TURUNDUSE ALUSED eksami teemade loetelu 2010 (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

TURUNDUSE ALUSED EKSAMI TEEMADE LOETELU .

Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste kompleks , mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks.

Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused. Nõudlus: soovid ja vajadused, mis on tagatud ostujõuga, muutuvad nõudluseks. Vahetus on akt, kus soovitud objekt saadakse kelleltki teise objekti vastu. Selleks peab saavutama kokkuleppe. Toode: tooteks nimetatakse kõike, mis saab pakkuda turul funtsionaalsete vajaduste ja soovide rahuldamiseks, turunduses kuuluvad toodete alla ka teenused (pole esemelised). Tehing kujutab endast väärtuste vahetamist kahe osapoole vahel (kaup raha vastu). Bartertehingu puhul kaup kauba vastu, tehing eeldab vähemalt kahe väärtust omava kauba olemasolu, kooskõlastatud lepingutingimusi, tehingu realiseerimise kohta ja aega. Suhtlusturundus on kindlate vastastikku kasulike suhete loomine, hoidmine ja arendamine tarbijate ja teiste huvigruppidega.

Turunduse juhtimise kontseptsioonid . Tootmiskonseptsiooni realiseerub situatsioonis, kus turg vajab massiliselt tooteid, mida seni nende kõrge hinna tõttu ei suudetud osta, ostustiimuliteks on madal hind ja toodete kerge kättesaadavus, tähelepanu suunatakse masstootmisele jaotuse paremale organiseerimisele. Tootekonseptsioon: loosung ,,andke ostajtele valida’’, inimestel tekkis soov millegi erineva järele, seda põhejendatakse suurema mugavuse , parema kvaliteedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujundusega. Loodeti, et õiged variandid müüvad ennast ise, tähelepanu pöörati sortimendi laiendamisele. Müügikonseptsioon: kui pakutav sortiment konkurentsieelist ei taga, jääb üle olemasolevaid tooteid agressiivselt müüa, aktiivne pakkumine. Turunduskonseptsioon vastandubki eelmisele kolmele konseptsioonile sellepoolest, et siin ei seata tähelepanu keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija (küsitakse mida tarbijad soovivad). Turunduskonseptsioon teostub viie komponendi kaudu: kliendivajaduste rahuldamine, konkurentsivõime tõstmine, tegevuse kooskõlastamine, tarbijakeskse ettevõttekultuuri kujundamine, orienteerumine pikaajalisele kasumile .

Turulõhed. Ruumilõhe: tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud, turundustegevus peab tagama kauba pakkumise tarbija jaoks sobilikus kohas, luues sellega ostmise kohamugavuse. Ajalõhe: kaupade tootmine ja tarbimine ei toimu üldjuhul samaaegselt, vaid teatud ajalise intervalliga. Koguselõhe: tootjatele on kasulik valmistada ja müüa suurtes kogustes, tarbijad seevastu eelistavad väiksemaid koguseid. Valikulõhe: üksiktootja suudab harilikult pakkuda kitsast kaubasortimenti, tarbijad eelistavad teha valikuid aga laiast sortimendist. Infolõhe: tootjad sageli ei tea, kes, kus, millal ja kui palju nende tooteid vajab. Sama-laadne info puudub ka tarbijatel. Väärtuslõhe: kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Omandiõiguslõhe: tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta.

Turundustegevuse 5 osategevust. Turunduse planeerimine : ülevalt alla, alt üles, eesmärgid alla-plaanid üles. Turundusvõimaluste määratlemine: väliskeskkonna analüüs (makrokeskkonda hinnatakse sageli PEST analüüsi kaudu), sisekeskkonna analüüs. Sihtturunduse arendamine: segmentimine, sihtturgude valimine, positsioonimine . Turunduskompleksi kujundamine: toode, hind, jaotus, edustus. Kontrollimine: eelnev kontroll, jooksev kontroll, järelkontroll. Ülevalt alla planeerimine: ettevõtte tippjuhtkond püstitab madalamate juhtimistasandite jaoks tegevuse eesmärgid ning kavandab plaanid, autoritaarse juhtimisstiili puhul, kas käsk täita või surra. Alt üles planeerimine: see on eelmisele vastupidine variant. Ettevõtte erinevad osakonnad ja struktuuriüksused koostavad plaanid, mida tippjuhtkond seejärel redigeerib. Eesmärgid alla plaanid üles: niisugust metoodikat kasutatakse kõige sagedamini. Juhtkond määrab eesmärgid, mida ettevõte peab saavutama. Nendest lähtuvalt püstitab iga osakond oma eesmärgid ja töötab välja saavutamise strateegia.

