Konkurents turul vs konkurents turu pärast. Täiusliku konkurentsi saavutamise probleemid transpordis. Transpordiliikide integratsioon. Ülepakkumine. X-ebaefektiivsus. Ristsubsideerimine. Raudtee konkurents maanteetranspordiga, raudtee mastaabisääst kui argument konkurentsi piiramiseks. 4. Transpordiprojekti sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs. Otsene reisiaeg ja kaalutud reisiaeg. Reisija ajaväärtus. Reisi üldistatud maksumus. Turutasakaalu muutusest tingitud tarbijate hinnalisa arvutamine. Mõju vanadele reisijatele. Mõju juurdetulnud / ära jäänud reiside osas. Transpordiprojekti sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs - majanduslik- ehk alternatiivkulu analüüs lisaks kuludele ja tuludele arvestatakse keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid. Tasuvusanalüüside käigus määratakse projekti maksumus/kulud, hinnatakse projekti oodatavate kulude ja kasude rahavoogusid. Otsene reisiaeg ja kaalutud reisiaeg.
Ülesanded 3. harjutustunniks 1. Reisinõudlus liinil on antud valemiga Q (G) = 800 80G. Kohalik omavalitsus doteerib liini ning sellest tulenevalt on piletihind 1. On teada, et summaarne keskmise reisija kaalutud reisiaeg Kt = 1h ning sõitja ajaväärtus Vt = 5 /h. Omavalitsus otsustab doteerimise lõpetada, mispeale piletihind tõuseb 4-ni. Arvuta reisi üldistatud kulu G, sõidunõudlused enne ja pärast ning tarbija hinnalisa (TR) muutus. G1 = 1+5x1=6 G2=4+5x1=9 G=3 Q1 = 800-80x6=320 Q2 = 800-80x9=80 TR = 80x3+1/2x240x3 = 240+360=600 (kuna läks halvemaks, siis see number on tegelikult miinusega) 2. Reisinõudlus liinil kahe väikelinna vahel on antud valemiga Q (G) = 1000 30G. Praegu on liinil keskmine sõiduaeg 30 minutit, liikluse intervall 10 minutit ning piletihind 1.5 . Keskmise sõitja ajaväärtuseks on 3/h
Riigile: - riik saab pakkuda inimestele tasuta ühishüvesid (nt haridus, maanteed, tuletõrje jne) - riik saab maksta inimestele toetusi Inimesele: - inimene saab kasutada riigi poolt pakutavat - makstud maksudest sõltub otseselt nt pensioni suurus Maksud Otsesed maksud – maks, mida inimene maksab oma sissetulekutelt. (nö “eraldi”) Nt tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud – maks, mida inimene maksab tarbimiselt (kauba hinnalisa) Nt käibemaks, aktsiisimaksud Riiklikud maksud – maks, mis on kehtestatud seadusega Riigikogu poolt ja mis kehtib kogu riigis Kohalikud maksud – maks, mis on kehtestatud KOV volikogu poolt ja kehtib ainult vastavas vallas/ linnas Tulumaks – 21 % Füüsilise isiku tulumaks: - makstakse kogu tulult - maksuvaba tulu – 144 eurot kuus Ettevõtte tulumaks : - Eestis maksavad ettevõtte tulumaksu ainult
9. Teenusemaksu majandusliku keskkonnakaitsemeetmena keskkonnapoliitika elluviimisel a. makstakse jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda b. makstakse mitmesuguste keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve jms-ga tegelevate asutuste linantseerimiseks c. asutatakse heitmete suunamise eest kollektiivsetesse puhatus- või töötlemisseadmetesse 10. Maksude diferentseerimine majandusliku keskkonnameetmena seab oma eesmärgiks a. kehtestada hinnalisa sellistele toodetele, mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist b. alandada keskkonnasõbralike ja tõsta keskkonnakahulike toodete hindu c. kehtestada hinnalisa sellistele toodetele, millede tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine 11. Vaba elamispinna nn. Filtreerumisteooria tähendab seda, et a. head inimesed parandavad oma elamistingimusi ja teised saavad seda teha jällegi vabanenud elamispinna arvel b
Maksustamata on haridus, heategevus. Maksude ülesanded on: anda raha riigile tema ülesannete täitmiseks, suurendab võrdsust ühisk. Maksusüsteemid: proportsiaalne maksumäär (tulum.) - % jääb samaks olenemata maksustatavast summast progressiivne maksm. (tulum). - % suureneb, kui suureneb maksustatav summa - astmeline Maksud jagunevad: otsene - maksud, mida inimene maksab otse tuludelt (tulu-, sotsiaalmaks) kaudne - maksud, mis kujutavad endast kaupade/teenuste hinnalisa (käibem., aktsiis) Riiklikud maksud tulumaks (21%) maks, mida maksame tuludelt (palk, stipendium, lotovõit), ei võeta abiraha/pension. sotsiaalmaks (33%) maks, mida maksab tööandja palkadest - 20% pensionifond, 13% haigekassa käibemaks (20%) maks, mida makstakse igalt kaubalt/teenuselt aktsiisim. - maks, millega tahetakse piirata teatud kaupade tarbimist (alko., tubakas, kütus, elekter, pakend) Eelarve
Ettevõtlusega seotud põhiterminid Aktsia - omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes Aktsiisimaks - erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa Aktsionär - aktsia omanik Bilanss - raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali Brutopalk - lepinguline töötasu, millelt ettevõtja arvestab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. Brutopalgast peetakse kinni üksikisiku tulumaks, osa töötuskindlustusmaksust ja kogumispensioni maksed
