Majanduse kordamisküsimused Raha funktsioonid · maksevahend · väärtuse mõõt · kogumise e akumulatsiooni vahend (hea ainult stabiilsete või langevate hindade puhul) Raha omadused · stabiilsus (kõikudes kulutatakse või kogutakse, pole majandusele hea) · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus (sama nimiväärtusega raha peab olema sama väärtusega) · jagatavus · äratuntavus Maksevahendid · sularaha (pangatähed ja mündid) · tsekid · kaardimaksed · otsekorraldused · maksekorraldused Arveldused · sularahatehingud sularaha sisse ja väljamaksed, valuutavahetus · pangaülekanne pangale antud korraldus kanda teatud summa saatja kontolt saaja kontole (pangasisene, siseriiklik ja välisülekanne) · määratud maksed (korduvate maksete saajate andmete salvestamine maksekorralduse lahtritesse, va summa) · püsikorraldus kindlaks määratud maksepäeval ka...
Raha ja finantsasutused. XIII peatükk. · Mis on raha? Millised on selle omadused? · Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? · Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? · Kuidas "loovad" pangad raha? · Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? · Miks muutub raha väärtus? · Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid 1. Maksevahend 2. Väärtuse mõõt 3. Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele - stabiilsus omadustele peab - kaasaskantavus vastama raha? - kulumiskindlus - ühtlus - jagatavus - äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid ...
Raha ja finantsasutused. Mis on raha? Millised on selle omadused? Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? Kuidas "loovad" pangad raha? Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? Miks muutub raha väärtus? Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha panga...
10. klassi GEOGRAAFIA II kursus 1.Selgita 2 näite varal, kuidas meedia mõjutab inimeste elulaadi ja väärtushinnanguid. Näide 1 : Meedia kajastab kuulsuste elu, mistõttu inimesed arvavad, et nii ongi õige elada ning üritavad seada oma elulaadi samamoodi. Näide 2 : Lastele tehakse vägivaldseid joonisfilme ja arvutimänge, mis mõjutavad nende mõttemaailma ja kujundavad neil valesid väärtushinnanguid. 2.Milliseid teenuseid osutavad finantsasutused ? 2.1. Vara hoiustamine. 2.2. Laenude andmine. 2.3. Liisingute andmine. 2.4. Pensionifondid. 2.5. Arveldusteenused. 2.6. Investeerimisfondid. 2.7. Väärtpaberite müük. 2.8. Kindlustused. 2.9. Kasvuhoiused. 3.Milliseid teenuseid nimetatakse avalikeks teenusteks? Avaliku halduse asutuse poolt osutatavat teenust, kaupa, infot, hüve. 4.Nimeta avalikke teenuseid, mille kulud kaetakse riigieelarvest.
Töö meediaagentuuris Meediaagentuur on enamat, kui reklaamklipi kokkupanek. Toimub põhjalik analüüs, kus selgitatakse välja millised on tarbija ootused ja käitumine, kuidas kampaaniad mõjuvad. Kasutatakse spetsiaalseid tööriistu ja uuringuid. Nendest täpseim on neurouuringud. Järgmise sammuga pannakse paika strateegia, millisesse meedialiiki ja kanalisse, kuis suures mahus, mis ajaks ning millise sõnumiga. Kui kampaania valmis siis toimub igapäevane taktikaline planeerimine, tulemuste jälgimine ja optimeerimine. Oluline osa on kommunikatsioonil: milline on tarbija seis oma eluga, milline katekoorija on oluline, mille eest bränd seisab. Kõige selle juures arvestatakse tuntuse, imago ja müügiga. Peamised Eestis reklaamitavad katekoorijad on jaekaubandus, finantsasutused, autod ja ravimid. Meedialiike on kolme erinevat. Esiteks ostetud bränd ütleb tarbijale mida ise soovib. Kanaliteks on sellisel juhul Tv, digi...
Finantsõigus on avaliku õiguse haru, mille objektiks on riigi raharingluse korraldamine, rahandusasutuste ülesehitus, riigi ja kohalike omavalitsuste tulud ja kulude moodustamine, tulude sissenõudmine, tulude kasutamise kord. Avaliku finantsõiguse hulka ei kuulu eraõiguslike isikute omavaheliste tehingute regulatsioon ning finantsarvestus (raamatupidamine, pangandus, kindlustus, väärtpaberiturg). Finantsõiguse allikad on: Põhiseadus, Seadused, Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted, Rahvusvahelised lepingud, Valitsuse ja ministrite määrused, Eesti Panga õigusaktid, Kohtupretsedendid, Kohaliku omavalitsuse õigusaktid FINANTSASUTUSED EESTIS: Rahandusministeerium, Maksu- ja tolliamet, Stataistikaamet, Riigikontroll, Eesti Pank, Tagatisfond, Liikluskindlustuse Fond, Kultuurkapital, Eesti haigekassa. Rahandusministeeriumi põhiülesanne on valitsuse majandus- ja finantsalane nõustamine, ettepan...
