ja iriidiumi sulamist valmistatud prototüübi vastavate kriipsude vahel temperatuuril 0°C. a. Väär 1 m on pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/c sekundiga, kus c=299792458 m/s , on ühikusüsteemist sõltumatu konstant b. Tõene 7. Millist tüüpi mõõteskaaladega on tegemist? a. elektrilaeng (positiivne, negatiivne) nimiskaala b. tuule kiirus, meetrit sekundis suhteskaala c. mass kilogrammides suhteskaala d. maavärina tugevus Richteri skaala järgi (pallides) järjestusskaala e. temperatuur Celsiuse skaalas vaheskaala f. tuule tugevus Beauforti skaala järgi (pallides) järjestusskaala 8. Põhiline erinevus järjestusskaala ja suhteskaala vahel on see, et a. suhteskaala korral on jaotiste vahed ühesugused, järjestusskaala korral on jaotiste vahed määramata b
- Tegevusvaldkondade/vanuse/skaala omaduste/ülesande struktuuri/testiskooride interpreteerimise aluse järgi Peamised mõõteskaalad - Nominaalskaala – objektid mis erinevad omaduse poolest nt mehed ja naised - Järjestusskaala – suurused nt eesti maakonnad elanike arvu järgi - Vahemik/intervallskaala – mõõdetavate suuruste erinevus, järjestus ja võrdsed intervallid skaalapunktide vahel nt kraadid, t-test - Suhteskaala – kõik 4 põhiomadust ja kõige võimsam mõõtmisvahend. Lubab leida skaala üksikute väärtuste vahel suhteid nt rekatsiooniaeg, kaal ja pikkus - Likert skaala – hoiakute mõõtmise skaala - Stevensi skaalad – nominaal, ordinaal, intervall ja suhteskaalad Andmete kirjeldamise viisid Statistika mõistete kasutamise eesmärgiks on andmete korrektne kirjlendamine ja ülevaatlik summeerimine
5. Kilogrammi prototüüp on plaatina-iriidiumi sulamist valmistatud silinder. a. Õige 6. SI süsteemi pikkusühik 1 meeter on kaasajal defineeritud kui kaugus plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud prototüübi vastavate kriipsude vahel temperatuuril 0°C. a. Väär 7. Millist tüüpi mõõteskaaladega on tegemist? a. elektrilaeng (positiivne, negatiivne) - nimiskaala b. tuule kiirus, meetrit sekundis suhteskaala c. mass kilogrammides - suhteskaala d. maavärina tugevus Richteri skaala järgi (pallides) - järjestusskaala e. temperatuur Celsiuse skaalas - vaheskaala f. tuule tugevus Beauforti skaala järgi (pallides) järjestusskaala 8. Põhiline erinevus järjestusskaala ja suhteskaala vahel on see, et a. suhteskaala korral on jaotiste vahed ühesugused, järjestusskaala korral on jaotiste vahed määramata
on kokkuleppeline. N: Celsiuse temperatuuriskaala; vanusevahemikud 15-19 / 20-24/ 25-29 Suhteskaala – nullpunktil on sisuline tähendus. N: pikkusmõõt, massimõõt 1.2 Mida võimaldab mingi skaala (asenda konkreetne skaala) Nominaalskaala =/≠ Ordinaalskaala =/≠ ; Intervallskaala =/≠ ; ; +/− Suhteskaala =/≠ ; ; +/− ; ×/÷ 2 Ühe tunnuse analüüs 2.1 Kvantiilid - kirjuta välja kvartiilide 1,2 ja 3 väärtused Kvantiilid on korrastatud statistilise rea liikmed, mis jagavad rea n-ks võrdse liikmete arvuga osaks. Nt kvartiilid on 25%, 50% ja 75%. 2.2 Millised on keskmised Mahukeskmised: Aritmeetiline kekmine Harmooniline keskmine Astmekeskmine Geomeetriline keskmine Asendikeskmised:
