FREDERICK HERZBERG'I KAHE FAKTORI TEOORIA Motivatsiooni kahe faktori teooria (tuntud ka kui motivatsiooni hügieeniteooria) esitas psühholoog Frederick Herzberg 1950-ndate aastate lõpus, olles eelnevalt põhjalikult uurinud inimeste töössesuhtumist. Herzbergi peamine teooriat kujundav seisukoht oli, et tööga rahulolu sõltub töö edukusest. Ta leidis oma teooriale kinnituse, kui küsitles 4000 raamatupidajat ning inseneri. Küsitluses paluti kirjeldada situatsioone, mil küsitletavad tundsid end tööga eriti rahul olevat või vastupidi eriti rahulolematuna. Tulemusi analüüsides jõudis Herzberg järeldusele, et mõned varem motiveerivateks peetud faktorid ei andnud
TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONI TEOORIAD PERSONALIUURINGUTES Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Töörahulolu ja motivatsiooniteooriad........................................................................... 4 1.1. Abraham Maslow' motivatsiooniteooria................................................................ 4 1.2. Frederick Irving Herzbergi kahe faktori teooria.....................................................6 1.3. David McClellandi õpitud vajaduste teooria.......................................................... 9 2. Personaliuuringud ja nende seos töörahulolu ja motivatsiooniteooriatega.................12 Kokkuvõte....................................................................................................................... 15 Viidatud allikad...................................................................
Tööalase probleemisituatsioonide analüüs Sissejuhatus Antud töö eesmärk on analüüsida probleemisituatsioone, mis kerkisid esile kahes erinevas ettevõttes. Eelkõige on keskendutud Abraham Maslow ja Frederick Herzbergi vajadustel põhinevatel motivatsiooniteooriatele. Lisaks on tegureid teistelt teoreetikutelt. Mõlemad situatsioonid on pärit kahe grupiliikme tööalastest kogemustest. Allikatena on kasutatud kursuse Organisatsioonipsühholoogia loengumaterjale ning Duane ja Sydney Ellen Schultzi raamatut ,,Psychology & work today". Abraham Maslow vajaduste hierarhia ehk Maslow püramiidi kohaselt jagunevad inimvajadused
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund FREDERICK HERZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA Essee Juhendaja: 2008 Motiveeritus on midagi enamat kui lihtsalt õnnetunne või tööga rahulolu. Motiveeritud inimesed tahavad anda endast parima, ja seda mitte organisatsiooni juhi, vaid iseenda pärast. Motivatsioon tähendab inimese sisetunnet, seda ei saa talle väljastpoolt peale suruda.
Selle jälgimine on väga oluline, sest üksikisikute hinnangud olenevad nende kaaslaste omadest ja nad kohandavad oma hoiakuid töörühmas valitsevatele hoiakutele vastavateks. Töörahulolu võib vaadelda nii üldise hoiakuna kui antud isiku individuaalse rahuloluna. Üldise töörahulolu põhjused mõjutavad kõiki rühmaliikmeid. Nendeks on hea töötasu, soodsad töötingimused, tööga kindlustatus, meeldiv ülemus, head koostöösuhted teistega, töö meeldivus jne. Herzbergi järgi on need hooldavad ehk hügieenitegurid, mille puudumisel on inimesed rahulolematud. Soodsaid tingimusi peetakse niivõrd normaalseteks, et neist ei räägita. Konkreetse töötaja individuaalne rahulolu oleneb Herzbergi järgi aga muudest teguritest: eduka tegevuse tunnustamisest, vastutusest, edukusest oma ametis või võima- lustest selleks. Nende motivaatorite olemasolu puhul on inimene rahul. Kõik see, mis vähendab rahulolematust, peaks kõlbama ka rahulolu suurendamiseks
Tähtis on inimese sobitamine sellisele tööle, mis vastab tema vajadustele. Kui inimene juba on sellisel tööl, siis on see võtmeks, mis avab tema võimed. 9 1.4. Tööga rahulolu ja töömotivatsioon Viimaste aastakümnete jooksul on kogu maailmas püütud lahendust leida küsimusele kas tööga rahulolu tõstab töömotivatsiooni või mitte. Probleemi klassikaliseks esindajaks loetakse Frederick Herzbergi teooriat. Vastupidi varasematele motivatsiooniteooriatele, mis olid loodud uurijate isiklike arusaamade, tähelepanekute ning kogemuste üldistamise põhjal, palus Herzberg uurimuste käigus töötajail kirjeldada selliseid tööolukordi, kus nad on tundnud eriti tugevat rahuldust, ja teiseks kirjeldada selliseid töösituatsioone, kus töö oli muutunud lausa vastumeelseks. Vastuste analüüsimisel selgus, et rahulolu tööga ja tööalast aktiivsust kujundavad ühed,
2. Vananenud tehnoloogia, halvas seisukorras hooned, inimeste töövarustus. 3. Ettevõte juhtkonna poolt ei pöörata piisavalt tähelepanu töötajate töötingimustele. 3. Tagajärg: 1. Konfliktid 2. Töötajate haigestumised 3. Töötajate lahkumine 4. Töökvaliteedi langus 5. Toodetekvaliteedi langus 6. Suured arusaamatused 4. Töötajate motivatsiooni ning töörahulolu languse põhjus. Töötajate puhul saab käsitleda probleemide otsimist läbi Herzbergi kahe-teguri teooria. Herzbergi kahe faktori teooria Kuna inimesed veedavad suure osa ajast tööl, siis on oluline, et neile töö meeldiks, milleks on vaja töö sisu ja suhteid. Inimese suhtumist töösse iseloomustatakse sõnadega ,,rahulolu" ja ,,rahulolematus". Uuringud näitavad, et töökeskkonna meeldivus on seotud kompententse juhtimisega, sobivate kaastöötajatega, sobiva staatusega, heade töötingimustega, paindliku tööajaga, tihendatud töönädalaga (nt 4 päeva tööl ja 3 päeva vaba vms).
