Esitatav materjal ning sellest lähtuvad arutluskäigud peavad moodustama sisulise terviku. See omakorda peab olema liigendatud osadeks, mis käsitlevad kõik ühte aspekti tervikust ning järgnevad üksteisele loogiliselt. 4.Uurimustöö eelduseks on uuring, mis on piiratud uurimusülesande täitmine. 5.Referaat on refereering, uurimistöö on uurimus. 6.Plagiaat on loomevargus. Vältida saab seda viidete juurde lisamisega. 7.Uuringute liigid on kirjeldavad ja analüütilised. 8. Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb. 9. Peegeldus, annab lühivaate tehtud tööst: kes tegi, mida tegi, kuidas tegi ja sellele lisatakse oma arvamus 10
1. Mille poolest erinevad kvantitatiivne ja kvalitatiivne uurimus? Kvantitatiivuuringu põhieesmärgiks on saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Uuringu tulemus on vähe sõltuv uurija tõlgendusest ja näitajad arvulised. Kvaliteedi määrab valimi suurus, küsimused (tüüp, järjestus, ühemõttelisus, asjakohasus). Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. 2. Mis iseloomustab kvalitatiivset uurimust? Subjektiivne, induktiivne lähenemine, arusaamine, mõistmine, vähene uuritavate hulkk, usaldusväärsus 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutatakse kvalitatiivse uuringu läbiviimisel?
TEST1 Küsimus 1 Mis on turundus? a. Tegevuste kogum, mis hõlmab turundusuuringuid, toote kujundamist, jaotuskanalite valikut, hinnapoliitikat ja turunduskommunikatsiooni, sh müüki. b. Tegevuste kogum, mis hõlmab turundusuuringuid, kuid toote kujundane ja jaotuskanalite valikud pole olulised c. Tegevuste kogum, mis hõlmab müüki Küsimus 2 Mis on segmenteerimine? a. Pakutakse erinevate omadustega tooteid. b. Turu jagamine väiksemateks osadeks ehk turusegmentideks. c. Ettevõte üritab rahuldada kogu turu vajadusi. Küsimus 3 Mis on tarbijakäitumine? a. Sarnaste vajadustega tarbijarühm. b. See, kuidas tarbija toodet näeb. c. Toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtus ning tegevus. Küsimus 4 Millised on olulisemad positsioneerimise elemendid? a. Hind, müügikoht, konkurendid b. Kvaliteet, hind, müügikoht c. Hind, kvaliteet, teenindus, pakend, jaotusvõrk Küsimus 5 Teenindussfääri osatähtsus maailmas ... a. langeb b. p...
põhineb faktide kogumisel, süstematiseerimisel ja üldistamisel. Empiiriline tunnetus põhineb kogemuste üldistamisel. Nt- empiirilise tunnetuse puhul: inimene, keda usaldad, räägib sulle ühte fakti, kuigi andmed usaldusväärsetest allikatest räägivad teist, usud ikka inimest. Teaduslik tunnetus: uurid paljusid andmeid ja allikaid enne, kui teed järeldusi. 6) Koosta võrdlus kvantitatiivse ja kvalitatiivse meetodi kasutamise kohta. - Kvalitatiivuuring: nt inimeste käitumise vaatlemine, kus reaalselt mingeid kindlaid arvulisi väärtusi kirja panna ei saa. - Kvantitatiivuuring: nt istutame potti 2 lille. Anname mõlemale samade vahedega vett, hoiame neid samades tingimustes. Lillede kohta käivaid andmeid on võimalik arvuliselt mõõta ja statistiliselt analüüsida. 7) Mis on kognitiivsed eelarvamused ja kuidas need mõjutavad teaduslikku tunnetust?
Kvantitatiivse/kvalitatiivse uuringu erinevus?Kvantitatiivuuringkvantitatiivseid andmeid kogutaxe (statistiliselt) suurelt valimilt ja nende analüüsimisel kasut sageli statistilisi meetodeid.Tulemus sõltub valimi suurusest, tulemus arvuliselt esitatav.K.lähenemise korral järeldused deduktiivsedeeldataxe,et üldise puhul kehtiv on üldistav ka üksikjuhtumile.Uuring ei anna vastust küsimusele miks,vaid mida?Kui palju?Kes?Millal?Mis parem/halvem?Kvalitatiivuuring-viiaxe läbi statistiliselt väikesel valimil,tulemused saadaxe sisuanalüüsi teel ning pole arvulised.K.lähenemise puhul tehaxe järeldusi,liikudes üksikjuhtumilt üldisele e induktiivselt.lähenemise korral järeldused deduktiivsedeeldataxe,et üldise puhul kehtiv on üldistav ka üksikjuhtumile. Uuring annab vastuse küsimusele kuidas? Millist?Miks? Kvantitatiivuuringu meetodid? Küsitlus, eksperiment,vaatlus. Kvalitatiivuuringu meetodid?