(Positiivne -ja negatiivne lisaeelarve) Maksustamise eesmärgid: 1. Saada riigi- ja omavalitsuse eelarvesse raha. 2. Mõjutada teatud kaupade või teenuste tarbimist. (aktsiis) 3. Suurendada võrdsust ühiskonnas. Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks (parkimistasu, loomapidamismaks, reklaamimaks) Riiklikud maksud jagunevad otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud võetakse sissetulekust. (lotovõit, honorarid, palk, pension) Kaudne maks on hinnalisa kaupadele ja teenustele. (Käibemaks, aktsiis, raskeveokimaks)
SEIRETASANDID EESTIS (korraldab Keskkonnaministeerium). 1) Riiklik keskkonnaseire 2) Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire 3) Ettevõtja keskkonnaseire Allprogrammid: õhuseire, metsaseire jne. Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind 1) Loodusvara kasutusõiguse tasu (küttimine, metsaraie). 2) Saastetasu Keskkonnatasusid rakendatakse Eestis alates 1991. KESKKONNAMAJANDUS Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: *Maksustamine (teenusmaks nt prügi, kaudsed maksud hinnalisa toodetele) *Subsideerimine *Pant *Turu loomine *Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine Normatiivid: *saasteainetele *mürale Standardid: 1) keskkonnakvaliteet 2) keskkonnakorraldus RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Aarhus- keskkonnateabe kättesaadavus Ballastvee- laevade reostus Basel- ohtlike jäätmete kontroll Bern- Euroopa looduskaitseleping Bonn- rändeloomade kaitse Helsingi- Läänemere kaitse Kyoto- vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid
th. Aware Teadlik informed Invest Investeerima to buy shares hope that the value will increase Recently - Hiljuti not long ago Eventually - Lõpuks - finally Already - Juba new goods are already arrived Currently - Praegu - at the moment Working capital - Käibe kapital - operating capital Return - Tagastama to get something back Fixtures and fittings - Püsiinventaar ja varustus - ask the sellers of the house to list the Trademark - Kaubamärk - brand Charge - Hinnalisa an amount of money paid for services or goods (extra money) Gross margin - Bruto kasum - gross profit margin Market research - Turu uuring - research how much of product is being sold and who is buying it Evaluation Hindamine judgment about how good s.th is To boast Uhkustama - to have as a failure
– Import on kaupade ja teenuste ostmine välismaalt. Eksport on kaupade ja teenuste müük välismaale. Kvoot on millegi jaoks kehtestatud piirmäär teatud sisse- ja väljaveo kaupadele või teenustele. 8. Miks on ühishüve vajalik? – et kõik inimesed saaksid teatud vajalikke asju võrdselt kasutada. 9. Maksud: kohalikud, riiklikud, kaudsed, otsesed – Otsesed makstakse otse oma sissetulekult (tulumaks, sotsiaalmaks). Kaudsed makstakse tarbimiselt (kauba hinnalisa, aktsiis, käibemaks). Riiklikud on seadusega riigi poolt määratud. Kohalikud on kehtestatud KOV volikogu poolt. Tulumaks 20% r, o. , käibemaks 20% r, k. , sots 33% r, o. Tulumaksuvaba miinimum 170euri, r. Maamaks r. Töötuskindlustus töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Aktsiisid: alko, tubakas, kütus, pakend, elekter. Miinimum palk 430euri, 2,54euri. 10. Maksusüsteemid: proportsionaalne, progresseeruv, regressiivne
· raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Riiklikest maksudest on otsesed maksud (makstakse vahetult tuludelt) näiteks: füüsilise isiku tulumaks ettevõtte tulumaks sotsiaalmaks NB! Siia hulka võiks tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Kaudsed maksud (maksame tarbimiselt; kaupade ja teenuste hinnalisa) on näiteks: käibemaks aktsiisid tollimaks Tulumaks Füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu tulult, olenemata selle teenimise kohast. Maksustamisperiood on aasta. Maksuvaba tulu on 2009. aastal -- 27 000 krooni aastas (s.o 2250 kr kuus). Tulumaksumäär nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele on 2009. aastal -- 21%. Äriühingud maksavad tulumaksu mitte kasumi teenimisel, vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis
MAJANDUSLIKUD KESKKONNAKAITSE MEETMED Maksustamine 1. Loodusvara kasutamisõiguse tasu 2. Emissioonimaks 3. Teenusemaks (saastemaks) 4. Toodangumaks (kaudsed maksud) 5. Administratiivmaksud (rigilõiv) Subsiidiumid (finantstoetused) EESMÄRK: mõjutada saastjaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. Sisse- ja tagasimaksete süsteemid Lisatakse potensiaalselt loodust saastava toote hinnale kaudne maks, see hinnalisa makstakse tagasi peale toote ümbertöötlemist või kogumispunkti andmist. Turu loomise majandussfääris, kus turg loomulikul teel ei teki. Saastamisõigustega kauplemine, näiteks firmad kes suudavad viia oma saastetaseme ettenähtud normist allapoole, võivad oma tekkinud saastekoormuse ülejäägi müüa teistele firmadele . Taotlus: nõutav keskkonna puhtuse tase saavutada väiksemate summaarsete kulutustega.
