Test 1 mood, mediaan, aritmeetiline keskmine, asendikeskmine, mahukeskmine aritmeetiline keskmine, mood aritmeetiline keskmine, mood, mediaan, detsiilid detsiil, kvartiil lihtne harmooniline keskmine, kaalutud aritmeetiline keskmine, kaalutud harmooniline keskmine, lihtne aritmeetiline keskmine, mood, järjestusskaala kaalutud aritmeetiline keskmine, mediaan keskmise hinnaga, keskmine hind, arvukogumis, geomeetriline keskmine, harmooniline, aritmeetline mood, mediaan, harmooniline, aritmeetiline aritmeetiline, geomeetriline, harmooniline, mediaan Test 3 asümmeetriakordaja, püstakus, järku keskmoment, algmoment, tingmoment 1. 50 2. 65 3. 65 4. 90 5. 40 6. 70 kvartiilihaare, variatsiooniamplituud 3. 30 4. 10 5. 55,6 intervallskaala, standardhälve, püstakus kordaja, ekstsess järjestusskaala, mood, kvartiilhaare, standardhälbe valem, standardhälve tsebõsovi võrratus, variatsioonikoefit...
Hinded: 1 Diskreetsel juhuslikul suurusel võib olla kolm väärtust : väärtus "2" tõenäosusega 0,2; väärtus "4" tõenäosusega 0,5 ja väärtus "7" tõenäosusega 0,3. Selle juhusliku suuruse keskväärtus on Vali üks vastus. a. 4 b. 4,5 c. 4,33 Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 4 Hinded: 1 Erinevates mõõtühikutes mõõdetud osakogumite avaldamine ühtsetes mõõtühikutes on Vali üks vastus. a. tegurite summeerimine b. ühismõõdustamine c. agregeerimine Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 5 Hinded: 1 Kui n on kõigi katsetulemuste arv ja p klassikaline tõenäosus, siis soodsate katsetulemuste arv m leitakse järgmiselt Vali üks vastus. a. m = p / n b. m = n× p c. m = n / p Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 6 Hinded: 1 Sisenejate loendamine kaupluse ukse juures ja tulemuste ülesmärkimine on Vali üks vastus. a. otsene vaatlus b. eksperiment c. sekundaarne vaatlus Õige Selle esituse hinded: 1/1.
"4" tõenäosusega 0,5 ja väärtus "7" tõenäosusega 0,3. Selle juhusliku suuruse keskväärtus on Vali üks vastus. a. 4 b. 4,5 c. 4,33 Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 4 Hinded: 1 Erinevates mõõtühikutes mõõdetud osakogumite avaldamine ühtsetes mõõtühikutes on Vali üks vastus. a. tegurite summeerimine b. ühismõõdustamine c. agregeerimine Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 5 Hinded: 1 Kui n on kõigi katsetulemuste arv ja p klassikaline tõenäosus, siis soodsate katsetulemuste arv m leitakse järgmiselt Vali üks vastus. a. m = p / n b. m = n× p c. m = n / p Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 6 Hinded: 1 Sisenejate loendamine kaupluse ukse juures ja tulemuste ülesmärkimine on Vali üks vastus. a. otsene vaatlus b
802.3z, 1998, 1000BASE-X Gbit/s Ethernet üle kiudoptilise liini andmekiirusega 1 Gbit/s 802.3ab , 1999, 1000BASE-T Gbit/s Ethernet üle keerdpaarliini andmekiirusega 1 Gbit/s IEEE 802.3 standardid 5 802.3ac , 1998, Kaadri maksimaalne suurus on viidud kuni 1522 baidini, et võimaldada Q-märgendi kasutamist. Q-märgend sisaldab 802.1Q VLAN informatsiooni ja 802.1p prioriteetsusinformatsiooni 802.3ad , 2000, Linkide agregeerimine paralleellinkidele 802.3ae , 2003, 10 Gbit/s Ethernet üle kiudoptilise liini; 10GBASE-SR, 10GBASE-LR, 10GBASE-ER, 10GBASE-SW, 10GBASE-LW, 10GBASE-EW IEEE 802.3 standardid 6 802.3af, 2003, Toide üle Etherneti 802.3ah , 2004, Esimese miili Ethernet 802.3ak, 2004, 10GBASE-CX4 10 Gbit/s Ethernet üle kahesoonelise varjestatud kaabli 802.3an , töös, 10GBASE-T 10 Gbit/s Ethernet üle varjestamata keerdpaarliini
