Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Turunduse eksam (5)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on inimese tegutsemise põhjuseks ?
  • Miks eelistatakse ühte tegevust teistele ?
  • Mis on sõnumid ?
  • Mitu korda te seda nägite ?
  • Kui palju ja kui suuri ladusid kasutada ?
  • Kus peavad laod asuma ?
  • Kuidas kujundada ladude töökorraldus ?
  • Mida talletatakse paljudes andmebaasides, selleks et esitada ,,mis siis kui ?
  • Kui professionaalsed turundusuuringufirmad ?
  • Kuivõrd on oluline uuringutulemuste konfidentsiaalsus ?
  • Kui palju? mitu ?
  • Millist infot täpselt on vaja ?
  • Millisele kontingendile on ankeet ette nähtud ?
  • Millist kommunikatsiooni kasutatakse ?
  • Milline sõnum eksisteerib igas andmegrupis ?
  • Mida see isik selles situatsioonis ütleks või mõtleks ?
  • Mida on vaja teada ?
  • Mida on hea teada ?
  • Milline on Teie sissetulek ?
  • Kui Te ostate kala, kas te muretsete tema värskuse pärast ?
 
Säutsu twitteris
  • Turunduse olemus:
    Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu- uuringuid , toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm.
    Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust:
    • Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine
    • Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem
    • Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon

    Turunduse 5 põhialust
    • Kõige tähtsam on tarbijakesksus;
    • Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust;
    • Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks;
    • Turud on heterogeensed;
    • Turud ja tarbijad on pidevas muutumises.

    2.Kogu turundustegevuse ühendab ühise nimetaja alla vahetuskonseptsioon. Vahetusobjektideks võivad olla nii materiaalsed kui mittemateriaalsed (teenused, ideed, lubadused, informatsioon, teadmised jms.) kaubad .Vaba vahetuse tingimused:
    • eksisteerib vähemalt kaks vahetusest huvitatud osapoolt;
    • igal osapoolel on midagi, millel on teiste jaoks väärtus;
    • kõikidel on vabadus oma teateid (reklaami) edastada ja kaupa üle anda;
    • igaühel on õigus pakkumisest keelduda või see vastu võtta;
    • igaüks usub, et tema pakkumine on teiste poolt soovitud või vähemalt vastuvõetav.

    3.Turunduskonseptsioonid:
    • Tootmiskonseptsioon - lähtub sellest, et tarbijad eelistavad neid kaupu, mis on nii füüsiliselt kui ka rahaliselt kättesaadavamad. Firmad toodavad ja müüvad tooteid, mida nad on suutelised kõige tõhusamalt valmistama ja millele arvatakse leidvat turgu. Juhtimine keskendub tootmise ratsionaliseerimisele ja omahinna alandamisele, ei pööra tähelepanu turustamisele. Juhtmõtteks, et pakkumine toob endale ise nõudluse, kuna tootmise põhiline tähelepanu on suunatud esmatarbekaupadele (toit, riietus, eluase), tarbijatel on vähe vaba raha ja nad ostsid kättesaadavaid kaupu ning veel polnud rakendatud masstootmist laiade rahvahulkade vajaduste rahuldamiseks. Kui kaupade pakkumine on väiksem kui nõudmine, siis on selline konseptsioon mõistlik, eriti põllumajanduses, kus puudub konkurents .
    • Tootekonseptsioon – lähtub sellest, et tarbijad eelistavad neid kaupu, millel on parem kvaliteet. Eeldused :

    • Tootja on orienteeritud kvaliteetsete toodete valmistamisele mõõduka hinnaga.
    • Tarbijad on teadlikud samalaadsete toodete olemasolust.
    • Tarbijad teevad valiku, võrreldes sarnaste toodete kvaliteeti ja hinda.
    • Tarbijad tahavad osta neid tooteid, suhtuvad pakutavatesse kaupadesse hästi (hea kvaliteet, soodne hind)

    Tootekonseptsiooni alusel töötav firma hoolitseb pidevalt toote täiustamise eest, kuid turustamisele ei pööra eriti tähelepanu.
    • Turustuskonseptsioon – lähtub sellest, et tarbijad ostavad firma toodangut piisavalt siis, kui firma rakendab müüki toetavaid ja soodustavaid abinõusid, teeb lisapingutusi kaupade realiseerimiseks ja müügi suurendamiseks . On suunatud müügi, turustustegevuse organiseerimisele. Eeldused:
    • Teatud müügimahu saavutamine
    • Kui ei avaldata teatavat mõju, siis tarbijad ei osta kaupu soovitud mahus
    • Rakendades müüki stimuleerivaid, aktiveerivaid meetodeid , sunnitakse tarbijaid kaupu ostma
    • Ostjad teevad edaspidi kordousoste või on olemas küllaldane potensiaalne ostjaskond

    Tuleneb seisukohast , et tarbijatel ei ole selgelt väljakujunenud kavatsust mingit kaupa omandada, mistõttu on vajalik otsida potensiaalseid ostjaid . Eesmärgiks on pakkuda kõikvõimalikke kaupu ja teenuseid, kasutades reklaami- ja müügikunsti olenemata tarbijate tegelike vajaduste rahuldamisest, ostujärgsest rahuldamatusest.
    • Turunduskonseptsioon – tähendab seda, et firma rahuldab teatud tarbijate rühma vajadusi ja soove paremini kui konkurendid. Kõigepealt peab tootja segmentima turu sarnaste vajaduste ja soovide järgi, seejärel analüüsima potensiaalsete ostjate vajadusi ning rakendama spetsiaalset turundustegevust. Tootmine ja turustamine kohandatakse võimalikult tõhusalt ostja vajaduste ja hinnangutega, selleks viiakse läbi turundusalaseid uuringuid. Turundustööd analüüsitakse ja kontrollitakse pidevalt. Turustuskonseptsiooni eesmärk on kasumi kasv müügimahu suurendamise kaudu, turunduskonseptsioonis tuginetakse seevastu tarbijate vajaduste ja nõuete väljaselgitamisele ja rahuldamisele. Turunduskonseptsioon kaasab turundusjuhi töösse juba tootmistsükli alguses. Turu-uuringud annavad teada, mida klient antud tootes soovib nähe ning kus, millal ja millise hinnaga on ta nõus seda ostma. Turundus tähendab:
    • Suunitlust tarbijate vajadustele
    • Organisatsiooni kõikide tegevusalade integreerimist nende vajaduste rahuldamiseks
    • Pikaajalise kasumi saamist tarbijate vajaduste rahuldamise kaudu

