Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused (0)

INTERAKTIIVNE   TURUNDUS  
 
Põhimõisted:  
● Vahetus, tehing ( exchange , transaction) 
Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud 
toode  teiselt  subjektilt hüvituse vastu. 
Sel ist ostja ja  müüja  vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. 
 
Eristatakse nelja vahetuse vormi: 
Turu vahetus 
Suhte vahetus 
Ümber jagav vahetus 
Vastastikune vahetus 
 
● Turu vahetus ( market  exchange) 
Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud.  
Turu vahetus toimub sel ele  eelnenud  ja sel ele järgnevast vahetusest sõltumata. 
 
● Suhte vahetus (relationship exchange) 
Pikaajaline orienteeritus.  
Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. 
 
● Ümber jagav vahetus (redistribution) 
Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kol ekti vse üksusena.  
Üksuse li kmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada.  
Maksusüsteem on näide ümber jagavast vahetusest. 
 
● Vastastikune vahetus (mutual) 
Põhineb kinketehingutele.  
Poolte vahel on lähedased suhted.  
Kingituse tegemine teisele poolele ootab  sedasama  vaikimisi ka teiselt poolelt, kuid 
omakasu ei ole si n motiveerivaks asjaoluks. 
 
●  Turundus  ( marketing ) 
“Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele 
vahetusprotsessi kaudu” ( Philip   Kotler ) 
 
Turunduses  tuleb eristada vajadusi ja soove. Vajadused on üldised (vajadus süüa, juua, 
li kuda jne), soovid on konkretiseeritud vajadused (mida süüa ja juua ning mil ega li gelda ­ 
see väljendub näiteks auto brändis, kvaliteedis, funktsionaalsetes omadustes, disainis, 
1 
värvis ja lisavarustuses). Nüüdisaja turunduse aktsent on soovidel, nende kujundamisel ja 
rahuldamisel. 
 
● Toode (product) 
Toode on kõik see, mida saab osta ja müüa: tarbijavajadust rahuldav ese, teenus, info või 
muu. 
 
● Hind ( price ) 
Hind on toote väärtus rahas väljendatuna, summa, mil e eest ol akse valmis ostma või 
müüma.  
Hind on väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamise ja tarbimise kasude 
vastu. 
 
Hind on turundusmeetmestiku  koostisosa , ainuke, mil el on otsene mõju firma kasumile. 
 
Ettevõttele on hind:  
– Toote turunõudluse mõjutaja  
– Käibe ja kasumi määraja 
 
Kasum =  Käive  ­ Kogukulu  
Käive = Hind * Kogus 
 
● Turustus, jaotus (distribution) 
Turustus on tegevus, mil ega toimetatakse kaup ostjate kätte. See hõlmab turustuskanalite 
valikut, hindamist ja koordineerimist, toodete vedu, ladustamist ning varude kontrol imist. 
Kitsamalt võetuna on turustus toodete müük ja sel e korraldamine. 
 
●  Turundusmeetmestik  (marketing mix) 
Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu 
mõjutamiseks. 
 
Turundusmeetmestiku elemendid: 
 
➔ Toode ­ Mida müüa, missuguseid tooteid ja mil ises valikus? 
Toote juhtimine hõlmab tooteid ja nende koostisosi. 
 
➔ Hind ­ Mida toote eest küsida, mil ise hinnatasemega turule siseneda ja mil isega 
seal püsida? 
Hind on turunduse juhtimise üheks olulisemaks ja keerulisemaks elemendiks. 
 
➔ Turustus ­ Kuidas toodet kohale toimetada, mil ist müügikanalit, veovahendit ja 
teenindust  kasutada? 
Turustuse juhtimine käsitleb toodete müüki. 
 
➔ Toetus ­ Kuidas mõjutada tarbijaid ostma, missugune suhtlusvi s on parim nende 
veenmiseks? 
2 
Toetuse abil tutvustatakse toodet ja organisatsiooni. 
 