Laenuandjad andsid nüüdsest laenu ka madalama sissetuleku ja krediidiga inimestele. Inimesed ei suutnud enam oma kallite majade eest võetud laenu tagasi maksta ning paljud majad pandi tagasi turule müügiks, kuid enam polnud ka ostjaid. Pakkumine oli kõrge, aga nõudlus väike. Kinnisvara hinnad langesid ning mõnede laenuvõtjate hüpoteek oli suurem kui nende maja hetke hind. Mõned lõpetasid maksmise täielikult, mis alandas kinnisvarahindu veelgi enam. Suured finantsasutused lõpetasid suurte riskitasemetega hüpoteekide ostmise ja laenuandjad, kes raha riskialdis laenuvõtjatele laenasid olid ummikus suurte laenudega. 2008. aastaks olid mõned tõeliselt suured laenuandjad pankroti välja kuulutanud. Probleem levis ka suurtele investoritele, kes enne olid suuri summasid hüpoteekiga tagatud väärtpaberitele kulutanud. Investeeringud ei toonud sisse tulu, vaid nad kaotasid suurtes kogustes raha.
Hinnang majanduskriisi lahendamisele Euroopa näitel Kaisa Kamenik 2008. aasta oli tähiseks lähiajaloo tõsiseimale finantskriisile. Selle tõttu varisesid kokku mitmed suured finantsasutused, kinnisvaraturu mull lõhkes ning paljud inimesed jäid tööta. Algselt USA-st alguses saanud kriis jõudis kiirelt ka üle Atlandi ookeani ning hakkas tugevalt mõjutama Euroopat. Praegused kriitilised ja sünged meeleolud euroliidus on otsene jätk 2008. aasta globaalse finantskriisi mõjudele. Antud essee üritab keskenduda eelkõige Euroopale ja täpsemalt euroliidule ja selle püüdlustele majanduskriisi ohjata. Euroopa Liidu jaoks on tegemist
Aafrika sõjad ja kriisikolded 20.sajandil(Rwanda näite põhjal) Kaisa Kamenik Aafrikat peetakse inimühiskonna hälliks, tema ajalugu on olnud väga kirev ning selle inimesed palju kannatanud. 20.sajand kätkes endas eriti suuri muutusi ning eelkõige sajandi teisel poolel alanud dekoloniseerimisprotsessiga avas Aafrika jälle tee uuele ajastule ning väljakutsetele. Praeguseks on mustal mandril 53 iseseisvat ja autonoomset riiki ja 20.sajandi probleemid on kandunud ka uude sajandisse. Üks kõige verisemaid ja uskumatumaid kriise 20.sajandi Aafrikas oli Rwanda genotsiid 1994, mille tagajärejed kandusid üle ka naaberriikidesse ja on põhjustanud konflikte siiamaani. Seetõttu olekski paslik arutleda, mis on Aafrika kriise põhjustanud ja millised on olnud tagajärjed. Samuti proovida heita pilk tulevikku ja leida lahendusi. Paremaks mõistmiseks ja illustreerimiseks on hea seda teha kindla kriisi taustal ja ...
BERNARD L. MADOFF INVESTMENT SECURITIES LLC GREETE HIIEMÄE 154679BDMR SISUKORD Ettevõtte lühikirjeldus Võtmeisikud Pettuse olemuse kirjeldus Juhtumi tulemus Lühiülevaade audiitorfirmast Kasutatud allikad ETTEVÕTTE LÜHIKIRJELDUS 1960. aastal Ameerika Ühendriikides asutatud investeerimisettevõte (peakontor New Yorgis, ametlikult registreeritud kui konsultatsioonifirma) Põhitegevuseks oli investeeringute juhtimine (aktsionärid, pangad, finantsasutused) Valitses ‘fondide fondi’ Enne pettust peeti üheks turvalisemaks finantsinstitutsiooniks ning kuulus Wall Streeti turutegijate tippu Ettevõtte ei tegutse enam VÕTMEISIKUD Peamine pettuse läbiviija oli ettevõtte looja ja esimees Bernard Lawrence Madoff Kaasa aitasid ka audiitor David Friehling (Friehling & Horowitz) ja firma kontohaldur Frank DiPascali, samuti Madoffi ven...