    Eelarvelistes organisatsioonides keskendutakse tarbijate vajaduste rahuldamisele, kuid eesmärgiks on edu saavutamine oma tegevuses, mitte kasumi saamine.
    • Ühiskondlik turunduskonseptsioon – orienteerub teatud tarbijate grupi vajaduste ja soovide rahuldamisele, kuid tootja võib ignoreerida ühiskondlikke laiemaid ja sügavamaid huvisid. Nt. Ei taheta kasutada autode saastevastaseid seadmeid ja ohutusrihmu, kuid need on vajalikud nt õhu puhtana hoidmiseks, elu päästmiseks ja haiglakulude vähendamiseks. On vaja pöörata suuremat rõhku tervislikele toodetele , nende ligitõmbavuse suurendamisele ja kaupade kahjulike omaduste vähendamisele. Ühiskondlik turunduskonseptisooon täiendab eelnevat turunduskonseptsiooni suunates otsuse vastuvõtja tähelepanu mitte ainult tarbimisvajaduste rahuldamisele, vaid ka sellega kaasnevatele laiematele ühiskondlikele nähtustele. Eesmärgiks on nii üksiktarbija kui ka kogu ühiskonna elukvaliteedi säilitamine või parandamine, kestva heaolu tagamine. Pikaajalisi ülesandeid (nt kasumi teenimine) lahendatakse jooksvate tarbimisvajaduste rahuldamise kaudu tasakaalustatult ühiskonna perspektiivsete huvidega .

    Turunduskontseptsioon teostub viie komponendi kaudu, milleks on
    Kliendivajaduste rahuldamine väljendub ostjaskonna antud kõrges hinnangus pakutavatele toodetele.
    Konkurentsivõime tõstmine seisneb konkurentide ja nende kavandatud tegevuste tundmises ning ettevõtte jaoks konkurentsieeliste loomises.
    Tegevuste kooskõlastamine on ettevõtte kõikide osakondade ja struktuuriüksuste tegevuste integreerimine ühtse eesmärgi − tarbija rahulolu − saavutamise nimel.
    Tarbijakeskse ettevõttekultuuri kujundamine avaldub selles, et töötajaskonna tunnetus-, mõtlemis- ja käitumisviisid hakkaksid lähtuma nii olemasolevast kui potentsiaalsest ostjaskonnast.
    Orienteerumine pikaajalisele kasumile tuleneb äritegevuse eesmärgist teenida püsivat kasumit ja vastandub juhusliku ning lühiajalise kasumi teenimisele.
    3.Turulõhed:
    • Ruumilõhe. Tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba pakkumise tarbija jaoks sobilikus kohas, luues sellega ostmise kohamugavuse.

    • Ajalõhe. Kaupade tootmine ja tarbimine ei toimu üldjuhul samaaegselt, vaid teatud ajalise intervalliga ( erandiks on teenused). Mõnikord on põhjuseks ka tootmise tsükliline iseloom. Turundustegevus peab looma tingimused kauba pidevaks olemasoluks, tagades sellega ostmise ajamugavuse.
    • Koguselõhe. Tootjatele on kasulik valmistada ja müüa suurtes kogustes (hulgipakendites), tarbijad seevastu eelistavad väiksemaid koguseid (jaepakendeid). Turundus-tegevus peab tagama kauba ümberpakendamise (või täiendava töötlemise) ja looma selle abil ostmise kogusemugavuse.
    • Valikulõhe. Üksiktootja suudab harilikult pakkuda kitsast kaubasortimenti, tarbijad eelistavad teha valikuid aga laiast sortimendist. Turundustegevus peab erinevate tootjate kaupade kombineerimisega looma mitmekesiseid sortimente, tekitades sellega valikumugavuse.
    • Infolõhe. Tootjad sageli ei tea, kes, kus, millal ja kui palju nende tooteid vajab. Samalaadne info puudub ka tarbijatel. Turundustegevus peab juurutama infosüsteemi, mis võimaldaks teabe liikumise mõlemas suunas. Sellega saavutatakse ostmiseks vajalik infomugavus.
    • Väärtuslõhe. Kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Tarbijad väärtustavad aga kaupu, lähtudes nende majanduslikust tasuvusest ja oma maksevõimest. Turundustegevus peab looma tootja ja tarbija jaoks ühtse väärtussüsteemi, mis realiseeruks väärtusmugavusena.
    • Omandiõiguslõhe. Tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta. Turundustegevus peab tagama vahetuste ja arvelduste häireteta kulgemise, mis avaldub omandiõiguse vahetamise mugavusena.

    4. Turunduse roll organisatsioonis
    Philip Kotleri definitsioon: turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. Rõhutatakse inimeste soovide ja vajaduste rahuldamist. Kõik tegevused on vajalikud selleks, et õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ning samaaegselt realiseerida organisatsiooni eesmärke. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Turundusklassik J.McCarthy neli P-d: 1) product – toode; 2) price – hind; 3) place – müügikoht, tarbjaskond; 4) promotion – toetus, sh kauba turule viimise teed ja vahendid.
    5. Turunduskeskkond : ettevõttesisene ja ettevõtteväline (mikro ja makro) joonis
    Turunduskeskkond – hõlmab kõiki tegureid, mis avaldavad organisatsioonile sisendite ning väljunditena otsest või kaudset mõju ja seda igal tajutaval moel. Keskkond kujundab firmat, kuid samuti avaldab iga ettevõte ja asutus mõju ka keskkonnale. Turunduskeskkond koosneb jõududest, mis oluliselt mõjutavad organisatsiooni eluvõimet turgudel. Liigitatakse mikro – ja makrokeskkonnaks. Ettevõttesisene keskkond koosneb tarnijatest, vahendajatest, tarbijatest, konkurentidest ja huvigruppidest. Ettevõtteväline keskkond koosneb tehnoloogilisest, demograafilisest, kultuurilisest, looduslikust, majanduslikust ja juriidilis-õiguslikust keskkonnast.
    Uurimis- ja arendustöö osakonda kuuluvad töötajad, kes hindavad eelkõige loomingulist vabadust ja toodete tehnilist täiuslikkust.Turundusse suhtuvad nad kerge üleolekuga, olles veendunud, et hea toode müüb ennast ise
    Ostu(varustus)osakonna ülesandeks on materjalide, detailide ja pakendite õigetes kogustes (laokulude vähendamiseks) ja soodsa hinnaga (omahinna alandamiseks) hankimine. Varustajad püüavadki sellistest kriteeriumidest lähtuvalt oma tegevust arendada. Tehnoloogiaosakond tegeleb toodete valmistamise metoodika väljatöötamisega. Nende tulemusi hinnatakse madalate kulude, valmistamise lihtsuse ja toodangu kvaliteedi järgi.
    Tootmisosakond on huvitatud tootmistsükli sujuvast kulgemisest, ühe tootevariandi pikaajalisest valmistamisest ja erinevate variantide minimaalsest arvust.
    Finantsosakond on harjunud täpselt seostama kulusid ja tulusid.
    Mikrokeskkond :
    Makrokeskkond :
    • Majanduslik
    • Juriidlis-õiguslik
    • Demograafiline
    • Kultuuriline
    • Tehnoloogiline
    • Looduslik

