1.Meedia ja kommunikatsiooni mõisted. Terminiga massimeedia tähistatakse lühidalt suure levialaga kommunikatsiooni vahendeid, mis jõuavad ühiskonnas igaüheni. Võib öelda, et ajakrjad, ajalehed, teevisioon, film on meediumid. Peamine uue meedia esidaja on Internet. Meie elus meedia ja kommunikatsioon mängivad olulised rollid. Näiteks, meedia on vaba aja veetmise keskpunkt. Kommunikatsiooni mõistel on palju erinevaid tähendusi ja definitsioone, mille keskne idee on osalejate kontakt teadete saamise ja vastuvõtmise protsessis, millele tugineb teatava ühisosa kujunemine osalejate hulgas. Meedia ja ühiskonna suhted. Meedia ühiskonnast sõltuv. See tähendab, et meedial on oma mõju piirkond ja tema autonoomsus võib kasuda vastavalt tema tegevusaktiivsuse. Meedia ja ühiskonna suhte iseloom sõltub aja ja koha eripärsusest. Eksisteerivad erinevad teooriad ja nendega seotud uurimistööd, nad on seotud sotsiaalsete kontekstitega, mida iseloomustavad ...
mittetulundussektorisse(armastus, korrashoid) o Mittetulundussektorisse kuuluvad kodanikuorganisatsioonid. o Kodanikuorganisatsioonid kontrollivad riigivõimu. (Miitingud, jäätmehoidlate vastu jne.) o ÜK-s levib ka kultuur. St. Et inimesed on paika pannud normid ja vaimsed väärtused. o Eraelu on inviidi isiklik elukorraldus. Sinna, ei saa keegi sekkuda omavoliliselt, kuid probleemide korral võib erasekroti inimesed abi paluda riigilt. Massikommunikatsioon totalitaarses ja demokraatlikus ÜK-s. Totalitaarses ühiskonnas Demokraatlikus ühiskonaas o Ajakirjandust kontrollib o Ajakirjandus on vaba võimupartei o Infoallikaid on palju o Lubatud on ainult 1-2 infoallikat o Teabe eest vastutab väljaandja o Ajakirjandus läbib tsensuuri o Võimu ja ametnike tegevus on o Võimude tegevus on avalikkuse kõigile teada
Mis on meedia? Meedia (ladina keeles medium 'keskel olev') on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meedia allharud: -Kõne, telefon -Heli- ja videolindistused -Paber -Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon -Internet Meedia levib nii aktsiaalselt kui retiaalselt. Aktsiaalses levikus on info levik ühelt ressursilt teisele. Aktsiaalse variandi info võib olla edasi levimisel natuke muutunud ja mitte täpne. Retiaalses levikutüübis on info edastatud ühest keskusest kõikidele vastuvõtjatele ning siis võib kindle olla info õigsuses. Meedia edastamiseks peab olema 4 tähtsat punkti olemas. Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus. Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud jõuab kuulajani tulemus. Selle iformatsiooni tähtsused on uudis , meelelahutus , arvamus ja ka inimeste veenmine kui ka manipuleerimine inimestega. Info esitus on oluline. Info on kindlalt suunat...
Eestis olid olud ajakirjanduses kauem umbsed kui näiteks Venemaal, kus Gorbatsovi avalikustamise üleskutsele järgnesid teravalt omaaegse ülekohtu paljastused, mis innustasid siinseid ajakirjanikke Eesti sumbunud oludes väljapääsu otsima. Aastaks 1987 olid Eesti Raadio vestlussaated poliitiliselt juba küllalt julged. Raadiosaated ei katkenud Eestis kordagi ka nõukogude vägede jõudemonstratsioonide aegu 1990. aastate alguses. Pildid. Film. Visuaalne massikommunikatsioon Visuaalse kommunikatsiooni alguseks oli foto. Fotoaparaadi eelkäija on pimekaamera, selle abil sai esimese püsiva fotokujutise 1822. aastal J. N. Niepce. Esialgu kasutati metallplaadile jäädvustamise meetodit, sellega kõrvuti töötas Talbot välja tehnoloogia, kus kujutised pildistati negatiividena paberile, millest võis valmistada koopiaid. Fotost sai massimeedium seejärel, kui Eastman leiutas filmirulli ning hakati pakkuma ilmutusteenust. Varem oli piltide tegemine tavalise inimese
K o m m u n ik a t s io o n V a h e tu V a h e n d a tu d I n t e r a k t iiv n e Millised on peamised kommunikatsioonivahendid? Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Massikommunikatsioon 1.2. Kommunikatsioon ühiskonnas M a s s ik o m m u n ik a t s io o n i is e lo o m u lik u d jo o n e d ja v a h e n d id M a s s ik o m m u n ik a t s i o o n I s e lo o m u lik u d jo o n e d V a h e n d id
II erasektor, koosneb eraettevõtetest, eesmärk kasumi teenimine III mittetulundussektor, koosneb mittepoliitilistest kodanikuorganisatsioonidest, eesmärk töökohtade pakkumine, riigivõimu kontrollimine, meelelahutus Mis on kommunikatsioon? Ühiskonna osa, mis iseloomustab info levikut ja seob riigi tervikuks Kommunikatsiooni ül: Majanduse edendamine, riigi sidumine üheks tervikuks, inimeste teavitamine maailmas toimuvast Mis on massikommunikatsioon? Info levimine suurtele inimhulkadele massimeediumite abil. Demograafilised probleemid: Eestlaste suur väljaränne, madal iive ning suur suremus Mõisted: Poliitika: riigi jugtimist ja toimimist korraldav tegevus Majandus: valdkond, mis hõömab tootmist ja kauplemist Kultuur: mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsete ja vaimsete väärtuste kogum Õigus: riigivõimude poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide kogum Moraal: moraalinormide kogum
1.2 Kommunikatsioon ühiskonnas. MINU LISA 2 Kommunikatsioon- suhtlemine; sotsiaalne protsess mis seob ühiskonna tervikuks. Massikommunikatsioon- massisuhtlus; informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumid- massikommunikatsioonivahendid. Interaktiivne kommunikatsioon- suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot Ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust saadud teabe kohta; (peamine vahend internet) Tuntumad Eesti sotsioloogiafirmad on EMOR ja Saar Poll.