Rahulolematus ja motivatsioonipuudus mõjutavad suuremas plaanis tervet kauplust, kuna rahulolematud töötajad ei taha tööd enam korrektselt teha. Selline käitumine tingib kaupluse töö üldised häired ja see omakorda rahulolematuse klientides. Lea käitumise põhjuseks on endisel tasemel püsiv palganumber, tal puudub edaspidine motivatsioon oma tööd teha. Leal on täitmata sotsiaalse hinnatuse vajadus ning Herzbergi teooria järgi hügieenifaktorid: töö sisu, palk, suhted kolleegidega, suhe ülemusega ja võib-olla ka isiklik elu. Herzbergi motivatsiooni- hügieeni teooria uskus, et indiviidi suhtumisel töösse on aluseks tema arvamus selle edust või ebaedust. Üks vajaduste kogum tuleneb inimkonna pärinemisest loomadest: meie sees on soov hoiduda väliskeskkonna valudest, lisaks kõik õpitud impulsid, mis on sõltuvad bioloogilistest põhivajadustest
......................................... .........................4 2. Inimvajaduste hierarhia............................................................................................................... ..5 3. Vajaduste deooria................................................................................................................. .........6 3.1. Maslow vajaduste hierarhia........................................................................................................6 4. Herzbergi kahe faktori vahel...........................................................................................................7 5. McCellandi teooria.................................................................................................................. .......8 6. Clayton Alderfer ja ERG teooria......................................................................................................9 Kokkuvõte............................................................................
Tallinn, 2008 Juhtimissituatsioonide uuring asutuses -3- SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................3 JUHTIMISSITUATSIOONIDE KIRJELDUSED.................................................................4 JUHTUMI LAHENDAMISE ANALÜÜS............................................................................ 5 HERZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA.........................................................................6 NÄGEMUS JUHTIMISKVALITEEDI TÕSTMISEST/ARENDAMISEST........................8 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................ 9 Juhtimissituatsioonide uuring asutuses -4- JUHTIMISSITUATSIOONIDE KIRJELDUSED Proua Vister on töötanud ettevõttes sekretärina kolm aastat
Suuremate saavutuste puhul võiks ju ettevõte töötajaid suursugusemalt tunnustada( mõni eriti tähtis projekt). Eneseteostus vajadused Juht peab aitama Jacobil areneda, toetama tema eneseteostus vajadust. Tegelikult siiamaale jõudnuna on Jacobil eelnevad vajaduste tasemed rahuldatud ning eneseteostus vajadus tekib juba iseenesest soov suuta enamat, teadvustus sellest, milleks võimeline ollakse. HERZBERGI motivatsiooniteooria Herzbergi motivatsiooniteooria kohaselt tuleb kõrvaldada rahuolematus e hooldavad tegurid ( töötasu, tööturvalisus, töötingimused, töökultuur, inimestevahelised suhted, juhtimise kvaliteet jne...).Nende tegurite puudumine või madal tase põhjustas rahulolematust, kuid nende olemasolu ei tõstnud töötajate motivatsiooni. Siin tulevad mängu motivatsioonifaktorid, mille puudumine ei pruugi töötajaid veel rahulolematuks muuta, kuid nende olemasolu oli kahtlemata motiveeriv.
hästi hakkama saanud. Oma olemuselt on ta olnud korrektne, aus, otsekohene ja hea huumorimeelega. Ulla on muutunud kurvaks, hajameelseks ja kergesti ärrituvaks ning töös on ette tulnud vigu. Tal puudub igasugune enesemotivatsioon. Selle tõttu on vaja tõsta tema meeleolu, keskendumisvõimet, aktiivsust ning närvilisuse peaks asendama rahulikkusega. Tema rahulolematust on vaja vähendada ja ühtlasi tõsta rahulolu (Frederick Herzbergi hügieeni- ja motivatsiooniteooria). Probleemidega on vaja tegeleda seetõttu, et Ulla muutuks taas heaks ja kohusetundlikuks töötajaks, et tema töö oleks korras ning saaks toimida ühtne rahulolev kollektiiv. Motiveeritud ja rahulolev töötaja on organisatsioonis edasiviivaks ja toimivaks jõuks. Tõenäoliselt on Ulla käitumine ja olemus muutunud seoses laste lahkumisega kodust. Ta tunneb end üksikuna, väheväärtuslikuna, on rahulolematu ja mingil määral stressis.
välised jõud. Sisemine vajadus paneb inimese eesmärkide saavutamise suunas tegutsema. Tänapäevased motivatsiooniteooriad toetuvad rohkem või vähem inimeste vajaduste määramisele ja rahuldamise tee selgitamisele ning väärtustavad kõrgelt inimestevahelist suhtlemist ja koostööd. Motivatsiooniteooriad arenesid hoogsalt 20. sajandi keskel. Kolm tuntumat teooriat, mis tol perioodil formuleeriti, on McGregori X- ja Y-teooria, Maslow vajaduste hierarhia ning Herzbergi kahe faktori teooria. Nendes teooriates sisalduvad tuntumad seletused töötaja motivatsiooni mõistmiseks, mida rakendatakse 21. sajandilgi. Vajadustega seotud motivatsiooniteooriad on orienteeritud inimeste sotsiaal-psühholoogilistele mõjuritele ja käitumisele. Protsessidel põhinevad motivatsiooniteooriad vaatlevad inimesi ja nende reageeringuid mitmesuguses olukorras. Mõlema valdkonna teooriad täiendavad üksteist. Douglas McGregor jagas oma 1960
Maslow teooria 1. Füsioloogilised vajadused. Kuna Jacob Arnold kasvas üles vaesevõitu maaperes, kus kehtis range kord võisid jääda tema füsioloogilised vajadused rahuldamata. See peegeldub ka sellest, et hariduse omandamise ajal pidi ta palju pingutama ja tööd tegema, et katta ise oma kulutusi ja siis võisid tal kõige lihtsamad füsioloogilised vajadused jääda rahuldamata, nt uni, söömine ja eluase. Praegu ta töötab sisekujundusfrma insenerina, sellest võib järeldada, et hetkel on tema füsioloogilised vajadused rahuldatud. 2. Turvalisuse vajadused. Täidetud, sest tal on olemas kindel töökoht ja ülemus on tema võimekuses kindel ja tahab teda motiveerida. 3. Sotsiaalsed vajadused. Täidetud, kuna ta kuulub toetavasse kollektiivi, ta julgeb pöörduda kollektiivi poole, et neilt nõu küsida ja lasta neil otsustada. 4. Lugupidamise vajadused. Ei ole täidetud, kuna ta ei taha riskeerida, kardab iseseisvalt otsustada, see võib tulla selles...
