Vali üks või enam: APC väheneb, MPC ei muutu APC ja MPC mõlemad suurenevad APC ei muutu, MPC väheneb APC ja MPC mõlemad vähenevad Tagasiside Lineaarse tarbimisfunktsiooni puhul on sirge tõus määratud tarbimise piirkalduvusega MPC. Kuna sirge tõus on konstantne, siis antud tingimustel ka MPC on konstantne. Küsimus 11 Osaliselt õige Hinne 0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Vali üks või enam: majapidamiste sääste (S) avaliku sektori kulutusi (G) tarbimiskulutusi (C) ettevõtete investeeringuid (I) netoeksporti (X-M) Tagasiside AE = C + I + G + (X-M) Küsimus 12 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Säästmisfunktsiooni kalde määrab säästmise piirkalduvus (MPS), mis väljendab igast täiendavast tuluühikust säästmiseks kasutatavat osa. Vali üks: Tõene Väär NB
aggregate expenditure Complete - ning 45-kraadi joone lõikepunkt) näitab säästuläve, millest madalamatel Mark 1.0 out of 1.0 sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Select one: True False Question 5 Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 majapidamiste sääste (S) avaliku sektori kulutusi (G) netoeksporti (X-M) ettevõtete investeeringuid (I) tarbimiskulutusi (C) Question 6 Leia juuresoleva tarbimisfunktsiooni põhjal vastused järgnevatele küsimustele. Complete Mark 4
Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand) ületab kogupakkumist (AS - aggregate supply), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Kogunõudluse suurenemise tagajärjel (AD-kõvera nihe paremale) kujuneb uus tasakaal suurema tootmismahu ja kõrgema hinnataseme juures. Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Valige üks või mitu: tarbimiskulutusi (C) avaliku sektori kulutusi (G) netoeksporti (X-M) ettevõtete investeeringuid (I) majapidamiste sääste (S) Tagasiside AE = C + I + G + (X-M) Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keinsistide seisukoht sissetulekute ja tarbimise seoste kirjeldamisel on, et tarbijad kalduvad sissetulekute suurenemisel suurendama ka tarbimist, kuid mitte sama suurel määral, kui kasvab nende sissetulek. Valige üks:
kogutoodang) 40) Sääst (Savungs) S - on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks (Tulud tarbimine) S= Yd C Y- kogutoodang C planeeritud tarbimiskulutused 41) Investeerimine (investment) I on uue kapitali tootmis- ja akumuleerumisprotsess 42) Tasakaal lihtsas majandusmudelis - Tasakaalutingimuse kujutamiseks kasutatakse alati 45-kraadise tõusuga joont. Kõik sellel joonel asuvad punktid vastavad tasakaalutingimusele Y = E. Juhul, kui kogukulutuste kõver on allpool tasakaalujoont, on EY, st varud hakkavad suurenema ning tootmist tuleb vähendada. Kui kogukulutuste kõver on ülalpool tasakaalujoont, siis EY, st varud hakkavad vähenema ning tootmist tuleb suurendada. 43) Inflatsioon (Inflation) üldine/keksmine hinnataseme tõus. (Kõik hinnad ei pea tõusma) 44) Inflatsioonimäär (inflation rate) on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega.
