sageli ei õnnestu. Nikotiinisõltuvuse vähendamiseks kasutatakse nikotiininätse-ja plaastreid. Kui sa enne suitsetamisest loobumist suitsetasid keskmiselt 15 sigaretti päevas, siis on kaalutõus tõenäoline, sest suitsetamisest loobumisega ainevahetus aeglustub, tegelikult normaliseerub. Kaalutõusu vältimiseks tuleb teha rohkem füüsilist trenni ja süüa korrapäraselt. Kuna me kõik teame, et suitsetamine kahjustab raskelt suitsetaja ja teda ümbritsevate inimeste tervist, siis ma soovitan teil suitsetamist mitte alustada.
et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Näiteks Saksamaal on tehtud enamik jalaamputeerimisi patsientidel, kes on suitsetajad. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk. Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Tõrv hävitab ka hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse. Seetõttu
maailma tajumist Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas,energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud. Kanep MDMA • Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided lehkama, ja (võib-olla et suitsetajate õnneks) nüristab nende lõhnataju. • Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka rohkem parodontiiti ja muid igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist. • Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda.
Happeline reaktsioon kahjustab eriti kopsukudet. (1) 3. Suitsetamise mõju tervisele Enamus suitsetajaid, ükskõik millises vanuses, teab, et suitsetamine suurendab südamehaiguste, kopsuvähi ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. Samal ajal usutakse, et lastel ja noores eas ei teki suitsetamisest mingeid kahjustusi paljude aastate jooksul. See on aga ekslik. Suitsetamine mõjutab tervist juba esimesest sigaretist peale. (3) • Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided lehkama, ja (võib-olla et suitsetajate õnneks) nüristab nende lõhnataju. • Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka rohkem parodontiiti ja muid igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist. • Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda.
Tänapäeva maailmas, mis on tulvil infot kõikvõimlikel teemadel, teab ka iga koolijüts, et suitsetamine on kahjulik tervisele. Tubakas ja tervis Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks
Põhjuseks südame ja veresoonkonna Surmajuhtumid haigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka aastas hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes Nikotiini kahjulik toime Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille
Suitsetamine Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Piip ja tubakasuitsetamise komme jõudsid Eestisse pärast Kolmekümneaastast sõda. Tubakat hakati kasvatama kaheksateistkümnendal sajandil, mil linnadesse asuati tubakamanufaktuurid. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Suitsetamisel tekib · Haisev hingeõhk · Kollased hamb...
aineis:nikotiini,vingugaasi,sinihapet · ammoniaaki,formaldehüüdi jm · Eriti kahjulikuks peetakse bensopüreeni,mis tekitab vähktõbe.Bensopüreen on kantseogeenne (vähktõbe tekitav)aine. · Sutsetajad haigestuvad mittesuitsetajatega võrreldes kümme korda sagetamini söögitoruvähki.Need on arvud üldistatud mitme maa andmedest Sutsetajate tavalised haigused onkopsupõletik,tuberkuloosja nronhiaalastma. · suitsetaja ei kahjusta mitte ainult ennast,vaid ka teisi inimesi.Inimene ,kes on viibinud täissuitsetatud ruumis tund aega,mürgitab ennast niismama palju kui see,kes on suitsetanud neli sigsretti.Suitsetajate sugulased ja lähetased inimesed muutuvad nende süü tõttu sageli `;passiivseks suitsetajateks; järelikult ühe inimese suitsetamine mürgitamine paljusi inimesi. · Suitsetamine muutub hingõhku hasvaks,paneb suitsetaja kodu ja riided
..............................................................................18 LISA 1 2 KASUTATUD MÕISTEID Dementsus on ajufunktsioonide (mõtlemine, mälu, arutlemine, planeerimine) järk- järguline langus. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2010: 2) Peavoog on suitsuvoog, mida tõmmatakse iga mahviga suitsetamisel kopsu. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Kõrvalvoog on mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduv suitsetaja poolt väljahingatav toss. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Aktiivne suitsetaja on passiivse suitsetaja vastand ehk inimene, kes tõmbab sigaretti. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Passiivne suitsetamine ehk mittevabatahtlik suitsetamine tähendab teiste inimeste välja puhutud tubakasuitsu sissehingamist. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) 3 SISSEJUHATUS
Suitsetamise mõju tervisele Suitsetamine on sõltuvushaigus, mille üle inimene on kaotanud kontrolli. Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 7-13 aastat vähem kui oleks võinud... Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest, suitsetamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. Sigareti suitsuga tõmbab inimene oma hingamisteedesse suurel hulgal erinevaid gaase ja tahkeid osiseid. Suitsetamise mõju hingamiselunditele on väga otsene. Suitsetamine ja kasvajad
Tubakatooted Reio Saarniit KBp-12 TUBAKATOOTED Läbi aegade on tubakat peamiselt suitsetatud, kuid üha rohkem on hakatud tarbima ka suitsuvabu tubakatooteid. Tubakatooted jagunevad kahte kategooriasse: suitsetatavad tubakatooted ja nö suitsuvabad tubakatooted, mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise või mingil muul teel. TUBAKAS JA TERVIS Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud. Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest, suitsetamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. PASSIIVNE EHK KAUDNE SUITSETAMINE Tubakasuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist.
