Kahepaiksete kordamisküsimused 1. Mõisted Kõigusoojasus- loom, kelle kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist Kehavereringe- osa vereringest, mis varustab kogu keha hapnikkurika verega Kopsuvereringe- osa vereringest, milles veri rikastub kopsudes hapnikuga Arteriaalne veri- hapnikurikas veri Venoosne veri- hapnikuvaene veri Segaveri- kui arteriaalne veri ja venoosne veri osaliselt segunevad Kehaväline viljastumine- munarakud viljastuvad kehast väljaspool Kulles- konna vastne, elab vees ja hingab lõpustega Moone- looma arengu käigus toimuv kuju ja eluviisi põhjalik muutus 2
vererõhk kõige kõrgem, vere liikumiskiirus suur VEENID: keskmised, pehmed seinad koed süda vererõhk kõige madalam, liikumiskiirus aeglasem kui arterites KAPILLAARID: peened, õhukesed seinad elundite ja kudede vahele liikumiskiirus väga aeglane, toimub gaasivahetus & toit- ning jääkainete vahetus VERERINGE: kindlustab pideva ainevahetuse kannab laiali toitained ja eemaldab jääkaineid aitab ühtlustada kehatemp., seob tervikuks kõik organismiosad. Vereinge jaguneb suureks(kehavereringe) ja väikeseks(kopsuvereringe) KEHAVERERINGE: vasak vatsake vs parem koda KOPSUVERERINGE: parem vatsake vs vasak koda VERI on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. 5-6 liitrit. koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest VEREPLASMA on valkude vesilahus, sisaldab ka mineraalsooli, toitaineid ja hormoone. kannab laiali toitained & viib kudedes moodustunud CO2 kopsudesse VERE ÜLESANDED: kanda laiali hapniku ja toitained, seob organid ühtseks tervikuks
VERERINGE Gertrud Ilsjan Kristiine Sakkool PM3A RINGEELUNDKOND Ringeelundkonna moodustavad : süda, veresooned ning nendes ringlev veri. Vereringe jaguneb kaheks: suur vereringe ehk kehavereringe ning väike vereringe ehk kopsuvereringe. SÜDA Suur vereringe algab vasakust südame vatsakesest. Sealt paisatakse hapniku rikas veri aorti. Aordist liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi kudedega seotud kapillaaride ehk juussoonte võrgustikku. Seal toimub hapniku loovutamine läbi kapillaaride seinte kudedele ning süsihappegaasi, kusihappe ja teiste ainevahetusjääkide vastuvõtmine.
Hammastik Hambad jagunevad lõike-, Teravad hambad, asuvad silma- ja purihammasteks. lõualuudel ja suulaes. Hingamiselundid Kopsud Kopsud Südame ehitus Neljaosaline, vatsakeses Kolmekarbiline; vatsakeses täielik vahesein mittetäielik vahesein Kehatemperatuur Püsisoojane Kõigusoojane Vereringe Kehavereringe ja Kehavereringe ja kopsuvereringe kopsuvereringe Närvisüsteemi arenguaste Kõrgeim Kahjulikkus loodusele Koorib 35-45 aastastes Puudub. kuusikutes tüvede koort 0,5- 2,0 m ulatuses, selle tulemusena põhjustab ta puudele pöördumatuid kahjustusi. Põdra poolt
Elupaik Roomajad on maismaaloomad. Veekeskkond pole oluline. Kõige arvukamad on just soojemates ja kuivemates kohtades kõrbetes ning poolkõrbetes. Liikumine Sisalikud liiguvad nad roomates. Kasutavad jalgade ja saba abi. Kilpkonnadel on tugevad jämedad jalad. Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega siuglemisena. Hingamine ja vereringe Hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Kolmeosaline süda Kopsu ja kehavereringe. Kõigusoojased loomad. Toitumine Neelavad toidu tervena alla. Hambaid kasutavad toidu kinnihoidmiseks. Mürkmaod kasutavad mürgihambaid. Sisalikud söövad selgrootuid loomi. Maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid. Meeleelundid Hästi arenenud nägemine ja haistmine. Keel on kompimisorganiks. Kuulmine on kesiselt arenenud . Tuntakse maapinna võnkeid. Sigimine Lahksugulised viljastumine on kehasisene. Sigimisperioodil on maismaal. Munad muneb emasloom sooja kohta.
(0,1 s) Löögisagedus mitu lööki minutis süda teeb. (u. 70) Löögimaht kui palju verd pumpab süda ühe löögiga vereringesse (70 ml) Minutimaht kui palju verd pumpab süda ühes minutis. Löögisagedus x löögimaht = minutimaht Vererõhk. Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Süstoolne: kui veri pumbatakse aorti. (110-115 mmHg) Diastoolne: kui südamelihas lõtvub. (80-90 mmHg) Vereringed. Suur e. kehavereringe Väike e. kopsuvereringe Algab vasakust vatsakesest, lõpeb Algab paremast vatsakesest, lõpeb paremas kojas. vasakus kojas. Annab kehasse ära toitained ja hapniku. Annab kopsudesse ära jääkained ja süsihappegaasi.