Turunduskompleks ja selle moodustamine. Toote planeerimine, hinna kujundamine, kaupade jaotus, müügi tõhustamine

Sihtturgude arendamise protsess. Turu segmentimine (tarbijate rühmitamine), sihtturgude valimine, positsioonimine(tootenägemuse kujundamine).

Turunduse organisatsiooniline ülesehitus.

Ettevõtte tegevuse algperioodil vaadeldakse turundust sageli teiste tegevustega võrdse, kui isoleeritud funktsioneeriva osategevusena
Peagi hakatakse aga arusaama turunduse tähtsusest, eriti madala turunõudluse korral ja laiendatakse selle tegevusvaldkonda.
Turundusele omistatakse keskne roll, kõiki teisi tegevusi hakatakse käsitlema abistavates funktsioonides.
Kõik struktuuriüksused, sh ka turundusosakond, paigutatakse tarbija suhtes võrdsesse seisundisse.
Paratamatult jõutakse olukorrani, kus tarbijatel on keskne positsioon, turundusosakonnal aga ettevõttesiseseid tegevusi kooskõlastav funktisoon.

Ettevõttesisene turunduskeskkond . Koosneb erinevate allüksuste ja osakondade võimustruktuuridest ning töötajatest.

Turunduse mikrokeskkond . Mikrokeskkonna moodustavad lähimad äripartnerid, kelleks on tarnijad , vahendajad, tarbijad, konkurendid ja huvigrupid .

Turunduse makrokeskkond . Makrokeskkonna moodustavad kuus komponenti: majanduslik, juriidilis-õiguslik, demograafiline, kultuuriline, tehnoloogiline ja looduslik keskkond.

Turunduskeskkonna analüüs ja analüüsi meetodid. Makrokeskkonda analüüsitakse PEST-analüüsiga + SWOT analüüs. Sisekeskkonna analüüs: turunduse strateegiad, turundusorganisatsioonid ja süsteemid, turundusmeetmete analüüs, turunduse produktiivsuse analüüs. Väliskeskkond: makrokeskkond, turg, klient, konkurendid.

Turunduse infosüsteemi ja selle struktuur. Infosüsteemi all mõeldakse isikute, tehniliste vahendite ja meetodite kompleksi vajaliku ning objektiivse info kogumiseks, süstematiseerimiseks, analüüsimiseks ja õigeaegseks ning täpseks edastamiseks turundusotsuste tegijatele. Struktuur: ettevõttesisese aruandluse allsüsteem (tegeleb erinevatest struktuuriüksustest laekuva informatsiooni kogumisega), turuseire allsüsteem (ülesandeks on pidevalt jälgida ja koguda ettevõtte seisukohast vajalikku välist informatsiooni, hoidmaks ennast kursis turnduse mikro ja makrokeskkonna muutuste ning trendidega), turundus-uuringute allsüsteem (võimaldab turuandjal ainuisikuliselt kiiresti töödelda ja analüüsida andmeid ning saadud tulemuste põhjal vastu võtta otsuseid), turundusotsuste tugisüsteem (võimaldab koguda andmeid, mida ettevõttesisese aruandlussüsteemi ja turuseire allsüsteemiga hankida ei saaks).

