TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED (põhjalikult) (0)

Q: Kellele tahetakse sõnum saata?

Vastus leiad õppematerjalist: TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED (põhjalikult)

4 HEA

Esitatud küsimused

Kellele tahetakse sõnum saata?

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSED

Turunduse olemus ja mõiste, turunduse objekt
Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse , promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi.
Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil ehk turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine.
Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst .
Turunduse olemus jaguneb kaheks: strateegiline ja taktikaline .
Strateegiline – tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine , turuvõimaluste hindamine (turu potentsiaal ja toote eluiga), konkurentide analüüs ( konkurentsieelise leidmine) ning turundusstrateegia kujundamine.
Taktikaline – keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide koostamisele, mille käigus täpsustatakse eesmärgid, pannakse paika turundusmeetmestik (toode, hind jaotus, edustus), turunduseelarve ja ajakava . Samuti tuleb need turundusplaanid ellu viia ja kontrollida nende edukust.
Turunduse objektideks on tooted, teenused, üritused, kogemused ja elamused , inimesed, kohad, omandiõigused, organisatsioonid , informatsioon, ideed ja tõekspidamised.

Nõudlusega seotud põhimõisted: vajadus , soov, nõudlus , turg
Vajadus - on inimese sisemine tung millegi järele.
Soov – on vajaduste kohandatud väljendused. Tihti on kohandajaks kultuurikeskkond, turundustegevus , sõprade arvamus või situatsioon. Samuti võib üks soov tuleneda mitmest vajadusest korraga.
Nõudlus - sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Kui aga on olemas soov ja ollakse nõus ka selle rahuldamise eest maksma, on nõudlus turul olemas.
Turg – Tulenevalt nõudluse mõistest võib turgu käsitleda kui potentsiaalsete ja praeguste tarbijate hulka , kes soovivad ettevõtte tooteid osta, kusjuures tarbijatel on ka ressursid , et toodete eest tasuda. Vajadustest tulenevalt võib aga turgu mõista kui ühendatud inimeste gruppi, kellel on sarnased vajadused. Eristatakse kuut liiki klienditurge: tarbija-, äri-, edasimüügi-, globaalsed, institutsiooni- ning valitsusturud. Veel on olemas suhteturud: hanke -, tööjõu-, mõjutajate- jt turud.

Vahetus ja turulõhede ületamine
Vahetuse all mõeldakse olukorda, kus mõlemal poolel on midagi, millel on teisele osapoolele väärtus ja mida nad omavahel vahetavad. Peab olema 2 osalist, mõlemal peab olema midagi millel teisele väärtus, suhtlemine , vastuvõtmine või keeldumine.
Turundus peab tagama vahetuse häireteta kulgemise, peab suutma ületada mitmesuguseid takistusi ehk „turulõhesid“, milledeks on: ruumilõhe- geograafiliselt eraldi (kaupa tuleb pakkuda sobivas kohas) ajalõhe - tootmine ja tarbimine toimub ajalise intervalliga (tingimused et toode oleks koguaeg olemas), koguselõhe- müüjad toodavad suurtes kogustes aga jaeostja tahab neid väikses koguses (tuleb teha ümberpakendamine), valikulõhe- üks tootja toodab kitsast sortimenti (tootjad peavad looma mitmekesise sortimendi), infolõhe- Infosüsteem , mis annab tootjale teada palju kaupa tarbitakse ja tarbijale info pakkumiste kohta, väärtuslõhe- turundustegevus peab looma ühtse väärtussüsteemi, mis sõltub tarbija maksevõimest ja tootja kuludest ning konkurentide hindadest, omandiõiguslõhe- Turundustegevus peab tagama vahetuse ja arvelduse häireteta kulgemise, mis avaldub omandiõiguse vahetamise mugavusena.

Turundus kui süsteem (turundusmeetmestik e. 4P -toode, jaotus, hind, promotsioon)
Turunduse ülesandeks on ületada tootmise ja tarbimise vahel eksisteerivad vastuolud ja lõhed ning luua tarbijate jaoks järgmisi kasulikkusi: vormikasu, kohakasu , ajakasu ja omandikasu . Turunduse funktsioonideks on: ostmine, müümine, transportimine, ladustamine , standardiseerimine, sorteerimine, finantseerimine, riski võtmine, info vahetamine.
Turunduse eesmärk on juhtida turundusmeetmestikku, mis kujundatakse lähtuvalt ettevõtte majandustulemusest ja edukusest nii lühiajalises kui pikaajalises perspektiivis. Samuti on vajalik luua tarbijatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Turundusmeetmestik sisaldab 4 P-d: Produkt (toode), Price (hind), Place (koht), Promotion (edustus), mida võib käsitleda ka eraldi strateegiatena.
Näited: Toode ( sortiment , kvaliteet, disain , lisad, pakend, suurus), Hind ( baashind , allahindlus, makseperiood), Jaotus ( jaotuskanalid , kindlustus , sortiment), Edustus ( müügiedendus , reklaam , suhtekorraldus ).

Turunduse areng ajas ja põhilised kontseptsioonid: tootmiskontseptsioon, tootekontseptsioon , müügikontseptsioon, turunduskontseptsioon, sotsiaalse turunduse kontseptsioon
Ettevõtte turundusfilosoofia väljendub turunduskontseptsioonis. Nende erinevus seisneb ettevõtte, tarbija ja ühiskonna eesmärkide osatähtsustes. Tootmis-, toote ja müügikontseptsioon on passiivsed.
Tootmiskontseptsioon - Kaup peaks olema tarbijate jaoks odav ning kättesaadav. Kogu ettevõtte eesmärgiks on võimalikult efektiivne tootmine, madalad kulud ning massturundus. See kontseptsioon saavutab edu suurtel ning vähearenenud turgudel või seda kasutatakse lühikest aega, kui ettevõtte eesmärgiks on turu suurendamine .
Tootekontseptsioon - keskendub tootele ning eeldatakse, et tarbija hindab toote juures kvaliteeti, tulemust ning innovaatilisust. Ettevõtted, kes seda kontseptsiooni kasutavad, keskenduvad kõrgtehnoloogilistele toodetele ning nende pidevale arendamisele. Selle kontseptsiooniga on kaasnenud turundusajaloo suurimate nurjumiste üks põhjusi: turunduslik lühinägelikkus. Tarbija ei vaja toodet kui säärast, tarbija vajab lahendust oma probleemile.
Müügikontseptsioon - seda kontseptsiooni iseloomustab agressiivne müügitegevus ja reklaam . Turunduse eesmärgiks on müüa rohkem asju rohkematele inimestele, teha seda sagedamini ja suurema raha eest, et saada rohkem kasumit. Samuti kasutatakse müügikontseptsiooni toodete puhul, mida tarbijad mingil põhjusel teinekord nii väga aktiivselt tarbida ei soovi, nt kindlustus, entsüklopeediad jne. Müügikontseptsioonil põhinevad nt igasugused osturallid, hullud päevad, tühjendusmüügid jne.
Turunduskontseptsioon - ettevõtte eesmärkide ning konkurentsieelise loomiseks on tarvilik kõrgema tarbijaväärtuse loomine, kohaletoimetamine ning kommunikatsioon valitud sihtturgudel. Turunduskontseptsiooni aluseks on tarbijavajaduste väljaselgitamine , mõistmine ning rahuldamine. Turunduskontseptsiooni kohaselt peavad vahetuse aluseks oleva pakkumise puhul kokku saama tarbijate soovid ja vajadused ning ettevõtte eesmärgid ja sihid (kasum).
Sotsiaalse turunduse kontseptsioon - tuntud ka kui sotsiaalselt vastutustundlik turundus. Lisaks turunduskontseptsioonile (tarbijavajadused + ettevõtte eesmärgid) pööratakse selles oluliselt tähelepanu ka eetilisele, keskkonna-, juriidilisele ja sotsiaalsetele aspektidele.

Uued käsitlused: tervikkäsitlus, integreeritud turundus, suhteturundus , väärtuspõhine turundus, suust - suhu turundus.
Tervikkäsitlus – et ettevõtte osakonnad räägiksid ühist keelt, on tarvilik erinevate osakondade ning tegevuste integratsioon . Tervikkäsitluse üks tähtis komponent on sisemine turundus, mille aluseks on põhimõte „müü oma toode kõigepealt maha oma töötajatele ja küll nemad siis aitavad seda ka kliendile müüa“. Sisemise turunduse eesmärgiks on töötajate värbamine, koolitamine ning motiveerimine lähtuvalt parimast kliendi soovide rahuldamisest ning peaks algama eelkõige turundusega ja teenindusega lähemalt seotud inimestest: nt müügiinimesed, klienditeenindajad garantiiteenindaja jne. Reklaam, tootearendus ja uuringud peaksid rääkima tarbijaga ühtses keeles. Alles seejärel tuleb sisemise turunduse teine etapp, kus turunduse põhimõtteid selgitatakse kõikidele ettevõtte töötajatele.
Integreeritud turundus – turundaja ülesandeks on koondada turundustegevused ning panna kokku täielikult integreeritud turundusstrateegia, et luua, vahendada ning viia väärtus tarbijateni. Turundustegevuste nimistu kõige laialdasemalt kasutatavaks instrumendiks on klassikaline turundumeetmestik, mille komponentideks on kõik 4P-d oma võimalustega.
Suhteturunduse – peamiseks märksõnaks on partnerlus . Eesmärgiks on luua vastastikku pikaajalisi kasulikke suhteid oma põhiliste partneritega – tarbijate, hankijate, vahendajate ning teiste turuosalistega , et luua ning säilitada ärisuhet. Suhteturundus on turundus suhete ja suhtevõrgustike kaudu ning nende interaktsioon/ koostoime . Suhteturundus teeb ettepaneku keskenduda 4P asemel 30R-le ( relationship ), mis hõlmab ettevõtte kõikvõimalikke suhteid alates tarbijatest ja lõpetades õigusaktidega.
Väärtuspõhine turundus – juhtimisprotsess , mis maksimeerib omanikele tulu konkurentsieelise loomise ja väärtuslike klientidega suhete arendamise kaudu. Väärtuspõhise käsitluse järgi vaadeldakse turundust kui investeeringut, mitte kulu. Väärtuspõhine käsitlus aitab põhjendada investeeringuid turundusse ja toob välja, kuidas näiteks investeering kommunikatsiooni võib suurendada omanike tulu (aktsia hind) perspektiivis.
Suust-suhu turundus – ehk WOMM on ellu kutsutud lahendamaks probleemi, et inimesed ei usalda reklaami ja on hakanud seda lausa ignoreerima. WOMM kasutab ära inimeste omavahelisi suhteid. Töötab efektiivselt, sest tarbijad usaldavad oma tuttavate, sõprade, kolleegide ja pereliikmete soovitusi rohkem kui näiteks massikommunikatsiooni-kanaleis edastatud järjekordset reklaami. Seega on turunduse ülesanne ärgitada oma lojaalseid kliente soovitama sõpradele konkreetseid tooteid. Suust-suhu turundusel eristatakse mitmeid alaliike: kõmuturundus, arvamusliidrite kasutamine, toodete paigutamine , viirusturundus.