pöördus eelmisel aastal languseks ning järgnevate aastate kasvuväljavaate suhtes on ebakindlus suurenenud. Antud joonisel on näha välisriikide majanduskasvu prognoosi. Väliskeskkond muutus 2007. aasta teise poole jooksul Eesti majanduse jaoks ebasoodsamaks. Olukord maailma finantsturgudel püsib ärev ning usaldus finantsvahendajate vahel on endiselt nõrk. USAst alguse saanud kriis on jõudsalt laienenud ka Euroopasse, kus raskustesse on sattunud nimekad finantsasutused ning finantssektori probleemide edasikandumisest reaalmajandusse on hakanud ilmnema üha selgemaid märke. Väliskeskkonnast lähtuv hinnasurve taandub järkjärgult, kuid maailmamajanduse jahtumise tõttu pakub nõudlus majanduskasvule sellegipoolest vähe tuge. Uue kasvutsükli algust ja olukorra leevenemist võib oodata alles prognoosiperioodi lõpul. (ehk Eesti Panga prognoosi järgi 2010. aastal) [slaid3] Järgmisel slaidil näeme sisnõudluse reaalkasvu kujutavat graafikut. EESTI
2. Riigikogu arutleb- vajadusel teeb parandusi ja täiendab. 3. Riigikogu kinnitab parandatud ja täiendatud eelarve, eelarve muutub seaduseks. Sisuliselt on eelarve tulude hankimise ja kulude plaani koostamine. 6) Raha funktsioonid (3.12) 1. Maksevahend 2. Väärtuse mõõtühik- rahas saame mõõta teenuse ja kauba hinda. 3. Säästu vahend ehk akumulatsioonivahend- ostes kinnisvara, väärtpabereid saame tulevikuks investeerida ja säästa. 7) Peamised finantsasutused ja nende funktsioonid. Rahapoliitika mõju majandusarengule (3.12) Keskpank, Euroopa Keskpank ( EKP)- majanduse mõjutamine valuutakursside ja intresside läbi. Keskpangal on õigus ka müüa ja osta valitsuse võlakirju. Hoida, koguda rahva säästusid, ettevõtte tulu ja säästusid. Investeeringute vahendamine teistele kodanikele ja ettevõtjatele. Korraldada maksevahendamist. 8) Säästmine ja laenamine: eesmärgid ja võimalused (3.13)
6500.-. Maksetagastus tähtajad on aga Swedis 10 ning Danskes ja SEB-is 7 aastat. Nendest arvudest tulenevalt julgen väita, et maksetagastus tähtaja pikkus on Swedbanki üheks edu võtmeks SEB panga ees. (SEB pank, Swedbank, Nordea Bank, Danske Bank) Valitsuse ja finantsasutuste laenud jagunevad peaaegu võrdselt kolme krediidiasutuse vahel, kuid suurim eelistus on Nordea Bank. See pank on rahvusvahelisel tasemel pisut edukam ja laiema haardega kui SEB või Swedbank. Kuna valitsus ja finantsasutused on tegevad ka välismaailma turul ning neil on vaja hoida silma peal ka teiste riikide tegevustel, on Nordea Bank kodupangaks parem valik kui mõned teised eelnevalt ära mainitud krediidiasutused. 8 2.2 Teenusepakkujate võimalused noortele Krediidiasutused on suunanud mitmeid kampaaniaid ja soodustusi just eraisikuturule, et püsida konkurentsis ning meelitada teiste pankade kliente enda ettevõttesse. Kui käia ringi
o Ülemaailmne meediatööstus 32. Nimeta meedia ja meelelahutuse tüüpe! o TV, raadio, film, internett o Ajalehed, ajakirjad, raamatud 33. Mis mõjutab meelelahutustööstust? o Tarbijatel peab olema aega ja raha o Iseloomulik arenenud riikidele o Vajab võimekaid ja oskuslikke töölisi 34. Milliseid teenuseid osutavad finantsasutused? o Elukinduslustusseltsid o Pensionifondid o Börsid o Investeerimispangad o Investeerimisfondid 35. Milliseid linnu võib nimetada maailma finantskeskusteks? o New- York o London o Tokyo 36. Kuidas infotehnoloogia areng on finantsasutusi mõjutanud? Finanstteenuste osutamine on muutunud tõhusamaks ja tarbijatele
o täiusta – korrigeeritakse tegevusi ja kõrvaldatakse ilmnenud puudused integreeritud juhtimissüsteemi elemendid: kvaliteet, keskkond, risk, tervis & ohutus keskkonnajuhtimise põhistiimulid: majanduslikud põhjused, suhted ametkondadega, avalikud hanked ja tarneahela juhtimine, tarbijate nõudmised, ettevõtte turuväärtus, edumeelne juhtimine, toodete ja teenuste kvaliteet, tehnoloogiline areng ja innovatsioon, finantsasutused ja kindlusettevõtted, töötajate motivatsioon, töötajate ja elanike tervis, suhtlemine, säästev areng risk – mingi ettevõtmisega kaasnev kahju tekke võimalus keskkonnakahju – sündmus, mis on tekkinud keskkonnale kahjuliku muutuse tagajärjel riskianalüüs – võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine
näidata eraldi müügil laekunud summadest), sealhulgas (SME IFRS 7.5): (a) materiaalse ja immateriaalse põhivara ost ja müük; (b) kinnisvarainvesteeringute ost ja müük; (c) tütar- ja sidusettevõtete ost ja müük; (d) muude finantsinvesteeringute ost ja müük (finantsasutused kajastavad lühiajaliste finantsinvesteeringute ostu ja müüki äritegevuse all); (e) teistele osapooltele antud laenud (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks laenude väljastamine on üks põhitegevustest); (f) antud laenude laekumised (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks laenude väljastamine on üks põhitegevustest); (g) kauplemiseesmärgil soetatud derivatiivide ost ja müük (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks see kuulub põhitegevuse hulka); (h) saadud intressid ja dividendid (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks see on osa äritegevuse rahavoogudest. Alternatiivina on lubatud saadud intresse ja dividende