omavahel konkureerivate eesmärkide vahel • Uurimuse tulemused formuleeritakse majandusteoorias: 1) Majanduslike kategooriatena(hind, omahind, kasum) 2) Majanduslike protsessidena (spetsaliseerimine, intensiivistamine) 3) Seaduspärasustena, majanduslike printsiipidena • Ressursside parim ehk tulemuslikum kasutamine on teiste sõnadega majanduslik efektiivsus Majandusteooria • Põhimeetodiks on abstraheerimine, tasakaaluanalüüs ja agregeerimine • ABSTRAHEERIMINE – tulemusena saadakse majandusmudel; abstraheeritakse kahes mõttes: 1)reaalsusest väljaspool käsitlevat valdkonda ja 2) ebaolulised seosed valdkonna sees jäävad vaatluse alt välja • Majandusmudeleid pn võimalik esitada suulise kirjelduse (verbaalselt); arvuliste tabelite; matemaatiliste võrrandite (algebraliselt) või graafikute (graafiliselt) kujul. Põllumajanduse funktsioonid
tagasi. Bilansiline tasakaal turusituatsioon kus nõudlus ja pakkumine on väärtuselt võrdsed. Pareto efektiivne tasakaaluseisund tasakaaluseisundina on mikroökonoomikas kirjeldatavad ka situtatsioonid, kus hüve kogust või ühe osaleja heaolu ei ole võimalik suurendada, ilma et väheneks mõne teise hüve toodetav kogus või mõne teise osaleja heaolu. Tasakaalu all mõistetakse enamasti mingit soovitavat seisundit, vastab mudelis paika pandud tingimustele. Agregeerimine on seotud suure infokaoga. Lihtsustamine tingib selle, et mikroökonoomilised seosed on alati stohhastilistid- juhuslikud. Hüviseid kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks, nad võivad olla materjaalsed( kaubad) või mittematerjaalsed( teenused). Majapidamine on majandusüksus, millel onühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Homo oeconomicus- sihilikult lihtsustatud mudel. Tarbimiskomplekt-mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest hüvistest
Mahuarvutuste eesmärk on anda teavet projekti tööde mahtudest ja materjalivajadustest eelarve, kalenderplaani ja ressursiplaani koostamiseks. Ehituse töömahtude täpne arvutamine ja nende põhjal loetelude koostamine võimaldab ehitada säästlikult ning tagada tellijale kontroll ehitustööde käigu üle. 1. Algdokumentatsiooni tõlgendamine, st. informatsiooni, mida võib erinevatest dokumentidest leida, info omamine ja kasutamine. 2. Algdokumentatsioonis sisalduva info agregeerimine ja kujundamine mahuloeteluks vastavalt eelarvestusmeetodi poolt ette nähtud juhistele. Informatsiooni töötlemine eeldab teadmisi töömahtude liigendamise kohta ja üldiste ehitusprotsesside tundmist. 3. Eri eelarvestusmeetodite mõõtmiseeskirjade tundmine, mõõtmisrutiinide valitsemine ja mahtude arvutus mõõtude alusel. 5.2.Kirjelda mahuarvutusprotsessi ehitusfirmas. Ehitustöövõtu korralduses on oluline koht projektijärgsete töömahtude loeteludel. Mahuloetelude
finantsasutusi. Iga päev tehakse miljoneid otsustusi kaupade ja teenuste tootmise ning tarbimise, tööjõu pakkumise ja värbamise, krediidi ja maksete valdkondades. On mõeldamatu, et kogu selle andmehulgast lähtudes oleks võimalik iga majandussubjekti edasist käitumist prognoosida. Ülevaatlikkuse tagamiseks tuleb ühelaadsed majandusüksused agregeerida sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. Ainult makroökonoomiliste kontseptsioonide loomisel. Agregeerimine on seotud suure infokaoga. 1.1 Mikro- ja makroökonoomilise lähenemisviisi erinevused. Mikroökonoomiline lähenemisviis lähtub üksiksubjektist, käsitlus algab üksikust majandussubjektist nende otsuste koosmõjul formuleeruvad majandusprotsesside üldised seaduspärasused. Liigub üksikult üldisele. Keskseks probleemiks on valiku- ja jaotusprobleem. Mikroökonoomikas rakendab majandussubjekt optimaalsusprintsiipi.