tähtsates dokumentides. Sellise käitumise põhjuseks võib olla tema palk, mõtted kolimisest, püstitatud uuest eesmärgist. Ullal on minu arvates täitmata vajadused: Maslowi järgi kindlasti madalama astme vajadused, seega kuulumine ehk üksindus, turvalisus ehk hirm. Füsioloogilised vajadused ehk töötasu väike, söögiks ei jätku või siis ainult söögiks teenib. Oleks hea, kui Ulla saaks lubada endale rohkem. Hiljem tunnustus ja eneseteostus ehk töö peab olema huvitav. Herzbergi järgi rahulolu puudub. Oleks vajalik tunnustus, saavutamine, kasv. Hügieenifaktorid oleksid palk, isiklik elu, töö sisu, staatus, turvalisus, mida võiks parandada. Juhi poolt võiks olla näiteks mingite soodustuste andmine lisaks. Juht võib teha staaziga seoses ettepaneku töötajat arendada karjääris ja anda talle parema töökoha, seega lisandub kohustusi ja tõuseb palk. Võimalik teha lisatasu. Prooviks meeskonda integreerida töötaja, et Ulla ei tunneks üksindust.
Maslow vajaduste hierarhia teooria järgi pöörab inimene sekundaarsetele vajadustele tähelepanu alles siis, kui tema esmavajadused on rahuldatud. Jacobi puhul võib olla puudus austuse ja staatuse vajadusest, soovist olla teiste silmis kompetentne. Ta ei saa piisavalt vastukaja oma hästi tehtud tööde eest, mis muudabki ta ebakindlaks. Lahenduseks võib olla juhi suurem tunnustus Jacobi tööle, näiteks preemiate näol. Herzbergi teooria järgi peab töötajal olema head kõik töökeskkonnaga seotud tegurid, siis on ka inimene rahul ja motiveeritud. Sellisteks teguriteks on näiteks tunnustus, ametialase tõusu võimalus, saavutamine ja töö ise. Jacobi puhul võib olla tegemist ka ametialase tõusu võimaluse puudumisega, seega ei näe ta põhjust enda oskuste näitamiseks ja pingutamiseks. Juht peaks sell puhul innustama Jacobit iseseisvamalt töötama, näiteks pakkudes professionaalset tehnikat ja töövahendeid
Aluseks on inimvajaduste hierarhia. Füsioloogiline vajadus (toit, uni, tervis, kehatemperatuur, seksuaalsed vajadused), armastuse- ja turvatunne, kuuluvus, tunnustusvajadus, eneseteostus (proovib ära kasutada oma potensiaali, mis pole seotud esmaste vajadustega) KRIITIKA: • inimeste vajadused on erinevad • inimese kõrgemad vajadused saavad harva rahuldatud • empiirilised uuringud pole seda teooriat kinnitanud 3. Kirjelda Herzbergi kahe-teguri mudelit ja too mõlema tegurite grupi kohta kolm näidet. Too välja kriitika antud teooria suhtes. Herzbergi kahe-teguri mudeliteks on: HÜGIEENIFAKTORID (välised tasud) Töötingimused, töötasu, staatus/ edutamine, suhted kolleegidega MOTIVAATORID (sisemised tasud) Töö ise, vastutus, isiklik areng, töökoha stabiilsus KRIITIKA : 1) Väike töötajate valim (raamatupidaja ja insener) 2) Metoodiliselt on puudulik
eneseteostusvajadus vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi. (smt.edu.ee 04.02.2011) Hierarhia kõrgemate astmeteni jõudmiseks peavad kõik alamad vajadused olema rahuldatud. Maslow' püramiid arvestab nn keskmise inimesega ega kehti nende inimeste puhul, kes kõrgemate vajaduste saavutamiseks jätavad mõne astme vahele. (wikipedia: 07.02.2011) 4.2. Fredrick Herzbergi nn motivatsiooni-hügieeni teooria Viimase paarikümne aasta jooksul on aga välja kujunenud teooriad, mis peavad tähtsaimaks motivaatoriks tööd ennast. Üheks tuntumaks käsitluseks on siin Fredrick Herzbergi nn motivatsiooni-hügieeni teooria ehk kahe teguri teooria. See teooria on loodud empiiriliste uurimuste üldistamise tulemusel. Töötajatel paluti kirjeldada rahuldust mittepakkunud ning tööd ebameeldivaks muutnud olukordi. Selgus, et
Tänapäeval on keskmine intellektuaalne potensiaal vaid osaliselt kasutatud. 4. Millised olid Hawthorne’i eksperimentide eesmärgi(d) (Alas 2008)? Panid aluse inimsuhete koolkonnale. Eesmärgiks oli välja selgitada töötingimuste mõju töö tulemusele, nt avastati, et ainult töötingimuste parandamine ei mõjuta tootlikkust, suurt rolli mängib inimestevaheline suhtlus. 5. Millised on Herzbergi poolt defineeritud motivatsioonifaktorid? Saavutusvajaduse rahuldamine Vastutuse usaldamine Enesearendamise võimalust pakkuv töö Huvipakkuv töö Tunnetus 6. Millised on Herzbergi poolt defineeritud hügieenifaktorid? Palk Kindlustunne tööl Töötingimused Kontrolli tihedus, ulatus Inimestevahelised suhted Töökultuur Juhtimise kvaliteet 7
Pigem on ta koleerilise temperamenditüübiga. Talle ei meeldi eriti teha tööd meeskonnaga, ta on pigem individualistlik. Kuigi tal on endasse usk tugev, pole ta kuigi hea organiseerija ja tal puudub juhioskus ning selle alane kogemus. Ta tunneb oma tööd hästi, tal on palju kogemusi ja ta on väga positiivne ja energiline. 2. Miks Anne alluvate motivatsioon on kadunud, analüüsige läbi motivatsiooniteooriate. Vastutus ja töö tervikuna ei ole stabiilsed (Herzbergi kahe-teguri mudeli järgi). Anne juhib autokraatlikult ja pisut vaba-stiilselt. Motiveerivateks teguriteks on tunnustus, vastutus, ametialane tõusu võimalus, saavutamine ja töö üldiselt ise. Nende eesmärgiks on ennast arendada, kuid neil pole selleks piisavalt võimalusi. Nad ei taju tööd tervikuna. Anne on ise väga stabiilne inimene, annab lubadusi kuid ei täida neid. Samuti on ta väga konfliktne inimene. 3
Õpilased on individuaalselt erinevad, samuti on nende õpimotivatsioon erinev, neil on erinevad vahendid oma eesmärgi täideviimiseks. Õpilase (õppe)edukus sõltub peamiselt kolmest tegurist: võimetest, motivatsioonist ning võimalustest. Õpimotivatsiooni mõjutavad kodune keskkond, vanemad ning sotsiaalsed suhted. Samuti mõjutavad õpilaste õpimotivatsiooni õpetajate suhtumine nende töösse, kui nad suhtuvad väga negatiivselt õpilastesse, siis nende õpimotivatsioon langeb(Herzbergi motivatsiooniteooria järgi). Õpilastes on võimalik tõsta õpimotivatsiooni huvitavate ja vaheldusrikaste tegevuste kasutuselevõttu koolis, kasutada nende individuaalseid võimeid, teadmisi ja oskusi õppetöös, anda õpilastele võimalus teha midagi olulist ja tunnustust väärivat. Samuti õpilaste edu korral neid tunnustada, anda õpilastele mõista kooli tähtsusest ning hariduse vajalikkusest ning kaasata neid otsuste langetamiseks.