● Järglased arenevad ema organismis ● Otsene areng ● Poegivad ja imetavad ● Hästi arenenud haistmine, kuulmine, nägemine ● Arenenud närvisüsteemi tõttu teistest keerukam käitumine ● Siia kuuluvad pärisimetajad, kukkurloomad ja munevad imetajad Suur kehavereringe Väike kopsuvereringe 1. Rakuline koostis 2. Reageerimine keskkonna muutustele 3. Kasvamine ja arenemine 4. Ainevahetus 5. Paljunemine 1. Bakterid üks rakk, pole tuuma, toituvad orgaanilistest ainetest (kera, pulga ja spiraalikujulised) 2. Algloomad
avanevasse Jacobsoni organisse Enamasti eristavad nad hästi vaid liikuvaid objekte Keel on mitmetel roomajatel ka kompimisorganiks Kuulmine on enamikul roomajatel kesiselt arenenud - enamasti tuntakse vaid maapinna võnkeid HINGAMINE Kõik roomajad hingavad kopsudega Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil VERERINGE Sarnaselt kahepaiksetega on ka enamusel roomajatel kolmeosaline süda ning kopsu- ja kehavereringe Arteriaalne- ja venoosne veri on peaaegu eraldunud Suhteliselt aeglasest ainevahetusest tulenevalt on roomajad kõigusoojased loomad TOITUMINE Enamik roomajaid on loomtoidulised, kes neelavad oma toiduobjekti tervena alla Hambaid kasutavad nad enamasti vaid toidu kinnihoidmiseks Mürkmaod kasutavad enesekaitseks ja saaklooma surmamisel mürgihambaid. Meil elavad sisalikud söövad enamasti pisemaid selgrootuid loomi, maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid SIGIMINE JA ARENG
NB! kopsuarteris voolab venoosne veri; kopsuveenis arteriaalne veri. Pulss- arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine Vererõhk- rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgema ererõhuga alalt (arteritest) liigub madalamasse vererõhu alasse (kapillaaridesse) 1. Väike vereringe e. kopsuvereringe • parem vatsake- pumpab kopsuarterisse- kopsud (alveoolid)- süsihappegaas antakse ära ja vastu võetakse hapnik- kopsuveen- vasak koda. 2. Suur vereringe e. kehavereringe • vasak vatsake- aort: poolkuuklapid (takistavad vere valgumist tagasi südamesse)- kapillaarid- ainevahetus- kapillaarid koonduvad veenideks- parem koda. Vereplasma 55% • valkude vesilahus (vett 92%; valke 6-8%) • kannab laiali toitained • viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse Vererakud 45% : ➔ punased vererakud: • punased; ei sisalda tuuma; 90% moodustab hemoglobiin; kettakujulised; ei liigu; eluiga 120päeva e. 4Kuud
rõhk kõrge, kiirus kiire, ül O2 ja toitainete transport kudedesse. Veen seinad pehmed ja õhukesed, klapid, südame poole, liikuma paneb kere lihased, rõhk madal, kiirus aeglane, ül CO2 ja jääkainete transport kudedest südamesse. Kapillaar üks rakukiht, lihaskiht puudub, liikuma paneb süda ja lihased, liigub südamesse ja südamest eemale, rõhk väga madal, kiirus väga aeglane, ül gaasi ja toitainete vahetus kudede ja vere vahel. Suur e kehavereringe -ül kudede varustamine O2 ja toitainetega (vasaku vatsake kokkutõmme- aort-arter-kehakapillaar (O2 rikas-O2 vaene)-veen-ülemine/alumine õõnesveen-parem koda (algab vasakust vatsakesest, O2 rikas- O2 vaene, lõpeb parema kojaga). Väike e kopsuvereringe, ül vere rikastamine O2 (parema vatsakese kokkutõmme-kopsuarter- kopsukapillaar (O2 vaene-O2 rikas)-kopsuveen-vasak koda (algab paremast vatsakesest, O2 vaene- O2 rikas (kopsukapillaar),lõpeb vasakus kojas).
s�damehaigusi. VERERINGE - vere liikumistee organismis VERESOONED - torujad elundid., mida m��da veri ringleb 3 t��pi: ARTERID -viivad verd s�damest organitesse -hapnikurikas veri -seinad paksud, tugevad, elastsed KAPILLAARID -�hendavad artereid veenidega -juhivad verd organites rakkudeni -keharakkude ja vere gaasivahetus -�ks rakukiht VEENID -juhivad verd organitest s�damesse -seinad pehmed ja �hukesed -klapid, mis takistavad vere tagasivoolu 2 VERERINGET SUUR e KEHAVERERINGE -varustada rakke toitainete ja hapnikuga S�dame vasak vatsake > k�ik keha organid > s�dame parem koda V�IKE e kopsuvereringe -rikastada kopsudes veri hapnikuga, vabaneda s�sihappegaasist S�dame parem vatsake > kopsud > s�dame vasak koda PULSS - arterite l�tvumine ja kokkut�mme VERER�HK - r�hk, mida veri avaldab veresoonte seintele Veri voolab k�rgema r�hu all olevatest soontest sinna, kus r�hk on madalam.
