SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat tutvustab fookusgrupi olemust, selle kasutamist ja kasutamisalasid ning fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu tugevusi ja nõrkusi. Kõige rohkem keskendusime referaadis fookusgrupi esitlemisele ning moderaatori rollile, kuna moderaator on fookusgrupi küsitluste üks kõige olulisem osa ning küsitlus peab olema korrektselt läbi viidud, et tagada kõige relevantsemad tulemused. Lisaks on referaadis välja toodud fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu korraldamise etapid, mis annab selge ülevaate, kuidas korraldada tulemuslik ja hästi läbiviidud intervjuu. 1 MIS ON FOOKUSGRUPP? Fookusgrupi meetod on seotud kahe sotsioloogiga: Paul Lazarsfeld ja Robert Merton (1948). Seda meetodit mainitakse esmakordselt R
Digistama digitaalselt allkirjastama Eestilane eestimaalane Hiiul kontrabass e hiidviiul Isettaja FIE Joomik inimene, kes joob palju mittealkohoolset jooki Jtla prgila Kamul kondoom, preservatiiv Koval kohalik omavalitsus Krakk tehnilise ssteemi kiline kokkuvarisemine Kuriraha kuritegelikul teel saadud raha Kuuling bowling Ktvus kttevrtus Lobinik lobit tegija Lharid ortsid, lhikesed pksid Massinnetus humanitaar-katastroof Meitla sotsiaalne vrgustik Moder moderaator Muinastama muinasjuttu rkima vi lugema Muskeldamine fitness Nha nohu ja kha Olesk lounge Ohjur mneder Omavalimised kohalike omavalitsuste valimised Peipar peibutuspart poliitikas Pikaron spagett ehk pikk makaron Pruunlane mustanahaline inimene ehk neeger Pulktuhlid friikartulid Rahard rahakas ja lbe inimene Tuulu tolmuimeja Vabakaasa elukaaslane rgplahvak Suur Pauk tsik indiviid TI lithtis inimene ehk VIP
1) Probleemide avastamine2) Pilootuuringud 3) - eksperiment ei tohi katsealuseid kahjustada. Tundmatute valdkondade uurimine 4) Uued kultuurinähtused 5) Aktuaalne probleem 34. Nimeta modereerija funktsioonid fookusgrupi intervjuu läbiviimisel. 15. Millised on erinevate valimite liigid?1) Väike grupp - kõik2) Juhuvalim – raske moodustada, peab Moderaator on fookusgrupi intervjuu läbiviimisel juht. Välib välja 3-4 küsimust, mis olema esinduslik. Suur, miinimum 100 inimest. 3) Mugavusvalim – nt. jaotad ankeedid sõprade kaudu peavad käivitama arutelu ja mida reguleerib moderaator kord elavdades kord tagasi tuttavate tuttavatele. Valim ei tohi vastuollu minna töö pealkirjaga. 4) Suunatud valim – küsitlen näiteks hoides rühma liikmeid
teiselpool ekraani kirjutada nagu teismeline. Samuti kahjustab see neid nii nende õpingute kui ka kirjakeele suhtes. Üks kõige suurem, kuid ka kõige levinuim suhtlusportaal on Facebook, kus inimesed saavad üksteisega jagada erinevate piltide, linkide, videote avastusi ning suhelda. Mida aeg edasi, seda rohkem on näha vabadust suhtlusportaalides. Inimesed ei karda jagada midagi vägivaldsemat või ebasobilikku, sest ega midagi hullemat juhtuda ei saa kui, et moderaator selle pildi lihtsalt ära keelab või kustutab. Samas on tal võimalik endale koheselt uus konto teha. Facebook on ise samuti täis reklaame ning mänge, milles võib näha vägivalda või valet kirjakeelt. Ainuke allikas, mis on veel säilitanud normaalse, ilusa eesti keele võib olla ainult raamat. Kuid kui me nii jätkame, siis tekib küsimus, kui kauaks? Mida ette võtta? Kui emad keelavad lastel interneti võimaluse ära, leiab laps mõne muu viisi, kuidas sinna pääaseda
Leia parimad ideed ja loo tegevuskava elluviimiseks. 7. ,,Edasi-tagasi planeerimine" Probleemi määratlemine sõnaga KUIDAS.. Kui püstitatud probleem on lahendatud, siis tuleb kirja panna, millist kõrgema taseme probleemi see veel lahendaks. Vaadates tagasi esmase probleemi juurde, tuleb küsida, mis on teised probleemi lahendamisega kaasnevad kasud. Parimad lahenduskäigud viia ellu. 8. ,,Esmamulje" (hea läbiviia suuremas grupis) Moderaator loeb ette genereeritud ideed. Iga grupi liige paneb kirja paar-kolm märksõna ehk paneb oma esmamulje kirja märksõnadega seoses ideedega, mida ette loetakse. Kõik ideed kokku korjata ja analüüsida ning valida sobivaimad ideed. 9. ,,Kuradi kaitsmine" Läbiviija valmistab ette plaani probleemi lahendamiseks, mida osa osalejatest peavad kritiseerima. Hindamise võib vormistada aruandena või siis kujundada elava diskussioonina.