Turunduskeskkond , selle erinevad tasandid
Turunduskeskkond hõlmab isikuid, organisatsioone ja jõude, mis mõjutavad ettevõtte tegevust. Turunduskeskkond jagatakse üldiselt kaheks – ettevõttesisene ja ettevõtteväliseks. Ettevõtteväline turunduskeskkond jaguneb omakorda mikro - ja makrokeskkonnaks. Ettevõte saab mikrokeskkonda mõjutada, kuid makrokeskkond mõjutab ettevõtet.

Ettevõttesisene turunduskeskkond
Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Peale turundusosakonna kuuluvad ettevõtte sisemisse turunduskeskkonda veel finantsosakond ( raamatupidamine ), ostuosakond, müügiosakond , tootmisosakond, teadus- ja arendusosakond, tippjuhtkond.
Finantsosakond- vajab raha planeerimist võimalikult vara. Nõuab kulutuste põhjendamist, ülevaadet kuludest, huvituvad standardsest hinnakujundusest. Ostuosakond- tähelepanu hinnal, võimalikult suured, standardsed ja harvad materjalide ostud. Mõjub ohtlikult ettevõtte paindlikkusele ja kohanemisele turu muutustega . Tootmisosakond- meeldiks toota pikka aega ja suures mahus ühte ja sama asja, sealjuures protsessi katkestamata. Teadus ja arendusosakond- eelistab pikaajalist juhtimisperioodi, aega toote arendamiseks . Turule sisenemine võib viia tarbijate tähelepanu kaole.

Makrokeskkond turunduses
Makrokeskkonna moodustavad laiemad, mikrokeskkonda mõjutavad jõud, milleks on demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond. Nt iive on negatiivne, 18-24 aastaste inimeste osatähtsus rahvastikus suureneb, elanike reaalsissetulek langeb, reklaamitakse tervislikku toitumist.
Looduskeskkond- hõlmab loodusressursse, mis on sisendiks turundajale või on mõjutatud turundustegevuse poolt. Looduskeskkonna kaitse on tähtis ettevõtetele. Probleemid: tooraine vähenemine ( veepuudus , toit, põllumajandusmaa vähenemine, mittetaastuvate maavarade vähenemine, uurimistööd et kasutusele võtta uusi materjale), energiahindade tõus (naftahindade tõus avaldub mõju hinnapoliitikale), kasvav saastatus ( pakendid ) ja valitsuse sekkumine loodusvarade juhtimisse (rohelist mõtlemist surutakse peale). Makrokeskkonna puhul saab rääkida ühesuunalisest mõjust keskkonna poolt ettevõttele, millega ettevõte peab arvestama.
Majanduskeskkonna moodustavad tegurid, mis mõjutavad tarbijate ostujõudu ja kulutamismustreid. Näitajad: sissetulekute jagunemine ühiskonnas, säästude ja võlgnevuste hulk ning krediidi kättesaadavus, välishanked ja vabakaubandus. Tähtis on teada inimeste keskmist palka ja ettevõtet mõjutavad laenusaamise võimalused, laenukoormus ja välishangete võimalused. Majanduskeskkond mõjutab toodete ja teenuste nõudlust, kulusid , hindu ja kasumit.
Poliitiline-õiguslik keskkond- sisaldab seadusandlust, valitsusasutusi ning huvigruppe, kes mõjutavad ja piiravad seeläbi nii organisatsioonide kui üksikisikute käitumist. Ettevõtlusalase seadusandluse arendamise kolm eesmärki: kaitsta ettevõtteid ebaausa konkurentsi eest, kaitsta tarbijaid ettevõtte ebaõiglase käitumise eest ja kaitsta ühiskonda tervikuna ettevõtete kontrollimata käitumise eest. Ettevõtted peavad maksma sotsiaalsete kulude eest, mida nad teevad oma toodete valmistamisel.
Demograafiline keskkond- tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega, suuruse, rahvastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt.
Kultuurikeskkond- subkultuuride olemasolu- inimgrupid ühise kogemuse või huvidega . Kultuuriväärtuste muutused- hipid, biitlid .
Tehnoloogiline keskkond- tehnoloogiaareng on edutegur. Tehnoloogilised trendid: suured arendustöö eelarved, väikeste arenduste suur hulk, suurenev regulatsioon .

Mikrokeskkond turunduses
Mikrokeskkonna teguritena käsitletakse tarnijaid, tarbijaid, konkurente ja konkurentsisituatsiooni ning huvigruppe. nt. kui maakonnas tegutseb kaks väikest ehituskaupade kauplust ning poole aasta pärast avatakse uus ehitusmaterjalide ketikauplus. Mikrokeskkonna ja ettevõtte omavaheline mõjuväli on kahesuunaline – ettevõte saab mikrokeskkonna jõude mõjutada ning valida näiteks tarnijaid, konkurente jne.
Tarnijad - teevad ettevõttele kättesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste valmistamiseks. Teha koostööd rohkem kui ühe tarnijaga, uurida tarnetingimusi, uurida krediidi võimalusi, hinnata äripotentsiaali, usaldusväärsust.
Tarbijad- on targad ja informeeritud. Hindavad kui palju kasu toode või teenus annab. Konkurendid- tähtis on konkurentide analüüs- ettevõtte edu aluseks on kõrgem ostjale pakutav väärtus, mis tagaks kõrgema rahulolu kui ettevõtte konkurentide poolt pakutu.
Vahendajad- on ettevõtted, kes aitavad ettevõttel edustada, müüa või jaotada oma tooteid lõpptarbijale (edasimüüjad, logistikaettevõtted, finantsvahendajad).
Huvigrupid - tunnevad huvi ettevõtte tegevuse vastu ja võivad seda mõjutada. 1) Huvid langevad kokku ettevõtte huvidega- finantsringkonnad, 2) Ettevõte on huvitatud, kuid nemad huvitatud pole - üldsus, massikommunikatsioon, 3) On ettevõtte tegevusest huvitatud, kuid ettevõte nende omast ei ole. – riiklikud võimuorganid.

Lõpptarbijate ostukäitumine - ostukäitumise mudel
Tarbija ostukäitumine on kliendi mentaalne, emotsionaalne ja füüsiline tegevus, mida ta teeb tooteid ja teenuseid otsides , ostes, kasutades ja likvideerides, et rahuldada oma soove ja vajadusi. Ostukäitumise mudelis on omavahel seotud kolm tegurite gruppi: individuaalsed tegurid (ressursid, vajadused, motivatsioon , isiksus, elustiil, hoiakud), välised tegurid (kultuur, sotsiaalne klass, grupimõjud, arvamusliidrid, perekond, turundusmeetmed, situatsioon) ja psühholoogilised tegurid ( tajumine , mälu, õppimine), mis kõik viivad otsustusprotsessini (probleemi tuvastamine , info otsimine, otsustamine, ostujärgne käitumine) ja mõjutavad seda omamoodi.

Individuaalsed mõjurid ostukäitumise protsessis. Vajadused, motivatsioon, isiksus, elustiil, hoiakud
Vajadused ja motivatsioon – motivatsioon on sisemine ärgitatud seisund, mis paneb inimese mingil kindlal viisil konkreetse eesmärgi suunas tegutsema. Motiive tekitavad vajadused. Seega saab motiive nimetada ka vajaduse rahuldamise püüdluseks ja vajaduse rahuldamist eesmärgiks. Vajadused on tähtsuse järjekorras järgmised: füsioloogilised vajadused, turvalisuse vajadus, kuuluvusvajadus, lugupidamise vajadus, eneseteostamise vajadus.
Isiksus – on kõigi inimest iseloomustavate ja eristavate omaduste kogum.
Elustiil – väljendab inimese või segmendi eristuvat või teda iseloomustavat elamisviisi.
Hoiak – on suhteliselt püsiv, omandatud valmidus reageerida teatud objektide suhtes mingil kindlal soosival või mittesoosival viisil.

Psühholoogilised mõjurid ostukäitumise protsessis: taju, õppimine, mälu
Taju – on tegelikkuse, selle esemete ja nähtuste peegeldamise protsess, mille käigus tunnetatakse ümbritsevat maailma.
Õppimine – on kogemuste omandamisel tekkiv suhteliselt püsiv käitumise või mõtlemise muutus.
Mälu – on võime salvestada säilitada ja taastada informatsiooni.

