1.1.2 Rollid klientorganisatsioonis: Projektijuht o Vastutab: projekti planeerimise, eelarvestamise, toimimise ja eduka vastuvõtmise eest klientettevõttes. o Reageerib: juhtkond esitab projekti eesmärgid tarnija esitab pakkumise tarnija annab töötulemuse üle tarnija teavitab probleemist saabunud on projekti verstapost/vahetähtaeg o Infovajadused: tarnijapoolne hinnapakkumine kliendi-/tarnijapoolsed projekti ressursid ja tööülesanded projekti eesmärgid projekti vastuvõtukriteeriumid projekti tulemid veateated/muudatusettepanekud o Kasutuslood: projekti eesmärkide haldamine projekti tulemuste haldamine 3
Novell Netware 4.11 100-le kasutajale; o võrku ühendati Akadeemia tee 5 asuv õpikute osakond; o käivitati WWW server, mis võimaldab hoida raamatukogu webi lehekülge oma serveril LIN; o raamatukogu CD-ROM andmebaaside kasutamiseks ülikooli lokaalvõrgus hangiti LAN-CD server koos tarkvaraga; o TTÜ Raamatukogu töötajatest esimesena kaitses magistritöö Konrad Kikas teemal "Eesti spetsialistide infovajadused ja teadusraamatukogude koostis (1967-1996)". Talle omistati magister artiumi kraad infoteaduste alal; o alustati raamatukogu väljaannete ilmutamist trükis üldpealkirja all Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu Töid. Esimesena ilmus teadustööde (A) seerias K. Kikase magistritöö ingliskeelne tõlge; o esmakordselt oli võimalus mitmesugustel arvutikursustel käia ligi 2/3 raamatukogu töötajatest. Enamik töötajatest tegi läbi ka
- Väljaandja: Postimees - Kaasautor: - - Daatum: 30.01.2011 - Vorming: Ajaleheartikkel veebis - Inforessursi identifikaator: http://www.postimees.ee/380021/noored-facebookis- domineerib-uliagar-kasutaja?id=380021 - Keel: Eesti - Õigused: ©1995-2015 Postimees 5. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10166/1/krillo_2009_vka_loputoo.pdf Allikakirje: Krillo, E. (2009). Pärnumaa ja Viljandimaa omavalitsustöötajate tööalased infovajadused ja infokäitumine. Kasutatud 05.11.2015 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/10166/krillo_2009_vka_loputoo.pdf?sequence=1 - Pealkiri: Pärnumaa ja Viljandimaa omavalitsustöötajate tööalased infovajadused ja infokäitumine - Autor: Eve Krillo - Teema ja märksõnad: Infovajadus; infokäitumine; Pärnumaa; Viljandimaa; omavalitsustöötajad; tööala - Kirjeldus: Autor uuris lähemalt Pärnumaa ja Viljandimaa omavalitsustöötajate tööalaseid
Tallinn 2009 1. Ülevaade süsteemist Käesoleva süsteemi eesmärgiks on pakkuda raamatukogu infosüsteemi prototüüp koos vastava kasutajaliidesega. Süsteemist saab informatsiooni raamatukogus olevate raamatute pealkirja, nr.-i, hinna, autori ja lehekülje kohta. Süsteemi kasutajaliides võimaldab andmeid sisestada, muuta ja vajadusel kustutada, realiseeritud päringud ja aruanded annavad kiiresti vasuse süsteemile esitatavatele infopäringutele. 2. Infovajadused, Andmemudel Süsteem baseerub kolmel relatsioonilisel andmetabelil 3. Objektide ja atribuutide semantika Raamatud Raamatute andmetabel Raamatu nr Primaarvõti Pealkiri Raamatu pealkiri Autor Raamatu autor Hind Raamatu maksumus Lehekylgede arv Raamatu lehekylgede arv Laenutused Laenutused andmetabel Laenutuse nr Primaarvõti Raamatu nr Raamatu number
...........................................................................................5 1.1.Protsessi taust.......................................................................................................5 1.2.Protsessi eesmärk................................................................................................. 5 1.3.Protsessi tegutsejad...............................................................................................5 1.4. Tegutsejate infovajadused................................................................................... 6 1.5.Protsessi huvitatud osapooled põhjendustega...................................................... 6 1.6.Protsessi diagramm...............................................................................................7 1.7. Probleemsed kohad protsessis.............................................................................7 1.8.Probleemid protsessis.........................................