Teine suur eesmärk on määratleda uimastisõltlaste rehabilitatsioonivajadused Tartus. Käesoleva töö põhiline uurimisküsimus on: Kui palju on Tartu linnas uimastisõltlasi? Kas Eestis kohta avaldatud suhtarvud elanike kohta on proportsionaalsed Tartu linna kohta? Lisaks vaadeldakse Tartu linnas tegutsevate narkomaanide eneseabigruppide põhjal narkomaanide rehabilitatsiooni vajadust. Uurimisülesanded: · tuua välja mida mõistetakse uimastisõltuvuse all; · viia läbi kvalitatiivuuring; · anda ülevaade uimastisõltlaste rehabiliatsioonivajadustest; · analüüsida tulemusi ja esitada järeldused, ettepanekud. Uurimisülesannete lahendamiseks tutvutakse erialase kirjandusega, läbiviidud rahvusvaheliste projektide materjalidega, uuringute, teadusartiklite, varem kaitstud asjakohaste lõputöödega ja internetiallikatega. 2 3.TEOREETILINE TAGAPÕHI JA METODOLOOGIA.
47. Valim – uurimiseks valitud populatsiooni e üldkogumi osa. N. 600 Eesti lasteaednikku aastal 2006, 10 Austraalia linna, 500 Maksimarketi klienti mai 2006- mai 2007, hallid hiired vms. 48. Kvalitatiivne uuring (Qualitative Survey) - annab vastuse küsimustele kuidas, millist, miks, millised omadused? Kogutakse vabas vormis antud vastuseid, hinnanguid, arvamusi. Vastused iseloomustavad vastajate konkreetseid kogemusi, veendumusi (eelarvamusi), tegevusmotiive ja käitumist. Kvalitatiivuuring viiakse läbi statistiliselt väikesel valimil ja ei ole reeglina laiendatav üldkogumile. 49. Kvantitatiivne uuring (Quantitative Survey) - annab vastuse küsimustele mida, kui palju, kes, millal, kus, mis on parem? Andmeid kogutakse (statistiliselt) suurelt valimilt ja nende analüüsimisel kasutatakse statistilisi meetodeid. Uuringu tulemuse täpsus sõltub valimi suurusest. 50. Pilootuuring – küsimustiku uuringueelne kontrollimine. Vähendab probleemide ja
▪ Sihtgrupp ▪ Hind ▪ Atraktiivsus 4 ▪ Nõudlusest ja pakkumisest juhitud tootearendus ▪ Pisiasjad 19. Selgita erinevust kvantitatiivse ja kvalitatiivse uuringu metoodika vahel. Kvantitatiivuuring - Kogutakse statistiliste meetoditega töödeldavaid andmeid, mis enamasti esitatakse arvulisel kujul, sh. statistika (demograafilised näitajad, faktid). Kvalitatiivuuring - Kogutakse enamasti mittearvulist infot: arvamused, ideed, vihjed, visioonid. Põhiline andmete kogumise viis on süvaintervjuud üksikisikute ja gruppidega. Milliseid turismiettevõtjate vahelisi koostöövõimalusi on olemas, üldista? 20. Milliseid analüüse viikase läbi turundus- ja äriplaani koostamiseks? • enese ja pere võimaluste ja soovide • konkurentide/koostööpartnerite • ettevõtte
Oluline, et õigeid küsimusi küsitaks õigetelt inimestelt. Valim ja üldkogum. Uurimistulemuste ja kasutatud metodoloogia kirjelduse avaldamine oluline selleks, et soovi korral saaks teha kordusuuringuid. 4. Teadusliku uurimismeetodi komponendid Vastus: Sotsiologia uurimismeetodid jagunevad kvalitatiivseteks (nt avatud intervjuud, osalusvaatluse tulemused) ja kvantitatiivseteks (küsitluste tulemused, arvulised andmed). 5. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid Vastus: Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb 6