Hea tsaari kujund ja ärkamisaegne Eesti ajakirjandus Liis Buht matr nr A84426 Sissejuhatus Käesolevas töös uurin ärkamisaega perioodil 1850-1880, millest see kõik üldse alguse sai ja kuidas mõjutas Venemaal troonil olnud tsaari tegevus eestlasi ja Eesti ajakirjandust. Ühtlasi toon välja need isikud, kes läbi ajakirjanduse seisid Eesti ja eestlaste eest. Otsides ärkamisaja kohta erinevat materjali leidsin, et kuigi ärkamisaja täpset aastat on raske määratleda, on erinevate allikate autorid nõus rahvusliku ärkamisaja alguseks lugema 1850-ndate aastate esimest poolt. Raskem on aga kindlaks teha seda, millal ärkamisaeg lõppes. Mart Laari kohaselt (Laar 2005) lõppes ärkamisaeg 1880-ndate alguses, kui troonile tuli Aleksander III, algas venestamine ning Eesti rahvuslik liikumine lõhestus. Internetist (1850-1918. Ärkamisaeg, detsember 2008) leiame aga ärkamisaja perioodiks 18501918. Mida uskuda? Ühtset ja tõest vastust ilmselt pole ja ...
5 keskkond 2. spetsiaalselt loodud vahendid 3. teadete paljundamiseks ja levitamiseks ehitatud .seadmed. 4. teadete vahendajad toimvad tehniliste lülidena .Märgiliste vahendite iseloom. (mitte)verbaalsed märgid .6 Teadete sisu iseärasused. Spetsiaalne ja universaalne teabelevi. Privaatne vs piiratud vs avalik. .7 Erinev võib olla situatiivsuse aste. Standardiseeritud mallid, unikaalsus. Personaalselt ja .(sotsiaalselt orienteeritud teabelevi(isiksuse aspekt Massikommunikatsioon on retiaalne, massiline, tehniliselt ja organisatsiooniliselt vahendatud ühepoolne institutsionaliseeritud levitamine hajutatud auditooriumile. Teadete iseloom on .universaalne, avalik, mittesituatiivne, standardiseeritud ja sotsiaalselt orienteeritud .Sotsiaalse teabe sisu ning isiksuse teabeväli Sotsiaalne teave inimpõlvede kogemus ja kaasaegse ühiskondliku tunnetuse resultaat. See on teadus, filosoofia, religioon, kunst, poliitika
emakeelest, nahav�rvist v�i usutunnistusest. tava arusaam- rahvus p�ritakse s�nniga oma vanematelt. 7. millal muutub rahvuslus negatiivseks n�htuseks? n�ide XX saj ja t�nap�evast. negatiivseks muutub see siis kui see hakkab liiga pealet�kkivaks ja pealesurutuks, kui rahvuslust hakatakse kasutama ettek��ndena kasutada v�givalda, hakatakse teisitim�tlejaid laimama. nt 20 sajandi natsionaalsotsialistlikud ja fa�istlikud liikumised. 8. massikommunikatsioon? kellele m��ratud? mida muudab? info, uudiste, teave edastamine suuurtele rahvamassidele nt raadio, teleka v�i interneti kaudu. 9. milline oli sinu arvates suurim tehnoloogiline muudatus XX saj? raadio, televisioon, telefon, internet- suurimad suhtlus ja info k�ttesaamis vahendid t�nap�eval, lihtsustavad elu. 10. mida t�hendab infoajastu? 20 saj l�pus saavutatud staadium, kus arvutiside areng viis maailma infoajastusse.
saada, et iga kodanik võiks oma tööga rajada nii endale kui oma lähedastele sotsiaalse ja majandusliku turvalisuse tulevikus (heaoluriik). Sellist süsteemi riiklikus majanduspoliitikas nimetatakse sotsiaalseks turumajanduseks. Maksu-ja rahanduspoliitika vahenditega jaotab riik ümber SKP. Poliitilised huvid Ühiskonna huvid 1. Ühiskonna sotsiaalne struktuur 2. Huvigrupid 3. Avalik arvamus 4. Massikommunikatsioon ja massimeedia 5. Avaliku arvamuse kiujundamine 6. Sotsiaalsed huvid 7. Poliitilised huvid Inimene on sotsiaalne olend, kes suudab intellektuaalselt areneda ainult ühiskonnas.Ühiskond on inimeste kooslus, organiseeritud kogum, mille sees üksikisikud moodustavad keeruka ja paljutasandilise sotsiaalsete suhete süsteemi. Ühiskonna elu reguleerivad sotsiaalsed normid, huvid tööjaotuse süsteemis, võimusuhted ja majanduslikud huvid, ideoloogilised põhimõtted
Erasektor eraomanduses olevad ettevõtted. Majanduse eesmärk tulu saamine. Poliitika tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega. Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonna, riigi kastutuses olev raha ja vara. Kultuur Inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused. Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus. 4 massimeediumit ajalehed, ajakirjad, raadio ja TV. 3 neti eelist kiire, odav ja ülemaailmne. Massikommunikatsioon mittedemokraatlikus ja demokraatlikus ühiskonnas demokr ajakirjandus vaba, infoallikaid palju, teabe eest vastutab väljaandja, võimu ja ametnike tegevus avalik, kasut tohib teiste riikide massiteabekanaleid, valitsuse ja poliitika kritiseerimine lubatud. Mittedem suht vastupidi. Sotsioloogiafirmad Avaliku arvamuse uuring. Sots. Struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel. Demograafia rahvast(tööealised, kooliealised
valitsusega. Vabariigis on riigipeaks president, kes valitakse 4-5 a. Autoritaarse diktatuuri puhul on võim koondunud ühe valitseja kätte, kodanikud on unarusse jäetud, totalitaarse diktatuuri puhul on rahvas muundunud kildkonna tööriistaks, üks juht, üks partei, võrdsus. Kommunikateerimine on suhtlemine, info levitamine. Kommunikatsiooni arengutase mõjutab vahetult majanduse edukust ning seob riigi ühtseks tervikuks. Massikommunikatsioon e. massiteave on laiade rahvahulkade informeerimine (ajakirjandus, televisioon, internet). Avalik arvamus on küsitluste koostamine teatud probleemide kohta. Massiteabe ülesanneteks on rahvast harida ning teda riigis ja maailmas toimuvast informeerida. Õigus on suhteid reguleeriv normide kogumik. 1215 "Suur vabaduste kiri". Õigusriigi tunnused on seadused ja määrused (põhiseaduslik kord), kohus ning dem. valitsus, kodanike jaoks ning tagab avaliku korra. Tavad ja moraalinormid on sots
