüüpi liigesed liiguvad ümber frontaaltelje? Üheteljelised:Plokkliigesed 49. Mis tüüpi liigesed liiguvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje? Kaheteljelised: Ellipsoidliiges, sadulliiges 50. Mis tüüpi liigesed liiguvad umber vertikaaltelje? Ratasliiges 51. Mis tüüpi liigesed on võimelised sooritama koonusekujulist liikumist distaalse osaga?
6. osteoonilamellid 8. Luu kui organi ehitus (toruluu näitel) JOONIS vihikus. 1. epifüüs 2. metafüüs 3. diafüüs 9. Luude liigid ja igale näide. Pikad luud ehk toruluud Näide: õlavarreluud, reieluu ja sõrmelülid. Lühikesed luud ehk käsnluud Näide: randme ja kanna luud. Lameluud ehk plaatluud Näide: rinnak, abaluu ja puusaluu 10.Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide: Skeletiluud on omavahel seotud põhiliselt kahel viisil:pidevate ühenduste liiduse ja mittepidevate ühenduste-liigeste abil On kolme liiki pidevühendeid: fibroossed , kõhrelised ja luulised ühendused Fibroossed ühendused: o sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled (küünarvarre- luude vahel); o õmblused koljuluude vahel;
Randme luud Kämbla luud 17 2.6.4 Vaagnavööde, jala luud ning liigesed Ühenda omavahel laused õigete lõppudega. Luuline vaagen koosneb pindluu, sääreluu, reieluu Liigesed hulka kuuluvad varbaluu, kannaluu, pöialuu Jala luud on niudeluu, istmikuluu, häbemeluu Puusaluu koosneb puusaluu, ristluu, õndraluu Jalalaba luud on hüppeliiges, põlveliiges, puusaliiges 2.6.5 Tallavõlv Joonista normaalne jalavõlv ning kirjuta miks on tallavõlvi kuju oluline ja mis võib kaasneda vale tallavõlvi kujuga. ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ 2.7 Mõisted Kirjuta mõistele seletus. Fleksioon Ekstensioon
Riskifaktoriteks loeti alakaalu, mõnda varasemat luumurdu, emapoolses suguvõsas esinenud puusaluu murde, suitsetamist ja kehva või rahuldavat tervis. 1321 uuritut tarbisid kaltsiumi- ning D-vitamiiniga toidulisandeid ning neile jagati luumurrust hoidumise alast infot. 1993 katsealust said vaid informatiivse infovoldiku. Keskmiselt 25-kuulise jälgimisperioodi jooksul registreeriti 149 luumurdu ning nende suhtarv ei erinenud kahe grupi vahel oluliselt. Tulemus jäi samaks ka siis, kui puusaluu ja käeluu murde eraldi arvestati. Erinevusi ei täheldatud ka kahe grupi liikmete kukkumiste arvus ning elukvaliteedis. (,,Kaltsium ja D-vitamiin ei vähenda eakatel luumurde" http://www.postimees.ee/010505/lisad/teadus/164475.php ) 2. 2. D-vitamiini puudus Tartu Ülikooli teadlaste grupi poolt läbiviidud uuring näitab, et eestlastel võib luude normaalseks toitumiseks hädavajaliku D-vitamiini puudust esineda aastaringselt.
Selgroo lülide vahel on kõhrest kettad, mis teevad selle painduvaks. Inimene on hommikul 1 cm pikem kui õhtul, sest püstasend surub kettad päevase koormuse jooksul lamedaks. Liikumatult ühendatud. Liikumatult on ühendatud ajukolju luud. Nende ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks. Tähtsamad luud Kandke joonisele järgmised luud: kolju, selgroog, roie, abaluu, rangluu, rinnak, õlavarreluu, küünarluu, kodarluu, randmeluud, kämblaluud, sõrmeluud, puusaluu, ristluu, õndraluu, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder, kannaluud, pöialuud, varbaluud. 2 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla Roideid on 12 paari.