Väliste tegurite mõju: sotsiaalsed suhted, situatsioonitegurid
Sotsiaalse suhtlemise teel toimub õppimine, väärtuste ja maailmavaate kujunemine. Sotsiaalsete suhete all võib vaadelda järgmisi mõjutegureid: kultuur, sotsiaalne klass, grupi (sh etalongrupi ja arvamusliidri) mõjud, perekonna mõjud.
Situatsioonitegurid on üldjuhul lühiajalise iseloomuga ja seetõttu eristatakse neid pikaajalistest sisemistest või väliskeskkonna teguritest. Situatsioonil on ostuotsuse puhul väga suur osa. Situatsiooniteguriteks on: ümbritsev füüsiline keskkond ehk atmosfäär , ümbritsev sotsiaalne keskkond, aeg, ostu kontekst, tarbija psühholoogiline seisund.

Ostuosaluse mõiste
Ostuosalus on energia hulk, mida inimene paneb tarbimisele suunatud tegevustesse ehk tarbija poolt tootele suunatud isiklik huvi ja tähtsus. Osalusmäär võib olla kõrge (toode on tarbijale tähtis) või madal (toode ei ole tähtis). Osalusmäär sõltub peamiselt järgmistest faktoritest: tarbija omadused, toote omadused, tajutav risk ja sotsiaalne nähtavus.

Ostuprotsess , selle etapid
Ostuprotsess koosneb viiest astmest , mida on võimalik summeerida kolmeks: ostueelseks, ostu- ja ostujärgseks protsessiks . Ostuprotsessi etapid: vajaduse tunnetamine -> info kogumine -> alternatiivide kaalumine -> ostuotsus -> reaktsioon ostule.

Tarbija rahulolu
Rahulolu kujuneb peamiselt ootuste ja tegelikkuse võrdlusena. Ka väga heas tootes võib pettuda, kui ootused on liiga kõrgeks kruvitud. Seega tuleb turunduskommunikatsioonis olla ootuste tõstmisega ettevaatlik ja panustada rohkem kliendi positiivsele üllatamisele. Kliendi rahulolu on tema lojaalsuse vundament . Kui klient on rahul, siis lojaalsus võib tekkida, kui ei ole, siis ei teki seda kindlasti.

Turunduse infosüsteem ja selle elemendid
Turunduse infosüsteem on järjepidev ja interaktiivne inimeste, tehnikate ja meetodite süsteem vajaliku informatsiooni kogumiseks, talletamiseks, analüüsimiseks ja õigeaegseks edastamiseks turundusjuhtidele otsuste vastuvõtmiseks. Süsteem koosneb üldjuhul neljast allsüsteemist, mis on üksteisega seotud: ettevõtte sisene aruandluse süsteem, turunduse seiresüsteem, turundusotsuste tugisüsteem, turundusuuringute süsteem.

Turundusuuringute olemus, liigid, etapid, valimivõtu meetodid.
Turundusuuring on informatsiooni süstemaatiline ja objektiivne identifitseerimine, kogumine, analüüsimine ja levitamine, et täiustada/parandada otsuste vastuvõtmist ja probleemide lahendamist ning turunduse võimaluste leidmist.
Turundusuuringute liigid - klassifitseerimise eesmärgist ja aspektist on võimalik turundusuuringuid liigitada uuringu meetodi, tunnuste, kasutajate arvu jms alusel.
a) Uuringuprotsessi faasidest ning töödeldava info mahust ja suunitlusest lähtuvalt jagunevad uuringud kolme põhigruppi: sondeerivad uuringud (koguvad andmeid , et täpsustada uurimisprobleemi), kirjeldavad uuringud (võimalikult täpne probleemiga seotud muutujate väljaselgitamine), põhjuslikud uuringud (kuidas sõltumatud muutujad on seotud sõltuvate muutujatega).
b) Projekti suuna järgi võib turundusuuringuid klassifitseerida järgmiselt: andmekogumisuuring (uurijal on konkreetne ülesanne),, rakendus - ehk probleemuuringu (uurija valib uuringu suuna, nagu turundusuuringud ), baasuuringud (uue info saamine).
c) Levinumaid turundusuuringute liigitamise viise on lähtumine uuringumeetodist: kvalitatiivuuringud (väikse valimiga, statistilise andmetöötluse meetodeid kasutamata tehtud uuring) ja kvantitatiivuuringud (suure valimiga ning kasutatakse statistilise andmetöötluse meetodeid).
d) Kestuse ja korraldamise perioodilisuse alusel liigitatakse turundusuuringud järgmiselt: ühekordsed ehk ad-hoc-uuringud (uurimistulemuste omandiõigusest lähtuv liigitus) ja jätku-uuringud.
e) Uuringutulemuste omandiõigusest lähtuv liigitus: monopoolne uuring (tulemus on infovajaja ainuomand), mitme tellija uuring ja sündikaatuuring ehk valmisuuring.
Etapid, mis on turundusuuringu tegemiseks kohustuslikud ja vajalikud on planeerimine , uuringumetoodika väljatöötamine ja uuringu teostamine . Etappide teekond uuringu algusest on järgmine: Turunduse planeerimine ja infosüsteem (strateegilised plaanid, taktikalised plaanid, andmebaasid ) -> 1.Uuringuprobleemi määratlemine (probleemid või võimalused, alternatiivsed otsused/lahendused, uuringu kasutajad) -> 2.Uuringu eesmärkide püstitamine -> 3.Teabeallikate määratlemine (esmased- ja teisesed andmed) -> 4.Andmete kogumise metoodika (kvantitatiivuuring, kvalitatiivuuring ) -> 5.Valimi määramine (üldkogum, valimi esinduslikkus) -> 6.Andmete kogumine -> 7. Andmetöötlus ja analüüs -> 8.Tulemuste tõlgendamine ja esitamine (tulemuste raporteerimine, järeldused, soovitused).
Valimivõtu meetodeid on mitmeid ning need jagunevad kahte põhigruppi: juhuvalimid (lihtne juhuvalim, süstemaatiline valim , kihtjuhuvalim, klaster- ehk territoriaaljuhuvalim) ja mittejuhuvalimid (omaotsustuslik valim, mugavusvalim, kvootvalim , lumepallivalim)

Segmenteerimise olemus, alused, segmentide profiil
Turu segmenteerimine on protsess, mille käigus jagatakse ühe toote või teenuse turg alagruppideks ehk segmentideks klientide eripära alusel.
Peamised turu segmenteerimise tunnused jagunevad kahte põhigruppi: kliendi omadustel põhinevad (geograafilised, demograafilised, sotsiaal-majanduslikud, isiksus ja hoiakud) ja ostusituatsioonil tuginevad tunnused (ostukäitumine, oodatavad kasud , teadlikkus ja kavatsused, ostutingimused).
Segmendi profiil on segmendi üldiseloomustus, mis sisaldab peale segmenteerimise aluseks olevate tunnuste ka muid omadusi, mis on segmendis olevatel liikmetel ühised. Segmendid peaksid olema järgmised: eristuvad, mõõdetavad/identifitseerivad, ligipääsetavad , olulised, stabiilsed.

Segmenteerimisele tuginev strateegiate valik, erinevate strateegiate ohud ja võimalused
Olles hinnanud segmentide atraktiivsust ning sobivust ettevõttele, tuleb ettevõttel järgmisena otsustada, kas välja valida üks segment , millele keskenduda, või mitu erisugust segmenti. Tulenevalt eelöeldust on ettevõttel valida kahe strateegia vahel: kontsentreerumis- ehk fokuseerimisstrateegia ning diferentseerumis- ehk multisegmendistrateegia.
Kontsentreerumisstrateegia korral suunab ettevõte kõik oma ressursid ühe segmendi vajaduste rahuldamisele, luues spetsiaalse turundusmeetmestiku. Nimetatud strateegia aitab limiteeritud ressurssidega ettevõttel paremini konkureerida suurte ettevõtetega, kes võivad olla jätnud mõne väiksema segmendi tähelepanuta . Selle strateegia kaudu õnnestub ettevõttel kõige paremini tundma õppida oma tarbijaid ja nende vajadusi, mis on selle strateegia üheks eeliseks. Puuduseks on see, et ettevõte paneb kõik panused ühele kaardile, mis on loomulikult ebasoodne, sest ettevõtte kogu käive sõltub vaid ühest segmendist ja kui segmendi nõudlus antud toote järele väheneb, väheneb ka ettevõtte finantsiline tegevus. Teinekord võib ettevõtte suur populaarsus ühes segmendis saada takistuseks teistesse segmentidesse liikumisel.
Diferentseerumisstrateegia korral suunab ettevõte oma ressursid kahele või enamale segmendile , luues iga segmendi jaoks eri turundusmeetmestiku. Nimetatud strateegia korral võivad eri turundusmeetmestikud varieeruda toodete/teenuste omaduste, jaotuskanalite valiku, promotsioonimeetodite ja hinnakujunduse poolest. See strateegia sobib kõige paremini küpsetele turgudele, kus toodete erinevus on väike. Antud strateegia puuduseks on asjaolu, et see nõuab suuremaid kulusid nii personalile, tootmisele kui ka turundusele.

Konkurentsieelised ja positsioneerimine .
Konkurentsieelis - ettevõtte eelis konkurentide ees, nt madalamad kulud, ajalooline taust. Ettevõtte konkurentsivõimet võib defineerida kui määra, mis näitab kui palju ettevõte suudab vabades turumajanduslikes tingimustes toota ja müüa kaupa ja teenuseid, mis vastavad sise- ja välisturgude nõuetele, samaaegselt suurendades oma töötajate sissetulekuid ja tagades ettevõtte arengu jätkusuutlikkuse
Turukonkurentsi tüübid - täiuslik e. ideaalne – monopolistlik – oligopol - monopol
Mis sellest sõltub: hinnakujundusvabadus, toote diferentseerimise võimalused, turunduse roll
Positsioneerimine - Toote, teenuse või ettevõtte imago loomise protsess sihttarbija teadvuses. Positsioonide määramisel on tähtis mõista, millised tunnused ja parameetrid on sihtrühma jaoks olulised.