●  Turunduskeskkond  (marketing environment) 
Turunduskeskkond koosneb jõududest, mis mõjutavad oluliselt ettevõtte eduvõimet turul. 
Keskkond kujundab ettevõtet, kuid ka  vastupidine  mõju on olemas. 
 
Turunduskeskkond li gitatakse: 
 
1. Ettevõttesisene  keskkond  ­  sisemise  turunduse  keskkonna  moodustavad  ettevõtte 
erinevad  osakonnad,  mil e  vahel  võivad tekkida vastuolud. Väljapääsu vastuoludest 
nähakse  erinevate  struktuuriüksuste  huvide  integreerimises  ja  tarbijakeskse 
ettevõttekultuuri  kujundamises.  Vi mase  juurutamiseks  kasutatakse  ​
sisemist 
turundust​
.  
 
2. Ettevõtteväline keskkond 
turunduse  mikrokeskkond  
turunduse makrokeskkond  
 
● Turuosa (market share) 
Turuosa on osakaal (%) turust (nt käibest), mis kuulub konkreetsele ettevõttele. 
 
● Vajadus (need) 
Vajadus tekib, kui inimene märkab soovitu ja tegelikkuse vahet. Vajadus kujuneb sisemiste 
tegurite ( nälg , janu) toimel või väliste tegurite (tootepakkumine, kaaslaste surve, naabri uus 
auto) mõjul. 
 
Vajaduse tunnetamise tõukejõududeks on mälu, moti v,  reklaam , võrdlusrühm jm. 
 
Vajadus selgub tajumisel. Vajaduse tajumine: 
1. hetkeseisundi kvaliteedi halvenemine; 
2. toode sai tarbitud, ost ei vasta vajadusele, ostuga kaasnevad uued vajadused (nt 
maja ost eeldab sisustamist, autoost ­ bensi ni ostmist). 
 
Tarbija vajadus võib ol a rahuldamata või rahuldatud. Rahuldatud vajadus võib mõne aja 
pärast ol a jäl e rahuldamata vajadus. 
 
Vajadusi jaotatakse: 
teadvustatud vajadused ­ on pinnal, neile vastab kindel käitumisreaktsioon; 
teadvustamata  vajadused ­ on kusagil al , neid äratab turundaja. Turundajal tuleb uue 
toote turule toomisel  äratada  tarbija teadvustamata vajadus, kui see ei õnnestu, jääb 
toode müümata. 
 
● Soov (want) 
Tahtmine teha või omada midagi. Soovid on konkretiseeritud vajadused (mida süüa ja juua 
ning mil ega li gelda ­ see väljendub näiteks auto brändis, kvaliteedis, funktsionaalsetes 
omadustes, disainis, värvis ja lisavarustuses). 
3 
 
● Nõudlus ( demand ) 
Nõudlus on seos kauba hinna ja koguse vahel, mida  potentsiaalsed  tarbijad antud ajahetkel 
soovivad ja on võimelised ostma, tasudes kehtivat turuhinda. 
 
● Homogeenne  turg , homogeensed eelistused (homogeneous market, homogeneous 
preferences) 
Turg  on homogeenne, kui ta sisaldab sarnaste vajadustega tarbijaid. 
 
Homogeensed eelistused: kõikidel tarbijatel on turul väga sarnased eelistused. Turg näitab, 
et pole loomulikke segmente, kui lähtuda näiteks kahest toote omadusest. Olemasolevad 
brändid on tõenäoliselt sarnased. 
 
●  Heterogeenne  turg, heterogeensed eelistused (heterogeneous market, 
heterogeneous preferences) 
Turg on heterogeenne, kui ta koosneb erinevate vajadustega tarbijatest. 
Tegelikkuses on turud valdavalt heterogeensed. 
 
 
 
● Hajunud eelistused (diffused preferences) 
Hajunud eelistused: klientide eelistused on hajunud, mis tähendab, et kliendid eristuvad sel e 
poolest, mil ised on nende ootused toote osas. Kui eksisteerib üks  bränd , si s üritab valitud 
ettevõte kõikide klientide eelistusi täita. Kui siseneb uus  bränd , üritab ta võistelda turuosa 
eest. 
 