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ühendused: (päka vahel) ja luudevahekiled 2. õmblused koljuluude vahel 3. tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel Luulised ühendused: 1. ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu 2. niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu Kõhrelised ühendused: 1. kõhrliidus (esimese roide ühendus rinnakuga, lülivahekettad) 2. sümfüüs (häbemeluude vahel olev liidus) 12. Liigese ehitus. (info õpikust) Liigese osad: liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. Liigesekõhrega kaetud liigesepindadest üks on tavaliselt kumer (liigesepeand), teine nõgus (liigeseauk). Liigesekihn koosneb sisemisest liigesevõiet produtseerivast
Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline 110. Käe piirkonnad, neid moodustavad luud, liigesed, liikumine: Jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülideks. Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje. 111.Nimetage alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Vaagnavööde ja alajäseme vabaosa luud. 2 puusaluu (niudeluu,istmikuluu,häbemeluu), ristluu,reieluu,sääreluu,pindluu,jalg ehk kannaluud,pöialuud,varbalülid. 112.Nimetage vaagnat moodustavad luud.Ristluu-niudeliiges,häbemeliidus. Suur- ja väikevaagen. Vaagnavööde koosneb kahest puusaluust, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabilselt ühendunud, moodustades luulise rõnga vaagna. Suurvaagen (pelvis major) on niudeluuharjade vaheline vaagna lai ülemine piirkond. Sellest
41. Häbemeliidus: Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 42. Ristluu-niudeliiges: Kerega ühendub vaagnavööde ristluu-niudeluu liigese abil. Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need on lameliigesed ja väga piiratud liikuvusega (jäikliiges- amfiatroos). Paksu ristluu-niudeluu liigese kihnu tugevdavad võimsad sidemed: niudeluu-nimme side. ristluu-köbru side. ristluu-oga side. 43. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine:
37. Pöidla randme-kämblaliiges: See on teistest erinev, mis ühendab 1. Kämblaluud trapetsluuga. Hästi liikuv sadulliiges, mitmekesised liigutused. kolmeteljeline 38. Kämbla-lüliliigesed: Tüüpilised keraliigesed, erandiks on 1. Kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges 39. Sõrmelülide vaheliigesed: On plokkliigesed ! ühe teljeline liikuvus 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Vaagnavööde ja alajäseme vabaosa luud. 2 puusaluu (niudeluu,istmikuluu,häbemeluu), ristluu,reieluu,sääreluu,pindluu,jalg ehk kannaluud,pöialuud,varbalülid. 41. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine: Suurvaagen on ülemine ja laiem osa. Suurt vaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagnt 5.nimmelüli,eest on lahtine. Suurt vaagnat eraldab väiksest piirjoon mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon,häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv, väikevaagen on alumine ja kitsam osa
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...
koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabiilselt seondunud, moodustades luulise rõnga vaagna. Alajäseme vabaosa koosneb reieluust, sääre- . 4 Tallinn ja labajalaluudest. Puusaluu on kokku kasvanud kolmest luust: niudeluust, häbemeluust ja istmikuluust. 31. Nimeta vaagnat moodustavad luud: vaagen on luuline rõngas kahest puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad. 32. Ristluu-niudeliiges: liigestuvad niude ja ristluu kõrvalestjad liigesepinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on köbrulise pinnaga lameliigesega. Just kahe paarilise niude-ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega. 33
PERIOST- ehk LUUÜMBRIS. PERIMETRIUM- EMAKA VÄLISKIHT. PERISTALTIKA- SOOLE LAINELISED LIHASKONTRAKTSIOONID. PERITONEUM- ehk KÕHUKELME. PLEURA- ehk KOPSUKELME. PERIKARD- ehk SÜDAMEPAUN PERILÜMF- KUULMEVEDELIK 8 PERIODONT- SIDEKOELINE HAMBAÜMBRIS STERNUM- RINNAK COSTAE- ROIDED CLAVICULA- RANGLUU RADIUS- KODARLUU TIBIA- SÄÄRELUU PELVIS- LUU(STIKU)LINE VAAGEN ULNA- KÜÜNARLUU OS COXAE- PUUSALUU ARTICULATIO- LIIGES GASTER- MAGU TUGIKUDE- MOODUSTAB ERI ELUNDITELE TUGISTRUKTUURE. SIIA KUULUVAD SIDEKUDE, RASVKUDE, LUUKUDE JA KÕHRKUDE. TUGIKUDEDE ÜLESANDED: 1)TOESTAV ÜLESANNE 2) VAHENDAV ÜLESANNE 3) KAITSEÜL. 4) REPARATIIVNE ÜL.5 )METABOOLNE ÜL. UNEFAASID- SÜGAV JA PINDMINE ehk PARADOKSAALNE UNI. SÜGAVALE UNELE ON ISELOOMULIK AEGLASTE LAINETE ILMUMINE ENTSEFALOGRAMMILE. PINDMISE UNE AJAL ESINEVAD KIIRED SILMADE LIIGUTUSED, SAGELI NÄHAKSE SEL AJAL UNENÄGUSID
© EeeOoo Morfoloogia 1. Kehaosade regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb aju ja näoosaks. Kael ühendab pead kerega. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed jagunevad omakorda esi ja tagajäsemeteks. 2. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Tasandid: mediaan jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks, sagitaal asetseb paralleelselt mediaantasandiga, transversaal on mediaan ja sagitaaltasandiga risti, dorsaal on looma pikiteljega paralleelselt. Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne e koljupoolne, kaudaalne e sabap...
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre.Maksal on palju funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga.Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ.Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel.Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ.Nahk kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks.Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks.Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja...
1. Luude Ehitus Luu kõvad, elastsed, kollakasvalged, teataval määral plastilised organid. Luud, kõhred ja sidemed moodustavad toese ehk skeleti, mis on keha toeks ja samal ajal keha suuruse ja kuju määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil l...
