Iga inimene on isiksus!? Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks. Aluseks, et lapse isiksus kujuneb välja peamiselt koduse mõjutamise tulemusena on oluline ka rollide omandamine ja suhtlus tähtsate teistega. Iga inimene on isiksus, olenemata ajahetkest või olukorrast. Igal ühel on oma tunnus, millega ta erineb teistest. Inimese isiksus kujuneb kasvatus- ning arenguprotsessis, mis allub psü...
NT: kui sangviinik eksiks metsa ära, siis ta jääks rauhlikuks ja hakkas väljapääsu otsima. Melanhoolik-tujutu,kartlik,jäik,kaine,pessimistlik,reserveeritud,seltsimatu,raulik. NT:kui melanhoolik eksiks metsas ära, siis ta hakkas kartma ja läheks paanikasse. Ekstravert-aktiivne,kiireloomuline,lõbus,avatud,jutukas,eisolvu kiiresti,vastupidine introverdile,kes on endassetõmbunud, vaikne ja solvub kiiresti. NT:kui klassi tuleb uus inimene, siis saab ekstravert temaga ruttu sõbraks. Neurotism-närvilisus,kiire iseloom , mitte rahulik,tujutu,kartlik,agressiivne. NT:kui klassi tuleb uus õpilane, siis tema ei saa temaga sõbraks ja võib ruttu tema peale närvi minna. Normaaljaotuse kõver määrab inimese iseloomujoonte/saavutuste järfi rühmadesse. NT:määramine hinnete järgi,spordi tulemuste järgi,koolis aktiivsuse järgi IQ-Vaimse võimekuse testitega mõõdetud intelligentsustaseme numbriline väljendus.
Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 Isiksusetüübid......................................................................................................................................... 4 Isiksusetüüpide lühitutvustused.............................................................................................................. 5 ILE Intuitiivseltloogiline ekstravert............................................................................................5 ESE Eetilissensoorne ekstravert..............................................................................................5 SLE Sensoorseltloogiline ekstravert.........................................................................................6 EIE Eetilisintuitiivne ekstravert..................................................................................
.........................................................4 Sotsioonika................................................................................................................................. 4 Isiksusetüübid............................................................................................................................5 Isiksusetüüpide kirjeldused......................................................................................................5 Eetilis-Intuitiivne ekstravert EIE............................................................................................. 5 Loogilis-intuitiivne ekstravert LIE.......................................................................................... 6 Sensoorselt-loogiline ekstravert SLE...................................................................................... 7 Sensoorselt-eetiine SEI ...........................................................................................................8
See tähendab, et ekstrverdid on küll enmuses aga iga teine või kolmas inimene meie ümber on introvert. Mõelge selle peale. Kuhu ma tahan jõuda on see, et näiteks koolid on enamasti sellise süsteemiga, et on vaja teha palju grupitööd. Koolid on justkui mõeldud ekstravertidele. Lastelt on oodatud, et nad käituksid nagu mõne kommitee liikmed ja neid lapsi, kellele meeldib omapead hoida või üksi töötada vaadatakse kui probleemseid. Õpetajad usuvad, et ideaalne õpilane on ekstravert, kuigi introverdid uurimuste põhjal saavad paremaid hindeid ja on taibukamad. Minu lõpumõtted on: Esiteks lõpetada hullus grupitööde ümber. Koos arutamine on tore ja vajalik, aga veel parem oleks, kui jääks rohkem aega asjade üle omapead mõelda, sellega on rahul introverdid ja ekstraverdid peavad elus läbi löömiseks omapead tegutsemist õppima. Teiseks, soovitan teile kõigile, olge te ükskõik, kas introvert või ekstravert, minge kondage
vastupidiselt püüavad liigselt erutavaid väliseid stiimuleid vältida või vähendada. Esimesed käivad rohkem väljas, teised seevastu on rohkem kodus. Introvert on Eysencki järgi tagasihoidlik ja kinnine, ''sissepoole'' pöördunud isik. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru on tal vähem kui ekstraverdil, kuid tema sõprus on tugevam ja andunum. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, usaldusväärsus, ta mõtleb oma tegevuse läbi ja hindab korrapära. Ekstravert on keskendunud rohkem välismaailmale. On heade suhtlemisoskustega ja seltsiv, mistõttu on tal rohkem sõpru, kellele räägib enda mõtetest ja tunnetest. Teine paar isiksust määravad tegurid on emotsionaalne stabiilsus ja neurootilisus. Emotsionaalselt stabiilsed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed ning nende tunded on püsivad. Neurootilised inimesed on aga tundlikud, rahutud ning kartlikud. Seetõttu ilmnevad näiteks
Ekspress-diagnostika isiksus (Aizenk) Instruktsioon : loekuula küsimust ja vasta jah, kui nõustud, ning ei, kui ei ole nõus 1.Armastad sa kära ja askeldust enda ümber? 2.Sageli sa vajad sõpru, kes võiksid sind toetada? 3.Sa alati leaid kiiresti vastuseid, kui sult midagi küsitakse? 4.On ette tulnud nii, et sa oled ärritunud millegi pärast? 5.Tihti sul tuju muutub? 6.Vastab see tõele, et sul on kergem raamatutega, kui inimestega-lastega 7.Tihti segab sind uinumast igasugused mõtted? 8.Sa alati teed nii, nagu sulle öeldakse? 9.Armastad sa nokkida 'nalja heita kellegi üle? 10.Sa oled kunagi tundnud end õnnetuna, kuigi selleks pole olnud põhjust? 11.Võid sa enda kohta öelda, et sa oled lõbus, elav inimene? 12. Sa oled kunagi rikkunud käitumis reegleid koolis ( tänaval)? 13.On see tõsi, et sa oled tihti ärritunud millegi üle´pärast? 14.Meeldib sulle kõike teha kiires tempos? 15.Sa muretsed igasuguste hirmsate juhtumite päras...