Retsensioon 2010. aasta suvel 15. juunil käisin Pirita kloostri varemetes eesti punki 30ndaks sünnipäevaks korraldatud kontsertuuril ,,Disko pole oluline, punk on põhiline!". Kokku toimus selle tähtpäeva tähistamiseks 8 kontserti selle tuuri raames. Kontsertil esitati ainult parimaid ja tuntumaid eesti punki palasid, nagu näiteks Singer Vingeri ,,Massikommunikatsioon", Vennaskonna ,,Insener Garini Hüperboloid", jne. Muusikat esitati enamasti terve bändiga, kus siis Mihkel Raud ja Hendrik Sal-Saller olid nii solistid kui ka kitaristid. Aga oli ka soolosid, nagu näiteks Villu Tamme ja Tõnu Trubetsky. Laulude vahepeal rääkisid lavategelased naljakaid vahelugusid, mis muidugi seondusid kõik punkiga. Ning showlt ei puudunud ka ropendamine, iga kolmas sõna oli ropp, kuid ka sellele olid piirid pandud.
· Kaitsetu (väikese haridusega, haiged, lapsed, vaimse puudega) · Tavaline inimene ( täiskasvanud) · Ekspert ( asjatundjad, nt õpetajad) · Avaliku elu tegelane piiratud ulatuses ( nt vallavolikogude esimehed) · Avaliku elu tegelane 5. Nimeta neli suhtlemistasandit · Intrapersonaalne (sisemine monoloog iseendaga) · Individuaalne (näost näkku suhtlemine) · Telekommunikatsioon (läbi tehniliste vahendite) · Massikommunikatsioon 6. Mida tähendab sõnavabadus? Mis võib sõnavabadust piirata? Vaba arvamuste turg ehk õigus oma mõtteid avaldada. Sõnavabadust võib piirata valitsev võim. Näiteks Nõukoguse Liidus oli sõnavabadus keelatud ja rangelt valitseva võimu kontrolli all. 7. Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on inimese väärikus, ausus, õigus, vägivalla vältimine, tolerantsus ning sõltumatu info edastamine, see ei ole absoluutne. 8
Kordamine ühiskonna konrtolltööks! 1. Ühiskonna sektorid! o Avalik sektor e. poliitika valdkond (poliitika+riigiasutused) o Tulundussektor e. erasektor (majandusvaldkond) o Mittetulundussektor ettevõtted, mis ei too sisse kasu (kõik kasumit mitte teenivad kodanike ühendused, nt : kaalujälgijad) 2. Kommunikatsioon ühiskonnas! Suhtlemine ehk kommunikatsionn on info vahetamine. suhtlemine massikommunikatsioon interaktiivne Vahetu suhtlemine Massikommunikatsioon tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurtele rahvahulkadele Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti/interneti vahendusel Vahetu suhtlemine otsene suhtlemine inimesega 3. Massikommunikatsiooni vahendid e. massimeediumid! · TV · Ajalehed · Ajakirjad · Raadio 4. Mis on sotsiaalne struktuur? Sotsiaalne struktuur on rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel. (haridus, elukoht jne) 5
1. Mida kujutavad endast massikommunikatsioon, massimeedia, interaktiivne meedia ja sotsiaalmeedia? Massikommunikatsioon ehk massisuhtlus on teabekorraldus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeedia - vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese ajavahemiku jooksul väga paljudele inimestele, massidele. ( Massimeedia vahenditeks on raadio, televisioon, trükiajakirjandus.) Sotsiaalmeedia on meedia, kus inimesed suhtlevad, loovad, jagavad teavet ja ideid virtuaalsetes kogukondades ja võrgustikes. 2. Iseloomusta meedia rolli ühiskonnas
1992.aastaga on Eestisse tulnud elama kodakondsuseta isikuid 7% kogu elanikkonnast. 10. Selgita mõisted: kodanik, mittekodanik, kodakondsus, Euroopa kodakondsus. Kodanik – kindla riigi liige, kellel on vastava riigi kodakondsus. Mittekodanik – isik, kellel puudub vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus – isiku ja riigi õiguslik seos, mille kaudu on määratud poolte vastastikused õigused ja kohustused. Euroopa kodakondsus – EL liikmesriigi kodaniku staatus. 11. Mida tähendab massikommunikatsioon? Massikommunikatsioon ehk massisuhtlus on teabekorraldus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele ehk massiauditooriumile 12. Millised on massikommunikatsiooni vormid ja omadused? • Vormid: • Vahetu - peamiselt ühes piirkonnas • Teadete vahendatud edastamine - kirjavahetus, ajalehed, internet jm . • Omadused: • Kiire edastamine • Avalikkusele kättesaadavus • Lai tarbijaskond
ÜHISKONNA SEKTORID avalik sektor erasektor (tulundussektor) kolmas sektor (mittetulundussektor) Ühiskond tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ning tavad Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust. Massikommunikatsioon informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teabe valikuline avaldamine Kommunikatsiooni ülesanded: 1) Teabe levitamine 2) Rahva harimine 3) Inimeste informeerimine riigis ja maailmas toimuvast
Visuaalne, verbaalne, lõhn, värvid... Keel (semiootiliselt) kui organisatsiooni looja ja organisatsioon kui keel (sellisel kujul küsimus ei tule) Üldtuntud organisatsiooni näitel kuidas märgisüsteeme kasutatakse. Miks on mistahes kommunikatsiooniakt semiootiline fenomen? Põhjus on selles, et mis tahes sõnum, mida kommunikatsiooniaktis edastatakse, on alati märkide poolt vahendatud ja pakub semiootikule huvi just oma märgilisuse tõttu. Isiklik kommunikatsioon, massikommunikatsioon, autokommunikatsioon. (Massikommunikatsioon on enamasti vahendatud, suunatud massidele ja umbisikuline; saatja ei tea kunagi päris täpselt, kes on vastuvõtja. Iga massikommunikatsiooni aktiga kaasneb paratamatult möödalaskmine (sõnum jõuab selleni, kellele see mõeldud ei ole, keda see ei huvita), mille aga korvab võimalik ahellevi (vastuvõtja hakkab täiendavaks meediumiks, levitades sõnumit edasi).