Nuusktubakaga satub vereringesse lühikese ajaga suur doos nikotiini. Passiivne suitsetamine Sigareti suits ei kahjusta ainult suitsetajat, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigareti suitsu. Pasiivset suitsetamist nimetatakse ka mittevabatahtlikuks suitsetamiseks ja keskkonna tubakasuitsu sissehingamiseks. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid aineid kui suitsetaja, sest kõrvalvoosuits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Suitsetamisel iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 30-45 % tubaka põlemisel tekkivast ainetest. Mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lendlevat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks. Sinna satub 55-70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest.
neile märkust tegemata. · Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas kirglikeks suitsetajateks umbes 80%. · Uuringute järgi on tänapäeval eriti suurenenud suitsetajate arv tütarlaste seas. Põhjused alustamiseks · Uudishimu. · Ei taheta olla teistest *kehvem*. · Sõprade eeskujul. · Igavus. · Vanemad kodus suitsetavad. Passiivne suitsetamine · Tubakasuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. · Seega, kui inimene isegi ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. · Ka passiivse suitsetaja riietele, juustele ja nahale jääb ebameeldiv suitsuhais nagu suitsetajalgi. · On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja.
mida suitsetatakse ja teised on tubakatooted, mis on nii-öelda suitsuvabad ning mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise või mingil muul teel. Suitsetamine Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada. Lisaks füüsilisele sõltuvusele nikotiinist on suitsetajad sageli sõltuvuses ka suitsetamisest kui tegevusest
sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust, nagu teisedki uimastid. Seetõttu on palju kergem suitsetamist ennetada kui sellest hiljem lahti saada. Kuidas mõjutab suitsetamine Sinu keha? · Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks. · Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn. · Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks. · Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. · Suitsetaja vananeb kiiremini. · Tekib ,,suitsetaja köha". · Väheneb lõhnataju. · Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne. · Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. · Hingamine on raskem ning tekib sagedamini õhupuudus. · Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. · Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, kuna
SUITSETAMINE Suitsetamine on oma olemuselt aine tarbimine, mis kahjustab inimese meeli ja mõtlemisvõimet. Kui jälgite suitsetajat, keda on mõnda aega sigarettidest eemale hoitud, siis näete et ta on ebaviisakas, närviline, läheb kiiresti ja kergesti vihaseks ja on võimetu oma tähelepanu millelegi keskenduma. Ta ei rahune enne kui on saanud oma "paranduse". Teda vaevab unetus, seedepropleemid jne. Suitsetaja lähikondlaste elu pole samuti mõnus: nad peavad sisse hingama temast levivat suitsuhaisu. Isegi kerge noomitus võib suitsetajas esile kutsuda ägeda vägivaldse reaktsiooni. Suitsetaja jaoks on ainus asi, mis talle silma hakkab, tema õiguste jäme rikkumine. Nendeks õigusteks on siis vastiku suitsu tekitamine igale poole. Teadlaste poolt on kindlaks tehtud et passiivne suitsetamine on sama kahjulik kui mitte kahjulikumgi suitsetamisest ja eriti lastele
Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. ( 3 ) Raseduse ajal suitsetamine Kui pealkirjas olevad sõnad on ühes lauses, siis võite kindel olla, et ega siit midagi head ei tule. Internet kubiseb erinevatest artiklitest, mis kõik räägivad, kui halvasti suitsetamine lootele mõjub. Kuid kas tõesti mõjutab see sõltuvus sündimata beebit? Vastus on... jah! Kahjuks on tõepoolest nii, et rasedana suitsetades ei mürgita suitsetaja mitte ainult enda organismi, vaid kõigest sellest saab osa ka veel sündimata beebi. ( 6 ) 4. Passiivne suitsetamine ja passiivne suitsetamine Eesti kodudes Sigaretisuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega, isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. Ka passiivse suitsetaja riietele, juustele ja nahale jääb ebameeldiv suitsuhais nagu suitsetajalgi. ( 4 )
füüsilist kui ka vaimset sõltuvust, millest on hiljem väga raske vabaneda. Tubaka tarvitamisega seotud haigusi on vähemalt kakskümmend viis. Osal nendest haigustest näiteks kopsuvähil ja ajurabandusel on suitsetamisega tugev ja oluline seos. Tõsiasi on see, et kõik kopsude, hingetoru ja kõri põletikulised haigused on suitsetamisele avatud väravaks, mida sigaretisuits ägestab ja ei lase välja ravida. Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud. Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest, suitsetamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. Suitsetaja vananeb kiiremini, suitsetajal tekib ,,suitsetaja köha," suitsetajal väheneb lõhnataju ja maitsemeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui varem. Suitsetajal väheneb kopsumaht, mistõttu
(oblitereeruv endarteriit, infarkt) · Seedeorganid mao talitlushäired, maohaavand · Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk · Nahk kiire vananemine, jumetus · Suguorganid viljatus, impotentsus · Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis · Psüühika sõltuvus · Tervisekaotus lühendab eeldatavat eluiga Passiivne suitsetamine Passiivne suitsetaja on see, kelle juuresolekul suitsetatakse. Passiivsed suitsetajad on näiteks lapsed, kelle juuresolekul vanemad suitsetavad. Seda, et passiivne suitsetamine võib olla sama kahjulik kui suitsetamine, hakati kahtlustama pärast seda kui selgus tõsiasi, et Suurbritannias haigestusid suitsetajate toakoerad sagedamini kasvajalistesse haigustesse kui mittesuitsetajate omad. Tubakasuitsetamise tagajärjel satub organismi rohkem kui 4000 toksilist ainet millest ligi 40
(oblitereeruv endarteriit, infarkt) · Seedeorganid mao talitlushäired, maohaavand · Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk · Nahk kiire vananemine, jumetus · Suguorganid viljatus, impotentsus · Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis · Psüühika sõltuvus · Tervisekaotus lühendab eeldatavat eluiga Passiivne suitsetamine Passiivne suitsetaja on see, kelle juuresolekul suitsetatakse. Passiivsed suitsetajad on näiteks lapsed, kelle juuresolekul vanemad suitsetavad. Seda, et passiivne suitsetamine võib olla sama kahjulik kui suitsetamine, hakati kahtlustama pärast seda kui selgus tõsiasi, et Suurbritannias haigestusid suitsetajate toakoerad sagedamini kasvajalistesse haigustesse kui mittesuitsetajate omad. Tubakasuitsetamise tagajärjel satub organismi rohkem kui 4000 toksilist ainet millest ligi 40
SUITSETAMISEST LOOBUMISE TOETAMINE MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Organism võib suitsetamisele reageerida: Oksendamisega Peapööritusega Südamelöökide rütmi häiretega Söögitoru ja mao kramplike kokkutõmmetega Minestamisega MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Nikotiin tekitab kergesti sõltuvust Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud Sigarettides palju erinevaid kahjulikke aineid Tavalisteks haigusteks suitsetajatel on kopsupõletik, bronhiaal astma ja tuberkuloos Kahjulik kõrvalistele isikutele Suitsetamine vähendab päheõppimise efektiivsust, arvutamistäpsust ja mälu mahtu Põhjustab peavalu, ärrituvust Vähendab kehalist jõudu Halvendab koordinatsiooni, kiirust ja vastupidavust MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Suitsetaja vananeb kiiremini Tekib „suitsetaja köha“ Suurendab raseduse katkemise ja enneaegse sünnitamise ohtu SÜDA JA VERERINGEEL...
suitsetamisest alguses, kui millestki lühiajalisest ja juhuslikust. Suitsetamisest kujuneb midagi erakordset, omamoodi nädalalõpureis. Enam kui pooltel pühapäevasuitsetajatest tekib aga pikaajaline sõltuvus.. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2014) Suitsetatavad tubakatooted on sigaretid, paberossid, sigarid, sigarillod, piibutubakas, vesipiibutubakas, bidi ja kreek (enam levinud Indias ja Indoneesias). Lisaks on veel üks suitsetamise eriliik, milleks on passiivne suitsetamine. Passiivne suitsetaja on see, kelle juuresolekul suitsetatakse. Näiteks lapsed, kelle juuresolekul teised suitsetavad. Suitsuse ruumi õhutamisel muutub tubaka lõhn minimaalseks, kuid suitsu keemilised komponendid kaovad vaid osaliselt. Õhu kvaliteet ruumis, kus on viibinud suitsetaja, püsib halb veel kaua pärast suitsetaja lahkumist. (Eesti, 2015) Lapsed muutuvad märkamatult tundlikeks tubakasuitsule. On teada, et suitsetavates kodudes on lastel sagedamini nohu ning põsekoopa- ja kõrvapõletikke
on muutunud suitsutegemine ka palju avalikumaks. Suitsetatakse peaaegu igal pool: sünnipäevadel, tänavatel, sõpradega koos olles ,koolis jne. Noored on aga lausa nii julgeks läinud et enam ei minda suitsu tegema koolimaja nurga taha, vaid täiesti häbenematult pannakse sigarett ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem. Kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab. Aastatel 1988-1996 viidi Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Keilas, Hiiumaal ja Saaremaal läbi suuremad terviseuuringud. Neis osalesid 2., 6. ja 9. klassi õpilased. Selgus, et 9. klassi jõudnutest on suitsu proovinud 71,5% poistest ja 43,2% tüdrukutest. Esimene sigarett tehti keskmiselt 10. ja 13. eluaasta vahel.
suitsetamisega sarnanev tunne. E-sigaret ei põle, seega ei teki ei suitsuhaisu ega tuhka ega pea muretsema passiivse suitsetamise pärast. Kasutaja ei hinga sisse vingukaasi (CO), tubakasuitsu tahkeid kantserogeenseid mikroosakesi ega sigaretitubaka töötlemisel kasutatavaidkemikaale. E-sigaretti võib kasutada enamikus mitte-suitsetajaile mõeldud kohtades ilma tuleohuta. Elektroonilise sigareti eelised tavasigareti ees: · Ei riku suitsetaja ega teda ümbritsevate inimeste tervist · Võib suitsetada lennukis, baaris, klubis jne · Pole vaja tulemasinat ega tikke · Sädemed ei kõrveta auke lemmikrõivastele · Ei teki ebameeldivat suitsuhaisu Eesti Ravimiameti nõudel on Eestis müüdavad e-sigarettide padrunid nikotiinivabad. Passiivne suitsetamine. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne
parkimiseks, kui eelk6ige on metanaal tuntud seoses anatoomiliste preparaatide säilitamisega. (Näiteks:Rästikuga pudel bioloogia tunnis) Kuidas tunda suitsetajad välimuse järgi! Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks. Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn. Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks. Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. Suitsetaja vananeb kiiremini. Tekib nn suitsetaja köha ja väheneb lõhnataju. Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne. Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. Hingamine on raskem ning sagedamine tekib õhupuudus. Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. Suitsetaja on haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, sest suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. Kasutatud allikad : www.tai.ee, www
Ühe sigaretiga satub 2-20 mg vingugaasi inimorganismi. Sellepärast väheneb inimese jõudlus, ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga ning enamik sportlasi ei suitsetagi. Vingugaasimürgituse primaarseteks tunnusteks on peavalu, nõrkus ja väsimus. Tõrv Ühe sigaretiga, olenevalt sigaretimargist on saadav tõrvakogus 3-20 mg. Esmapilgul ei tundugi see eriti suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid tekitavaid kui ka vähki. Tõrv mõjub hingamisteede limaskestadele. Hingamisteede vastupanuvõime haigustele langeb. Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua peaaegu mitte ükski bakter sellise kaitsemehhanismi tõttu. Aga suitsetaja haigestub näiteks normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse palju kergemini (kopsupõletik, bronhiit, kopsupuhitus,