Personaliuuringudeesmärk:otsuste tegemisex täiendava info kogumine,selle analüüs/ tõlgendamine Uuringule esitatavad nõudedusaldusväärne(objektiivsus,süsteemsus, selgus,kriitilisus) Teaduslik artikkel?Pealkiri,Autor,Kokkuvõteülevaade,Sissejuhatus, Teoreetiline ülevaade,Meetod,Tulemuste esitus ja analüüs,Arutlus,Kasut kirjandus Uuringu eetilise teotamise reeglid?Anonüümsus,Konfidentsiaalsus,Infomeeritus ja nõusolek, Vabatahtlikkus Kliendi õigused/kohustused uuringu tellimisel?Õigused:oodata uuringule objektiivseid/täpseid andmeid,nõuda uuringute eetilise teostamise põhimõtete järgmist,õigus kontrollida tehtud töö kvaliteeti Kohustused:avatus/koostöövalmidus suhetes uuringu teostajaga,mitte korraldada pseudo- e pilootuuringuid Kvantitatiivse/kvalitatiivse uuringu erinevus?Kvantitatiivuuringkvantitatiivseid andmeid kogutaxe (statistiliselt) suurelt valimilt ja nende analüüsimisel kasut sageli statistilisi meetodeid.Tulemus sõltub valim...
Näiteks: haridustase, erinevad nõustumise (olen täiesti nõus; olen nõus; ei ole nõus; ei ole üldse nõus) või meeldivuse hinnangud vms. · Arvtunnused Mõõdetud arvulisena Võib eristada kahte arvtunnuste mõõtmise skaalat · Vahemikskaala: sel juhul on kõigi skaalapunktide vahemikud võrdsed, kuid skaala nullpunkt pole üheselt määratud · Suhteskaala: sel juhul on skaalapunktide vahemikud võrdsed ja ka nullpunkt on määratud. Näiteks: sissetulek, pikkus, kaal, temperatuur, vanus, laste arv Veel tunnuste liigitamise võimalusi: · Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused · Diskreetsed ja pidevad tunnused · Kategoriaalsed tunnused: diskreetne kvalitatiivne tunnus · Binaarsed ehk dihhotoomsed ehk kaheväärtuselised tunnused
mõõdab erinevust väljendatuna mingi suurusena. Mõõtmise alusel saame objekte juba järjestada (näiteks kõik meestuttavad meeldivuse järjekorras; kõik Eesti maakonnad elanike arvu järgi). Vahemikskaala ehk intervallskaala: arvestab mõõdetavate suuruste erinevust, järjestust ja võrdseid intervalle skaalapunktide vahel. Nullpunkt on kokkuleppeline (Celsius) Suhteskaala: omab kõiki 4 põhiomadust. Seega on ta kõige võimsam mõõtmisvahend. Suhteskaala lubab leida skaala üksikute väärtuste vahelisi suhteid (sellest ka nimetus). Näit. kui keegi täidab ülesande 2 minutiga, teine aga 4 minutiga, siis võime öelda, et esimene on 2 korda kiirem kui teine. 24. Mõõtmisprotseduuride üldine jaotus: psühhofüüsikaline ja psühhomeetriline skaleerimine; summeeritud hinnangute skaala (nn Likerti skaala). Psühhofüüsikaline skaleerimine: mõõtmine skaaladel, millel on hästi defineeritud sisendid ja väljundid
keskmist vms. 3. Intervallskaala (scale). Skaalajaotuse intervallid on täpselt ühepikkused. Näiteks inimese vanus, testimisel saadud õigete vastuste arv, ülesande lahendamiseks kulunud aeg, pulsi sagedus, töötajate arv. Intervallskaalad jagunevad veel kaheks: 5 · vahemikskaala - nullpunkti asukoht on kokkuleppeline (Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks, aeg). Võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid. · suhteskaala - nullpunkt on fikseeritud absoluutselt (pikkus, kaal). Intervallskaala võib olla a) diskreetne, b) pidev. Informatiivsuse poolest on nominaalskaala kõige madalam ja intervallskaala kõige kõrgem. Nominaaltunnuseid ja järjestustunnuseid nimetatakse ka kvalitatiivseteks tunnusteks. Intervallskaalal mõõdetud tunnuseid nimetatakse kvantitatiivsteks ehk lihtsalt arvtunnusteks. Arvtunnuse võib teisendada järjestustunnuseks või nominaaltunnuseks. Vastupidine