● Kobardunud eelistused, rühmitunud eelistused (clustered preferences) 
Rühmitunud eelistused: turul võib ol a mitmeid eelistuste rühmi ning tekivad  loomulikud  turu 
segmendid . Ettevõte võib keskenduda kõikidele gruppidele, ühele grupile või si s luua 
mitmeid brände. 
 
● Diferentseerimata turundus,  massturundus  (undifferentiated marketing, mass 
marketing) 
Mass­ ehk laus­ ehk diferentseerimata turundust kasutatakse homogeensele turule 
minekuks : kõigi ostjate rahuldamiseks rakendatakse ühte turundusmeetmestikku. 
 
Massturunduse kasutamise otsus langetatakse kui selgelt eristuvaid segmente pole võimalik 
välja tuua või kui on tegemist väga üldtoote lähedase  tootega . Sel isel juhul on tootel tarvis 
kujundada võimalikult paljude ostjate jaoks sobiv omaduste  kompleks . 
4 
 
●  Diferentseeritud  turundus (differentiated marketing) 
Diferentseeritud turundus on sihtturunduse üks vorm. 
 
Sihtturundus  on protsess, mil e käigus tehakse kindlaks turu koosseisu kuuluvad 
tarbijarühmad ja tooteid valmistatakse valitud  sihtrühma  või ­rühmade jaoks. 
 
Diferentseeritud turunduse korral lähenetakse segmenditud turule. Firma valib mõned 
segmendid ja koostab eraldi turundusplaanid igas segmendis tegutsemise kohta. Igale 
turusegmendile tuleb koostada oma 4P või 7P. See on kulukas strateegia ja vajab palju 
rahalisi vahendeid. 
 
Turunduse 4P’d: 
1. Product (or Service). 
2.  Place . 
3. Price. 
4.  Promotion . 
 
● Kontsentreeritud turundus, nišiturundus ( concentrated  marketing, niche marketing) 
Kontsentreeritud turundus on sihtturunduse üks vorm. 
 
Kontsentreeritud turunduse korral keskendutakse ühele turusegmendile. See strateegia on 
sageli väikefirmades kasutamiseks. Strateegia on ohus kui konkurente lisandub või pole 
pi savalt tarbijaid. 
 
● Segmentimine,  segment  ( segmentation , segment) 
Segmentimine on koguturu jagamine osaturgudeks. Segmentimine on vajalik, kui turg ei ole 
homogeenne, vaid on heterogeenne. 
Segmendid peavad olema:  
– Pi savalt suured  
– Omavahel erinevad  
 
Turu segmentimine on tarbijate rühmitamine vastavalt nende vajadustele, tunnustele, 
ostukäitumisele jm. 
 
Turu segment (osa) on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib üheselt teatud 
turundusmeetmestikule. 
 
Segment peab:  
– Olema ühtne ja terviklik  
– Olema kättesaadav ühe kommunikatsioonistrateegiaga  
– Reageerima kommunikatsioonile ühtvi si 
 
Segment peab olema eristuv, sisemiselt homogeenne, selgelt määratletav ja kirjeldatav ning 
stabi lne lühi­ või pikaajaliselt. 
 
5 
● Segmentimise alus, segmentimistunnus (segmentation variables) 
Segmentida  on võimalik vajadustele vastavalt järgmistel alustel:  
– Geograafiline  
– Demograafiline  
– Psühhograafiline  
– Tarbimismuster  
– Otsitav kasu 
 
Segmentimistunnus (segmentimisnäitaja) on valitud tunnus, mida kasutatakse tarbijate 
rühmitamisel. 
 