LOL - laughing out loud, kellegi üle kõvasti naerma Btw - by the way, otse tõlkes tuleks selle asemel öelda muuseas 1x ükskord , Ns - lühend sõnast niisama. ä-2, ü-y, ö-8, v-w, i ja u-y asendused on tulnud mobiilisõnumitest, sest varem ei olnud mobiilidel täpitähti. sõnalõppue näide: ks-x. Privame - privaatvestlus, vestlus, mida näevad ainult selles osalejad(kasutatakse jututubades); Bänn jutukakeeld, mille pikkus sõltub rikkumise astmest ja ka moderaatorist; Mode moderaator, kasutatakse enamasti jututubades ja rate.ee moderaatorite puhul. ,, Jututubades kasutatakse ka 1337 speak´i, mis on küll rohkem levinud arvutimängudes ja pole praegu enam nii populaarne kui oli mõned aastad tagasi. 1337 speak´is asendatakse tähed numbritega (e-3, o-0 jne). 1337 tähendab leet, mis on lühenenud sõnast elite, mis tähendab eliiti. Varem peeti 1337 speak´i lahedaks ja arvutieliidi keeleks, sest seda oli küllaltki raske omandada
lähenemise korral järeldused deduktiivsedeeldataxe,et üldise puhul kehtiv on üldistav ka üksikjuhtumile. Uuring annab vastuse küsimusele kuidas? Millist?Miks? Kvantitatiivuuringu meetodid? Küsitlus, eksperiment,vaatlus. Kvalitatiivuuringu meetodid? fookusgrupp,süvaintervjuu (vähemal määral vaatlus) Rühmavestluse e fookusgrupi ja süvaintervjuu vahe? F. puhul valitud sihtrühma esindajaid intervjueerib spetsiaalse väljaõppe saanud intervjueerija (moderaator).S. puhul toimub intervjuu uurija ja sihtrühmaesindaja vahel. Millised eeldused peavad olema täidetud,et andmeid saaks esitada aegreas?Mõõdetav tunnus arvuline, mõõtmed on toimunud võrdsete ajavahemike järel,mõõtmistingimused ühesugused. Faktoranalüüsi? Kasut. juhul kui soovitaxe uurida mingite muutujate põhistruktuuri v baasdimensioone v kui me soovime muutujatehulka taandada väiksemax.outsourcing´u v funktsioonisiirde eesmärgid
PRAKTILISED TOIMINGUD VÕLGADE SISSENÕUDMISEL JA VIIVISTE ARVESTAMISEL Lektor vandeadvokaat Annika Vait Tänane esineja Annika Vait on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis. Ta on läbinud õigusalase praktika mainekas Londoni advokaadibüroos Pinset & Masons. Hetkel töötab ta advokaadibüroos Glikman & Partnerid vandeadvokaadina ning tehingute valdkonna juhina. Moderaator Brit Peterson, koolitusfirma Addenda OÜ turundusjuht Veebiseminari kodukord Et näha slaide suuremalt, vajuta aknal suurendamise nupule ning näed ettekannet kogu ekraani ulatuses Paremaks kuulamiseks kasuta kõrvaklappe Heli valjemaks ja vaiksemaks saad muuta oma arvutist või kõrvaklappide juhtme küljes olevast konsoolist. Küsimuste esitamine PRAKTILISED TOIMINGUD VÕLGADE SISSENÕUDMISEL JA VIIVISTE ARVESTAMISEL Lektor vandeadvokaat Annika Vait
probleemile lahendust otsides) või rühmaarutelu reeglistikuna. Rühmaarutelu puhul võib mõnel juhul (nt kui osalejad esmakordset seda meetodit kasutavad) protsessi rangemalt reglementeerida: nt alustab õppejõud sinise mütsiga peas ja selgitab mängureeglid, seejärel kasutavad kõik osalejad valget mütsi, siis musta, seejärel kollast jne. Kogenumate osalejate puhul võib mütsi valiku vabaks jätta, kuid õppejõud/moderaator võiks jälgida, et keegi ainult ühe mütsi vangi ei jääks ja et iga sõnavõtt vastaks ikkagi hetkel kasutatava mütsi iseloomule. Üldjuhul on soovitav arutelu lõpuks jõuda (rohelise ja sinise mütsi abil) rühma sees konsensusele, kuid kindlasti leidub õpisituatsioone, kus see ei peaks saama eesmärgiks omaette. Üks silmatorkavamaid asju kuue mõttemütsi meetodi praktikas on see, et lahendus tekib kui iseenesest