Turundusuuringu ja turu-uuringu mõisted ning erisused . Turundusuuring on turunduse juhtimise tugifunktsioon , st turundusotsuste langetamiseks vajaliku info süsteemset ja eesmärgipärast kogumist tarbijatelt, klientidelt. Turundusuuringute liigid: kavlitatiivsed ja kvantitatiivsed uuringud ja Ad hoc uuring (keskendub ainult tema uuringuülesandele, omandiõigus kuulub selle tellinud ettevõttele) ja mitmekliendiuuring (õigus kuulub uuringufirmale). Turu-uuring on süsteemselt kavandatud ja konkreetses ajavahemikus läbi viidud protseduur kindlaksmääratud andmete kogumiseks ja analüüsimiseks, et leida turuprobleemidele parim lahendus.

Turu-uuringu funktsioonid. Arusaamise täiustamine: võimaldab laiendada ja süvendada ettekujutusi turul toimivatest mõjuritest ning eksisteeriva nõudluse iseärasusest. Otsustamise kerguses: saadud tulemused kergendavad õigete otsuste vastuvõtmist ja võimaldavad määratleda tegevusi, mille abil mõjutada turul toimuvaid nähtusi. Kontrollimise täpsustamises: annab adekvaatse hinnangu hetkeseisule ja võimaldab täpselt mõõta saavutatud tulemusi.

Turunduse infoallikad. Ettevõttesisesed allikad: teisesed (aruanded, ettekanded , tagasiside tarbijatelt), esmased ( vaatlus , küsitlus, katse). Ettevõttevälised allikad: teisesed (info massimeedia vahendusel, ostetav info, varasemad uuringud), esmased (vaatlus, küsitlus, katse).

Turunduse andmete kogumise meetodid: vaatlus, küsitlus ja katse.

Turu-uuringu läbiviimiseks valimite moodustamine ja –meetodid. Üldiselt jaotatakse valimid juhu ja mittejuhuvalimiteks. Juhuvalimites on kõigil võrdne võimalus osutuda valituks. Juhuvalimid jaotuvad: lihtvalim (igale omistatakse kindel number ja nende seast toimub loosimine), süsteemvalim (nt valitakse iga kümnes), kihtvalim (jaotatakse kindlate tunnuste alusel nagu sugu, vanus jne), klastervalim (jaotatakse erinevateks osadeks nii, et need tunnused on käsitletavad miniatuurse üldkogumina). Mittejuhuvalimi meetodid: omaotsustuslik valim (uurija oma arvamuse põhjal), mugavusvalim (lähikondlased, kes vastavad kriteeriumiel), lumepallivalim (kujuneb järk-järgult), kvootvalim (aluseks on tarbijate erinevad karakteristikud).

Turu-uuringu protsess. Turu-uuringu probleemi täpsustamine (uuringu objekti formuleerimine), uuringu kavandamine (tegevuse suuna määratlemine), andmete kogumine (esmased ja teisesed andmed), andmete töötlemine (kontroll, täpsustus, kodeerimine ), tulemuste esitamine (tellijale antakse kõik vastavasisulised materjalid).

Turu-uuringute klassid. Sondeerivad e. ekploratiivsed uuringud (teisendada ebamäärane probleem piiratud tööhüpoteesiks), kirjeldavad e. deskriptiivsed uuringud (iseloomustada probleemi põhjustada võivaid mõjureid), põhjuslike seoste uuring e. kausaalne uuring (võimaldab kindlaks määrata nähtuste vahelisi seoseid ).

Tarbija ostukäitumise mõjurid (turunduse, keskkonna, psühholoogilised, individuaalsed). Turunduse mõjurid: toode, hind, edustus, jaotus. Individuaalsed mõjurid: vanus ja pereelu, elukutse ja haridus , elustiil, isiksus. Psühholoogilised: motiivid, tähelepanu, taju, õppimine, mälu, hoiakud. Keskkonna mõjurid: majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed, ostusituatsiooni mõjurid.

Tarbija väärtustaju kujunemine. Kogutulu : toote kvaliteet, teenuste kvaliteet, personali kvaliteet, maine kvaliteet. Kogukulu: ostukulu, ekspluatatsioonikulu, soetamise ajakulu, soetamise vaimne kulu.