Äripoole ülesandeks on selgitada välja nõudmised oma valdkonna siseselt ning töögrupis oma nõudmisi teiste valdkondade vastu "kaitsta". Kui klassikaliselt lõppeb äripoole töö nõudmiste kirjeldamisega, siis ärianalüüsi projektides peetakse otstarbekaks seda, et äripool oleks tehnilise lahenduse väljatöötamisega tihedalt seotud. Kuna äripool teab täpselt, kuidas ettevõtte protsessid toimivad ja millised on infovajadused, saavad äripoole esindajad aidata eriti järgmiste tehniliste ülesannete juures: 1) andmemudeli väljatöötamine 2) andmete integreerimine (tulemuste valideerimine ja andmekvaliteedi kontrollimine) 3) kasutajaliidese arendamine ("kasutajakogemuse" testimine) Traditsiooniliselt osales IT-pool projektide plaanimises koos äripoolega vaid projektijuhtimise ning kasutajaliidese kirjeldamise juures. Ärianalüüsisüsteemide
...................................................................... 5 ELM.......................................................................................................................................... 6 Põhiobjektide loetelu................................................................................................................ 6 Infosüsteemi eesmärgid........................................................................................................... 7 Infovajadused........................................................................................................................... 7 Funktsioonid............................................................................................................................. 8 Arvutikasutajate loetelu............................................................................................................ 9 Kontekstiskeem...............................................................................
Lausendid Klient kutsub takso. Dispetser teavitab taksojuhti. Taksojuht vastab. Dispetser edastab info taksojuhile. Taksojuht vastab. Dispetser teavitab klienti. Takso jõuab kliendini. Klient istub taksosse. Klient ütleb taksojuhile kuhu sõita. Taksojuht jõuab sihtpunkti. Klient maksab taksoarve. Infovajaduste loetelu Taksofirma tegutsejate ja sellega suhtlejate olulisemad infovajadused on: Andmebaaside loomine ning haldamine (Dispetser) Takso tellimine (Klient) Takso väljasaatmine (Dispetser) Teenuse staatus (Taksojuht, Dispetser) Kliendi pealevõtmine (Taksojuht, Klient) Kliendi asukohta viimine (Taksojuht, Klient) Arve tasumine (Klient, Taksojuht) Andmebaas Sõit (üks teeots) on üks põhiobjekt.
........................................10 1.3 Töötajate register................................................................................... 11 1.3.1 Eesmärgid........................................................................................11 1.3.2 Registrit kasutavad pädevusalad.................................................... 11 1.3.3 Registrit teenindavad funktsionaalsed allsüsteemid....................... 11 1.3.4 Infovajadused.................................................................................. 11 1.3.5 Seosed teiste registritega................................................................11 1.3.6 Ärireeglid..........................................................................................11 1.3.7 Registri kontseptuaalne eskiismudel...............................................12 1.4 Lepingute ja arvete register................................................................
................................... 5 3.1. Protsessi taust........................................................................................................................... 5 3.2. Protsessi eesmärk...................................................................................................................... 5 3.3. Protsessi tegutsejad................................................................................................................... 5 3.4. Tegutsejate infovajadused......................................................................................................... 5 3.5. Protsessi huvitatud osapooled põhjendustega........................................................................... 6 3.6. Protsessi diagramm................................................................................................................... 6 3.7. Probleemsed kohad protsessis..................................................................................
