ja iriidiumi sulamist valmistatud prototüübi vastavate kriipsude vahel temperatuuril 0°C. a. Väär 1 m on pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/c sekundiga, kus c=299792458 m/s , on ühikusüsteemist sõltumatu konstant b. Tõene 7. Millist tüüpi mõõteskaaladega on tegemist? a. elektrilaeng (positiivne, negatiivne) nimiskaala b. tuule kiirus, meetrit sekundis suhteskaala c. mass kilogrammides suhteskaala d. maavärina tugevus Richteri skaala järgi (pallides) järjestusskaala e. temperatuur Celsiuse skaalas vaheskaala f. tuule tugevus Beauforti skaala järgi (pallides) järjestusskaala 8. Põhiline erinevus järjestusskaala ja suhteskaala vahel on see, et a. suhteskaala korral on jaotiste vahed ühesugused, järjestusskaala korral on jaotiste vahed määramata b
- Tegevusvaldkondade/vanuse/skaala omaduste/ülesande struktuuri/testiskooride interpreteerimise aluse järgi Peamised mõõteskaalad - Nominaalskaala – objektid mis erinevad omaduse poolest nt mehed ja naised - Järjestusskaala – suurused nt eesti maakonnad elanike arvu järgi - Vahemik/intervallskaala – mõõdetavate suuruste erinevus, järjestus ja võrdsed intervallid skaalapunktide vahel nt kraadid, t-test - Suhteskaala – kõik 4 põhiomadust ja kõige võimsam mõõtmisvahend. Lubab leida skaala üksikute väärtuste vahel suhteid nt rekatsiooniaeg, kaal ja pikkus - Likert skaala – hoiakute mõõtmise skaala - Stevensi skaalad – nominaal, ordinaal, intervall ja suhteskaalad Andmete kirjeldamise viisid Statistika mõistete kasutamise eesmärgiks on andmete korrektne kirjlendamine ja ülevaatlik summeerimine
5. Kilogrammi prototüüp on plaatina-iriidiumi sulamist valmistatud silinder. a. Õige 6. SI süsteemi pikkusühik 1 meeter on kaasajal defineeritud kui kaugus plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud prototüübi vastavate kriipsude vahel temperatuuril 0°C. a. Väär 7. Millist tüüpi mõõteskaaladega on tegemist? a. elektrilaeng (positiivne, negatiivne) - nimiskaala b. tuule kiirus, meetrit sekundis suhteskaala c. mass kilogrammides - suhteskaala d. maavärina tugevus Richteri skaala järgi (pallides) - järjestusskaala e. temperatuur Celsiuse skaalas - vaheskaala f. tuule tugevus Beauforti skaala järgi (pallides) järjestusskaala 8. Põhiline erinevus järjestusskaala ja suhteskaala vahel on see, et a. suhteskaala korral on jaotiste vahed ühesugused, järjestusskaala korral on jaotiste vahed määramata
N: mees/naine; eestlane/soomlane/hispaanlane Ordinaalskaala (järjestikskaala)– näitab andmete järjekorda, seejuures intervallid ei ole ühepikkused, vaid võivad olla suhtelised väärtused. N: koolihinded („väga hea“ ehk „5“ kuni „mitterahuldav“ ehk „1“); suurepärane/väga hea/hea jne Intervallskaala (vahemikskaala) – kõik vahemikus on ühepikkused ning nullpunkti asukoht on kokkuleppeline. N: Celsiuse temperatuuriskaala; vanusevahemikud 15-19 / 20-24/ 25-29 Suhteskaala – nullpunktil on sisuline tähendus. N: pikkusmõõt, massimõõt 1.2 Mida võimaldab mingi skaala (asenda konkreetne skaala) Nominaalskaala =/≠ Ordinaalskaala =/≠ ; Intervallskaala =/≠ ; ; +/− Suhteskaala =/≠ ; ; +/− ; ×/÷ 2 Ühe tunnuse analüüs 2.1 Kvantiilid - kirjuta välja kvartiilide 1,2 ja 3 väärtused