· Krooniline köha ja köhatamine · Täiskasvanutel kopsumahu vähenemine · Noortel kopsumahu kasvu pidurdamist · Kuulmislangus, nägemishäired, peavalud SÕLTUVUS · Nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid · Lühike heaolu tunne · Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb · Inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid · Kujuneb välja nikotiinisõltuvus Inimene = regulaarne suitsetaja Mittesuitsetamine : Närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud PASSIIVNE SUITSETAMINE Tubakasuitsu sissehingamine Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud ! * Suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse
Mõlemad nad on kultuurtaimed, looduslikult neid ei esine. Nende kahe tubakaliigi esivanemad pärinevad Lõuna- Ameerikast. Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv. Teiseks kasvatati vene tubakat ehk mahorkat (Nicotiana rustica). Kolmandaks kasvatati vähesel määral pikalehelist ja roosaõielist Virginia lõhnavat tubakat. Ühe mehe aastase tubakavajaduse katsid umbes 150- 200 taime, millest iga suitsetaja siis vastavalt oma äranägemisele teiste lõhnataimede lisamisega maitsele vastava tubakasegu valmistas. Lõhnaineteks kasutati kirsilehti, lõhnavat varjulille või pritsiti tubakat piirituses lahustatud meega. Tubakasuitsu koostis Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained
ennetada kui sellest hiljem lahti saada. Tubakatoodete tarbimine võib tihti tunduda ohutuna, sest tervisekahjustused ei ole kohe nähtavad, vaid tekivad alles aastate pärast. Kuidas mõjutab suitsetamine Sinu keha? · Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks. · Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn. · Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks. · Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. · Suitsetaja vananeb kiiremini. · Tekib ,,suitsetaja köha". · Väheneb lõhnataju. · Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne. · Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. · Hingamine on raskem ning tekib sagedamini õhupuudus. · Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. Milline on tubakatarbimise mõju Sinu tervisele pikaaegsel tarbimisel?
sellest kui kaua inimene on suitsetanud ja millised kahjustused sellest on tekkinud. Suitsetamisel koguneb kopsu peale tõrva veel väga mitmeid kahjulikke aineid, mis võivad põhjustada raskeid haiguseid nagu kopsuvähki, emfüseemi jne. Nende ja paljude muude haiguste esimeseks vältimise võimaluseks on suitsuvabade eluviiside järgimine Passiivne suitsetamine Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele
· tekib tubakasõltuvus · langeb kopsude töövõime · tõuseb vere suhkrusisaldus · neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini · hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku · näljatunne väheneb Tõrv Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3...20 mg. Esmapilgul ei tundugi see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi. Kas keegi jooks vabatahtlikult ära tassitäie pigi? Kahju, kuid nii ligikaudu kolmandik eestlastest teeb. Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid. Tõrv mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele. Nimelt võivad limaskestadel olevad ripskarvakesed pea täielikult hävida ning väheneb ka lima hulk
Suitsetamine on kahjulik Suitsetamine on kahjulik tervisele. Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel on tubakas seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning suitsetamist peetakse maailmas tapjaks nr. 1. Maailmas sureb praegu suitsetamise tagajärjel 4,7 miljonit inimest aastas ja arvatakse et aastal 2020 sureb juba 10 miljonit inimest aastas. Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 7-13 aastat vähem kui oleks võinud... Mul endal on mitu head sõpra, kes suitsetavad. Ma arvan, et enamus neist ei suitsetaks, kui nad teaks, kui kahjulik suitsetamine inimese organismile on. Paljud suitsetavad sellepärast, et mitte kehvemad olla kui nende sõbrad. Nad arvavad, et suitsetamine teeb nad "kõvaks meheks". Suitsetamist alustavad nad tavaliselt kellegi eeskujul. Näiteks sõprade järgi