Ostuosaluse olemus ja osturiskid. Ostuosalus näitab aktiivsust, mida inimene ilmutab ostmisega seonduvate probleemide lahendamisel ( kõrge ja madal). Osalus suureneb ka ostetava toote hinna tõustes ja võimalike osturiskide kasvades. RISKID . Funktisonaalne risk: tekib seoses kartusega, et toode ei täida oma funksiooni. Finantsrisk: kartus , et toote väärtus ei vasta tehtud kulutustele. Füüsiline risk: kartus, et toode on kahjulik. Sotsiaalne risk: kartus, et toode ei saa teiste heakskiitu. Psühholoogiline risk: kartus, et toode ei rahulda vajadusi.

Ostuosalusest sõltuvad tarbija käitumised. Kompleksne - ostuosalus on kõrge ja tooteid tajutakse oluliselt erinevatena. Dissonantsi vähendav ostukäitumine- ostuosaluse tase on kõrge, aga ei suudeta alternatiivseid variante eristada. Vaheldust otsiv- ost on väikese riski tõttu madala ostuosalusega, alternatiivide hulk aga suur ja tarbimiskogemus puudub. Harjumuslik ostukäitumine- osalus on madal, erinevaid alternatiive tajutakse sarnastena.

Tarbija ostuprotsess . Üldiselt planeeritud ostud : enne ostmist langetatakse otsus ostetava tootekategooria suhtes. Spetsiaalselt planeeritud ostud: enne ostmist langetatakse otsus ostetava tootemargi suhtes. Asendusostud: üldiselt või spetsiaalselt planeeritud ostud asendaakse funktsionaalselt analoogse tootemargi või kategooriaga. Planeerimata ostud: ostmine toimub ootamatult, väliste impulsside mõjul. Info kogumine - ostmine- tarbija rahulolu. Ulatuslik ostuprotsess: hindamisele kulub palju aega, ostust võidakse loobuda. Piiratud ostuprotsess: ostu põhjalikkus sõltub varasema kogemuse mäletamisest, ostu tähtsusest, ajapiirangust. Lühike ostuprotsess: osturisk madal ja teadmised toote kohta piisavad , harjumuslik ost.

Turu segmentimise strateegiad. Mass- turu strateegia (ühesugune toode, hind ja turundusprogramm tervele turule), suure segmendi strateegia (turg on segmentideks jaotatud, ettevõte ei soovi kõiki segmente teenindada, vaid keskendub suurimale grupile), lähedase segmendi strateegia (sünergia ja oskusteabe kogumine), mitme segmendi strateegia (turundusprogramm arvestab iga segmendi vajadustega, piisavalt on ressursse kõigi teenindamiseks ), nišši strateegia (väljapaistev kompententsus või eelis kindla kliendigrupi vajaduste rahuldamiseks), mass-kohandumise strateegia (teenindatakse tervet turgu, personaalsetele vajadustele kohandatud toote pakkumine masstootmise hinnaga).

Tarbija rahulolu ja lojaalsus. Pärast kauba ostmist ja selle proovimist jõuab tarbija ühte kolmest võimalikust seisundist: kõrgendatud rahulolu, tavarahulolu, rahulolematus . Kui ootused on olnud kõrged, kogemus aga oluliselt madalam, on tulemuseks rahulolematus. Tavarahulolu tekib siis, kui kogemus ja ootus enam-vähem ühtivad. Kuid kogemus võib ka ootusi ületada, siis on tulemuseks kõrgendatud rahulolu. Mida suuremaks kujuneb rahulolu, seda rohkem on lojaalseid tarbijaid ja edukam ettevõtte tegevus.

Massturundus, toote diferentseerimine ja sihtturundus . Massturunduse korral valmistatakse ühte toodet kõikide tarbijate jaoks ning arendatakse selle jaoks massjaotust ja edustust. Toote diferentseerimise puhul turustatakse mitut erinevat varianti samaaegselt. Sihtturundus eeldab turu segmentimist, segmentidest sobilike valiku ja turundus komplekside loomist iga ühe jaoks eraldi.