Toode: toote olemus ja toote esinemisvormid (kaup, teenus, ideed, isiksused jne)
Toode on pakkumine, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks, tarbimiseks või tähelepanu saamiseks. Toote tunnused: kvaliteet, toote lisad, stiil ja disain.
Toote esinemisvormideks on füüsiline toode (kaup), teenused, inimesed, organisatsioonid, kohad ja kogemused, ideed. Teenused on tegevused, mida pakutakse müügiks, mis on oma olemuselt mittemateriaalsed ja millega ei kaasne omandiõigust. Teenust on enne ostu raske hinnata. Inimesed on osa teenusest. Puudub varu. Oluline on ajategur . Ideed- konkreetne põhimõte ( suitsuvaba Eesti).

Toote kolm tasandit , nende koostisosad. Erinevate tasandite roll konkurentsieeliste kujunemisel.
Tootena võib käsitleda kõike, mis kujutab potentsiaalset väärtust sihtturu jaoks, pakkudes tarbijatele kasu või rahuldades nende vajadusi. Toote kolm tasandit: 1) tuumiktoode – põhiline kasu, teenus, 2) reaalne toode – väliskujundus, pakend, hind, omadused, kvaliteet, kaubamärk , 3) toode lisanditega – montaaž, krediit , kättesaadavus, kohaletoimetamine, garantii, nõuanne, müügieelne ja –järgne teenindamine, teenindamine müügi ajal. Toote lisanditega ja toote ümber moodustuv “aura” võib uuringute järgi kanda 80% lisandunud väärtustes (toote mõjukusest), samas moodustavad nad ca 20% kuludest. Reaalse toote kohta kehtib vastupidine seos. Toote 3 tasandit mõjutavad väärtuse taju, teiste kasutajate soovitusi, tarbijate kvaliteeditaju, ettevõtte mainet.
Konkurentsieelisena kasutavad ettevõtjad kõige rohkem kolmandat taset- toodet lisanditega, kuna seal annab kõige rohkem varieerida ja mängida.

Toodete klassifikatsioonid
Tooteid võib liigitada lühiajalise- ja pikaajalise kestusega. Võib öelda, et levinuim toodete liigitus on toote kasutaja järgi. Ehk siis selle järgi, kas tegu on toodetega, mis on mõeldud lõpptarbijale kasutamiseks või ettevõttele – vastavalt tarbekaubad ja tootmiskaubad.
Tarbekaubad jagunevad: mugavustooted (esmatarbetooted, hädaostud), valiktooted (ostetakse harvem, tähtis hind ja kvaliteet), spetsiaaltooted ( unikaalsed tunnused või bränd ), mitteotsitavad tooted (tarbija ei tea või ei mõtle ostule), tabutooted.
Tootmiskaubad jagunevad: materjalid ja koostisosad, kapitalitooted, abimaterjalid, teenused äriturul.

Toote turu elutsükkel ja selle rakendused
Toote turu elutsükkel koosneb neljast faasist: sisenemisfaas, kasvufaas , küpsusfaas ja langusfaas . Toote turu elutsükli pikkus ja faas sõltuvad sellest, kui täpselt on toote turg määratletud.
Sisenemisfaasis on toote käive väike, kuna seda alles tutvustatakse turule. Tarbijad ei otsi toodet isegi siis, kui see oleks neile väärtuslik ja rahuldaks nende vajadusi.
Kasvufaasis kasvab toote ostjate arv kiiresti, samas kui tööstusharu kasum hakkab faasi lõpuosas juba langema . Turule sisenevad konkurendid kas uut toodet jäljendades või olemasolevaid tooteid täiustades.
Küpsusfaas saabub siis, kui koguturu käive stabiliseerub. Selles faasis on toode või teenus suuremale osale potentsiaalsetele tarbijatele juba tuttav. Konkurents on selles faasis kõige kõrgem. Üha rohkem hakatakse tarbijaid meelitama odavama hinnaga.
Langusfaas - kui turule tuleb uus toode, mis asendab vana, siis on kätte jõudnud selle vana toote turu langusfaas.
Kõikides toote turu elutsükli faasides on oluline vastata oma pakkumisega võimlikult hästi tarbija vajadustele ja nõudmistele. Turu kasvu- ja küpsusfaasis on üha olulisem pidev toote täiustamine ja uuendamine. Sellise tegevusega on võimalik toote turu elutsüklit pikendada. Kui toode jõuab aga langusfaasi ja tulevikuväljavaated on halvad, tuleb mõelda turult lahkumise strateegiale. Kindlasti ei tuleks seda teha rutakalt. Mõningatel juhtudel on võimalik teenida kasu ka langevalt turult, kui konkurendid on kiirelt juba lahkunud, kuid turul on veel kliente, kes on valmis maksma head hinda „vana hea“ toote eest.

Uue toote arendamine ja evitamise etapid
Uus toode on nii radikaalselt uus toode kui olemasoleva toote modifikatsioon või edasiarendus. Uue toote eduteguriks peetakse toote unikaalsust. Toode on unikaalne siis, kui ta on kõikidest varasematest toodetest parem, pakub tarbijatele paremat kvaliteeti, uusi lisasid ja suuremat väärtust. Uue toote arendamisel on kriitiliseks eduteguriks ka hästi defineeritud tootekontseptsioon enne toote reaalse arendusprotsessi juurde asumist. See tähendab, et on hästi määratud ja hinnatud sihtturg , vajalikud nõuded tootele ja tootest saadavad kasud. Kokkuvõtvalt on kaks võimalust: võtta üle toode või arendada ise uus. Uue toote jaoks on tähtis innovatsioon ehk toote omamoodi tegemine
Uue toote arendamise protsessis saab välja tuua viis sammu: 1)ideede genereerimine 2)ideede sõelumine 3)tootekontseptsiooni arendamine ja testimine 4)toote kujundamine ja testimine 5)toote turule viimine .

Kaubamärgi ja brändi olemus, nende kasu tootjale ja tarbijale
Kaubamärk on tootja või jaotaja registreeritud ja seadusega kaitstud brändi osa. Kaubamärk on tähis, mida isik kasutab või kavatseb kasutada majandus- ja äritegevuses oma kaupade või teenuste eristamiseks teiste füüsiliste või juriidiliste isikute samaliigilistest kaupadest ja teenustest. Kaubamärk märgistab konkreetset toodet või kaupa, millel on patenteeritud logo , sümbol või kirjapilt ja mis eristab ühte toodet teisest. Kaubamärk on vaid üks väike osa brändist.
Brändi on defineeritud kui nime, mõistet, märki, sümbolit, disaini või nende kombinatsiooni, mille organisatsioon on valinud, et oma tooteid või teenuseid konkurentide omast eristada. Bränd on visuaalne kujutis, mille kaudu informeeritakse kliente konkreetsest tootest ja mille järgi eristatakse seda teistest sarnastest toodetest turul. Tänapäeval on bränd väärtusloomesüsteem, mis kätkeb funktsionaalset kasu, lisaväärtust ja lubadust , mida tarbijad väärtustavad piisavalt, kulutamaks selle peale oma raha.
Omadused – need meenuvad esmajoones (Mercedes: hästi konstrueeritud, hästi teostatud, vastupidav, kõrge prestiižiga, kallis, kõrge edasimüügiväärtus).
Kasu – tarbijad ei osta omadusi, nad ostavad hüve, e. kasu. Niisiis peavad omadused olema lahti mõtestatavad funktsionaalse või emotsionaalse kasuna.
Väärtused – kaubamärk annab tunnistust ka ostjate väärtuste kohta. Margi turundaja peab identifitseerima spetsiifilise grupi tarbijaid, kelle väärtused langevad kokku pakutava kasu komplektiga.
Individuaalsus – kaubamärk kannab isiksuslikke jooni. Motivatsiooni uurijad küsivad endalt sageli: Kui see mark oleks inimene, siis mis tüüpi isiksus ta oleks? Kaubamärk tõmbab ligi inimesi, kelle tegelik või soovitav ettekujutus enesest sobib margi imidžiga.
Tarbijal võib bränd lihtsustada valikut, vähendada aja- ja energiakulu kordusostude sooritamisel ja toote leidmisel konkurenttoodete seast, lubada kindlat kvaliteeti, vähendada riske, tekitada usaldust, kinnistada oma minapilti nii endale kui teistele jmt. Brändis kajastuvad kõik kogemused, mis tarbijal tootega seoses on olnud. Brändid paiknevad tarbijate mõtetes ja seega seisneb tugeva brändi väärtus võimes saavutada tarbijate eelistus ja lojaalsus.
Ettevõttele teeb brändi omamine toote/teenuse müümise lihtsamaks. Inimesed tahavad osta ettevõtetelt seda, mida nad teavad ja mis neile meeldib ning olulisel kohal on sealjuures usaldus. Ka aitab bränd kasutada efektiivsemalt turunduseelarvet. Tugev bränd mõjutab otseselt ettevõtte majandustulemusi.

Margistrateegiad
Kui firma valib margistrateegiat on tal neli valikut: Tooteseeria laiendamine: olemasolevad marginimed laiendatakse uutele vormidele ,suurustele ja maitsetele olemasoleva tootekategooria raames (Tere jogurt : erinevad maitsed, pakendi suurused ja rasvasisaldus, maitsestamata jne). Kaubamärgi laiendamine: olemasolevad kaubamärgid laiendatakse ka uutele tootekategooriatele (Honda: autod, mootorrattad, lumekoristajad, muruniitjad, paadimootorid, lumesaanid). Multimargid: uued marginimed tuuakse sisse sama tootekategooria jaoks. Multimargid võimaldavad kujundada erinevaid omadusi ja köita erinevaid tarbijaid (näiteks on 19 erinevat pesupesemisvahendit) samuti saab vahendajate juures rohkem väljapanekuruumi võita. Mitu marginime tekib ka konkureerivate firmade ära ostmisel . Uued kaubamärgid: uued kaubamärgid uutele tootekategooriatele. Firma võib kujundada uue kaubamärgi, kui siseneb uude tootekategooriasse, mille jaoks olemasolevad margid ei sobi. See strateegia võib killustada ressursse.