MEEDIA Info kättesaadavus välismaalastele Eestis Maron Mars Karl Erik Suurkuusk Hardi Veske Riho Heinlaid 11B Mis on meedia? Meedia on keskkond, kus toimub infoedastus, -avaldamine ja massikommunikatsioon. Kõne, telefon Internet Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisioon. Informatsiooni võimalused välismaalastele Internet Televisioon Raadio ajalehed Televisioon ETV ERR uudised vene keeles ETV 2 ERR uudised vene keeles TV3 Kanal 2 Raadio Eestis on neli raadiogruppi: ERR, AS Mediaholding Invest, Trio LSL ja Sky Media. BBC Russkoje Radio Raadio Uuno ja Raadio Elmar. Vikerraadio Star FM ja Power Hit Radio ERR 4 Ajaleht Postimees Eesti Ekspress
Maalt linna või vastupidi * välismigratsioon rändamine ühest riigist teise * integratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade, ja eesmärkide baasil, näiteks Euroopa, sotsiaalne, rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad (rahvastikugrupid, riigid) säilitavad oma eripära * Kommunikatsioon ehk suhtlemine informatsiooni vahetamine suhtlemise teel * massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni (TV-d, ajalehti, raadiot ja internetti) kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest * interaktiivne kommunikatsioon suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust saadud teabe kohta; peamine vahend on internet * tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja
ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. - Kodaniku ühiskond - on avalik elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodaniku organisatsioonid ja ühendused. - Eraelu – iga indiviidi isiklik elu. - Moraal – moraalnormide kogum - Tava – Ajalooliselt väljakujunenud reegel - Õigusriik – Riik kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. 2. Kommunikatsioon … ehk suhtlemine. - Massikommunikatsioon – suurte massidega suhtlemine ehk infot antakse korraga suurtele massidele. - Massimeedia – Massikommunikatsioonivahend | - Interaktiivsedkommun.vahend – internet, telefon. 3. Kellest koosneb ühiskond? - Demograafia – Rahvastiku teadus. Uurib iivet ja millised rahvused riigis elavad. - Iive – Rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse ning rahvastikurände tagajärjel. - Integratsioon – ehk lõiming! Rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine
• demagoogia – kõnedes, arutluses jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine Nt. demagoogiavõtted: argumentum ed hominem, kus näidatakse ennast heas valguses ja teist naeruvääristatakse; tegelikkuse moonutamine, kus varjatakse olulist infot ja kasutat. ebamääraseid argumente • meedia - keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon / informatsioonikandjate ühine nimetus / massiteabevahendid nagu ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon / ka internet, arvutimängud, paber, heli-ja videolindistused, kõne ja telefon. Nt. ajaleht Postimees • juhtkiri – ajalehe või ajakirja harilikult esimesel leheküljel avaldatud lühike artikkel, mille autor on lehe peatoimetaja ja mis käsitleb lühidalt mingit aktuaalset küsimust (enamasti on
Ilmar Raag toob oma essees välja, et kultuur on tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, kumsti, moraali, seadusi, tavasid ja muid võimekusi, mida inimene võib omandada ühiskonna liikmena ning inimene pole kunagi ilma kultuurita. Mina olen nõus, lähtudes eelnevast definitsioonist, et inimese kultuuritust ei saa selgelt piiritleda ning iga inimese kultuur on veidike erinev, kuna ühiskonnas esinevatel mõjuteguritel on inimeste jaoks erinev roll. Tänapäeval on üheks suurimaks teguriks massikommunikatsioon, mille kaudu on võimalik inimesi väga hõlpsalt mõjutada ilma, et sellest arugi saadakse. Näiteks see, et Eesti noored võtavad üle palju ameerikalikku, mis esseeski välja toodud on. Nooremate puhul mängib suuremat rolli internet, vanemate puhul ajalehed ning raadio, ka televisioon. Siinkohal tuleb selgelt välja, et kultuur sõltub ka inimese vanusest, kuna interneti, televisiooni ja raadio kaudu saadav informtsioon erinevad teineteisest
kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisel, toetudes kodanikualgatusele. · Moraal- moraalinormide kogum. · Õigus- riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. · Kodanikuühiskond- edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. §1.2: · Suhtlemine ehk kommunikatsioon- sotsiaalne protsess, mis seob ühiskonna- selle valdkonnad, paikkonnad, inimgrupid- tervikuks. · Massisuhtlus ehk massikommunikatsioon- paljude inimeste suhtlemine massimeediat kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest. · Interaktiivne kommunikatsioon- suhtlemine arvuti kaudu. · Massimeedia- vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese ajavahemiku jooksul väga paljudele inimestele; vahenditeks raadio, TV, ajaleht, internet. · Saar poll- sotsiaal- ja turu-uuringud. §1.3: · Ühiskonna sotsiaalne struktuur- rahvastiku jagunemine teatud kindlate tunnuste alusel.
Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Leibkond koosneb inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased. Käsumajandus plaanimajandus. Liising rentimine, üürimine, järelmaksuga ostmine. Maavanem maakonda juhtiv ametnik Eestis, kelle nimetab ametisse valitsus. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust. Massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest. Massimeedia vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese aja vältel väga paljudele inimestele, raadio, tv, ajakirjad jne Mittetulundus sektor ühiskonna osa, mis eristub erasektorist ja avalikust sektorist. Ei teeni tulu, aitavad kaasa ühiskonna probleemide lahendamisele. Mittetulundusühing kodanikuühenduse üks vorme tegutsemaks erinevates valdkondades. On
ERASEKTOR 4, 5, 9 KOLMAS SEKTOR 2, 7, 8 1. Tähtvere valla volikogu 4. AS Kalev 7. Tartu Erakool 2. Jõuluvanade Ühendus 5. Maxima 8. Tõstamaa lusti ja lõbu 3. Tartu Mart Reiniku Kool 6. Riigikogu selts 9. Kapa talu 2. Kommunikatsioon ühiskonnas. Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas. 1) Leidke EV põhiseadusest näiteid, et Eesti on demokraatliku (massi)kommunikatsiooniga riik. § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. 2) Kas Eestile tuleks kasuks mõningane sõnavabaduse piiramine? Põhjendage oma seisukohta vähemalt kolme argumendiga. Jah, sest : 1) Siis ei saa iga inimene anonüümselt arvamust avaldada.
Kommunikatsioon ehk suhtlemine on vajalik ühiskonnaliikmete vahel, sest suheldes vahetatakse infot ja levitatakse arusaamu ja hinnanguid Kommunikatsiooni vormid (1) 1. vahetu ühe paikkonna inimesed, kullerid, heeroldid - regulaarne postiühendus käivitus Eestis 1683. aastal 2. Vahendatud - 20. saj alguse tehnika arenemine mõjutas info levikut - ajalahed, televiisor, raadio, telefon teabeagentuurid, hiljem internet, e-post Kommunikatsiooni vormid (2) 3. massikommunikatsioon informatsiooni ühiskondlik korraldus - peamiseks massimeediumiks on tänapäeval kujunenud Internet - Ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon Interaktiivne kommunikatsioon Suhtlemine arvuti vahendusel Tarbijapoolne aktiivsus ise luua teavet, ise otsida teavet ja ise edastama teavet Eestis loodi internetiühendused 1991. a. Vaata sidetehnoloogia ajalugu, lk 11 Massikommunikatsioon, õpik lk 11 Demokraatlik ühiskond Mittedemokraatlik - Ajakirjandus on vaba ühiskond -
sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub hoiatusi peatsete ähvarduste ja ohtude kohta kogukonna või selle liikmete väärtussüsteemidele. Massikommunikatsioon annab võimaluse keskkonda kontrollida väärtustes ilmnevate ebakõlade puhul tekivad tormilised reaktsioonid, sest ohustatud võib olla süsteemi stabiilsus. See võib märku anda teistsugusest väärtussüsteemist ja maailmavaatest, aga ka hoiakute ja väärtuste muutumisest (nt elav arutelu selle üle, kas homoseksuaalid on oht klassikalisele peremudelile). 2. koostegevuse ehk sotsiaalsuse funktsioon massikommunikatsioon annab võimaluse
tähtpäevad, pidustused, viisakusreeglid, muusika) Moraal üldtunnustatud põhimõtted Õigus seadustes kirja pandud põhimõtted Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus (kodu, perekond, usukombed, sõpruskond, elukoht) Suhtlemine e. kommunikatsioon sotsiaalne protsess, mis seob ühiskonna tervikuks. Vahetu kommunikatsioon läbi käisid tavaliselt ühe paikkonna inimesed. Teadete vahendatud levitamine ajalehed, raadio, televiisor, internet ja epost, mobiiltelefon. Massikommunikatsioon informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele ehk massiauditooriumile. Iseloomulikud tunnused: teadete kiire edastamine, avalikkus, kättesaadavus, lai ja eripalgeline tarbijaskond, info tarbijate passiivne osalus. Ülesanne : 1) harida rahvast 2) Informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel
Nõu, E-K. Toona, I.Ivask ja I. Laaman. Samuti loetakse Eesti paguluskirjanikeks ka isikuid, kes sündisid pärast sõda paguluses nagu T.H. Ilves ja M.K. Kostabi. Kui pärast 1905. Aasta Vene revolutsuiooni olid paguluses olnud tekstide või taieste autorid, siis pärast 1944.aastat olid pagendatud lisaks ka pagulusse läinud autorite looming. Kommunistlik ja natsionaalsotsialistlik totalitarism talus pigem isikut, kui tema keelt, sest ta oli juba kogenud, et isikust rohkem maksab massikommunikatsioon. Kõnelesid ju kirjanikud siiski kodumaa ajaloost ja oludest enne II maailmasõda. Üheks põhiliseks liigiks kirjanduses oli pagulasproosa. Teemad, mis proosades kajastusid jagunesid neljaks: 1.) Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B.Kangro „Tartu-sari”). Hiljem kirjutati ka palju memuaare. 2.) Asukohamaade argipäev – tegelasteks olid pärismaalased või pagulased, kes on uude ühiskonda sisse elanud. 1 3
KORDAMISKÜSIMUSED MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Meedia mõiste (ÕPIK, TERA) keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon 2. Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas (TERA) Meedia ülesanded: · Info edastamine · Järelvalve- kes, mida, kus teeb · Ühiskonna osade seostamine · Sotsiaalsete normide ülalhoidmine · Avalikkuse loomine poliitilised otsused, kujundab avalikku arvamust, vahendab seda · Kriitika ja kontroll · Meelelahutus 3. Kes on meedia taga? (ÕPIK) 4. Kvaliteetajakirjanduse roll(TERA)