mille kvantiteeti ta mõõdab→nt suurus pq toodangu maksumust konkreetsetes hindades. (toodete kogud q ja hulgihind p ; pq=maksumus). Kaudses tähenduses väljendab ühismõõtsustatud suurus korraga mõlema temas ühendatud kordaja majanduslikku sisu. Ühismõõtsustatud suuruste otsese ja kaudse tähenduse eristamisel tugineb hiljem teguriindeksite kahesugune tõlgendamine. 3. objekti agregeerimine . Ühismõõtsustatud suuruste ühendamisel, liitmisel ehk agregeerimisel saadakse uurimisobjektiks oleva nähtuse mahtu väljendavad agregaatsummad. Eespool toodud näites taandub agregeerimine eri toodete maksumuste liitmisel, mille tulemusel saadakse 2 avaldist ∑p0q0 ja ∑p1q1. 4. eemaldamine(elimineerimine) ja hüpoteetiline eksperiment. Teadusliku abstraktsiooni rakendamiseni jõutakse indeksi leidmise neljandal etapil. Objekti
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab ...
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab ...
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, ma...
F ( y ) = U I µ ir ( xi ) r r =1 i =1 implikatsioon reegli aktivatsioon eelduste täidetus IF U1 is A11 AND U2 is A21 THEN V1 is B1 agregeerimine OR IF U1 is A12 AND U2 is A22 THEN V1 is B2 Joonis 8. Järeldusalgoritmi operatsioonid ja nendele vastavad lingvistilised operaatorid. Mitme väljundiga süsteemide hägusa väljundi arvutamise eripäraks on, et operaatorit JA reegli väljundpooles ei käsitleta loogilise JA-na (mida tuleks realiseerida t-normi kaudu), vaid et iga hägus väljund F(yj) arvutatakse sõltumatult R
4.3.2. Töömahtude arvutuse mõiste ja osavaldkonnad Töömahtude arvutus – üksikute ehitustööde ja konstruktiivsete elementide koguste arvutus (enamasti seotud detaileelarvestamisega). Töömahtude arvutus käsitleb arvutuste alusdokumentides sisalduva informatsiooni muutmist objekti tervikuna kirjeldavaks arvutusmeetodi poolt määratletud mahupositsiooniks. Mahuarvutuse osavaldkonnad: 1) Algdokumentatsiooni tõlgendamine 2) Algdokumentatsioonis sisalduva info agregeerimine ja kujundamine mahuloeteluks vastavalt eelarvestusmeetodi poolt ette nähtud juhistele 3) Eri eelarvestusmeetodite mõõtmiseeskirjade tundmine, mõõtmisrutiinide valitsemine ja mahtude arvutus mõõtude alusel 4.3.3. Mahuloetelu koostamise üldpõhimõtted ja mahuarvutusprotsessi etapid Mahuloetelu koostamise alused: Joonis 4.2. Töömahuloendi koostamise skeem 12
VÄLISMÕJUD LOENG 1 MAJANDUSE JA KESKKONNA SEOSED: keskkond majand kahjulik mõju kahjulik mõju keskkonnapoliitika ÖKOSÜSTEEMI TEENUSED: kasu, mis saadakse otse ökosüsteemist (nt bioloogiline mitmekesisus, hingatav õhk, kvaliteetne vesi, süsiniku sidumine, jäätmete absorbeerimine, puhkevõimalused, esteetilised väärtused). KESKKONNAÖKONOOMIKA: saastamisprobleemi majanduslikud alused, poliitikad ja instrumendid saastamisprobleemiga tegelemiseks, keskkonnapoliitika majanduslikud efektid jms RESSURSIÖKONOOMIKA: loodusressurssi-de pakkumine, nõudlus ja jaotus, taastuvate ja taastumatute ressursside optimaalne kasutamine, ühiskasutuses ressursid jms ÖKOLOOGILINE MAJANDUSTEADUS: majandus ökosüsteemi osana, looduskapitali säilitamine, ökosüsteemi teenused jms JÄTKUSUUTLIKKUS: integreerib keskkonnakaitse, vaesuse vastu võitlemise ja põlvkondad...