Mida lähemale jõutakse mingi vajaduse rahuldamisele, seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal seisev vajadus. Jacobi puhul tundub, et tema sotsiaalsed vajadused on rahuldamata, sest ta otsib kontakti teiste töötajatega ka vähetähtsate küsimuste korral. Juhil oleks mõistlik kaasata Jacobit meeskonnatöösse, mis hõlmaks jagatud vastutust, avalikku kiitus ja üksteise abistamist. Seeläbi suureneks Jacobi enesekindlus ja hiljem oleks tal lihtsam iseseisvalt otsuseid vastu võtta. Herzbergi teooria järgi mõjutavad inimest hooldavad tegurid, milleks on töötasu, tööturvalisus, töötingimused, kontrolli tihedus ja ulatus, inimestevahelised suhted, töökultuur, juhtimise kvaliteet jms ning motiveerivad tegurid, mille alla kuuluvad saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, huvipakkuv töö, tunnustus jms. Hooldavate tegurite abil võib leevendada rahulolematust ja motiveerivate tegurite abil saab suurendada rahulolu
pühib. Tagajärjeks sellisele olukorrale on kaastöötajate ajakulu Jacobi küsimuste lahendamiseks ja ühtlasi on neil ka suurenenud vastutuse koormus. Lahenduseks pakun välja, et Jacob tuleks saata täiendkoolitusele, mis paneks teda võimekamalt tegutsema tööülesandeid täites. Selleks eelnevalt arenguvestlus või mõni oskuste test. Ei välistaks sisekoolitust. 5 6 2 HERZBERGI TEOORIA Lähenedes ülesandele psühholoog Frederick Herzbergi kahe teguri mudelile tuginedes, teguriteks on hooldavad tegurid ja motiveerivad tegurid. Teooria kohaselt ei teki rahulolu rahulolematuse tegurite kõrvaldamisel, vaid siis saavutatakse rahulolematuse puudumine ehk neutraalsus. Rahulolu suurendamiseks on vajalikud motiveerivad tegurid. Seega vaadeldes Jacobi hooldavaid tegureid eeldan ma, et insenerina töötades on tema palk mõistlik ja sellega probleeme pole. Kindlustunde koha pealt tekivad juba
(juuksed kasvavad iseenesest, kuid nende maha lõikamiseks peab olema motiiv). Motiveering on tahtelisele käitumisele eelnev tõukejõud, aje, tung. Kajastab käitumise tõeliseid põhjuseid. Motiveering on teadvustatud ja sõnaliselt väljendav. Motiveering ehk motivatsiooni tõukejõud oleneb inimese isiksusest ja keskkonnast, kus ta tegutseb. Inimese motiveering kajastab kultuurikeskkonda, kus ta on kasvanud: perekonda, kooli, tutvumisringkonda jne. Herzbergi kahe-teguri mudel lk50 1950 a loodud mudel. Ta palus inimestel mõelda, mida nad arvasid oma töö juures eriti heaks ja halvaks olevat. Ta palus kirjeldada neid tingimusi, mis põhjustavad niisuguseid tundeid. Analüüsi tulemusel liigitas ta motivatsiooni mõjutavad tegurid 2 gruppi: inimese alahoiu ja ülalpidamisega ning motivatsiooniga seotud tegurid. Inimese alahoiu ja hooldamisega seotud tegurid: On seotud inimese töökeskkonnaga. Need tegurid pole otseselt motiveerivad, kuid nende
· Motivatsioonipuudus on peamiselt tingitud siiski sellest, et töötajate palgad on viidud pea miinimumini ning tööd on tegelikult palju rohkem. Tagajärg: · Peamiseks tagajärjeks võib pidada seda, et Mairi lahkub töölt, mistõttu jääks ateljee ilma väga heast töötajast, kes teab mida ta teeb ning töö teistsuguse iseloomu puhul, naudiks oma tööülesannete täitmist. 2. Olukorra analüüs Analüüsimiseks kasutan Maslow vajaduste teooriat, Herzbergi kahe-teguri teooriat, Alderferi E-R-G mudel ning J.Stacy Adamsi õigluse ja erapooletuse teooriat. Maslow vajaduste teooria: · Füsioloogilised vajadused kuna tekstis nende kohta konkreetselt midagi kirjutatud ei ole, võib oletada, et need vajadused on Mairil rahuldatud. Kuigi samas võiks madala palga puhul välja tuua selle, et võib olla igakuiselt ei jagu Mairil piisavalt raha, et end ära elatada.
