üks partneritest orgasmi või tajuvad partnerid seksuaalvahekorras orgasmi erineval ajal, kuid seksuaalvahekord võib sellest hoolimata olla rahuldust pakkuv ja meeldiv. Muutused, mis seksuaalse erutuse tulemusena aset leiavad(naisel): Hingamine kiireneb Tupp muutub niiskemaks Emakas lükkub taha ja üles Kaks kolmandikku tupest suureneb Häbememokad täituvad verega Kliitor kasvab jne. Orgasmi tunnetus igalühel on erinev Samas kõige tähtsam on siiski inimese aju, mis juhib seksuaalelu. Aju on seksi keskus, suguelundid vaid täidavad aju korraldusi. Seksuaalärritus sünnib ajukoore eri piirkondade koostööst. Tänan kuulamast!!!
Võibolla mõtlete, kust tulid tal ideed kõikide liikide kirjelduseks. Linne teine rabav joon oli alaline, vahel lausa palavikuline kiindumus seksi. Teda rabas muuhulgas mõnede merekarpide sarnasus naise häbemega, nii said ühe kakarbilise kehaosad nimeks vulva, labia, pubes, anus ja hymen (häbe, häbememokad, häbemekink, pärak ja neitsinahk). Kevadist aegagi kirjeldas ta järgmiselt: "Sugupooled peavad pulmi...". Üks taimeliik sai Carlilt nimeks Clitoria (lad k clitor kliitor). Jah teda peeti küll veidrikuks, kuid tema liigitussüsteem on võrratu. Enne Linned anti taimedele lohisevalt kirjeldavaid nimesid ja ei osatud neid ka liigitada.
Põhifunktsiooniks on sigimisfunktsioon SARNASUS · Siin on näha kui sarnased me tegelikult oleme · Gonaadid sugunäärmed. Naistel munasarjad, meestel munandid · Genitaalid suguorganid. Sisemised ja välimised soo jätkamiseks mõeldud elundid. · Meestel kube, peenis, munandid, munandimanused, seemnejuhad, prostata. · Naistel häbe, tupp, emakas, munajuhad, munasarjad · Naiste ja meeste genitaalid on oma ehituselt vägagi sarnased · Munasari-munand · Peenis-kliitor Naise sisemised suguelundid . · Munasarjad kaks naissuguelundit, mis paiknevad emaka külgedel. Nad toodavad munarakke ja hormoone, nagu progesteroon, östrogeen · Munajuha munajuhasid on samuti kaks, nad on torukujulised. Munajuha üks ots avaneb emakasse, teine munasarja. Munajuha transpordib munaraku munasarjast emakasse. Viljastamine toimub munajuhas. · Emakas tihke pirnikujuline elund, mis paikneb naise kõhuõõnes.
Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 79. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: 1) suured ja väikesed häbememokad sisemiste elundite kaitse (sisepind kaetud limaskestadega, millel antibakteriaalne toime); 2) kliitor ehk korgaskeha erektsiooni võimega. Sisemised: 1) tupp nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee; 2) emakas loote kasvamine; 3) munajuhad (2) viljastamisprotsess; 4) munajuhalehtrid (2) võtavad vastu munaraku; 5) munasarjad (2) munarakkude ja hormoonide tootmine. Suured häbememokad paksud naha kurrud, mis on seest kaetud limaskestaga. Väikesed häbememokad limaskestakurrud, mis piiravad tupeava.
soole iseloomulik välimus või käitumine). Mõnede laste puhul esinevad esimesed murdeea märgid (näiteks rindade kasvu algus, häbemekarvade kasvu algus, harva menstruatsioon). See on tõenäolisem pigem tüdrukute puhul, sest tüdrukute murdeiga algab poistest 12 aastat varem. Selge on soojätkamise põhiolemus. Laps saab aru, kui suguelundeid nimetatakse nende õigete nimedega (näit tupp, peenis, kliitor). Laps omab algteadmisi seksuaalsete orientatsiooni kohta (heteroseksuaalsus, homoseksuaalsus, biseksuaalsus). Tüüpiline käitumine. Laps mängib uudishimust ajendatud seksuaalseid mänge sama- ja vastassoost sõpradega. Laps rahuldab ennast aeg-ajalt, kusjuures mõnedele selles vanuses lastele saab eneserahuldamise eesmärgiks pigem seksuaalse naudingu saamine. Laps kasutab oma sõnu viidates kehaosadele ja seksuaalsusele. Hiline lapseiga
Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 79. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: 1) suured ja väikesed häbememokad sisemiste elundite kaitse (sisepind kaetud limaskestadega, millel antibakteriaalne toime); 2) kliitor ehk korgaskeha erektsiooni võimega. Sisemised: 1) tupp nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee; 2) emakas loote kasvamine; 3) munajuhad (2) viljastamisprotsess; 4) munajuhalehtrid (2) võtavad vastu munaraku; 5) munasarjad (2) munarakkude ja hormoonide tootmine. Suured häbememokad paksud naha kurrud, mis on seest kaetud limaskestaga. Väikesed häbememokad limaskestakurrud, mis piiravad tupeava.