c. Tööjõu tootlikus kvalitatiivne d. Tööjõukulu kvantitatiivne e. Toote hind kvalitatiivne f. Toodete hulk kvantitatiivne 3. Ebaühtlase kogumi mahu väljendamiseks tuleb osakogumite mahud avaldada ühtsetes mõõtühikutes. See tegevus on ühismõõdustamine. 4. Riigi sisemajanduse koguprodukti leidmisel summeeritakse kõigi tegevusharude koguproduktid. Sellise summeerimise nimetamiseks kasutatakse terminit agregeerimine. 5. Mingit nähtust kirjeldava suuruse arvväärtuse suhe eelmisel ajaperioodil olnud arvväärtusesse on ahelindeks 6. Alusindeks on järjestikuste ahelindeksite korrutis 7. Mingit nähtust kirjeldava suuruse arvväärtuse suhe baasperioodil olnud arvväärtusesse on alusindeks. 8. Diagrammil on toodud suuruse X ahelindeksi dünaamika. Millal suurus X vähenes, võrreldes eelmise aastaga? 00,01,07,08
majanduskäsitlus? Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesside üksiksubjekti (majapidamise, ettevõtte) tasandilt, makroökonoomikas aga kogu majanduse (riigi) tasandilt. 6. Millised on makroökonoomikas käsitletavad peamised turud ning millised majandusnäitajad igal turul kujunevad? Hüviseturg, tööjõuturg, kapitaliturg ja rahaturg. 7. Milleks on vajalik ja kuidas toimub majandusnäitajate agregeerimine? Millised võimalikud probleemid seonduvad agregeerimisega? Ülevaatlikuse tagamiseks tuleb ühelaadsed majandusüksused agegeerida sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. Ühte tüüpi vahetoimingud ühendatakse- majapidamissektorisse ühendatakse majandusüksused, mis on eelkõige tarbekaupade lõpptarbijad ja maksumaksjad. Vahendeid selleks saavad nad tööjõu müügist, tulusiiretest, individuaalsest tegevusest ja omandist
originaali mudeli vahekord: ühte objektidest võime käsitleda originaalina, teist aga mudelina. Objektide A ja B sarnasust tähistatakse A~B. Mudel peegeldab objekti alati lihtsustatult. Mudelid on kas materiaalsed või abstraktsed. Mudelites nagu süsteemideski, võib üheks muutujas olla aeg. Sellest tulenevalt on mudelid pideva ajaga või diskreetse ajaga. Ulatuslikult kasutatakse matemaatilisi mudeleid. Põhilised lihtsustamise printsiibid: muutujate agregeerimine, ekvivalenteerimine, sõltuvuste lihtsustamine, süsteemi dekomponeerimine 7. Protsessid. Determineeritud protsesside klassifitseerimine ja kirjeldamisviisid. Protsessid on üldjuhul olekud ja operaatorid ehk ajas muutuvad suurused, vektorid ja sündmused. Determineeritud protsess on protsess , mille tulevikku on võimalik täpselt prognoosida, vaja on vaid teada tema realisatsiooni, mis peaks olema piisava pikkusega. Minevikus toimunud protsessi kohta räägitakse