Turu segmentimine. Eelised: rakendab ellu turukonseptsiooni tarbijate vajaduste parema rahuldamise näol, võimaldab ettevõtte ressursse efektiivsemalt kasutada ja tõstab konkurentsivõimet. Segmentimise kriteeriumid: korrelatsioon (valitud parameetrid peavad võimalikult hästi seonduma ostuga või toote tarbimisega), mõõdetavus (parameetrid peavad olema mõõdetavad), homogeensus (inimeste vajadused peavad ühe segmendi piires kokku langema ), erinevus (erinevate segmentide vajadused peavad selgelt eristuma).

Sihtturgude hõivamine ja positsioneerimine . Sihtturgude hõivamine: Ekspansioon turule- sügavam sissetungimine turule, tegevuse intensiivsemaks muutmine samal turul, sama tootega . Turu laiendamise strateegia tähendab uutele turgudele tungimist olemasolevate toodetega. Uue toote arendamise strateegia eeldab toodangu uuendamist sama tarbijaskonna teenindamiseks. Eristumine tähendab uue tootega uuele turule minekut. Positsioneerimine: selle all mõeldakse mitmesuguseid otsustusi ja tegevusi, mis paigutavad toote teatud kohale tarbijate teadvuses.

Toode turunduses. Head tooted on tavaliselt ettevõtte turunduse tähtsaimateks vahenditeks. Toote tuum- funktsionaalne omadus, mille järgi tarbija otsustab, konkreetne toode- tarbija otsib tootest lisaväärtusi , mille eest peab maksma lisa, laiendatud toode- tootega kaasnevad lisateenused, mis taas tõstavad hinda , kuid suurendavad tarbija rahulolu. Toote liigitus- kaubad (asjad, puhtad teenused), isetarbitavad tooted. Tarvekaubad ostetakse lõpptarbimiseks, tootmiskaubad ostetakse edasiseks töötlemiseks või äritegevuseks. Kauba sortiment on mingi kindla tunnuse järgi ühendatud kaupade kogum. Kauba kvaliteet on tema võime rahuldada otstarbelisi vajadusi.

Toote hinnast ja promotsioonitasemetest sõltuvad turule sisenemisstrateegiad.
1. Kiire kasumi lõikamine
Võib osutuda edukaks, kui:

suur osa potentsiaalsetest ostjates ei ole antud kaubast ja tema eelistest teadlikud, pakkujafirma omab turul aga head mainet ja loodab selle edasikandumist ka uuele kaubale;
enamik kauba olemasolust teadasaajaid on agarad prooviostu tegema ja nõus maksma ka küsitud hinda;
firma ei karda potentsiaalseid konkurente, eeldab, et neid lähiajal kas ei teki või suudab ta tõestada turul oma üleolekut ja on veendunud oma võimekuses luua tarbijatele kindla margieelistuse.

2. Aeglane kasumi lõikamine
Võib osutuda edukaks, kui:

turg on suhteliselt väike ja kindlate dimensioonidega,
enamus ostjatest on kaubast teadlikud ja on palju “firmafänne”,
potentsiaalsed ostjad on nõus maksma kõrget hinda,
konkurentsi ei ole või olemasolevad konkurendid on väheaktiivsed ning sisenemisbarjäärid ei luba uutel tegijatel kergelt ja kiiresti turule tulla.

3. Kiire turuhõivamine
Võib anda tulemusi, kui:

potentsiaalne turg on suur ja ebamääraste dimensioonidega;
potentsiaalsed ostjad ei ole teadlikud antud kaubast ja turul ei ole tugevaid margieelistusi,
enamik potentsiaalsetest ostjatest on hinnatundlikud;
eksisteerib terav konkurents ja müügihind on oluliseks valikukriteeriumiks;
kauba omahinnas on ülekaalus püsikulu ja on lootust kiiresti ületada kasumilävi ning kasutada tulevikus mahuökonoomiast tulenevat konkurentsieelist;
on efektiivselt tegutsev laialdane müügivõrk, kes on aldis vastu võtma teie uut kaupa.

4. Aeglane turuhõivamine
Võib olla edukas, kui:

potentsiaalne turg on suur ja siiani vähehõivatud,
tulevased ostjad on teadlikud kauba iseärasustest ja ei ole pakkujafirma senipakutud kaupades pettunud,
tulevased ostjad on kõrge hinnatundlikkusega,
konkurents ei ole terav ja seni turul olnud pakkujate strateegiad põhinevad kõrgemal müügihinnal.