ja ei tohi verega kokku puutuda, kuna on kehale võõrad rakud. Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valmis sugurakud talletuvad munandimanustes. Ühe seemnepurskega eritub mehel tavaliselt mitusada miljonit spermi. 4. Nimeta naise suguelundid ja nende ülesanded. 1) SISEMISED: munasarjad(tekivad sugurakud ja suguhormoonid), munajuhad(munarakkude edasijuhtimine ja toimub viljastamine), emakas(loote areng), tupp(ühendab emakat väliskekonnaga), häbememokad ja kliitor(ümbritsevad tupeava) 5. Kirjelda munarakku (milline on, kus tekib, millal, kui palju, kui kaua). Munarakud ehk ovotsüüdid tekivad munasarjades. Kus tekib üks munarakk. Küpsemine kestab 3kuud. Eelas rakud kujunevad välja loote eas, küpsevad alates murdeeas, kuni 50 aastaseni. Ovulatsioon on munaraku eraldumine. 6. Mis on, kus toimub viljastamine? toimub munajuhas2)viljastamisel ühineb munarakuga üks sperm3)viljastamisel saab järglane
innervatsiooni tagava intensiivse psüühilise armustiimuli läbimurdega pannakse alus erootilisele funktsioonile. (Freud, 2003, lk 102) Naise ja mehe seksuaalsusest Freud kirjeldab naise ja mehe seksuaalsust järgmiselt. Pole kahtlustki, et inimestele omane biseksuaalne kalduvus avaldub tundumalt selgemini naiste kui meeste juures. Viimasel on ainult üks põhiline seksuaalne tsoon ainult üks suguelund , esimesel aga kaks: vagiina, naise tõeline suguelund, ja kliitor, mis on analoogne mehe suguelundiga. Me arvame põhjendatult, et vagiinat mitu aastat peaaegu ei eksisteerigi ja et see jääb kuni puberteedini tundetuks. (Freud, 2003, lk 101) Kasutatud allikad Freud, S. (2003). Sigmund Freudi tarkuseraamat. Tallinn: Ersen. Holtzmeyer, K. (1934). Alateadvus ja psühhoanalüüs. Tartu: Eesti kirjanduse seltsi kirjandus.
Mehe kusiti-kõverdnud, kuni 23cm pikk torujas. Algus: eesnääre, sugutikäsnakeha, avaneb välimise kusitisuudmena. Kusitisulgur-lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit. Mehe sisesuguelundid-munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnäärme, sugutisibulanäärmed. Välissuguelundid-suguti, munandikott. Naise sisesuguelundid-munasarjad, emakas, munajuhad, tupp. Välissuguelundid-suured, väikesed häbememokad, kliitor. Munandid-mehe sugurakud, meessuguhormoonid. Munandimanus-spermide valmimine. Seemnejuha-sperma väljajuhtimine. Seemnepõieke-seemnerakud aktiivsed. Eesnääre-soodustab nõre väljapaiskamist. Sugutisibulanäärmed-näärmete nõre lisandub seemnevedelikule. Suguti-uriini, seemnevedeliku väljutamine. Munandikott-munandid, manusest. Munasari-naissugurakud, naissuguhormoonid. Munajuha-munaraku väljastamine. Emakas-menstruatsioon, rasedus. Suured häbememokad-piiravad häbemepilu.