Eluvormid on nt. taimed, seened, loomad laias mttes: maismataimed koos kigi vetikatega on taime eluvorm, hulkraksed ja ainuraksed loomad kokku on looma eluvorm. Eluvormina tuleb ksitleda ka vetikaid, kiskjaid imetajaid = selts kiskjalised +kiskjad kukkurloomade hulgast, rohttaimi. Eluvormilised organismide rhmad on samuti nt. viburlased ja viburloomad, ambid, algloomad, eeltuumsed. 2.)Inimese kui imetaja iseloomulikud tunnused: Gaasivahetus kopsudes. Sda on 4-osaline. Esineb suur ehk kehavereringe ja vike ehk kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Rakuhingamisel toimub lhustumissaaduste dissimilatsioon energia saamiseks. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne sisekeskkond ja psiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ja organismi talitluste ja homostaasi neuraalne ja homoraalne regulatsioon. Biosnteesiprotsesside kigus kehaomaste ainete valmistamine
keskset rolli vererõhu regulatsioonis. Arterite kontraktsioonidel nende valendik aheneb. Süda peab rakendama suuremat jõudu, et vajalik vere hulk ahenenud arteritest läbi suruda. Niisugust seisundit nimetataksegi veresoonte vastupanu tõusuks ehk perifeerse resistentsuse tõusuks. Selline seisund võib tekkida väga mitmetel põhjustel: stress, külmetamine, suitsetamine, närvisüsteemi pingeseisundid, jne. Üldiseks perifeerseks takistuseks e totaalseks perifeerseks resistentsuseks nim kehavereringe üldist voolamistakistust, mis moodustub kõigi paralleelselt lülitatud üksikringete takistuste summast. Üldine perifeerne takistus ja südame väljutusmaht määravad omakorda vererõhu. Määravaks on rõhudiferents ja voolutugevus. Allikad: L. G. Navar, L. L. Hamm, „The Kidney in Blood Pressure Regulation“. R. Raudsik, „Arteriaalse vererõhu käsitlus keha kohanemisprotsessina“, 2017. C. Lemne, „Blodtrycket oeh din hälsa - Fakta om en livsviktig funktionen -
1. Inimese biosüstemaatiline kuuluvus Liik Homo sapiens e. tark inimene Perekond Homo e. inimene Sugukond Hominiidid e. inimlased Selts primaadid Klass imetajad Hõimkond keelikloomad Riik loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Hea mälu ja arenenud meeled. · Gaasivahetus kopsudes · Süda on 4-osaline · Esineb kehavereringe ja kopsuvereringe · Pidev energiavajadus · Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel · Organism on terviklik süsteem kõik elundkonnad on omavahel seotud 3. Inimese liigi tunnused · Suur aju · Kahel jalal liikumine · Aeglane areng, mittesessoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg · Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist
Meie tavalisemaid konni on rohukonn. Konnadel nagu kaladelgi pole kaela, neil on üks kaelalüli, mille abil nad pead liigutada saavad. Täiskasvanud konnal pole ka saba. Konna keha katab paljas õhuke niiske nahk. Seda hoiab niiskena nõre, mida eritavad limanäärmed. Konnadel on liikumiseks jäsemed. Tagajalgade varvaste vahel on ujunahad, mis soodustavad vees liikumist. Konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus- ja suguelundite juhad. Konnad hingavad naha ja kopsude kaudu. Kehavereringe ehk suure vereringe kõrval on arenenud kopsu- ehk väike vereringe. Selles voolab veri kopsudesse ja naha veresoontesse, kus ta rikastub hapnikuga ning läheb tagasi südamesse. Südames ei ole venoosne ja arteriaalne pool teineteisest eraldatud, seetõttu arteriaalne ja venoosne veri osaliselt seguneb ning konnade kehas liigub segaveri. Konn on kõigusoojane. Kohastumused: 1) eluks maismaal on jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine,silmalaud. 2) eluks vees on nahahingamine, varvaste ujunahad
kudedesse südamesse tagasi dite ja kudede vahel 3)elastsete seintega 3)pehmete seintega 3)õhukeste seintega 4)seinte lihaskiht paks 4)lihaskiht õhuke 4)lihaskiht puudub 5) vererõhk kõrgeim 5)vrerõhk madalaim 5)kiirus aeglaseim 6)suurim vere liikumis 6)kiirus aeglasem arte- 6)toimub gaasi jääk- kiirus ritest kuid kiirem kapi- /toitainete vahetus laaridest Suur ehk kehavereringe Veri liigub mööa veresooni südame vasakust vatsakesest kehasse läbib kõiki elundeid ja tagasi südamesse, paremasse kotta. Tekib süsihapegaasiline veri(venoosne veri) Väike ehk kopsuvereringe Venoosne veri liigub südame paremast vatsakesest mööda veresooni kopsu ja sealt voolab hapnikurikas veri tagasi südame vasakusse kotta. Tekib arteriaalne veri. VV PK PV VK VV Arteriaalne veri-hapnikurikas veri Venoosne veri-hapnikuvaene veri Veri on vedel sidekude,mis ringleb veresoontes
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Väikeses vereringe on kopsuvereringe 2. Suures vereringe on kehavereringe 3. Veenid toovad verd südamesse, veenides on klapid mis tagavad vere ühesuunalise voolu. 4. Arterid viivad verd südamest välja, suurim arter on aort. Pärgarter varustab verega südamelihast 5. Kapillaarid ühendavad arterid veenidega. Seinad koosnevad ühest rakukihist. Neis toimub nii gaaside kui ka toit- jääkainete vahetus. 6. Kaelalahase paigaldamise vajadus: lülisamba vigastuse korral või selle kahtlustamise korral
Südame paun-perikard, moodustab südame põimikul. Pärgvereringe ül-varustada südame kõiki kudesid, kuuluvad vasak ja parem pärgarter, südameveenid. Südame närvid-automaatne närvisüsteem reguleerib tugevust, rütmi. Südamesse saabuvad sümpaatilised(kiirendavad), parasümpaatilised(aeglustavad) närvid, mis mood südame närvipõimikud. Südame erutusjuhtesüsteem-südamelihase sees, mood südamelihaskiududest, tagab südame automaatsed tõmbed. Suur vereringe e kehavereringe-vere teekond vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta. Südame osad(aort, aordikaar, sisemine ja välimine unearter, rangluualune arter, ülajäseme arterid, alanev aort). Vereringe(ülemine ja alumine õõnesveen). Väikevereringe e kopsuvereringe-veri siirdub paremast vatsakesest kopsude kaudu südame vasakusse kotta. Lümf-lümfikapillaaridesse kogunenud koemahlad. Lümfisüsteemi ül-rakkudevahelise vedeliku kogumine, suunamine, keha kaitsevõime tagamine.