Hind turunduses. Hinnaeesmärgid. Hind on toote väärtus rahas väljendatuna. Seega on hind rahasumma , mida nõutakse toote või teenuse eest. Hinnaeesmärgid: müügile orienteerumine (käibe maksimeerimine , turuosade laiendamine), kasumile orienteeritud (müüakse sellise hinnaga, mis tagaks tehtud investeeringute tasuvuse teatud aja jooksul, turg hõivatakse madala hinna ja suure reklaamiga ), stabiilsusele orienteeritud (välditakse hinnasõdu, minimeerida konkurentsi, olla heades suhetes vahendajatega), hinnavälisele konkurentsile orienteeritud (hinda ei muudeta ).

Nõudlusseadus. Hinna tõustes nõudmine väheneb, hinna alanedes nõudmine suureneb.

Hinnakujundamise meetodid. Kulukeskne meetod (kulud+kasum, kasumiläve meetod), tarbijakeskne meetod (orienteerub nõudlusele), konkurentsikeskne meetod (orienteerub turuhinnale või pakkumishinnale).

Reklaam turunduses ja tema rollid. Reklaami liigitused . Reklaami all mõistetakse seda infot, mille eesmärgiks on tootjat esile tõstes edendada kauba või teenuse head minekut. Enamasti loovad reklaamid tootest teadlikkust. Rollid: majanduslik (aitab uutel toodetel turule tulla, suurendades majanduskasvu), informatiivne (aitab tarbijatel teha valikuid ja otsuseid toodete osas), meelelahutuslik (reklaam peab olema nauditav ja kaasahaarav), turunduslik (kliendi vajaduste rahuldamine pakutavate toodete abil), sotsiaalne (aitab parandada elukvaliteeti).
1 Reklaami liigitus auditooriumi järgi: Reklaam on suunatud lõpptarbijale või organistasioondiele (tööstusettevõtted, kaupmehed , eriteenuste osutajad, kasumit mittetaotlevad organisatsioonid)
2. Reklaami liigitus tellija järgi: tootja-, kaupmehe-, kasumit mittetaotleva organisatsioonide ja ühisreklaam.
3. Reklaami liigitus meediumi järgi: raadio-, televisiooni-, ajalehe-, ajakirja-, posti-, interneti-, plakati- ja tänavareklaam).
4. Reklaami liigitus reklaamitava objekti järgi: kauba reklaam ( kaubagrupi või kaubamärgi reklaam), ettevõtte reklaam (maine- või kaitsereklaam)
5. Reklaami liigitus ulatuse järgi: kohalik, üleriigiline, rahvusvaheline reklaam.

Reklaami eesmärgid ja funktsioonid. Eesmärgid: luua mainet oma firmale , tootele, teenusele, muuta tarbija suhtumist, hävitada eelarvamusi, tabada läbimüüki, arendada toote või teenuse omaksvõttu, selgitada firma seisukohti. Funktisoonid: ettevalmistamine (soovide ilmutamine , tuntuse loomine), veenmine (soovide võimendamine, tuntuse süvendamine, hoiakute esilekutsumine, eelistuste loomine), turgutamine (ostu õigustamine, ostujärgse kindlustunde loomine), meeldetuletamine (kordusostule ergutamine, kauba müügiloleku meeldetuletamine)

Reklaami mõju, töötlemise etapid ja mõjukuse hindamise meetodid.
Reklaami mõju on seotud otseselt sellega, kuidas vastuvõtja töötleb (ei töötle) temale suunatud reklaamteadet. Üks kasutatavamaid reklaamteate töötlemise mudeleid on esitatud joonisel 3.
Avastamine , Tajumine , Arusaamine, Nõustumine , Talletamine, Meeldetuletamine , Otsustamine ,Tegutsemine
Reklaami mõjusust võib hinnata kvantitatiivselt või kvalitatiivselt.