vastusevariante ette antud, mis on lahtised. Valimid on oluliselt väiksemad. Kvalitatiivuuring on tutvumisuuringu üks vorme ja selle eesmärgiks on välja selgitada inimeste motiivid, põhjused, arvamused, suhtumised. Kvalitatiivuuringute peamisteks uurimismeetoditeks on fookusgrupp ja süvaintervjuu. Fookusgrupi intervjuu kujutab endast sihipärast diskussiooni teatud teemal, mida tutvustab respodentide grupile grupijuht (moderaator). Fookusgrupi genereerimiseks soovitused: 1. võimalikult homogeenne 1. ei peaks olema tuttavad 2. välja jätta “proffesionaalsed respodendid” 4. respodentidel kokkupuuted toote /teemaga. 17 Turundusuuringud Meelis Zimmermann 4.2
· Oma koha leidmine ruumiliselt · Olla avatud ja sõbralik · Olla vastuvõtlik teiste arvamuste ja ideede suhtes · Olukorrale vastav riietumine ja käitumine 8. Fookusgrupp valimi moodustamine, läbiviimine, kombineerimine teiste meetoditega, eelised, puudused jms. Fookusgrupp (rühmavestlus) - Kvalitatiiv-uuringu vorm, kus valitud sihtrühma esindajaid (ühes grupis 6-10 osalejat) intervjueerib spetsiaalse väljaõppe saanud intervjueerija (moderaator), kes hiljem koostab ka uuringu aruande. Uuritakse grupi- ideede arengut. Valimi moodustamine: Eesmärgipärane valim otstarbest lähtuvalt Võimalikult erinevate tunnustega osalejad (teoreetiline valim) ei tohiks olla omavahel tuttavad Läbiviimine: Küsimuste ettevalmistamine Pilootarutelu läbiviimine Vestluse korraldamine - ettevalmistus sama mis intervjuul leppida kokku aeg, koht jne Kasutamine: Uurimuse algjärgus aitab selgitada tausta
Andmete fikseerimine Intervjuude salvestamine diktofoni või kaamera abil Transkribeerimine 21 Lisamärkuste tegemine intervjuu kulgemise kohta intervjuu ajal (eriti oluline fookusgrupi intervjuu puhul) Vahetult pärast intervjuu toimumist – reflekteeri intervjuu toimumist (kirjuta üles oma üldmuljeid märkusi, mõtteid seoses intervjuuga) Nõuanded grupi modereerimiseks Hea ja halva moderaatori jooned Hea moderaator: Oskab käivitada diskussiooni (grupi liikmed suhtlevad omavahel), Reguleerib grupi tegevust: kõik saavad sõna, hoiab vaos üliaktiivseid, turgutab tagasihoidlikuid grupi liikmeid, Hoiab arutluse niidist ja intervjuu eesmärgist kinni, Ei kaota oma juhtivat rolli Halb moderaator on segaduses, hirmunud, autoritaarne, kõikelubav, dikteerib ‘õiget’ arvamust asjast, liiga aktiivne, halva “kuulmisega”, liiga kompetentne, liiga naiivne