Ptk. 19 Enamikel selgroogsetel on hingamiseks kopsud, vees olevatel on lõpused. Hingamine=gaaside liikumine hingamiselunditesse ja välja ning nendes toimuv gaasivahetus+hapniku abil energia saamine rakkudes. Ptk. 20 Suletud vereringe on siis, kui veri liigub vaid mööda veresooni. Vere paneb ringlema süda. Kaladel on üks vereringe, mis koosneb vatsakesest ja kojast. Maismaaselgroogsetel on kaks vereringet. Suur vereringe on kehavereringe, milles veri liigub südamest kehasse, annab seal ära hapniku, kogub süsihappegaasi ja suundub tagasi südamesse. Väikeses vereringes liigub veri südame ja kopsude vahet, kus veri võtab hapnikku ja annab ära süsihappegaasi. Kahepaiksetel ja roomajatel on 3-osaline süda, kus liigub segaveri Lindudel ja imetajatel on neljaosaline. Ptk. 21 Kõigusoojased on algsed loomad: kalad, kahepaiksed ja roomajad. Linnud ja imetajad on püsisioojased. Ptk. 22
Mõisted: koda, kamber, kuhu veri siseneb vatsake, vatsakese kaudu väljub veri südamest südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsüüt, e. vereliistakud osalevad vere hüübimisel
veri aeglaselt, sest süda pumpab selle kõigepealt lõpustesse, mis aeglustuavad vere liikumist. Aeglaselt liikuv veri jõuab edasi kanda vähe hapnikku. Seepärast ei saa rakud toota nii palju soojust, et kala kehatemperatuur oleks püsiv. Kui ümbritseva vee temperatuur langeb, langeb ka kala temperatuur. (vt õp lk 93) Kui loomad asusudi elama maismaale ja neil arenesid kopsud, siis sai veri hakata liikuma kaht teed pidi. Tekkis suur ja väike vereringe. Suur vereringe on kehavereringe, milles veri liigub südamest kehasse, annab seal ära hapniku ning kogub süsihappegaasi ning liigub tagasi südamesse. Väikeses vereringes ehk kopsuvereringes liigub veri südamest kopsudesse, kus rikastub hapnikuga ja vabaneb süsihappegaasist ning suundub tagasi südamesse. KAHEPAIKSED JA ROOMAJAD - süda on kolmeosaline, seal on kaks koda ja üks vatsake. Ühte kotta tuleb suure, teise väikese vereringe veri. Veri liigub
· viljastumine kehasisene · munevad maismaale LINNUD · elavad peamiselt maismaal · püsisoojased · keha katavad suled · liikumiseks kasutavad jäsemeid ja tiibu · hingavad kopsudega; õhukotid · süda neljaosaline · kehavereringe ja kopsuvereringe · viljastumine kehasisene · munevad maismaale hauvad mune hoolitsevad järglaste eest IMETAJAD · elavad maismaal või veel · püsisoojased · keha katavad karvad · liikumiseks kasutavad jäsemeid · hingavad kopsudega
sinuatriaalsõlm (Keith-Flacki sõlm) ja alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm (Aschoff- Tawara sõlm). Viimasest lähtub Hisi kimp, mis kulgeb vatsakeste vaheseinas ning hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. · Joonis lk 155 + tv joonis 4 115. Suur vereringe, selle algus, lõpp (nim südame osad, veresooned), ülesanne. EHK KEHAVERERINGE Vasak vatsake Aort (suundub kogu kehasse, andes ära hapniku ja võttes juurde CO2) (veri muutub venoosseks) kogunedes alumisse ja ülemisse õõnesveeni parem koda · Joonis lk 156 + tv joonis 5 116. Väike vereringe, selle algus, lõpp (nim südame osad, veresooned), ülesanne. EHK KOPSUVERERINGE Parem vatsake kopsutüvi parem ja vasak kopsuarter kopsu kapillaarid (-CO2 +O2) 2vasakut ja 2 paremat kopsuveeni vasak koda · Joonis lk 156 + tv joonis 5 117
Kael koosneb mitmest selgroolülist ja seetõttu on võimalik pead igas suunas liigutada. Enamikul roomajatel on neli pikkade varvastega jäset, mis asetsevad keha külgedel. Saba on enamasti pikk. See on oluline tugi roomamisel ja tähtis enesekaitsel. Kõik roomajad hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Sarnaselt kahepaiksetega on ka roomajatel kolmeosaline süda ning kopsu- ja kehavereringe. Suhteliselt aeglasest ainevahetusest tulenevalt on roomajad kõigusoojased loomad. Roomajatel on kuiv tugev nahk, mis ei lase vett läbi. Nahka katavad sarvainest soomused või plaadikesed. Roomajad on lahksugulised loomad, viljastumine on neil kehasisene. Sigimisperioodil tulevad ka vees elavad roomajad maismaale. Munad muneb emasloom enamasti sooja niiskesse kohta, kus tihti just päikesesoojus pojad välja haub. Roomajatel on otsene areng: munast väljuv roomaja on täiskasvanu