maksimeerimiseks palkab, saab määrata töö piirprodukti tulu valemi järgi: MRP(L)=deltaTR/deltaL, kus L on töötajate arv. 26. Mikro ja makroökonoomika on omavahel seotud kulude ja tulude ringkäigu kaudu. Lisatud on avalik sektor. Kõik on seotud maksude ja tulusiirete kaudu. 27. SKP on majanduse väljundi standardne mõõt, mis mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. SKP arvutamine käib kas kogukulutuste meetodil (SKP=E=C+I+G+(X-M)) või sissetulekute meetodil (palgad+rent+intressid+kasum+amortisatsioon+kaudsed maksud) 28. Kogukulutuste komponentidest on autonoomsed avalik sektor e. G, netoeksport ka, netomaksud samuti. 29. MPC- tarbimise piirkalduvus, näitab, kui palju iga lisanduv tuluühik võimaldab suurendada tarbimist MPC =C/Yd MPS- säästmise piirkalduvus, näitab kui palju iga lisanduv tuluühik võimaldab suurendada säästmist: MPS = S/Yd
Need kokkupannes saame makroökonoomika. Tarbjad ostavad-firma saab raha, maksab palka töötajatele, kes selle jälle tarbimisele kulutavad... 27. Tooge sisemajanduse koguprodukti definitsioon. Missuguste meetoditega saab SKP arvutada? SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust. Kulumeetod SKP=E=C+I+G+(X-M) Tulumeetod SKP=rent+palgad+intressid+kasum 28. Kogukulutused ja nende komponendid. Missugused kogukulutuste komponendid on autonoomsed, mida see tähendab ja kuidas seda saab näidata joonisel? Kogukulutused:Tarbimiskulutused+investeeringud+avaliku sektori kulutused, netoeksport Tarbimine, mis esineb siis, kui tulud võrduvad nulliga, on autonoomne. 29. Tarbimise piirkalduvus (MPC), säästmise piirkalduvus (MPS), keskmine säästmiskalduvus (APC) ja keskmine tarbimiskalduvus (APS). Miks keskmine säästmiskalduvus kasvab tulu kasvuga? MPC = C/ Yd MPS = S/ Yd APC=C/Yd APS=S/Yd 30
1.1.1. Question 1 Partially correct Mark 0.5 out of 1.0 Flag question Question text Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Select one or more: tarbimiskulutusi (C) avaliku sektori kulutusi (G) majapidamiste sääste (S) ettevõtete investeeringuid (I) netoeksporti (X-M) Feedback AE = C + I + G + (X-M) AE = C + I + G + (X-M) 1 Question 2 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Majapidamise sissetulekud kasvasid aasta jooksul 10 000 võrra ning säästmise piirkalduvus MPS = 0,3 (30%)
Vt. joonis 11.4 Planeeritud investeeringud on autonoomsed. Plaanitud investeeringud ei tarvitse võrduda tegelike investeeringutega. Kui tegelik SKP on väiksem kui plaanitud kulutused, siis varud kuhjuvad ja osa toodangust jääb müümata. Kui tegelik SKP on suurem plaanitud kulutustest, hakkavad varud plaanimatult vähenema, sest jooksev tootmine ei suuda rahuldada vajadusi. LOENG 12 RAHVUSLIKU KOGUTULU MÄÄRAMINE 1. Avaliku sektori kulutused Eesmärk uurida kogukulutuste komponentide muutuste mõju tegelikule kogutulule ja toodangule. Eelmises mudelis oli C ja I (kodumaised tarbijad ja investeerijad), nüüd tuuakse juurde avalik sektor G ja netoeksport X-M. G sisaldab teenuste ja kaupade ostu, ei sisalda turusiirdeid. Kolmesektorilises majanduses on esindatud: E=C+Id+G, kui G ei ole null, sest siis Y=C+Id+G Yd=sissetulek-TA+TTR, kus TA tulumaks, TR tulusiirded C=Co+c(Y-TA+TR), tähistame netomaks T: T=TA-TR, seega C=Co+cY-cT
c) tsüklilise töötuse kasvu; d) varjatud töötuse kasvu; e) kõik vastused valed. 8. Vastavalt Okun`i seadusele 2% loomulikust töötusest kõrgem töötuse tase tähendab tegeliku SKP mahajäämust reaalsest: a) 2%; b) 3%; c) 4%, d) 5%, e) tunduvalt rohkem kui 5%. 9. Enamus majandusteadlasi on seisukohal, et lühiajalises perioodis hõive ja rahvusliku tootmise tase on määratud: a) hindade tasemega; b) olemasolva tööjõuarvukusega; c) kapitali ravuslike varudega; d) kogukulutuste tasemega; e) kõik vastused õiged. 10. Kui nominaalne tulu suurenes 8%, hindade tase 10%, siis reaalne tulu: a) suurenes 2%, b) suurenes 18%; c) alanes 2%; d) alanes 18%; e) jäi samale tasemele. 11. Kõige vähem saavad ettenägematu inflatsiooni tõttu kannatada: a) need, kes saavad fikseeritud nominaaltulu; b) need, kelle nominaaltulu kasvab, kuid aeglasemalt kui hindade tase; c) need, kellel on rahalisi sääste;