Näiteks: käibemaks, tulumaks, tollimaks, vee- ja elektrimaks. Käibemaks- on summa, mis läheb ostetud asjalt riigi eelarvesse (20%). Tulumaks- on otsene maks, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult (20% tulust) Tollimaks- on makse kauba eest, mida veetakse üle Euroopa Liidu piiri. Riiklikud maksud jagunevad otseteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud võetakse maha sissetulekust (nt: lotovõit, honorarid, palk, pension). Kaudsed maksud on hinnalisa kaupadele ja teenustele (nt: käibemaks, aktsiis, raskeveokimaks). Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööd ja teised otsivad tööd (tööandjad ja töövõtjad). 7. Mida kujutab endast tulumaksuvaba miinimum? Kui suur see praegu on (nii kuu kui aasta lõikes)? Tulumaksuvaba miinimum on miinimum, mille ulatuses ei arvestata tulumaksu. Praegu on see 170 eurot (170eur k.a) kuus ja 2040 eurot (2040 eur k.a) 8. Mis on riigieelarve? Miks ja kes selle koostavad
Maksukoormus ja selle seos elanike heaoluga (3.11) Maksukoormus: On riigi põhiline tuluallikas, seos elanike heaoluga, kui kodanikud maksavad makse vastavalt seadusele on võimalik riigil rohkem tulusid jaotada, tagada erinevaid sotsiaaltoetuseid, arstiabi, pensioni väljamaksed. 4) Maksustamise eesmärgid ja põhimõtted. Maksude liigid (kaks jaotusvõimalust). (konspekt, 3.11) Maksud jaotatakse kaheks, otsesed ( tasumine on selgelt nähtav) ja kaudsed (maks on hinnalisa). Jagunevad ka riiklikud ( ja kohalikud. Põhimõtted: 1. proportsionaalne- kõik maksavad võrdselt( 20%) 2. progressiivne ehk astmeline- suuremalt tulult tuleks maksta rohkem makse. 3. Regressiivne – mida suuremad tulud, seda vähem kulub maksudeks. Eesmärk: Majanduslik- maksud annavad raha riigi ülesannete täitmiseks. Sotsiaalsed_ tulude ümberjagamisel suureneb õiglus ühiskonnas. 5) Riigieelarve koostamise etapid. Riigieelarve tulud ja kulud (3
– sõidukite läbisõidust olenevad kulud; 6.Loetlege tee-ehituse otsekulud ehk ressursikulud (3). – sõitjate ja sõidukite ajakulust olenevad kulud; -tarnija müügihinna, -taara maksumuse, 7.Tooge kaks näidet masinate ja seadmete aastakuludest. -vahendusfirmade hinnalisa, kulum, intressikulud -ehitusobjektile vedamise kulud ja riigimaksud 8.Milles võivad seisneda liiklusõnnetuse mittemeditsiinilise taastuse 7.Milline on levinuim meetod kulumi arvutamiseks? kulud (vähemalt 3)?
Võlakoormus. Maksusüsteemid ja maksu liigid. (lk 16-17 + konspekt) Maksusüsteemid: PROPORTSIONAALNE PROGRESSIIVNE REGRESSIIVNE Maksustatav osa tulust kõigile Maksumäär suureneb astmeliselt Maksumäär alaneb tulude ühetaolise %-ga. vastavalt tulude suurenemisele. suurenedes. Maksu liigid: KAUDNE MAKS OTSENE MAKS Kujutavad endas teenuste ja kaupade hinnalisa Makstakse riigile vahetult oma tuludelt (tulumaks (tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks, 20%, ettevõtte tulumaks->dividendide pealt, käibemaks, kütuseaktsiis, ravimid, maamaks, sotsiaalmaks) pakendiaktsiisimaks) Pangandus: erapankade ja keskpanga ülesanded. Lk 20 Erapankade ülesanne: pangateenuste osutamine (kontode avamine, laenude andmine, valuutaga kauplemine).
kellelt eeldatakse keskkonnakahjustamist. Raha läheb asutustele kes tegelevad KK kaitsega. Subsiidiumid- tähendavad avaliku võimu poolset abi, mille eesmärk on mõjutada saastajat oma tegevust muutma või toetada ettevõtteid kellel on raskusi keshtestatud standardite saavutamisel. Kaubeldavad load- see tähendab nii saastamislubade kui ka looduslike ressursside kasutamise lubade ostmist ja müümist. Tagatisraha skeem- seda rakendatakse potensiaalselt loodust reostavale tootele hinnalisa kehtestamise kaudu. Kui toode pärast tarbimist ümbertöötlemis või kogumispunkti viiakse, siis ostmisel lisatud hinnalisa tagastatakse nt. Pakendimaks. Ökomärgistamine- keskkonnasõbralikule tootele võib valitsus omistada märgi. Kohustuste määramine- ettevõtele antakse luba tegeleda kk kahjustava tegevusega, tingimusel, et ta kompentseerib selle rahaliselt või mõne muu tegevuse kaudu. Nt. Tee ehituses, kui tee valmis, siis
vajab minimaalselt kord aastas hooldust nagunii. Tööautodel hoiab samas pikk välp palju raha kokku eeldusel, et kasutatakse ettenähtud õlisid. MB Actrose karterimaht on näiteks 32 L. Kas tehniline hooldus mõjutab ka auto hinda Kasutatud auto ost on alati riskiga seotud tegevus ning kahe samaväärse auto müümisel on tõenäosus enne ära müüa usaldusväärse ning tõestatava hooldusajalooga auto. Hinnalisa selle eest küsida ilmselt ei õnnestu, kuid tark ostja jätaks teadmata hooldusajalooga auto ostmata (näiteks Leedus kahest autost kokku keevitatud auto?) On loogiline küsida korraliku auto eest kõrgemat hinda, aga hinnavahe ei saa olla suur, kuna enamus autoostjaid on loomult ,,ihnuskoid" ning ostaksid sel juhul odavama väliselt samasuguse auto. Enamus inimesi ostab auto marki, hinda, läbisõitu ja aastaarvu, aga