Organa genitalia feminina externa Häbe (pudendum femininum) Välisehitus: Paariline häbememokk (labium pudenda) Häbemepilu (rima pudendi) Mokkadekommissuur (commissura labiorum: dorsalis et ventralis) selle abil liituvad mokad. Siseehitus: Nahk Häbemeahendaja (m.constrictor vulvae) Nahkne limaskest Asend ja kinnitumine: Paikneb pärakust allpool, neid eraldab lahkliha. Kliitor (clitoris) Välisehitus: Vastab ehituselt isasloomade sugutile. Paariline kõdistisäär (crus clitoridis) Kõdistikeha (corpus clitoridis) Kõdistilukk (glans clitoridis) Kõdistieesnahk (preputium clitoridis) mille moodustavad mokakomissuur ja tupeesiku limaskesta ristikurd Siseehitus: Samasugune ehitus nagu sugutil, puudub kusiti. Kliitorikeha sisaldab paarilist korgas- ehk kavernooskeha (corpus cavernosum clitoridis), mis on omavahel
Seksuaalne ahistaja võib kujundada juttu vastavalt oma vajadustele ning see ajab lapse veelgi rohkem segadusse. Laste seksuaalse ahistamise ohjamiseks on oluline teha preventiivset tööd. Lastele tuleb õpetada, mida täiskasvanud tohivad teha ja mida mitte, kujundada lapse eneseväärikust. Selle teema käsitlemine klassis võib olla tundeõrn teema. Somaalias, Sudaanis, Eritreas ja Malaisias võib naistele teha vaaraolõikust, mille käigus eemaldatakse kliitor ja väikesed või suured häbememokad ning jäetakse tikusuurune auk urineerimiseks ja menstruatsiooniks. Ka Lääne-Aafrikas ja Ida-Aafrikas on erinevaid mutilatsiooni vorme. Mutilatsioon põhjusta tüdrukutele psühholoogilisi ja füsioloogilisi probleeme. Viimases peatükis tutvustati seksuaalõiguste ja reproduktiivse tervishoiu eetilisi aluseid, mis on kooskõlas rahvusvahelise inimõiguste deklaratsiooniga. Seksuaalseid ja reproduktiivseid
koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Asub lahklihas. Naistel 4cm ja meestel kuni 26cm. Südame asend Sisemised munasarjad, emakas koos munajuhadega ja tupp. Südame välisehitus Välimised suured ja väikesed Parem koda, ülemises õõnesveenis ja häbememokad ja kliitor. vasak koda, vasakus kopsuveenide ühinemises Munarakk väljub munasarjast munajuhasse, olles valmis viljastumiseks. Südame klapid, hõlmklapid, Munaraku mitteviljastumisel emaka poolkuuklapid, ehitus, paiknemine, limaskesta pindmine kiht irdub, tähtsus veresooned katkevad ja toimub verejooks.
vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 104. Naise suguelundid Välimised: 1) suured ja väikesed häbememokad paksud naha kurrud, mis on seest kaetud limaskestaga 3) väikesed häbememokad limaskestakurrus, mis piiravad tupeava 2) kliitor ehk korgaskeha erektsiooni võimega, erektsiooni seisundis täitub verega. Sisemised: 1) tupp nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee; 2) emakas loote kasvamine; 3) munajuhad (2) viljastamisprotsess; 4) munajuhalehtrid (2) võtavad vastu munaraku; 5) munasarjad (2) munarakkude ja hormoonide tootmine. 105
Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 104. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: suured&väikesed häbememokad(sisemiste elundite kaitse), kliitor(erektsioonivõime). Sisemised: tupp(suguakti toimumispaik, sünnitustee), emakas loote kasvamine, munajuhad viljastamisprotsessid, munasarjad munarakkude ja hormoonide tootmine. 105. Ovulatsioon, menstruatsioon: Ovulatsioon munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon emaka limaskesta irdumine. 106. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond.
ainevahetuse kasutamata jääkide eraldamine väliskeskkonda. Erituselundkond Elundid - neerud, kusejuhad, kusepõis, kusekanal e. kusiti. ülesanne on vere püsiva koostise säilitamine. Suguelundkond -- Meessuguelundid; seemnesarjad, seemnejuhad, munandid, eesnääre, väline suguliige (suguti). Ülesanne on spermatosoidide moodustamine. Naissuguelundid: munasarjad, munajuhad (emakatõri), emakas, tupp, häbememokad, kliitor. Ülesanne on munaraku moodustamine, loote kandmine. Hingamiselundkond -- Ninaõõs, ninaneel, kõri, hingetoru, kopsud, kaks peamist bronhi. Ülesanne on gaasivahetus organismi ja välis-keskkonna vahel, osalemine hääle ja kõne tekitamisel. Kopsuhingamine (seesmine). Koeline hingamine. Meeleelundid: - Kõrv: välis-, kesk- ja sisekõrv. Ülesanne on helivõngete vastuvõtt. Nägemiselundid: Silm: laud, silmamuna (sarvkest, kolvikesed, kepikesed, kõvakest, vikerkestkollatähn, ripplihas
Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 104. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: suured&väikesed häbememokad(sisemiste elundite kaitse), kliitor(erektsioonivõime). Sisemised: tupp(suguakti toimumispaik, sünnitustee), emakas – loote kasvamine, munajuhad – viljastamisprotsessid, munasarjad – munarakkude ja hormoonide tootmine. 105. Ovulatsioon, menstruatsioon: Ovulatsioon – munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon – emaka limaskesta irdumine. 106. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond.