nt baasuuring). Uuringuprotsessi etapid: Planeerimine - Strateegilised plaanid - Taktikalised plaanid - Andmebaasid 1.Uuringuprobleemi määratlemine (probleemid, võimalused; alternatiivsed otsused/lahendused; uuringu kasutajad) 2.Uuringu eesmärkide püstitamine 3.Teabeallikate määratlemine Uuringumetoodika väljatöötamine 4.Andmete kogumise metoodika (kvantitatiiv- ja kvalitatiivuuring) 5.Valimi määramine (üldkogum, valimi esinduslikkus) Uuringu teostamine 6.Andmete kogumine 7.Andmetöötlus ja analüüs 8.Tulemuste tõlgendamine ja esitamine (tulemuste raporteerimine, järeldused, soovitused) Valimivõtu meetodid: Juhuvalimid: Lihtne juhuvalim – igal üldkogumi liikmel võrdne tõenäosus sattuda valimisse, st üldkogumi nimekirjast valitakse juhuslikul viisil välja nii palju elemente kui
kus 5 tähendas ,,alati", 4 tähendas ,,sageli", 3 tähendas ,,vahetevahel", 2 tähendas ,,harva" ja 1 tähendas ,,üldse mitte". Ankeet on tabel 3 ( lisa 3). Küsimustiku vaatas üle uurimistööde kursuse õpetaja Eve Liis. Järgnevalt on välja toodud punktsummad, Young'i internetitesti põhjal, kus ta on määranud internetikasutajate tüübid. Tulemuste kokku arvestamine toimub iga küsimuse punkte kokku liites. Interneti programm, kus küsimustele vastati , liidab ise 13 Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. 16 Sõltuvushäired vastajate punktid kokku, seega on järeldused tehtud ühtselt kokku ( nii mehed, kui ka naised). Young'i punktid jagunevad:
Täiesti nõus Pigem nõus Ükskõikne nõus Üldse pole nõus 4.2. KVALITATIIVUURINGUD Eelpool kvantitatiivuuringud on struktuursed, suunatud suuremale valimile ning kuuluvad kirjeldavate uuringute hulka. Nende uuringute tulemuseks on numbrid, mida on võimalik esitada graafiliselt ja töödelda statistiliselt. Kvalitatiivuuringus, aga kasutatakse mitte-struktuurseid küsimusi, millele pole vastusevariante ette antud, mis on lahtised. Valimid on oluliselt väiksemad. Kvalitatiivuuring on tutvumisuuringu üks vorme ja selle eesmärgiks on välja selgitada inimeste motiivid, põhjused, arvamused, suhtumised. Kvalitatiivuuringute peamisteks uurimismeetoditeks on fookusgrupp ja süvaintervjuu. Fookusgrupi intervjuu kujutab endast sihipärast diskussiooni teatud teemal, mida tutvustab respodentide grupile grupijuht (moderaator). Fookusgrupi genereerimiseks soovitused: 1. võimalikult homogeenne 1. ei peaks olema tuttavad 2
Reklaame võib testida võrdlevana või ühekaupa (nn monaadtest). Monaadtesti korral hindab üks vastajate grupp ainult ühte reklaamikavandit ja teine samasuguse struktuuriga grupp teist kavandit, et vältida eelnevalt nähtud reklaami mõju teisele reklaamile antavatele hinnangutele. Meetodi valik sõltub paljus sellest, millistele küsimustele lahendust otsitakse. Heterogeense (laiapiirilise) sihtrühma korral on reklaami kvantitatiivne eeltestimine isegi hinnasäästlikum kui kvalitatiivuuring. Küsimustiku koostamisel jälgi, et kõik küsimused töötaksid, st mõõdaksid ühemõtteliselt olulisi aspekte, ja et tulemused oleksid kasutatavad. Nendele nõuetele vastavad paremini standardiseeritud küsimustikud. Ära siiski unusta, et iga testimisobjekt on unikaalne. Uuringufirma Research International konsultant Max Blackston ütles tänavu kevadisel reklaami efektiivsuse hindamise rahvusvahelisel konverentsil, et standardiseeritud
Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 97. Empiiriline keeleuurimine kogemustel põhinev keeleuurimine 98. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb (vrd kvalitatiivsed uurimismeetodid, mis kirjeldavad nähtusi). Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. 99. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumisajal kasutuses olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist.
