Pea ja kaela piirkonna peamine venoosne magistraalsoon on sisemine kägiveen, mis kogub venoosset verd peaajust, kolju luudest, näost ning kaelast. Veenid, mis asetsevad peaaju sisemuses ja pinnal, suubuvad peaaju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse. Nendesse valgub venoosne veri ka silmast, sisekõrvast ja kolju luudest. Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere äravooluks peaajust. (sisemine kägiveen-sigmaurge-ristiurge-urgete kokkuvool-sirgurge-ülemine noolurge-alumine noolurge) Peaaju kõvakesta urked: · Ülemine noolurge kulgeb suuraju sirbi ülaküljel. · Alumine noolurge kulgeb suuraju sirbi alaküljel. · Korgasurge ümbritseb türgi sadulat. · Ülemine ja alumine kaljuurge ühendavad korgasurget sigmaurkega. · Sirgurke tagumise otsa juures moodustub urgete kokkuvool, seetõttu on kõik urked üksteisega ühendatud. · Ristiurked lähtuvad kahele poole urgete kokkuvoolust
neeruveen, kinnisti veenid, niudeveenid. Eesmine suurajuarter, eesmine ühendusarter, sisemine unearter, keskne suurajuarter, tagumine ühendusarter,tagumine suurajuarter, põhimikuarter, lüliarterid Ülemine noolurge, alumine noolurge, sirgurge, urgete kokkuvool, ristiurge, sigmaurge, sisemine kägiveen, ülemine ja alumine koljuurge, korgasurge Ülemine ja alumine koljuurge, sigmaurge, ristiurge ja urgete kokkuvool Lümfikapillaaridesse kogunenud koevedelikku nimetatakse lümfiks
125. Kõhuõõne veenid. Alumine õõnesveen, neeruveenid, neerupealisveenid, munandiveenid/munasarjaveenid. 126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. (arterioosrõngas) Aju arterioosrõngas: eesmine ühisunearter, eesmised ajuarterid, sisemised unearterid, keskmised ajuarterid, tagumine ühisunearter, tagumised ajuarterid, ajupõhimiku arter, lüliarterid. Venoosne: sisemine kägiveen, sigmaurge, ristiurge, urgete kokkuvool, sirgurge, ülemine noolurge, alumine noolurge. 128. Lümfi mõiste. Lümf seroosvedelik, osaleb ainevahetusprotsessides, tema kaudu satuvad mitmed ainevahetusproduktid verre. 129. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha, (Lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringes) Lümfisüsteemi moodustavad erineva läbimõõduga lümfisooned, lümfisõlmed ja lümfoidsed elundid. See on lisaära-voolusüsteem, täiendus venoossele süsteemile. Parem lümfijuha kogub llümfi oma harude kaudu
125. Kõhuõõne veenid. Alumine õõnesveen, neeruveenid, neerupealisveenid, munandiveenid/munasarjaveenid. 126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. (arterioosrõngas) Aju arterioosrõngas: eesmine ühisunearter, eesmised ajuarterid, sisemised unearterid, keskmised ajuarterid, tagumine ühisunearter, tagumised ajuarterid, ajupõhimiku arter, lüliarterid. Venoosne: sisemine kägiveen, sigmaurge, ristiurge, urgete kokkuvool, sirgurge, ülemine noolurge, alumine noolurge. 128. Lümfi mõiste. Lümf – seroosvedelik, osaleb ainevahetusprotsessides, tema kaudu satuvad mitmed ainevahetusproduktid verre. 129. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha, (Lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringes) Lümfisüsteemi moodustavad erineva läbimõõduga lümfisooned, lümfisõlmed ja lümfoidsed elundid. See on lisaära-voolusüsteem, täiendus venoossele süsteemile. Parem lümfijuha kogub llümfi oma harude kaudu rindkere, kaela ja pea paremalt
paarituteks arteriteks. Paaris arterid on neeruarterid ja munasarja ehk munandi arterid. Suured ja võimsad arterid on paaritud. Paaritutest veenidest moodustub maksa värati veenisüsteem. PS! Vaata tv joonistelt 6 ja 9 arterid ja veenid! 94.Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte: (joonis 10) Ajust venoosse vere äravooluks on kõvakelme sees olevad urked ehk siinused, mis asendavad suuremaid veene. Nt ülemine noolurge. Tallinn 95.Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnalümfijuha, lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringesse: (joonis 5) (kehas olev värvuseta vedelik on lümf. Lümf on teine vere tagasivoolu võimalus.) Rakkude vahele jäävad koe mahlaga ruumid. Kui koe mahl siseneb lümfi kapillaaridesse ja rikastub sealsete rakkude ehk lümfotsüütidega, siis nimetatakse teda lümfiks
tagumine ühendusarter (1tk). 128) Aju venoosse verevarustuse põhimõte Venoosne verevarustus: Aju sisemuses suured veenid puuduvad on ainult sellised väikesed veenide harud. Aju venoosne veri koguneb aju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse (urge), mis on alati avatud. Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere äravooluks. Ülemine noolurge, alumine noolurge,korgasurge, ülemine ja alumine kaljuurge, sirgurge, ristiurged, sigmaurge. Kuklasse koguneb urgete kokkuvool (kõik urked suubuvad sinna), kõik urked aga omakorda suubuvad sisemisse kägiveeni, see omakorda aga rangluualuse veeniga ühinedes moodustab ülemise õõnesveeni. Vere äravool ajus on väga hea. 129) Lümfi mõiste-lümfikapillaaridesse kogunenud koemahl.
ühendusarter (1tk) ja allpool tagumine ühendusarter (1tk). 62 Venoosne verevarustus: Aju sisemuses suured veenid puuduvad on ainult sellised väikesed veenide harud. Veenidest mis asetsevad peaaju sisemuses ja pinnal koguneb venoosne veri aju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse (urge), mis on alati avatud. Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere äravooluks. Ülemine noolurge, alumine noolurge,korgasurge, ülemine ja alumine kaljuurge, sirgurge, ristiurged, sigmaurge. Kuklasse koguneb urgete kokkuvool (kõik urked suubuvad sinna), kõik urked aga omakorda suubuvad sisemisse kägiveeni, see omakorda aga rangluualuse veeniga ühinedes moodustab ülemise õõnesveeni. Vere äravool ajus on väga hea. 63 Lümfi mõiste-lümfikapillaaridesse kogunenud maomahl.
ühendusarter (1tk) ja allpool tagumine ühendusarter (1tk). 62 Venoosne verevarustus: Aju sisemuses suured veenid puuduvad on ainult sellised väikesed veenide harud. Veenidest mis asetsevad peaaju sisemuses ja pinnal koguneb venoosne veri aju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse (urge), mis on alati avatud. Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere äravooluks. Ülemine noolurge, alumine noolurge,korgasurge, ülemine ja alumine kaljuurge, sirgurge, ristiurged, sigmaurge. Kuklasse koguneb urgete kokkuvool (kõik urked suubuvad sinna), kõik urked aga omakorda suubuvad sisemisse kägiveeni, see omakorda aga rangluualuse veeniga ühinedes moodustab ülemise õõnesveeni. Vere äravool ajus on väga hea. Lümfi mõiste-lümfikapillaaridesse kogunenud maomahl. 114) Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnalümfijuha (lümfi kogumise
annaabi.ee 