Sel arenguperioodil tõuseb emotsionaalne autonoomia (iseseisvus tunnetes). Murdeea iseloomustab teatud emotsioonide ülemäärane läbielamine (häbi, kohmetus, süütunne, kartlikkus, viha jm). Tugevad emotsioonid on raskesti kontrollitavad, millest võib tuleneda momentaalne mõtlematu reageerimine. Noorukil murdeeas on suur haavatavus ja tundlikkus. KOKKUVÕTE Lapse arengukeskonna olulisemateks komponentideks on perekond, kaaslaste rühm ning üldine elukeskkond, sh ka kool ja massikommunikatsioon. Enamasti vaatlevad psühholoogid õpilaste isiksuse arengut kolme mõjuteguri toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusjooned; 2) vanusega seotud üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühes või mitmes kultuurikontektstis ja 3) konkreetses kasvukeskonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus. Kokkuvõtalt võib väita, et kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusjoone kujundamiseks teostuvad indiviidi ja tema sotsiaalse keskkonna
7. Kodanikuühiskond – Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja – ühendusi. 8. Eraelu – Iga indiviidi isiklik elukorraldus : perekond, kodu, usutunnistus, huvialad. 9. Riik – Organisatsioon, mille tunnusteks on oma territoorium, rahvastik ja avalik võim. 10. Kommunikatsioon – Suhtlemine, mille omadusteks on postiühendus ja tehnika abil vahendatud suhtlus. 11. Massikommunikatsioon – Suhtlemine, mille omadusteks on kiire edastamine, avalikkus ja kättesaadavus, lai tarbijaskond ning passiivne tarbimise osalus. 12. Tsensuur – Riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete, kõnede sisu üle. Teabe valikuline edastamine. 13. Demograafia – Rahvastikuteadus, mis uurib rahvastiku vähenemist, suurenemist, struktuuri ja liikumist. 14
Toote arendamine on ettevõtja, mitte tarbija ülesanne (M.Earls) Turundus Turunduse ideed on teatud aja ja koha saadused. Nad tekivad teatud intellektuaalses, kultuurilise ja majanduslikus kliimas, mis vastab antud hetke ärimaailma olustikule. Turundus on ajalooline nähtus, mitte kogum kohustavaid ja muutumatuid tõdesid (M.Earls) Tuleviku trendid (D.von Matt) Infoajastule järgneb unistuste ajastu Integreeritud kommunikatsiooni loomine vajab uut mudelit Massikommunikatsioon ei kaota oma kohta otseturundusele Internet muudab brändide juhtimist Bränd jääb majakaks kaoses trendid Uued turud on keel-ja kultuurkonnad Halb reklaam on nagu katkine toode Treenitus saab olema keskne konkurentsieelis Identiteet tuleb enne kuvandit Brändi kestev mõju juhib reklaami Äriturundus rahvusvah.turundus Globaalsed ettevõtted Glob. ärikeskkonda mõjutavad tegurid Maailma jagunemine kultuuriliste piirkon- dade vahel
Eriksoni teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, millest kuus jääb kooliikka. Iga aste väljendub spetsiifilise arengukriisina, mille lahendamise edu või ebaedu mõjutab edasist üldist arengut nii sellel astmel kui ka kogu edaspidises elus. Eriksoni astmeid käsitledes räägitakse isiksuslikust ja sotsiaalsest arengust põhiliselt üldises tähenduses, puudutades vaid riivamisi arengukeskkonna eripära. (perekond, kaaslased, elukeskkond, kool, massikommunikatsioon, televisioon, internet). Esimese kriisi äärmusväljunditena kujuneb lapsel, kas globaalne usaldus või usaldamatus teiste inimeste vastu. Järgmisel kahel arenguastmel tehakse valik autonoomia ja häbi ning kahtluse ja seejärel initsiatiivi ning süütunde vahel. Kooliikka jõudmisel vastanduvad positiivse lahendina töökus-efektiivsus ja negatiivse lahendina alaväärsustunne. Viimase vastuolu edukas lahendamine on eelduseks identiteedi kujunemisele noorukieas
Toodangu suunitlus, maht, kaasaegsus, Tootmisvõimsus, - tehnoloogia ja -protsess Oper. - konkurendi kohta kasutatakse lühiajaliseks tegutsemiseks. Muudatused tooteprogrammis, Võimsuse kasutamine täna, Laoseisud, tarnimisajad käesoleval momendil, Allahindlused, krediidid käesoleval momendil, Tänane kliendiregister, Müügivahendid, töömeetodid, Käimasolevad reklaamikampaaniad, Tähtsamate ametikohtade mehitamine täna. Massikommunikatsioon plussid : ettevõtte ja toodete kuulsaks tegemiseks, teadmiste levitamiseks, suhtumise muutmiseks ja käitumise mõjutamiseks, lõppeva müügitöö ettevalmistamiseks ja kergendamiseks, selleks, et kliendid ise kontakti otsiksid, loob võimaluse suunata sõnumit valitud teabevahendi läbi. Miinused : edastada saab ainult üldisi sõnumeid, kergelt jälgitav konkurentide poolt, raske kontrollida. toote positsioneerimine on toote koht tarbija teadvuse võrreldes konkurentidega
Ametikoha eesmärk. Kohustused. Vastutus (Tulemus). Õigused ja eriõigused. Nõudmised. Koostatakse kolmes eksemplaris töötajale, vahetule juhile ja personaliosakonnale. 10. Värbamine ja värbamisallikad Personali värbamine on protsess, mille käigus meelitatakse ligi kandidaate, kellel on organisatsioonide eesmärkide teostamiseks sobivad võimed ja hoiakud. Värbamisallikad: oma ettevõtte töötajad, ettevõtte andmebaas, töötajate liidud ja ühendused, Eesti Töötukassa, massikommunikatsioon, personaliotsingu firmad, koolid, ülikoolid, isiklikud kontaktid, individuaalsed tööpakkujad. 11. Kohanemisprotsess Saabumine töötaja satub tööolukorda oma väärtushinnangutega, hoiakutega ja ootustega. Kokkupõrge kindlustamine ja kinnitamine kus organisatsiooni positiivne reaktsioon töötaja tegevusele, tema teadmiste ja oskuste aktiivne kasutamine; mittetoetamine kus organisatsioon