Brandi olemus ja strateegiad turunduses. Brandi põhiline funktsioon on väärtus tarbija jaoks. Brandid on need, mida tarbijad ostavad. Strateegiad: vertikaalne (premiumbrand, tootja brand , müüjabrand, üldbrand), individuaalne (üksikbrand, brandiperekond, brandinime laiendamine, mitmebrandiline strateegia), geograafilised brandistrateegiad (regionaalne brand, rahvuslik brand)

Brandi lojaalsus, tajutud kvaliteet ja tarbijaväärtus. Lojaalsus- nad on ennustatava käibe allikaks, lojaalsete klientide puhul ei ole konkurentide rünnakud nii ohtlikud. Tajutud kvaliteet- erineb tavalisest kvaliteedist, sest tarbijad on liialt mõjutatud brandi eelmise kvaliteedi tasemest, tarbijatel puuduvad teadmised, et anda adekvaatset hinnangut, tarbijad on mõjutatud eelarvamustest. Brandi tarbijaväärtus: toote edukus, nime tuntus, logo ja disain, positsioonimine, personaalsus, turunduskommunikatsioon , lojaalsus.

E-turunduse teke, erinevused ja eelised ning tähtsus. E-turunduse liigid. Seose interneti leiutamise ja kiire arenguga tekis maailma lisaks praegustele laiatarbemeediumitele lisaks uus meedium : internet. Interneti kiire areng algas üheksakümnendate keskpaigas ja see kuni praeguseni kasvanud väga kiiresti nagu ka selle kasutajaskond. Seoses kiire kasvu ja kasutajaskonna suurenemisega leidis ka turundus oma tee sinna, kus leiti uus kanal suhtlemiseks tarbijaga. Erinevus- interaktiivsus, intelligentsus, personaliseeritus, kohandatavus, integreeritus , olemasolevate kanalite ümberkujundamine, rahvusvahelisus . Eelised: tarbija on protsessis aktiivne, Tegutsetakse tarbija soovi kohaselt, Reklaam on alati kõikjal saadaval, Globaalne auditoorium , madal hind jne.

Teenuste turunduse olemus ja erinevus traditsioonilisest toote turundusest. Teenuste turunduse eripära- teenuste mittemateriaalsus, raske kontrollida kvaliteeti, teenuste tootmine ja kasutamine toimuvad samaaegselt, halba teenindust või kehva kvaliteeti ei saa ümber vahetada.

Suhtekorraldus turunduses. Suhtekorralduse eesmärgid ja funktsioonid. Eesmärgid: informatsiooniline (adressaadi mõjutamises sõnumi levitamise abil), seisukohti kujundav (tekitatakse arvamusi), käitumuslik (kujundatakse mingeid harjumusi ja suunatakse käitumist). Funktisoonid- aitab ennetada ja analüüsida avalikku arvamust, konsulteerib juhtkonda erinevates küsimustes, aitab arendada ettevõttesiseseid projekte, informeerib avalikkust ettevõtte eesmärkidest, mõjutab avalikke hoiakuid.

Tehinguturunduse ja suhteturunduse erinevused.
45. Suhteturunduse kesksed elemendid. Suhteturunduse eesmärgiks on arendada ja hoida firma ja tema klientide vahelisi kestvaid ja mõlemale tulutoovaid suhteid.

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 84 allalaadimist

TURUNDUSE ALUSED eksami teemade loetelu 2010 #1

TURUNDUSE ALUSED eksami teemade loetelu 2010 #2

TURUNDUSE ALUSED eksami teemade loetelu 2010 #3

TURUNDUSE ALUSED eksami teemade loetelu 2010 #4

TURUNDUSE ALUSED eksami teemade loetelu 2010 #5

TURUNDUSE ALUSED eksami teemade loetelu 2010 #6

TURUNDUSE ALUSED eksami teemade loetelu 2010 #7

TURUNDUSE ALUSED eksami teemade loetelu 2010 #8

TURUNDUSE ALUSED eksami teemade loetelu 2010 #9

TURUNDUSE ALUSED eksami teemade loetelu 2010 #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-06-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

84 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kiq89 Õppematerjali autor

Turunduse alused aine eksami peamised küsimused.

turu turundus tarbija reklaam uuring toode strateegia brand valim turg hind mass konkurents