· Loote surm · Surnult sündinud laps · Lapse surm sünnitusjärgsel perioodil · Südame-veresoonkonna haigused, sh südame koronaarhaigus (pärgarterite kahjustus), südame infarkt, ajurabandus · Pahaloomulised kasvajad, sh kopsu-, söögitoru, suu- ja kõri-, pankrease, põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk · Kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused, kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus) · Puusaluu murrud menopausijärgsel perioodil Lisaks sellele näitavad mitmed uurimused, et intensiivse suitsetamise korral tõuseb suu kaudu rasestumisvastaste preparaatide kasutamisel südame koronaarhaiguse risk. Naine, kes suitsetab ja kasutab rasestumisvastaseid tablette, sureb 10 korda suurema tõenäolisusega südameatakki või insulti kui naine, kes ei suitseta ega kasuta rasestumisvastaseid tablette. Suitsetavate
posterior-inferior). Niudeluutiiva alumine serv moodustab koos istmikuluuga suure istmikuluusälgu (incisura ischiadica major). Niudeluu sisepinna eesmises ülemises osas on niudeluuauk (fossa iliaca), mille kõrval on kõrvalestjaspind (facies auricularis) ja niudeluukörpus (tuberositas iliaca). Niudeluutiiva välispinnal kulgevad alumine tuharajoon (linea glutea inferior), eesmine tuharajoon (linea glutea anterior) ja tagumine t uharajoon (linea glutea posterior). PUUSALUU (os coxae) (peas) Istmiku- ja häbemeluu piiravad toppemulku (foramen obturatum). Liigesõõnsus ehk puusanapp (acetablum). Puusanapast allpool on puusanapa auk (fossa acetabuli). Puusanapa ülalpool on kuujaspind (facies lunata). Puusanapa august allpool on puusanapasälk (incisura acetabuli). SÕRMEDE LÜLID (digitorum phalanges) (peas) Sõrmede luud koosnevad kolmest lülist: lähimine lüli (phalanx proximalis), keskmine lüli (phalanx media) ja kaugmine lüli (phalanx distalis)
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel. Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ. Kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks. Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel. Ki...
6) toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning päikesevalguse toimel D-vitamiini; 7) 2% gaasivahetusest toimub naha kaudu. Tugi- ja liikumiselundkond. Koosneb luudest, lihastest, liigestest ja kõõlustest. LUUD. Umbes 200 luud. Vastsündinu luustik on osaliselt luustumata, moodustudes kõhrest. Kõhrerakkude jagunemisel kasvavad luud pikemaks. Kõige väiksemad on kuulmeluud, kõige pikem reieluu, kõige suurem puusaluu. Ülesanded: 1) osalevad liikumises; 2) tagavad püstiasendi; 3) toestavad keha; 4) kaitsevad siseelundeid; 1 5) punases luuüdis moodustuvad vererakud, eelkõige punalibled; 6) kaltsiumi ja fosfori depooks. Luude tüübid: 1) toruluud pikad luud, nt sääreluu; 2) lühiluud lühikesed, peened, nt randmeluud 3) lameluud madalad, lühikesed, nt põlvekeder
Meeste hääl muutub kõrgemaks, naiste oma madalamaks. Tasakaaluhäired ja pearinglus on vanema ealiste inimeste sagedane kaebus. Põhjuseks võib olla mõni haigus, kuid see on harv põhjus. Peamiseks põhjuseks peetakse ebaõiget kehahoiakut ja halba rühti. Kui eakas inimene jääb haiguse tõttu pikemaks ajaks voodisse, siis on tal juba mõne päeva pärast püsti tõustes tasakaaluga probleeme. Tasakaaluhäire on ohtlik mitmes mõttes. Inimene võib kukkuda ja murda reieluukaela või puusaluu. Oht on aga ka selles, et kukkumise katuses hakkab inimene vähem liikuma. Tähtis on teha tasakaalu parandavaid harjutusi. Tasakaaluhäiretega vanuril tuleks kontrollida ka prillide sobivust, sest hea nägemine on tähtis tasakaalu hoidmisel. Vananedes rindkere jäigastub, kopsude elastsus väheneb ja hingamislihaste jõudlus langeb. Tagajärjeks on hingamismahu vähenemine ning õhu liikumiskiiruse vähenemine hingamisteedes
Numbriga 1 tähistatud abaluu osa on... → liigeseõõnsus, Numbriga 2 tähistatud abaluu osa on... → õlanukk, Numbriga 3 tähistatud abaluu osa on... → kaarnajätke 70.Millist tüüpi luudevahelised ühendused on lülisamba lülidevahekettad? Kõhrliidused 71.Kuidas nimetatakse toruluu otsmist, naaberluudega liigestuvat osa? Epifüüs 72.Millist tüüpi on alltoodud luud? a) Koljulae luud, rinnak, abaluu ja puusaluu → Lameluud, b) Jäsemete luud → Toruluud, c) Lülisambalülid → Segaluud, d) Randme ja kanna luud → Käsnluud 73.Mis on inimese keha pikim toruluu? Reieluu 74.Kuidas on vaagen ladina keeles? Pelvis 75.Millistest alljärgnevatest luudest koosneb puusaluu? os ilium, os ischii, os pubis 76.Millist tüüpi liiges on õlaliiges, inimkeha kõige vabam ja liikuvam liiges? Keraliiges 77.Tutvu pildil numbritega märgitud luudega ning otsusta, kas alltoodud väited nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