115. Südame erutusjuhtesüsteem. On moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, kus tekib erutus ja levib südame erinevatesse osadesse. Selle moodustavad sinuaalsõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. 116. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Algab vasakust vatsakesest aordi näol, arvukad harud (arterikapillaarid) kannavad vere igasse elundisse ja koesse. Lõppeb paremas kojas. Kehavereringe. Ülemine ja alumine õõnesveen. 117. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks. Nende arterite kaudu suundub venoosne veri paremast vatsakesest kopsudesse. Jagunevad artrioolideks, mis lähevad kopsukapillaarideks. Väljuvad kopsuvärati kaudu ja suubuvad vasakusse kotta. 118. Suure vereringe arterite üldskeem. TÖÖVIHIK 119.Suure vereringe veenide üldskeem. TÖÖVIHIK
südame närvipõimiku. 115. Südame erutusjuhtesüsteem. On moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, kus tekib erutus ja levib südame erinevatesse osadesse. Selle moodustavad sinuaalsõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. 116. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Algab vasakust vatsakesest aordi näol, arvukad harud (arterikapillaarid) kannavad vere igasse elundisse ja koesse. Lõppeb paremas kojas. Kehavereringe. Ülemine ja alumine õõnesveen. 117. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks. Nende arterite kaudu suundub venoosne veri paremast vatsakesest kopsudesse. Jagunevad artrioolideks, mis lähevad kopsukapillaarideks. Väljuvad kopsuvärati kaudu ja suubuvad vasakusse kotta. 118. Suure vereringe arterite üldskeem. TÖÖVIHIK 119.Suure vereringe veenide üldskeem. TÖÖVIHIK
1 parem koda 2 vasak koda 3 ülemine õõnesveen 4 aort 5 kopsuarter 6 kopsuveenid 7 12. hõlmased klapid 8 13. poolkuuklapid 9 vasak vatsake 10 parem vatsake 11 alumine õõnesveen Vererõhk kindlustab vere liikumise soontes. Ühepoolsed klapid, mis lasevad verel liikuda vaid südame suunas (veri ei saa tagasi valguda). Suur vereringe ehk kehavereringe algab südame vasaku vatsakesest, millest hapnikurikas veri paisatakse aorti. Aordist liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi kudedega seotud kapillaaride ehk juussoonte võrgustikku, kus toimub hapniku loovutamine läbi kapillaaride seinte kudedele ning süsihappegaasi, kusihappe ja teiste ainevahetusjääkide vastuvõtmine. Jääkaineterikas venoosne veri liigub kapillaaride venoossest osast peenikestesse veenulitesse, mis lähevad üle suuremateks veenideks.
Kuidas roomajad liiguvad? Et sisalikud ei jõua oma jalgadega keha üles tõsta, siis liiguvad nad roomates. Seejuures kasutatakse nii jalgade kui ka saba abi. Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega - siuglemisena. Kuidas roomajad hingavad? Kõik roomajad hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Milline on roomajate vereringe? Sarnaselt kahepaiksetega on ka roomajatel kolmeosaline süda ning kopsu- ja kehavereringe. Suhteliselt aeglasest ainevahetusest tulenevalt on roomajad kõigusoojased loomad. Mida roomajad söövad? Enamik roomajaid on loomtoidulised, kes neelavad oma toiduobjekti tervena alla. Hambaid kasutavad nad enamasti vaid toidu kinnihoidmiseks. Mürkmaod kasutavad enesekaitseks ja saaklooma surmamisel mürgihambaid. Meil elavad sisalikud söövad enamasti pisemaid selgrootuid loomi, maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid. Millised on roomajate peamised meeleelundid?
· Arterid hapnikurikas veri (ainuke arter, kus hapnikuvaene veri kopsuarter) · Kapillaarid ühendavad artereid veenidega, O2 ja lahustunud toitained läbi kapillaaride seinte keharakkudesse, CO2 ja jääkained rakkudest verre. · Väike vereringe ehk kopsuvereringe algab paremast vatsakesest, liigub kopsu, kus toimub gaasivahetus ning suubub tagasi vasakusse kotta. · Suur vereringe ehk kehavereringe vasakust vatsakesest suubub veri kehasse, toimub gaasivahetus ja liigub tagasi paremasse kott · ERITUSELUNDKOND · Kehast mittevajalike ainete eemaldamine. · Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. · Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti.