kogu rahvatulu kokku. 5. Maksustamise põhimõtted ja maksumäärad. - progressiivne - keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega. - proportsionaalne - kehtib ühtne maksumäär. -regeresiivne- madala sissetulekuga võetakse suurem protsent kui kõrgema sissetulekuga. Otsesed maksud: maksrakse riigile vastavalt oma tuludest (tulumaks 21%- nii eraisiku kui ettevõtte-, sotsiaalmaks, maamaks ja raskeveokimaks). Kaudsed maksud maksustavad tarbimist kaupade hinnalisa, Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks 20%, aktsiis ja tollimaks). 6. Eesti maksusüsteem (maksud, mis kehtivad, kohalikud maksud). Maksud lähevad: - riigile - kohalikule omavalitsusele - otse vastavatele sihtkapitalidele Riiklikud maksud on: tulumaks; sotsiaalmaks 33%; maamaks 0.1-2,5% omavalitsuse eelarvesse; hasartmängumaks; käibemaks; tollimaks; aktsiisid; raskeveokimaks
absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet - on püsiva suurusega maksete lõplik jada
a makstakse jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda b makstakse mitmesuguste keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve jms-ga tegelevate asutuste linantseerimiseks c asutatakse heitmete suunamise eest kollektiivsetesse puhatus- või töötlemisseadmetesse 9 Maksude diferentseerimine majandusliku keskkonnameetmena seab oma eesmärgiks a kehtestada hinnalisa sellistele toodetele, mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist b alandada keskkonnasõbralike ja tõsta keskkonnakahulike toodete hindu c kehtestada hinnalisa sellistele toodetele, millede tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine 10 Vaba elamispinna nn. filtreerumisteooria tähendab seda, et a head inimesed parandavad oma elamistingimusi ja teised saavad seda teha jällegi
a makstakse jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda b makstakse mitmesuguste keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve jms-ga tegelevate asutuste linantseerimiseks c asutatakse heitmete suunamise eest kollektiivsetesse puhatus- või töötlemisseadmetesse 9 Maksude diferentseerimine majandusliku keskkonnameetmena seab oma eesmärgiks a kehtestada hinnalisa sellistele toodetele, mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist b alandada keskkonnasõbralike ja tõsta keskkonnakahulike toodete hindu c kehtestada hinnalisa sellistele toodetele, millede tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine 10 Vaba elamispinna nn. filtreerumisteooria tähendab seda, et a head inimesed parandavad oma elamistingimusi ja teised saavad seda teha jällegi
Riiklikud ja kohalikud maksud: riiklikud maksud maksud, mis kehtivad kogu riigi territooriumil; kohalikud maksud maksud, mis kehtivad ainult kohtades, kus on see välja antud. Otsesed ja kaudsed maksud: kautsed maksud maksja asemel maksab keegi teine (käibemaks, aktsiisimaks, hasartmaks); otsesed maksud maksud, mille maksab maksja ise kinni (tulumaks, töötuskindlustus jne) Tulumaks: 23% otsene maks Aktsiisid: erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa Käibemaks: 18% kaudne maks Maamaks: maa eest makstav maks Maksumäärad: maksudeks mineva suhteline osa kogutuludest Propotsionaalne: maksumäär ei sõltu maksustavast summast Progresiivne: maksumäär sõltub maksustatavast summast Regresiivne: sõltub maksustavast summast Maksusüsteem Riiklikudmaksud Kohalikudmaksud
* regressiivne maksumäär tähendab, et mida suuremad on tulud, seda väiksem osa neist läheb maksudeks * proportsionaalne maksumäär tähendab, et kõik annavad tuludest ära võrdse osa. See põhimõte kehtib Eesti Vabariigis. 2009 oli tulumaks 21%. 3) Millised on kaks peamist maksude liiki? * otsesed maksud, mida inimene maksab oma tuludelt vahetult riigile (üksikisiku tulumaks, sotsiaalmaks) * kaudsed maksud, mis kujutavad endast teatud kaupade ja teenuste hinnalisa Eestis on need käibemaks (20%); autokütuse, tubaka ja alkoholi aktsiisimaks; tollimaks, maamaks; mootorsõidukimaks; hasartmängumaks Makse võib jagada veel: * riiklikud (kõik eelpoolnimetatud maksud, neid kehtestab riik) * kohalikud (kehtestab kohalik omavalitsus, nt kauplemismaks, reklaamimaks, koerte- kasside pidamise maks) Asendusteenistus tähendab pääste-, sotsiaalhooldus- või hädaabitöid. Asendusteenistus kestab 12 kuud.
kombinats, mis peaks andma parima keskkonnakaits kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. tulemuse kui on täidetud alljärgnevad nõuded: Sisse- ja tagasimaksete süsteemid *Elanikkonna informat ja hariduslik ettevalmistus Lisatakse potensiaalselt loodust saastava toote hinnale antud tegevuse mõjust keskk peab olema küllaldane kaudne maks, see hinnalisa makstakse tagasi peale toote *Toodangu kohustusl märgist, kus on tema ümbertöötlemist või kogumispunkti andmist. keskk.ohtlikkus *Kasutusest eemaldatava toodangu Turu loomise majandussfääris, kus turg loomulikul kogum ja kahjust süs olemasolu *Toodangu materjali teel ei teki. ja energiamahukuse vähend *Jäätmete retsirkulats ja Saastamisõigustega kauplemine (saastekoormusülejääk).