    7. Ettevõttesisene turunduskeskkond
    Mikrokeskkond – need jõud, mis otseselt mõjutavad firma äritoimingute edukust .
    • Firma – turundusosakonna töötajad peavad oma tegevuses arvestama firma teiste osakondade huvidega. Turundusjuhi otsused ei tohi minna vastuollu direktsiooni kavadega, vaid nad peavad juhtkonna projekte toetama.
    • Hankijad – ettevõtted või isikud, kes muretsevad firmale või tema konkurentidele kaupade ja teenuste tootmiseks vajalikke ressursse. Hankijaid kui keskkonna elemente tuleb firma turundustöös tähelepanelikult analüüsida. Turundusjuht peab pidevalt jälgima hangitava tooraine ja materjali hinda, sest selle tõus tõstab ka valmistoodangu hinda. Materjalide defitsiit, streigid jne võivad rikkuda hangete regulaarsust ja toodete õigeaegset müügile jõudmist.
    • Vahendajad organisatsioonid , kes aitavad firmal oma tooteid turule levitada, realiseerida ja lõpptarbijani toimetada.
    • Tarbijad – vastavalt turgudele jagatakse 5 rühma
    • Tarbeturg – kaupu ning teenuseid ostetakse isiklikuks tarbimiseks . Organisatsiooniturg koosneb isikutest või organisatsioonidest, kes osatavad teatud tooteid kas edasimüügiks, otseseks kasutamiseks teiste toodete tootmisel või rakendamiseks firmasisestel operatsioonidel. Tööstus-, kaubandu-, ametkonnaturg kokku.
    • Tööstusturg – ettevõtted ja indiviidid, kes hangivad kaupu ja teenuseid uute toodete valmistamiseks ning viimaste müümiseks või üürimiseks kolmandatele isikutele.
    • Kaubandusturg – isikud ja organisatsioonid, kes omandavad teiste poolt valmistatud tooteid edasimüügiks.
    • Ametkonnaturg – riiklikud, regionaalsed ja kohalikud võimuorganid, kes ostavad kaupu ja teenuseid oma põhiõlesannete täitmiseks.
    • Välisturg – tarbe- ja organisatsioonituruks jagunev riigipiiri taga asuv turg .
    • Konkurendid – eristatakse mitmeid konkurentsivorme:
    • Firmade konkurents – analoogseid tooteid ja teenuseid pakkuvad ettevõtted
    • Tarbijate soovide ja vajaduste konkurents – konkureerivad tarbija soovid. Valik, mille peale raha kulutada, nt kas osta auto või turismituusik
    • Funktsionaalne konkurents – sarnaseid tarbimisvajadusi rahuldavate kaupade vahel, nt jalgrattad, autod, bussid jne.
    • Liigikonkurents – omavahel konkureerivad ühe kauba liigid mõõdu, võimsuse, tüübi vms alusel.
    • Margikonkurents – ühe ja sama toote margid võistlevad.
    Klassikalise liigituse alusel eristatakse 2 konkurentsitüübiga turgu:
    • Atomaarne, kus on palju müüjaid (väikeettevõtted)
    • Oligopoolne, kus on mõned müüjad (suurettevõtted)
    Praktikas esineb nende kahe segatüüpi turge.
    8. Sisemise turunduse kontseptsioon
    Sisemise turunduse sihtgrupiks on ettevõtte personal, välise (traditsioonilise) turunduse puhul aga ettevõttest väljaspool olevad inimesed (äriturunduse puhul teised ettevõtted). Turundustegevus peaks algama sisemise turunduse arendamisest, sest enne tarbijakeskset tegutsemist tuleb tarbijakesksuse olemust mõista ning vastavaid põhimõtteid aktsepteerida. Seega on sisemise turunduse peamiseks ülesandeks kliendikesksuse seisukohtade “müümine” ettevõtte personalile. Vale oleks oodata, et need ideed (nagu välise turunduse korral tooted) “müüksid” ennast ise. Sisemises turunduses on olulisel kohal kahe komponendi − hoiakute ja kommunikatsiooni − juhtimine. Hoiakute kujundamine põhineb töötajate koolitamisel ja motiveerimisel. Koolitamise eesmärgiks on panna inimesi õigesti tegutsema, kasutama õigeid meetodeid ning saavutama tulemusi vastavalt sellele, kuidas töö on organiseeritud. Motiveerimise all mõeldakse töötajaskonna mõjutamist, milleks kasutatakse materiaalseid vahendeid, innustamist (sõnadega), eestvedamist (tegudega) ja arendamist. Siin on oluline, et inimesed saaksid aru püstitatud ülesannetest, võtaksid need omaks, oskaksid näha oma rolli nende saavutamisel ja tahaksid neid ka saavutada, vaatamata esilekerkivatele takistustele.
    9. Makrokeskkonna elemendid ja peamised trendid
    Turunduse makrokeskkond - koosneb põhijõududest, mis mõjutavad organisatsiooni mikrokeskkonda ning kujundavad turunduse võimalusi ja ohte, faktoreid ei saa firma kontrollida ega muuta, kuid võib neid tunnetada ja enda huvides ära kasutada. Jagatakse 6 osaks:
    • demograafiline – analüüsitakse keskmise eluea , sündivuse, rahvastiku kasvu, perekonnakorralduse jne abil. nihked muudavad firmade tegevussfääre ja tulusid, turgude mahtu ja struktuuri, riigi töökohtade paiknemist jne.
    • Majanduslikteguriteks rahvamajanduse kogutoodang, rahamass , inflatsioon , intressimäärad, defitsiit, energiaallikad ja kulutuste tase, tööpuudus ja kaubanduseeskirjad. Oluline üksikisiku ja perekonna kogusissetulek, sest see määrab turgude üldise potensiaali. Energiaprobleemidest väljatulemiseks peab energiat käsitlema mitte eesmärgi, vaid vahendina. Eelduseks on kokkuhoid .
    • Ökoloogiline – tegurid on looduskeskkonna kaitse, jäätmetöötlus, „roheline“ avalik arvamus, toodete ohutus, todete pakendamine. Oluline on ressursside nappus ja energia kallinemine, keskkonna saastumine ja seadusandliku reguleerimise tugevnemine.
    • Tehnoloogiline – tegurid on uued tooted, patendid, tootlikkus ja selle kasv, teaduslikud uuringud tööstuses, riigi toetus teadusele, robotid, arvutid . Tehnoloogiate läbi luuakse uusi tooteid ja turueelistusi. Uudistoodanguga seotud riskide vältimisega tegelevad paljud firmad maailmas juba olemasolevate toodete ja teenuste täiustamisega.
    • Poliitiline – teguriteks on samad mis majanduses ning kõiksugused seadused. Ettevõtlus on reguleeritud seadusandlusega ning konkurentsipoliitika kaudu. Tootjaid peab kaitsma kõlvatu konkurentsi eest ja tarbijaid ettevõtte ebaausa tegutsemise eest. Valitsus on aktiivne poliitiline jõud, mis mõjutab toodet, hinda, müügikohta ja reklaami. Toetab ja kontrollib ning suunab turundust.
    • Kultuuriline – tegurid on elulaad , tarbija aktiivsus, naisliikumine, noorsugu. Perioodiliselt muutub inimeste käitumismudel, ilmnevad uued soovid ja vajadused. See mõjutab toodete oodatavat ostjate arvu, uue toodangu reklaamikulusid jne. Turundusjuht peab jälgima kultuurikeskkonda, saamaks selgemat ettekujutust tulevikust, et teha paremaid turu- ja tootmisotsuseid. Suurte inimgruppide käitumise uurimine aitab välja tuua uusi trende, tarbijanõudmisi, ostjate pretensioone ja tarbimise kasvu või kahanemist.
    10. Mikrokeskkond: tarnijad, nende valikukriteeriumid
    Tarnijateks on kõik organistatsioonid ja isikud, kes müüvad ettevõttele vajalikke ressursse ja tooret (energiat, matrejale, detaile, poolfabrikaate, teenuseid jms). Ostes neilt, teostab ettevõte hankeid . Seega on tarnimine ja hankimine vastupidised protsessid. Turundusjuhid on enamasti oma tähelepanu keskendanud müügile, kuna turumajanduses on valdavaks ostjate turg. Samas ei tohi unustada, et äritegevus saab alguse hangetest. Mida raskemaks kujuneb müümine, seda olulisemaks muutub õige tarnija valik. Tarnijate hindamisel tuleb arvestada järgmiste tunnustega:
    • Pakutavad kaubakogused
    • Tarnetingimuste konhadatavus ostja vajadustega ja nende muudetavus tarnimise käigus
    • Hinnatase võrreldes konkureerivate hindadega
    • Pakutavad täiendavad teenused
    • Usaldatavus tellimuste täitmise tähtaegade osas
    • Krediteerimidvõimalused ja –tingimused
    • Finantsseisund ja äriline potentsiaal