Apaatia-tundeelu tuimenemise kõige väljendunum aste. Selle puhul puudub igasugune emotsionaalne reaktsioon olendi välis- või sisesündmustele. (õnnetuse tõttu saab inimene tõsiselt vigastatud, kuid inimene ei reageeri vigasaamisele;inimene saab oma lähedase surmateate, kuid inimene ei reageeri selle teatele.) Autism-endassesulgumus, eemaldutakse inimsuhetest ja need asendatakse omaloodud fantaasiamaailmaga. Diagnoos-haigusmäärang Ekstravert-suhtleb palju, reageerib kiirelt, aktiivne, tegutsemishuviline Emotsioon-tunne Emotsionaalne labiilsus-tasakaalutu inimene Empaatia-kaastunne Foobia-paaniline mingi asja kartmine Introvert-vajab rohkem aega tegelikkuse peegeldamiseks ja tunnetamiseks, neile meeldib individuaalne tegevus ja mõtisklemine. Pealtnäha passiivsed. Grupiteraapia-arutletakse kõige üle, mis toimub grupis inimestevahelises suhtlemises grupitöö käigus. Sageli teemadeks võõrandumine, üksindus, isolatsioon. Hüpohondria-vaimne häir...
... Geneetilised Bioloogilised Psühhomeetrilised Eksperimentaalsed Sotsiaalne determinandid "vahemehed" omaduste uurimused käitumine konstellatsioonid H.Eysenck, R. Catell Emotsionaalne stabiilsus melanhoolik Koleerik EKSTRAVERT INTROVERT Sangviinik Flegmaatik NEUROOTILISUS Emotsionaalne ebastabiilsus "Suur viisik" (Big Five) Mis on isiksuse seadumus? inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. · Vaatamata isiksust kirjeldavate sõnade suurele arvule, kasutab inimene neid selliselt, nagu
Probleemid Annega 1. Anne isiksuseomadused ja sobivus praegusele tööle: Anne on ekstravert, kuid siiski oma valdkonna hea spetsialist. Pigem on ta koleerilise temperamenditüübiga. Talle ei meeldi eriti teha tööd meeskonnaga, ta on pigem individualistlik. Kuigi tal on endasse usk tugev, pole ta kuigi hea organiseerija ja tal puudub juhioskus ning selle alane kogemus. Ta tunneb oma tööd hästi, tal on palju kogemusi ja ta on väga positiivne ja energiline. 2. Miks Anne alluvate motivatsioon on kadunud, analüüsige läbi motivatsiooniteooriate.
hakkama. Flegmaatik on rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik inimene. Ta omandab kõike aegamööda. Tähelepanu ümberlülitumine ja uuele tööviisile üleminek on tal vaevaline. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Teda on raske naerma ajada, vihastada või kurvastada. Vaheldust ta ei armasta, uues olukorras kohaneb väga aeglaselt. Kaaslastega kontakti leidmine ja tutvumine käib tal pikkamööda, kuid sõbrana on truu ja ustav. 4. Ekstravert Pöördunud välismaailma poole,suhtleja,seltsiv,palju sõpru,teda ei saa alati usaldada,sest võib kogemata välja rääkida. Introvert tagasihoidlik,kinnine, sisemaailma pöördunud, Tal pole palju sõpru, kuid need kes on on väga lähedased.Korrelatsioon näitab,kui palju üks suurus sisaldab informatsiooni mingi teise suuruse kohta.Neurotism on ärevus,meeleolu langus,viha,raev, psühholoogiline väärtus 5
ekstravertsus sotsiaalsus meelekindlus avatus Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Neurootikul on soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Alamskaalad: ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, impulsiivsus, haavatavus. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel, jutukas. Alamskaalad: soojus, seltsivus, kehtestavus, aktiivsus, seiklusjanu, positiivsed emotsioonid Avatus kogemusele seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Avatud inimesed võtavad omaks uusi ideid ja mittetradistioonilisi väärtusi. Suletud inimesed seevastu on konservatiivid, kes eelistavad vana ja järeleproovitut uuele ja tundmatule.