oma käsitsi tehtud sallid. Tootja soovib salli eest saada 10 eurot krooni. Kauplus soovib oma kulude katmiseks lisada juurdehindluse 50%. Seega on toote müügihind 15 eurot. Vahendajate juurdehindlusprotsent e. hinnalisand sõltub nende turustrateegiast ja eesmärkidest. Mida kiiremini kaup ringleb, seda madalam on juurdehindluseprotsent. Näiteks piimal võib jaemüüja hinnalisand olla alla 8% ning garderoobikaupadel 250%. Müügimarginaal (ehk müügikatte %) = hinnalisa %-des, mis näitab müügikatte suhet müügihinda ehk kui suure osa müügihinnast moodustab müügikate Müügikate = müügi- ja ostuhinna vahe rahalises väljenduses Kulupõhisel kui kõige levinumal hinnakujundusel lähtutakse järgnevast mudelist: Hind määratletakse, lisades kõigile kuludele soovitava/planeeritud kasumi. Hind = püsikulud + muutuvkulud + planeeritav kasum/ toodangu maht ühikutes
Ettevõtte eesmärgid ja strateegiad Nõudlus sh sesoonlus, hinnaelastsus Turunduse eesmärgid ja strateegiad Kliendid ja nende ootused väärtuse ja hinna suhtes Tootmiskulud nii muutuvkulud kui Konkurents hinnakonkurents ja püsikulud hinnaväline konkurents Kasumivajadus hinnalisa tänu Turunduskanali nõuded kasuminõudlusele Laovarud laovarude kuhjumine tingib Riiklikud regulatsioonid hinnaalandusi ja vastupidi hinnakokkulepete, diskrimineerivate hindade, dumpinghindade, tarbijat petvate hindade keelustamine jne
Administratiivkulud – pangavõrgustikuga seotud kulud Üldine majanduslik olukord- kui olukord riigis suureneb, siis peab seda tegurit suurendama Teatud tegevuskulud – kallid arvutiprogrammis, mis jälgivad, kuidas arvestus käib igapäevaselt või soodsamalt kindla kuupäeva tagant. Panga baasintressimäär – ei tähenda, et klient saaks laenu kätte. 1) hinnatakse laenukõlbulikkust, mida parem klient, seda parem hinnalisa, mida riskantsem, seda kõrgem. 2) laenukustutusaeg Laenuliik Rahvusvahelised intressimäärad turu baasi ntress imäär panga kasuminorm konkurents administratiivkulud Üldine majanduslik olukord riigis Teatud tegevuskulud Panga baasintressimäär Kliendi laenukõlblikkus Laenukustutusaeg Laenuliik RAhvusvahelised intressimäärad
mis vastab tootmismahu Qs juures sotsiaalse piirkulu taseme ja mahu Qa juures tootmise piirkulu taseme vahele. Tootmismahtu sunnib tehast vähendama asjaolu, et tootes Q a jääb tal saamata subsiidium P s-Pa. Tootmist Qs-ni vähendanud firmale makstakse subsiidiumi mahus (Ps-Pa)*(Qs-Qa). Deponeerimise-tagastamise süsteem Tagatisraha skeemi (sisse- ja tagasimakse süsteemi) põhimõtet rakendatakse potentsiaalselt loodust reostavale tootele hinnalisa kehtestamise kaudu. Kui toode pärast tarbimist ümbertöötlemis- või kogumispunkti viiakse, siis ostmisel tasutud hinnalisa tagastatakse. Näide: taara tagastamine. Heitmelubadega kauplemine · Määratakse heitmete kogus . · Määratakse algupärane heitmelubade jaotus. · Luuakse heitmelubadega kauplemiseks turg. Näide: elektritootjate SO2- lubadega kauplemine. 35. Näidake efektiivne saastekogus joonisel ja iseloomustage seda kogust. Kas saavutatud S* on efektiivne
d. Materjalikulud i. Kulunormide tüpoloogia - Eelarvenorm ehk kulunorm ehitusplatsil sisaldavad kõiki jäätmeid ja kadusid - Tootmisnormid ehk konstruktiivne kulunorm - Ettevõtte norm ii. Kulu koosseis - Kõik kulud nende hankimisest kuni ehitusplatsini (~ Incoterms'i tarneklausel DDP) - Otsekulu sisaldab: tarnija müügihinna, taara maksumuse, vahendusfirmade hinnalisa, ehitusobjektile vedamise kulud ja riigimaksud - Materjalide mahalaadimise ja ladustamise kulud arvatakse ehitusplatsi üldkuludesse, kui neid tehakse ehitusplatsi teenindavate laadimisseadmetega - Veokuludes arvestatakse kõiki vedusid ja ümberlaadimisi, mis on vajalikud materjali ehitusplatsile toimetamiseks Incoterms tarnetingimused koosnevad 13. erinevast klauslist. Iga klausel määrab ära, kas
AGV orinteerub ruumis tavaliselt laseri ja peeglisüsteemide abil, selle tööd juhib arvuti. Juhuveod Mereveod, mis tellitakse laevaomanikelt/agentidelt kindlate kaubakoguste (enamasti vili, nafta, süsi, väetised jne) toimetamiseks ühest sadamast teise. Vahelduvad sadamad, puudub veograafik, agendid otsivad laevadele pidevalt uut lasti. Üle 75% laevatatavatest kaubakogustest teostatakse juhuvedudena. Juurdehindlus Hinnalisa protsentides, mis näitab kui suur osa ostuhinnast on lisatud ostuhinnale müügihinna saamiseks. Juurdehindluse arvutamiseks jagatakse müügi- ja ostuhinna vahe ostuhinnaga (KM=0) Käsikahveltõstuk Inimjõul töötav lihtne ja kerge tõsteseade, mis on mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks lühidistantsidel. Sageli veetakse kaasas jaotusauto furgoonis, siirdamaks kaubaaluseid autole ja autolt. Mugav ja ratsionaalne
Subsiidiumid – rahalised toetused. Subsiidiumid tähendavad avaliku võimu poolset abi (finantsilisel vm kujul), mille eesmärk on mõjutada saastajaid oma tegevust muutma või toetada ettevõtteid, kellel on raskusi kehtestatud standardite saavutamisel. Deponeerimise-tagastamise süsteem – ohtlike jäätmete korjanduskohad. Tagatisraha skeemi (sisse- ja tagasimakse süsteemi) põhimõtet rakendatakse potentsiaalselt loodust reostavale tootele hinnalisa kehtestamise kaudu. Kui toode pärast tarbimist ümbertöötlemis- või kogumispunkti viiakse, siis ostmisel tasutud hinnalisa tagastatakse. Näide: taara tagastamine. Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) - Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus. Heitmelubadega kauplemine Määratakse heitmete kogus . Määratakse algupärane heitmelubade jaotus. Luuakse heitmelubadega kauplemiseks turg. Näide: elektritootjate SO2- lubadega kauplemine