sageli sigimisvime langus, mille phjuseks on madal sperma tihedus ja vähene liikuvus. 2) emasele kaksikule: Friimartini kujunemine. Suguorganite alaareng on erineva raskusastmega. - Enamasti koosneb üks vi mlemad munasarjad nii munasarja kui testise koest (ova-testis). - Munasarjade asemel võivad olla miniatuursed testised. - Välised suguorganid on enamasti normaalse välimusega, enamasti suurenenud kliitor. - Emaka arengus vib täheldada kiki variante alates normaalsest kuni selle puudumiseni Diagnoosimine: Vimalik avastada 3-6 nädala vanuses lihtsa kliinilise vaatluse abil. Tunnused: 1) lühike tupp (kuni 8 cm) 2) emakaava puudumine Ei ole vimalik avastada kki friimartine. Täiendavalt uurida leukotsüütide karüotüüpe. testil on piiratud tundlikkus, kuna mnedel friimartiinidel on kimäärsete leukotsüütide proportsioon väga väike
on sügavam. Tupe seina ehitus. Limaskest on kaetud mitmekihilise lameepiteeliga ja moodustab ees- ja tagaseinal ristipidiseid tupekortse, mis on koondunud sammasteks, nn. kortsudesambad. Lihaskest on silelihaskoeline ja koos limaskestaaluse kestaga hästi venitatav. Tupe tagumise seina ülemine osa on kaetud kõhukelmega. Naise välimised suguelundid on suured häbememokad labia majora pudendi väikesed häbememokad labia minora pudendi kõdisti e. kliitor clitoris Tupeesikut piiravad erektiivsed nahakurrud - väikesed häbememokad (koosnevad elastsest sidekoest, sisaldavad veenipõimikuid). Viimased on ümbritsetud suurte häbememokkadega - paksude karvkattega nahakurdudega, mis eespool ühinedes moodustavad häbemekingu. Kliitor kujutab endast väikest võlvumust väikeste häbememokkade ühinemiskohal. Ta sisaldab rohkesti retseptoreid, mille ärritamine põhjustab sugulist erutust.
Samuti muutuvad aktiivseks higinäärmed suguelundite ja kaenlaaluste piirkonnas. Kasvuspurt algab tüdrukutel umbes kaks aastat varem kui poistel, keskmiselt 12-aastaselt. Kasv ei ole alati sünkroonne jalad ja käed võivad kasvada kiiremini kui ülejäänud keha. Puusadele, reitele, kõhule ja rindadele koguneb rasvkude, mis loob naisele omased kehavormid. Tüdrukute sisemised suguorganid (munasarjad, emakas, tupp) kasvavad murdeea jooksul väga kiiresti. Ka välised suguorganid (kliitor, häbememokad) muutuvad suuremaks. Eesti tüdrukutel toimub esimene menstruatsioon umbes 12 ja poole aasta vanuselt, kuid on täiesti normaalne, kui esimene menstruatsioon algab mitu aastat enne 12-aastaseks saamist või hoopis mitu aastat hiljem. Murdeea muutustega käib kaasas eritus tupest, mis tekib umbes aasta enne esimest menstruatsiooni. Poiste puhul on murdeeaga kaasnevad kehalised muutused sarnased tüdrukute omadega.