    11. Mikrokeskkond: vahendajad
    Vahendajad – organisatsioonid, kes aitavad firmal oma tooteid turule levitada, realiseerida ja lõpptarbijani toimetada.
    • Kaubanduslikud vahendajad – aitavad firmal otsida tarbijaid ja neile ettevõtte toodangut müüa. Läbi nende jõuab kaup tarbijani õigel ajal, õiges kohas ja parimal viisil, st kõige väiksemate kulutustega. Ostja asupaigas on olemas tootevaru. Kaup on olemas ja seda eksponeeritakse sellel ajal, kui tarbija seda osta tahab. Kauba müümine ja üleandmine toimub samal hetkel.
    • Kaubandusliikumist tagavad organisatsioonid – tegelevad kaupade ladustamise, säilitamise ja transportimisega. Kommertsladusid on 3 liiki: a) laod , mis üürivad oma pinda lühi – või pikaajaliselt; b) tegelevad kauba jaotamisega, lao pindala väiksem, kuid suurem auto – ja tõstukitepark. Kõiki üürija ärisid varustatakse laos oleva toodanguga; c) laod, mille põhitegevuseks on transportimine. Pind on väike, kuid autopark hästi arenenud. Peamine funktsioon on kauba lühiajaline hoidmine ja säilitamine. Oluline veose hind, maht, kiirus ja säilivus.
    • Turundusteenuseid osutavad agentuurid – turundust korraldatakse kas vastava osakonna tegevusena või turundusagentuuride teenuseid kasutades. Tavaliselt püütakse ühendada mõlemaid. Viimase variandi puhul peab valima ja kaaluma teenusepakkujat, sest need erinevad võimaluste, töö kvaliteedi, teenuse mahu ja hinna poolest. Agentuuride teenuseid oleks soovitav regulaarselt kontrollida.
    • Krediidi – ja finantsasutused – aitavad firmal tehinguid finantseerida ning kaupade ostu ja müüki kindlustada kahjude korral. Enamik firmasid ei tule toime enda tehingute katmisega ainult enda rahaga.

    12. Mikrokeskkond: huvigrupid
    Välised ja sisesed huvigrupid – jõud, kellele firma edukus on tegelikult või potensiaalselt tähtis ja kes mõjustavad seda. Huvigrupp võib firma tegevust soodustada ja takistada, selle järgi jagatakse need 3 gruppi:
    • Heategev grupp heategevuslikel eesmärkidel (nt annetaja)
    • Otsitava grupi korral firma taotleb huvitatust ( massikommunikatsioon )
    • Ebameeldiva grupi huvi firma ei taotle, kuid peab arvestama ( pikett )
    Põhilisi huvigruppe on 7:
    • Finantsorganisatsioonid – need on pangad, investeerimiskompaniid, börsimaaklerid, aktsionärid. Nad mõjutavad kapitali hankimist ja suurendamist.
    • Massikommunikatsioon – need on informatsiooni levitavad organisatsioonid – ajalehtede ja ajakirjade toimetused ning raadio- ja telekeskused. Firma on huvitatud, et massiteabevahendid tema tegevust ning tulemusi üha laiemalt ja paremini tutvustaksid.
    • Riigivõimuorganid – firma peab alati arvestama riigivõimude poolt nõutavat. Näiteks kaupade ohutuse nõuded, reklaami tõepärasus, vahendajate õigused jne.
    • Ühiskondlikud organisatsioonid – firma turundustegevust võivad jälgida ja kahtluse alla seada tarbija- ja keskkonnakaitseorganisatsioonid ja liikumised, vähemusrahvuste esindused, naiste ühendused jt. Tootja peab ühiskondlike organisatsioonide proteste arvestama ja sõlmima nendega püsivad kontaktid.
    • Kohalikud võimud – igal ettevõttel on kokkupuuteid kohaliku võimu ja elanikkonnaga. Kontaktide paremaks kujundamiseks võib firmal olla spetsiaalne töötaja, kes esindab ettevõtet kõigis ettetulevais probleemides (kohaliku võimu üritustel, sõlmib sidemeid ning lahendab linna või maakonna ja nende elanikega ettetulevaid probleeme).
    • Avalikkus – rahva poolt loodud kuvand mõjutab firmat tugevasti. Ettevõttes tuleb pidevalt jälgida, kuidas lai üldsus suhtub tema tegevusse ja tootesse. Mainet aitab tõsta näiteks osalemine heategevuses, tarbijate pretensioonide heastamine jmt.
    • Firmasisesed huvigrupid – need on firma juhid, teenistujad, töölised jt. Huvigrupi inimeste informeerimiseks ja motiveerimiseks on soovitav üllitada vastavad infobülletäänid. Kui töötaja on heal arvamusel oma firmast ja selle tootest, siis kannab ta selle positiivse meelestatuse teistelegi huvigruppidele, nii sisemistele kui välistele.