MURTUD, VÄLTIDA RISTUMIST JOONIS 5.4 3. ÜHEL AJAL TOIMUVATE TÖÖDE KUJUTAMISEKS TÄIENDAV SÜNDMUS JA SÕLTUVUS, ET VÄLTIDA KOODIDE KORDUMIST JOONIS 5.5 4. TÖÖ ALGUS ENNE EELNEVA TÖÖ LÕPPEMIST JOONIS 5.3 d 5. LISA SÕLTUVUSED, ET VÄLTIDA VALESID JÄRELDUSI JOONIS 5.6 JA 5.7 6. VOOLUDIAGRAMM VÕRKGRRAFIKUNA JOONJS 5.8 7. FRAGMENDI AGREGEERIMINE JOONIS 5.9 8. TUPIKUTE, SABADE JA TSÜKLITE VÄLTIMINE JOONIS 5.10 9. TARNETE TÄHISTAMINE JOONIS 5.11 10.GRAAFIKU KORRASTAMINE JOONIS 5.12 5.5.3. VÕRKGRAAFIKU ARVUTAMINE i TÖÖ ALGSÜNDMUS j TÖÖ LÕPPSÜNDMUS 47 i-j TÖÖ ti-j TÖÖ i-j KESTUS T
valimist. Eeltestimisel kasutatakse põhiliselt personaalintervjuud, mille abil saab kõige hõlpsamini väljatöötatud küsimuste kohta tagasisidet. Andmetöötlus Kui esmased andmed on kogutud, vajavad need tavaliselt esmast töötlust ja sellele järgnevat põhjalikku analüüsi. Andmetöötlust võib jagada viide alaetappi, mida alljärgnevalt ka lähemalt käsitletakse: Ankeetide ja andmete kontroll; Andmete kodeerimine; Andmesisestus; Kaalumine; Andmete agregeerimine. Andmete agregeerimine Uuringu info kättesaadavaks tegemiseks see reeglina agregeeritakse ehk leitakse mingi objektide grupi kohta kehtivad statistilised näitajad. Levinuim moodus agregeeritud andmete esitamiseks on andmetabel. Statistiline tabel ehk risttabel on (agregeeritud) andmete esitamise vorm, mis on üles ehitatud ridade ja veergudena. Tabeli aluseks on objektide loetelu, mida tabelisse mahutatud arvuseeriad iseloomustavad -- tabeli alus esitatakse reeglina ridades
4.3.2. Töömahtude arvutuse mõiste ja osavaldkonnad Töömahtude arvutus – üksikute ehitustööde ja konstruktiivsete elementide koguste arvutus (enamasti seotud detaileelarvestamisega). Töömahtude arvutus käsitleb arvutuste alusdokumentides sisalduva informatsiooni muutmist objekti tervikuna kirjeldavaks arvutusmeetodi poolt määratletud mahupositsiooniks. Mahuarvutuse osavaldkonnad: 1) Algdokumentatsiooni tõlgendamine 2) Algdokumentatsioonis sisalduva info agregeerimine ja kujundamine mahuloeteluks vastavalt eelarvestusmeetodi poolt ette nähtud juhistele 3) Eri eelarvestusmeetodite mõõtmiseeskirjade tundmine, mõõtmisrutiinide valitsemine ja mahtude arvutus mõõtude alusel 4.3.3. Mahuloetelu koostamise üldpõhimõtted ja mahuarvutusprotsessi etapid Mahuloetelu koostamise alused: Joonis 4.2. Töömahuloendi koostamise skeem 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