Jaotuskanalid, nende liigid ja funktsioonid
Jaotuskanal on institutsioonide süsteem, mille kaudu toimub kaupade ja teenuste füüsiline liikumine tootjalt tarbijale. Mõningatel juhtudel (nt joogitaara tagastussüsteem) võib jaotuskanal toimida ka vastupidi – tarbijalt tootjale. Jaotuskanal võib olla pikk (kaasatud on rohkem kui ühe tasandi vahendajad) või lühike (kaasatud on ühe tasandi vahendajad või ei ole ühtegi vahendajat). Kui vahendajaid ei kasutata, nimetatakse seda otsekanalik. Kui vahendajaid kasutatakse, on tegemist kaudse kanaliga.
Otsekanal liigutab kaubad tootjalt otse kliendini. On loodud selleks, et transaktsioon toimuks tootja ja tarbija vahel. Otsekanalit saab üles ehitada mitmeti. Müüa võib nö näost näkku – müük esinduses, ukselt uksele või üritustel. Teine võimalus on müüa distantsilt – postimüük, e-kaubandus, telemarketing.
Kaudne kanal liigutab kaubad tootjalt kliendini vahendajate kaudu. Kaup võib, aga ei pruugi vahepeal omanikku vahetada. Kolm peamist kaudse kanali põhjust kasutamiseks on finantsvahendite nappus, klientide ratsionaalsus ning tootja ja tarbija huvide vastuolu.

Turustuse intensiivsus, selle seos tooteklassifikatsiooniga
Intensiivne turustus – toote müümiseks kasutatakse antud territooriumi kõiki väljundeid. Turustussüsteemi intensiivsus on määratud vahendajate arvuga, kes on hõlmatud hulgi- ja jaemüügi astmete juures. Intensiivne turustusstrateegia korral kasutatakse sihttarbijateni jõudmiseks iga võimalikku vahendajat. Sellist strateegiat kasutatakse näiteks leiva, erinevate jookide, ajalehtede ja maiustuste jaemüügi korral. Tarbija jaoks tähendab see minimaalseid otsimisjõupingutusi ja poe soodsat asukohta .
Toote intensiivse turustamise eeliseks tarbekaupadel on impulssostude rohkenemine, laiem tutvustus, käepärasus ja ostumugavus. Puudusteks on madalamad tulud, väiksemad tellimused, laovarude jälgimise ja kordustellimustega seotud probleemide kasv, väiksemad võimalused oma toote turustamise kontrollimiseks.

Hulgikaubanduse olemus ja funktsioonid
Hulgikaubandus pakub kaupu ja teenuseid tootlikuks tarbimiseks või edasimüügiks. Kui üks tootja turustab teisele tootjale, vahendaja vahendajale, siis on see hulgimüük. Hulgikaubandus erineb jaekaubandusest selle poolest, et ta: 1. ei tegele lõpptarbijaga 2. teenindab laiemat piirkonda 3. sõlmib suuremaid tehinguid 4. kasutab teistsuguseid müügimeetodeid.
Hulgikaubanduse funktsioonid – ladustamine, transportimine, riski vähendamine, turuinfo kogumine, edustamine, sortimendi kujundamine, täiendav töötlemine.
Hulgilülil on mitmekülgseid ülesandeid.. Üks osa hulgivahendajaid täidab kõiki turundusfunktsioone, teine on spetsialiseerunud kas ainsale või mõnele. Hulgikauplejad jaotatakse normaalseteks ja piiratud teenustevalikuga müüjateks. Normaalne hulgimüügiettevõte ehk kaupleja täidab aktiivselt kõiki turundusfunktsioone, pakub mitmesuguseid teenuseliike. Normaalsete hulgiettevõtjate grupis eristatakse: a) suure kaubavalikuga müüjaid, b) ühe tooteseeria müüjaid, c) spetsialiseerunud müüjaid, d) laost e riiuliltmüüjaid. Piiratud teenustevalikuga hulgikaupleja tagab ainult osa normaalse hulgiettevõtte teenustest. a) selve- hulgimüüja , b) otsekaubanduse hulgiettevõte , c) laialiveofirmad, d) postimüügi hulgifirma, e) laostmüüja.

Jaekaubanduse olemus ja funktsioonid
Jaekaubandus hõlmab tegevusi, mis on seotud kaupade müügi ja teenustega lõpptarbijale. Ameerika Turunduse Assotsiatsiooni definitsiooni kohaselt on jaekaubandus tootmise ja turustuse viimane lüli ning tema peaülesanne on ületada tootmise ja tarbijate vaheline vahemaa ning pakkuda niisuguseid kaupu ja teenuseid, mida tarbijad vajavad ja soovivad;
Jaekaubandus on kompleksse struktuuriga, omades kanaleid , mille kaudu kaubad liiguvad lõpptarbijani.
Jaekaubanduse funktsioonid jagunevad kaheks. Lõpptarbija jaoks püüab jaemüüja hankida tarbijale meelepärast ja vajalikku kaupa nõudluse piires, tagada kaupade kohaletoomise ja nõuetekohase säilitamise, edastada tooteinfot, pakkuda garantiisid ja müügijärgset
teenindamist ning võimaluse korral teatud kaupade müügi puhul anda ka krediiti
(järelmaksuga müük). Jaemüüja lõplik edukus sõltub oskusest müüa ja ostjaid teenindada.

Hinna olemus, hinnakujunduse põhimõtted ja etapid
Hind on mehhanism kaupade ja teenuste jaotamiseks potentsiaalsete tarbijate vahel ning konkurentsi kindlustamiseks avatud turumajanduses. Hind on kindel rahaline ohverdus , millest tuleb loobuda soovitud toote omandamiseks. Hind on raha (või kaupade ja teenuste) kogus, mille ostja vahetab müüja poolt pakutavate kaupade ja teenuste vastu.
Hinnakujunduse vahendusel taotletakse turunduse põhieesmärkide saavutamist (turuosa ja kasum, vahendajate motiveerimine, uute turusegmentide vallutamine jne). Hinnaalased otsused omavad kohest mõju äritegevusele. Hinnastrateegia ja -poliitika peavad vastama tootele, müügi toetamisele ja jaotuskanali strateegiatele
Lihtsustatult võiks hinnakujunduse jagada neljaks etapiks: sise- ja väliskeskkonna analüüs ehk hinda mõjutavad faktorid , hinnaeesmärkide määramine, hinnakujundusmeetodite valik ning hinnapoliitika väljatöötamine.

Hinnaeesmärgid
Hinnaeesmärkideks võivad olla ellujäämise kindlustamine, jooksva kasumi maksimeerimine , liidrirolli taotlemine turul, kvaliteediliidri positsiooni taotlemine.
Hinnapoliitika eesmärgiks on säilitada terviklik struktuur, luua läbirääkimiste taktika ning otsustada, missuguse hinnakujundusmeetodiga edasi minna.
Kasumile orienteeritud eesmärgid- hind peab olema selline mis katab kulud ja annab piisava kasumi. Sellisel firmal peab olema täielik info turu, konkurentide ja teiste hinnakujundust mõjutavate tegurite kohta.
Kogusele orienteeritud eesmärgid- Müügi kasvule orienteeritud eesmärgi puhul püütakse jõuda kindla aja jooksul kindla müügikoguseni ühes ajaühikus või kindlate protsentuaalsete näitajateni. Turuosa kasvu eesmärgi korral tuleks kehtestada hinnad, mis püüavad turuosa kasvatada.
Konkurentsile orienteeritud eesmärgid- ellujäämisele orienteeritud hinnaeesmärk peab kindlustama lühiajalise püsimajäämise.

Hinnakujunduse mõjurid
Hinda ei saa vabalt kujundada, sest sellele avaldavad mõju mitmed ettevõttesisesed ning –välised tegurid.
Ettevõttesisesed tegurid on: -ettevõtte eesmärgid ja strateegiad
-turunduse eesmärgid ja strateegiad
-tootmiskulud – nii muutuvad kui püsikulud
-kasumivajadus – hinnalisa tänu kasuminõudlusele
-laovarud – laovarude kuhjumine tingib hinnaalandusi ja vastupidi
-turupositsioon – enamasti annab tugevam positsioon rohkem mänguruumi ja vastupidi
Ettevõttevälised tegurid on: -nõudlus – sh sesoonsus, hinnaelastsus
-kliendid ja nende ootused väärtuse ja hinna suhtes
-konkurents – hinnakonkurents ja hinnaväline konkurents
- turustuskanali nõuded
-riiklikud regulatsioonid – hinnakokkulepete, diskrimineerivate hindade, dumpinghindade, tarbijat petvate hindade keelustamine jne.

Hinnakujunduse meetodid: kulupõhine , konkurentsipõhine, tarbijakeskne, turukeskne
Kulupõhine hinnakujundus – Hinna määramisel võetakse aluseks toode ning selle valmistamiseks tehtavad kulutused.
Kogus x ühikukulu + püsikulu
Hind = -------------------------------------------------------------------
Kogus x (1 – kasumiprotsent)

Juurdehindlusmeetodi korral lisatakse omahinnale kindel juurdehindlusprotsent või summa.