● Sihtrühma valik ( targeting ) 
Ettevõte võib tegutseda kahel eri turul. Tarbijaturul on ostjateks inimesed, kes ostavad 
tooteid ja teenuseid enda tarbeks (vahel nimetatakse sel iseid ostjaid ka lõpptarbijateks või 
eraklientideks). Äriturul on ostjateks äriettevõtted, kes ostavad tooteid ja teenuseid sel eks, 
et ise midagi toota ja omakorda uut kaupa turule pakkuda. Lõpptarbijaid võib rühmitada 
mitme tunnuse alusel. Valiku aluseks on ettevõtte huvi leida endale sobilik sihtrühm, kel ele 
soovitakse oma toodet või teenust pakkuda.  
 
Sihtrühma  valikuks  kasutatakse segmenteerimist. 
 
 
●  Positsioonimine  ( positioning ) 
Toote positsioonimine on toote asendi loomine tarbijate teadvuses võistlevate analoogide 
suhtes. Põhirõhk on asetatud tarbijate tootenägemusele. 
Postisoonimine järgneb segmentimisele. 
Segmendile  sobiva turundusmeetmestiku koostamine ja rakendamine. 
6 
Positsioonimiseks leitakse tarbijate jaoks atrakti vne, kuid samas konkurentidest eristuv 
turundusmeetmestik. Positsioonimine tähendab sel e turundusmeetmestiku ehk väärtuste ja 
omaduste kogumi vi mist tarbija teadvusse. 
Positsioon on seega sel e brändi tähendus ja asukoht tarbija teadvuses. 
Positsiooni mõõdetakse positsioonimiskaardil. 
 
● Ettevõtte positsioon, brändi positsioon, toote positsioon jne (corporate  position , 
brand  position, product position etc) 
Ettevõtte positsioon ­ ettevõtte koht tarbija teadvuses võrreldes teiste ettevõtetega 
(konkurentidega). 
Brändi positsioon ­  brändi tähendus ja asukoht tarbija teadvuses võrreldes teiste 
brändidega. 
Toote positsioon on toote koht tarbijate teadvuses võrreldes konkurentide toodetega. 
 
● Positsioonimiskaart (position chart) 
Positsioonikaarte kasutatakse toote positsioonimiseks. Kaardistamisega  luuakse  
konkurentsisituatsiooni visuaalne pilt, mis võimaldab turgu esitada läbi tarbija silmade ja tuua 
välja tema eelistused. 
Positsioonikaardi koostamiseks eristatakse põhikonkurendid, tarbijatele olulised tunnused, 
mil e alusel konkurente võrreldakse, ja konkurentide positsioonid vastavalt valitud 
tunnustele. 
 
 
 
● Positsioonimise alus, positsioonimistunnus (positioning strategy) 
Positsioonimise üldiseks aluseks on unikaalsus ( ainulaadsus ). Unikaalseid väärtusi võib 
jämedalt jagada kahte rühma:  emotsionaalsed  väärtused ja funktsionaalsed väärtused. 
 
Positsioonimisel kasutatakse toote diferentseerimiseks, oma unikaalsuse väljatoomiseks 
omadusi, teostust, kohandatavust, kestvust, töökindlust, parandatavust, sti li, disaini jt. 
 
● Tarbija  osalusmäär , kõrge osalusmäär, madal osalusmäär (involvement  rate , high 
involvement rate, low involvement rate) 
7 
Osalusmäär on energia, mida inimene  tarbimisele  suunatud tegevustesse panustab. See on 
inimeste puhul erinev.  
Tarbija ostuotsustusprotsess ei ole alati ühesugune, erinevaid tooteid ostetakse erinevalt. 
Tarbija jaoks on mõned ostud olulisemad kui teised. 
Mõne ostu juures jälgib tarbija pingsalt, et ta valiks just sel e õige ning et ta mingil juhul ei 
eksiks valiku tegemisel. 
 
 
Laiendatud probleemi lahendamine ­ Tarbija käib põhjalikult läbi kõik ostuotsustusprotsessi 
etapid (vajaduse selgitamine, info otsimine, alternati vide hindamine, ostuvalik ja ostujärgne 
hindamine). Nt elukoha ost, kestvuskaubad. 
 