alla. · Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad koguinvesteeringud V o Kapitali kogus suureneb nii palju kui suurenevad netoerainvesteeringud. · Kui reaalne SKP on suurenenud ja SKP deflaator suurenenud, siis tähendab see, et nominaalne SKP on suurenenud. Õ · SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V o SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi. Täida lüngad! · Kogukulutuste neli komponenti on: tarbimiskulutused, koguinvesteeringud, avaliku sektori kulutused ja netoeksport · Maksud ja säästud kujutavad endast väljavoogu tuuluvoost. · Kasutatav tulu võrdub: o Isiklik tulu miinus netomaksud o Tarbimiskulutused pluss säästud · Kogus, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb on amortisatsiooni mõõduks. Tee õige valik! · SKP mõõdab: o Nii vahe- kui ka lõpphüviste turuväärtust
a. on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei kasva tööjõu alahõive olukorras b. on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei alane tööjõu alahõive olukorras c. leiab tunnustamist klassikute poolt d. etendab väheolulist osa töötuse üldises tasemes Küsimus 11 Enamus majandusteadlasi on seisukohal, et lühiajalises perioodis hõive ja rahvusliku tootmise tase on määratud: Vali üks: a. hindade tasemega b. olemasolva tööjõuarvukusega c. kapitali ravuslike varudega d. kogukulutuste tasemega e. kõik vastused õiged Küsimus 12 Phillipsi pikaajalise kõvera järsk tõus võrreldes lühiajalisega on seletatav: Vali üks: a. Pikaajaliselt puudub seos intressimäära ja tööpuuduse vahel b. Lühiajaliselt on seos tööpuuduse ja inflatsdiooni vahel ilmsem c. Lühiajaliselt puudub seos tööpuuduse ja inflatsiooni vahel d. Seos inflatsiooni ja tööpuuduse vahel on ainult pikaajalises ajahorisondis e. Õiged vastused c) ja d) Küsimus 13
· Planeeritud netoeksport (X-M) Kui vaatleme kahesektorilist majandusmudelid, siis saame teha eelduse et kogu planeeritud tarbimiskulutused on kokkuvõttes samasuured kui planeeritud kulutused. Käsitledes avalikku sektori ja välissektorit, siis me lähtume samadest eeldustest. Kahesektoriline majandus on järelikult tasakaalus, kui on rahuldatud tingimus, et kogukulutused on võrdsed kogutoodanguga Seega võime toodetud väljundit,(kogutoodangut, Y) väljendada kogukulutuste komponentide järgi. Kuna lähtume hetkel kahesektoriliselt majandusest, siis aame, et kogukulutused on väljendatud tarbimiskulutuste(C) ja planeeritud investeeringute (Id) summana. Kuna hetkel puudub avalik sektor , siis pole makse ega siirded, siis kasutatav tulu võrdub SKP-ga. Tarbimine Need hõlmavad kulutusi kodumaiste kaupade ja teenuste tarbimiseks. Tarbimine, mis esineb juhul, kui kasutatav tulu on null on autonoomne tarbimine. Autonoomne tarbimine ei muutu, kui kasutatav tulu muutub
e. Kõik vastused valed 5. Kui reaalne SKP on väiksem tasakaaluks vajalikust, siis tootjad: a. Vähendavad varusid ja laiendavad tootmist b. Suurendavad varusid ja laiendavad tootmist c. Vähendavad varusid ja tootmist d. Suurendavad varusid ja tootmist e. Kõik vastused valed 6. Kogunõudluse kõver väljendab seost: a. Hindade taseme ja kaupade ja teenuste ostmiseks tehtavate kogukulutuste vahel b. Hindade taseme ja toodetud SKP reaalse väärtuse vahel c. Hindade taseme, mida tunnistavad ostjad ja mis rahuldab müüjaid, vahel d. Loodud ja tarbitud reaalse SKP mahu vahel e. Kõik vastused valed 7. Kui tasakaalu SKP on suurem selle potensiaalsest tasemest, siis: a. Hindade tase kasvab b. Töötuse tase kasvab c. Tekib deflatsiooniline lõhe d. Automaatselt kasvab AS e. Automaatselt kasvad AD