Ettevõte põhiprotsessid on: klient esitab tellimust; valib tellimuste tellimuse tingimusi; toimub tellimuse töötlemine; toimetatakse kõike tooteid kliendile; tellimus täidetud. 3 1.4 Tegutsejate loetelu Analüüsitavas organisatsioonis tegutsejad on: Admin Laohaldur Klient Kuller Tarnija 1.5 Infovajaduste loetelu Ettevõte tegutsemisega seotud infovajadused: Tellimus Tellija Dokumendid Kaup 4 2 Infosüsteemi eesmärgid Eesmärk: Pidevalt uuenev koduleht Eelis: Pidevalt uuenev infosüsteem Mõõt: Infosüsteemis on laoseis pidvalt nähtav selle kasutajatele Eesmärk: Meilt kliendini kiire ja täpne kuller teenus. Eelis: Pakid ei lähe kaduma ja klient saab kiirelt oma kauba kätte Mõõt: Ettevõtte töötajad ja ka klient saab jälgida paki asukohta kättetoimetamisel internetist.
Torutöödega tegeleva ettevõtte toimimisobjektid on: Klient Vajadus Remonditav/ paigaldatav objekt Joonis Hinnapakkumine 1.5 TEGUTSEJATE LOETELU Analüüsitavas organisatsioonis tegutsejad on: 2 Klient Santehnika kauplus Maksuamet 1.6 INFOVAJADUSTE LOETELU Torutöödega tegelevas ettevõttes tegutsejate infovajadused on: Klient o Ettevõtte poolt klientidele tehtud tööd ja nende kvaliteet o Torutöödega seotud objekti pakutud ja tegelik maksumus ning ajakulu o Tööde raames tehtud kulutused ja hinnangud tööde lõpetamiseks Maksuamet o Majandustegevust puudutavad aruanded Santehnika kauplus o Vajalike materjalide ostmine Ettevõte o Klientide vajadused o Kliendi objektil varem tehtud tööd
inimest täiskoormusega. Punasega on märgitud rollid, mille reaalne ressursivajadus erines plaanitust. Intervjueerimist planeerides ja läbi viies selgus, et vajalikku informatsiooni kättesaamiseks piisab kolmest kasutajast valdkonna kohta valdkonnajuhist ja kahest kogenuimast analüütikust. Ka juhtkonnast intervjueeriti väiksemat hulka inimesi, kuna plaanimisel selgus, et mitmete inimeste infovajadused kattuvad. Rollid klientorganisatsioonis: · projektijuht, kes vastutab projekti tähtaegade, eelarvestamise jms eest 1in · arhitekt, kes konsulteerib süsteemi väljatöötamisel 1in · lõppkasutajad, kes defineerivad nõuded ning võtavad süsteemi vastu või lükkavad tagasi 12in (prognoos 20-30in) · juhtkond, kes osalevad ärinõuete kirjeldamisel 3in (prognoos 5in)
Ettevõte põhiobjektid on järgmised: Klient Tellimus Tingimused infosüsteem 2 Lastidokumendid Lastimisoperatsioonid. 1.5. TEGUTSEJATE LOETELU Ettevõttega seotud tegutsejad on: Klient Ettevõte tegutsejad on: Arvestaja Talman 1.6. INFOVAJADUSTE LOETELU Ettevõte tegutsemisega seotud infovajadused: Tellimus Tellija Dokumendid Lastimistööd Ettevõte kontekst on esitatud alljärgneval joonisel: 3 Joonis 1. kontekst protsessid, nendega seotud vahetatav informatsioon on esitatud alljärgneval joonisel: 4 2. Infosüsteemi eesmärgid , täpsemalt selle tellimuse töötlemise protsessi toetava infosüsteemi eesmärgid on