Ettevõtted ja riigiasutused on hakanud nõudma tarnijatelt tõendeid tõhusa keskkonnategevuse kohta, nt ISO 14001 sertifikaadi või EMASi registreeringu olemasolu. Tarbijate nõudmised. Ettevõtte turuväärtus. Keskkonnategevuse tulemuslikkust jälgitakse aktsiaturgudel hoolega juba täna. Edumeelne juhtimine. Toodete ja teenuste kvaliteet. Tehnoloogiline areng ja innovatsioon. Finantsasutused ja kindlustusettevõtted. Töötajate motivatsioon. Motivatsiooni tõus ja inimeste suurem teadmine asjadest. Töötajate ja elanike tervis. Suhtlemine. Säästev areng. Kkjuhtimissüsteemi võib vaadelda: Keskkonnakaitse korraldamise vahendina Org üldise juhtimissüsteemi osana Ettevõte peab: Töötama välja kkpoliitika Teostama kk ülevaatuse Määratlema keskkonnaalased prioriteedid
Kohustuslik reserv – keskpanga poolt nõutav rahasumma, mida tuleb kohustuslikus korras hoida Kekpangas reaalselt hoiuste ja laenude kattevarana. Keskpank annab Kommertspankadele kohustusliku reservimäära 10% (hoiustest ja muudest kaasatud vahenditest) Arvutatakse kolme dekaadi keskmisena. 10 päeva kaupa, kuu lõpp kaob ära. 25. nov toimib reserv, mis on arvutatud 30, 16, 20 kuupäeval 30 nov. Toimib reserv, mis on arvutatud 30,20,10 kuupäeval Raha loomise protsessis osalevad üksnes finantsasutused, kes võtavad vastu hoiuseid ja annavad neid välja laenudena. D K Kassa 100 hoius 100 Kassa 90 hoius 100 Kohustuslik reserv 10 Laen 90 hoius 100 Kohustuslik reserv 10 Kassa 90 hoius 100 Kohustuslik reserv 10 hoius 90 Laen 90 Kassa 81 hoius 100 Kohustuslik reserv 19 hoius 190 Laen 90
plussmärgiga. Maksebilansi koostamisel kasutatakse erinevaid meetodeid seda võib teha küsitluse alusel või pankade kaudu sooritavate tehingute baasil. Tavaliselt rakendatakse kombineeritud süsteemi, kuna mõlemad variandid sisaldavad teatud puudusi. Maksebilansi koostamisel ei ole määravaks õige meetodi valik, vaid maksebilansi koostajate ning informatsiooni edastajate hea koostöö ning vastastikune usaldus. Andmete edastajad on küsitletavad firmad, erinevad organisatsioonid ning finantsasutused. Sõltumata infoallikast on tähtis, et nad kõik mõistaks maksebilansi olulisust sest ekslikel andmetel koostatud maksebilanss ei võimalda langetada õigeid majandusotsuseid, mis võib tekitada kogu riigi majandusele negatiivseid tulemusi. Resident füüsiline isik, kelle alaline elukoht on Eestis või kellel on tähtajaline elamisluba Eestis vähemalt üheks aastaks. Diplomaatilisi prioriteete kasutavad Eesti Vabariigi diplomaatilised konsulaar ja teised ametlikud esindused.
3 3.Millistest faktidest on näha, et ettevõttes arendatakse turundustegevust? 1. Müüginumbrid suurenevad. 2. Tootebaas laieneb. 3. Kliendibaas suureneb. 4. Ettevõtte tulud kasvavad. 4.Milliseid vahendajaid te teate? 1. Kaubanduslikud vahendajad. 2. Logistilised (kaubaliikumist tagavad) vahendajad. 3. Turundusteenuste osutajad (reklaamifirmad). 4. Krediidi- ning finantsasutused. 5.Kes on üldised, kaudsed, lähedased ja vahetud konkurendid? Üldised konkurendid ei tooda/müü sama toodet mida sina ning ei hõlma ka samu tarbijaid. Kaudsetel konkurentidel on tarbijaskond sama, kuid toode erinev. Lähedastel konkurentidel on toode sama, kuid tarbijaskond erinev. Vahetutel konkurentidel on mõlemad, nii tarbjad kui ka toode sama. Teisisõnu nendega konkureeritakse kõige enam. 6
ostu objekti, kogust ja ostu aega. Oluline on siinjuures omada teadmisi hankijate turust ning hanketingimuste võimalikest muutustest, et osata tekkida võivaid ohtusid vältida ja ennetada. Vahendajad. Vahendajateks on kõik organistasioonid ja isikud, kes aitavad ettevõttel toodangut turule toimetada ja seal realiseerida. Eristatakse nelja vahendajate liiki: kaubanduslikud vahendajad, logistilised vahendajad, turundusteenuste osutajad, krediidi- ja finantsasutused. Iga liiki vahendajate valikul tuleb lähtuda kindlatest kriteeriumidest. Konkurendid. Konkurentidega puutub kokku iga ettevõte. Ettevõtjal on otsuste tegemiseks vaja hinnata konkurentsitingimusi oma tegutsemiskeskkonnas. Kõik konkurendid ei oma konkurentsivõitluses sugugi võrdset tähtsust, seega tuleb osata konkurentse õigesti klassifitseerida. Edukaks kujuneb konkurentsivõitluses see ettevõte, kes pidevalt analüüsib oma tegevust, võrdleb enda ja konkurentide hindu, tooteid,
teenindusvaldkondades ei saa reklaami siduda konkreetse tootega, mistõttu tuleb leida teisi viise, et oma teenust materialiseerida. Näiteks on soovitav reklaamides pidevalt kasutada oma panga sümboolikat, tunnuslauseid, lubadusi, et need kinnistuks kliendi mällu. Kui tarbija suudab eraldada erinevad ettevõtted, kujuneb tal nendest ka täpsem arvamus ja sel viisil on firmal juba lihtsam oma maine kujundamisel edukas olla kui ta ennast ka edukana demonstreerib. Pangad ja finantsasutused soovides suurendada oma sisemist edustustegevust peaksid keskenduma neljale olulisele juhtimisega seotud alale: · tähelepanu koondamine tootele või teenusele, · efektiivse tasustamissüsteemi sisse seadmine, · turundustegevuse toetamine, · organisatsioonisisese harmoonia loomine. 8 Kokkuvõte Siseturundus on firma väärtuste kinnistamise vahend. Oluline pole niivõrd see, millest
2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omanik, klient, võlgnik, investor, palgatööline jne) 3. Selgita: õhuke ja paks riik. Kas Eesti on õhuke või paks riik? Põhjenda. - Õhuke riik valitsuse vähene sekkumine majandusse (liberaalriik). Paks riik valitsuse jõuline sekkumine majandusse (sotsiaalriik). Eesti on õhuke riik, kuna kodanikkude majanduslik kindlustatus sõltub neist endist. 4. Mis on ühishüve? Kuidas jaguneb (näidetega)? Millised on ühishüvede allikad?