Parameeter c väljendab tarbimise piirkalduvust (MPC), mis on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu suhe. Rahvamajanduse kogutulu määramine AVALIKU SEKTORI KULUTUSED Avaliku sektori kulutused hõlmavad kulutusi üksnes kaupade ja teenuste ostmiseks avaliku sektori poolt. Ei sisalda kodumajapidamistele jaettevõtetele tehtavaid tulusiirdeid. Avalik sektor mõjutab tasakaalutulu kahel viisil 1)avaliku sektori kulutused kujutavad endast kogukulutuste üht komponenti, 2)nii maksud kui tulusiirded mõjutavad kasutatava tulu suurust. Kui kahesektorilise majanduse kogukulutustele lisada avaliku sektori kulutused (G) => E=C+Id+G Kogukulutuste kõvera saamiseks on tarbimis- ja investeerimiskulutustele vertikaalselt liidetud avaliku sektori kulutused. NETOEKSPORT Kui eeldada et lisaks avalikule sektorile on olemas ka välissektor, saame järgmise kogukulutuste võrrandi E=C+Id+G+(X-M)
27. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on: a)) maksukoormuse automaatne reguleerumine g sõltuvalt sellest kas on majanduslangus j g või -tõus; b) b) avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile; majandussituatsioonile; j d it t i il c) c) poliitika, mis aeglustab kogukulutuste kasvu; d) eelarvepoliitika, mille kohaselt eelarvet muudetakse vähemalt korra kuus sõltuvalt eelarvepoliitika majandussituatsioonist. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 28. Fiskaalpoliitika on: a) keskpanga tegevus rahapakkumise suurendamiseks või vähendamiseks, et aktiviseerida või kärpida majandusaktiivsust, majandusaktiivsust eesmärgiga tasandada majanduse
a. valitsussektori kulutused (G) b. eratarbimine (C) c. investeeringud (I) d. puhaseksport (NX) Kogunõudluse kõver nihkub paremale a. intressimäärade alanemisel b. hindade alanemisel c. maksude tõstmise mõjul d. tootmisvõimaluste piir nihkub paremale Keinsistliku tarbimisteooria kohaselt on peamine tarbimist mõjutav komponent a. indiviidi võime saada lisavahendeid laenuraha arvel b. indiviidi jooksev tulu c. intressimäär d. indiviidi varade suurus Investeeringud kogukulutuste mudelis: a. vähenevad, kui tarbimine suureneb b. suurenevad koos SKP kasvuga c. investeeringud ei ole osa kogukulutustest d. ei sõltu kasutatava tulu suurusest SKP arvestuses võetakse arvesse ainult erasektoris toodetud kaubad ja teenused. - Vale Reaalne SKP on võrdne a. virtuaalne SKP miinus inflatsioon b. nominaalne SKP pluss inflatsioon c. nominaalne SKP pluss inflatsioon d. nominaalne SKP miinus inflatsioon SKP sisaldab a. ainult lõpptoodete väärtuse arvestamist b
rahapakkumist. 9. Lühiperioodi Phillipsi kõver näitab seost hinnataseme tõusu ja töötasumäära suurenemise vahel VALE, lühiper. Philipsi kõver näitab hinnataseme tõusu ja tööstusmäära vahelist seost. 10. Kui riigi kaubandusbilanss on defitsiitne, siis ka tema maksebilanss on defitsiitne VALE, maksebilanss võb kaubandusbilansi defitsiitsuse korral olla ka ülejäägiga. TÄIDA LÜNGAD 11 -20, iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kogukulutuste nelikomponenti on: netoeksport, tarbimiskulutused, koguinvesteeringud ja avaliku sektori kulutused. 12. SKP on lõpphüviste väärtuse rahaline mõõt, mida mõõdetakse...lõpphüviste...turuväärtuste... abil...abil 13. Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa võrdub ühega. 14. Majandusteoorias eeldatakse, et majandus on tasakaalus, kui kogukulutused ja ...kogutulud...on võrdsed 15. Kui majanduses on inflatsioon, siis peaks valitsus...tõstma...maksumäära
väärtust kaotavad 23. Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : Makroökonoomika Nimi Õpperühm 2 Kontrolltest 211. 1 a) tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust b) investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks c) sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks d) säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse 24. Kogukulutuste tase kahesektorilises majandusmudelis määratakse : a) kodumajapidamiste ja ettevõtete kulutustega b) säästujoone ja 45-kraadi joone lõikepunktiga c) keskmise tarbimiskalduvuse ja säästukalduvuse summaga d) säästujoone ja tarbimiskulutustejoone lõikepunktiga 25. Kogukulutustejoon muutub järsemaks, kui : a) multiplikaatori väärtus väheneb b) multiplikaatoti väärtus suureneb c) MPC suureneb d) MPS suureneb 26. Multiplikaatorieffekt tähendab, et :