    13. Konkurentsi liigid
    • Täielik konkurents – esineb turul, kus on palju homogeense kaubaga kauplevaid ostjaid ja müüjaid. Osalejaid peab olema nii palju, et ühe tegevus ei mõjuta märkimisväärselt turgu. Turu avatus ei võimalda ülisuuri kasumeid ja kooskõlastatud tegevust. Iseloomulik tooraine ja põllumajandussaaduste turule ületootmiste ning kõikuvate hindade ja tuludega. Turu stabiilsuse tagab riigi sekkumine. Hinnakonkurents on võimalik, sest kõigil müüjatel on sama toode ja nad peavad hidma oma hinna teistega ühel tasemel.
    • Monopoolne konkurents – palju müüjaid, kelle osakaalud on koguläbimüügis üsna väikesed. Toodetevahelised erinevused ei ole tarbijatele määravad. Ettevõte ei pane rõhku reklaamile, vaid muretseb rohkem müügikonkurentsi pärast. Nt jaekaubandus paljude pakkujate ja kirju kaubasortimendiga. Võistletakse kontrollitava hinna, pakendi, teeninduse jms abil.
    • Oligopolistlik konkurents – turul, millel on vähe ning üksteise hinnapoliitike ja turundusstrateegia suhtes väga tundlikke pakkujaid. Puhta oligopoli puhul selgitavad tootjad hinnaliidri ja sõlmivad hinnaalaseid kokkuleppeid. Tegeleb põhiliselt tooraine müügiga. Diferentseeritud oligopoolsesse turgu kuuluvad nt nafta-, auto-, keemia- ja arvutitööstus. Jaekaubanduses on oligopolideks toidukauplused, kaubamajade ketid, kiirtoitlustusketid. Diferentseeritud oligopoli turukonkurendid kontrollivad hindu, kuid hinnasõjad ei ole välistatud ja need võivad olla purustava toimega. Põhiline võistlus toimub reklaami, toote täiustamise ja innovatsiooni vallas.
    • Monopol – turg, kus on vaid üks pakkuja , kas riiklik monopol, seaaduslik või ebaseaduslik eramonopol. Reklaami- ja hinnakonkurentsiga muret pole. Omades kontrolli ainulaadse toote üle on selle müüjal suur mõju turustuskanali üle. Turule sisenemine on keerukas ning äärmiselt kulukas , eriti kui napib toormaterjali ja struktuuribarjäärid on kõrgeb. Firma peab suurt tähelepanu pöörama oma võistlejate vigadele, nõrkustele ja raskustele, et seeläbi ise neid negatiivseid külgi vältida.

    14. Mikrokeskkond: konkurentide liigid
    TARBIJAD
     
    Erinevad
    samad
    TOOTED
    erinevad
    ÜLDISED KONKURENTIDEKS on kõik tegutsevaid ettevõtteid, ühinguid ja organisatsioone, kes pakuvad elanikkonnale midagi ostmiseks. Mõnikord nimetatakse neid ka soovide tasandi konkurentideks. Arvestades enam-vähem ühesugust toodete hinnataset, võiksid niisugusteks konkurentideks olla näiteks jalgrataste tootja, turismireiside pakkuja ja koduelektroonika valmistaja. Tarbija võib soovida kõiki neid tooteid, kuid finantsvõimalused lubavad valida ainult ühe. See ongi põhjus, miks need tooted konkureerivad.
    KAUDSED KONKURENDID on need, kes pakuvad tarbijatele vormilt erinevaid, kuid funktsioonilt samasuguseid kaupu. Näiteks sõiduautode valmistaja kaudseteks konkurentideks võivad olla mopeedide, mootorrataste ja veoautode tootjad, kuna kõik pakuvad ühe ja sama põhivajaduse rahuldamist: liikuda mootori jõul ühest kohast teise.
    Samad
    LÄHEDASED KONKURENDID erinevad kaudsetest konkurentide rühmast selle poolest, et nende tooted on peaaegu ühesugused, kuid tarbijagrupid on erinevad. See eeldab ka toodete teatud modifitseerimist. Lähedasteks konkurentideks võivad olla näiteks erinevate kummirehvide valmistajad. Üks valmistab rehve autodele , teine lennukitele, kolmas mootorratastele jne.
    VAHETUD KONKURENDID pakuvad praktiliselt ühesugust kaupa ühtedele ja samadele tarbijatele. Kuna toode ei erine, püütakse konkurentsieeliseid saavutada kvaliteedi, hinna, teeninduse jms. abil. Sellisteks konkurentideks on näiteks õlut valmistavad tehased.
    15. Porteri viie konkurentsijõu mudel
    Konkurentsi ei mõjuta ainult turul tegutsevad ettevõtted, mis valmistavad ühesuguseid, sarnaseid või ligilähedasi tooteid. Harvardi ülikooli professor Michael Porter jõudis järeldusele, et tootmisharus võivad lisaks ettevõtetele konkurentsi mõjutada ka neli välist faktorit : potentsiaalsed sisenejad, asendustooted, tarnijad ja tarbijad. Nende osakaal varieerub sõltuvalt turu iseloomust ja väljakujunenud ärikeskkonnast.
    16. Tarbijate ostukäitumist mõjutavad tegurid (keskkonna, turunduse, psühholoogilised ja individuaalsed mõjurid)
    Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus.


    17. Väärtuse kujunemine tarbija jaoks
    Tarbija valib toote selles sisalduvate väärtuste järgi. Otsuse langetamisel võrdleb ta tootest saadavat tulu tehtavate kulutustega. Seepärast tuleb ostustiimulitena käsitleda nii tulus sisalduvaid väärtusi kui kulude struktuuris olevaid elemente.
    18. Motiivid ja motivatsiooniteooriad turunduses ( Maslow , Herzberg ) ning nende
    kasutusvõimalused (üldiselt)
    VAJADUSED
    • Kaasasündinud vajadused: füsioloogilised ja psühholoogilised. Püsivad.
    • Omandatud vajadused: tulenevad kaasasündinud vajadustest . Nimetatakse ka soovideks. Muutuvad, aja jooksul küllastuvad ning asenduvad uutega.
    Käitumise enam levinud psühholoogilised teooriad põhinevad motivatsioonikontseptsioonil. Motivatsioon on kogum sisemisi impulsse, mis ajendavad inimest ühtedele või teistele toimingutele. Sageli käsitletakse motivatsiooni allikatena vajadusi. Kui vajadus on rahuldamata, tekib pingeseisund. Piisavalt intensiivne pingeseisund muutub motiiviks, sundides tegutsema nii, et vajadus saaks rahuldatud. Korraga võib eksisteerida ka mitu motiivi. Kui need on omavahel vastuolus , võidab kõige tugevam (juhtmotiiv), ajendades inimest just selle järgi tegutsema.Motivatsiooniteooriates püütakse leida vastust kahele küsimusele: mis on inimese tegutsemise põhjuseks? ja miks eelistatakse ühte tegevust teistele? Maslow’ motivatsiooniteooria . Maslow jaotab vajadused hierarhilisse
    struktuuri, milles eristab viit astet
    MASLOW` VAJADUSTE HIERARHIA