Tõrjutu võib olla ka see kes oma tarkusega äratab tähelepanu. Mis moel saadakse juhiks- juht valitakse grupi siseselt. Mis on roll- on normidega heakskiidetud toimingute süsteem. Kuna inimene on korraga seotud mitme grupiga peab ta täitma mitut rolli. TEMPERAMENT 4 temperamendi tüüpi ja kirjelda 2?-koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik (melanhoolik:introvert ja ebastabiilne, tundlikkus on suur, põeb alaväärsuskompleksi, aeglane ja pessimistlik. Sangviinik: Ekstravert, tasakaalukas ja optimistlik, rõõmus, lõbus, sõpru palju) Mis on koleeriku ja sangviiniku põhijooned?-sangviinik on stabiilne ja rõõmsameelne, suhtleb palju ja on osav, koleerik on aga ebastabiilne, närviline ja tihti plahvatusohtlik, kuid samas on seltsiv, jutukas ja kohaneb hästi). VAJADUSED Maslow teooria-eneseteostusvajadus, tunnustusvajadus, armastus ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, füsioloogilised vajadused.
,,Uus muusikaajakiri,, asutaja ja toimetaja. Abiellus Claraga(tunnustatud helilooja ja pianist ning Wiecki tütar) Tema elu iseloomustab sõna ,,võitlus,, Looming: 4 sümfooniat Oratoorium,, Paradiis ja Peri,, Solo ja koorilaul(üle 400) Tuntumad laulutsükid ,, luuletaja armastus,, ,,naise elu ja armastus,, ,,mirdid,, Klaveripalad, tuntumad tsükklid: ,,liblikad,, ,,lastestseenid,, noorte album,, ,,fantaasiapalad,, ,,kreisliriona,, ,,Eusebius,,-lüürik, introvert ,,florstan,,-impulsiivne, ekstravert GIUSEPPE VERDI()1813-1901 Itaalia tuntumaid romantismiajastu heliloojaid. Alustas 7 a. kiriku organisti abilisena. 1832 tahtis minna Milani konservatooriumisse, kuid teda ei võetud vastu. Muusikahariduse sai eraõpetjaalt. Peamiselt oli ooperihelilooja. Loosung ,,Viva Verdi,, e. ,,Viva Vittorio Emanuelle , Re D Italia,, Tuntumad oopeid: ,,Nabucco,, saavutas üleeuroopalise tuntuse ,,Aida,,-kirjutatud egiptlaste tellimisel ,,Travita,, ,,Othello,, ,,Rigoletto,, ,,Maskiball, ,,Trubadum,,
vaatevinklist ning praegusel sajandil peetakse sellist käitumist laste õiguste diskrimineerimiseks. Lisaks peitub tõde erinevas ellusuhtumises. Elulised vaated panevad paika meie tõekspidamised. Tõe erinevus võib väljenduda introverdi ja ekstraverdi ellusuhtumises. Introverdina näeme inimest, kes on oma ,,Iseenda" kukutanud väga sügavasse kuristikku, kes on sissepööratud ning väga mõistmatu indiviid. Teisest küljest on aga ekstravert ülearu aktiivne inimene- ta elab oma tunded välja, näitab maailmale, mida ta mõtleb ning on paigalpüsimatu. Vaadeldes neid temperamendi tüüpe, näeme, et on olemas mitu tõde. Elu sisaldab mitmesuguseid tõdesid ning neid saab käsitleda eksitavatena, valikulistena, enda huvidesse pööratuna, ajaliste erinevustega ning ellusuhtumiste alusel. Kuna me kõik oleme erinevad ning oleme veendunud enese tões, siis tihtilugu jääb meile
Pshhopatoloogia- teadus,mis tegeleb pshika hiretega. Stress-organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna vi situatsiooni esitatud nudmistele. Spetsiifilised reaktsioonid-iseloomustavad ht konkreetset haigust ja on selle diagnoosi aluseks. Mittespetsiifilised reaktsioonid-on sarnased kigi haiguste ja kahjustuste korral, nende phjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad lihtsalt haiguse. Eustress ehk hea stress-see mjub inimesele stimuleerivalt ja hlbustab tema kohanemist, selline tunne vib tulla ametikrgendustel, abiellumisel vi tunnustamisel. Distress ehk halb stress-selle tulemusena tekivad organismi elutegevuses hired ja kohandumisvime alaneb, raskematel juhtudel on tagajrjeks haigus. Lbiplemissndroom-tekib siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samavrd pole tal kuigivrd phjust rahuloluks. Eriti mjutab see selliseid inimesi, kes on tl esialgu vga agarad ja innukad, tugevalt motiveeritud ja vibolla ka idealistli...
1. Aisting ja taju. Mis mõjutab taju, adaptatsioon, sensoome isolatsioon (kui taju on piiratud), tajuvead, taju antropomorfism. Taju omadused. Taju- püsivus (tajume järve järvena, vahet pole kas see on jääs või ei) Aisting- Adapatsioon- kahanemine või selle tulemusel ärritajaga kohanemine Sensoorne isaltsioon- pimedas kõnnid koju ja näed, et eemal tumedas seisab mees, tegelikult oli põõsas. Taju antropomorfism- Tajuvead- olukord, kus inimeste mõtlemine ja laused on vastuolus. Taju omadused- 2. Maitsmine, haistmine, kuulmine: ultra- ja infraheli. Maitsmine on oliuline ainete söögi ja joogikälblukuse hindamisel. (Magus, kibe, soolane, habu ja vürtsine) Haistmine on organismi võime tajuda erinevaid lõhun (Lõhn, haid, aroom, lehk) Kuulmine on arganismi võime eristada helilained nende amplituudi ja sageduse järgi. Võimaldab...
