tõhusust, sealhulgas sotsiaaltehnoloogia, et stimuleerida selliseid uuendusi ja nende levitamist) - sotsiokraatiline / sotsiokultuuriline (nt elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine) Kohaturundus - koha kujundamine-arendamine viisil, mis rahuldab selle sihtturgude vajadused (õnnestunud, kui linnaelanikud ja ettevõtted on rahul oma elupaigaga ning vastatakse külastajate ja investorite ootustele) Sihtkoha brändimine - brändimise strateegia ja teiste turundustehnikate ja -distsipliinide rakendamine linnade, regioonide ja riikide majandusliku, poliitilise ja kultuurilise arengu jaoks, põhirõhk on turismil. Koha brändimine tähendab olemasoleva ja lisaatraktiivsuse juurdetoomist kohale ning protsessi keskseks küsimuseks on brändi identiteedi loomine ning imago kujundamine. Identiteet on brändi looja üldine arusaam ja käsitlus brändist. Identiteedis
Tugevatel brändidel on omadus siduda end kliendiga, tagades sellega koostöö ka tulevikus. Brändid aitavad inimestel teha valikuid, luues konkurentsieelise ning saavutades ajutise hinnaalanduspakkumise teiselt tootelt. Brändid on suunatud edule ja konkurentsile. Strateegiliselt saab end väljendada erinevalt: kujundus, emotsionaalsus, värvid, jne. Kõige olulisem brändil on lahti mõtestada see, mida tahetakse edastada, kui pikk peaks olema konkreetse brändi eluiga ja elukäik. Brändimine on meetod, millega eristada oma toode konkureerivatest toodetest. Bränd on tarbijatele, et väärtustada kaupa, mida tarbija ostab. Bränd tekib alles siis, kui toodet on võimalik ka tarbijale vastuvõetavaks teha. Brändid on ,,lubadused", mis on loodud tarbijate meeltes. Veel üheks tähtsaks brändide omaduseks on see, et bränd peab olema avalikult tuntud. Brändid kujutavad endast lubadust, üksiku tarbija jaoks aga ei piisa sellest, et ainult temateab ja mõistab seda lubadust
kliendiga, tagades sellega koostöö ka tulevikus. Brändid aitavad inimestel teha valikuid, luues konkurentsieelise ning saavutades ajutise hinnaalanduspakkumise teiselt tootelt. Brändid on suunatud edule ja konkurentsile. Strateegiliselt saab end väljendada erinevalt: kujundus, emotsionaalsus, värvid, jne. Kõige olulisem brändil on lahti mõtestada see, mida tahetakse edastada, kui pikk peaks olema konkreetse brändi eluiga ja elukäik. Brändimine on meetod, millega eristada oma toode konkureerivatest toodetest. Maailmaturu konkurentsitingimustes ei saa turg funktsioneerida ilma kaubamärkideta, sest kaubamärgid mõjutavad suurel määral turul valitsevat olukorda. Kaubamärk võimaldab ettevõtjal eristada oma kaupa ja teenust konkurentide omast. Kaubamärk kaitseb ka ettevõtja õigusi ja annab tarbijale infot pakutava kauba või teenuse kvaliteedi kohta. 17. Maailma kalleimad kaubamärgid 2007
Brändi identiteedi funktsionaalsed, emotsionaalsed ja eneseväljenduslikud hüved Kohaturundus tähendab koha kujundamist-arendamist, viisil mis rahuldab selle sihtturgude vajadused. Kohaturundus on õnnestunud, kui linnaelanikud ja ettevõtted on rahul ja õnnelikud oma elupaigaga ning külastajate ja investorite ootustele vastatakse (Kotler & Hamlin & Rein & Haider 2002: 183). (Tallinna linna asukohaturunduse strateegia aluste loomise kava). Koht kui bränd: identiteet ja imago. Brändimine on kindlast allikast pärit pakkumise ülesehitus. Koha brändimine tähendab olemasoleva ja lisaatraktiivsuse juurdetoomist kohale ning protsessi keskseks küsimuseks on brändi identiteedi loomine ning imago kujundamine. Identiteet on brändi looja üldine arusaam ja käsitlus brändist. Identiteedis sisalduvad kõik elemendid, mille kaudu brändi tarbijatele edastatakse. Brändi imago on sihtrühma tõlgendus brändist ehk kuvand/assotsiatsioonikompleks inimese peas
vastavalt ühiskonnas kujunenud sotsiaalmajanduslike positsioonide hierarhiale; Sümboliline kapital ja sümboliline võim (tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks, identiteedi konstrueerimiseks) – kesksel kohal visuaalselt jälgitavad materialiseerunud sümbolid ja identiteedi konstrueerimise vastasmõjusuhe Nt. - infotehnoloogia väljal: tarbimine, tootmine ja brändimine 6. Loeng – Tarbimisühiskond Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine? Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine
14. ,,Uus" rahvusvaheline tööjaotus maailmas. ... seondub eeskätt rahvusvaheliste korporatsioonide tekkega. · Tootmise vertikaalse (hierarhilise) organiseerimise tulemuseks on tootmisprotsessi lihtsamate osade, mis ei nõua kvalifitseeritud tööjõudu, paigutamine vähemarenenud riikidesse. · Horisontaalse org. tulemusel, luuakse igale regioonile oma "roll". · Arenenud riikidesse jääb kõrgtehnoloogiline tegevus, disain, arendustegevus, brändimine (kaubamärgi loomine), logistikakeskused, sh kauba jaotuse organiseerimine jmt.tegevused Uut (RV) tööjaotust soosivad tingimused: · Tööjõu madal hind arenguriikides ehk tööjõu kulude kokkuhoid (madalad palgad, tervisekaitse- ja sotsiaalkindlustuse kulud madalad või puuduvad üldse) · Ressusside parem kättesaadavus · Turgude lähedus (arvestatakse koheselt ka turustamisvõimalustega) · Kaubanduslikud piirangud 15
... seondub eeskätt rahvusvaheliste korporatsioonide tekkega. · Tootmise vertikaalse (hierarhilise) organiseerimise tulemuseks on tootmisprotsessi lihtsamate osade, mis ei nõua kvalifitseeritud tööjõudu, paigutamine vähemarenenud riikidesse. · Horisontaalse org. tulemusel, luuakse igale regioonile oma "roll". · Arenenud riikidesse jääb kõrgtehnoloogiline tegevus, disain, arendustegevus, brändimine (kaubamärgi loomine), logistikakeskused, sh kauba jaotuse organiseerimine jmt.tegevused Uut (RV) tööjaotust soosivad tingimused: · Tööjõu madal hind arenguriikides ehk tööjõu kulude kokkuhoid (madalad palgad, tervisekaitse- ja sotsiaalkindlustuse kulud madalad või puuduvad üldse) · Ressusside parem kättesaadavus · Turgude lähedus (arvestatakse koheselt ka turustamisvõimalustega)
huvide realiseerimiseks, indentiteedi konstrueerimiseks "Ikoonilise murrangu" ajastul kesksel kohal visuaalselt jälgitavad materialiseerunud sümbolid ja identiteedi konstrueerimise vastasmõjusuhe (nt eluasemeväljal: identiteedi konstrueerimine elamisviisi kujundamise protsessis erinevatele eeldatavatele elamisviisidele orienteeruvad residentaalsed kinnisvara turud; infotehnoloogia väljal: tarbimine, tootmine ja brändimine) TARBIMISÜHISKOND Erinevad lähenemised Tarbija identiteet, elustiil ja status: Weber (1946) Materiaalsus ja tähistamine: Barthes (1957), Douglas ja Isherwood (1978) (Rõhutasid tähistamist ja materiaalsust. See mida me tarbimine, ütleb nii ühiskonna kui ka sinu enda kohta) Organisatsioon ja tarbimine (Mitte ainult üksikinimesed ei tarbi, vaid ka organisatsioonid/ettevõtted. Nt üksikisikul vaja ühte, maksimaalselt
tähenduse. See saab sündida tänu meediakultuurile, mille abil genereeritakse "väärtuse kood". astroturfing e nn "fake" word of mouth, väidetavalt keelatud. Nt on internetifoorumisse tehtud müügiedenduslik postitus, mis on aga püütud vormistada võimalikult autentselt ja lihtsa inimese poolt. viral marketing - nt huvitav videoklipp internetis, mida siis saadetakse msn'is sõpradele või pannakse orkutisse teistele vaatamiseks üles, ka blogidesse Ürituste brändimine( nt hullud päevad, teeme ära, osturalli, PÖFF jne) on mõistlik siis, kui plaanime üritustega jätkata. Kui on väga tuntud bränd, siis võib bränd muutuda ka nn üldmõisteks, vabaks. Nt yo-yo Brändi sisulise "evolutsiooni" põhimõtteline mudel Mary Goodyer 1996 · Mitte-brändid (non-branded) mille puhul toode rahuldab vaid konkreetseid, peamiselt alama astme individuaalseid vajadusi ja mida nt. Eesti kontekstis veel
Isegi kui sellist toodet suudetakse tänu reklaamile ühekordselt müüa siis korduvmüük oleks tegelikult võimatu, lisaks sellele suudavad väga vähesed reklaamifirmad ühekordse müügi puhul turul ellu jääda. (Wright jt 1984:8) Oluline on mõista, et reklaamindus juhindub turundus- ja käitumisteadustest. Reklaamindus lävib mitmete teiste turundusüksustega, sinna hulka on arvatud personaalne müük, toote arendamine ja hooldus, toote brändimine (branding of merchandise) ning uurimistegevus. Reklaamindus on põimunud ka sotsiaal- psühholoogiliste vajadustega ning klientide taustade tundmisega. (Wright jt 1984:9) Ameerika Turundus Assotsatsioon (American Marketing Association) defineerib reklaami järgmiselt: reklaamiks võib pidada mis tahes tasustatud vormis mitteisikulise ideede, kaupade ja teenuste esitlust ning edendamist tuvastatud teostaja poolt. (Ibid.) 1.2. Reklaami eri liigid ja reklaamdisain. Alapeatükis 1.2
Brändi positsioneerimisega määratletakse brändi peamised eelised Brändi imago on sihtrühma tõlgendus brändist Bränd kui persoon-Michelini mehike, McDonaldsi kloun, marbolo mees Turunduskommunikatsiooni roll · Brändi imagot mõjutavad · Kuulujutud tegurid · Kajastus massimeedias · Tarbija isiklik ostukogemus · Kokkupuuted ettevõtte töötajatega (brändimine · Isiklik tarbimiskogemus hakkab ettevõtte seest!) · Sõprade-tuttavate kogemus · Reklaam ja teised promotsioonivormid WOM Brändi väärtus... on varade kogum, mis on seotud brändinime ja sümboliga ning mis lisavad pakutavale tootele/teenusele lisaväärtust · Brändi tuntus · Tajutud kvaliteet
annaabi.ee 