Inimesele on olulisemad rahuldamata mitte rahuldatud vajadused. Inimest motiveerib, mille poole ta püüdleb, mitte see, mis tal olemas on. Täielikult rahuldatud vajadused ei motiveeri inimest pingutama. Teooria puuduseks on see, et teaduslikud uuringud ei tõesta kõigi viie astme vajaduste unikaalsust ja nende astme-astmelist arengut alumiselt ülemistele tasemetele. Mõnele inimesele võib täielikult piisata esmavajaduste rahuldamisest. 7. Kirjelda Herzbergi kahe-teguri mudelit ja too välja selle teooria kriitika. Inimese alalhoiu ja hooldamisega seotud tegurid on seotud tema töökeskkonnaga. Need tegurid ei ole otseselt motiveerivad, kuid nende puudumisel pole töötajad rahul. Kui nende tingimustega on aga kõik korras, tunneb inimene end olevat normaalsetes tingimustes, neutraalselt. Neid potentsiaalset rahulolematust põhjustavaid tegureid nimetatakse ka
algusest lõpuni ise valmis tegema. Mairi jaoks oli individuaaltellimused meeldivad, kaasnes väljakuste, kuid praegune masstöö seda ei paku. Tagajärg: 1. Annab halba eeskuju kaastöötajatele, mistõttu võivad ka teised hakata hilinema. Teised töötajad on palju aeglasemad ning töödega ei jõutaks õigeks ajaks valmis. 2.- 3. Ettenähtud töö jääb tegemata. 4. - 5. Hea töötaja lahkumine paremale töökohale. Olukorra analüüs Herzbergi kahe-teguri mudeli kohaselt pole inimene rahul, kui inimese alalhoiu ja hooldamisega seotud tegurid on puudu. Nendeks teguriteks on töötasu, töötingimused, tööohutus, staatus, dirma poliitikad, juhtimise kvaliteet, suhted kaaslaste, juhtide ja alluvatega. Majanduslnaguse pärast on töö viidud kindlale kuupalgale, sellega kaasnes Mairi motivatsiooni kadumine. Töötajaskonna vahetumisega on muutunud ka suhted töökaaslastega. Kui varasemalt töö ajal lauldi, naljatati,
Juhtimise alused Individuaalsus organisatsioonis Vajaduste teooriad: Maslow hierarhia, Alderderi ERG, Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria, McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria, Töö karakteristikute mudel Maslow: Füsioloogilised vajadused, turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus, eneseteostus. Erinevad versioonid sellest. Kriitika: Pole algselt mõeldud tööalase konteksti jaoks, inimene ei pruugi mõnele ajadusele keskenduda (keskenduvad hoopis kõrgematele vajadustele või ei püüdlegi kõrgema taseme vajaduste rahuldamise poole). Võidakse rahuldada mitut vajadust üheaegselt.
Inimesele on olulisemad rahuldamata vajadused, mitte rahuldatud vajadused. Inimest motiveerib see, mille poole ta püüdleb, mitte see, mis tal on juba olemas. Täielikult rahuldatud vajadused ei motiveeri inimest pingutama. Teooria puuduseks on see, et teaduslikud uuringud ei tõesta kõigi viie astme vajaduste unikaalsust ja nende aste- astmelist arengut alumiselt ülemisele tasemele. Mõnele inimesele piisab täielikult esmavajaduste rahuldamisest. HERZBERGI KAHE- TEGURI MUDEL e. (Herzbergi motivatsiooni- hügieeni teooria) (VIROVERE LK 64) Suurema osa ajast veedavad inimesed tööl ja seepärast on oluline, et neile töö meeldiks. Inimese suhtumist töösse iseloomustatakse tihti sõnadega “rahulolu” ja “rahulolematus „ Frederick Herzberg lõi selle mudeli koos inseneride ja ökonomistidega tehtud uuringute põhjal 1950 .a. Ta palus inimestel detailselt kirjeldada, millest nad tunnevad erakordselt head või halba oma töös. Töötajate vastuseid analüüsides
Väline motivatsioon on seotud "käegakatsutava" tasuga: palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon on enam seotud psühholoogilise tasuga: võimalus rakendada oma võimeid, olla tunnustatud. Inimese motivatsioon ja rahulolu ning töine tegevus on küllalt tugevalt määratud vajaduste ja ootuste rühmade poolt nende rahuldatuse tasemega. Järgnevalt vaatame kaht tuntumat motivatsiooniteooriat, mis on loodud Abraham Maslow ja Frederick Herzbergi poolt. Maslow vajaduste hierarhia 1943. aastal eristas ameeriklane A. Maslow viit vajaduste taset. Need on: 1. füsioloogilised põhivajadused (nälg, janu jne); 2. turvalisuse vajadus (soov tunda end kindlalt ja kaitstult); 3. ühtekuuluvuse- ja armastuse vajadus (soov kuuluda kuhugi, olla tunnustatud); 4. sotsiaalse hinnatuse vajadus (soov hästi hakkama saada ja olla tähelepandud); 5. eneseteostamise vajadus (oma kalduvuste arendamine ja jõuvarude kasutamine).