Sarnased õppematerjalid

docx

TURUNDUS SPIKKER

1. Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused. Nõudlus: soovid ja vajadused, mis on tagatud ostujõuga, muutuvad nõudluseks. Vahetus on

Turundus

doc

Turunduse alused kontrolltöö

Kontrolltöö kordamisküsimused / Avatud Ülikool. 1. Mida nimetatakse turunduseks? Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate (ostjate) vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetus-protsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. 2. Mida mõistame turunduses vajaduse all? Vajadus on inimese poolt tunnetatav puuduseseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilisteks (toit, rõivad, soojus, turvalisus), sotsiaalseteks (suhtlus, ühtekuuluvus) ja individuaalseteks (teadmised, eneseväljendus). 3. Mida mõistame turunduses soovi all?

Turunduse alused

docx

TURUNDUSE EKSAMI KORDAMISTEEMAD

1. TURUNDUSE MÕISTE, OLEMUS, KONTSEPTSIOONID Olemus: Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Mõiste: Turundus tähendab mõista kliendi soove ja vajadusi paremini, kui ta ise. Turundus on klientide vajaduste kindlaks tegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi: reklaam, bränding, internet/multimeedia, toote/teenus, uuringud, turundusmeetmestik. Turunduse funktsioonid: koha, aja, koguse, valiku, info, väärtuse, omandiõiguse vahetamise mugavus. Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine.

Turundus

docx

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED (põhjalikult)

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Turunduse olemus ja mõiste, turunduse objekt Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil ehk turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse olemus jaguneb kaheks: strateegiline ja taktikaline. Strateegiline – tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turuvõimaluste hindamine (turu potentsiaal ja toote eluiga), konkurentide analüüs (konkurentsieelise leidmine) ning turundusstrateegia kujundamine. Taktikaline – keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide

Turundus

docx

Turunduse eksamiks kordamine

Kordamisteemad 1. Turunduse mõiste, olemus, kontseptsioonid Turunduse olemus: Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Lihtsaim definitsioon: turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Tänapäeval rõhutatakse järjest rohkem pikaajaliste kliendisuhete loomise ja arendamise tähtsust. Näiteks: turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Strateegiline turundus Analüüsile orienteeritud protsess. Tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turundusvõimaluste hindamine, konkurentide analüüs,

Turundus

docx

Turundus - konspekt eksamiks

Tooteelutsükli mudel (faasid) Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turundus- Turu Turu Turuosa Saagikoristus eesmärk loomine, hõivamine, kaitsmine, , rentaabluse tarbija eeliste brändilojaals tõstmine, teavitamine, rõhutamine use toote poolehoiu säilitamine kõrvaldamine võitmine Käive Väike, Kiiresti Stabiliseeruv, Kahanev kasvav kasvav kahanev

Turundus

doc

Turunduse vastused

1. Turul põhinev tegevustulemuste mõõtmine. Turundusstrateegiate mõju turundusmarginaalile. MacDonalds Turunduse strateegilise planeerimise protsess (McDonald 1995): 1. I etapp Eesmärkide püstitamine a. Missioon b. Tegevuseesmärgid 2. II etapp hetkeolukorra analüüs c. Turundusaudit d. SWOT-analüüs e. Eeldused 3. III etapp Strateegia formuleerimine f. Oodatavad tulemused g. Turunduseesmärgid ja strateegiad h. Alternatiivsed strateegiad 4

Majandus

pdf

Turundus eksami kordamine

Toote elutsükli mudel lk 140 Tootel on oma elu, nagu kõigil elusorganismidel, mis algab sünniga, läbib teatud etappe ja lõpeb surmaga. Elutsükli kontseptsiooni saab kasutada turu, toote ning brändi arengu analüüsimiseks. Toote elutsükkel on aeg toote kavandamisest kuni toote lõppemiseni. Neli faasi. Osad autorid toovad välja enne juurutusfaasi veel arendusfaasi Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turunduse- Turu loomine, Turu hõlvamine, eeliste Turuosa kaitsmine, Saagikoristus, rentaabluse

Turundus

Rohkem sarnaseid