    PÜÜTAKSE VÄLTIDA
    nälga, janu
    ohtlikkust
    kriitikat
    läbikukkumist
    igavust
    ebamugavust
    ahistamist
    mittemõistmist
    küündimatust
    sõltuvust
    tülikust
    hirmu
    piinlikust
    süütunnet
    kasutust
    haogust
    muretsemist
    ignoreerimist
    tunnustamatust
    keelatust

    Ostetakse kaupu, mis kustutavad nälga ja janu, annavad ulualust ja sooja, välistavad haigusi
    Ostetakse kindlustuspoliise, sõlmitakse haigekassadega lepinguid, penisonikogumine
    Ostetakse kaupu, mille abil saab väljendada austust ja osutada tähelepanu (lilled, kingitused), arendada suhtlemist ja suhteid ( eri liiki telefonid), kinnistada perekondlikku kuuluvust (pulmareisid, peretuusikud), luua ja hoida sõprussidemeid
    Nende vajaduste rahuldamiseks ostetakse kaupu, mis demonstreerivad saavutatud seisundit , ametialast võimekust, individuaalseid iseärasusi.
    realiseerida oma võimeid, mõjutada elukvaliteeti nii isiklikul tasandil kui ühiskonnas tervikuna. Selleks omandatakse haridust, käiakse turismireisidel, ostetakse teatmeteoseid, raamatuid, kunsti jms

    ENESETEOSTUSE VAJADUSED
    TUNNUSTATUSE VAJADUSED
    vajadus areneda ja kasutada oma võimeid
    SOTSIAALSED VAJADUSED
    vajadus lugupidamise ja austuse järele
    TURVALISUSE VAJADUSED
    vajadus kuuluda teiste hulka, suhelda, olla armastatud
    FÜSIOLOOGILISED VAJADUSED
    vajadus olla füüsiliselt, vaimselt ja sotsiaalselt kaitstud
    vajadus säilitada enda bioloogilist olemasolu