Kopsude kahjustamine Tubaka tarvitamise mõju hingamiselunditele on väga otsene. Peamised probleemid, mida suitsetamine põhjustab, on krooniline bronhiit,kopsupuhitus ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. (KOK) 90% KOKi haigetest on see haigus tingitud suitsetamisest. KOK areneb vähemalt igal viiendal suitsetajal, kes on suitsetanud juba 1520 aastat. KOKi haigel langeb invaliidistavale tasemele kuskil 60. eluaastal, kui mitte suitsetaja on veel täis jõus. Sigaretisuitsuga tõmbab inimene oma hingamisteedesse suurel hulgal erinevaid gaase ja tahkeid osiseid. Sigareti koostised Sigaret sisaldab: Bensiin Atsetoon Formaliin Kaadmium Metopren ja palju muid ohtlikke aineid. Alkohol Alkohol on sõltuvust tekitav ja tugeva toimega narkootiline aine, mis on enamikes riikides peale araabiamaade legaalne. Lahja alkohoolne jook on etanoolisisaldusega kuni 22% ja kange
Tubakatoodete tarbimine võib tihti tunduda ohutuna, sest tervisekahjustused ei ole kohe nähtavad, vaid tekivad alles aastate pärast. Kuid tegelikult on sellel väga palju erinevaid mõjusid. Kuidas mõjutab suitsetamine Sinu keha? · Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks. · Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn. · Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks. · Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. · Suitsetaja vananeb kiiremini. · Tekib ,,suitsetaja köha". · Väheneb lõhnataju. · Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne. · Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. · Hingamine on raskem ning tekib sagedamini õhupuudus. · Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. · Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, kuna suitsetamine
jalakoed surevad ära. Lisaks nikotiinile on tubakas ja sigarettides vingugaas, mis satub kopsudest verre. Selliselt mürgitatud veri ei suuda enam toita hapnikku transportimise ülesannet ja selline inimene ei suuda vastupidavust nõudvaid töid enam endise hooga teha. See on kindlasti üks põhjuseid, miks sportlased reeglina ei suitseta. Nad ei jaksaks muidu koormustele vastu panna. Lisaks nikotiinile ja vingugaasile satub suitsetaja hingamisteedesse ka tõrv. Tõrvas sisaldub hulgaliselt selliseid kahjulikke aineid, mis tekitavad vähki. Tõrv hävitab ka teatud sellised rakud, mis muidu tervetel ja mittesuitsetavatel inimestel kaitsevad hingamisteid bakterite eest. Seega suitsetajad on vastuvõtlikumad külmetushaigustele, köhale. Suitsetamine on samasugune sõltuvushaigus nagu alkoholism või narkomaania. Selle vahega, et kui
Esiteks tahaksin õelda, et kõik tõsised probleemid saavad alguse kergest sõltuvusest. Lahjad uimastid pole ainult narkotikumid, vaid ka alkohool ja suitsetamine. Kõik me teame, et inimene ei saa ühe päeva jooksul muutuda allakäinud inimeseks. See algab ühe õllepuudelist või ühest sigaretist pärast aga iletab isiksuse pöördumatud muutused. Alkohoolijoobes inimene tihti on kaklusealgataja ning ei võta kulda mis teda ümbritseb, mille pärast panevad toime õigusrikkumisi. Suitsetaja rikkub mitte ainult oma tervist, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Aga mis puutub narkotikumitesse, siis seda muidugi tuleb keelustada. Keegi võib minuga disputeerima, et uimastid on hea viis masendust leevendada ja probleemidest eralduda. Peale selle see on võimalus tõrjuda ebameeldivaid mälestusi ning end tühjaks rääkida, aga see on üliohtlik viis igapäevase eluga ja stressidega hakkama saada. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et lahjade uimastite legaliseerimine on küll kole asi