Etappide teekond uuringu algusest on järgmine: Turunduse planeerimine ja infosüsteem (strateegilised plaanid, taktikalised plaanid, andmebaasid) -> 1.Uuringuprobleemi määratlemine (probleemid või võimalused, alternatiivsed otsused/lahendused, uuringu kasutajad) -> 2.Uuringu eesmärkide püstitamine -> 3.Teabeallikate määratlemine (esmased- ja teisesed andmed) -> 4.Andmete kogumise metoodika (kvantitatiivuuring, kvalitatiivuuring) -> 5.Valimi määramine (üldkogum, valimi esinduslikkus) -> 6.Andmete kogumine -> 7.Andmetöötlus ja analüüs -> 8.Tulemuste tõlgendamine ja esitamine (tulemuste raporteerimine, järeldused, soovitused). Valimivõtu meetodeid on mitmeid ning need jagunevad kahte põhigruppi: juhuvalimid (lihtne juhuvalim, süstemaatiline valim, kihtjuhuvalim, klaster- ehk territoriaaljuhuvalim) ja mittejuhuvalimid (omaotsustuslik valim, mugavusvalim, kvootvalim, lumepallivalim) 20
1.8.3 Sotsiaaltöö uurimisel kasutatavate kvalitatiivuuringute võimalused Lugeda: Lisa 1. Strömpl, J. Kvalitatiivsete meetodite kasutamise võimalustest sotsiaaltöö uurimisel. -- ajakiri Sotsiaaltöö 2/ 2004. Sotsiaalkonstruktsionistlikul teoorial põhineva kvalitatiivuuringu kasutamine avab uusi võimalusi sotsiaal- ja tervishoiualases uurimuses. Ei ole üllatav, et lääne sotsiaaltöö uurimine liigub selles suunas. Konstruktsionistlik kvalitatiivuuring võimaldab uurimistöö kaudu teha omal viisil sotsiaaltööd: osaleda sotsiaalsete probleemide formuleerimises ja lahendamises. See on üks võimalus teha sotsiaaltööd, mis on suunatud objekti (laias laastus sotsiaalsete probleemide) mõistmisele (Strömpl 2004: 31). Sotsiaalteaduslik uurimus seab uurija ette terve rea eetilisi nõudeid. Kvalitatiivsete meetodite kasutajad kogevad eetilist vastutust eriti. See vastutus puudutab mitte ainult
või sündmusi uuringupäevikusse mehaaniline registreerimine -- uuritava protsessi toimumist registreerib mingi mehaaniline seade, näiteks kaupluse külastajate loendur või tele-mõõdik skaneerimisuuring -- uuringu tüüp, mille korral info registreeritakse triipkoodi lugemise teel, näiteks kodudes teostatavate ostu-ja tarbimisuuringute korral. Valimi moodustamine Valimite kasutamine Sõltumata esmaste andmete kogumiseks kasutavast meetodist (kvantitatiiv- või kvalitatiivuuring), peab uuringu teostaja otsustama, kas koguda andmeid uurimise all oleva üldkogumi igalt liikmelt või piirduda ainult osaga üldkogumist ehk valimiga. Üldkogumiks Üldisemalt võib vaadelda kolme erinevat meetodid: 1. Kõikne uuring. Kõikne uuring on üldkogumi kõigi elementide täielik statistiline loendus ehk tsensus. Näiteks on kõikse uuringuga tegemist rahvaloenduse puhul. 2. Valikuuring. Valikuuringuks nimetatakse üldkogumi teatud elementide alamhulga uurimist või osalist
75. Kvalitatiivuuringud turismis Kvalitatiivne uurimus on mitteempiiriline ja subjektiivne. Teabe eritlus toimub töö käigus, uuring võiks sisaldada ka teise astme eritlust ja kodeerimist. Kvalitatiivse uuringu tulemused ei ole matemaatilised, vaid sõnalised kirjeldused ja hinnangud, mis selgitavad, kuidas, miks ja missugune. Sõnadega on võimalik täpsemalt ja iseloomulikumalt väljendada nähtusi ja hinnanguid. Kvalitatiivuuring keskendub mõistmisele, seletusele ja tõlgendamisele ja vähem kirjeldamisele, mõõtmisele ja defineerimisele. 76. Klientide segmenteerimine turismimajanduses Sihtturg on mitmekesine, kõigil oma eelistused ja vajadused seoses pakutavate teenustega 48 Potentsiaalsed kliendid sarnaste ootuste, vajaduste, soovidega Iga toode pakub huvi teatavale (kui suurele?) rühmale Sobivad tooted spetsiifilistele turusegmentidele Levinumad segmenteerimise meetodid: Reisi eesmärk
annaabi.ee 