huvidest ja välisjulgeolek; osaliselt riigi põhinevad teenindus- maailmavaatest tingitud majanduselu; omanduses olevad ja tootmisettevõtted vabatahtlikud ühendused õigusmõistmise äriettevõtted ning finantsasutused ja huvigrupid korraldamine valija, õpilane, omanik, klient, lapsevanem, vend, sõber, tarbija, riigiettevõtte ametnik, sõdur, aktsionär, investor, abikaasa, klubikaaslane juht või töötaja
Selle asemel kirjutage täpsemalt: " Arvutialane ajakirjandus (viited) on näidanud, et interneti kasutajate arv on viimase kahe aastaga suurenenud 3 korda". 3 · Enne lõplikku vormistamist paluge kellelgi, kes teie äriga seotud ei ole, teie äriplaan läbi lugeda. Paluge, et ta kohe küsiks, kui midagi jääb arusaamatuks või pole veenvalt esitatud. Äriplaani koostamine ja komponendid; Iga äriplaan erineb teisest mingil määral struktuuri poolest. Paljud finantsasutused annavad ettevõtjatele ette ka äriplaanide nõutava struktuuri. Igale äriplaanile on kohustuslikud järgmised komponendid: · tiitelleht · sisukord · kokkuvõte · ettevõtte lühiülevaade · äriidee iseloomustus · projekti kirjeldus - tooted või teenused, - tootmine, - keskkond. · turustamine - turu iseloomustus - konkurendid ja konkurents - müük ja turustamine. · ettevõtte juhtimine ja personal · projekti maksumus ja rahastamine
See tähendab, et hüpoteetiliselt krediteeriti madala sissetuleku ja halva krediitajalooga inimesi. 20%-lise kinnisvara hindade languse tõttu kaotasid Ameerika majaomanikud ligi 5 triljonit. Ameerika finants George Soros nimetas hüpoteetilise seebimulli ainult käivitusmehhanismiks, mis viis veelgi suurema mullu lõhkemiseni. Kriisi põhjuseks oli suurim kinnisvarade ja laenude mull, kusjuures see ei võimendanud mitte ainult Ameerika eluasemeturuga. Sellise kõrval laenasid paljude maade finantsasutused ja teised ettevõtted üle oma võimete. Kõige selle tulemusena lõhkes nii elamuaseme-, laenu-, aktsia-, väärtpaberi-, tooraine ja rea veel teise valdkondade mull. Kogu maailma haaranud rahandussüsteemi ebakindlus, finantskriis. Laenukriisi arengu murdepunktiks kujunes september 2008, kui pangad lakkasid üksteist krediteerimast ja laenu andmast, s.h ka autode ostmiseks. Selle tagajärjel autogigantide müük kahanes. Oktoobris hakkas
See oli valitsuse katsete tagajärg odava rahaga majanduse üle puistata ja kunstlikult üles puhuda hüpoteeki, mille tulemusena tekkis vastav finants- ning hüpoteegimull. Sellise tegevuse tulemusena läks inflatsioon üless ja halvad laenajad olid esimesed, kes katkestasid oma krediidi eest maksmast. Innovatsioon finantsturule Kriisi põhjuseks oli suurim kinnisvarade ja laenude mull, kusjuures see ei võimendanud mitte ainult Ameerika eluasemeturuga. Sellise kõrval laenasid paljude maade finantsasutused ja teised ettevõtted üle oma võimete. Kõige selle tulemusena lõhkes nii elamuaseme-, laenu-, aktsia-, väärtpaberi-, tooraine ja rea veel teise valdkondade mull. Kogu maailma haaranud rahandussüsteemi ebakindlus, finantskriis. USA rahandusministri hinnangul juhtuvad sellised kriisid kord- kahe sajandi jooksul. USA finantskriis, sügis 2008 Likviidsuse kriis septembris 2008 Laenukriisi arengu murdepunktiks kujunes september 2008, kui pangad lakkasid üksteist
seaduslikke ärisid. Rahvusvahelist rahapesu süsteemi vaadeldes on kriminaalse tegevuse tüübist olenemata tulemuseks see, et „räpane“ raha liigub mööda kindlaid geograafilisi ja institutsioonilisi kanaleid. Ilmselgelt on finantsmaailmas selliseid piirkondi, kus saab suuri rahalisi tehinguid teostada selliselt, et neid ei ole kuidagi võimalik kontrollida. Kurjategijad pöörduvad enamasti pankadesse, mis asuvad nn maksuparadiisides. Kuigi kommerts- ja finantsasutused igal pool maailmas kaitsevad teatud määral oma klientide andmeid, siis ametlikuks juurdluseks nad jagavad informatsiooni. Samas on riike, mis oma seadustele tuginedes ei võimalda kliente uurida. Viimaste aastate suurimad finantsskandaalid on just selliste piirkondadega seotud, kuna kriminaalid kasutavad maksuparadiise ja offshore-piirkondasid rahapesuks ning finantsinstitutsioonid ja ettevõtted asutavad maksudelt kokku hoidmiseks maksuparadiisidesse oma peakontoreid