FOOKUSGRUPP • Juhitud diskussioon, 5-10 inimest • Eelised: vastastikune motiveerimine, loomulik situatsioon ja toetav keskkond • Probleemid: hea juht, tulemuste töötlemine, ajamahukus • Kasutusalad: uuringu ettevalmistamine, rakenduste hindamine, huvide spektri väljatoomine, ühisosa leidmine KORRALDUS • Eesmärgi püstitamine • Osalejate valik: võõrad, teemaga seotud, juhuslik valik, mitu paralleelgruppi • Diskussiooniplaan • Moderaator • Andmete salvestamine ja töötlemine • Tulemuste kasutamine INTERVJUEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED • Nõusolek, tutvustus ja eesmärgi selgitamine • Anonüümsus. Salvestamisluba • Intervjueerija ei kommenteeri vastuseid, ei anna mitteverbaalset tagasisidet • Väldi suunavaid küsimusi! • Algmaterjali hävitamine • Tagasiside võimaldamine • Tänamine ANKEETKÜSITLUSED • Mis? Andmekogumine kirjalikult esitatud küsimuste abil
Paralleelne suhtlus varem eeldas see keskendumist ühele ja ühisele teemale, aga nüüd on võimalik arvutis nt kirjutada mitut teksti korraga, lugeda samal ajal uudiseid ja olla jututoas. Vahetu ja vahendatud suhtlus varem suhtlesid inimesed omavahel silmast silma, nüüd on vahendatud suhtlus, kus kasutatakse mingi meediumit. Arvutisuhtluse erilised ühisjooned arvutikiri osalt multimodaalne, on uus reguleerimisviis moderaator, kes saab asju kustutada, nimemärgiline anonüümsus. Inimesed suhtlevad uutes olukordades ja uuel territooriumil. Keelekorraldus ja normikeel Normitud allkeeled normitud keele grammatika on standardiseeritud ehk välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks antud allkeeles.normikeelel puudub mitmekesisus, saab olla kas õige või vale. Normikeel on arendatud välja olevate allkeelte, tavaliselt kohamurrete baasil
Rollid ja staatus suhtluses: · inimesed loovad endale ise virtuaalse sotsiaalse identiteedi, lisavad omadusi või vaikivad maha · esinevad enda valitud rollis, suhtlevad vari-isikud, tegelased · loovad endale virtuaalse staatuse Kultuurisidusus/ülekultuurilisus: · ülekultuurilise suhtlusviis, mis liigendub mitte rahvuste, vaid huvide alusel Arvuti ja suhtlussituatsioon modereeritud suhtlus: · suur osa suhtlusest modereeritud · moderaator varjatud või avalik · kustutamine enne /peale teksti avaldamist jagab auditooriumi (osa inimesi näeb seda teksti) Paralleelne suhtlus: · vahetu arvutisuhtlus lubab teha mitut asja paralleelselt: mitme teksti kirjutamine + uudiste lugemine + vestlus reaalajas Avalik-argine suhtlus: · jututoas võimalik korraga privaatne ja avalik suhtlus (dissotsiatsioon) · avalik suhtlus situatsioonides ja tekstides, mis varem argisuhtluses (nt leheartikli kommentaarid)
1. Standardiseerimata intervjuu. 2. Kvalitatiivne test. 3. Kvalitatiivne vaatlus. 4. Workshopid ja muud vormid. Standardiseerimata intervjuud on võimalik läbi viia nii grupis kui ka personaalselt 1. Fookusgrupi intervjuu (focus group interviews) kujutab endast sihipärast kuid pingevaba vestlust teatud teemal. Fookusgrupp koosneb tavaliselt 6-10 liikmest ning diskussiooni juhib mittestruktuursel ja loomulikul viisil moderaator. Grupi komplekteerimisel soovitatakse silmas pidada tavaliselt nelja aspekti: et grupp oleks oma demograafiliste ja sotsiaalmajanduslike näitajate poolest homogeensed, et liikmed poleks omavahel tuttavad, et gruppi ei satuks liikmeid, kes on varem osalenud mitmetes fookusgruppides, ja et liikmetel oleks teatavaid kogemusi arutatava teema või küsimuste osas. Tavaliselt kestab 1,5-2h 2. Süvaintervjuu (in-depth interviews) on personaalselt respondendiga läbiviidud struktureerimata küsitlus.