Näiteks: haridustase, erinevad nõustumise (olen täiesti nõus; olen nõus; ei ole nõus; ei ole üldse nõus) või meeldivuse hinnangud vms. · Arvtunnused Mõõdetud arvulisena Võib eristada kahte arvtunnuste mõõtmise skaalat · Vahemikskaala: sel juhul on kõigi skaalapunktide vahemikud võrdsed, kuid skaala nullpunkt pole üheselt määratud · Suhteskaala: sel juhul on skaalapunktide vahemikud võrdsed ja ka nullpunkt on määratud. Näiteks: sissetulek, pikkus, kaal, temperatuur, vanus, laste arv Veel tunnuste liigitamise võimalusi: Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused Diskreetsed ja pidevad tunnused Kategoriaalsed tunnused: diskreetne kvalitatiivne tunnus Binaarsed ehk dihhotoomsed ehk kaheväärtuselised tunnused
eelistused, rahulolu, tegevusnäitajad, suhted…. • Muutujate valik SKALEERIMINE • Skaala: nähtuse klassifikatsioon, jaotamine ühikuteks • Skaala sõltub uuritavast nähtusest ja valitud muutujatest + meetodist ja ressursist • Unidimensionaalsed ja multidimensionaalsed muutujad • Tulemus: üldistatus vs detailsus • Üldine jaotus: nominaal ja ordinaalskaalad • Järjestus-, intervall-, ja suhteskaala • Levinumad skaalatüübid LOUIS THURSTONE SKAALA(1982) • Lihtne ordinaalskaala • Esimene formaalne hoiakumõõtmise instrument • Elust lähtuv skaala konstrueerimine • Näide: hoiakud kiriku ja religiooni suhtes THURSKONE SKAALA NÄIDE • Kirik on inimese ja ühiskonna õiglustunde võimas kujundaja • Mulle meeldib kirikus käia, ma saan sealt tuge ja õigeid mõtteid • Mulle meeldib kirik sõbraliku ja toetava õhustiku pärast
keskmised, suured – küsitlus: "poolt", pigem poolt kui vastu", "pigem vastu kui poolt", "vastu" – intervallid skaalajaotuste vahel pole võrdsed Intervallskaala – skaalajaotuste intervallid on võrdsed Vahemikskaala – nullpunkti asukoht kokkuleppeline – ajaskaala, Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks – võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid Suhteskaala – nullpunkt fikseeritud absoluutselt – objekti pikkus, kaal, töötajate arv, käive, mingi tegevuse jaoks kulunud aeg Kuidas arvväärtused esinevad? Diskreetne skaala Pidev skaala Nimiskaalas ja järjestusskaalas mõõdetud tunnused – kvalitatiivsed tunnused Intervallskaalas mõõdetud tunnused – kvantitatiivsed tunnused Süstemaatiline viga – ebatäpne mõõtmisvahend (kell, kaal) või halvasti sõnastatud küsimus ankeedis
1. Millised on telefoniintervjuu eelised? + Odavam; kõrge vastuseprotsent; ajalisi piiranguid ei ole, säilivad vahetu intervjuu eelised; Võimalik kasutada arvuti tuge (- küsimuste tasakaalustatud järjekord); Saab erinevates piirkondades elavaid inimesi intervjueerida; vastajate hulk on suur; saab infot inimestelt, kellel pole aega kokku saada; allub supervisioonile. Isiklikud intervjuud: + võimalus korrigeerida vääriti mõistmist; võimalik kontrollida küsimuste järjekorda; võimalikud visuaalsed abivahendid; andmete kvaliteet. hind, intervjueerija mõjud; 2. Millised on telefoniintervjuu puudused? -kerge on toru ära visata; vastuseid on keeruline kirja panna intervjuu käigus; vastajad on ettevaatlikud; raske on suhelda inimesega telefoni teel võrreldes näost näkku; kõigil ei ole telefoni numbreid; ei teata tegelikult kellele helistatakse; intervjuu mõjud piirduvad esmase kontaktiga.( võimalikud vead va...