lõhiajalisest väärtuse tõusust või langusest. 5. EESTI FINANTSINVESTEERINGUTE TURG Käesolevas peatükis tuleb juttu Eesti investeerimis harjumustest ning on välja toodud ka erinevaid statistilisi andmeid ja näitajaid mis annaksid veidike aimu mis toimub eesti finantsmaastikul ning investeerimisturul. Andmed pärinevad hiljuti avaldatud finantsinspektsiooni allikmaterjalidest. Tabel 1 Üldine turujaotus Finantsasutused Turuos a Swedbank 46% Nordea Pank 28% Finland LHV Pank 9% Allikas: Finantsinspektsioon 2011 Finantsinspektsiooni andmetel moodustasid Eesti residentidest äriühingute ja eraisikute individuaalportfellid 2011
Finantsvahendaja on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega · finantsvahendajad · mittefinantsinstitut...
· M1 = M0 + nõudmiseni hoiused · M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · M3 = M2 + aktsiad, võlakirjad 14. Rahakordaja - ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab, et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. · Valem: m =1/r, r - kohustusliku reservi määr, m - rahakordaja. 15. Finantssüsteem: · Finantsinstitutsioonid: o Finantsasutused: Krediidiasutused - institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud aja jooksul.
RAHANDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Rahandus - rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid - Arvestusühik Maksevahend Rikkuse akumulatsioonivahend Laenamisvahend 3. Raha liigid Raha liik Selgitus I Kaupraha Bartertehingud (kaup-kauba vastu) Metallraha, -mündid II Kaupa esindav raha Vaegväärtuslik metallraha Paberraha III Krediitraha Raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus 6. Kullastandard - süsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur...
Toimkonda teenindab Rahandusministeerium. Ülesanne: välja anda raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust. Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) avaldatakse Riigi Teatajas: www.riigiteataja.ee. FINANTSARVESTUSE PÕHITUNNUSED Eesmärk: varustada välistarbijaid infoga (firma finantsseisundit, majandustegevuse iseloomustus) Info kasutajad: välistarbijad. (Nt maksuamet, audiitorid, finantsasutused, investorid) Ajaline suunitlus: minevik (aruannetes kajastatakse sündmusi, mis on olnud) Põhinõue infole: rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, monetaarsed (võetakse ainult dokumentidel olev info) Objektid: organisatsioon kui tervik (aruandeid ei koostata osakondade, allüksuste kohta) Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised (monetaarne) Info esitamise sagedus: perioodiline, korrapärane (kuu, kvartal)
RAHA JA RAHASÜSTEEMID(11-48) 1. Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Väärtuse mõõt-mingi kaup on niipalju väärt,kui palju saab teda turul vahetada teiste kaupade vastu Maksevahend-maksete teostamise vahend Akumulatsioonivahned-väärtuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõ...
• Likviidne vara – kui vara õiglase hinna (turuhinna) ja kiirmüügihinna erinevus on madal. • Likviidsusriski allikas: panga varade ja kohustuste tähtajalisuse mittevastavus (see on seotud finantsvahendajate põhifunktsiooniga – finantsvarade tähtaegade muundamisega). Näiteks, pikaajaliste laenude finantseerimine likviidsete hoiustega (nõudmiseni hoiused, lühiajalised hoiused). 33.Finantsjärelevalve eesmärgid ja selle vajalikkus Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad kliendi ees võetud kohustused tulevikus täita: • Krediidiasutused – suudavad maksta välja hoiused, • Kindlustusseltsid – suudavad katta kindlustuskahjud,• Pensionifondid - suudavad maksta välja kogutud pensioni jmt. • Järelevalve tööks on ka selgitada, millised riskid eksisteerivad finantsturul tarbijate jaoks. • Tarbijatele on vajalik pakkuda teavet ning tuge finantsteenuste valimiseks.