Tehtakse liiga kergesti järjeldusi. Halo efekt: hinnang inimesele tehakse ühe või väheste karakteristikute põhjal( nt täpsus). Sageli seotud sellega, mida me ise hindamine(sarnased omadused). Taju kaitse: seisneb selles, et inimene püüab kaitsta ennast ebameeldiva info eest. Inimensed valivad info, mis toetab nende seisukohti, jättes vastumeelse tahaplaanile( nt juht kes edutas alluva vastuväiteid ignodes) Motivatsiooni teooriad: Vajduste teooriad(Maslow hierarhia, Alderferi ERG, Herzbergi motivatsiooni- hügieeniteooria), McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria ja Töö karakteristikute mudel Maslowi hierarhia: Füsioloogilised vajadused üldiselt(toit, vesi, uni) ja organisatsioonis(töötasu, toitlustamine, töötingimused) Nende vahel: turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus Eneseteostusvajadus üldiselt(arenguvõimalused, edu, loomingulisus) ja organisatsioonis(väljakutsuv töö, edutamine, eneseteostus)
kõvasti vaeva nägema. Soovitused juhile: · Juht peaks andma talle meeskonnatööd kus Jacob Arnold peaks olema juhi rollis · Tuleks anda ka personaalseid töid kus ta peab kõik ise tegema ja otsustama · Juht peaks pakkuma koolitusi · Iseseisva töö eest peaks tunnustama ja kiitma avalikult · Anda keerukamaid ülesandeid, kui need on hästi tehtud siis premeerida · Juht peaks suunama Jacobit hoopis teistele nõu andm Herzbergi kahe- teguri mudel: 1. Hügieenifaktorid (inimese alalhoiu ja ülalpidamisega seotud tegurid) · Palk- Peaks nagu olemas olema · Kindlustunne- Olemas, kuna juht on tema võimekuses kindel · Töötingimused- Tööd ta sai ju teha ja otsiti võimalusi paremuse poole · Kontrolli ulatus- Olemas kuna muidu ei teataks kuidas keegi tööd teeb
Mountoni mudelid? 7. Millised on põhilised eestvedmisstiilid? Milles seisneb nende sisuline erinevus? (eksamil küsin nt: kirjeldage autoritaarset juhtimisstiili) XI loeng: motiveerimine 1. Milline on motiveerimise definitsioon? 2. Mis on motivatsiooni olemus? 3. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat 4. Nimetage vähemalt kaks protsessiteooriat 5. Kes oli Abraham Maslow? 6. Joonistage Maslow püramiid ja kirjeldage seda (pikk küsimus) 7. Kirjeldage Herzbergi teooriat lühidalt XII loeng: inimressursi juhtimine 1. Millised on inimeste kui resurssi eripärad? 2. Mis on inimressursi juhtimine? 3. Mis on personalijuhtimine? 4. Millised on personalijuhi rollid organisatsioonis? 5. Millised on personalijuhtimise osategevused? 6. Mis on strateegilise inimressursi juhtimise üldeesmärk? XIII loeng: enesejuhtimine 1. Millised on efektiivse inimese 7 harjumust Covey järgi? 2. Mis on mõju-ulatusring ja mis on huvidering
Viiendal kohal on Maslow järgi inimese eneseteostuse ja kompetentsi vajadus. (ibid., lk 49) Seda arvesse võttes, oleks omal kohal arenguvestluse pidamine antud inseneriga, et välja selgitada tema soovid antud ettevõtte ja oma tööga seonduvalt ning selle põhjal lisakoolituste väljapakkumine ettevõtte kulul inseneri kompetentsuse ja tööpädevuse kasvatamiseks ning seeläbi ka enesekindluse kasvatamiseks. Järgnevalt proovime leida vahendeid inseneri motiveerimiseks võttes aluseks F. Herzbergi kahe-teguri mudeli. Kõigepealt võtan aluseks eelduse, et inseneri töökeskkond on rahuldust pakkuv ehk siis töötasu on piisavalt motiveeriv ja ka töötingimused ning tööohutus (sh töökindlus), ettevõtte sisepoliitika, juhtimine ning suhted juhtide ja kolleegidega on korras. Herzbergi teooria järgi on töötajate motiveerivad tegurid ametikesksed ehk otseselt tööga ja sellest saadava rahuloluga seotud. (ibid., lk 50) Siin saab inseneri motiveerimiseks taas välja tuua avaliku
kolivad. Lähtuvalt Maslow teooriast usun, et naisel on puudulik ühtekuuluvuse- ja armastuse vajadus. Ulla vajab enda ellu inimesi, kelle eest hoolitseda, kellele toeks olla, muresid kuulata, lohutada. Naine ei soovi lahti lasta oma lastest, sest siis pole tal kellegi eest hoolitseda, kellelegi süüa teha, pesu pesta, kellegi tagant koristada. Tihti peale satuvad sellises vanuses naised ka keskeakriisi või neil tulevad teatud naistehädad ning nad vajuvad sügavasse masendusse. Herzbergi faktoritest on Ullal täitmata inimestevahelised suhted. Tal ei ole kellegagi enam jagada muresid ja rõõme, ta ei saa suhelda oma lastega nii tihti kui sooviks. Ullal on tunne, et ta on nüüd üksi. Ta tahaks kolida lastele lähemale, et jätkata oma emalikku hoolitsust ning siis näeks ta oma lapsi tihedamini. Ullal on muud hügeenifaktorid ilmselt rahuldatud. Siiski võib naisel olla rahuldamata motivatsiooni
Eneseteostuse vajadused: areng, oma potentsiaali saavutamine, eneseteostus; inimene püüab jõuda sinna, kuhu ta on võimeline jõudma. Maslow jagas vajaduste tasandid omakorda kaheks: madalama astme vajadused (füsioloogilised ja turvalisuse vajadused) ning kõrgema astme vajadused (sotsiaalsed, lugupidamise ja eneseteostuse vajadused). Nende kahe astme erinevus on selles, et kõrgema astme vajadused rahuldatakse sisemiselt, madalama astme vajadused aga väliselt. 7. Kirjeldage Herzbergi teooriat lühidalt. Herzbergi arvates on olemas kaks teooriat: töö ja rahulolu teooria. Mõned varem motiveerivateks peetud faktorid ei andnud midagi enamat kui kõrvaldasid rahulolematuse ning nimetas need hooldavateks teguriteks (,,hügieenifaktorid"). Hooldavad tegurid on töötasu, tööturvalisus, töötingimused, kontrolli tihedus ja ulatus, inimestevahelised suhted, töökultuur, juhtimise kvaliteet jms.