Veelindudele on ujumisel abiks varvaste vahel asuvad ujulestad. Hingamine lindudel on lisaks kopsudele ka erilised moodustised - õhukotid. Hingamisel läbib õhk kopse alati ühes suunas, see tagabki vere maksimaalse rikastamise hapnikuga. Vereringe Lindude süda on neljaosaline. Järelikult on 42 kopsu- ja kehavereringe teineteisest täielikult eraldatud ning arteriaalne ja venoosne veri ei segune. See on ka üheks põhjuseks, miks linnud on püsisoojased, Toitumine söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Seda hangivad nad õhust, veest või maismaalt. Lindudel puuduvad hambad - toit peenendatakse alles maos. Et linnud vajavad
Osadel on limanäärmed muutunud mürginääremeteks. Luustik : jäsemed koosnevad paljudest luudest. Neil on nii esi jäsemeluud kui ka taga jäsemeluud. Kahepaiksete kolju on lai ja jäme. Selgrooga (lühike) ja koljut ühendab üks kaelalüli ning see võimaldab konnal pead tõsta ja langetada pead. Konna skeletil kaitseb tema siseelundeid rinnaluu. Kahepaiksed hingavad maismaal läbi niiske naha ja vees kopsudega. Kahepaiksetel on kaks vereringkonda : kopsuvereringe ja kehavereringe. Kolmekambrilist südant läbib segaveri. Kahepaiksed ei suuda hoida oma kehas ümbritsevast keskkonnast kõrgemat kehatemperatuuri ja seega on nad kõigusoojased. Seede-, eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad konnadel soole tagaosa laiendisse ehk kloaaki. Konnad söövad putukaid, nälkjaid (nad on loomtoidulised). Suuneelsöögitorumagusooltorukloaak Konnad on lahksugulised. Sugurakud koetakse vette, viljastatakse vees. Nende järglased kullesed arenevad samuti vees
aglutinogeenid A ja B, plasmas pole ei a ega b aglutiniine; O grupp – erütrotsüütides pole ei A ega B aglutinogeene, plasmas nii a kui b aglutiniinid. Rh süsteem: ca 85%-l inimestest on erütrotsüütides Rh (ehk D) antigeen – need on RH+ grupp, muud on Rh-. Kui Rh+ erütrotsüüdid satuvad RH- inimese verre, tekivad nende vastu rh antikehad. Süda Cor Vereringed: A.Suur – e. süsteemne e. “kehavereringe”: Algab aordiga südame vasakust vatsakesest, läbib kõik elundid, lõpeb ülemise ja alumise õõnesveeni ning südame pärgurkega südame paremas kojas. (Arterites arteriaalne veri, veenides venoosne veri) B. Väike – e. kopsuvereringe: Algab kopsutüvega südame paremast vatsakesest, läbib kopsud, lõpeb (tavaliselt) nelja kopsuveeniga südame vasakus kojas. (Arterites venoosne veri, veenides arteriaalne veri!). Üldiselt südamest:
alveolaarjuhad-, kotikesed ja alveoolid; enne neid konduktiivsed e õhku juhtivad osad. Kopsude arteriaalne verevarustus Kopsuarteris süsteemsest vereringest venoosne veri, bronhiaalarteis aordist arteriaalne veri. Kopsuarterid varustavad alveolaarkapillaaristikku, toimub hapnikuga rikastumine. Venoosne äravool toimub kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta. Sissehingamislihas- diafragma, välimised roietevahelised, väljahingamis- sisemised roietevahelised, kõhulihased. Vereringe Kehavereringe: v v p k, kopsuvereringe: p v v k Vatsakeste ja kodade vahel atrioventrikulaarklapid (võimaldab verel liikuda vaid ühes suunas, kojast vatsakesse). Poolkuuklapid lubavad verel liikuda vatsakesest veresoontesse (vasakul aordiklapp, paremal pulmonaalklapp). Südamelihas e müokard. Kontraktsiooniga tekib AP, mis levib mööda rakumembraani ja T-tuubuleid. Ca tungib rakku, reguleeritakse toponiini ja tropomüosiini kaudu. Erutusjuhtesüsteem saab alguse p k seinas paiknevast siinussõlmest.