staatuse ja identiteedi võimaldaja,töö aktiivsuse allikas. Herzberg´i 2-faktoriline tööga rahulolu teooria(1968) Tööga rahulolu ning rahulolematust põhjustavad tegurid erinevad ning sõltumatud.Sellise lähenemise alusex on 2 tüüpi inimlikke vajadusi:+nn bioloogilised baasvajadusedhügieenifaktori tegurid,+ inimesele ainuomased vajadused (saavutamisvõime, motivatsioonifaktori tegurid. Vastaja demograafilised andmedandmed in kohta,mis kirjeldavad tema positsiooni rahvastikus. Suhteskaala Skaalal kõik 4 skaala omadust: erinevus,suurus,võrdne intervall,nullpunkti olemasolu. Intervallskaala Intervallid väärtuste vahel on võrdsed läbi kogu skaala (nim ka vahemikskaala).Nt. -20 -10 0 +10 +20 10. Nominaalskaala tunnused ja näide? Mõõdab üksnes erinevuste omadust. Nt. 1 2 3 4 5 Vallaline Abielus Vabaabielus Lesk Lahutatud 11. Ordinaalskaala tunnused ja näide? Ehk järjestusskaala mõõdab erinevust suuruses. Nt
Näiteks: haridustase, erinevad nõustumise (olen täiesti nõus; olen nõus; ei ole nõus; ei ole üldse nõus) või meeldivuse hinnangud vms. · Arvtunnused Mõõdetud arvulisena Võib eristada kahte arvtunnuste mõõtmise skaalat · Vahemikskaala: sel juhul on kõigi skaalapunktide vahemikud võrdsed, kuid skaala nullpunkt pole üheselt määratud · Suhteskaala: sel juhul on skaalapunktide vahemikud võrdsed ja ka nullpunkt on määratud. Näiteks: sissetulek, pikkus, kaal, temperatuur, vanus, laste arv Veel tunnuste liigitamise võimalusi: · Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused · Diskreetsed ja pidevad tunnused · Kategoriaalsed tunnused: diskreetne kvalitatiivne tunnus · Binaarsed ehk dihhotoomsed ehk kaheväärtuselised tunnused
(näited: mehed-naised sootunnusena; Tallinn- Pärnu-Tartu-Saaremaa ... elukohana) Järjestusskaala: mõõdab erinevust väljendatuna mingi suurusena. Mõõtmise alusel saame objekte juba järjestada (näiteks kõik meestuttavad meeldivuse järjekorras; kõik Eesti maakonnad elanike arvu järgi). Vahemikskaala ehk intervallskaala: arvestab mõõdetavate suuruste erinevust, järjestust ja võrdseid intervalle skaalapunktide vahel. Nullpunkt on kokkuleppeline (Celsius) Suhteskaala: omab kõiki 4 põhiomadust. Seega on ta kõige võimsam mõõtmisvahend. Suhteskaala lubab leida skaala üksikute väärtuste vahelisi suhteid (sellest ka nimetus). Näit. kui keegi täidab ülesande 2 minutiga, teine aga 4 minutiga, siis võime öelda, et esimene on 2 korda kiirem kui teine. 24. Mõõtmisprotseduuride üldine jaotus: psühhofüüsikaline ja psühhomeetriline skaleerimine; summeeritud hinnangute skaala (nn Likerti skaala).