· Joonis lk 136, 137 + tv joonis 15 102. Spermide teke ja kulg mehe organismis. Spermid tekivad munandites, liiguvad munandimanustesse, eesnäärmes lisatakse seemnevedelikku. 103. Nimeta naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded. Välimised: · Suured häbememokad (nad piiravad häbemepilu) · Väiksed häbememokad (piiravad tupeesikut)(sisemiste elundite kaitse) · Kliitor ehk korgaskeha (erektsiooni võimega) Sisemised: · tupp (nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee) · emakas (viljastunud munarakk areneb looteks)(loote kasvamine) · munajuhad (2) (viljastamisprotsess) (munarakk toitub munajuha eritisest sel ajal, kui liigub emakasse) · munasarjad (2) (munarakkude ja hormoonide tootmine) · joonis lk 132, 133 + tv joonis 15 104. Mis on ovulatsioon, mis menstruatsioon?
muudab bipotentsiaalse gonaadi testiseks (isegi siis kui X-kromosoome on rohkem kui normaalselt, piisab ühest Y-kromosoomist, et areneks testis). Kui Y-kromosoomi ei ole, siis arenevad munasarjad. Sekundaarne soo determinatsioon on väliste sugutunnuste areng testistes või munasarjas toodetud hormoonide mõjul. Meestel arenevad peenis, munandid, seemnetorukesed, eesnääre. Naistel arenevad vagiina, kliitor, häbememokad, emakakael, munajuhad, piimanäärmed (rinnad). Välised tunnused, mis sugude vahel erinevad, võivad olla ka kehasuurus, häälepaelte ehitus, lihaseline ehitus. Wolffi ja Mülleri juha derivaadid Mehe puhul Wolffi juha areneb, Mülleri juha degenereerub. Wolffi juhast arenevad munandimanus, seemnepõieke ja seemnejuha. Mülleri juhast arenevad munajuhad, vagiina ülaosa, emakas ja emakakael. Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid
Tagajärjed isasele kaksikule: Kuigi suguorganid on morfoloogiliselt normaalselt, vib sageli täheldada sigimisvime langust, mille phjuseks on madal sperma tihedus ja vähene liikuvus. Tagajärjed emasele kaksikule: Friimartini kujunemine. Suguorganite alaareng on erineva raskusastmega. Enamasti koosneb üks vi mlemad munasarjad nii munasarja kui testise koest (ova-testis). Vahel vivad aga munasarjade asemel olla miniatuursed testised. Välised suguorganid on enamasti normaalse välimusega v.a kliitor, mis on enamasti suurenenud. Emaka arengus vib täheldada kiki variante alates normaalsest kuni selle puudumiseni. 39. Geenide interkromosoomse rekombinatsiooni e mendelismi olemus sugulisel sigimisel. Geen - funktsionaalselt piiritletud lõik DNA - molekulis, mis asub kromosoomis kindlas kohas e lookuses. Genotüüp - spetsiifilise alleelse koosseisuga geenide kogum Fenotüüp - kirjeldatav sõnadega ja selle all mõistetakse kirjeldatavaid, mõõdetavaid või
Häbemekink - rasvkoe padjand häbemeliiduse kohal, mis murdeeas kattub häbemekarvadega. Suured häbememokad – häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suured häbememokad on samuti kaetud häbemekarvadega. Väikesed häbememokad - asuvad suurte häbememokkade vahel, piiravad tupeesikut. Nad on kaetud limaskesta meenutava roosa nahaga. Tupesuudmest tagapool nad ühinevad. Kõdisti (kliitor) - asub väikeste häbememokkade eesmises kokku-puutekohas. See on kõige tundlikum koht naise kehal ning mängib naise seksuaalsuses tähtsat rolli. Tupeavaus - tupe väline avaus kehapinnal. Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Kusiti - juha, mida mööda liigub uriin. Tupeava lähedal on kusitiavaus, mille kaudu uriin kehast väljub. Bartholini näärmed - paiknevad suurte häbememokkade tagumises osas. Nende läbimõõt on kuni 2 cm
Häbemekink - rasvkoe padjand häbemeliiduse kohal, mis murdeeas kattub häbemekarvadega. Suured häbememokad häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suured häbememokad on samuti kaetud häbemekarvadega. Väikesed häbememokad - asuvad suurte häbememokkade vahel, piiravad tupeesikut. Nad on kaetud limaskesta meenutava roosa nahaga. Tupesuudmest tagapool nad ühinevad. Kõdisti (kliitor) - asub väikeste häbememokkade eesmises kokku-puutekohas. See on kõige tundlikum koht naise kehal ning mängib naise seksuaalsuses tähtsat rolli. Tupeavaus - tupe väline avaus kehapinnal. Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Kusiti - juha, mida mööda liigub uriin. Tupeava lähedal on kusitiavaus, mille kaudu uriin kehast väljub. Bartholini näärmed - paiknevad suurte häbememokkade tagumises osas. Nende läbimõõt on kuni 2 cm