Hind = Omahind x (1+ juurdehindlusprotsent)
Hind = Omahind + juurdehindlussumma
Kasumiläve meetod aitab leida tooteühiku hinda, mis vastaks etteantud müügimahu juures soovitud kasumile. Punkti, kus müügist laekuvad tulud ning tehtavad kulud on võrdsed, nimetatakse kasumilävepunktiks.
Püsikulud + muutuvkulud ühiku kohta x kogus
Hind = -------------------------------------------------------------
Kogus
Kasum = (Hind – muutuvkulud ühiku kohta) x kogus – püsikulud
Konkurentsipõhise hinnakujundusmeetodi aluseks võetakse konkurentide hinnad, analüüsides enne põhjalikult turuhindu.
Turuhinnameetodi puhul võidakse määrata oma toote hind järgmiselt: a) konkurentide omadest kõrgem, b) konkurentide omast madalam c) konkurentide omadega samale tasemele .
Pakkumismeetodit kasutatakse pakkumiskonkursside ja hinnapäringute võitmiseks. Siinkohal võetakse aluseks eeldatavad konkurentide pakutavad hinnad ning samas ka ettevõtte enda kulud. Eesmärk on pakkuda kõrgeim hind, mis oleks konkurentidega võrreldes madalaim. Mida parem ülevaade konkurentidest, seda suuremad võimalused maksimeerida kasumit.
Tarbijakeskse hinnakujunduse lähtealuseks on tarbija tajutud väärtus konkreetse toote osas ning meetod toetub suuresti tarbija psühholoogilis-emotsionaalsetele hinnangutele, võttes arvesse ka tarbija hinnaootusi. Tarvis on teha eelnevalt põhjalik turuanalüüs , milles selgitatakse välja a) tarbijate arv ja tunnused b) tarbijate hinnatundlikkus c) tarbijate hinnakäsitus, mis sõltub vajadustest, infost, konkurenttoodetest d) tarbijate ostuvalmidus. Ettevõte ei keskendu kulude kokkuhoiule, vaid toote omaduste, brändi tuntuse ning lisateenuste paketi laiendamisele, sest toote kasude ja kulude vahe saabki näidata tarbija tajutud väärtusena. See annab ettevõttele tugeva konkurentsieelise ning lubab küsida kõrgemat hinda.
Turukeskne hinnakujundus on tarbijakeskse ja konkurentsipõhise meetodi kombinatsioon. Turukeskne hinnakujundus nõuab väga head teavet nii tarbijate kui konkurentide kohta, kuid ka head toodet. Hinnakujunduse aluseks on toote lisandväärtus , mille eest tarbijad on nõus maksma oluliselt kõrgemat hinda kui konkurentide toote eest. Baasiks võetakse konkurenttoote hind ning sellele lisatakse nö konkurentsieelise väärtus. Niisugust meetodit nimetatakse ka lisandväärtuse hinnakujunduseks. See hinnakujundusmeetod töötabki vaid siis, kui ettevõtte tootel on tugev lisandväärtus tarbija jaoks, näiteks maine või mõni eriline omadus ( Volvo kui turvaline auto).

Promotsiooni võtete kompleks
Promotsioon - moodus , kuidas ettevõtted püüavad saavutada oma reklaami- ja turunduseesmärke. Promotsiooni vormideks on: Reklaam, isiklik müük, müügitoetus, suhtekorraldus ning otseturundus .
Promotsioon on müügi edendusvõtetest koosnev turundusvaldkond, mis mõjutab tarbija käitumist vahetult toote või teenuse hinna ja väärtuse suhte muutmise kaudu või lojaalsusprogrammide abil.
Optimaalne promotsioonimix sõltub tootest, turust, ettevõttest ja paju ettevõte sinna raha paneb
Igal promotsiooni vormil on spetsiifilised tööriistad . Nt reklaam hõlmab trükiseid, raadiot ja televisiooni ning väliseid reklaamikandjaid. Isiklik müük hõlmab presentatsioone, nn tasuta lõunaid ning ergutusprogramme. Müügitoetusel on vahendiks auhinnad , allahindlused , kupongid, võistlused , demonstratsioonid ning jaemüügis toimuvad väljapanekud . Otseturundus hõlmab katalooge, telefonikõnesid, müügiesitlusi jms.

Turunduskommunikatsiooni protsess ja planeerimine, eelarve ning elluviimine
Kommunikatsiooni protsess koosneb:
1. Saatja : osapool, kes saadab teisele osapoolele sõnumi,
2. Kodeerimine : protsess, mis paneb kavatsetud sõnumi sümbolite keelde
3. Sõnum: sõnade, piltide ja sümbolite komplekt.
4. Kanal: kanal mille kaudu sõnum liigub saatjalt vastuvõtjale.
5. Dekoreerimine : tegevus, kus vastuvõtja annab kodeeritud sõnumile tähenduse.
6. Vastuvõtja: võtab saadetud sõnumi vastu
7. Reaktsioon: vastuvõtja reaktsioon saadud sõnumile.
8. Tagasiside: tegevus, kus sõnumi saaja vastab sõnumi saatjale.
9. Müra : protsessi vahel toimuvad plaanivälised moonutused.
Planeerimise etapid:
1) sihtgrupi määramine - kellele tahetakse sõnum saata?
2) turunduskommunikatsiooni eesmärkide piiritlemine - eesmärk kliendi suunamine ostuni
3) Sõnumi koostamine - Pärast turunduskommunikatsiooni eesmärkide piiritlemist tuleb koostada võimalikult tõhus sõnum. Sõnum peab tekitama huvi, äratama soovi ja panema tegutsema.
4) sõnumi saatmise kanali valimine - kaks võimalust personaalne või massikommunikatsioon
5)Tagasiside kogumine, et mõõta promotsiooni tulemust - pärast tagasisidet hakkab kõik otsast peale.
Müügitoetuste eelarve kujundamine: võimaluste piires, % käibest, konkurentsi pariteedi alusel, ülesannetest lähtudes.

Kommunikatsioonikanalid
Kommunikatsioonikanalid - kanalid mille kaudu asutused saavad näidata oma kaupa ja teenuseid ja tutvustada neid avalikkusele.

Integreeritud turunduskommunikatsioon
Integreeritud turunduskommunikatsioon - selle kontseptsiooni kohaselt ettevõtted integreerivad ja kooskõlastavad oma kommunikatsiooni, et edastada selget, järjepidevat ja kaasahaaravat sõnumit ettevõttest endast ja tema toodetest.

Isiklik müük – müügiprotsessi etapid, müügiesindaja /müüja funktsioonid

Isiklik müük on interaktiivne inimestevaheline kommunikatsioon kas näost näkku, telefoni või muu kanali teel, et luua suhteid või genereerida müüki. Isiklik müük toimub kahe või enama inimese suhtlemise tulemusena - võimaldab luua pikaajalisi suhteid ettevõtte ja tarbija vahel, sõnumi saaja saab anda otsest tagasisidet, müük on mõjus.

Müügiprotsessi etapid: Soovitav müük - jätkusidemed - ettevalmistus - ostjate valik ja hindamine - lähtekontakt (planeerimine, sideme loomine, huvi äratamine, potentsiaali hindamine) - kauba esitlemine - vastuväidete käsitlemine - müügi sulgemine.

Müügi stimuleerimine - olemus, eesmärgid, võtted
Müügitoetus (müügistimuleerimine) - lühiajaline tegevus, millega püütakse mõjutada tarbijaid tooteid või teenuseid ostma. Kaks peamist funktsiooni: informeerida ja motiveerida .
Olulisemad eesmärgid müügitoetuse juures on (rõhuasetus sõltub toote elutsükli faasist):
1.Nii lõpptarbijate kui ka vahendajate informeerimine uutest toodetest.
2.Tarbijate veenmine ostma neid tooteid, mille olemasolust ollakse juba teadlikud, ostukäitumise ja kindla kaubamargi valiku mõjutamine .
3.Tarbijatele juba hästi juurdunud kaupade olemasolu ja kättesaadavuse meenutamine .
Eesmärgiks on tarbijakäitumise viivitamatu mõjutamine - meelitada mittekasutajaid prooviostule, suurendada kordustarbimist, kaitsta turuosa, toetada reklaamikampaaniat, tõsta vahendajate koostöösoovi, soodustada impulssoste, mõjutada kahtlejaid tegema otsust, võita kliente konkurentidelt, panna edasimüüjad aktiivsemalt pakkuma, suurendada käivet, premeerida lojaalseid kliente, parema riiulikoha saamine ja uute toodete müügile võtmine.
Stiimulid , mida rakendatakse, peavad olema sellised, et mõju avaldub koheselt. Lõpptarbijale või jaemüüjale suunatud soodustused on seotud tõmbestrateegia rakendamisega. Konkreetsete vahendite valik sõltub eesmärgist, kuid suures plaanis võib erinevad meetmed jaotada järgmistesse gruppidesse : 1)hinna pakkumine e. ergutushind (alandatud hinnad, sooduskupongid, talongid, mis annavad õiguse allahindlusele)
2)Pakkumine naturaalses vormis (toote-näidised, preemiad)
3)Pakkumise aktiviseerimine (konkursid, mängud, loteriid)
4)Esitlus müügikohal, müügi kohtreklaam (riiulisildid, reklaamkirjed pakkimisvahenditel, väljapanekud vahekaikude otstes ja eraldi püstvitriinides, kuvarid , siseraadiod, näitused jne) .

Reklaam – olemus, eesmärgid, sõnumi ja kanali valik
Reklaam on mitteisiklik massiteabelevi kanalite kaudu edastatav sisendava iseloomuga teave, mille eesmark on propageerida teatud tooteid, teenuseid, organisatsioone või ideid. Reklaam on igasugune makstud, mitteisiklik ideede, toodete või teenuste esitlus, mida tehakse Eesmärgiks - brändi tuntuse suurendamine, esmaostjate arvu suurendamine ( %), kordusostjate arvu suurendamine (%), kordusostjateks viimine esmaostjatest (%), brändi või ettevõtte maine parandamine, uue hinna, ostukoha või lisahüvede tutvustamine, muud eesmärgid. Reklaami eesmärgiks on ka ettevõtte kasumi maksimeerimine.
Kanaliteks on: televisioon, internet , raadio, ajakirjandus , WOM.