.......................................7 2.3.2 Hersey-Blanchardi situatiivne eestvedamisteooria........................................8 2.4 Motivatsiooniteooriad ......................................................................................... 8 2.4.1 Maslow vajaduste hierarhia...........................................................................8 2.4.2 McClellandi teooria.....................................................................................10 2.4.3 Herzbergi motivatsiooniteooria...................................................................11 KOKKUVÕTE............................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 13 2 SISSEJUHATUS Juhtimine on väga mitmekesine ja lai teema, sellele on pühendatud mitmeid teoseid,
masstoodangut. Motivatsioonipuudus on põhjustatud kõige eelneva poolt ning ka sellest, et töötasu suurus langes. Õmblejad viidi üle kindlale kuupalgale, mis on vaid mõnevõrra suurem, kui miinimumpalk. Tagajärg: Probleemidest põhjustatuna, pole Mairi rahul ja võib töölt lahkuda. Firma jääks ilma väga heast töötajast. Kuidas tõsta Mairi motivatsiooni ning muuta suhteid kaastöötajatega paremaks? 2. Olukorra analüüs Herzbergi kahe-teguri mudel: Inimese alalhoiu ja hooldamisega seotud tegurid – on seotud töökeskkonnaga. Need tegurid ei ole küll otseselt motiveerivad, kuid nende puudumisel muutuvad töötajad rahulolematuks (töötasu, töötingimused, tööohutus, firma poliitikad, juhtimise kvaliteet, suhted kaaslastega). Hooldavad tegurid on seotud töö väliskeskkonnaga. Töötasud on muutunud. Palka hakati maksma kindla kuupalgana, mis annab eelnevast väiksema kuutasu
,,TÖÖTAJA MOTIVATSIOONI TOETAMINE" Iseseisev töö Õppejõud: M 2017 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 JUHTUMI ANALÜÜS...............................................................................................4 3 MASLOW JA HERZBERGI TEOORIAD.................................................................7 4 SKINNERI TEOORIA..............................................................................................11 5 V.VROOMI VALENTS.............................................................................................13 6 MCCLELLANDI TEOORIA....................................................................................14 7 KOKKUVÕTE.......................................................................
Saavutus, staatus, vastutus, lugupeetus, enesehinnang Kuulumise ja armastuse vajadus Perekond, suhted, meeskond jne. Turvalisuse vajadus Kaitse, reeglid, seadused, piirangud, stabiilsus jne. Bioloogilised ja füsioloogised vajadused Eluks vajalik õhk, toit, jook, soojus, seks, uni jne. * Majanduse kohapealt pigem räägitakse teisest motivatsiooniteooriast, Herzbergi kahe faktori teooria. Herzbergi majanduse motivatsiooniteooria, mis on jagatud kaheks hügieenifaktor ja motivatsioonifaktor. -) Hügieenifaktorid on: 1) Organisatsiooni poliitika 2) Juhtimine 3) Inimestevahelised suhted 4) Töötingimused 5) Palk 6) Staatus 7) Kindlustunne tööl 8) Puhkus -) Motivatsiooifaktorid on: 1) Saavutusvajaduse rahuldamine 2) Tunnustus töös 3) Huvipakkuv töö 4) Vastutus töös 5) Eneseteostus töös
on tema kvaliteetsete toodetega väga rahul. · Eneseteostuse vajadus: enne majanduslangust oli Mairi töö mitmekesine ja see meeldis talle, sest iga töö oli uus väljakutse. Kuid majanduslanguse tõttu on sellised individuaaltellimused järsult vähenenud. Selle tagajärjel ei saa Mairi teha sellist tööd, nagu talle meeldiks. Tal on tekkinud tüdimus masstoodangu tegemisest, sest ta ei saa oma võimeid enam maksimaalselt kasutada. Herzbergi kahe-teguri teooria · Inimese alalhoiu ja hooldamisega seotud tegurid : need tegurid on seotud inimese töökeskkonnaga. Nendeks teguriteks on töötasu, töötingimused, tööohutus, firma poliitikad, juhtimise kvaliteet, suhted juhtide, kaaslaste ja alluvatega, staatus. Nende puudumisel pole inimene rahul. Töötasu on majanduslanguse tõttu viidud kindlale kuupalgale ja Mairit see ei motiveeri
saavad liugu lasta ning saavad sama tasu mis nemad, kuigi töö on palju lihtsam. Juhataja sobimatus antud tööpostile On märgatav, et eelistatakse tuttavaid teistele töötajatele, kuna eelnevalt tegi samat tööd Tarmo, mis annab talle eelise valida töid mida inimesed teevad ning soosib kergemad tööd sõpradele. Juhataks Tarmo ei sobi sellepärast, et tema juhatajaks valimisel ei olnud mingit kriteeriumeid ning tema jagab tööhulka samamoodi töötajate vahel. Herzbergi kahe faktori teooria Uuringud näitavad, et töökeskkonna meeldivus on seotud kompententse juhtimisega (töötajakeskne juht), sobivate kaastöötajatega, sobiva staatusega, heade töötingimustega, paindliku tööajaga, tihendatud töönädalaga. Vähemoluline ei ole töötajate kaasatus aruteludesse ja koosolekutest osalemine. Kuna inimesed veedavad suure osa ajast tööl, siis on oluline, et neile töö meeldiks, milleks on vaja töö sisu ja suhteid
madalama taseme vajadused? Kas madalama astme vajadused peavad olema rahuldatud, et jõuda kõrgema astme vajadusteni? 1) Kõrgema taseme vajadused- tunnustamine, eneseaktualiseerimine, motivatsioon, saavutus-, võimuvajadus. 2) Madalama taseme vajadused- kuulumine, hügieen, turvalisus, füsioloogilised vajadused Kindlasti peavad madalama astme vajadused olema rahuldatud, sest need on kõigele aluseks. 20. Iseloomustage Herzbergi motivatsiooni- ja rahuolu teooriaid. 1) Hügieenifaktorid – mõjutavad tööga rahulolematust (palk; kindlustunne tööl; töötingimused; kontrolli tihedus/ulatus; inimestevahelised suhted; juhtimise kvaliteet); 2) Motivatsioonifaktorid – olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine; vastutuse usaldamine; enesearendamise võimalusi pakkuv töö; huvipakkuv töö; tunnustus). 21
inimeste vajadused jagunevad.....................................................................9 motivatsiooniteooriad...............................................................................................9 maslow motivatsiooniteooria..............................................................................10 freudi motivatsiooniteooria...........................................................................11 - 12 herzbergi motivatsiooniteooria........................................................12 põhivajaduse rahuldamine......................................................................12 sisemine ja välimine motivatsioon...............................................................................13 sisemine motivatsioon.............................................................................13 14 välimine motivatsioon...........................................
madala liitumisvajadusega. Selle teooria järgi on palju vajadusi, mis on omandatud läbi indiviidi ja kultuuri vastastikuse toime. On välja pakutud, et vastavalt omandatud vajaduste loomusele, on erinevatel inimestel vajadused ka erinevalt paigutatud. Teisisõnu konkreetne paigutus konkreetsel ajal võib kaasata nii kõrgema kui ka madalama taseme vajadusi, see lükkab ümber vajaduste kasvu teooria. - Frederick Herzbergi kahe faktori teooria: Herzberg soovis välja selgitada rahulolu ja mitterahulolu põhjuseid. Ta küsitles inimesi, kui nad olid õnnelikud ja oma tööga rahul ning siis kui nad ei olnud tööga rahul. Kujunes välja kahe faktori teooria Herzberg jõudis järeldusele, et kõiki põhjuseid saab jagada kahte rühma. - hügieenifaktorid: mõjutavad tööga rahulolematust; - motivatsioonifaktorid: nende olemasolul võib tekitada rahulolu.