Pi ratud probleemi lahendamine ­ Tarbijal kül  puuduvad kogemused, kuid ta ei süvene 
oluliselt ostuotsustusprotsessi, kuna sooritatav ost ei oma tema jaoks suurt tähtsust (nt 
joonlaud). 
 
Erinevate  variantide  proovimine ­ Tarbija sooritab oste pidevalt, kuid osalusmäär on madal. 
Tarbija ostab kord üht, kord teist brändi. Mõnikord sel eks, et otsida vaheldust, mõnikord 
sel epärast, et lihtsalt polnud muud. Nt pi m, leib, vorst. 
 
Brändilojaalsus ­ Täheldatav ikoonbrändide puhul, mis on saavutanud oma koha tarbija 
teadvuses. Tarbija otsib poodidest just seda brändi ning keeldub ostma teist samaväärset. 
Tarbija on brändi personaalsusest hästi teadlik. Nt Nike, BMW, Harley­Davidson. 
 
● Toote tuum ( core  product) 
Toote tuum on põhiline hüve, mida tarbija ostab.  
Näiteks on tugitooli ostnud inimesele toote põhihüveks istumise mugavus, kuid teisele 
inimesele võib see ol a vajadus tunnustuse järele. Leiva põhihüveks võib ol a nälg või hoopis 
tervislikult toituda. Uute pril ide korral võib põhihüveks ol a hea nägemine või enda näitamine 
(kui on tegemist tuntud kaubamärgiga). 
 
Tuumtoode (core benefit) on toode või kasu, mida tarbija reaalselt ostab (hotel ikülaline 
ostab elamis­ ja magamisvõimalust). 
 
Toote tuum: toote funktsionaalne omadus, enamasti see, mil e pärast tarbija sel e toote 
ostab. 
 
● Konkreetne toode (actual product) 
Konkreetne toode ­ bränditunnused, omadused, kvaliteet, sti l, pakend. 
8 
Reaalse toote loomiseks peab tootja teadma, mida tarbija väärtustab põhilise hüvena. 
Tähtsaim omadus on kvaliteet, mis näitab toote sobivust sihtotstarbeliseks kasutamiseks. 
Toote omadused on sel ised, mis teevad toote eriliseks (pehme tugitool teeb istumise 
mugavaks). Toote eriomadused tõstavad toote hinda, kuid aitavad ka toodet konkurentide 
omast eristada ja annavad ostjale valikusti muli. Hea sti l (väliskujundus) toob toodet 
paremini esile. Pakendist on tänapäevases turunduses saanud toote väga oluline 
koostisosa. Ostja jätab hea toote ostmata, kui pakend ei ole ilus ja ei ärata tähelepanu. 
 
Konkreetne toode: lisaks funktsionaalsetele omadustele otsib tarbija tootest lisaväärtusi 
(esteetilistest eneseteostuslikeni), mil e eest peab maksma lisa. 
 
● Laiendatud toode (augmented product) 
Laiendatud toode ­ teenused, sh paigaldamine, järelhooldus, garanti , kredi t jm. 
Tänapäevale on iseloomulik laiendatud toote pakkumine, füüsilise tootega kaasnevad 
peaaegu alati teenused. Näiteks tuuakse tugitool ostjale koju. Tootele tehakse järelhooldust 
või parandatakse toode garanti remondi korral tasuta. 
 
Tootega kaasnevad lisateenused, mis taas tõstavad hinda, kuid suurendavad tarbija 
rahulolu. 
 
●  Esmatarbekaubad  (convenience  products ) 
Esmatarbetoode  rahuldab  esmast vajadust ning seda ostetakse sageli ja vähese aja kuluga. 
Esmatarbetooteks on leib, sai, karastusjook, näts, kamm,  hambapasta , seep, ajaleht, 
bensi n, sigaretid. 
 
Regulaarkaubad, impulsskaubad, hädaabikaubad. 
 