...............................................................................................................................................................3 1.2 Lausendid .......................................................................................................................................................3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid ............................................................................................................................4 1.4 Infovajadused.................................................................................................................................................4 1.5 Tegutsejate loetelu: .......................................................................................................................................4 1.6 Põhiobjektide loetelu:....................................................................................................................................4 1
Vedaja Veoauto - sõiduk Ladu Arved Kaubasaatedokumentid Veokiri 3 1.5. TEGUTSEJATE LOETELU Ettevõttega seotud tegutsejad on: Klient Töötajad (logistik, vedaja, laotöötaja) Maksuamet Töövahendite rendifirma (laotehnika) Tööjõu rendifirma Tolliamet 1.6. INFOVAJADUSTE LOETELU Ettevõtte tegutsemisega seotud infovajadused tegutsejate lõikes on järgmised: Klient pakutud ja tegelik maksumus ja ajakulu saadetiste asukoht Ladu infopäring (veodokumendid, kaubasaatedokumentid, kaupade kogused, nimetused, mõõtmed renditav laotehnika tarned Ettevõte klientide vajadused ja nende andmed laos olevad kaubad, laoseis saadetise informatsioon, asukoht veodokumentid, veokirjad, kaubasaatedokumentid
1.4. TOIMUMISOBJEKTIDE LOETELU Ettevõtte toimumisobjektid on järgmised: Vajadus Firma Klient Varuosad Töötajad 1.5. TEGUTSEJATE LOETELU Ettevõttega seotud tegutsejad on: · Mehaanik · Administraator · Raamatupidaja 1.6. INFOVAJADUSTE LOETELU Analüüsitava organisatsiooni tegutsejate infovajadused on järgmised: o Teenindavate firmade nimed; o Klientide soovid (hooldus, analüüs, uue masina ostmine); o Mehaaniku töö aruanne; o Tehtud ja ootel olevad tööd; o Tellitud varuosade seis. 2. Infosüsteemi eesmärgid Analüüsitava ettevõtte protsessi toetava infosüsteemi eesmärgid on järgmised: Täita raamatupidamise nõudeid, sest raamatupidajad omavad paremat
rahaliste kulutuste jälgimisel ja võimaldada kliendil saada pangast kõige sobivamad pakkumised. 1.3 Organisatsiooni põhiprotsess MPM põhiprotsessiks on klientidele abi pakkumine eelarve koostamisel ja rahakasutuse jälgimisel. 1.4 Tegutsejate ja nende infovajaduste ning eesmärkide loetelu Firmas tegutsejad ja süsteemiga suhtlejad on klient ja pangatöötaja. Firmas tegutsejate ja sellega suhtlejate olulisemad infovajadused: 2 klient eelarve koostamise põhimõtted igapäevased kulu ning tulu objektid säästmise soovitused pangatöötaja kliendi sissetulek kliendi rahalised kohustused kohustuste täitmise korrapärasus Firmas tegutsejate peamised eesmärgid: Pangatöötaja eesmärgiks on saada info kliendi olemasolevate rahaliste kohustuste ning nende
- Bussipiletite müük ja arvestus 1.4 Tegutsejate loetelu Klient (reisija) Klienditeenindaja (piletimüüja) Bussijaama dispetšer Bussifirma dispetšer Bussijuht Bussijaama raamatupidaja 1.5 Põhiobjektide loetelu Bussijuht 3 Sõiduplaan Dispetšer Bussipilet 1.6 Infovajaduste loetelu Firmas tegutsejate ning sellega suhtlejate olulisemad infovajadused on: Klient - Busside sõiduplaanid - Bussipiletite hinnad Klienditeenindaja - Busside sõiduplaanid - Bussipiletite hinnad - Bussipiletite arvestus Bussijuht - Busside sõiduplaanid - Info müüdud bussipiletite kohta - Bussi istekohtade arv - Sõiduki tehniline seisukord Bussijaama dispetšer - Busside sõiduplaanid - Bussifirmade poolt pakutavad teenused - Müüdud piletite info Bussifirma dispetšer - Info bussijuhtide kohta