Teiste hinnang tehtud tööle on väga tähtis ja juhid peaksid märkama ja kiitma head tööd, et töötajatel tekiks soov veelgi paremini töötada. 6) Väga oluline on töötajaid tehtud töö eest tänada. Töötaja tänamine ei väljenda ainult viisakust, vaid ka seda, et tehtud töö oli vajalik ja tähtis. 7) Kollektiivis tuleb luua rahulik ning pingevaba õhkkond. Iga töötaja peab tundma end tööl turvaliselt. HERZBERGI TEOORIA Hügieen Motivatsioon 1. Töötasu Mehe töötasu on hea. 1. Tunnustus Ma arvan, et juhtkond ei Firmas ei ole keegi töötasu üle nurisenud. tunnustanud Jacobit väga palju. Kui teda rohkem tunnustataks, siis ta oleks enesekindlam ning motiveeritum suudaks
ÕIGE Pereelu tsükli järgi ei ole võimalik prognoosida tarbija ostukäitumist.VALE Võrdlusrühma mõju tarbija käitumisele tugevneb koos toote "sotsiaalse nähtavuse" kasvuga. ÕIGE Sotsiaalset klassi iseloomustab ühesugune väärtushinnang, huvid ja käitumine. ÕIGE Maslow hierarhia kõrgemate astmete vajaduste rahuldamiseks on rohkem võimalusi kui madalamate astmete puhul. VALE Herzbergi motivatsiooniteooria tõlgendab inimese käitumist lähtudes rahulolufaktoritest. ÕIGE Funktsionaalne risk tuleneb sellest, et toode võib osutuda kasutajale ohtlikuks. VALE Sotsiaalne risk väljendub kartuses, et toode ei leia teiste silmis heakskiitu. ÕIGE Psühholoogiline risk seondub hirmuga, et toote võib kahjustada omaniku mainet. VALE Kompleksne ostukäitumine esineb kõrge ostuosaluse ja alternatiivsete tootevariantide eristamise puhul. ÕIGE
5. Eneseteostuse vajadused: areng, oma potentsiaali saavutamine, eneseteostus; inimene püüab jõuda sinna, kuhu ta on võimeline jõudma. Miks on kritiseeritud: püramiidi kõrgemale astmele liikumise eelduseks on madalama taseme vajaduste rahuldamine, inimeste vajadused on erinevad, inimese kõrgemad vajadused saavad harva rahuldatud on olemas erinevaid inimesi kes ei vaja kõiki viite astet 3. Kirjelda Herzbergi kahe-teguri mudelit ja too mõlema tegurite grupi kohta kolm näidet. Too välja kriitika antud teooria suhtes. Herzbergi kahe-teguri mudeliteks on: HÜGIEENIFAKTORID (välised tasud) Töötingimused, töötasu, staatus/ edutamine, suhted kolleegidega MOTIVAATORID (sisemised tasud) Töö ise, vastutus, isiklik areng, töökoha stabiilsus KRIITIKA : 1) Väike töötajate valim (raamatupidaja ja insener) 2) Metoodiliselt on puudulik
Rollid. Rollikujutlus. Rollikonflikt. 17. Inimese sotsiaalne asend organisastioonis. Staatus.Staatuse hierarhia. Staatuse allikad ja sümbolid. 18. **Inimese individuaalsed omadused. Temperamenditüübid. 19. Iseloom. Iseloomujooned. Iseloomu kujundavad tegurid. 20. Võimed. Oskused. 21. Väärtushinnangud. Lõppväärtused. Abistavad väärtused. 22. **Motivatsiooni mõiste. Motivatsiooni mudel. 23. Inimvajadused. Maslow vajaduste hierahia. 24. Herzbergi kahe-teguri mudel. Alderferi E-R-G-mudel. 25. Motivatsiooni rakendamine. 26. **Üldise töörahulolu põhjused. Individuaalse rahulolu põhjused. 27. Rahulolu tunnused. Rahulolematuse tunnused. 28. Töötajate suhtumine ja hoiakud. Pühendumine ja lojaalsus. 29. **Osalusdemokraatia. Töötajate eneseusu tõstmise võimalused. 30. Töötajate kaasamine ja volitamine. 31. Osaluse ja pseudoosaluse tunnused. Osaluse seosed motivatsiooniga. 32. **Võim
Masslow püramiid Herzbergi teooria Familism Harlow eksperiment Soma kuubikute juhtum Piitsa ja präänikuga ei motiveeri 18poole, ,,lolli õpilase" fenomen Emotsionaalsed-ratsionaalsed Dünaamiline-stabiilne Rollid-ametid Liimete vajaduste rahuldamine- kauslikkus v ühiskonnale vajalikud teenused Personaalsus-positsioon Autoritaarne-formaased õigused Suund alt üles-ülalt alla Sotsiaalsed normid- ametlikud sanktsioonid Sotsiogramm-organisatsiooni struktuur Suhted tekivad spontaalselt- ettekirjutatud tööjuhendiga Vastastikune tõmme-lojaalsus Sõltuvalt erinevatest isikuomadustest on erinev ka rolli täitmine ja mõistmine Rolliootus-isiksus(rollsita rusaamine+rolli vastuvõtmine ja loodumine:temperament, intellekt, motiivid, hoiakud, kogemused)-rolli täimine Rolli täitmiseks kasutatakse latentset teadmist, mis avaldub oludetõttu, mitteisiksuse omadustest tulenevalt. Põhirollide omandmaine lapsepõlves- sullivan Staatus kui prestiiz-suhteline hierar...
annaabi.ee 