Psühholoogia konspekt. 1. PSÜHHOLOOGIA teadus, mis käsitleb inimese ajas toimuvaid vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. TEMPERAMENT sõltuv emotsionaalne reaktiivsus ja meeleolu. INTROVERT tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pööratud indiviid FLEGMAATIK - rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik inimene. MELANHOOLIK - tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. EKSTRAVERT pööratud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole KOLEERIK - keevaline ja tormakas isiksus. SANGVIINIK - väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. 3. BIHEIVORISM käitumispsühholoogia: rõhutati inimese käitumise uurimise vajadust ja püüdsid selle kaudu ennustada inimese omadusi. Kehtib mudel: inimesele antav stiimul on otseses seoses inimese reageeringuga. ESINDAJAID: John Watson, Burrhus Skinner. KASUTUS: tänapäeval leiavad biheivorismi ideed kasutamist psüühiliste hä...
Isiksuseomadused Mis on isiksus? • Isiksus on indiviidi vaimsete, füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete omaduste kogum, mis teeb ta teistest erinevaks. Tavakõnes seostatakse sõna „isikus“ iseloomu ja karakteriga, seda kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse ja erakordsuse tähenduses. • Isiksus on teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab mina-teadvus, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. • Isiksuse all mõistetakse neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse aspekte, mille poolest inimesed üksteisest erinevad. • Isiksus on terviklik süsteem, mis koosneb paljudest anatoomilistest, füsioloogilistest, eriti aga psühholoogilistest omadustest. Isiksuseomadused • Üldjuhul teatakse, et kõik inimesed on üksteisest erinevad: mõned on tormakad ja teised rahulikud, mõned on julged, teised arglikud jne. Kui isiku üks kindel käitumine esineb paljudes...
ebasõbralikuna - Avatus kogemustele – indiviid võib olla avatud mõtlemisega või olla kinnine ja kitsarinnaline - Ekstravertsus ja introvertsus – seltskondlikkus, lahkus versus reserveeritus, ettevaatlikkus. - Kohusetundlikkus – vastutustundlikkusest vastutustundetuseni - Emotsionaalne stabiilsus – oskus kontrollida emotsioone JUNGI ISIKSUSETEOORIA: isiksusel neli mõõdet: - Ekstravert – introvert - Tajutüübid vastavalt kuidas inimene ammutab infot: sensoorne (praktiline, konkreetne) – intuitiivne (üldine, abstraktne) - Otsustamine, on seotud otsustamisstiiliga: mõtleja (analüütiline, selgus, reegleid jälgiv) – üleelaja (subjektiivne, „südamega mõtlev“); - Kuidas inimene suhtub keskkonda: otsustaja (aega planeeriv, organiseeritud) – kohaneja (paindlik, spontaanne, avastav) 3
1.Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine. Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. 2.Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on tihtipeale inimene, kes omab teistest kõrgemat positsiooni ning kes on ametisse võetud selleks, et teised teda järgiksid. Tal on kindel nägemus eesmärkidest ja nõuab ka meeskonna liikmetelt nende saavutamist. Ometi jääb paljudel juhtidel puudu liidri omadustest ning oskusest hoida oma meeskond motiveeritud ja pühendunud. Liider on seevastu meeskonnamängija. Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine – ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesm...
1. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid: Vaatlused Juhtumite analüüsid Küsitlused Eriuurimused Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5
1.Inimese uurimismeetodid Eelnevalt on väljatöötatud teemad/küsimused, mille kohta tahetakse infot saada. Küsitlus ja vestlus-Vestlus on edukas siis, kui küsitleja ja vastaja omavahel isiksuslikult sobivad. Vaatlus: *introspektsioon-sisevaatlus/enesevaatlus *dokumendivaatlus *tegevustulemuste vaatlus. Vaatlus on väga subjektiivne, sest ta sõltub vaatleja isiksusest, hoiakutest ja ta väärtustest. Katse e. eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia. Ankeet-vestluse kirjalik vorm ja võib olla nimelina, võib olla anonüümne sõltumata sellest, mida teada tahetakse. Test-sellega tavaliselt mõõdetakse omadusi või võimeid. Küsimuste arv on suur ja tulemusi mõõdetakse mingil skaalal. 2. Temperament, kehamahlade teooria. Veri(sanguis) sangviinik ...
KORDAMISEKS kevad 2018 Kontrolltöö nr 1 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlused, juhtumite (situatsioonide) analüüsid, küsitlused, eriuurimused, eksperimentaalsed uurimused, laboratoorsed eksperimendid, intervjuud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe Flegmaatik stabiilne introvert; rahulik, tasakaalukas, kannatlik, ei lähe kergelt närvi, mõtlik, truu ja ustav, passiivne, hoolikas Sangviinik stabiilne ekstravert; entusiastlik, sotsiaalne, aktiivne, meeldiv, elav, muretu, mugav, avatud Melanhoolik neurootiline introvert; analüütiline, vaikne, seltsimatu, tujutu, pessimistlik, rahulik, jäik, kaine, kartlik Koleerik neurootiline ekstravert; agressiivne, aktiivne, optimistlik, rahutu, ärrituv, tujukas, impulsiivne, tundlik 4. Selgitage sisemise kon...
rohkem kui varem. (Philips, 2007) Sotsiaalne suhtlemine on üks peamisi põhjuseid sellise meedia vahendi nagu internet kasutamiseks. Kuidas aga interneti kasutaja iseloomuomadused mõjutavad ,,päris elu" ja ,,näost näkku suhtlemist" võrreldes interneti sotsiaalvõrgustiku suhtlusega? (Amichai- Hamburger, Wainapel, Fox, 2002) 1. MEELT-MÕJUTAV MEEDIA Dmitri Williams leidis, et küberruum võimendab meie olemust. Introvert muutub aina rohkem introverdiks ja ekstravert rohkem ekstraverdiks. Televiisoris näidatavad halvad uudised kaaluvad kõrgelt üles head uudised. Ühe suurimatest uuringutest tegi aga Jeffrey Johnson, kes jälgis 700 peret 17 aastat salvestades nende vaatamisharjumusi, tervist, tausta ning teisi iseloomu kalduvusi. Nende leiud kinnitavad väiksemaid uuringuid selles vallas, et televiisori vaatamistihedus lapsepõlves ja teismeeas toob kaasa muutused tähelepanus, magamises jms.
2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke.
2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum – ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke.
Nad usuvad ka siis kui on kümme korda petta saanud. · Vanameelsed uuendajad loovas inimeses on konvergentne ja divergentne mõtlemine koos. Üheltpoolt austab ta suurkujusid, teisalt mässab ta nende vastu. Loov inimene on korraga mänglev ja distsiplineeritud. Ta mõitstab, et fantaasia on loomingu allikaks. · Ekstravertsed introverdid loov inimene on sageli omaette ja viibib kujutluste kõrgemates sfäärides. Teisalt on ta ekstravert ja artist, kes naudib inimeste seltsi. · Tagasihoidlikud häbematud loovad inimesed võivad olla väga ambitsioonikad või igatseda kuulsust ja au. Tesalt on nad isetud, sest mõtlevad ka teiste kasule. · Kirglikud ja kained oma loomingu kaitsmisel on nad ääretult kirglikud, kuid võivad tunnistada ka oma möödalaskmisi. (Ruus, 2009) ,,Keskmise inimese sees toimuv kodusõda seesmiste sügavuste jõudude ning kaitsvate ja
Peab leidma isiksuse tasakaalu. Kui domineerib Id, siis on lõbujanu. Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks. Pilet 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus. Jungil on kaks suurt õpetust. Erinevusõpetus, ehk kõik see, mille poolest inimesed erinevad, on erinevad psühholoogilised tüübid. Sinna alla käivad ka temperamenditeooria, mis põhineb suhtumisel iseendasse ja maailma. Energiaks on libiido. Kui see on suunatud välja ekstravert. Kui see on suunatud sisse introvert. Ekstravert on elav, hea suhtleja, hea kohaneja, vajab seltskonda, pealiskaudne. Introvert on ebakindel suhtleja, tundlik, enesekriitiline, pessimistlikum. Meie kultuuriruum eelistab ekstravertseid omadusi. Vastandlikud teooriad, kuna mõlemad näevad üksteise suhtes negatiivseid omadusi. Mõlemad tüübid jagunevad neljaks alatüübiks: mõtlev, tundev, aistiv, intuitiivne.
179. Essentially põhiliselt 180. Estimate- hindama 181. Eventually lõpuks 182. Eventually- lõpuks 183. Evidence- tõend 184. Evident- silmnähtav, ilmne 185. Exaggeration- liialdus 186. Excavate- välja kaevama 187. Excellence- tipptase, meisterlikkus 188. Exchange- vahetus 189. Excited põnevil 190. Exorbitant - pöörane 191. Expansion- laienemine, edasiarendus 192. Explicit- sõnaselge, ilmne, konkreetne 193. External- väline 194. Extrovert- ekstravert, ekstravertne F 195. Facade - fassaad 196. Facility - vahend 197. Facing vastamisi 198. Factual- faktiline 199. Failure- rike 200. Far-flung- kaugele ulatuv 201. Faulty - vigane, defektne 202. Fence - aed 203. Fertile- rikkalik 204. Fiery temper- tuline iseloom 205. Figure- näitaja 206. Filling- täitmine 207. Final lõplik 208. Flair- elegants, anne 209. Flavors- maitseid 210. Fledgling- kogenematu, kollanokk 211. Flunk läbi põruma 212
inimese käitumist teistest inimestest” (Allport ja Odbert, 1936), lk 24). • Lõplikusse nimekirja kuulus 17,953 omadussõna, mis moodustas 4.5% Gordon Allport (1897-1967) kõigist sõnaraamatus olevatest sõnadest. “Suur viisik” (Big Five) Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas. Avatus seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva kogemusele maailma ja oma siseelu vastu. Sotsiaalsus seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik Meelekindlus seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindel inimene planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja sihipärane
osaks. Tuleb võtta uued teadmised esile orkaane. endasse ja ,,keeta" neid endas Teine naiivse determinismi näide, mida seni, kuni nad on täiesti omad. Nii saab pedagoogid samuti armastavad, on uus teadmine osaks inimesest endast. seotud temperamenditüüpidega. Kui Kui see on toimunud, on võimalik hakata oled ekstravert, on sinusse programmeeritud uurima, mis teadmisi on teised inimesed mingeid juhtumisi ja teatud endas ,,läbi keetnud" ja kuidas laadi tulevik. Kui aga oled introvert, on lood nende enesetunnetusega. Haridus ootab sind hoopis teistsugune tulevik. ja teadmised peavad olema seotud Koleerikut ootab üks saatus, flegmaatikut inimese eneseteadvustamise, loovuse, teine
Seda nimetatakse lõpptulemusele orienteerituseks. 29. Selgitage mõistet konformism. Sõnastage näide. Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed kaotada vastutuse otsuse tagajärgede eest. 30. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Flegmaatik - stabiilne introvert (passiivne, hooliv, mõtlik, rahulik, kontrollitud, usaldusväärne, stabiilne) Sangviinik - stabiilne ekstravert (sotsiaalne, vastutulelik, jutukas, vastuvõtlik, muretu, elav, juhtiv) Melanhoolik - neurootiline introvert (vaikne, ebasotsiaalne, vaoshoitud, pessimistli, kaine mõtlemisega, range/paindumatu, murelik, tujukas) Koleerik - neurootiline ekstravert (aktiivne, optimistlik, implussiivne, ebastabiilne, ärrituv, agressiivne, rahutu, kergesti ärrituv) 31. Selgitage inimese sisemise kontrollikeskme erinevust välisest kontrollikeskmest.
Kergete kognitiivsete häirete all (MCI) mõeldakse olukorda , kus mäluhäire või mõni muu vaimse võime nõrgenemine on märgatavam, kui selles eas inimestel üldiselt. Sümptomeid on siiski nii vähe, et igapäevase eluga toimetulek ei tekita veel raskusi. 5. PSÜÜHILINE VANANEMINE F. GIZE JÄRGI Psüühiline vananemine on erinev. F. Gize järgi on kolm tüüpi vanenenemist: 1- vanur- negativist, kes eitab, et ta vananeb. 2- vanur- ekstravert, mitte eitav oma vanemist saabumine (lapsed on täiskasvanud, muutused perekonnas, 3- introventirovaane tüüp- inimene, kes teravalt tunneb vanenemise protsess, kaob huvi kõigele uuele, elab minevikus. Kuna inimese elus tuleb paratamatult ette kriitilisi perioode, siis räägitakse ka nn. elulistest ehk arengukriisidest, mis leiavad aset rasketel eluetappidel, enamasti
dimensioonist? Kuhu võiks selles mudelis paigutada uudishimulikkuse ja korralikkuse? Põhineb faktoranalüüsil. Uudishimu võiks paigutada ,,avatud kogemusele" alla ja korralikuse võik liigitada ,,meelekindluse" alla. 3. Antsule meeldib õppida, kui muusika mängib, kuid Tiina vajab keskendumiseks võimalikult vaikset helitausta. Mik võiks Eysencki teooria järgi olla selle erinevuse põhjuseks? Eysencki teooria järgi võiks põhjus olla selles, et Ants on ekstravert ning eelistab seetõttu rohkem stimuleerivaid olukordi ja Tiina on introvert ning eelistab seetõttu vähem stimuleerivaid olukordi. 4. Ühes Soomes tehtud uurimuses leiti, et ekstravertsuse päritavus 18- 23 aastastel oli 52% ja 24-29 aastastel 44%. Kuidas saaks seletada, et päritavus vanemas grupis on väiksem? Päritavus on vanemas grupis väiksem seetõttu, et päritavus tähendab geneetilise muutlikkuse suhtosa inimeste kesmises erinevuses. Vaimsed võimed 1
Sotsiaal-, suhtlemis- ja juhtimispsühholoogia Ainetöö Miks inimesed kardavad lennata? Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................2 1.Inimese käitumisest................................................................................3 1.1 Biheivorism......................................................................................3 1.2 Biheivorismi puudused.....................................................................4 1.3 Psüühika.........................................................................................4 2.Hirm.....................................................................................................5 2.1 Foobiad...........................................................................................5 3.Halb kogemus ........................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Ljubov Raudna EAKAS UurimisreferaatVANURI UURIMISREFERAAT Juhendaja: Pille-Ruth Kukemilk,MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................3 1 ULUVIIS (FÜÜSILINE, VAIMNE, SOTSIAALNE)...........................................4 1.1 Füüsiline............................................................................................4 1.2 Vaimne..............................................................................................4 1.3 Sotsiaalne...........................................................................................4 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED.............................................5 2.1 Füüsiline vananemine...............
Psühholoogia ekspertiisist Sissejuhatus. Kuriteo asjaolude väljaselgitamise täielikkus ja põhjalikkus sõltub eelkõige kriminaalmenetluses osalevate juristide (uurija, prokurör, advokaat, kohtunik) ametialastest (professionaalsetst) oskustest. Samal ajal sõltub aga resultaat sellest, millisel määral kasutatakse kriminaalmenetluses mittejuriidilisi eriteadmisi, mis ei ole üldlevinud ja ei kuulu õiguse valdkonda. Erialaste teadmiste kasutamine kriminaalmenetluses saab toimuda ainult täpselt õiguslikult määratletud raamides. Oleme oma loengutes vahepealsetel aastatel psühholoogia eriteadmiste osa mitte käsitlenud, kuna selles valdkonnas toimus Eestis intensiivne uute seaduste loomise ja vastuvõtmise protsess ning seetõttu ei olnud võimalik piisavalt täpselt toimuvat analüüsida. Nüüdseks on uued õiguslikud raaamid psühholoogia eriteadmiste kasutamise osas paigas ja olukorra analüüs jällegi võimalik. Õiguslik raam psühholoogia eriteadmiste ...
Ta oli enesekriitiline. Tal tekkisid isiklikus elus kriisid. Tal oli armulugusid patsientidega. Freudi vaevas üks halb unenägu, mida ta ei tahtnud Jungile rääkida, põhjendas seda sellega, et see kaotaks tema autoriteedi. Jung valiti psühhoanalüütikute assotsiatsiooni presidendiks. Jungil on 2 suurt õpetust: · erinevusõpetus Jungi põhiterminid, mille järgi ta inimesi jagab, on ekstra (libido välja)- ja introvertsus (libido sissepoole suunatud). Ekstravert on hea suhtleja, hästi kohanev, ei tõmbu iseendasse ka rasketes olukordades, kuid võib olla pealiskaudne, vajadus endast head muljet jätta, ei pruugi olla küllaldaselt enesekriitikat, ei meeldi üksi olla. Introvert on ebakindel suhtlemises, enesessetõmbunud, ei pea lugu rahvakogunemistest/seltskondadest, enamasti on tundlik ja sügav sisemaailm, millega kaasneb kõrgenenud enesekriitika, pessimistlik suhtumine ümbritsevasse.
· Intervjuud - Põhjalikud, annavad hea ülevaate Teema 2 1. Mida väidab isiksusjoonte teooria? väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 2. Kirjeldage nelja temperamenditüüpi. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi. Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 3. Selgitage mõistet ,,kontrollikese". Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 4. Kas taju on valiv? Selgitage. Taju on valiv. Valivus sõltub:
Arvuti tark- ja riistvara Arvuti (PC, raal, kompuuter ...) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed monitor/kuvar, printer, valjuhääldid *töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega keskseade, välismälud Töötlemine = mingi programmi täitmine Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Ülesanne: 1. usb juhe 2. printer ...
siis on naudinguinimene, kui tugev superego piirides kinni. Neuroos tekib kui üks üle teise liialt domineerib. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" libiido ja agressiivsus juhivad. Alateadlikult on inimese eesmärk surra. Psühhoanalüüsis on 2 etappi seksuaaltung ja agressiivsustung, ta ideid mõjutas I maailmasõda. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus libiido on inimese vaimne energia. Vaimne energia väljaspool ekstravert, vaimne energia sees introvert. Vastasseisud tulevad sellest, et nähakse teineteise juures negatiivseid külgi. 4 alatüüpi : mõtlev, tunduv, aistiv ja intuitiivne. Jagas terved inimesed ekstra- ja introvertideks. Ekstraverdid võivad kaotada sideme sisemaailmaga ja vastupidi. Arengu eesmärk on endas saavutada kõik 4 tüüpi. Sarnasusõpetus inimmõistusel erinevad kihid. Suur osa on kollektiivsest alateadvusest moodustunud arhetüübid. Persona, vari, anima, animus
4. Kirjelda, kuidas Jungi poolt defineeritud funktsioonid mõjutavad indiviidi efektiivsust erinevate ülesannete täitmisel. Inimestevahelised erinevused seisnevad funktsioonides, mille abil inimesed sise- ja väliskeskkonnas orienteeruvad (kuidas nad eelistavad informatsiooni tajuda ja töödelda). Ekstravertsus vs introvertsus Viitab sellele, kust inimene ammutab energia tegutsemisks- kas sise- või välismaailmast. Ekstravert Introvert · Teda huvitab see, mis toimub ümberringi · Teda huvitavad iseenda mõtted ja tunded · On seltsivam, otsib rohkem tuge teistelt · Vajab rohkem privaatsust ja vähem tuge teistelt · Tähelepanu on lühiajalisem · Ajutegevus on aktiivsem ning keskendumis- · Saavutab suurima intensiivsustaseme grupis võime suurem talle sobivad püsivat tähelepanu
organisatsioonide abil. USAs ja Suurbritannias avaldatud uuringute põhjal on tüüpiline asendusema: valgenahaline, umbes 30aastane, abielus või püsisuhtes, enamasti keskharidusega, kodune või osalise töökoormusega. Sellise naise partner toetab teda nii majanduslikult kui emotsionaalselt. Tüüpilisel asendusemal pole erilisi psühholoogilisi probleeme lapse ära andmisega, ta on välisilma suunitlusega ekstravert, altruistlike tõekspidamistega, aktiivne ja rikkaliku kujutlusvõimega. Peamine motiiv on mitte materiaalne vaid rahulolu eneseteostusest ja tunnustavast tähelepanust. Samuti on need naised tihti ise varem kokku puutunud viljatute peredega ja tahavad neid aidata. Või on nad ise adopteeritud ja tahavad nüüd ühiskonnale midagi tagasi anda. Välja on toodud ka soovi end sündiva lapse bioloogiliste vanematega tugevamalt siduda
Käitumuslik patogeen- tervist kahjustav harjumus. Suitsetamine, alkoholi tarvitamine, ebatervislik toitumine. Käitumuslik immunogeen regulaarne sport. Piisav uni. Tervislik toitumine. Alati on inimesel mõni käitumuslik patogeen. Tervist kaitev käitumine Eesmärk: tervist kaitsta, tervist tugevdav , tervist parandada. Tervisekäitumine, Positiivsed kogemused kinnistavad sama tegevuse kordamist. Tervisekäitumist mõjutavad tegurid - isiksuseomadused H. Eysenck Ekstravert, introvert Mõlemal poolel on äärmused ja norm. Tõi välja neurootilisuse. Seotud Suure viisikuga. Avatus uuele kogemusele, meeldivus, kohusetunne. Näiteks: isiksuse jooned suhteliselt püsivad- seotud tervisekäitumisega. Leitud Goldberg (2002), et isiksuse omadused ja toitumusharjumused on omavahel seoses. Mida kõrgem on neurootilisuse näitaja, seda negatiivsemad on tervisekäitumise ilmingud., seda enam külastatakse arsti.