*Riik piiritleb saastelubadega kauplemise territooriumi, määrab saastetaseme ülempiiri ning hakkab välja andma saastelubasid. Neid saab siis osta-müüa. *Saastelubade süsteem on suhteliselt keeruline administreerimissüsteem: lubade andmise ja kontrollimise, keskkonna ja emissioonitasemete jälgimise süsteem. Sisse- ja tagasimaksed *Sisse ja tagasimaksete süsteem tähendab seda, et potentsiaalsete keskkonda saastavale tootele tehakse hinnalisa, mis tagatakse, kui toote või teenus on realiseeritud ning pakend viidud pärast tarbimist töötlemis- või kogumispunkti. *Süsteemi kasutatakse paljude toodete puhul plast- ja klaastaarast autodeni. Keskkonnakorralduslikud vahendid *Organisatsioonid pööravad tähelepanu sellel, et olla ja näidata oma keskkonnahoidlikkust. *Selleks töötatakse välja organisatsiooni keskkonnapoliitika ning sellest tulenevalt
4. Toodangumaks (kaudsed maksud) rakendatakse toodete suhtes, mis saastavad kas oma tootmise, tarbimise või ladustamise käigus. 5. Administratiivmaksud riigilõiv 6. Subsiidiumid (finantstoetused) EESMÄRK: mõjutada saastjaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. Sisse- ja tagasimaksete süsteemid Lisatakse potensiaalselt loodust saastava toote hinnale kaudne maks, see hinnalisa makstakse tagasi peale toote ümbertöötlemist või kogumispunkti andmist. Turu loomise majandussfääris, kus turg loomulikul teel ei teki. Saastamisõigustega kauplemine, näiteks firmad kes suudavad viia oma saastetaseme ettenähtud normist allapoole, võivad oma tekkinud saastekoormuse ülejäägi müüa teistele firmadele. Taotlus: nõutav keskkonna puhtuse tase saavutada väiksemate summaarsete kulutustega.
4. Toodangumaks (kaudsed maksud) rakendatakse toodete suhtes, mis saastavad kas oma tootmise, tarbimise või ladustamise käigus. 5. Administratiivmaksud riigilõiv Subsiidiumid (finantstoetused) EESMÄRK: mõjutada saastjaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. Sisse- ja tagasimaksete süsteemid Lisatakse potensiaalselt loodust saastava toote hinnale kaudne maks, see hinnalisa makstakse tagasi peale toote ümbertöötlemist või kogumispunkti andmist. Turu loomise majandussfääris, kus turg loomulikul teel ei teki. Saastamisõigustega kauplemine, näiteks firmad kes suudavad viia oma saastetaseme ettenähtud normist allapoole, võivad oma tekkinud saastekoormuse ülejäägi müüa teistele firmadele. Taotlus: nõutav keskkonna puhtuse tase saavutada väiksemate summaarsete kulutustega.
passivas, aktiva jääb samaks. aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse aktsiaindeks - indeks, mis iseloomustab indeksisse kuuluvate aktsiate hindade keskmist muutumist mingi ajavahemiku jooksul aktsiaoptsioon - aktsial baseeruv õigus osta või müüa aktsiaid määratud ajal määratud hinnaga aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks annuiteet - on püsiva suurusega maksete lõplik jada. Näiteks võib annuiteedina vaadelda
nõudluse, hinna ja kasumi suhte analüüsimine – konkurentsihindade uurimine – hinnapoliitika valimine – hinnapoliitika leidmine – konkreetse hinna kehtestamine Hinnapoliitika eesmärgid (ettevõtte eesmärgid): Hinnakujunduse mõjurid: Ettevõttesisesed: - Ettevõtte eesmärgid ja strateegiad - Turunduse eesmärgid ja strateegiad - Tootmiskulud – nii muutuv- kui püsikulud - Kasumivajadus – hinnalisa tänu kasuminõudlusele - Laovarud – laovarude kuhjumine tingib hinnaalanduse ja vastupidi - Turupositsioon – enamasti annab tugevam positsioon rohkem mänguruumi ja vastupidi Ettevõttevälised: - Nõudlus – sh sesoonsus, hinnaelastus - Kliendid ja nende ootused väärtuse ja hinna suhtes - Konkurents – hinnakonkurents ja hinnaväline konkurents - Turustuskanali nõuded
brutokasumi ja katab ainult toote asendusväärtuse. Tasuvuspunkti hind (break-even price BEP) - Antud müügitasemel katab otsesed- ja püsikulud Tasuvuspunkti hind = otsekulu + püsikulu / müügikogus Sihthind (target price) - katab kõik kulud ja ka vajaliku kasumimäära eeldataval tegevusmahul. Kasumimäär leitakse tavaliselt: aktsepteeritav tulumäär investeeritud kapitali kohta. Sihthind = otsekulud + püsikulud / tegevusmaht + tulumäär x investeeritud kapital / tegevusmaht Hinnalisa hind (mark-up price) – lisatakse standardne hinnalisa tasuvuspunkti hinnale Mark-up price = BEP / (1 – kasumimäär) Ringleva loogika risk (surmaring) Arvutatud ühiku kulud sõltuvad kogusest - kuludest sõltub hind – hind mõjutab nõudlust Kuludel põhineva hinnamääramise eelised. Kulude analüüs annab vastuse järgmistele küsimustele: 1. Milline müügimaht või müügitulu katab kõik kulutused 2. Milline on sihthind või mark-up price võrreldes konkurentide hinnaga 3
Enamlevinud emissioonimaksud: s.h. Eestis: veesaastetasu, õhusaastetasu, jäätmetasu, teenusmaks - Tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis, prügikoristus. administratiivne maks - Maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve, lubade väljaandmise jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks. Eestis: Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu Kalapüügi-õiguse tasu Riigimetsade majandamise tulu kaudsed maksud - Hinnalisa sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist. Eestis: energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud) transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele). Maksude diferentseerimine - eesmärgiks on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu.