4 PÕHIOBJEKTIDE LOETELU · Varuosa 1.5 PÕHIPROTSESSIDE LOETELU Firma põhiprotsessid on: · Firmade hooldusvajaduste väljaselgitamine; · Hoolduse teostamine; · Hoolduseks vajaminevate osade hankimine; · Mehaankute töö korraldamine 1.6 TEGUTSEJATE LOETELU Firmas tegutsejad on: · Mehaanik; · Administraator; · Raamatupidaja; 1.7 INFOVAJADUSTE LOETELU Firmas tegutsejate olulisemad infovajadused on: · Teenindavate firmade nimed; · Klientide soovid (hooldus, analüüs, uue masina ostmine); · Mehaaniku töö aruanne; · Tehtud ja ootel olevad tööd; · Tellitud varuosade seis. 4 2Infosüsteemi eesmärgid Firma infosüsteemi eesmärgid on: Eesmärk: Täita raamatupidamise nõudeid: Eelis: Raamatupidajad omavad paremat ülevaadet tellitud osadest ja nende kasutamisest,
Klient Klienditeenidaja Vajadus Pakkumine Arve Kaupade tarnimine 1.5 TEGUTSEJATE LOETELU Ehituskaupade hulgimüügifirma tegutsejad on: Ehituse- ja remondiga tegutsev klient Edasimüügiga tegutsev klient Eraklient Varustaja Logistika Maksuamet 1.6 INFOVAJADUSTE LOETELU Ettevõtte tegutsemisega seotud infovajadused tegutsejate lõikes on järgmised; ehitusega tegutsev klient o Vastavalt pakkumisele toodete tarnimine ja hindade kujunemine edasimüügiga tegutsev klient o Ettevõte tellimine kaupadele eraklient 4 o Soodsalt ja suures valikus kaupade valik varustaja o Tegevuste planeerimine vastavalt tellimuste plaanile logistika o Tellimuste plaanid ja päringud
- Tavaklient soovib liituda kinoklubiga - Püsiklient soovib üürida kinoruume - Püsiklient soovib tutvuda seanside aegadega 1.7 Tegutsejate loetelu Põhilised tegutsejad Forum Cinemas' põhiprotsessides: - Tavaklient - Püsiklient - Piletimüüja - Kliendihaldur - Saalitöötaja - Operaator - Raamatupidaja 1.8 Infovajaduste loetelu Forum Cinemas' infosüsteemis tegutsejate ja sellega suhtlejate põhilised infovajadused: - Andmed püsiklientide kohta - Andmed ostetud piletite kohta - Andmed linastuvate filmide kohta - Andmed broneeritud piletite kohta - Andmed seansside läbimüügi (kinosaalide täituvuse) kohta - Andmed kuvatavate filmiuudiste kohta 4 2. Infosüsteemi eesmärgid Forum Cinemas' infosüsteemi eesmärgid: · Kinopiletite lihtne ostmine · Kinopiletite lihtne broneerimine · Info ostetud ja müüdavate piletite kohta
4 Ettevõttest soovib töötaja lahkuda. Administraator kinnitab registreerimistaotluse. Administraator soovib saada infot kliendi kohta. Administraator soovib saada infot tellimuse kohta. Administraator soovib tellimuse tühistada. Administraator soovib muuta netileheküljel olevat infot. 1.8.Infovajaduste loetelu Ettevõttes tegutsejate ja sellega suhtlejate olulisemad infovajadused on: Internetipoes pakutavate toodete nimekiri; Internetipoes pakutavate toodete hind; Info kliendi kohta (administraatorile); Info toote kohta (kliendile); Makse laekumise info (ettevõttele); Kauba kohale toimetamine (kliendile); Ettevõtte kontaktandmed. 2. Infosüsteemi eesmärgid Infosüsteemi eesmärgid on: Eesmärk: Pakkuda kliendile vähelevinud kvaliteetset tervislikku kaupa Eelis: Kliendid saavad osta kaupa, mida tavalisest supermarketist ei saa