● Valikkaubad ( shopping  products) 
Valiktooteks on see, mida tarbija mitmeid ärisid külastades põhjalikult valib ja hindab 
sobivuse, kvaliteedi, hinna ning moe seisukohalt. Valiktoodeteks on auto, jalatsid, rõivad, 
mööbel, jalgratas, teler,  külmik  jmt. 
 
● Erikaubad (speciality products) 
Eritooteks on eriliste bränditunnuste ja omadustega toode, mil e soetamiseks on lojaalne 
ostja valmis kandma täiendavaid kulusid. Eritooteks on Porsche sportauto, Hugo Bossi 
ülikond, Rol s­Royce’i auto, Rolexi kel . 
 
● Võõrkaubad (unsought products) 
Võõrtooteks on see, mida tarbija ei tunne ega kavatse osta. Mittesuitsetajale on sigaretid 
võõrtooteks. Inimesele, kes sportlennukit ei plaani kunagi osta, on lennuk võõrtooteks. 
 
● Hind (price) 
Hind on toote väärtus rahas väljendatuna, summa, mil e eest ol akse valmis ostma või 
müüma.  
Hind on väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamise ja tarbimise kasude 
vastu. 
9 
 
Hind on turundusmeetmestiku koostisosa, ainuke, mil el on otsene mõju firma kasumile. 
 
● Toetusmeetmestik (promotion mix) 
Toetusmeetmestik kirjeldab turundaja poolt valitud toetusmeetmeid ettevõtte eesmärkide 
saavutamise toetamiseks. 
 
● Reklaam (advertising, advertisement) 
Reklaam on ideede, toodete, teenuste, sündmuste, ürituste jm mitteisiklik  tasuline  
tutvustamine ja propageerimine. Reklaam on sõnum, aga iga teade ei ole veel reklaam. 
 
Reklaami tunnused on:  
– Tasuline  
– Mitte­isikuline  
– Massimeedia  
 
Reklaami kasutatakse informeerimiseks, tutvustamiseks,  tuntuse  tõstmiseks, 
assotsiatsioonide loomiseks, veenmiseks, mõjutamiseks.  
Reklaam omab vaid lühiajalist mõju. 
 
● Müügi soodustamine,  müügiedendus , müügitoetus (sales promotion) 
Müügi soodustamine on lühiajaline müüki elavdav tegevus, mis stimuleerib tarbijat ostma ja 
vahendajat paremini müüma. Müügi soodustuse põhieesmärkideks on: 
stimuleerida lõpptarbijate nõudlust 
täiustada ja mitmekesistada vahendajate turundustegevust 
täiendada reklaami ja  isiklikku  müüki 
 
Näiteks: 
– Soodushinnad  
– Koguse al ahindlused  
– Tarbijamängud  
– Müügikohamaterjalid  
 
Müügiedendust tehakse eeskätt müügikäibe  suurendamiseks . 
 
● Isiklik müük (personal selling) 
Isiklik müük on ostja ja müüja vaheline suhtlus, mis mõjutab isiku (või rühma) ostuotsust. 
Müüja suhtluse eesmärgiks on toote esitlemine ja müümine. Kontakteerutakse vahetult 
silmitsi, kuid suhelda võib ka telefoni, video ja interneti teel või muul moel. 
 
Kõige paindlikum ning efekti vsem, kuid kal eim vahend. Eesmärgiks on tugevdada suhet 
klientidega ning paremini klientide vajadusi uurida. 
 
Isikliku müügi protsessi etapid: 
1. Ettevalmistus 
Tulevase kliendi otsimine 
10 
Eel ähenemine ­ hangitakse teavet tulevase kliendi kohta ja valitakse temale 
lähenemiseks parim kohtumistaktika 
2. Veenmine 
Lähenemine  müügi otstarbel ­ esimene mulje on paljuski otsustav 
Kohtumine  ja toote esitlemine 
Vastuväidete käsitlemine 
3. Tehing 
Tehingu sõlmimine ­ müügiprotsessi eesmärk. Kui klient on ostuvalmis, 
sõlmitakse tehing ja ostja saab toote omanikuks. 
Järelkontrol  ­ müüja peab täitma lubadused, mis puudutavad toote 
kättesaamist, töökindlust, sooritama soovitud teenused jmt. 
 