seltskondlik ajaviide. Samuti arvatakse, et läbi vesipiibus oleva veefiltri tulev tubakasuits ei ole tervisele nii kahjulik kui sigareti oma. See kõik ei vasta aga tõele. Kuna vesipiip on meeldiva aroomi ja maheda maitsega ahvatleb see just noori, kes pole varem suitsetanud. Kahjuks tekitab see tegevus sageli sõltuvust, ilma et inimene ise arugi saaks. Iga tubakas sisaldab sõltuvust tekitavat närvimürki nikotiini. Kuigi vesipiibu veefilter neelab osa nikotiinist, võib ka algaja suitsetaja selle piibuga eksperimenteerides saada nii suure nikotiiniannuse, et tekitada organismis sõltuvust. Vesipiibu suits sisaldab isegi pärast veefiltri läbimist suurel hulgal toksilisi aineosakesi, sh vingugaas, raskemetalli soolasid ja vähki tekitavaid keemilisi ühendeid. Samal ajal kestab piibutamine kauem kui sigareti suitsetamine, mistõttu inimene hingab tund aega kestva seansi jooksul sisse 100 200 korda rohkem suitsu kui ta saab sigaretti tõmmates. Eriti ohtlik on vesipiibu
Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ülistamist? Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas(ibid)
Tubakatoodete tarbimine võib tihti tunduda ohutuna, sest tervisekahjustused ei ole kohe nähtavad, vaid tekivad alles aastate pärast. Kuid tegelikult on sellel väga palju erinevaid mõjusid. Kuidas mõjutab suitsetamine Sinu keha? · Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks. · Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn. · Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks. · Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. · Suitsetaja vananeb kiiremini. · Tekib ,,suitsetaja köha". · Väheneb lõhnataju. · Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne. · Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. · Hingamine on raskem ning tekib sagedamini õhupuudus. · Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. · Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, kuna suitsetamine
· sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained · radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Vingugaas Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2-20 mg vingugaasi. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks on peavalu, väsimus ja nõrkus. Tõrv Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3-20 mg. Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid. Tõrv mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele. Selle tulemusena langeb hingamisteede vastupanuvõime haigustele
on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ülistamist? Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas(ibid).
Suitsetamine kooliterritooriumitel ja õppeasutustes on seadusega keelatud. Vähemalt korra nädalas tõmbab 15-aastastest koolipoistest vesipiipu 6% ja tüdrukutest 3%, 13-aastastest kooliõpilastest aga vastavalt 3% ja 3,5%. Mida nooremana tubakatarvitamisega alustada, seda kiiremini ja tugevamini kujuneb välja sõltuvus nii nikotiinist kui tegevusest enesest. Passiivne suitsetamine Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime
võit enda ja tubaka üle. Ei ole ühtegi tõsiselt võetavat argumenti, miks inimene peaks suitsetama. On vaid terve rida enesevabandusid, millega püütakse õigustada oma nikotiinisõltuvust. Põhjuseid suitsetamisest loobumiseks on palju kas või see, et su tervis paraneb märgatavalt. Inimene jaksab joosta, hoida kauem hinge kinni ja neid põhjuseid on teisigi. Tubakas tapab iga teise kasutaja ning suitsetamine lühendab eluiga- iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt 7 minutit. 8.Mis juhtub täpsemalt peale suitsetamisest loobumist? 20 minutit pärast suitsetamisest loobumist inimese vererõhk ning pulss normaliseerub. 8 tundi pärast suitsetamisest loobumist inimese südameinfarkti risk on hakanud langema ja hapniku sisaldus veres normaliseerub. 24 tundi pärast suitsetamisest loobumist on vingugaaas inimese kehast väljutatud. 48 tundi pärast suitsetamisest loobumist on nikotiin inimese kehast kadunud. Inimene hakkab
suitsutegemine ka palju avalikumaks. Nii ei minda suitsu tegema enam koolimaja nurga taha, ega püüta ka kooli ajal suitsust ilma olla. Täiesti häbenematult pannakse sigarett ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des, kus mittesuitsetajal on seetõttu mõnikord väga ebameeldiv oma loomulikke vajadusi rahuldada. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem. Kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab. Aastatel 1988-1996 viidi Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Keilas, Hiiumaal ja Saaremaal läbi suuremad terviseuuringud. Neis osalesid 2., 6. ja 9. klassi õpilased. Selgus, et 9. klassi jõudnutest on suitsu proovinud 71,5% poistest ja 43,2% tüdrukutest. Esimene sigarett tehti keskmiselt 10. ja 13. eluaasta vahel