hobuste võiduajamisel. Ebavõrdsete vahemike puhul ei saa me kasutada aritmeetilist keskmist. 3) Vahemikskaala – mõõteskaala, millel on võrdsed vahemikud, kuid puudub tegelik nullpunkt (nt temperatuuriskaala). Saab teha enamik matemaatilisi tehteid ja kasutada tavapärast järeldavat statistikat. Nt IQ ja SAT-i skoor – neil ei ole tegelikku nullpunkti. Ka Fahrenheiti ja Celsiuse skaalad. 4) Suhteskaala – kõige kõrgemat tüüpi mõõteskaala, millel on tegelik nullpunkt ning millel mõõdetud skooridega on lubatud kõik matemaatilised tehted. Tal on kõik 4 omadust (erinevus, suurus, võrdsed vahemikud ja tegelik nullpunkt). Saab teha enamik matemaatilisi tehteid ja kasutada tavapärast järeldavat statistikat. Nt Kelvini skaala (olemas nullpunkt). Likerti skaala ● suhtumisi ja arvamusi uuriva küsimustiku skaala, mis määrab ära
Nende skaalade põhiiseloomustus on antav eelnimetatud omaduste olemasolu v. puudumise kaudu. Iga järgmine skaala allpool toodud loetelus on enaminformatiivsem eelmise suhtes, s.t. sisaldab omadusi, mis on kõigil eelnevatel, kuid lisaks alati ka ühe uue põhiomaduse. Siit tuleneb kaks tähtsat järeldust: 1) andmeid, mis on kogutud näiteks suhteskaalal (kõige informatiivsem), tohib töödelda statistiliste meetoditega, mis sobivad kolme madalama skaala jaoks, KUID ainult suhteskaala jaoks sobivaid meetodeid EI TOHI rakendada mõne madalamal skaalal kogutud andmehulga jaoks; 2) mida rohkem on antud skaalal eelpool nimetatud omadusi, seda rohkem informatsiooni nad sisaldavad ning täpsemaid järeldusi lubavad teha. Skaalade põhitüübid (nn. Stevensi skaalad): NOMINAALSKAALA 1. mõõdab, kas objektid mingi omaduse poolest erinevad ja mitte midagi muud. Nominaalskaala jaotab objektid v. omadused
sugu, kodulinn, rass jms) o Ordinaalne ehk järjestusskaala – eristab andmeid ja annab suuna, kuid mitte vahemike (nt haridustase või subjektiivne rahulolu) Pidevad muutujad o Intervallskaala – eristab andmeid, annab suuna ja vahe nende suuruste vahel, kuid puudub nullpunkt (nt temperatuur Celvini või Farenheiti skaalal (Kelvini skaalal on defineeritud absoluutne nullpunkt -273,15°C)) o Suhteskaala - eristab kõiki eelnevaid punkte, kuid lisaks eksisteerib ka nullpunkt (nt raha) o Lickerti skaalal tehtud mõõtmisi on lubatud käsitleda vajadusel pideva muutujana Jaotused (normaaljaotus, negatiivne asümmeetria, positiivne asümmeetria): Andmetöötluse alused: Valemid ja tähised n või N – juhtumite arv x – muutuja X̅ või µ – keskmine i – indekseerimistähis
Nende meetodite rakendamisel on põhiprobleemiks hoiakute kvantitatiivne (numbriline) mõõtmine. Mõõtmist antud kontekstis defineeritakse kõige laiemas mõistes, kui numbriliste väärtuste omistamist objektidele ja sündmustele vastavalt teatud reeglitele. Kuna arvtulemused määratakse erinevate reeglite põhjal, siis viib see ka erinevate mõõtmisviiside ja skaalade kasutamisele. Eristatakse nelja baasskaalat : nominaal-, ordinaal-, intervall- ja suhteskaala. 1. Nominaalne määratlemine – isikutele, objektidele omistatakse nende idenfitseerimiseks teatud numbrid. (Näit. Isikukood, rinnanumber). 2. Järjestamine – Objektid reastatakse mingi omaduse alusel 3. Intervallmõõtmine . Vastusevariantide väärtused määratakse skaalas, kus intervallid skaala erinevate väärtuste vahel on võrdsed ja on võimalik teada saada, kui “kaugel” on üksteisest erinevad vastusevariandid. (Näit. temp. mõõtmine)