● Suhtekorraldus, avalike suhete juhtimine (public  relations ) 
Avalikkuse (üldsuse) moodustavad firmale tema: 
tarbijad 
töötajad 
tarnijad  
aktsionärid 
investeerijad 
konkurendid 
valitsusametnikud jt. 
 
Avaliku arvamuse kujundamine on pikaajaline ja sisaldab firma, tema tegevuse ning toodete 
kuvandi  loomist ja el uvi mist ning tutvustamist levivahendites, avalike suhete korraldamist ja 
teabevahetust.  
 
Peab olema  veenev  ja  usutav . Teostatakse meedia vahendusel. Raske kontrol ida. 
Eesmärgiks tuntuse tõstmine, maine kujundamine, vajaduse tekitamine, huvi tõstmine. 
 
● Otseturundus ( direct  marketing) 
Otseturunduse eesmärgiks on teenida ettevõttele kasumit müües tooteid olemasolevatele ja 
võimalikele klientidele tõhusa isikliku suhtlusega. Vahendajad puuduvad. 
 
Otseturundus põhineb sihtrühma andmebaasil. Kasutatakse andmebaasiturunduse 
põhimõtteid. 
 
Otseturunduse vahenditeks on otsepostitus, telefonimüük, elektrooniline müük, e­post, 
mobi l jt. Otsepostitus hõlmab pakkumise, teate, voldiku, kirja, CD jm saatmist. Rämspost 
(junk mail) on ka otseturundus, kuid mitte arukas ega tõhus. 
 
Otseturunduse protsessi märksõnadeks on: 
jätkuvus ­ kliendiandmebaasi kasutamine suhete isikustamiseks  
intensi vsus ­ müügiptotsessi suunamine üksikkliendile 
sihitavus ­ õige info pakkumine õigele kliendile õigel ajal 
kontrol  ­ tulemuste mõõtmine, tegevuste korrigeerimine 
 
11 
●  Sponsorlus  (sponsorship) 
Spordi, kultuuri, sotsiaalhoolduse või keskkonnakaitse valdkonna isikute ja institutsioonide 
süsteemne toetamine raha, esemete või teenustega. 
 
Eesmärgiks positi vse maine tekitamine, maine kujundamine, assotsiatsioonide loomine, 
tuntuse tõstmine. 
 
● Sündmusturundus,  üritusturundus  (event marketing) 
Sündmusturundus on ürituste korraldamine. Korraldatakse klientidega suhete 
tugevdamiseks, maine kujundamiseks. 
 
Üritused on tavaliselt mõeldud väiksematele kliendirühmadele ja koostööpartneritele. 
Üritusturundus võib ol a iga aktsioon, kus ettevõtte esindajad kohtuvad silmast silma 
klientide, töötajate, partnerite või teiste nende jaoks oluliste sidusrühmade esindajatega.  
 
● Messidel ja näitustel osalemine (shows and exhibits) 
Eesmärgiks kontaktide leidmine peamiselt äripartnerite seas. 
Mõju lõpptarbijale on enamasti minimaalne. 
Kõrge valdkonna asjatundjate ja võtmeisikute kontsentratsioon. 
 
● Multimeediakommunikatsioon (multimedia) 
Arvuti poolt vahendatud. 
Mitteisiklik, kuid interakti vne (kahesuunaline). 
Eesmärgiks info  edastamine , kulude kokkuhoid, turundusinfo kogumine. 
 