x pikendab toote elutsüklit, hoiab kokku turundaja kulusid x annab tootele lisaväärtust, tarbijale ühtlase kvaliteedi ja selge sõnumi x mõjutab positiivselt tarbija ostu- ja tarbimisprotsessi ning kujundab tarbimisharjumusi x kasvatab lojaalset tarbijaskonda x paneb tarbija ostma kindlat brändi analoogide hulgast x väldib tarbijalt teise võtmist kui soovitud bränd ei ole müügil x kahandab tarbija hinnatundlikkust ning laseb tal maksta hinnalisa. 2) Kaubamärk on osa brändist. Eesti kaubamärgiseaduses on kaubamärk defineeritud järgmiselt: kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgiks võib olla: x sõnamärk (sõnad, loosungid, tähtede ja numbrite kombinatsioonid jm) x kujutismärk (logod) x kombineeritud märgid (tekstiga logo) x ruumilised märgid (pakendid, taara jm toodete väliskuju) x värvimärgid
väljaselgitamisega ja nende vajaduste maksimaalse rahuldamisega, seejuures maksimeerida teenitavat tulu. 1.5.3. Hinnapoliitika Saematerjal on ehitustööstuses üks hinnatundlikumatest komponentidest, olenemata sellest, kas seda ostetakse Eestis või kusagil mujal maailmas, juba väiksemgi toormaterjali hinnamuutus mõjutab oluliselt valmistoodangu omahinda. Samas on aga maailmas enamasti väljakujunenud materjali hinnad. Selleks, et saada täiendavat hinnalisa, tuleb teha palju pingutusi nagu: materjali sorteerimine, kuivatamine, hööveldamine, immutamine jne. Kui saeettevõte peab silmas vaid tootmist ja turustamist, saab hinnakujundamisel määravaks maailmaturu hind. Saematerjali puhul saab kõrgemat hinda enamasti tugevussorteeritud, kliendile sobivasse mõõtu lõigatud ja/või pikkuse järgi sorteeritud ja pakitud saematerjali eest. Ümarmetsamaterjali transport on tänapäeval väga kallis. Õnneks Osaühingu lähimas
See eeldab usaldust ja pikaajalist koostööd partnerite vahel. Seeriahindadel või hinnakirjal põhinevad töövõtulepingud, mis jätavad töömahud lahtiseks. Kasutatakse korduvate ja rutiinsete tööde eest tasumise suhtes kokku leppimisel. 24. Põhjendatud kulude korvamise töövõtulepingud, nende kasutamise üldloogika Töövõtja on huvitatud kallite materjalide ja tehnoloogiate kasutamisest, mida on aga võimalik lepingutingimustega vältida. 25. Kulud-pluss-proportsionaalne-hinnalisa tüüpi töövõtulepingu mõju ehituse osapoolte tegevusele (Jüri Sutt lk28) Kulud -pluss-protsenduna maksumusest määratav teenustasu. Meetod sisaldab ohtu, et töövõtja on huvitatud kallite materjalide ja tehnoloogiate kasutamisest, mida on aga võimalik lepingutingimustega vältida. Kulud pluss fikseeritud summana määratav teenustasu. Võte väldib eelmise ohu, kuid töövõtja peab kaasnevat riski tavaliselt liiga kõrgeks. Eeldab kavandi piisavalt kõrget valmidusastet. 26
väljaselgitamisega ja nende vajaduste maksimaalse rahuldamisega, seejuures maksimeerida teenitavat tulu. 1.5.3. Hinnapoliitika Saematerjal on ehitustööstuses üks hinnatundlikumatest komponentidest, olenemata sellest, kas seda ostetakse Eestis või kusagil mujal maailmas, juba väiksemgi toormaterjali hinnamuutus mõjutab oluliselt valmistoodangu omahinda. Samas on aga maailmas enamasti väljakujunenud materjali hinnad. Selleks, et saada täiendavat hinnalisa, tuleb teha palju pingutusi nagu: materjali sorteerimine, kuivatamine, hööveldamine, immutamine jne. Kui saeettevõte peab silmas vaid tootmist ja turustamist, saab hinnakujundamisel määravaks maailmaturu hind. Saematerjali puhul saab kõrgemat hinda enamasti tugevussorteeritud, kliendile sobivasse mõõtu lõigatud ja/või pikkuse järgi sorteeritud ja pakitud saematerjali eest. Ümarmetsamaterjali transport on tänapäeval väga kallis. Õnneks Osaühingu lähimas
tarbija silmis töötajad ja kommunikatsioonist saadud sõnumid · · Peatükk 8 ,,Hind" · HINNAKUJUNDUS PROTSESS 1. Hinna kujundust mõjutavad tegurid 2. Hinna eesmärkide määramine 3. Hinaakujundusmeetodite valik 4. Hinaapoliitika väljatöötamine · Hinna kujundust mõjutavad tegurid · Ettevõtte sisesed: · Ettevõtte eesmärgid ja strateegiad · Turunduse eesmärgid ja strateegiad · Tootmiskulud-muutuv kui püsikulud · Kasumivajadus hinnalisa tänu kasuminõudlusele · Laovarud nende kuhjumine tingib hinnaalandusi · Turupositsioon tugevam positsioon annab rohkem mänguruumi · Ettevõtte välised: · Nõudlus · Hinnaelastsus - näitab kui palju muutub kauba nõutav kogus protsentides, kui hinda tõstetakse 1%. Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinnatõus, siis nõudlus on hinnaelastne ja elastsuse väärtus on suurem kui 1.( neid tooteid saab asendada nt eksootilised puuviljad