keskkonnategevuse parandamise tulemuseks on tihti uued hoiakud ja ideed, näiteks innovaatilised lahendused tootmistehnoloogias ja toote- või teenusearenduses. Finantsasutused ja kindlustusettevõtted: Keskkonnajuhtimissüsteemi olemasolu võib teatada välisrahastamise saamist või kindlustusmaksete vähendamist. Ettevõtte, mis on rakendanud kõik võimalikud ennetavad keskkonna-ohutusmeetmed, on vähendanud tunduvalt õnnetusriske, kohtlevad finantsasutused seda üldjuhul leebemalt. Töötajate motivatsioon: Ettevõttekeskkonnategevuse tulemuslikkuse paranemine tõstab töötajate eneseteadvust. Inimesed töötavad meelsamini keskkonnasõbralikus organisatsioonis, kus võimaldatakse koolitusi ja hinnatakse kvalifitseeritud tööjõudu ning keskkonnaküsimustega arvestavat tööandjat hinnatakse rohkem. Töötajate ja elanike tervis: Keskkonna- ja ohutusnõuete hoolikas täitmine nt
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab ...
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab ...
2007 Usaldatavusnõuded! 1. jaan 2007 viidi krediidiasutuste seadusesse kõige suuremad muudatused. Selle tingis EL direktiivi jõustumine. Kõige suurem muudatus on kapitali adekvaatsuse puhul. Sisu muutus oluliselt. Paindlikum kui varem kapitali adekvaatsuse regulatsioon. On oluliselt paremini kohaldatav nt investeerimisühinguga seoses. Samuti on võrreldes varasemaga see hindamise juures oluline selguse moment ja tõlgendamine. Ajendid, mis selle tingisid, olid seotud sellega, et finantsasutused tegid vähe koostööd piiriületamisel. Veel oli puuduseks see, et ei olnud võimaldatud pankadele eripära järgida. Seaduses, millised on usaldatavuse normatiivid? Põhimõtteliselt 4 erinevat normatiivi: 1. oma vahendite miinimum suurus 2. kapitali adekvaatsus 3. riskide kontsentreerumise piirmäärad 4. pankadel on ette kirjutatud ka määrad, kui palju nad võivad osaleda teistes äriühingutes.
1. El.andmete positiivsed ja negatiivsed küljed. Head: Vähenevad kulud dokumenditöötlusele. Inventari efektiivsem kasutamine. Personalikulude vähenemine. Paraneb infovahetuse kiirus. Parem klienditeenindamine. Konkurentsieelise saamine/tugevdab võistluspositsiooni. Sisemiste protsesside paranemine. Parem varustusketi juhtimine. Parem arveldamine. Vead: Üldise arusaamise puudus, ebapiisav haridus. Keerukas kasutamine. EDI investeeringute otsese tulukuse keerukas kokkuarvutamine. (Sisaldab palju mõõdetamatut.) Pole kehtestatud ühtset standardit. Esialgsed kapitalimahutused on suured. Edukaks EDI rakendamiseks nõuab kõige kõrgema juhtkonna seotust projektiga. Nõuab suuri mahtusid enne, kui kasu süsteem kasu toob. Kahtlemata avaldab EDI rakendamine firma töös ka olulist mõju organisatsiooni kultuurile ja struktuurile. See on aga põhjus mis võib mõjuda nii positiivselt, kui ka negatiivselt, olenevalt selle...
tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab professionaalset töötajaskonda ja suutlikkust ette näha finantstingimuste muutusi, riske ja viimaseid juhtida. Finantsteenuste pakkumises konkureerivad ühelt poolt finantsturud (millel tegutsevad investeerimispangad) ja teiselt poolt depositaarsed finantsasutused (kommertspangad). Finantsteenuste pakkumises on mõlemal omad eelised: 1. Finantsturud (millel tegutsevad mittedepositaarsed finantsvahendajad, näiteks investeerimispangad). Finantsturgude konkurentsieelis on standardiseeritud toodete pakkumine, mis võimaldab turu paremat läbipaistvust, toodete likviidsust, toodete hinna objektiivset kujunemist turul. 2. Kommertspankade eeliseks on mittestandartsete finantstoodete pakkumine vastavalt kliendi
Valitsusasutused; sise-ja Pere- ja sõpruskond; huvist ja Täielikult või osaliselt Erakapitalil põhinevad d välisjulgeoleku maailmavaatest tingitud riigi omanduses olevad teenindus- ja tagamine; majanduselu vabatahtlikud, äriettevõtted tootmisettevõtted ning ja õigusemõistmise organisatsioonid ja huvigrupid finantsasutused korraldamine Ühiskonna liige on... ..valija, õpilane, ..laps, lapsevanem, vend, sõber, ..tarbija, riigiettevõtte ..omanik, klient, parlamendisaadik, abikaasa, juht või töötaja jne aktsionär, investor, ametnik, õpetaja, doonor,pareiliige,kirikuõpetaja, võlgnik, palgatööline,
kättesaamise vahel, ei saa toetuda kindlale kontekstile. Kirjastused, teadusaparatuuri tootjad, kaubamajad, restoranid, krediitkaardifirmad, reisibürood. Transiitreklaam – suur päralejõud, võime tõmmata tähelepanu, kestev ekspositsioon, väike maksumus, geograafiline ja demograafiline selektiivsus. Puuduseks mittepäralejõudmine teatud ühiskonnakihtidele, halb psühholoogiline selektiivsus, võimalus ebameeldiva konteksti ilmnemiseks, teksti esitamise raskused. Naftakompaniid, finantsasutused, toiduainetööstus. Interneti kaudu reklaamimine – suur selektiivsus ja paindlikkus, suur maht, kiire tagasisside. Probleemiks umbusk, madal ulatus, keerulisema info läbilaske piiratus. Bännerreklaamid tüütavad ja kuluvad kiiresti.