    PÜÜTAKSE SAAVUTADA
    tervist
    garantiisid
    heakskiitu
    üleolekut
    Loomingulisust
    Mugavust
    stabiilsust
    vastuvõetavust
    prestiižikust
    Abivalmidust
    Muretust
    autorikaitset
    populaarsust
    erilisust
    Võimukust
    head enesetunnet
    penisoni
    arvestatavust
    riskivalmidust
    Haritust
    Maslow’ hierarhiat saab edukalt kasutada nii müügi- kui reklaamitegevuses. Oluline on teada, millistel tasanditel asuvad sihtgrupid , kellele toodet soovitakse pakkuda. Näiteks küpsised, siis füsioloogilisel tasandil olevatele ostjatele on tähtis, et küpsised oleksid toitvad. Teistele, kes tähtsustavad turvalisust, on hoopis olulisem, et neis ei sisalduks säilitusaineid jne.
    Herzbergi motivatsiooniteooria. Frederic Herzberg arendas välja teooria, milles inimese käitumise kujundajateks olid kahesugused faktorid – M-faktorid ehk motiveerivad faktorid ja H-faktorid ehk hügieenifaktorid. Kui viimaste olemasolu tagas rahulolematuse puudumise, siis esimestega sai rahulolu suurendada. H-faktorite olemasolu ei ole piisavaks tingimuseks rahulolu saavutamisel, siis asub inimene nagu nullnivool. Rahulolu kindlaks tagamiseks on lisaks vaja ka M-faktoreite olemasolu. Näiteks, ostu sooritamiseks ei piisa, kui tootes puuduvad “vastu-argumendid” (negatiivseid tunnuseid ei ole), on vaja ka “poolt-argumentide” (positiivseid tunnuseid). Turunduse seisukohast on Herzbergi teoorial kaks rakendust. Esiteks,müüjad peavad püüdma välistada mitterahuolufaktoreid (nt. Toote mittetundmine, halb teenindus, ebasõbralik kaubanduskeskkond). Kuigi need ei vii ostmisele, võivad nad siiski ostu takistada. Teiseks, tootjad peavad teadma, millest moodustuvad rahulolufaktorid, ja neid oma toodetega pakkuma. Vajadused võivad teatavasti olla ratsionaalse (utilitaarse) või emotsionaalse (hedonistliku) iseloomuga ja samamoodi saab liigitada ka motiive .
    Freudi motivatsiooniteooria. Selles lähtutakse seisukohast, et inimesed on oma vajadustest erineval määral teadlikud. Freud arvas , et suurem osa inimese vajadusi on teadvuse eest varjatud.
    Id on alateadvuslik, primitiivne “mina”, mis sunnib otsima lõbu ja vältima ebamugavusi. Kuigi selle tasandi vajadusi ei teadvustata ega seostata reaalse situatsiooniga, mõjutavad nad inimese käitumist olulisel määral.
    Ego on ühiskondliku elu reegleid arvestav “mina”. See tasand ohjeldab ja suunab eelmise tasandi vajadusi, püüdes neid viia kooskõlla reaalselt kujunenud situatsioonidega.
    Superego on teadvustatud, ideaalse “mina” tasand. Siin omandatakse ettekujutus idealiseeritud (kindlate normide järgi) käitumisest, mis tekib elu jooksul (suuremalt osalt lapsepõlves) saadud karistuste ja tasude (“piitsa ja prääniku”) tulemusena. Freudi motivatsiooniteooria kohaselt inimene ei teadvusta oma vajadusi kuigi selgelt, väga palju sõltub alateadvuslikust id-i tasandist . Viimasest ettekujutuse saamiseks on läbi viidud erinevaid psühhoanalüütilisi katseid (pildiseletused, rollimängud, süvaintervjuud jt.). Näiteks on leitud, et tarbijad ei osta meelsasti pakendamata ploome, sest nende krimpsus välimus seostub väga vana inimese näoga; meeste puhul on sigari suitsetamine täiskasvanu variant lapsepõlves pöidla imemise harjumusest; naised eelistavad taimseid rasvaineid loomsetele, kuna viimased tekitavad nende alateadvuses süümepiina tapetud loomade pärast. Motivatsiooniuurijate uusimad tulemused on näidanud, et iga toode on suuteline tekitama tarbijates erinevate motiivide komplekse.
    19. Tähelepanu ja selle iseloomulikud jooned
    Tähelepanu
    Motiveeritud inimene on valmis tegutsema. Milliseks see kujuneb, sõltub keskkonnast tulevate ärritajate vastuvõtmisest. Inimene ei ole võimeline kõiki üheaegselt saabuvaid ärritajaid registreerima, paratamatult tuleb teha valik. Valiku mehhanismina kasutab teadvus tähelepanu ( attention ). Viimase all mõeldakse keskendumist mingi objekti või nähtuse registreerimisele. Tähelepanu võib olla kas tahtlik või tahtmatu . Tahtlik tähelepanu selekteerib ärritajaid, lähtudes teatud eesmärgist. Suunajateks võivad olla motiivid, mäletamine, ootused. Tahtmatu tähelepanu puhul toimub selektsioon sõltuvalt keskkonnast saabuva ärritaja liigist ja tunnustest. Siin pälvivad tähelepanu suuremad, intensiivsemad, uuemad või mingil muul viisil silmatorkavamad ärritajad. Turunduskomplekside kujundamisel on oluline teada, kuidas muuta kaup või seda tutvustav informatsioon ( reklaam ) tarbijatele tähelepandavaks. Selleks tuleks arvestada järgmiste tähelepanu omadustega.
    Piiratud maht: inimesed suudavad korraga tähele panna üksnes väikest arvu objekte. Seepärast ei tohi edastatav sõnum olla ülearu keeruline.
    Suur kiirus: tähelepanu võib väga kiiresti lülituda ümber ühelt objektilt teisele. See kompenseerib teatud määral tema piiratud mahu ja võimaldab kasutada lühikeses ajaintervallis mitut ärritajat.
    Kohanemine: tähelepanu väheneb, kui pikema aja jooksul kasutada ühte ja sama ärritajat. Seepärast on oluline valida uudseid, dünaamilisi, kontrastseid, värvilisi ja ootamatuid ärritajaid (kõike, millega ei olda harjunud).
    Seotus huvi või vajadusega: tähele pannakse rohkem seda infot, mis seondub inimeste hetkeprobleemide või huvidega.
    20. Taju ja mälu
    Taju (perception) on psüühiline protsess, mille käigus inimese teadvuses tekib teda ümbritsetavatest esemetest ja nähtustest ettekujutus. Erinevalt tähelepanust ei toimu siin üksnes informatsiooni selekteerimine, vaid ka korrastamine ja tõlgendamine. Meeleorganite (nägemis-, kuulmis-, haistmis-,maitsmis- ja kompimismeel ) poolt vastuvõetud info seostatakse varasemate teadmiste ja kogemustega ning kujundatakse uus, täiustatud ettekujutus. Taju on subjektiivne: kaks inimest tajuvad sama ärritajat erinevalt ja tõenäoliselt ka käituvad selle suhtes erinevalt. Võimalike moonutuste vähendamiseks või välistamiseks tuleks turundustegevuses arvestada järgnevate asjaoludega:
    Objekti ja tausta vahetamine: inimesed tajuvad objekti ja tausta erinevalt (tausta võidakse tajuda objektina ja vastupidi). Seepärast tuleb jälgida, et eksponeeritav toode või reklaamisõnum ei oleks tervenisti või osaliselt taandatav taustaks.
    Objektide sidumine või eraldamine sõltuvalt nendepaiknemisest ruumis ja ajas: inimesed kalduvad seostama objekte, mida esitatakse ruumis või ajas lähedastena, eraldatud objekte tajutakse erinevatena. See võimaldab, vastavalt vajadusele, kas siduda või eraldada tooteid, tooteid ja situatsioone, tooteid ja inimesi.
    Objektide terviklik tajumine : taju püüab anda objektist terviklikku ettekujutust. Kui sõnum on poolik , hakkavad inimesed seda täiendama vastavalt oma ettekujutusele. Seepärast saab lõpetamata sõnumit kasutada näiteks reklaami efektiivsemaks muutmisel, kuna arutlemine aitab infot paremini meelde jätta.
    Vead tundmatute sümbolite tõlgendamisel: sümbolitest, mida ei osata seostada varasema kogemusega, võidakse valesti aru saada. Näiteks jäi reklaam Coca- Colat joovast jääkarust, millega püüti rõhutada jaheda joogi tähtsust, paljudele tarbijatele Kagu-Aasias arusaamatuks, kuna looma päritolu ei teatud. Tulemusena tõlgendati seda kui jooki , mis “annab valged juuksed”.
    Taju objektiks võib olla ka inimene ise. Sellise tajuprotsessi tulemusena luuakse mina-pilt (self concept). Mina-pilt näitab, mida inimene endast mõtleb ja kuidas ennast hindab. Eristatakse nelja mina-pildi varianti : tajutav mina-pilt (Milline ma enda arvates olen?), reaalne mina-pilt (Milline ma tegelikult olen?), peegelduse mina-pilt (Millisena ma võin teistele näida?) ja ideaalne mina pilt (Millisena ma tahaksin ennast näha?). Turundaja pakkumised ei tohi minna vastuollu tarbija tajutava mina- pildiga ja ta peaks oskama soovitada võimalusi ideaalse mina-pildi saavutamiseks. Eelkõige puudutab see tooteid, mille abil inimene kujundab oma individuaalsust (riided, ehted , kosmeetika, joogid, mööbel, autod, elamud).
    Mälu ( memory ) väljendub informatsiooni, teadmiste, oskuste jms. meeldejätmises, säilitamises ja pärastises meenutamises. Ta seob inimese minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Informatsiooni kestvuse järgi mälus eristatakse sensoorset, lühi- ja pikaajalist mälu (püsimälu). Sensoorses mälus säilib informatsioon sekundi murdosaks, lühiajalises mälus orienteeruvalt mõne minuti jooksul. Lühiajalisest mälust salvestatakse informatsioon püsimällu siis, kui see on mõjutanud seal eksisteerivaid struktuure ja kujundanud uusi hoiakuid ning suhtumisi. Mälu on liitprotsess, mis koosneb meeldejätmisest, meelespidamisest ja meeldetuletamisest.
    21. Õppimine ja õppimismeetodid
    Õppimine ( learning ) on psühholoogiline protsess, kus inimese mõtlemine ja käitumine muutuvad tänu omandatud teadmistele ning kogemustele. Õppimisel on oluline funktsioon ka ostukäitumise suunamisel. Selle tulemusena saab tarbija teada, millistest allikatest hankida informatsiooni, mille alusel hinnata tooteid, kuidas paremini oste sooritada jne. Eristatakse nelja õppimismeetodit: seostav ( association ), stimuleeriv (reinforcement), kognitiivne ( cognitive ) ja sotsiaalne ( social ) õppimine.
    Seostav õppimine toimub reflektoorsel tasandil: harjumuse tulemusena hakatakse erinevaid ärritajaid käsitlema ühetähenduslikena ja nende suhtes ka ühtviisi käituma. Protsess on analoogne füsioloog I. Pavlovi tuntud katsega , milles koeral sülg ei eritunud mitte ainult põhiärritaja (toit) nägemisel, vaid ka kõrvalise ärritaja (kellahelin) mõjul, kui mõlemaid oli eelnevalt pikemat aega koos korratud. Samasuguseid tingitud reaktsioone on võimalik tekitada inimeste juures. Näiteks, kui tarbija ostab korduvalt mingit margitoodet, mis pole talle kunagi valmistanud pettumust, siis marginime laiendamisel uutele toodetele kandub edasi ka usaldus, kuigi neid pole võib-olla proovitudki. Seostava õppimisviisi põhimõtteks on varasemate positiivsete emotsioonide (sündmused, värvikombinatsioonid, muusika , sümbolid, sotsiaalne staatus jne.) sidumine tootega. Vaatamata seose tekkimise kontrollitavusele jääb seose suund kontrollimatuks. Näiteks pole välistatud võimalus, et tarbija tingitud reaktsioon käivitub konkurendi, mitte aga seoste tekitaja toodete puhul.
    Stimuleeriv (operantne) õppimine tugineb samuti ärritaja ja reaktsiooni omavahelisele seosele, kuid erinevalt eelmisest pole see automaatne (mittevabatahtlik), vaid hinnanguline. Inimene teab, et kindlale ärritajale võib reageerida erinevate variantidega ja igal variandil on ka oma tulemus (tasu või karistus ). Seepärast valib ta niisuguse reaktsiooni (käitumisviisi), millest loodetakse suurimat rahulolu (tasu). Positiivne tulemus tõstab reaktsiooni kordamise
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Turunduse eksam #1 Turunduse eksam #2 Turunduse eksam #3 Turunduse eksam #4 Turunduse eksam #5 Turunduse eksam #6 Turunduse eksam #7 Turunduse eksam #8 Turunduse eksam #9 Turunduse eksam #10 Turunduse eksam #11 Turunduse eksam #12 Turunduse eksam #13 Turunduse eksam #14 Turunduse eksam #15 Turunduse eksam #16 Turunduse eksam #17 Turunduse eksam #18 Turunduse eksam #19 Turunduse eksam #20 Turunduse eksam #21 Turunduse eksam #22 Turunduse eksam #23 Turunduse eksam #24 Turunduse eksam #25 Turunduse eksam #26 Turunduse eksam #27 Turunduse eksam #28 Turunduse eksam #29 Turunduse eksam #30 Turunduse eksam #31 Turunduse eksam #32 Turunduse eksam #33 Turunduse eksam #34 Turunduse eksam #35 Turunduse eksam #36 Turunduse eksam #37 Turunduse eksam #38 Turunduse eksam #39 Turunduse eksam #40 Turunduse eksam #41 Turunduse eksam #42 Turunduse eksam #43 Turunduse eksam #44 Turunduse eksam #45 Turunduse eksam #46 Turunduse eksam #47 Turunduse eksam #48 Turunduse eksam #49 Turunduse eksam #50 Turunduse eksam #51 Turunduse eksam #52 Turunduse eksam #53 Turunduse eksam #54 Turunduse eksam #55 Turunduse eksam #56 Turunduse eksam #57 Turunduse eksam #58 Turunduse eksam #59 Turunduse eksam #60 Turunduse eksam #61 Turunduse eksam #62 Turunduse eksam #63 Turunduse eksam #64 Turunduse eksam #65 Turunduse eksam #66 Turunduse eksam #67 Turunduse eksam #68 Turunduse eksam #69
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 69 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 323 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor zjunnar Õppematerjali autor