● Tõmbestrateegia ja tõukestrateegia (pull strategy and push strategy) 
Toetuses kasutatakse kahte üldist strateegiat. 
Tõmbestrateegia on toetussõnumite suunamine lõpptarbijale, ergutamaks vahendajate 
(hulgi­ ja jaekaubanduse) ostunõudlust. Eeldatakse, et tarbija küsib toodet jaemüüjalt, kes 
omakorda taotleb pakkumist hulgivahendajalt ja vi mane esitab tel imuse tootjale. 
Lõpptarbijale orienteeritud toetus tõmbab toote läbi kanali. Sel e strateegia korral on suur 
kaal reklaamil, mis suurendab tarbijanõudlust. 
 
Tõukestrateegia on toetuse suunamine vahendajatele (hulgile ja jaele) ning üldnõudluse 
suurendamisele. Toetustegevus (isiklik müük ja müügi soodustamine) on sihitud 
turustuskanalite li kmetele. Tootja üksnes toimetab kauba lähima  vahendaja  kätte.  Agendid  
külastavad hulgiettevõtjaid, julgustavad neid tel imisel ja pakuvad vajalikku abi. Müügi 
soodustamiseks  ja nõudluse stimuleerimiseks tehakse hinnaalandusi. Protsess jätkub seni, 
kuni jõutakse lõpptarbijateni. Sel e strateegiaga tõugatakse toode turustuskanali ühest lülist 
teise. Tihti on toodete eduka välisturustuse  eelduseks  tõukestrateegia kasutamine, 
partnerluse loomine võtmepositsioonil oleva vahendajaga, kel el on juurdepääs sihtturu 
turustukanalitele. 
 
Puhas tõmbe­ või tõukestrateegia on äärmus. 
 
● Integreeritud turunduskommunikatsioon ( integrated  marketing communications) 
12 
Integreeritud turunduskommunikatsioon on protsess, mil e eesmärgiks on selge ja 
järjepideva positi vse kuvandi suunas mõjutada võimalikult paljusid toote/teenuse kohta 
käibivaid sõnumeid, kombineerides sel eks erinevaid kommunikatsioonivorme ja toetades 
kommunikatsiooni organisatsiooni struktuuri, tegevuste ja vahendite planeerimise kaudu. 
 
IMC võib ol a teostatav eri tasanditel (erineva “sügavuse” astmega):  
1. Kommunikatsioonitegevuste tasand  
Kanalite ja vormide integreeritus, vastavad toimimistavad, tegevuse 
efekti vsuse hindamise menetlused 
2. Turundustegevuste ja meetmete tasand 
Kommunikatsioonitegevused integreeritud juba analüüsi ja planeerimise 
etapis hinna, jaotuse ja tootega seotud tegevustega 
3. Kogu ettevõtte tasand 
Organisatoorne struktuur ning ressursid süsteemi hoidmiseks ja arenduseks 
on kujundatud vastavalt kommunikati vsetele vajadustele  
 
● Vahetushind, barterhind (barter price) 
Hinna al  mõeldakse enamasti sel e rahalist tähendust. Vahetuskaupa ehk barterit nõutakse 
mingi toote vastu. Sel juhul on hind esitatud mitterahalises väljenduses ehk teiste kaupade 
või teenuste kaudu. 
 
Tehingu hind võib koosneda ni  rahast kui tootest (nt mõne kestvuskauba müümisel tehakse 
hinnasoodustus vana toote tagastamisel). 
 
●  Hinnatundlikkus , nõudluse hinnaelastsus (price elasticity) 
Tarbija hinnatundlikkus on seotud hinnateadlikkuse, hinnale orienteerumise ja hinnast 
sõltumatu ostuhoiakuga. 
 
Tarbijad suhtuvad erinevate kaupade hinna muutustesse erinevalt. Tarbija reageerimise 
tundlikkust hinna muutustele nimetatakse nõudluse hinnaelastsuseks. 
 
Nõudluse hinnaelastus (E) = Nõutava kauba koguse suhteline muutus (%) / Kauba hinna 
suhteline muutus (%) 
 
 Nõudluse hinnaelastsust mõõdetakse koefitsiendiga E. Kui E>1 on nõudlus elastne, kui E1 on nõudlus elastne, kui E