Arve 1.5 TEGUTSEJATE LOETELU Ettevõttega seotud tegutsejad on: Klient Ohtlikke jäätmete käitlusfirma Maksuamet Kullerfirma Töövahendite (katsutid, pipetid jne) tarnija Ettevõttesisesed tegutsejad on: Ettevõtte juht Laborivanem Raamatupidaja Laborant Spetsialist Arst Klienditeenindaja 1.6 INFOVAJADUSTE LOETELU Ettevõtte tegutsemisega seotud infovajadused tegutsejate lõikes on järgmised: Klient o Ettevõtte poolt pakutud laboriteenused ja nende kvaliteet o Ettevõtte poolt pakutud laboriteenuste maksumus ja ajakulu Maksuamet o Majandustegevust puudutavad aruanded Informaatikainstituut 4 Ohtlikke jäätmete käitlusfirma o Tellimused ohtlikke jäätmete käitluse peale Kullerfirma o Tellimused kohale toimetamise peale
1. Ettev˜otte v¨alised tegutsejad on: • F¨ uu¨siline isik • Juriidiline isik • Raamatupidaja • Uute materjalide pakkujad - tarnejad • Kindlustusfirma • Rendifirma • Maksuamet 2. Ettev˜otte sisesed tegutsejad on: • Ettev˜otte omanik • Juhataja - 1 inimene • Disainer - 1 inimene ˜ • Omblejad - 3 inimest 6 1.6 INFOVAJADUSTE LOETELU Moeateljee ”ANADI” infovajadused on: • Klient (f¨ uu¨siline v˜oi juriidiline isik) eesm¨argiga kindlustada kunsti k¨asit¨oo¨ toodetega. • Ettev˜otte vajab a. klientidelt vajadusi ja kokkulepet tellimus(t)e kohta b. o˜mblemistehnika ja tarvikutepoodidelt ˜omblusmaterjale, t¨oo¨vahendeid ja ˜omblustehnikat c. raamatupidamise firmalt raamatupidamise teenuseid • Ettev˜otte saab informatsiooni a
Kui juhtimisarvestust ei peeta vajalikuks, võib ta ettevõttes ka täiesti puududa. SISETARBIJAD Ettevõtte igapäevaseks juhtimiseks ei vaja juhid sama informatsiooni, mis huvitab näiteks kreeditore. Juht peab planeerima firma tulevikku, lahendama jooksvaid probleeme, võtma vastu arvukaid otsuseid selleks kõigeks on vajalik spetsiaalne informatsioon. RÕHK TULEVIKULE Suur osa juhi vastutusest on seotud planeerimisega, millest tulenevalt on juhi infovajadused tugeva tulevikuorientatsiooniga. Möödunud perioodide tulemused on küll olulised, kuid juht ei saa olla kindel, et järgnev periood on eelmise kordus. Majanduslikud tingimused, tarbijate vajadused ja soovid on pidevas muutumises. See tingib planeerimise hinnangulise iseloomu. ÜLDISELT AKTSEPTEERITUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED Finantsarvestuse puhul kehtivad kõigile firmadele üldised reeglid, et väliskasutajad
Info salvestatakse kliendi infosüsteemi ning on seal vajadusel analüüsimiseks kättesaadav. See muudab lisaks teekonna jälgimisele ka veoahelat läbipaistvamaks ning aitab alandada kindlustuse hindu. (Sarapik 2009a) 2.3. Olevik Täna on Eestis ettevõtetel 50000 väikesõidukit, pakiautosid on 20000 ja veoautosid 80000. PROLOG-i juhtimisel EAS-i klastriprojekti raames läbi viidud uuring ,,Eesti Ettevõtete transpordituru valdkonna rahuldamata infovajadused tarneahelate juhtimisel" kinnitas, et ligi pooled Eesti veofirmadest kasutavad juba GPS-jälgimissüsteemi. Enamik kasutajad leidsid, et GPS-jälgimissüsteemi kasutusele võtmisest on ettevõtte töö muutunud efektiivsemaks. Eestis on kõik teenuse pakkujad müünud kokku umbes 6000 kontrollerit. Vaid 10% potentsiaalsest turust on kaetud. Tundub, küll, et väga paljud kasutavad, kuid tegelikult polegi see arv nii suur. Millegi pärast kardetakse seda kasutada