järelevalvet võimude tegevuse üle kompromiss ühe või mitme osapoole järeldamine oma nõudmiste, eesmärgiga jõuda kokkuleppele konsensus üksmeel, vastväidete puudumine otsustavas küsimuses kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ning tavad leibkond sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselevatest inimestest, kes ei pruugi olla oma vahel sugulased massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni kasutades, nende osasaamine ühesugustes teabetes massimeedia vahendid, mis võimaldavad edastada infot paljudele inimestele üheaegselt või lühikese ajavahemikuga mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakonsust või on kodakonsuseta mittetulundussektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja avalikust
1. Geograafilised- looduslikud või ka poliitilised piirkonnad 2. Sotsioloogilised- staatus, kuulumine gruppidesse 3. Demograafilised- sugu, vanus, perekonnaseis, haridus, sissetulek 4. Psühholoogilised- elustiil, väärtushinnangud Kordamisküsimused 1. Mis on kommunikatsioon? Kommunikatsioon on ideede, informatsiooni ja hoiakute edastamine ühelt inimeselt teisele, ühelt organisatsioonilt teisele või massikommunikatsioon meedia vahendusel. 2. Kommunikatsioonimudel. Näitena võib ära tuua Jakobsoni kommunikatsiooni- mudeli: KONTEKST SAATJA > SÕNUM > SAAJA KONTAKT KOOD 3. Mida tähendavad: saatja, kood, kodeerimine, teade, dekodeerimine, vastuvõtja, müra, tagasiside, reaktsioon, kommunikatsiooniviga.
5.Suhtlemine klientidega, erinevad suhtlemistehnikad nagu verbaalne- ja mitteverbaalne suhtlemine, kehtestav käitumine jms Suhtlemine Suhtlemine kahe või enama inimese vahel verbaalselt või mitteverbaalselt toimuv kommunikatsioon. Suhtlemine teabevahetus inimestevaheliste suhete kaudu. Kommunikatsioon (lad k communicatio ühendus, side, suhtlemine): kitsam tähendus suhtlemine laiem tähendus loomade märgiline suhtlemine, massikommunikatsioon (anonüümne, tagasisideta) ) Kehtestav stiil - Oma mõtete, tunnete ja soovide aus väljendamine, kasutades mina-teadet - Oma õiguste eest seismine - Teiste õiguste arvestamine - Teiste kuulamine - Oskus ja julgus vajadusel abi küsida - Oskus öelda ei - Oskus komplimente teha ja vastu võtta - Negatiivse tagasiside taluvus ja järelduste tegemine - Enesekindel ja empaatiline kehakeel, hääl - Adekvaatne silmside
...Poliitika - riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. ...Kultuur- Mitme inimkonna poolt loodud materjaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Eraelu- Indiviidi isiklik elukorraldus. Kodanikuühiskond- ühiskonnaosa mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. Apoliitika- mittepoliitiline, poliitikast hoiduv. ...Moraal- ühiskonna valdkond kõlblus ja käitumisnormid. Tunnetus sellest mida kõlbab ja mida mitte. Aluseks regioon. Aegade jooksul välja kujunenud tradits ja kombed. Etikett- Kindlad käitumisreegild. Kasut ametlikus või rahvusvahelises suhtlemises. Eliit- ühiskonna kõrgkiht, paremik. Riik- organisatsioon mille tunnuseks on territoorium, rahvastik ja avalik võim. Mittetulundusektor- ühiskonna osa mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orjenteerituid tegevusi. Massikomunikatsioon e. Suhtelmine. Utoopia- teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas more) ...Õigus- ühiskonna valdkond mis hõlma...
nii, et see oleks publikule arusaadav. Kujutused ei pea olema mõistetavad kohe ning võivad nõuda täiendavat vaatlemist. Peab aga meeles pidama põhitõde see mida näeme peab meeldima". Selleks, et kujutada jumalikkust, võib natuuri moondada. Kuid selline deformatsioon võib tuua kaasa elitaarse kultuuri kujunemise, mis massidele ei ole arusaadav või kujuneb primitiivne, vulgaarne massikultuur, mis hävitab religioosse loomingu. On usk, et tänapäevane massikommunikatsioon ja suurte ,,religioossete" teoste reprodutseerimine hävitavad esteetilisi väärtusi. Seetõttu on kirik vastu ,,kunst kunsti pärast", samuti on realistliku kunsti vastu, kuna see on liialt utilitaarne ja liialt keskenduv maistele probleemidele. Neotomismile on vastuvõetamatu nii realism kui modernism, kuid pigem pooldatakse modernismi, kuna selles on palju sümbolismi, irratsionaalseid vorme. See aga võimaldab nautida ilu.
Kommunikatsioon peab üleval sotsiaalse süsteemi tasakaalu. Newcombi mudel lähtub tõsiasjast, et inimesed vajavad informatsiooni. Me vajame pädevat infot oma sotsiaalsest keskkonnast, et sündmustele reageerida ja ka selleks, et tunda: meie reageerime samamoodi nagu teised meie grupi, kultuuri või subkultuuri liikmed. Westley ja McLeani mudel: Newcombe'i edasiarendus, pidades silmas massikommunikatsiooni eripära. Põhiidee: massikommunikatsioon laiendab B sotsiaalset keskkonda. Maletzke mudel: eristab nelja elementi või positsiooni: saatja (kommunikaator K), sõnum (S), meedium (M) ja vastuvõtja (retsipient R). Kõik need elemendid mõjutavad üksteist (joonisel kujutatud nooltena). Samas on saatja ja vastuvõtja mitmekesistes sidemetes: neid mõjutavad enesepilt, isiksuseomadused, rollisidemed ja sotsiaalsed suhted. Mudel toob esile protsessi elementide (positsioonide) vastastikused suhted.