Naised vajavad pikemat eelmängu, hellitusi, kallistusi. Mehed armastavad silmadega naised kõrvadega. Naiste seksuaalne rahuldus, ka orgasm, on rohkem psühholoogilise taustaga, kui meeste rahuldus, sest mees saab alati rahulduse kui toimub seemnepurse. Vahekord: Eelmäng Suguakt Järelmäng N 5 3 7 M 1 3 0 Tundlikud kohad kehal:huuled, käe sisekülg, Rind, tuharad, kael, jalg, käsi Naised: otsmik , naba ümbrus, selgroog, tupp, kliitor, mehed: juuksepiir, kõht, kubemepiirkond, suguti 29.Intelligentsuse mõiste ja teooriad. Intelligentsuse mõõtmine. Tuntuimad testis. Eestilised probleemid testmisel Intelligentne inimene on taibukas, tark, haritud. Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Teooriad: Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus- on kaks teineteisest erinevat intelligentsust, fluiidne
gonaadides (munandid, munasarjad) produtseeritud hormoonidele ja parakriinsetele faktoritele. Nii emaste kui isaste sekundaarset soodeterminatsiooni võib vaadelda kahe ajalise etapina. Esimene etapp toimub embrüonaalselt organogeneesi käigus ja teine puberteedieas. Emassuguhormoonid: - östrogeenid (estradiool) (munasari, neerupealised) - progesteroon (kollakeha) Sekundaarsed emassuguorganid emakakael, emakas, munajuhad, vagiina, kliitor, häbememokad, piimanäärmed Isassuguhormoonid: - anti-Mülleri hormoon (Sertoli rakud) - testosteroon (Leydigi rakud) - dihüdrotestosteroon (DHT) Sekundaarsed isassuguorganid peenis, skrootum, munandimanus, seemnejuha, seemnepõiekesed, eesnääre Testosteroon ja dihüdrotestosteroon Embrüos koed, mis ümbritsevad urogenitaalsiinust sünteesivad ensüümi 5α-reduktaasi, mis konverteerib testosterooni dihüdrotestosterooniks (DHT)
102. Spermide teke ja kulg mehe organismis Spermid tekivad munandites terve elu. Spermatogeneesi käigus arenevad epiteelist meessugurakud- spermid…liiguvad munandimanusesse, kus neile lisandub spermavedelikku…eesnäärmesse, lisatakse veel spermavedelikku…läbi eesnäärme mööda purskejuha väljub 103. Naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded Välimised: Suured ja väikesed häbememokad- sisemiste elundite kaitse Kliitor e kõdisti- erektsioonivõime Sisemised: munasari(2)- munarakkude ja hormoonide tootmine munajuha- viljastamisprotsess munajuhalehtrid- võtavad vastu munaraku emakas- viljastatud munarakk areneb looteks tupp- suguakti toimumise paik, sünnitustee 104. Ovulatsioon, menstruatsioon Ovulatsioon- munaraku valmimine ja väljumine munasarjast Menstruatsioon- emaka limaskesta irdumine 105. Lahkliha paiknemine, funktsioonid
102. Spermide teke ja kulg mehe organismis Spermid tekivad munandites terve elu. Spermatogeneesi käigus arenevad epiteelist meessugurakud- spermid…liiguvad munandimanusesse, kus neile lisandub spermavedelikku…eesnäärmesse, lisatakse veel spermavedelikku…läbi eesnäärme mööda purskejuha väljub 103. Naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded Välimised: Suured ja väikesed häbememokad- sisemiste elundite kaitse Kliitor e kõdisti- erektsioonivõime Sisemised: munasari(2)- munarakkude ja hormoonide tootmine munajuha- viljastamisprotsess munajuhalehtrid- võtavad vastu munaraku emakas- viljastatud munarakk areneb looteks tupp- suguakti toimumise paik, sünnitustee 104. Ovulatsioon, menstruatsioon Ovulatsioon- munaraku valmimine ja väljumine munasarjast Menstruatsioon- emaka limaskesta irdumine 105. Lahkliha paiknemine, funktsioonid
vahele jääb häbemepilu. Suurte häbememokkade eesmisi otsi ühendab eesmine kommissuur, tagumisi tagumine kommissuur. Suurte häbememokkade vahel on paar väikeseid häbememokki, mis piiravad tupeesikut. Väikesed häbememokad on kaetud limaskesta meenutava õrna nahaga, mis on veidi pigmenteerunud, karvadeta ning sisaldab küll rasunäärmeid, kuid mitte higinäärmeid. Tupeesiku eesmises osas asub väikeste häbememokkade liitumiskohal kõdisti e. kliitor, mis koosneb kahest kõdistikorgaskehast. Need on oma ehituselt sarnased mehe suguti korgaskehadele ning on võimelised erektsiooniks. Kõdisti ja väikesed häbememokad on tänu erakordselt tihedale innervatsioonile (närvidega varustatusele) naise suguelundite kõige tundlikumad osad ning koos kusitiharjaga, mis asub tupe eesmises seinas, funktsioneerivad nad naisel otseste seksuaalärrituste peamiste retseptoritena.