hinnatundlikkusega. Mida enamatest asendajatest on ostjad teadlikud, seda hinnatundlikumad nad on. · Ainulaadsus. Ostjad on seda vähem hinnatundlikud, mida rohkem nad väärtustavad selle toote ainulaadseid omadusi võrreldes konkureerivate toodete omadega. · Hinna ja kvaliteedi seos. Mida enamat kaup ostjale tähendab, seda vähem on ostjad hinnatundlikud, kuivõrd kõrgem hind annab tunnistust toote kõrgemast kvaliteedist. · Kogukulutuste mõju. Turu-uuringud näitavad, et ostjad on seda hinnatundlikumad, mida suurem on kulutus. Mida rohkem ostja kulutab, seda suuremat efekti annab hinna alandamine. · Jagatud kulu. Inimesed ostavad mitmeid tooteid, mille eest maksab tervenisti või osaliselt keegi teine. Mida väiksem on ostjate poolt tegelikult makstava hinna osa, seda vähem hinnatundlikud nad on. Efekti annab isegi näilik kulude jagamine.
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaalpoliitika jaguneb kaheks 1 A 1. Automaatne t t Valitsuse tegevusest mittesõltuvad automaatsed stabilisaatorid on majanduses endas. Nad kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutuse,, kui kogutulu g või töötus muutub. 1. Majanduse langusperioodil automaatsed stabilisaatorid pidurdavad kogukulutuste vähenemist. 2. Kui majanduses on inflatsioon, siis automaatsed stabilisaatorid pidurdavad kogukulutuste kasvu. Tulumaksu vähenemine majanduslanguse korral ja suurenemine inflatsiooni korral 2. Situatsioonikohane Valitsuse otsustest tulenev eelarvepoliitika. Maksude ja avaliku sektori kulutuste muutmine. Ekspansiivne fiskaalpoliitika oleks majanduse laiendamine laiendamine. Suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse makse.
Nad toovad kriisiperioodidel majandusse raha juurde ja eemaldavad seda inflatsiooniperioodidel. Automaatseteks nim. neid seetõttu, et nad hakkavad tööle ilma täiendava administratiivse sekkumiseta. Need on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majandussüsteemi endasse sisse kodeeritud. Need vahendid kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutuse, kui kogutulu või tööpuudus muutub. Kui majanduses on langusperiood, siis automaatsed stabilisaatorid pidurdavad kogukulutuste vähenemist. Kui majanduses on aga inflatsiooniline olukord, siis automaatsed stabilisaatorid pidurdavad kogukulutuste kasvu. Automaatseks stabilisaatoriks on näiteks tulumaks. 36. Defitsiidiga finantseerimise majanduslik efektiivsus sõltub teatud määral sellest, kes on laenuvahendite pakkuja ja millistel tingimustel on võimalik laenu saada. Kogukulutused ei suurene, kui laenamisega kaasneb sama suur säästude vähenemine. Defitsiidiga finantseerimine tagajärjeks on riigivõla kasv
08 500 C0=100 450 500 Q Keynes'i rist. 450 nurga all joonistatud abisirge ja tarbimisfunktsioon i i i C = C0 + c*Qd = 100 + 0,8 Qd 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Keynesi rist ehk 450 joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a) säästuläve säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine; vale b) säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu,, seega g esineb säästmine; õige c) säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on
kogutoodang, mida majandussubjektid (kodumajapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja välismaised ostjad) soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel ceteris paribus. AD=C+I+G+(X-M)=C+I+G+NX Kogunõudluskõver e AD kõver näitab reaalse kogutoodangu hulka rahvamajanduses, mida nõutakse mingil üldisel hinnatasemel. Kirjeldab pöördseost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Kogunõudluskõvera nihked - kõik tegurid, mis põhjustavad kogukulutuste vähenemist, nihutavad AD-kõverat sissepoole (kogunõudlus väheneb) ja kõik need tegurid, mis põhjustavad kogukulutuste suurenemist, nihutavad kogunõudluskõverat väljapoole (kogunõudlus suureneb). 23 Kogupakkumine AS iseloomustab rahvamajanduse tegeliku (reaalse) kogutoodangu (RKP või SKP) taset, mida tootjad soovivad ja suudavad