Probleemi lahendamiseks esitatakse erinevaid ideid. Eesmärgiks on saada võimalikult palju ideid. (Keelatud on kritiseerivad kommentaarid, mida ebaharilikumad ideed sseda parem, mida rohkem ideid seda parem, ideid võib edasi arendada ja omavahel kombineerida) Tagurpidi ajurünnak – Kriitika ajurünnakul tekkinud ideedele. Eesmärgiks leida puudusi ja nõrkusi. Fookusgrupi meetod – Moderaator fokuseerib arutelu valdkondi. Eesmärgiks pole esitada küsimusi, vaid suunata inimesi millestki vajalikust mõtlema. Kasulik äriidee esialgseks hindamiseks, nõrkade kothade otsimiseks ja ka edasiarendamiseks.)) 28) Osterwalderi ärimudeli neli põhiosa: Infrastruktuur – Tagab toote pakkumise. Ärimudeli elluviimiseks peame sooritama teatud võtmetegevusi, kleidile väärtuse loomiseks vajame võtmeressursse ning olulisi
Praegu asuvad need Eesti Ajaloomuuseumis, käsikirjad taasavastas 1990. aastail muusikateadlane Tiina Õun arhivaar Sirje Annisti abiga. 3. Muusikastiil Mozarti muusika, nagu Haydni, seisab nagu arhetüüp klassikaline stiil. Tol ajal hakkas ta komponeerimise, Euroopa muusika lõppesid stiil galant, reaktsiooni vastu kõrgelt arenenud keerukus Baroque. Järk-järgult, ja suures osas käes Mozart ise, kontrapunkti keerukust hilisbarokse kerkinud veel kord, moderaator ja distsiplineeritud poolt uute ja kohandatud uus esteetiline ja sotsiaalses keskkonnas. Mozart oli mitmekülgne helilooja ja kirjutas kõik suured zanr, sealhulgas sümfoonia, ooper, solo concerto, kammermuusika, sealhulgas keelpillikvartett string kvintett ja klaverisonaat. Need vormid ei ole uus, kuid Mozart arenenud oma tehnilise keerukuse ja emotsionaalne jõuda. Ta peaaegu üksi välja ja populariseeris Classical Klaverikontsert
Selle käigus saadakse toormaterjal, mida testitakse kvantitatiivuuringu abil suurema valimi alusel. Kvalitatiivuuringute läbiviimiseks kasutatakse põhiliselt küsitlusmeetodi modifikatsioone, vähesel määral ka vaatlust. Peamisteks uurimismeetoditeks on fookusgrupp (grupivestlus) ja süvaintervjuu (in-depth interview). 3.2.1 Fookusgrupp Fookusgrupi intervjuu kujutab endast sihipärast diskussiooni teatud teemal, mida tutvustab respondentide grupile grupijuht ehk moderaator, kes juhib diskussiooni vabal, mittestruktuursel ja loomulikul viisil. Grupivestluse pikkuseks on tavaliselt poolteist kuni kaks tundi. Grupivestluse väärtus sõltub oluliselt kolmest järgmisest faktorist: · grupi koosseis; · moderaatori võimed ja oskused; · vestluse atmosfäär. Fookusgrupi töö tulemuslikkus oleneb oluliselt osalejate arvust ja nende omadustest. Grupi optimaalse suuruse määramiseks pole otsest teaduslikku alust ja praktikas on tavaliselt 8-12 osavõtjat
- KK info talletub kauem - KK aktiveeritakse kiiresti - Tundlikkus sellega seotud info suhtes - Sõnade ja tegude erinevus - Hüpoteetilisuse kalle – kellel on kergemad eelarvamused kipuvad vastavalt nendele käituma siis kui seda käitumist on kerge sooritada - Situatsioonide elulisus Tajutud kontroll käitumise üle - Inimese taju sellest kui võimalikuks ta peab ja kui palju kontrolli ta omab mingi konkreetse käitumise läbi viimiseks - Taju kui moderaator või hoopis täiesti eraldi muutuja? - Madden (1992): kus kontroll oli väiksem – on kasu taju lisamisest mudelitesse - Kui inimesed omavad kontrolli mingi tegevuse sooritamise üle siis nad tavaliselt käituvad vastavuses oma kavatsustega Käitumise ennustamise metodoloogilised probleemid - Käitumise variatiivsus - Piirangud käitumise ulatuse kirjeldamisel - Ajavahemik on suur Matkimine ja suhted teiste inimestega Mitteteadlik strateegia Rapport.