kopsutüvega. Kopsutüvi jaguneb kaheks kopsuarteriks, üks suundub paremasse ja teine vasakusse kopsu, kus nad lähevad üle alveoolide seina ümbritsevaks kapillaaristikuks. Verekapillaaridel on suur kontaktpind alveooli seinaga, mis tõhustab kopsudesisest gaasidevahetust. Kopsualveoolide seintes hapnikuga rikastunud veri kandub kopsudest tagasi südame vasakusse kotta läbi 5-8 kopsuveeni. Vasakust kojast suundub ta vasaku vatsakese ja aordi kaudu suurde vereringesse. Suur vereringe ehk kehavereringe algab vasakust vatsakesest aordiga (keha suurim arteriaalne veresoon), suubub paremasse kotta. Varustab keha hapnikurikka verega. (Aort-arterid-arterioolid-kapillaarid-veenulid-veenid-2 õõnesveeni) . 38. Südame erutusjuhtmesüsteem Südame erutusjuhtesüsteem – tavaliste südamelihase kiudude kõrval esinevad südames erilaadsed lihasekiud, mis on kohanenud erutuslaine edasijuhtimiseks südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame
- kiirendavad ja tugevdavad südame tegevust 114. Südame erutusjuhtesüsteem Eriliste kiududesüsteem südamelihases. Selles tekib ja levib erutus, mis põhjustab südamelihase kontraktsiooni. Süsteemi kuuluvad: - Siinussõlm - kodade-vatsakestevaheline sõlm - Hisi kimp - Sinuatriaalsõlm - atriovertikulaarsõlm 115. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne SV e kehavereringe->Vasaku vatsakese aort->kehasse (-O2; +CO2)->ülemine ja alumine õõnesveen, pärgurge->parem koda. Ülesanne- 116. Väike vereringe, selle algus, lõpp( südame osad, veresooned), ülesanne VV->Parema vatsakese kopsutüvi-> kopsu->kopsu ( -CO2; ; +O2)-> 2+2 kopsuveeni-> vasak koda. Ülesanne- väikses vereringes väljub südamest kopsu venoosne veri, mis kopsus muutub arteriaalseks ja tuleb südamesse tagasi. 127. Lümfi mõiste Lümf- lümfikapillaaridesse kogunenud koemahl 128
Mg 300 mg on vajalik südamelihaste tööks, vereringe reguleerimiseks, aktiveerib ka valgusünteesil osalevaid ensüüme. K 3500 mg vajalik südamelihaste ning närvisüst tööks. K koos Na-ga reguleerib osmootset rõhku ja happe-leelise tasakaalu. Na 1600mg on keedusoola koostis, Cl 2500 mg mõjutab koos Na ja K vedeliku- ning happe ja aluse tasakaalu. P 800 mg eriti vajalik luude ja hammaste normaalseks AV-seks. Kilpnäärmest eritub verre kaltsitoniini.Suur e süsteemne e kehavereringe algab aordiga südame vasakust vatsakesest, läbib kõik elundid, lõpeb ülemise ja alumise õõnesveeni ning südame pärgurkega paremas kojas; kannab arteriaalset (hapniku rikas) verd kõikidesse elunditesse. Teel eralduvad arvukad harud -arterid. Nad lähevad elunditesse ja hargnevad seal veel peenemateks harudeks, mis mood kapillaaride võrgustiku. Kõikides SVR veenides koguneb veri ülemisse ja alumisse õõnesveeni, mis suubuvad paremasse kotta. SVR kujut endast
- kiirendavad ja tugevdavad südame tegevust 114. Südame erutusjuhtesüsteem Eriliste kiududesüsteem südamelihases. Selles tekib ja levib erutus, mis põhjustab südamelihase kontraktsiooni. Süsteemi kuuluvad: - Siinussõlm - kodade-vatsakestevaheline sõlm - Hisi kimp - Sinuatriaalsõlm - atriovertikulaarsõlm 115. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne SV e kehavereringe->Vasaku vatsakese aort->kehasse (-O2; +CO2)->ülemine ja alumine õõnesveen, pärgurge->parem koda. Ülesanne- 116. Väike vereringe, selle algus, lõpp( südame osad, veresooned), ülesanne VV->Parema vatsakese kopsutüvi-> kopsu->kopsu ( -CO2; ; +O2)-> 2+2 kopsuveeni-> vasak koda. Ülesanne- väikses vereringes väljub südamest kopsu venoosne veri, mis kopsus muutub arteriaalseks ja tuleb südamesse tagasi. 127. Lümfi mõiste Lümf- lümfikapillaaridesse kogunenud koemahl 128
Müokardi ehitus kodadel ja vatsakestel: Kodadel on 2 kihti (pindmine ja süva); õrn Vatsakestel on 3 kihti, eriti paks on vasaku vatsakese lihaskest (teeb paremast rohkem tööd) Milles seisneb südameklappide funktsioon? 1) Sulgevad südamesiseseid avausi Mis on koronaarvereringe ja milline on selle funktsioon? Koronaarvereringe on südame enda verevarustus Funktsioon: varustab südamelihast verega Mis on ja milles seisneb suure vereringe funktsioon? Suur vereringe ehk kehavereringe on kõigi elundite varustamine arteriaalse verega Funktsioon: ainevahetuse produktide eemaldamine (venoosse verega) ja kõikide elundite varustamine hapnikurikka (arteriaalse) verega Mis on ja milles seisneb väikese vereringe funktsioon? Väike vereringe ehk kopsuvereringe on vere liiklumine südamest kopsudesse ja tagasi Funktsioon: gaasivahetus, verest läheb alveoolidesse CO2 ja alveoolidest satub verre O2; selle tulemusel venoosne veri -> arteriaalseks
Abielu on lisaks järglaste soetamisele ja kasvatamisele seotud majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete teguritega. Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiat. Oskus valmistada ja kasutada tööriistu tuleneb eelkõige suurest ja keerukast ajust ning käte ja silmade kooskõlastatud tegevusest. Inimest iseloomustab sõltuvus asjadest. Inimese põhilised elutalitlused: Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine.