    Lisainfo

    kokkuvõte turunduse aines käsitletud materjalist, sh õppejõudude poolt antud kordamisküsimuste vastused
    turundus , marketing , turu-uuringud , brändimine , positsioneerimine

    Mõisted

    turundus, turundus, tootmiskonseptsioon, tootekonseptsioon, turustuskonseptsioon, tegevuste kooskõlastamine, tootjatele, neli p, turunduskeskkond, liigitatakse mikro, tootmisosakond, finantsosakond, mikrokeskkond, sisemises turunduses, eelduseks, ettevõtlus, tarnijateks, turundusjuhid, vahendajad, kommertsladusid, peamine funktsioon, põhilisi huvigruppe, hinnakonkurents, monopoolne konkurents, oligopolistlik konkurents, jaekaubanduses, monopol, turule sisenemine, kaudsed konkurendid, motivatsioon, turunduse seisukohast, turunduskomplekside kujundamisel, haistmis, õppimisel, stimuleeriv õppimine, turundajate ülesandeks, afektiivsed tegevused, kognitiivne dissonants, arvamusliider, võrdlusrühmast, turundajal, pereelu faasiti, tootekategooria või, turundustegevusel, määravaks, alternatiivide hindamisel, kompleksses ostusituatsioonis, ostuosaluse tase, turunduse ülesandeks, turu määratlemisel, segmentimine, demograafiline lõks, veelgi tähtsam, valiku kriteeriumid, praktiliseks väljundiks, turunduse 4p, tuko, wom, dagmar, reklaam, suhtekorraldus, isiklik müük, integreeritud lähenemine, bränd, bränd, brändi imago, emt, konkurentsisituatsioon, langusfaas, riiklikud regulatsioonid, jaouts, otsemüük, teenindamisnõuded, internetimüük, kaubagrupp, pakutav sortiment, toodete klassifitseerimine, kestvuskaubad, massireklaam, bränd, hinnakonkurents, sortimendi laius, toote kvaliteet, kaubamärki või, turunduse seiresüsteemi, mõjutamise tase, turundusuuring, turundusuuring, sama roll, turundusuuringust endast, kvalitatiivuuringud, kvantitatiivuuringud, andmehõive, rakenduslikud, sõltumatud muutujad, jätku, uurimistulemused, ebaeetiline, vastajal, vastajal, kokkuvõtlikult, andmekogumise instrument, valimi määramine, andmete kogumine, küsimusele turunduses, ekspertsüsteemid, teisesed andmed, teisesed andmed, finants, paranenud, paranenud, uuringutulemused, vaatluse tüübiks, kõikne uuring, valikuuringuks, valimi kasutamisel, turunduses, huvigrupile, alusnimekirja, mittejuhuvalimi puhul, telefoniintervjuud, telefoniintervjuud arvuti, kinnistes küsimustes, ankeedi üldstruktuur, põhiküsimused, lõppsõna, tabeli aluseks, tabeli öeldiseks, kvalitatiivuuringut, kvalitatiivuuringute puuduseks, abipersonal, standardiseeritud, tuntuim assotsiatsioonitehnika, täitmis, äärmuseks, põhimõtteks, vastajal, kindlus, täielikkus

    Meedia

    Kommentaarid (5)

    geily14 profiilipilt
    geily14: Minu jaoks väga kasulik materjal, aitäh!
    13:15 12-12-2013
    Caroliine profiilipilt
    Caroliine: Täiega hea materjal.
    17:47 27-04-2011
    Liisanoh profiilipilt
    Liisanoh: materjal korralik
    19:14 03-06-2012


    Sarnased materjalid

    20
    docx
    TURUNDUSE EKSAM
    69
    doc
    TURUNDUS
    39
    doc
    Turunduse alused
    36
    doc
    Turundus eksam
    120
    docx
    TURUNDUSE ALUSED
    6
    docx
    Turunduse eksam
    29
    doc
    Turunduse alused
    17
    docx
    TURUNDUS SPIKKER



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun