* Visuaalsetest kunstidest on kõige silmapaistvam ehituskunst ( arhitektuur ). Alates kiviajast on inimesed midagi ehitanud, aga eriliselt väljendusrikkad on olnud usuga seotud ehitised. 1. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. 2.Profaanarhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. * Skulpuurikunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. 1. reljeefid kõrgreljeed, madalreljeef, süvendreljeef. 2. ümarplastika skulptuur jaguneb ka : vabaplastika,monumentaalplastika, ehitusplastika. *Maalikunst on unikaalne ( kordumatu ) värviline kujund tasapinnal. 1. Seina e. monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) 2. Tahvelmaal 3. raamatu e. miniatuurmaal 4. Mosaiikmaal ( kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil ) 5. klaasimaal e. Vitraazikunst * Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise ab...
KUNSTILIIGID Kunst on väga lai mõiste, eelkõige lähtutakse visuaalsetest kunstidest (arhitektuur, tarbekunst, kujutav kunst). Stiil teatud ajastu käekiri Disain kujundus, tavaliselt mingile masstoodangusse minevale asjale. Arhitektuur e. Ehituskunst. Jaguneb kaheks: Sakraalarhitektuur (kirikud, templid, moseed, pühakojad) Profaanarhitektuur (elumajad, linnaehitised, paleed, sõjaehitised, linnused jne.) Profaan tähistab lihtsust, harilikkust. Sakraal tähistab pühadust.
Päikeselaiguks nim tumedama keskosa ja seda ümbritseva heledama varjuga, keskm t° 1000K madalama t° ala, kus magentväli on 100x tugevam. Ala ümbritseb võrkjas muster- granulatsioon. 10. Mis on tähesuurus? Tähesuurus- kõige heledamad I suurusjärgu tähed, iga järgmine teisest 100,4 e 2,51 x tuhmim. 11. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. 12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Fotograafilised suurused erinevad visuaalsetest, sest viimase määrab inimene oma nägemismeelega, fotograafilise tähesuuruse määramisel kasutatakse fotoplaati. 13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks- mõõdetakse tähe heledust eri spektripiirkondades ja määratakse tähesuuruste erinevused. Mõõdetakse fotomeetri abil. Sõltub pinnatemperatuurist. 14. Kuidas leida tähe ruumikiirus?
Kolmandaks uurin lähemalt lavastuse kahte paari – Indrekut ja Marit ning Isabellat ja Flaviot. Analüüsin seda, miks on on nad üksteise jaoks nii liitlased KUI KA oponendid. Siin ütlen selgituseks kohe ära, et võtan Isabellat ja Flaviot kui naise ja mehe prototüüpe. Minu jaoks ei olnud nad siiski reaalsed tegelased. Nad olid reaalsed raamatutegelased ja laval suhtlesid vahepeal ka teiste tegelastega. Kõik vaatlused visuaalsetest ja auditiivsetest märkidest aga viitavad sellele, et nad on omaette muinasjututegelased, keda ei ole reaalselt olemas. Miks? 1. Iga kord kui Isabella ja Flavio stseen algas, langes lavale sinine ja roheline valgus. 2. Enne igat stseeni, kus nad sees olid, mängis ka nende tunnusmeloodia – muinasjutumuusika. Kusjuures stseenis, kus olid sees nemad JA KA teised tegelased, mängis kogu aeg muinasjutumuusika. 3
Nendes kohtades on energiavood takistatud, kuna seal on tugeva magnetväli. 10. Mis on tähesuurus? Tähesuurus väljendab tähtede järjestust heleduse järgi. Mida väiksem number, seda heledam täht. (Tähesuurus ei näita mõõtmeid!) 11. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda väiskema intensiivsuga ta kiirgab valgust. 12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Fotograafilised tähesuurused erinevad visuaalsetest sellepärast, et silm näeb kindlaid lainepikkuseid. Fotoaparaat saab aga tuvastada rohkem lainepikkuseid. Fotograafilised tähesuurudes saab jäädvustada kuid visuaalselt näeb inimene lihtsalt oma silmaga. 13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks on tähe suuruste erinevused tähe poolt kiiratud erinevates spektri piirkondades. Värvusindeks sõltub sellest, millises spektri piirkonnas on tähelt tulnud valgus kõige
Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni. 10) Mis on tähesuurus? Iseloomustab tähe heledust. Mida väiksem tähesuurus, seda heledam täht. 11)Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida väiksem tähesuurus, seda heledam täht. 12) Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Visuaalne tähesuurus- inimese nägemismeele abil. Fotograafilise tähesuuruse mõõtevahendiks on fotoplaat. 13) Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Kui mõõta tähtede heledust erinevates spektripiirkondades, siis nende tähesuuruste erinevused ongi värvusindeksid. Levinuimaks süsteemiks on kolmevärvi- fotomeetria, kus tähe värvust hinnatakse kahe indeksi U-B ja B-V. See süsteem on normeeritud tähe Veega järgi
Tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude konvektsiooni teel. 9. Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikese laigud on tumedad piirkonnad, t* neis on ümbritsevast üle 1000 K madalam. Päikese magnetväli on seal sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas -> pidurdab ainevoolude liikumist. 11. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Suurem tähesuurus vastab heledamale/nõrgemale tähele. 12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Kui mõõtmisvahendiks on fotoplaat, räägitakse fotograafilistest; kui inimsilm, siis visuaalsetest. Tähtede heleduste määrangud sõltuvad sellest, millise aparatuuriga heledust mõõdetakse. Erinevate numbrite (ja ka järjestuse) saamise põhjuseks on see, et eri tüüpi kiirgusvastuvõtjad on tundlikud erinevas lainepikkuste piirkonnas. Kui otsustajaks on inimene, tema nägemismeel, nimetatakse vastavat heledust (tähesuurust) visuaalseks. 13. Mis on värvusindeks
tekkimise vaimsetest ja füüsilistest põhjustest, teine peatükk on unega seotud probleemidest ja kolmas unenägude tõlgendamisest läbi aegade. 2 1. UNENÄGUDE TEKKIMINE JA PÕHJUSED Unenägude nägemine on harukordne sündmuste jada, mis ilmub tavaliselt visuaalsel kujul öösel, minu arvates selleks, et aidata meil hinnata hiljutiste sündmuste mõju oma elule. Unenägu koosneb loominguliselt kokkupandud visuaalsetest metafooridest, on järelkaja sellele, mida mäletatakse. (Ullmann 1979) Aastal 1900 avaldas psühholoog Sigmund Freud (1856-1939) teose ,,Unenägude seletamine". Selles väitis ta, et unenäod ei ole sugugi mitte juhuslikud, väliste erutustega vallandatud eksikäigud, vaid on, just vastupidi, meie hingeelu ülimalt tähtsad ilmutused, mõnikord unenägija salajaste soovide varjatud täideminek, mida ta pole ärkvelseisundis eneselegi tunnistanud. (Parker, Parker 2000: 19) 1.1
9. Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikese laigud on tumedad piirkonnad, t* neis on ümbritsevast üle 1000 K madalam. Päikese magnetväli on seal sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas -> pidurdab ainevoolude liikumist. 10. Mis on tähesuurus? Vt eespool. 11. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Suurem tähesuurus vastab heledamale/ nõrgemale tähele. 12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Kui mõõtmisvahendiks on fotoplaat, räägitakse fotograafilistest; kui inimsilm, siis visuaalsetest. 13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks on erinevates spektripiirkondades määratud tähesuuruste vahe. Sõltub tähe pinnatemperatuurist? 14. Kuidas leida tähe ruumkiirust? Tähe tegeliku ruumkiiruse saab leida, kui on teada tähe kaugus ning vaatesuunaline kiirus. Viimast saab määrata spektrijoonte nihke järgi (Doppleri efektist)
jalg, vihmavari; vagiina karp, ahi, kast). · Unenäod alluvad teatud reeglistikule: kõiki unenägusid iseloomustavad tiheda sündmustiku kokkusurumispüüe unenägudes on alati olemas sisemine tsensuur -> sümbolid unenägudes toimub alati informatsiooni teistkordne töötlemine: unenägudesse ei tule midagi uut sisse, kogu algmaterjal on meis olemas unenägudel on oma väljendusvahend (koosnevad visuaalsetest kujunditest seal on lõhnu, maitseid, kuulmiselemente vähem) On olemas tüüpunenäod: · (eksamieelne) vastutusrikas unenägu · lähedase inimese kaotus Oidipuse kompleks lapse väga tugev kiindumus vastassoost vanemasse, millega kaasneb samasoolise vanema armukadetsemine. Ükski teaduslik teooria seda ei kinnita. · lendamine 20. sajandi alguseks on Freud saanud rahvusvaheliselt tuntuks. Tal on tekkinud õpilastering. Tema tuntuim õpilane on Jung ja Adler
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk b. Sügavtrükk c. Lametrükk 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi) a. Keraamika savist esemed b. Metallehistöö c. Klaasikunst d....
Kunst tuli jumalast. Kunsti funktsioon oli pakkuda jumalale nähtava maailma rikkusi, võimaldada inimestel oma annetustega leevendada kõigevägevama viha ja saada tema poolehoid. Ohverdamist peeti suureks kunstiks. Katedraalide kunst väljendas Euroopas linnade taassündi. Igalpool ülistati jumalat, püüdes kujutada looja ja loodute vahelist rahulikku liitu. Autori andmeid ei lisatud, sest see tuli jumalast. Kiriku ikoonid olid loodud massidele need moodustusid visuaalsetest kujunditest, omasid kindlat sümboolikat ning see oli kõigile jõukohane. Ka tänapäeval otsitakse pidevalt eeskujusid ja väärtusi keskajast. Seda, et inimestele meeldib keskaeg, on näha olemasolevast kirjandusest, kus on keskajaga seotuid raamatuid igas zanris. Tagasipöördumine keskaega on muutunud lausa kinnismõtteks. Enamus leiutised on pärit keskajast, mis on tegelikult tänapäeva probleemide allikaks (n:ühisturg). Kui me tunneme
Kunst tuli jumalast. Kunsti funktsioon oli pakkuda jumalale nähtava maailma rikkusi, võimaldada inimestel oma annetustega leevendada kõigevägevama viha ja saada tema poolehoid. Ohverdamist peeti suureks kunstiks. Katedraalide kunst väljendas Euroopas linnade taassündi. Igalpool ülistati jumalat, püüdes kujutada looja ja loodute vahelist rahulikku liitu. Autori andmeid ei lisatud, sest see tuli jumalast. Kiriku ikoonid olid loodud massidele – need moodustusid visuaalsetest kujunditest, omasid kindlat sümboolikat ning see oli kõigile jõukohane. Ka tänapäeval otsitakse pidevalt eeskujusid ja väärtusi keskajast. Seda, et inimestele meeldib keskaeg, on näha olemasolevast kirjandusest, kus on keskajaga seotuid raamatuid igas zanris. Tagasipöördumine keskaega on muutunud lausa kinnismõtteks. Enamus leiutised on pärit keskajast, mis on tegelikult tänapäeva probleemide allikaks (n:ühisturg). Kui me tunneme huvi oma päritolu
Nendest me kõigist räägime ka. . Lugemise psühholoogiline sisu. Lugemine kui visuaalsete märkide tõlkimine helideks - tehniline tõlge e dekodeerimine - tõlgitu mõistmine Düsleksia. Selleks et mõista, mis saab lugema õppides probleemiks olla, tuleb teada, mida lugemine endast kujutab. Sisuliselt tegemist tõlkeprotsessiga. Lugedes olemas visuaalsed märgid, need tuleb tõlkida helideks ehk häälikuteks. Sisuliselt tuleb sooritada selline tõlge visuaalsetest märkidest helideks. See on lugemistegevuse psühholoogiline olemus. Lugemisel on kaks poolt. Tehniline ehk märgid tõlgitakse helideks st laps loeb sõna kokku. Dekodeerimine. Teine on tõlgitu mõistmine. See et laps oskab sõna kokku lugeda, ei tähenda, et ta lugeda oskab. Lugemisel on teine aspekt ka ehk siis mõistmine. Peate aru saama sellest, mis olete kokku lugenud. Kummaski selles võib probleeme tekkida. Lugemise eeloskuste kujunemise probleemid varases arengus.
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt m...
saada aru. Need on sümptomid, mis sellele häirele on iseloomulikud. Ei loe õigesti, ei loe ilmekalt – st laps on väga aeglane lugemistegevuses ja ei saa aru, mida on kokku lugenud, mitte täiel määral vähemalt. Selleks, et mõista, mis saab lugema õppides probleemiks olla, tuleb teada, mida lugemine endast kujutab. Sisuliselt tegemist tõlkeprotsessiga. Lugedes olemas visuaalsed märgid, need tuleb tõlkida helideks ehk häälikuteks. Tuleb sooritada tõlge visuaalsetest märkidest helideks. See on lugemistegevuse psühholoogiline olemus. Lugemisel on kaks poolt: a) tehniline ehk märgid tõlgitakse helideks st laps loeb sõna kokku ehk dekodeerimine. b) tõlgitu mõistmine. Tuleb aru saada sellest, mis on kokku loetud. See kui laps oskab sõna kokku lugeda, ei tähenda, et ta lugeda oskab. Lugemise eeloskuste kujunemise probleemid varases arengus. Eeloskused on nt oskus analüüsida sõna häälikulist koosseisu
Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse pildipöördest, inimeste eludes hakkasid rolli mängima mitmesugused filmid ja audiovisuaalsed tooted, ajakirjandus hakkas sisaldama pilte ja internetis leidus/leidub palju pildimaterjali. Rõhutatakse kujutisi, visuaalse materjali osa on suur. Tuleks rääkida pigem visuaalsetest süsteemidest. Ei tuleks rääkida ainult vis antro filmidest, vaid peaks tglt hakkama uurima rohkem visuaalset keskkonda, mis inimest igapäevaselt ümbritseb ja igal ühiskonnal on oma väljendussüsteem sel alal, see peaks olema meetod, mis kasutab visuaalseid materjale. Nt kuidas tv mõjutab mingis grupis identiteedi kujunemist, uuritakse tatoveeringuid, turistidele mõeldud kunsti jne. See kõik tuleks kaasata termini alla.
Peab olema meetod, mis kasutab visuaalseid vahendeid, aga tegeleks ka visuaalse materjali analüüsiga. Igasugune filmi montaaz tähendab juba analüüsi. Visual Anthropology's räägitakse pildipöördest, inimeste eludes hakkasid rolli mängima mitmesugused filmid ja audiovisuaalsed tooted, ajakirjandus hakkas sisaldama pilte ja internetis leidus/leidub palju pildimaterjali. Rõhutatakse kujutisi, visuaalse materjali osa on suur. Tuleks rääkida pigem visuaalsetest süsteemidest. Ei tuleks rääkida ainult vis.antropoloogia filmidest, vaid peaks hakkama uurima rohkem visuaalset keskkonda, mis inimest igapäevaselt ümbritseb ja igal ühiskonnal on oma väljendussüsteem sel alal, see peaks olema meetod, mis kasutab visuaalseid materjale, nt kuidas TV mõjutab mingis grupis identiteedi kujunemist, uuritakse tatoveeringuid, turistidele mõeldud kunsti jne. See kõik tuleks kaasata termini alla. Foto ja film
neid varjatakse (lindude värvusmustrid on tihti keha alapoolel või varjatud tiibade poolt, liblikate tiivad on õiel suletud asendis, paljud kalad muudavad kiskja ilmumisel oma värvust jne). Akustilised signaalid – sdastatavateks struktuurideks on mitmesugused kuuldavad häälitsused, laulud jm tiibade, saba, noka vm kehaosade abil tekitatavad helid. Plussid: läbivad tõkkeid paremini kui visuaalsed signaalid levivad ka pimedal ajal levivad suhteliselt kiiresti (kuigi visuaalsetest signaalidest aeglasemalt) helisageduse ajalist mustrit on kerge väga kiiresti muuta, mis võimaldab suurt hulka erinevat infot kodeerituna edastada lühikese aja jooksul. signaali saatja täpne asukoht ei ole vaenlaste poolt nii kergesti tuvastatav kui visuaalse signaali puhul akustiliste signaalide omadusi on ka suhteliselt kerge muuta vastavaks konkreetsele kontekstile o (nt helitugevust langetada või kasutada raskesti
kindlasse järjekorda. Vaba struktuuriga (VS) on määratletud vaid üldsuund ja esitatavad küsimused formeeruvad küsitluse käigus. Otsene küsimus (OK) ei jäta kahtlust selles, mida tegelikult tahetakse teada. Kaudne küsimus (KK) tuleb kasutusele võtta siis, kui eeldatakse, et vastaja ei ole siiras otsesele küsimusele vastates. Vaatlus Vaatlus on andmekogumine, kus vajalik info saadakse registreeritud visuaalsetest ilmingutest. Vaatluse kasutamise eeltingimusteks on:info peab olema visuaalselt registreeritav, jälgitav toiming peab olema etteaimatav ja piisava kordumissagedusega, jälgitav toiming peab olema suhteliselt lühiajaline. Vaatlusteks võib kasutada erinevaid mooduseid, millede vahel valiku tegemiseks tuleb leida vastus järgmistele küsimustele: · kas loomulik või kunstlik situatsioon ideaalne on teha vaatlusi loomulikes tingimustes, sest
teoste ainuke omadus või eesmärk. Inimesi on omavahel sidunud just kunstiteosed. Kuid need teosed sisaldavad ka selliseid ideid, mille sisuks on eetika, poliitika või religioon. Inimene teostab ja väljendab ennast just läbi kunstiteoste. Niimoodi võidab kunstnik teiste inimeste tähelepanu ja seda tänu oma võimele. Kunstnik rõõmustab, kütkestab või vapustab teisi inimesi visuaalselt. Visuaalsetest kunstidest paistab silma kõige rohkem just arhitektuur. Seda mõistetakse kui ehitus- kunsti. Ehitisi on inimesed rajanud juba alates kiviajast. Kuid kõige väljendusrikkamad ehitised on sellised, mis on seotud just religiooniga. Sellepärast liigitatakse arhitektuur kahte suurde rühma on olemas sakraalsed ehk pühalikud ja profaansed ehk ilmalikud ehitised. Näiteks kirikud on kristlastele sellised pühad hooned, mis on pühendatud Jumala austamiseks. Kuid näiteks
teoste ainuke omadus või eesmärk. Inimesi on omavahel sidunud just kunstiteosed. Kuid need teosed sisaldavad ka selliseid ideid, mille sisuks on eetika, poliitika või religioon. Inimene teostab ja väljendab ennast just läbi kunstiteoste. Niimoodi võidab kunstnik teiste inimeste tähelepanu ja seda tänu oma võimele. Kunstnik rõõmustab, kütkestab või vapustab teisi inimesi visuaalselt. Visuaalsetest kunstidest paistab silma kõige rohkem just arhitektuur. Seda mõistetakse kui ehitus- kunsti. Ehitisi on inimesed rajanud juba alates kiviajast. Kuid kõige väljendusrikkamad ehitised on sellised, mis on seotud just religiooniga. Sellepärast liigitatakse arhitektuur kahte suurde rühma on olemas sakraalsed ehk pühalikud ja profaansed ehk ilmalikud ehitised. Näiteks kirikud on kristlastele sellised pühad hooned, mis on pühendatud Jumala austamiseks. Kuid näiteks
teoste ainuke omadus või eesmärk. Inimesi on omavahel sidunud just kunstiteosed. Kuid need teosed sisaldavad ka selliseid ideid, mille sisuks on eetika, poliitika või religioon. Inimene teostab ja väljendab ennast just läbi kunstiteoste. Niimoodi võidab kunstnik teiste inimeste tähelepanu ja seda tänu oma võimele. Kunstnik rõõmustab, kütkestab või vapustab teisi inimesi visuaalselt. Visuaalsetest kunstidest paistab silma kõige rohkem just arhitektuur. Seda mõistetakse kui ehitus- kunsti. Ehitisi on inimesed rajanud juba alates kiviajast. Kuid kõige väljendusrikkamad ehitised on sellised, mis on seotud just religiooniga. Sellepärast liigitatakse arhitektuur kahte suurde rühma – on olemas sakraalsed ehk pühalikud ja profaansed ehk ilmalikud ehitised. Näiteks kirikud on kristlastele sellised pühad hooned, mis on pühendatud Jumala austamiseks. Kuid näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