Vere paneb veresoontes ringlema südame pumpamine. Selgroogsetel on suletud vereringe (enamikul selgrootutel on avatud vereringe ning veri liigub osaliselt kudede vahel). Kaladel on lihtne vereringe ja lihtsa ehitusega kaheosaline süda. Kahepaiksetel ja roomajatel on kolmeosaline süda, mis võimaldab kaheosalist vereringet. Ka lindudel ja imetajatel on kaheosaline vereringe ja neljaosaline süda. Eristatakse väikest (ehk kopsuvereringe) ja suurt vereringet (ehk kehavereringe). 9. Selgroogsete loomade toitumine – võrdle erinevaid selgroogsete klasse. Toitumises on kõik organismid üksteisest sõltuvad ja vastastikustes suhetes toiduahelate ja toiduvõrkude kaudu. Selgroogsetele loomadele on ühine see, et toit liigub mööda spetsiaalset torukujulist seedesüsteemi. Seal toit lagundatakse, vajalikud ained viiakse rakkudesse ja mittevajalik väljutatakse.
suur alajäseme nahaveen kogub vere sääre eespinnalt ning reie ees ja tagapinnalt, kulgeb reie mediaalpinnal, suubub reieveeni B) Kõhupiirkonna veenid mao-, peensoole-, jämesoole-, pankrease- ja põrna veenid kogunevad algul kokku maksa värativeeniks, mille kaudu veri viiakse maksa, alles pärast töötlemist maksas läheb see veri maksaveenide kaudu alumisse õõnesveeni SÜDA Vereringed: 1. Suur e süsteemne e kehavereringe algab aordiga vasakust vatsakesest, läbib kõik elundid, lõpeb ülemise ja alumise õõnesveeni ning südame pärgurkega südame paremas kojas (arterites arteriaalne veri, veenides venoosne veri). 2. Väike e kopsuvereringe algab kopsutüvega südame paremast vatsakesest, läbib kopsud, lõpeb tavaliselt nelja kopsuveeniga südame vasakus kojas (arterites venoosne veri, veenides arteriaalne veri).
südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb kaks sõlme: sinuatriaalsõlm ja atrioventikulaarsõlm. Viimasest lähtub Hisi kimp, mis hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. 117) Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned) Suur vereringe e. kehavereringe algab aordina südame vasakust vatsakesest ja mille arvukad harud suubuvad kogu kehasse (aju, sõrmed, varbad jne). Läbi kapillaaride seinte toimub kehas kudede hingamine kus veri loovutab hapniku ja võtab vastu süsihappegaasi. Tekkinud venoosne veri
mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks mida mööda veri liigub kopsudesse, kus jagunevad veelgi väiksemateks veresoonteks atrioolideks, need omakorda kopsukapillaarideks. Kopsus antakse ära kogu CO2 ja saadakse vastu O2, sellega muudetakse veri arteriaalseks. Kummastki kopsust suunduvad välja 2 kopsuveeni, mis suunduvad südame vasakusse kotta. 107) Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned)? Suur vereringe e. kehavereringe algab aordina südame vasakust vatsakesest ja mille arvukad harud suubuvad kogu kehasse (aju, sõrmed, varbad jne). Läbi kapillaaride seinte toimub kehas kudede hingamine kus veri loovutab hapniku ja võtab vastu süsihappegaasi. Tekkinud venoosne veri korjatakse kokku alumisse ja ülemisse õõnesveeni mis suubuvad südame paremasse kotta. 55 108) Ülajäseme arterid?
mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks mida mööda veri liigub kopsudesse, kus jagunevad veelgi väiksemateks veresoonteks atrioolideks, need omakorda kopsukapillaarideks. Kopsus antakse ära kogu CO2 ja saadakse vastu O2, sellega muudetakse veri arteriaalseks. Kummastki kopsust suunduvad välja 2 kopsuveeni, mis suunduvad südame vasakusse kotta. 107) Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned)? Suur vereringe e. kehavereringe algab aordina südame vasakust vatsakesest ja mille arvukad harud suubuvad kogu kehasse (aju, sõrmed, varbad jne). Läbi kapillaaride seinte toimub kehas kudede hingamine kus veri loovutab hapniku ja võtab vastu süsihappegaasi. Tekkinud venoosne veri korjatakse kokku alumisse ja ülemisse õõnesveeni mis suubuvad südame paremasse kotta. 55 108) Ülajäseme arterid?
mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks mida mööda veri liigub kopsudesse, kus jagunevad veelgi väiksemateks veresoonteks atrioolideks, need omakorda kopsukapillaarideks. Kopsus antakse ära kogu CO2 ja saadakse vastu O2, sellega muudetakse veri arteriaalseks. Kummastki kopsust suunduvad välja 2 kopsuveeni, mis suunduvad südame vasakusse kotta. 116) Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned)? Suur vereringe e. kehavereringe algab aordina südame vasakust vatsakesest ja mille arvukad harud suubuvad kogu kehasse (aju, sõrmed, varbad jne). Läbi kapillaaride seinte toimub kehas kudede hingamine kus veri loovutab hapniku ja võtab vastu süsihappegaasi. Tekkinud venoosne veri korjatakse kokku alumisse ja ülemisse õõnesveeni mis suubuvad südame paremasse kotta. 118)tv joonis 119)tv joonis 55 120) Ülajäseme arterid?
annaabi.ee 