autonoomsete maksude lisamist? Alla liigub a. nihkub asendisse a b. nihkub asendisse b c. nihkub asendisse c d. jääb endisele kohale asendisse C1 68. Graafikul on antud säästufunktsioon S0. Kuhu (a, b või c) nihkub säästukõver pärast valitsuse kulude lisamist? Alla? a. nihkub asendisse b b. jääb endisele kohale S0 c. nihkub asendisse c d. nihkub asendisse a 69. Keynesi rist ehk 45 kraadi joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a. säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine b. säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine c. Keynesi suguvõsa matusekohta USA-s d. säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused
(MPC)/(1-MPC)=MPC/MPS 4. IS kõver väljendab intressimäära ja kogutulu vahelist kahanevat võrdelist seost. Intressimäära ja kogutulu vaheline nimetatud seos tuleneb sellest, et kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid ja investeeringute vähenemine vähendab omakorda reaalmajanduse kogutulu 5. Kui investeeringud on intressitundlikud, siis IS kõver on suhteliselt lauge IS kõvera antud kuju tuleneb sellest, et intressitundlikud investeeringud põhjustavad kogukulutuste suure muutuse, mis omakorda põhjustab kogutulu tasakaalutaseme suure muutuse. 6. Fiskaalpoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav (range). Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majandustegevuse aktiviseerimiseks. Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil. 7
Selleks et sissetulekute kulutuste (Q/E) mudel kehtiks, on vaja teha alljärgnevaid lihtsustusi: peab eksisteerima vaba tööjõu piiramatu pakkumine, kusjuures see tööjõud kutsutakse tööle ilma hindadepoolse surveta ja kuna Q/E mudel ei sisalda rahandussektorit, seega jääb raha analüüsi puhul täiesti kõrvale. Tuluringkäigu mudeli koostamisel tehakse alljärgnev lihtsustus: eeldatakse, et majandus koosneb ainult majapidamistest ja firmadest. Keynesi rist ehk 450 joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine. Mida mõistetakse varureguleerimisprotsessi all varureguleerimisprotsessi abil selgitatakse, miks turumajandus võib suunduda madalamale tasemele, vaatamata sellele, et on täieliku tööhõive tasakaal ja kogu toodang ostetakse. Autonoomsed muutujad: ei sõltu sissetulekute suurusest.
c. tuleb soodustada igati konkurentsi tööturul ja suurendada tööpuudust, et tagada töötajate kõrge tööviljakus d. peab riiklik sektor domineerima, selleks et realiseerida kõik sotsiaalvallas püstitatud eesmärgid 69. Graafikul on antud säästufunktsioon S0. Kuhu (a, b või c) nihkub säästukõver pärast autonoomsete investeeringute lisamist? a. nihkub asendisse a b. nihkub asendisse b c. nihkub asendisse c d. jääb endisele kohale S0 70. Keynesi rist ehk 45 kraadi joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a. * säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine b. säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine c. säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine d
d. on neutraalne ühiskonna suhtes, kuna sõjavägi on isemajandamisel Question 49 (1 point) Graafikul on antud tarbimisfunktsioon C1. Kuhu poole nihkub tarbimiskõver pärast autonoomsete investeeringute lisamist? a. nihkub kohale a b. nihkub kohale b c. nihkub kohale c d. jääb endisele kohale C1, kuna autonoomsed investeeringud tarbimist ei mõjuta Question 50 (1 point) Keynesi rist ehk 45 kraadi joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a. *säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine b. säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine c. säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine
Tarbimine ja säästmine. Inimeste tarbimine tuleneb nende vajadustest ja hinnangutest kaupade kasulikkusele. Vajaduse all mõistetakse majandusteaduses inimese puuduse tunnet, mida rahuldatakse kaupade ja teenuste tarbimisega. Tarbimine ongi vajaduste rahuldamine. Tarbija on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tarbijakulutused on majanduse kogukulutuste suurim komponent. Nii näiteks 2003. aastal tehti eratarbija kulutusi Eestis 65,4 krooni eest. See moodustas üle poole kõikidest selle aasta jooksul toodetud toodete ja teenuste kogumaksumusest. Selleks, et tarbimise protssesist paremini aru saada, proovime vajadused kuidagi reastada Maslow vajaduste hierarhia Eneseteostusva