Nii ei minda suitsu tegema enam koolimaja nurga taha, ega püüta ka kooli ajal suitsust ilma olla. Täiesti häbenematult pannakse sigarett ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des, kus mittesuitsetajal on seetõttu mõnikord väga ebameeldiv oma loomulikke vajadusi rahuldada. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem. Kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab. Kokkuvõtte 1.Suitsetamine on tervisele kahjulik ning põhjustab väga palju haigusi, mis võivad lõppeda surmaga. Eelkõige on suitsetamine kahjulik passiivsetele suitsetajale, kellele suitsuhais mõjub eriti kahjulikult. 2. Suitsetamine on sõltuvus haigus, mille üle varem või hiljem
· Ammoniaak- uriinis · Atsetoon- küünelaki eemaldi komponent · Kaadmium- mürgine metall, mida kasutatakse patareides · Vinüülkloorid ehk PVC · Naftaleen- kasutusel koitõrje vahendites · Süsinkmonooksiid- mürgine põlemise käigus tekkiv gaas, mis suures koguses sissehingamisel (näiteks tulekahjude korral) tapab kiiresti ja salakavalalt. Suitsetamise käigus hingatakse sisse väiksemaid koguseid, kuid seegi vähendab suitsetaja hingamise efektiivsust. · Tõrv- ladestub sigareti tõmbamise järel kopsudesse. Sigaretisuitsu sisse hingamisel suits kondenseerub ja umbes 70% tõrvast ladestub kopsudesse. Kondenseerunud tõrv on kleepuv pruun aine, mis määrib näpud ning hambad suitsetajaile omast pruuni värvi. · Nikotiin- tugevatoimeline ja kiiresti sõltuvust tekitav aine. Tubakasuitsu sissehingamisel imendub nikotiin vereringesse
8. FÜÜSILINE SÕLTUVUS: Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse. 9. SURMAJUHTUMID AASTAS: Sureb aastas miljoneid inimesi. 10. MÕJUB LOOTELE: Suits etajatel esineb rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi ja alakaalulisena sündinud lapsi. Suureneb oht, et laps sünnib surnuna. Lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega. PASSIIVNE SUITSETAMINE Passiivne suitsetaja on see, kelle juuresolekul suitsetatakse. Seda, et passiivne sutsetamine võib olla sama kahjulik kui suitsetamine, hakati kahtlustama pärast seda kui selgus tõsiasi, et Suurbritannias haigestusid suitsetajate toakoerad sagedamini kasvajalistesse haigustesse kui mittesuitsetajate omad. SUITSETAMISEST LOOBUMINE 1. NÕELRAVI Nõelravi ei avaldu kõigile ühte moodi. Hoolimata sellest, et enamik inimesi allub nõelravile on ka väike hulk inimesi kellel toime ei avaldu üldse.
mürgistust. Samuti ei sobi plaastrid kokku erinevate eelnevate haigusjuhtumitega ja ravimitega. Närimiskummid võivad lisaks eelnimetatule veel vale närimistehnika korral põhjustada südametöö häireid, olen tuttavatelt kuulnud, et ka nende maitse pole kõige meeldivam. Seetõttu arvangi, et lihtsaim viis suitsetamisest loobumiseks on sigarettide asendamine pulgakommide või muude ohutute snäkkidega. Nii imelik kui see ka ei tunduks on võimalik olla suitsetaja ka teadmatult ning isegi vastu oma tahtmist. Sellist suitsetamist nimetatakse passiivseks suitsetamiseks. Ilma et inimene ise seda teadvustaks, hingavad suitsetajatega samas ruumis viibijad sisse 55-70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Kuna mitte suitsetaja kopsud on tundlikumad kui suitsetaja omad, on see aga väga kahjulik. Mõned inimesed suudavad suitsetajatega samas ruumis viibida ilma, et see mõjuks nende organismile, minul ning ka paljudel teistel tekitab
MIKS MA EI SUITSETA? Suitsetamine on kahjulik minu tervisele kui ka minu rahakotile. Puhtalt suitsudele kuluks mul kuus 750 eek.-, mul on selle rahaga muudki teha, näiteks vajalikud raamatud või tarbeesemed endale soetada. Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõiki...
Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus 1. TEOREETILINE KÄSITLUS Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ülistamist? Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