1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend, Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 6.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võla...
arvestutest. Kirjed hõlmavad pikaajalisi ettevõtetevahelisi laene, kuid mitte ettevõttevahelisi kaubanduse krediiti. 14 Portfellinvesteeringud Allikaks on valuutavahetuse arvestamine. Kirjed omandiväärtpaberite kohta hõlmavad kõiki omakapitali tehtud investeeringuid börsi kaudu. Muud investeeringud Tehingute allikateks on muude varade ja kohustuste valuutavahetuse arvestamine. Konsoludeerunud tasakaalukad finantsasutused on volitatud tegelema ka välisvaluutavahetusega. Muude investeeringute alla kuuluvad ka andmed Brasiilia ettevõtete kohta mis hoiavad lühiajaliselt kadumatuid kaubavahetuskrediite ja aruandeid rahvusvahelistest organisatsioonidest. Reservvarad Sissekanded selle kategooria all viitavad tehingutele CBB välistel hoiustel , mida haldab Rahvusvaheliste Reservide Operatsioonide Osakond. CBB korrigeerib saadud andmeid oma
Raha ja panganduse korraldajate KT TEEMAD 1. Raha tekkimise eeldused ja vajadus. Raha on üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Ehk raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha tekkis koos kauba tootmisega. Algselt olid rahaks standartsed kaubad. Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada tarbitavate hüviste valikut. Esialgu toimus vahetus kaup kauba vastu. Hüviste vahetuse mahu kasvades kasvas ka vahetusprotsessis osalejate arv. Kõik osalejad ei soovinud aga seda kaupa, mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli. Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine. Nii oli tekkinud eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik vahetusprotse...
Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt..) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt..). Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks (finantstooted millega kaubeldakse turgudel) ja finantsteenuseteks (turgudel mittekaubeldavad finantstooted). Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega finantsvahendajad,
kellel on raha ajutine defitsiit. Investor on see, kes paigutab/investeerib oma raha finantsvahendaja juurde/kätte. Finantsvahendaja laenab selle raha välja laenusaajale/laenutaotlejale. 2 rühma finantsvahendajaid/finantsasutusi: ● need, kes võtavad vastu hoiuseid (pangad, hoiu-laenuühistud). Pangad võtavad hoiuseid vastu avalikkuselt; hoiu-laenuühistud ainult oma liikmetelt ● hoiuseid mittevastuvõtvad finantsasutused (kindlustusseltsid, usaldusfondid, hüvitusfondid, pensionifondid jt) 12 Säästja vajadused: 1. makserisk - tähendab, et laenusaaja ei suuda või ei taha raha tagasi maksta 2. tururisk - laenuvõtja poolt tagatiseks antud vara turuväärtus väheneb riigis valitseva üldise majandusliku olukorra tõttu 3
Tallinna Tehnikagümnaasium · kaupade,materjalide ja teenuste eest makstud raha; · makstud palgad; · makstud maksud. Kuigi põhivarade ost ja müük moodustab osa ettevõtte normaalsest äritegevusest, loetakse sellest tekkinud rahavoogusid rahavoo aruande mõistes investeerimistegevuseks. Samuti ei kuulu üldjuhul äritegevuse alla laenude saamine ja andmine ning finantsinvesteeringute ost ja müük. Erandi moodustavad finantsasutused, kelle äritegevuse hulka kuulub ka laenude väljastamine ja kauplemine finantsinvesteeringutega. Sellisel juhul finantsasutused näitavad ka neid rahavoogusid äritegevuse all.Võlakohustuste õigeaegseks tasumiseks ja äritegevuse laiendamiseks peab ettevõttel olema adekvaatne rahasumma. Kuigi infot raha allikatest ja kasutamisest saab mingil määral kasumiaruandest ning majandusaasta alguse ja lõpu bilanssidest, annab ammendava ülevaate üksnes rahavoogude aruanne
OÜ MINIBOAT ÄRIPLAAN SUMMARY At present work headline LLC (Limited Liability Company) MINIBOAT activity plan contains 39 pages, 11 tables, a drawing and a appendage. The present works purpose is to compile activity plan LLC MINIBOAT foundation. The company mission is to offer consumer as possible quality and safety grafts and so all as possible advantageous price. LLC MINIBOAT scheme is build upon 2004 spring. Authors plan is to create a small enterprise, which produces small boats. The company uses salary workers, the amount will be 13. The office will be in a 3 room apartment, which will be orderly furnished. Author idea is to use the best computers and other equipment. Production building will be build individually, which will lain in Tartu county, Kärevere. The location is very important because over there the client can test the boat on the spot. In manufacturing will be used high technology, the best machines and the be...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