vähendamiseks) avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist. Fiskaalpoliitika võib olla nii automaatne kui situatsioonikohane. Automaatsed stabilisaatorid Automaatsed stabilisaatorid kujutavad endast fiskaalpoliitika vahendeid, mis on majandussüsteemi sisse ehitatud. Nad käivituvad ilma täiendava administratiivse sekkumiseta. Nad pidurdavad automaatselt kogukulutusi inflatsiooni korral või stimuleerivad neid (pidurdavad kogukulutuste vähenemist) majanduslanguse korral. Nt. Astmeline tulumaks, sotsiaaltoetused ja netoeksport Automaatsete stabilisaatoite hulgas on tähtsal kohal maksud. Majanduse tõusufaasis kogutakse makse suhteliselt rohkem ja valitsuse tulusiirded majapidamistele vähenevad. Tulemus: majapidamiste kasutatav tulu väheneb ja tarbimise kasv pidurdub. See kärbib majanduskasvu. Majanduse langusfaasis on maksukoormus suhteliselt väiksem ja valitsuste tulusiirded majapidamistele
vahel C. riigimaksete laekumist 0% D. kaupade ja teenuste siseriiklikku liikumist 0% 12. Eelarve heale või halvale olukorrale viitab: Student Response Value Correct Answer A. inflatsiooni või deflatsiooni lõhe olemasolu majanduses 0% B. eelarve defitsiit või ülejääk antud kogunõudlused tasemel 100% C. valitsuse kogukulutuste tase 0% Student Response Value Correct Answer D. situatsioon, kus valitsus toetab fiskaalpoliitika kasutamist 0% majanduse juhtimiseks 13. Eesti krooni kursi tõus USA dollari suhtes: Student Response Value Correct Answer A. põhjustab Eesti kaupade hinna languse maailmaturul 0% B
samal ajal ka suuremaid tulusid ning see põhjustab ka suuremad tarbimiskulutused (seda näitab C kõvera positiivne tõus). Tarbimiskõvera tõusu määrab ära MPC. Mida suurema osa suurenenud sissetulekutest tarbijad ära tarbivad, seda järsem on C kõver. Mudeli lihtsustamiseks on eeldatud, et I ei sõltu SKP tasemest (seetõttu nimetatakse neid autonoomseteks kulutusteks). Nende liitmisel tarbimisele saadakse kogukulutuste (aggregate expenditures, AE) kõver. Punktis, kus ristuvad 45 kraadi joon (sellel joonel asuvad punktid tähistavad erinevaid tasakaalupunkte, kus planeeritud ja tegelikud kulutused ehk SKP on võrdsed) ja kogukulutuste kõver, on majandus tasakaalus. See tähendab, et kogutoodang, mida firmad on tootnud, ostetakse ka ära. Kui toodetakse kogust, mis on suurem kui SKP*, siis on kulutused väiksemad kui kogutoodang
-4 ∆I = SKP lõhe / kT = 12 / -3 Autonoomsed muutujad: a. sõltuvad sissetulekute suurusest b. sõltuvad väljaminekute suurusest c. ei sõltu sissetulekute suurusest Indutseeritud muutujad on sellised, a. mille arvväärtus oleneb energiaallikast b. mille arvväärtus ei sõltu rahvatulu tasemest c. mille arvväärtus sõltub rahvatulu tasemest d. mille arvväärtus sõltub elanike arvust riigis Keynesi rist ehk 45o joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a. säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine b. säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine c. säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine d. kohta kuhu on maetud J.M
siis kapitali reaalne rendihind: tõuseb 30. Neoklassikaline investeeringute mudel sätestab, et teiste tegurite samaks jäädes netoinvesteeringud suurenevad kui: uute kapitalikaupade hind tõuseb 31. Kui Tobini q on väiksem kui 1, siis firmade juhid peaksid: suurendama firma kapitalikogust 32. Reaalse intressimäära tõus toob kinnisvaraturul kaasa: nõudluse, hinnataseme ning elamuehitusinvesteeringute vähenemise 33. Varuinvesteeringud on kogukulutuste …………… komponent ning väga ………………: väikseim; volatiilne 34. Kaubavarude hoidmise alternatiivkuluks on: reaalne intressimäär 35. Investeerimisfunktsiooni graafik nihkub kõigil juhtudel välja arvatud juhul:kui valitsussektori kulutuste kasv tõstab reaalset intressimäära 36. Püsiinvesteeringud, elamuehitusinvesteeringud ja varuinvesteeringud ………………….. kui reaalne intressimäär suureneb ning ……………….