Vahele tuleb panna: 1,5kg hapukoore + 3dl suhkru segu. Koogi tegemine võtab küll aega, kuid lõpptulemus on seda väärt! Rinnaturvis (lk 311) - kaitsev kate (näiteks plaat) või kaitsev rüü, turvistik. Ümberlõigatu (lk 316) - suguti eesnaha äralõikamine rituaalse tavana (juudi ja islamiusulistel, ka paljudel loodusrahvastel). Vastav toiming tehti ka naistel - eemaldati kliitor. Horemheb (lk 319) valitses umbes 13211293 eKr ning ta ei olnud kuningikku päritolu. Ta võttis naiseks Nofretete õe Mutnodzme ja kuulutas ennast vaaraoks pärast Eje surma. Horemheb oli pärit Herakleopolisest ja oli Enhatoni ajal vägede ülemjuhataja. Ta oli Vana-Egiptuse 18. dünastia viimane vaarao. Tema haud asub Kuningate orus. Selle leidis 1908. aastal Theodore Davis.
veresoonte anastomoosid, mille kaudu toimub vereloomerakkude vahetus. Seotud X-Y antigeeniga, kuid kõik kimäärid pole friimartinid. Esineb vererakkude kimäärsus. Isend on viljatu. Isane kaksik – suguorganid on normaalselt arenenud, kuid sigimisvõime on langenud Emane kaksik – kujuneb friimartin, suguorganid erineva raskusastmega alaarnenud. Munasarjad koosnevad munasarja ja testise koest (ova-testis). Munasarjade asemel võivad olla väikesed testised. Kliitor on suurenenud, välised suguorganid normaalse välimusega. Emakas võib puududa või olla alaarenenud. Diagnoositakse välise vaatlusega (tupp normaalsest u 2x lühem). Karüotüübi kindlakstegemine (vähemalt ühe Y-kr esinemine). Osaline erütrotsüütide hemolüüs veregrupitestis (erütrotsütaalne mosaiiksus), DNA analüüs, H-Y antigeen, hormoontestid. Varakult saab diagnoosida 3-6 nädala vanuses (lühike tupp ja emakaava puudub)
genitaalköbrukesest vastvalt mehel ja naisel? Isas- vs emasgonaad: Wolffi juha - mesodermi päritolu; erituselundkonna keskne komponent; emastel degenereeruvad, isastel moodustavad seemnepõiekesed, munandimanused, seemnejuhad Isas- vs emasgonaad: Mülleri juha - algselt olemas nii isas- kui emasindiviididel, isastel degenereerub, emastel moodustab munajuhad, emaka, emakakaela, tupe ülemise osa Isas- vs emasgonaad: genitaalköbrukesed - XX-kliitor, XY-peenis Postembrüonaalne areng Kasvamine (kuidas toimub; kasvuhormoon ja selle roll) üks võtmetähtsusega protsesse organismi arengus; võib toimuda rakkude proliferatsiooni, rakkude suurenemise ja ekstratsellulaarse materjali hulga suurenemise kaudu; lisaks aitab kasvamist reguleerida apoptoos. Kasvuhormoon stimuleerib kasvu, käivitades nt maksas insulin like growth factor 1 tootmise, mis toimib mitmete kudede jaoks lokaalse signaalina,
seemnepõiekesteni, kus lisatakse veelgi 25 juurde seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 105) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - piiravad häbemepilu 2) Väikesed häbememokad – piiravad tupeesikut 3) Kliitor SISEMISED: 1) Munasarjad – arenevad naissugurakud ja valmivad naissuguhormoonid 2) Munajuhad – toimub munaraku viljastumine 3) Emakas- viljastatud munaraku arenemispaik 4) Tupp 106) Mis on ovulatsioon, mis on menstruatsioon OVULATSIOON: munaraku vabanemine ja väljumine munasarjast kord kuus, enamasti 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni. Perioodiliselt 28 päeva järel üks valminud tsentraalfolliikul lõhkeb