keskmist vms. 3. Intervallskaala (scale). Skaalajaotuse intervallid on täpselt ühepikkused. Näiteks inimese vanus, testimisel saadud õigete vastuste arv, ülesande lahendamiseks kulunud aeg, pulsi sagedus, töötajate arv. Intervallskaalad jagunevad veel kaheks: 5 · vahemikskaala - nullpunkti asukoht on kokkuleppeline (Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks, aeg). Võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid. · suhteskaala - nullpunkt on fikseeritud absoluutselt (pikkus, kaal). Intervallskaala võib olla a) diskreetne, b) pidev. Informatiivsuse poolest on nominaalskaala kõige madalam ja intervallskaala kõige kõrgem. Nominaaltunnuseid ja järjestustunnuseid nimetatakse ka kvalitatiivseteks tunnusteks. Intervallskaalal mõõdetud tunnuseid nimetatakse kvantitatiivsteks ehk lihtsalt arvtunnusteks. Arvtunnuse võib teisendada järjestustunnuseks või nominaaltunnuseks. Vastupidine
Näiteks: haridustase, erinevad nõustumise (olen täiesti nõus; olen nõus; ei ole nõus; ei ole üldse nõus) või meeldivuse hinnangud vms. · Arvtunnused Mõõdetud arvulisena Võib eristada kahte arvtunnuste mõõtmise skaalat · Vahemikskaala: sel juhul on kõigi skaalapunktide vahemikud võrdsed, kuid skaala nullpunkt pole üheselt määratud · Suhteskaala: sel juhul on skaalapunktide vahemikud võrdsed ja ka nullpunkt on määratud. Näiteks: sissetulek, pikkus, kaal, temperatuur, vanus, laste arv Veel tunnuste liigitamise võimalusi: Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused Diskreetsed ja pidevad tunnused Kategoriaalsed tunnused: diskreetne kvalitatiivne tunnus Binaarsed ehk dihhotoomsed ehk kaheväärtuselised tunnused
eelistused, rahulolu, tegevusnäitajad, suhted…. • Muutujate valik SKALEERIMINE • Skaala: nähtuse klassifikatsioon, jaotamine ühikuteks • Skaala sõltub uuritavast nähtusest ja valitud muutujatest + meetodist ja ressursist • Unidimensionaalsed ja multidimensionaalsed muutujad • Tulemus: üldistatus vs detailsus • Üldine jaotus: nominaal ja ordinaalskaalad • Järjestus-, intervall-, ja suhteskaala • Levinumad skaalatüübid LOUIS THURSTONE SKAALA(1982) • Lihtne ordinaalskaala • Esimene formaalne hoiakumõõtmise instrument • Elust lähtuv skaala konstrueerimine • Näide: hoiakud kiriku ja religiooni suhtes THURSKONE SKAALA NÄIDE • Kirik on inimese ja ühiskonna õiglustunde võimas kujundaja • Mulle meeldib kirikus käia, ma saan sealt tuge ja õigeid mõtteid • Mulle meeldib kirik sõbraliku ja toetava õhustiku pärast
keskmised, suured – küsitlus: "poolt", pigem poolt kui vastu", "pigem vastu kui poolt", "vastu" – intervallid skaalajaotuste vahel pole võrdsed Intervallskaala – skaalajaotuste intervallid on võrdsed Vahemikskaala – nullpunkti asukoht kokkuleppeline – ajaskaala, Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks – võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid Suhteskaala – nullpunkt fikseeritud absoluutselt – objekti pikkus, kaal, töötajate arv, käive, mingi tegevuse jaoks kulunud aeg Kuidas arvväärtused esinevad? Diskreetne skaala Pidev skaala Nimiskaalas ja järjestusskaalas mõõdetud tunnused – kvalitatiivsed tunnused Intervallskaalas mõõdetud tunnused – kvantitatiivsed tunnused Süstemaatiline viga – ebatäpne mõõtmisvahend (kell, kaal) või halvasti sõnastatud küsimus ankeedis
tulemused); skaala skoorid, mis ei saa olla tegelik null ( temp.); skoorid, kus pole selge, et null tähendab mingi joone puudumist (nt matemaatiliste võimete test); enamiku isiksuseskaalade skoorid, mis põhinevad teatud hulgale väidetele antud hinnangute kokku lugemisel. Matemaatilised tehted: liitmine, lahutamine, aritmeetiline keskmine, standardhälve, lineaarkorrelatsioon. Regressioonianalüüs; t- test, dispersioonianalüüs. Andmete tüüp: skoor Suhteskaala- ül täitmiseks kuluv aeg; teatud aja jooksul antud vastuste/ lahendatud ülesannete arv; objekti kaal; objekti mõõdud; tuvastatud objektide arv; teatud aja jooksul tehtud vigade arv; teatud tüüpi vastuste proportsioon. Matemaatilised tehted: liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine. Variatsioonikordaja. Andmete tüüp: skoor. Skaalade tüübid: subjektiivne otsus; otsus tõlgitakse skaala näitajaks.