Sellist erinevate kiudude segu kasutatakse ainult tasanduskihtide valamisel. Sünteetilised kiud on pakendatud kindlates kogustes paberkottidesse. Koti kaal on enamasti maksimaalselt 0,9kg. Segu valmistamisel visatakse kiud koos kotiga betoonisegusse (1kott/m3 betoonile). Kott segamise ajal lahustub ning kiud saavad ühtlaselt jaotuda segusse. Enamasti doseering ei olegi suurem kui 0,9kg ehk 1 kott, sest siis hakkab nende mõju konstruktsiooni tugevusele negatiivselt mõjuma. Hinnalisa betoonile 100kr/m³ Isetihenev betoon Milleks? *Kõrge toote kvaliteedi ja betooni pikaealisuse tagamine vähese kvalifitseeritud oskustööliste arvuga; *Selliste konstruktsioonide valmistamiseks, mille puhul puudub intensiivse tihendamise võimalus. Isetiheneva (ITB) betoonisegu kasutamine võimaldab: *Loobuda vibreerimisest paigaldamise käigus; *Lühendada betoonivalu kestvust; *Müra ja vibratsiooni vähenemine; *Betoneerida väga tiheda armeeringuga ja keeruka kujuga konstruktsioone;
on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. 29 · Mittetagastatav finantsabi · Laenusoodustused (madalam protsent saastajatele teatud keskkonnakaitse- abinõude läbiviimise eest). · Maksusoodustused (nt. maksude vähendamine, maksust vabastamine). 3. Sisse- ja tagasimaksete süsteemid (pandisüsteem) Lisatakse potentsiaalselt loodust saastava toote hinnale kaudne maks, see hinnalisa makstakse tagasi peale toote ümbertöötamist või kogumispunkti andmist (nt. klaastaara, autorehvid, autokered, akud, patareid, mootoriõli). 4. Turu loomine majandussfääris, kus turg loomulikul teel ei teki. · Saastamisõigustega kauplemine, nt, firmad kes suudavad viia oma saastetaseme ettenähtud normist allapoole, võivad oma tekkinud saastekoormuseülejäägi müüa teisele firmadele.
· aktiivne tööpoliitika valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega · aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes · aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse · aktsiisimaks erinevatele luksus ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa · aktsionär aktsia omanik · alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine · alapakkumine vt. ülenõudmine · algsed teguritulud tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum · alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud
riikidesse. Riik piiritleb saastelubadega kauplemise territooriumi, määrab saastetaseme ülempiiri ning hakkab välja andma saastelubasid. Neid saab siis osta-müüa. Saastelubade süsteem on suhteliselt keeruline administreerimissüsteem: Lubade andmise ja kontrollimise, keskkonna ja emissioonitasemete jälgimise süsteem. Sisse- ja tagasimaksed: Süsteem tähendab seda, et potentsiaalsete keskkonda saastavale tootele tehakse hinnalisa, mis tagatakse, kui toode või teenus on realiseeritud ning pakend viidud pärast tarbimist töötlemis- või kogumispunkti. Süsteemi kasutatakse paljude toodete puhul, plast ja klaastaarast autodeni. Keskkonnakorralduslikud vahendid: Organisatsioonid pööravad tähelepanud sellele, et olla ja näidata oma keskkonnahoidlikkust - selleks töötatakse välja organisatsiooni keskkonnapoliitika ning sellest tulenevalt kontrollitakse organisatsiooni tegevuse, tema toodete ja teenuste mõju
on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. 29 · Mittetagastatav finantsabi · Laenusoodustused (madalam protsent saastajatele teatud keskkonnakaitse- abinõude läbiviimise eest). · Maksusoodustused (nt. maksude vähendamine, maksust vabastamine). 3. Sisse- ja tagasimaksete süsteemid (pandisüsteem) Lisatakse potentsiaalselt loodust saastava toote hinnale kaudne maks, see hinnalisa makstakse tagasi peale toote ümbertöötamist või kogumispunkti andmist (nt. klaastaara, autorehvid, autokered, akud, patareid, mootoriõli). 4. Turu loomine majandussfääris, kus turg loomulikul teel ei teki. · Saastamisõigustega kauplemine, nt, firmad kes suudavad viia oma saastetaseme ettenähtud normist allapoole, võivad oma tekkinud saastekoormuseülejäägi müüa teisele firmadele.
aktiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes aktsiafond – investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse aktsiisimaks – erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär – aktsia omanik alajahtunud majandus – situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alapakkumine – vt. ülenõudmine algsed teguritulud – tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest
annaabi.ee 