................................................................................10 5 Hindamine.................................................................................................................11 1 Mõisted · Demograafia - rahvastikuteadus, uurib rahvastiku arvu, vanust, sugu, tihedust jne. · Huvigrupid jõud, mis võivad firma tegevust soodustada, takistada, mõjutada: o Finantsorganisatsioonid o Massikommunikatsioon o Riigivõimuorganid o Ühiskondlikud organisatsioonid o Kohalik võim o Avalikkus o Firmasisesed huvigrupid · Mikrokeskkond sisaldab äri toimimist (firma ise, hankijad, konkurendid, vahendajad, tarbijad, huvigrupid) · Makrokeskkond põhijõud, mis mõjutavad mikrokeskkonda (majanduslik, ökoloogiline, tehniline, poliitiline, kultuuriline, demograafiline)
kultuurivahetuse, ningka Eestist põgenenud inimeste arvukus, kelle hulgas oli suur osa intellektuaalset eliiti. Kui pärast 1905. aasta Vene revolutsiooni olid paguluses olnud tekstide või taieste autorid, siis pärast 1944. aastat olid pagendatud lisaks ka pagulusse läinud autorite looming. Kommunistlik ja natsionaalsotsialistlik totalitarism talus pigem isikut, kui tema keelt, sest ta oli juba kogenud, et isikust rohkem maksab massikommunikatsioon. Kõnelesid ju kirjanikud siiski kodumaa ajaloost ja oludest enne II maailmasõda, lisaks loomulikult kodumaalt põgenemisest, argipäevast asukohamaal ja piiblitemaatikast. Ei tulnud kõne allagi, et näiteks Rootsis elav Karl Ristikivi avaldanuks oma romaani Hingede öö 1953. aastal Tallinnas. Muidugi jõudis see teos nagu teisedki mõne aja pärast üksikeksemplaridena Eestisse, kus teda kultuuriringkondades käest kätte laenates loeti. Kui 1960. aastate teisel poolel ja 1970
-infoteadust ja raamatukoguteadust on vaadeldud kui kahte täiesti erinevat valdkonda või -raamatukoguteadust vaadeldatakse osana indoteadusest -ajaliselt on raamatukogundus kujunenud varem kui infoteadus -infoteaduse eelkäijaks peetakse dokumendiõpetust 12. Infoteadus teadusvaldkonnana Vastus: Info hankimise uurijad on oma uuringute mõtestamiseks kasutanud mitmeid teooriaid. Enamus teooriaid, mida rakendatakse informatsiooni hankimise uurimisel pärinevad: - sotsioloogia -massikommunikatsioon ja -psühholoogia vallast. -teatud mõjutusi on samuti organisatsioonikäitumise ja juhtimise, majanduse ja lingvistika vallast. Interdistsiplinaarsete seoste arengut infoteaduses mõjutavateks teguriteks on: -organisatsiooni infojuhtimise vajadus -raamatukogude ja infoasutuste osatähtsuse kasv infoühiskonnas -raamatukogu- ja infoasutuste rolli kasv infotöötlusprotsessides -infotüütajate rolli kasv infoühiskonnas -infojuhtimisesüsteemide arenguks vajalike teadmiste ja oskuste olulisus
umbes 3 e-maili, mis sisaldavad erinevaid pakkumisi. Kasutusel on ka masspostitusprogramm MailChimp. Facebookis on Estravelil rohkem kui 48 000 fänni, kus viidi läbi ka kliendi andmete kogumise kampaania ja juurde saadi 30 000 uut e-posti aadressi. Madalaeelarvelised ja kiired (in-house) turunduskanalid on e-maili turundus (125 000 aadressi, sh vene), sotsiaalmeedia (Facebook, blogi, Twitter, G+), artikliturundus ja muu PR. Suurema eelarvega (outsourced) on massikommunikatsioon (veeb, raadio, TV, outdoor, ambient) ja kuus korda aastas ilmuv reisiajakiri Estraveller. Äriklientidele viiakse läbi peamiselt üritusturundust. Turundusinfosüsteemi saaks paremaks muuta seda pidevalt uuendades. Vanad kliendiandmed tuleks muuta või kustutada. Ka peaks aeg-ajalt kontrollima, kas kliendid saavad ettevõtte poolt saadetud info kätte ja kui oluline see nende jaoks on. Kliendikaardi taotlusvorm on hea viis kliendiandmete kogumiseks, kuid kaardi enda
- Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise võimalused - Põhiseaduse koht õigusaktide hierarhias 4) Põhiõigused, vabadused ja kohustused Eesti Vabariigi põhiseaduses (EV põhiseaduse II peatükk) 5) Usk ja usuvabadus - Eesti vabariigis esindatud suuremad kogudused - Tolerants erinevat usku inimeste suhtes - Usu roll ühiskonnas 6) Sõltumatu ajakirjandus (õpik lk 10-12, TV ül 7-10) - mõisted: massikommunikatsioon, avalik arvamus. - Ajakirjandus kui neljas võim - Ajakirjanduse ülesanded ühiskonnas - Meedia kallutatus 7) Õigus avalikule teabele (õpik lk 110-114, TV ül 91-98) - mõisted: tsensuur, teabenõue, ärisaladus, riigisaladus - erinevad riiklikud registrid, nende otstarve - kuidas esitada teabenõuet - isikuandmete kaitse 8) Informatsiooni kättesaadavus (õpik lk 10-12, TV ül 7-10)
annaabi.ee 