hobuste võiduajamisel. Ebavõrdsete vahemike puhul ei saa me kasutada aritmeetilist keskmist. 3) Vahemikskaala – mõõteskaala, millel on võrdsed vahemikud, kuid puudub tegelik nullpunkt (nt temperatuuriskaala). Saab teha enamik matemaatilisi tehteid ja kasutada tavapärast järeldavat statistikat. Nt IQ ja SAT-i skoor – neil ei ole tegelikku nullpunkti. Ka Fahrenheiti ja Celsiuse skaalad. 4) Suhteskaala – kõige kõrgemat tüüpi mõõteskaala, millel on tegelik nullpunkt ning millel mõõdetud skooridega on lubatud kõik matemaatilised tehted. Tal on kõik 4 omadust (erinevus, suurus, võrdsed vahemikud ja tegelik nullpunkt). Saab teha enamik matemaatilisi tehteid ja kasutada tavapärast järeldavat statistikat. Nt Kelvini skaala (olemas nullpunkt). Likerti skaala ● suhtumisi ja arvamusi uuriva küsimustiku skaala, mis määrab ära
Nende skaalade põhiiseloomustus on antav eelnimetatud omaduste olemasolu v. puudumise kaudu. Iga järgmine skaala allpool toodud loetelus on enaminformatiivsem eelmise suhtes, s.t. sisaldab omadusi, mis on kõigil eelnevatel, kuid lisaks alati ka ühe uue põhiomaduse. Siit tuleneb kaks tähtsat järeldust: 1) andmeid, mis on kogutud näiteks suhteskaalal (kõige informatiivsem), tohib töödelda statistiliste meetoditega, mis sobivad kolme madalama skaala jaoks, KUID ainult suhteskaala jaoks sobivaid meetodeid EI TOHI rakendada mõne madalamal skaalal kogutud andmehulga jaoks; 2) mida rohkem on antud skaalal eelpool nimetatud omadusi, seda rohkem informatsiooni nad sisaldavad ning täpsemaid järeldusi lubavad teha. Skaalade põhitüübid (nn. Stevensi skaalad): NOMINAALSKAALA 1. mõõdab, kas objektid mingi omaduse poolest erinevad ja mitte midagi muud. Nominaalskaala jaotab objektid v. omadused
sugu, kodulinn, rass jms) o Ordinaalne ehk järjestusskaala – eristab andmeid ja annab suuna, kuid mitte vahemike (nt haridustase või subjektiivne rahulolu) Pidevad muutujad o Intervallskaala – eristab andmeid, annab suuna ja vahe nende suuruste vahel, kuid puudub nullpunkt (nt temperatuur Celvini või Farenheiti skaalal (Kelvini skaalal on defineeritud absoluutne nullpunkt -273,15°C)) o Suhteskaala - eristab kõiki eelnevaid punkte, kuid lisaks eksisteerib ka nullpunkt (nt raha) o Lickerti skaalal tehtud mõõtmisi on lubatud käsitleda vajadusel pideva muutujana Jaotused (normaaljaotus, negatiivne asümmeetria, positiivne asümmeetria): Andmetöötluse alused: Valemid ja tähised n või N – juhtumite arv x – muutuja X̅ või µ – keskmine i – indekseerimistähis
Nende meetodite rakendamisel on põhiprobleemiks hoiakute kvantitatiivne (numbriline) mõõtmine. Mõõtmist antud kontekstis defineeritakse kõige laiemas mõistes, kui numbriliste väärtuste omistamist objektidele ja sündmustele vastavalt teatud reeglitele. Kuna arvtulemused määratakse erinevate reeglite põhjal, siis viib see ka erinevate mõõtmisviiside ja skaalade kasutamisele. Eristatakse nelja baasskaalat : nominaal-, ordinaal-, intervall- ja suhteskaala. 1. Nominaalne määratlemine – isikutele, objektidele omistatakse nende idenfitseerimiseks teatud numbrid. (Näit. Isikukood, rinnanumber). 2. Järjestamine – Objektid reastatakse mingi omaduse alusel 3. Intervallmõõtmine . Vastusevariantide väärtused määratakse skaalas, kus intervallid skaala erinevate väärtuste vahel on võrdsed ja on võimalik teada saada, kui “kaugel” on üksteisest erinevad vastusevariandid. (Näit. temp. mõõtmine)
o Reaumuri skaala R 0 29,6 80 o Kelvini skaala K 273 310 373 Kolme ülemise skaala puhul on 0 - punkt tinglik ja mõõtmisel minnakse sellest mõlemas suunas, kuid pole võimalik vastata küsimusele, mitu korda on 100 kraadi soojem kui 0 kraadi. Olukord Kelvini skaalaga on hoopis teistsugune IV. Proportsionaalskaala (suhteskaala) võimaldab eelmisele küsimusele vastamist. Proportsionaalskaala on skaala, millel on kindlalt fikseeritud 0 - punkt. Temperatuuri mõõtmisel on selliseks Kelvini skaala. Celsiuse skaala 0 kraadi ja 100 kraadi temperatuuri suhte võrdlemine Kelvini skaalat kasutades annab selleks suhteks 1,37. 0 kraadist Celsiuse juures kaks korda kõrgem o temperatuur oleks Kelvini skaala vahendusabi kasutamise tulemusena 546 C .