10.1.2 Tööjõu turunõudlus Tööjõu turunõudlus on kõikide ettevõtete poolt nõutava tööjõu kogusumma iga tööjõu hinna taseme juures. Tööjõu nõudluse elastsus tööjõu hulga protsendiline muutus jagatud palgamäära protsendilise muutusega. Lühiajaliselt sõltub tööjõu nõudluse elastsus tootmises kasutatava töö intensiivsuse tasemest, tööjõu piirtootlikkusest ja toodangu nõudluse elastsusest lühiajaliselt. · Mida suurem on tööjõuga seotud kogukulutuste osa, seda elastsem on tööjõu nõudlus · Mida väiksem on tööjõu piirtootlikkuse kõvera tõus, seda suurem on tööjõu nõudluse elastsus · Mida suurem on toodangu elastsus lühiajaliselt, seda suurem on ettevõtte tööjõu nõudluse elastsus Pikaajaliselt sõltub tööjõu nõudluse elastsus töö intensiivsusest tootmisprotsessis, kapitali ja töö asendatavusest ja toodangu nõudluse elastsusest pikaajaliselt.
keskpanga eesmärgiks pole kasumi teenimine. Tema põhieesmärgiks on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine. Rahapoliitika võib olla : a. ekspansiivne selle ülesandeks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust (kasutatakse majanduse langusperioodil); b. kitsendav selle ülesandeks on vähendada rahapakkumist ja selle kaudu kogunõudlust (kasutatakse inflatsioonisurve puhul ja kogukulutuste vähendamiseks). Keskpanga teised funktsioonid: · riigi kulla- ja valuutareservi hoidmine, mis on ringluses oleva raha tagatiseks; · kommertspankade deposiitide hoidmine; · valuuta pakkumine majandusele; · kommertspankade juhtimine; · rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine. Rahapoliitika kolm põhilist vahendit on: 1. diskontomäär s.o. intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest
täishõive saavutamisele ja koguprodukti mitteinflatsioonilisele kasvule. Valitsussektor püüab tema käsutuses olevate vahenditega suurendada kogukulutusi; näiteks maksumäärade alandamine suurendab tarbijate ostuaktiivsust ja teiselt poolt muudab investeeringud tasuvamaks. Aktiivsuse tõus omakorda loob uusi töökohti ning suurendab tulude taset, mis kokkuvõttes nihutavad kogunõudluse kõvera paremale, suurema hõive ja SKP taseme suunas. Kogukulutuste taset suurendavad ka valitsussektori ostud ja tulusiirded. Kui riik suurendab kulutusi, siis suureneb tööhõive, tulud ning eraettevõtete kasumid. Kui suurenevad pensionid ja stipendiumid, siis suureneb kokkuvõttes ka elanikkonna ostuvõime, mis omakorda stimuleerib tootjaid oma äritegevust laiendama. Seega eeldab fiskaalpoliitiline ekspansioon valitsussektori otsest sekkumist majandusprotsessidesse
c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 Q Keynes'i rist. 450 nurga all joonistatud abisirge ja tarbimisfunktsioon i i i C = 100+0,8Qd 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Keynesi rist ehk 450 joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a) säästuläve säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine; vale b) säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu,, seega g esineb säästmine; õige c) säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muut...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