Keskmiselt 30 resolutsiooni aastas. JN töötab üldse üpris tihedalt. Numereerivad oma kooskäimisi. Viimane kohtumine oli 6230. kohtumine. Veidi all 100 kohtumise aastas. Peasekretär Formaalselt on see üks osa ÜRO Sekretariaadist. Tegu on ametnikkonnaga, keda on päris palju – 40 000 inimest. Peasekretär on kõige olulisem persoon seal eesotsas. Rolli üle on palju vaieldud. Peasekretär kui maailma moderaator. Esimene peasekretär oli norralane Trygve Lie. Viimasel ajal on tavaks 2 perioodi, kuigi kuskil määratletud pole, mitu ametiaega võib olla peasekretär. Peasekretärid ei ole mitteametliku reeglina pärit võimsast suurriigist. ÜRO eelarve 4 miljardit USD on mõeldud kaheks aastaks. Eelarve mehhanism on mõeldud 2 aastaks, algselt oli 6 aasta kaupa. Aastad ei pea olema võrdsed. Kuidas eelarve kujuneb? Selle üle on kogu aeg vaieldud
'mode' : 'kylaline'); ?> 4 SWITCH Juhul kui if lauseid hakkab tekkima rohkem, tasuks mõelda switch tingimuslausele. See kontrollib etteantud avaldist ja väljastab lause kui leiab vaste. Kui vastet ei leita antakse vaikimisi lause. Näiteks kontrollime samamoodi kasutajaid nagu enne - kas on tegemist adminiga, modega või külalisega. ? 1 2 moderaator'; break; 7 default: echo 'Tere külaline'; 8 } 9 ?> 10 Sama asja peaks saama ka võrdlus- ja loogikaoperaatoritega ? 1 $minu_arv): echo 'Arv on liiga suur'; break; 8 default: echo 'Õige, arvasid ära!'; 9 10 } 11 ?> 12
- konsultandil on kogemused sobivatest planeerimismeetoditest, mis võimaldab hoida kokku aega ja tööjõuressursse (ettevõte saab enam aega oma põhiülesannetega tegelemiseks); - konsultantide kasutamisel on oluliseks abiks EASi nõustamistoetuse programm, mille vahendusel katab EAS kuni 50% konsultandi kaasamisega seotud kuludest. Konsultandi kasutamisel tuleb: - teha selgeks konsultandi võimalik roll turundusplaani koostamisel (nt kas konsultant on pelgalt protsessi moderaator või (turundus)analüüsi läbiviija, plaani ülevaataja/kontrollija ja kokkukirjutaja, taotlusdokumendi koostaja vms); - täpselt määratleda konsultandi ja kliendi ülesannete jaotus ning tähtajad (kes teeb mida ja mis ajaks), et ennetada võimalikke tööjaotuse ja töömahuga seotud arusaamatusi, mida hiljem on keerulisem lahendada. Konsultant ei saa head taotlusdokumenti koostada ainult etteantud andmete põhjal. Kvaliteetse
osalusvaatlusega, vaba intervjuuga, rühmavestlustega, autobiograafiate kogumisega. · Vaatlus - saame teada, mis tegelikult juhtub. Struktureeritud ja osalusvaatlus · Fookusgrupp ruhmavestlus, kus valitud sihtruhma esindajaid (uhes grupis 6-10 osalejat) intervjueerib spetsiaalse valjaoppe saanud intervjueerija (moderaator), kes hiljem koostab ka uuringu aruande. Uuritakse grupi-ideede arengut · Intervjuu Suulise kusitluse puhul kogutakse andmeid vahetu sihiparase vestluse abil. Voib toimuda nii uhe respondendiga kui ka respondentide grupiga. Intervjuud, ankeedid ja kusimustikud voimaldavad kiiret infokogumist ning vorrelda.
· Küsimuste ja vastuste läbiarutamine Enne pressiüritust arutatakse esinejatega läbi potentsiaalsed ajakirjanike küsimused ja neile vastamine. Meediaürituse korraldamine Kuna meediaürituse oluline eesmärk on ka ajakirjanikega suhteid luua ja arendada, peavad külalised üritusel end mugavalt tundma. Võõrustaja peab hoolitsema ajakirjanike viisaka kohtlemise ja mõnusa õhkkonna eest. Üritusel on tavaliselt vajalik ka moderaator (selle rolli võib võtta ka mõni esineja või korraldaja), kes kohaletulnutele ürituse eesmärki ja päevakava selgitab, esinejad sisse juhatab ning vajadusel küsimuste ja vastuste esitamist koordineerib. Ajakirjanikele, kes kohale ei saanud tulla, võib pärast üritust toimetada pressipaketid kulleriga toimetustesse. 7. Meediakriisi tekkimise põhjused, ennetamine ja reageerimse viisid Meediasuhtlus kriisi ajal
annaabi.ee 