- Järjestusskaala – kasutatakse objektide järjestamiseks ühe või mitme tunnuse alusel, mõõteskaala arvulised väärtused määravad objektide järjestuse, aga ei edasta informatsiooni eelistuste kohta, puudub nullpunkt ja erinevuste mastaap (missivõistluste kolme parema järjestus). - Intervallskaala – kasutatakseobjektide omaduste erinevuste suuruse peegeldamiseks. Suvaline nullpunkt ja mastaap. - Suhteskaala – edastab objektide suhteid mingi omaduse alusel. On intervallskaala erijuhuks, mis saadakse skaala nullpunkti määratlemisel. - Vahede skaala – kasutatakse, kui on vaja selgitada välja, mitme ühiku võrra üks objekt ületab teist või mitme tunnuse alusel, intervallskaala erijuht, mastaabiühik määratletud (pikkus, kaal). - Absoluutskaala – intervallskaala erijuht, mis saadakse selle skaala nullpunkti ja ühiku määratlemisel.
järjestustunnuste analüüsimiseks, tulevadki sellest, et neile tunnustele ei saa tingimusteta rakendada aritmeetilisi tehteid. o Suhteskaalat (intervallskaalat) kasutatakse valdavalt füüsikaliste suuruste mõõtmisel. Suhteskaalale on iseloomulik väärtuste ühtelangevuse ja järjestuse peegeldumine, vahemike võrdsuse kajastamine ja väärtuste suhete võrdsuse kajastamine. Suhteskaala puhul on lubatud kogu matemaatiline aparatuur. NB! Enne tunnuse analüüsimist tuleb kindlaks teha selle tüüp, sest erinevat tüüpi tunnustega on lubatud erinevad statistikaprotseduurid. 8.5 Kõikne vaatlus ja valimvaatlus Kõikne vaatlus hõlmab objektiks oleva kogumi kõik üksikliikmed. Oma iseloomult ja taotlustelt on kõiksele vaatlusele väga lähedane rahvaloendus, mille käigus püütakse uurimisse haarata kõik inimesed mingi riigi territooriumilt
ja mis võimaldab kogutud hinnanguid statistiliselt võrrelda. Nominaalskaala on klassifitseeritud skaala, kus numbrid on vaid andmenimed (nt. 1=mees, 2=naine). Ordinaalne skaala kus numbrid esindavad mõõdetavate karakteristikute suhtelisi suurusi, nt esimene või teine tähtsuse järjekorras. Intervallskaalal on skaala võrdsed intervallid vastavad samaväärsetele muutustele mõõdetavas karakteristikus. Suhteskaala on intervallskaala alatüüp, mis mõõdab võrdsete intervallidega skaalal suhestatud väärtusi. Sõnastatud suhtevariantidega skaalasid võib kasutada nii sageduse hindamisel, mainekuvandi kui ka hoiakute mõõtmisel. Võrdleva skaala korral võrreldakse ühte objekti teisega ning saadakse suhteline eelistus. Paarisvõrdluse skaala puhul esitatakse vastajatele kaks alternatiivi, mille vahel palutakse neil skaalal määratleda kummale poole nende eelistus kaldub.
annaabi.ee 