Avaliku arvamuse kujundamine – olemus ja kanalid
Suhtekorraldus on järjepidev ja plaanipärane kommunikatsiooni juhtimine, et luua ja säilitada kahepoolsed heatahtlikud suhted organisatsiooni ja tema sihtgruppide vahel.
Peamised eesmärgid on üldsuse mõjutamine, positiivse suhtumise loomine, ettevõtte maine kujundamine, visuaalse identiteedi loomine, negatiivsete kuulujuttude ennetamine jms analüüsivad, ennetavad ja nõustavad tegevused.
Eristatakse ettevõtte sise- ja väliskommunikatsiooni. Sisekommunikatsioon on suunatud peamiselt oma töötajatele. Kasutatakse kõikvõimalikke massimeediakanaleid.
Kanalid – massimeedia, TV, ajakirjad , raadio

Promotsioonistrateegiad
Tõukestrateegia (pushing strategy ) korral tõugatakse toode läbi turustuskanali kasutades seejuures erinevaid meetmeid kanali lülide vahelise koostöö tagamiseks. Isiklik müük, reklaam, müügi edendamise meetmed jms on suunatud sellele, et veenda vahendajaid töötama koos toote turustamise nimel.
Tõmbestrateegia (pulling strategy) tekitab tarbijate nõudluse tootele, mis omakorda tagab tema turustamiseks vajaliku turustuskanali huvi ja toetuse. Müügitoetusmeetmed on sellisel juhul suunatud lõpptarbijale.
Õppeaine „Turundus“ põhimõisted. Kursuse lõpul peate olema võimeline selgitama mõistete olemust.
Turundus
Vajadus
Nõudlus
Toode
Kaup
Teenus
Turundusmeetmestik
Turunduse kontseptsioonid
Turunduse mikro- ja makrokeskkond
Lõpptarbija
Äritarbija
Ostuosalus
Võrdlusrühm
Arvamusliider
Taju
Väärtushinnang
Hoiak
Ostuprotsess
Tuletatud nõudlus
Sihtturundus
Sihtturg
Segment
Konkurentsieelis
Eristumine
Positsioneerimine
Toote paradigma (toote kolm tasandit)
Kvaliteet
Mugavustooted
Valiktooted
Eritooted
Mitteotsitavad tooted (võõrtooted)
Tabutooted
Sortiment (sh kaubagrupp )
Tootekompleks (sh tooteseeria)
Toote elutsükkel
Kaubamärk
Bränd
Otsene turustuskanal (otsekanal)
Kaudne turustuskanal (kaudne kanal)
Hind
Hinnalisand
Hinna marginaal
Kasumilävepunkt
Promotsioon
Reklaam
Isiklik müük
Müügitoetus (müügistimuleerimine)
Suhtekorraldus (avalikkussuhted)
Integreeritud turunduskommunikatsioon
Turundus - on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst . Turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine.
Vajadus - on inimese sisemine tung millegi järele.
Nõudlus - sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Kui aga on olemas soov ja ollakse nõus ka selle rahuldamise eest maksma, on nõudlus turul olemas.
Toode - pakkumine, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks, tarbimiseks või tähelepanu saamiseks.
Kaup - toode, mida on võimalik turul pakkuda, rahuldamaks tarbijate soove või vajadusi.
Teenus - tegevus, mida pakutakse müügiks, mis on oma olemuselt mittemateriaalne ja mille osutamisega ei kaasne mingi asja omandiõigust (nt. hotellindus , transport, remonditööd, juuksur jne) Turundusmeetmestik- kujundatakse lähtuvalt ettevõtte majandustulemusest ja edukusest nii lühiajalises kui pikaajalises perspektiivis. Samuti on vajalik luua tarbijatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe.
Turundusmeetmestik sisaldab 4 P-d: Produkt (toode), Price (hind), Place (koht), Promotion (edustus)
Kontseptsioon - strateegia, kuidas ettevõte seab oma sihid ja eesmärgid. Turunduskontseptsioone on 5:
* Tootmiskontseptsioon - Kaup peaks olema tarbijate jaoks odav ning kättesaadav. Kogu ettevõtte eesmärgiks on võimalikult efektiivne tootmine, madalad kulud ning massturundus. See kontseptsioon saavutab edu suurtel ning vähearenenud turgudel või seda kasutatakse lühikest aega, kui ettevõtte eesmärgiks on turu suurendamine.
* Tootekontseptsioon - keskendub tootele ning eeldatakse, et tarbija hindab toote juures kvaliteeti, tulemust ning innovaatilisust. Ettevõtted, kes seda kontseptsiooni kasutavad, keskenduvad kõrgtehnoloogilistele toodetele ning nende pidevale arendamisele.
* Müügikontseptsioon - seda kontseptsiooni iseloomustab agressiivne müügitegevus ja reklaam. Turunduse eesmärgiks on müüa rohkem asju rohkematele inimestele, teha seda sagedamini ja suurema raha eest, et saada rohkem kasumit. Samuti kasutatakse müügikontseptsiooni toodete puhul, mida tarbijad mingil põhjusel teinekord nii väga aktiivselt tarbida ei soovi, nt kindlustus, entsüklopeediad jne. Müügikontseptsioonil põhinevad nt igasugused osturallid, hullud päevad, tühjendusmüügid jne.
* Turunduskontseptsioon - ettevõtte eesmärkide ning konkurentsieelise loomiseks on tarvilik kõrgema tarbijaväärtuse loomine, kohaletoimetamine ning kommunikatsioon valitud sihtturgudel. Turunduskontseptsiooni aluseks on tarbijavajaduste väljaselgitamine, mõistmine ning rahuldamine. Turunduskontseptsiooni kohaselt peavad vahetuse aluseks oleva pakkumise puhul kokku saama tarbijate soovid ja vajadused ning ettevõtte eesmärgid ja sihid (kasum).
* Sotsiaalse turunduse kontseptsioon - tuntud ka kui sotsiaalselt vastutustundlik turundus. Lisaks turunduskontseptsioonile (tarbijavajadused + ettevõtte eesmärgid) pööratakse selles oluliselt tähelepanu ka eetilisele, keskkonna-, juriidilisele ja sotsiaalsetele aspektidele.
Turunduse mikro- ja makrokeskkond
* Mikrokeskkonna teguritena käsitletakse tarnijaid, tarbijaid, konkurente ja konkurentsisituatsiooni ning huvigruppe. nt. kui maakonnas tegutseb kaks väikest ehituskaupade kauplust ning poole aasta pärast avatakse uus ehitusmaterjalide ketikauplus.
* Makrokeskkonna moodustavad laiemad, mikrokeskkonda mõjutavad jõud, milleks on demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond. nt. iive on negatiivne, 18-24 aastaste inimeste osatähtsus rahvastikus suureneb, elanike reaalsissetulek langeb, reklaamitakse tervislikku toitumist..
Lõpptarbija- Tarbija, kes ostab kaupu ja teenuseid isiklikuks või pere tarbeks. Lõpptarbijad moodustavad tarbijaturu.
Äritarbija - Tarbija, kes ostab kaupu ja teenuseid ärilistel eesmärkidel moodustades ärituru.
Ostuosalus - näitab aktiivsust, mida inimene panustab ostmisega seotud tegevustesse. Osalus on aja ja pingutuste hulk, mida ostja investeerib toote otsingusse , hindamisse ja otsusesse , millist toodet osta.
Võrdlusrühm – rühm, mida võrreldakse mingi teise rühmaga. Näiteks luksuskaubad ja tarbekaubad
Arvamusliider - inimese jaoks oluline isik, kes kannab etalongrupi funktsiooni. Arvamusliidrina tajutakse nt eksperti konkreetses valdkonnas. Arvamusliidrid on ka perekonnaliikmed ja sõbrad. Turunduses kasutatakse arvamusliidritena nii kuulsusi, eksperte kui ka inimesi rahva seast.
Taju - tegelikkuse, selle esemete ja nähtuste peegeldamise protsess, mille käigus tunnetatakse ümbritsevat maailma.
Väärtushinnang – kõik, mida inimene peab elus tähtsaks ja oluliseks järgida.
Hoiak - suhteliselt püsiv, omandatud valmidus reageerida teatud objektide suhtes mingil kindlal soosival või mittesoosival viisil.
Ostuprotsess - protsess, mille käigus sooritatakse vajalik ost. Ostuprotsess võib kesta mõne minuti (leib, piim) või mitu kuud (kinnisvara). Üldiselt võib ostuprotsess olla sõltuvalt keerukusest ja infovajadusest rutiinne, limiteeritud või ulatuslik probleemilahendus .
Tuletatud nõudlus - terminit kasutatakse sellise nõudluse tüübi kirjeldamiseks, kui toode ise pole mõeldud lõpptarbimiseks , vaid seda kasutatakse mingite uute toodete valmistamiseks (nisu- pagaritoodeteks või makaronisaadusteks, mais ja oder jõusöödaks..)
Sihtturundus - Strateegia, mille puhul püüab ettevõte rahuldada teatud turusegmenti või -segmente. Sihtturunduse kasutamisel eeldatakse, et tarbijatel on erisugused omadused, vajadused ja soovid.
Sihtturg - Teatud grupp kliente, kellel on ühised soovid ja vajadused, kellele ettevõte suunab enda tooted
Segment - kindel sihtturg, mille jaoks kasutatakse erinevat turundusmeetmestikku
Konkurentsieelis - ettevõtte eelis konkurentide ees, nt madalamad kulud, ajalooline taust..
Eristumine - tegevus või omadus, mis teeb ettevõtte eriliseks ja sihtrühma poolt väärtustatuks.
Positsioneerimine - Toote, teenuse või ettevõtte imago loomise protsess sihttarbija teadvuses. Positsioonide määramisel on tähtis mõista, millised tunnused ja parameetrid on sihtrühma jaoks olulised.
Toote paradigma (toote kolm tasandit) - tähendab, et tootest tuleks mõelda kolmel tasemel- põhikasu, tegelik toode ja lisaväärtusega toode.
Kvaliteet - üks toote olulisemaid omadusi, kuna see määrab suuresti ära tarbija rahulolu tootega. Kvaliteeti võib defineerida kui vigade puudumist. Kvaliteet on toote võime rahuldada tarbija vajadusi ja soove.
Mugavustooted - sellised tooted, mida tarbija ostab tavaliselt tihti ja kohe, arvestades minimaalselt toote alternatiive ning kulutades ostmiseks minimaalselt aega ja energiat. nt seep , ajalehed, majapidamistarbed jne.
Valiktooted - tooted, mida ostetakse harvem ning nende ostmisel kaalub tarbija hoolikalt toote sobivust, kvaliteeti, hinda ja välimust. Valiktoodete ostmisel on ostja valmis kulutama ostmiseks oma aega ja energiat ning koguma informatsiooni alternatiivsete pakkumiste kohta. nt mööbel, rõivad , kodumasinad jne.