Tsentraalse tendentsi mõõduks on mediaan, hälvete mõõduks kvartiilid. Intervallskaala puhul on võimalik valida tinglik nullpunkt (näiteks tulemuste keskmine väärtus) ja mõõteühik (intervall) - näiteks tulemuste standardhälve. Tänu nullpunkti kasutuselevõtule saab kasutada kõiki statistilise töötluse võtteid, ent seda kõike ainult mööndusega, kuna niiviisi loodud skaala on pseudosuhteskaala. Üheks eeltingimuseks tingliku suhteskaala loomisel on veel see, et uuritav andmekogum alluks normaaljaotuse seaduspärasusele. Suhteskaala lubab ilma igasuguste mööndusteta kasutada kõiki adekvaatseid statistilisi protseduure. 2. PSÜHHOLOOGILISE MÕÕTESKAALA LOOMINE Nominaalskaalat tuleb püüda tema piiratuse tõttu vältida nii palju kui võimalik ning üritada luua vähemalt järjestusskaala või veelgi parem - intervallskaala. Näited: 1. Meie kursuse kõige kihvtimad poisid on
- Järjestusskaala – kasutatakse objektide järjestamiseks ühe või mitme tunnuse alusel, mõõteskaala arvulised väärtused määravad objektide järjestuse, aga ei edasta informatsiooni eelistuste kohta, puudub nullpunkt ja erinevuste mastaap (missivõistluste kolme parema järjestus). - Intervallskaala – kasutatakseobjektide omaduste erinevuste suuruse peegeldamiseks. Suvaline nullpunkt ja mastaap. - Suhteskaala – edastab objektide suhteid mingi omaduse alusel. On intervallskaala erijuhuks, mis saadakse skaala nullpunkti määratlemisel. - Vahede skaala – kasutatakse, kui on vaja selgitada välja, mitme ühiku võrra üks objekt ületab teist või mitme tunnuse alusel, intervallskaala erijuht, mastaabiühik määratletud (pikkus, kaal). - Absoluutskaala – intervallskaala erijuht, mis saadakse selle skaala nullpunkti ja ühiku määratlemisel.
järjestustunnuste analüüsimiseks, tulevadki sellest, et neile tunnustele ei saa tingimusteta rakendada aritmeetilisi tehteid. o Suhteskaalat (intervallskaalat) kasutatakse valdavalt füüsikaliste suuruste mõõtmisel. Suhteskaalale on iseloomulik väärtuste ühtelangevuse ja järjestuse peegeldumine, vahemike võrdsuse kajastamine ja väärtuste suhete võrdsuse kajastamine. Suhteskaala puhul on lubatud kogu matemaatiline aparatuur. NB! Enne tunnuse analüüsimist tuleb kindlaks teha selle tüüp, sest erinevat tüüpi tunnustega on lubatud erinevad statistikaprotseduurid. 8.5 Kõikne vaatlus ja valimvaatlus Kõikne vaatlus hõlmab objektiks oleva kogumi kõik üksikliikmed. Oma iseloomult ja taotlustelt on kõiksele vaatlusele väga lähedane rahvaloendus, mille käigus püütakse uurimisse haarata kõik inimesed mingi riigi territooriumilt
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muut...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