et selle omaduse tähistamiseks on keeles omaette sõna - Isisksust kirjeldavaid sõnu inglise keeles ligi 18 000 - Seadumused – traits - Inimesed erinevad üksteisest suhteliselt stabiilsete situatsioonideüleste äitumismustrite poolest. Isiksuse seadumused kirjeldavad neid erinevusi mõtete, tunnete ja käitumise kaudu - Suur viisik - Neurootilisus – seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks - Ekstravertsus – seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas - Avatus kogemusele – seadumus mis paneb inimese huvi tundma pmbritseva maailma ja oma siseelu vastu - Sotsiaalsus – seadumus usaldada teisi inimesi, olal omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik - Meelekindlus – seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindel inimne planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja sihipärane - Isikuseadumuste uurimine
Peab leidma isiksuse tasakaalu. Kui domineerib Id, siis on lõbujanu. Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks. Pilet 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus. Jungil on kaks suurt õpetust. Erinevusõpetus, ehk kõik see, mille poolest inimesed erinevad, on erinevad psühholoogilised tüübid. Sinna alla käivad ka temperamenditeooria, mis põhineb suhtumisel iseendasse ja maailma. Energiaks on libiido. Kui see on suunatud välja ekstravert. Kui see on suunatud sisse introvert. Ekstravert on elav, hea suhtleja, hea kohaneja, vajab seltskonda, pealiskaudne. Introvert on ebakindel suhtleja, tundlik, enesekriitiline, pessimistlikum. Meie kultuuriruum eelistab ekstravertseid omadusi. Vastandlikud teooriad, kuna mõlemad näevad üksteise suhtes negatiivseid omadusi. Mõlemad tüübid jagunevad neljaks alatüübiks: mõtlev, tundev, aistiv, intuitiivne.
Kontrolltöö kordamisküsimused / Avatud Ülikool. 1. Mida nimetatakse turunduseks? Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate (ostjate) vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetus-protsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. 2. Mida mõistame turunduses vajaduse all? Vajadus on inimese poolt tunnetatav puuduseseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilisteks (toit, rõivad, soojus, turvalisus), sotsiaalseteks (suhtlus, ühtekuuluvus) ja individuaalseteks (teadmised, eneseväljendus). 3. Mida mõistame turunduses soovi all? Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objekti...
KÜSIMUS KRITEERIUM (vähemalt selline vastus) haridustase kõrg-omandamisel praegune positsioon - õpitulemused keskmised loov pigem jah alluv pigem jah töötab masinatega pigem jah pedant - initsiaator - ekstravert - kõrge enesehinnang - tehniliselt tugev pigem jah detailidesse süüviv pigem jah põhjalik pigem jah tugev loogikas pigem jah kõrge vastutus - kõrge stressitaluvus pigem jah meeskonnatöö pigem jah ERIALA - juht/strateeg
See annab inimesele järjepidavuse, paneb meid planeerima, analüüsima mingit oma kogemust. Jung ütleb, et ego püüab alati isiksuses domineerida, olla keskne element ning püüab panna ignoreerima neid sügavamaid hingeelu kihte. Ego kujuneb alati meie isikliku kogemuse baasil. Erinevusõpetus : käsitleb seda, mille poolest me üksteisest erineme. Kaks põhilist inimtüüpi: ekstravert ja introvert. Jung kasutab ka Freudi mõistet libido (Freudi seksuaalenergia). Jungi libido on laiem, mitte ainult seksuaalne, vaid inimese psüühiline energia. Kui see vaimne energia on inimeses suunatud väljapoole, siis on tegemist ekstraverdiga, kui sissepoole, siis on tegemist introverdiga. · Ekstraverdid head suhtlejad, elavad, hästi kohanevad, pealiskaudsed, tahavad endast head muljet jätta, ei meeldi üksindus, võib olla puudulik enesekriitika võime.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