Spetsiaaltooted - tooted, mida iseloomustavad unikaalsed tunnused või ka bränd ning mille ostmiseks on tarbijad valmis kulutama veelgi rohkem aega, energiat ja raha. nt hinnatud brändiga autod, ehted , luksustooted, disainerirõivad.
Mitteotsitavad tooted - sellised tooted, mida tarbija kas ei tea või kui teab, siis tavaliselt ei mõtle nende ostmisele. nt. elukindlustus , doonorlus, kodu turvasüsteemid..
Tabutooted - sellised tooted, mida peetakse piinlikuks, solvavaks, sotsiaalselt mitteaktsepteeritavaks, kahjulikuks või vastuoluliseks suuremale osale rahvast. nt personaalsed hügieenitooted, mõned ravimid , inimese seksuaaleluga seotud tooted, sigaretid , karusnahksed tooted.. teenustest nt abort , vaimuhaiguse ravi, kunstlik viljastamine .
Sortiment (tootekompleks) - toodete ja tooteseeriate kogum, mida ettevõte müügiks pakub. Sortimendil on neli mõõdet : laius, pikkus, sügavus, kooskõlalisus .
Tooteseeria (kaubagrupp) - (tootesari) - sortimendi hulgas grupp tooteid, mis on üksteisega tihedalt seotud, sest nende funktsioonid on sarnased, nad kuuluvad ühe brändi alla, neil on sama sihtrühm , neid müüakse ühes ja samas müügikohas või ühesuguses hinnavahemikus. Erinevate tooteseeriate juures võivad olla veel all-tooteseeriad. Tooteseeriat saab iseloomustada pikkuse ja täiuse kaudu.
Toote elutsükkel - Toote elutsükkel koosneb 4 faasist: sisenemisfaas, kasvufaas, küpsusfaas ja langusfaas.
*Sisenemisfaasis on toote käive väike, kuna seda alles tutvustatakse turule. Tarbijad ei otsi toodet isegi siis, kui see oleks neile väärtuslik ja rahuldaks nende vajadusi.
*Kasvufaasis kasvab toote ostjate arv kiiresti, samas kui tööstusharu kasum hakkab faasi lõpuosas juba langema. Turule sisenevad konkurendid kas uut toodet jäljendades või olemasolevaid tooteid täiustades.
*Küpsusfaas saabub siis, kui koguturu käive stabiliseerub. Selles faasis on toode või teenus suuremale osale potentsiaalsetele tarbijatele juba tuttav. Konkurents on selles faasis kõige kõrgem. Üha rohkem hakatakse tarbijaid meelitama odavama hinnaga.
*Langusfaas - kui turule tuleb uus toode, mis asendab vana, siis on kätte jõudnud selle vana toote turu langusfaas.
Toote turu elutsükli pikkus ja faas sõltuvad sellest, kui täpselt on toote turg määratletud.
Kaubamärk - tootja või jaotaja registreeritud ja seadusega kaitstud brändi osa. Kaubamärk märgistab konkreetset toodet või kaupa, millel on patenteeritud logo, sümbol või kirjapilt ja mis eristab ühte toodet teisest. Kaubamärk on vaid üks osa brändist ning ainult nõrka või loomisfaasis olevat brändi võib samastada kaubamärgiga.
Bränd - väärtusloomesüsteem, mis kätkeb funktsionaalset kasu, lisaväärtust ja lubadust, mida tarbijad väärtustavad piisavalt, kulutamaks selle peale oma raha. Bränd on see, mida tarbija ostab. Bränd pakub lisaks materiaalsetele väärtustele ka emotsionaalseid, immateriaalseid väärtusi, aidates täita inimeste vajadust samastumise ja kindlasse sotsiaalsesse gruppi kuulumise järele.
Brändil on seda rohkem tarbijaväärtust, mida rohkem bränd on tuntud, mida rohkem tarbijad tajuvad seda kvaliteetse ja erilisena ning mida lojaalsem on brändi klientuur .
Brändi identiteet on brändi looja arusaam brändist - assotsioonide kogum, mida brändi looja soovib tarbijas tekitada.
Brändi imago on tarbija arusaam brändist - assotsioonide kogum, mida tarbija brändiga seostab.
Otsene turustuskanal (otsekanal) - liigutab kaubad tootjalt otse kliendini. On loodud selleks, et transaktsioon toimuks tootja ja tarbija vahel. Otsekanalit saab üles ehitada mitmeti. Müüa võib nö näost näkku - müük esinduses, ukselt uksele või üritusel. Teine võimalus on müüa distantsilt – postimüük (kataloogimüük või otsepost), e-kaubandus, telemarketing.
Kaudne turustuskanal (kaudne kanal) - liigutab kaubad tootjalt kliendini vahendajate kaudu. Kaup võib, aga ei pruugi, vahepeal omanikku vahetada. Kolm peamist kaudse kanali kasutamise põhjust:
* finantsvahendite nappus - Globaalse haardega tootjad (nt autotootjad) müüvad oma toodangut kümnete tuhandete kaupluste kaudu. Kõigi nende omamine käiks üle jõu ka maailma suurimatel kompaniidel
* Klientide ratsionaalsus - Enamikku tooteid ei saa eraldi müüa. Inimesed soovivad oma aega ratsionaalselt kasutada ja ostavad vajalikud kaubad kaubanduskeskustest, kuhu erinevad tooted on kokku kogutud. Ei ole mõeldav luua iga närimiskummi või hambapasta jaoks omaette vabrikupoode.
* Tootja ja tarbija huvide vastuolu - tootja on huvitatud tootma kitsast sortimenti suurtes kogustes, samas kui tarbija on huvitatud laias sortimendis väga väikestes kogustes.
Hind - mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas
Juurdehindlus - meetod, mille korral lisatakse omahinnale kindel juurdehindlusprotsent või summa
Hinnalisand - Hinnalisand ( tulumäär ), mis vastab summale, millest edasimüüja katab oma müügi- ning muud jooksvad kulud ning teenib täidetud ülesannetele kohase kasumi (arvestades kasutatud vara ning võetud riske).
Hinna marginaal- see osa hinnast , mis edasimüüja lisab tootjalt ostetud kauba hinnale otsa.
Kasumilävepunkt - punkt kus müügist laekuvad tulud ning tehtavad kulud on võrdsed
Promotsioon - moodus, kuidas ettevõtted püüavad saavutada oma reklaami- ja turunduseesmärke. Promotsiooni vormideks on: Reklaam, isiklik müük, müügitoetus, suhtekorraldus ning otseturundus.
Igal promotsiooni vormil on spetsiifilised tööriistad. Nt reklaam hõlmab trükiseid, raadiot ja televisiooni ning väliseid reklaamikandjaid. Isiklik müük hõlmab presentatsioone, nn tasuta lõunaid ning ergutusprogramme. Müügitoetusel on vahendiks auhinnad, allahindlused, kupongid, võistlused, demonstratsioonid ning jaemüügis toimuvad väljapanekud. Otseturundus hõlmab katalooge, telefonikõnesid, müügiesitlusi jms.
Reklaam - igasugune makstud, mitteisiklik ideede. toodete või teenuste esitlus, kus tellija on identifitseeritav.
Isiklik müük - müügipersonali poolt läbiviidud toote tutvustus, eesmärgiks luua kliendisuhe ja müük
Müügitoetus (müügistimuleerimine) - lühiajaline tegevus, millega püütakse mõjutada tarbijaid tooteid või teenuseid ostma
Suhtekorraldus - ühiskonnaga heade suhete loomine avalikkuse positiivse tähelepanu kaudu, mis saavutatakse info levitamise ja sündmuste korraldamisega. Ka kätkeb suhtekorraldus ettevõtte identiteedi loomist ning kriisikommunikatsiooni - negatiivse ja kahjustava info käsitlemist.
Integreeritud turunduskommunikatsioon - selle kontseptsiooni kohaselt ettevõtted integreerivad ja kooskõlastavad oma kommunikatsiooni, et edastada selget, järjepidevat ja kaasahaaravat sõnumit ettevõttest endast ja tema toodetest.

.DOCX Laadi alla originaalfail 23 lk · .docx · 215 allalaadimist

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #1

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #2

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #3

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #4

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #5

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #6

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #7

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #8

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #9

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #10

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #11

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #12

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #13

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #14

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #15

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #16

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #17

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #18

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #19

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #20

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #21

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #22

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult #23

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

215 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

solarstone79 Õppematerjali autor

Põhjalik valmistumine turunduse eksamiks.

ostuharjumus ne, ümber- segmentimin s ed, proovi- ja positsioonimi e, ümber- korduvostud, ne, positsioonimi turundusmiks turustruktuur ne, tarbijate , suhtumine , eluviis, reklaami, turundusmik turundusmik ettepanekud s s toote täiustamisek s Turundus kokkuvõte 1. Turunduse alusmudelid 4P mudel (enne seda oli Bordeni mudel) - keskendub tootele:  Price - Hind  Product - Toode  Place - Turustus  Promotion - Toetus 6P mudel:  Price - Hind  Product - Toode  Place - Turustus  Promotion - Toetus  People/personnel - töötajad  Process - protsess 7P mudel:  Price - Hind  Product - Toode  Place - Turustus  Promotion - Toetus  People/personnel - töötajad

Turundus

Rohkem sarnaseid