Osad antropoloogid ei välista, et (dogonite kosmogoonia on paljuski rööbitatav tänapäeva teaduslike teooriatega universumi kohta). Ainujumal Amma on pottsepp (Deus, pottsepa motiiv). Vormib savist päikese ja kuu, tõmbab neile vasktraadid ümber (kaheksa keerdu päikesele ümber), mis lööb nad särama. Maa teeb ka savist, maa on naissoost. Lebab selili põhja-lõuna suunaliselt. Üsk avaneb põhja poole. Üsk on ühtlasi sipelgapesa, kus on kliitor, mis on termiidipesa. (pornograafiline stseen pisut). Ammale hakkab Maa väga meeldima, tahab temaga vahekorda astuda, aga termiidipesa hakkab segama, lõhub selle ära (ümberlõikamisekombe põhjendus: nii naised kui mehed lõigatakse dogonite juures ümber). Sellest vahekorrast tuleb saakal, natuke halvaloomuline trickster. See, et tuleb saakal, on esimese vea (see et pesa lõhuti), ebapuhtuse sümbol. Saakali sünd loomisprotsessi ei peata, esmased jumalad saavad
96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu. 2) Väikesed häbememokad on elastset sidekudet, silelihaseid ja veenipõimikuid sisaldavad õhukesed nahavoldid suurte häbeme- mokkade vahel. Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp sitkete venivate seintega 2) Emakas- toimub loote areng, emakas on paksude lihaseliste seintega 3) Munajuhad (2tk) toimub munaraku viljastumine 4) Munajuhalehtrid (2tk) - 5) Munasarjad (2tk) toimub munarakkude tootmine 51 97) Mis on ovulatsioon, mis on menstruatsioon?
96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu. 2) Väikesed häbememokad – on elastset sidekudet, silelihaseid ja veenipõimikuid sisaldavad õhukesed nahavoldid suurte häbeme- mokkade vahel. Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor – korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp – sitkete venivate seintega 2) Emakas- toimub loote areng, emakas on paksude lihaseliste seintega 3) Munajuhad (2tk) – toimub munaraku viljastumine 4) Munajuhalehtrid (2tk) - 5) Munasarjad (2tk) – toimub munarakkude tootmine 97) Mis on ovulatsioon, mis on menstruatsioon? OVULATSIOON: munaraku vabanemine ja väljumine munasarjast kord kuus,
96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu. 2) Väikesed häbememokad on elastset sidekudet, silelihaseid ja veenipõimikuid sisaldavad õhukesed nahavoldid suurte häbeme- mokkade vahel. Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp sitkete venivate seintega 2) Emakas- toimub loote areng, emakas on paksude lihaseliste seintega 3) Munajuhad (2tk) toimub munaraku viljastumine 4) Munajuhalehtrid (2tk) - 5) Munasarjad (2tk) toimub munarakkude tootmine 51 97) Mis on ovulatsioon, mis on menstruatsioon?
viljastuse järjel kanduvad sügoodid emakasse ja püsivad seal 2 nädalat vabalt. Sel ajal idulaste arv jaotub ühtlaselt emakasarvedesse. Sigadel toimub implantatsioon ehk lootepõie kinnitumine emakaseinale 10. 15. emrüonaalse arengu päeval. Tupp on paaritusorgan, 15 cm, elastne väljavenitatav kuni vaagna seinani Häbe koosneb 2 häbememokast, nende nahas on palju higi- ja rasunäärmeid. Häbeme ventraalses nurgas on kliitor. ISASUGUORGANID Koosnevad sugunäärmetest e gonaadidest ja suguteedest. Kuldi suguorganid: - Kaks munandit (kogumass 1kg) - Kaks munandimanust - Kaks seemneväädis kulgevat seemnejuha - Paaritu kusiti - Lisasugunäärmed: Paarilised seemnepõiekesed e põisiknäärmed Eesnääre e prostata Paarilised kusitibulanäärmed e bulbouretaalnäärmed - Paaritusorgan peenis
annaabi.ee 