1.5 Põhiobjektide loetelu Leping kahe ülikooli vahel Ained Õppejõud Registreerimine Eksam Info vahetus Transcript of records 1.6 Tegutsejate loetelu Vahetusüliõpilane Õppejõud Erasmuse kontori töötajad-Head of international cooperation and mobility 1.7 Infovajaduste loetelu Erasmuse programmis osalevate välisüliõpilaste ja võõrkeelsete ainetega seotub õppejõudude oluliseimad infovajadused: Võõrkeeles õpetatavad ained ( tudeng, õppejõud, õppetooli juhataja). Välistudengi registreerimine ( välistudeng, Erasmuse programmi juht). Õppejõudude poolt õpetatavad ained. Registreerimine lähteülikoolis. Deklareeritud ainete sooritamine. Transcript of records ( Tulemuste vahetamine kahe ülikooli vahel) 3 2. Infosüsteemi eesmärgid Erasmuse infosüsteemi eesmärgid on:
.......................11 2 1. Majandusarvestuse olemus Majandusarvestus hõlmab ettevõtte majandusinfo mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist infotarbijatele. Majandusarvestus toodab tarbijatele infot kahel eesmärgil: - ettevõttesiseste otsuste tegemiseks - aruandmiseks ettevõttevälistele tarbijatele Nende infovajadused on erinevad: - omanikud vajavad infot, mille alusel hinnata ressursside kasutamist ning määrata isikliku kapitaliosa suurenemine või vähenemine; - juhtkond vajab infot tegevuse planeerimiseks, vastuvõetud otsuste hindamiseks; - töötajad on eelkõige huvitatud oma töökohtade ja töötasu säilimisest; - laenuandjaid huvitab ettevõtte suutlikkus tähtaegselt tagastada saadud laene koos intressidega;
tellimise protsessi. 1.5 PÕHIOBJEKTIDE LOETELU Fototellimuse põhiobjektid on: Arve Tellimus Fotod 1.6 TEGUTSEJATE LOETELU Fototellimuses tegutsejad ja sellega suhtlejad on: klient pildistamise korraldaja fotograaf fotode ilmutaja fotode pakkija kuller 1.7 INFOVAJADUSTE LOETELU Fototellimuses tegutsejate ja sellega suhtlejate olulisemad infovajadused on : Fotode parameetrite hinnakiri (klient vajab hinnakirja, et teada palju ta teatud fotode eest maksma peab; raamatupidaja vajab hinnakirja, et koostada arve) 6 Arve staatus (Klient peab teadma, kas arve on koostatud; raamatupidaja peab teadma, kas arve on tasutud/laekunud; kuller peab teadma, kas arve on makstud;pildistamise korraldaja peab teadma, kas arve on allkirjastatud);
Istekoht Saalis olev ühik, millele müüakse pileteid seanssidele Saal Kinos olevat seanssidel kasutatavat ruumi tähistav objekt Ruum Muu kinos olev ruum, kus ei viida läbi kinoseansse Kino Saale jm ruume sisaldav ning ühise nimetuse alla koondav ettevõtte osa 1.1.1.8.5 Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri) Juhataja pädevusala tähtsamad päringud ja infovajadused on järgmised: · Ruumide ja rentnike nimekiri · Töötajate nimekiri · Ruumide seisukorra aruanne 2.2.3 Meelelahutusjuhi pädevusala spetsifikatsioon 1.1.1.9 Pädevusala eesmärgid Meelelahutusjuhi pädevusala hõlmab kino mängukavade koostamist, filmide tarnimist ning filmide näitamiseks vajalike lepingute sõlmimist. Filmilepingutega samaväärsetena vaatleme siinkohal ka filmide eelvaadete
............................................................................................................ 19 1.3.1 EESMÄRGID............................................................................................................................ 19 1.3.2 REGISTRIT KASUTAVAD PÄDEVUSALAD................................................................................. 19 1.3.3 REGISTRIT TEENINDAVAD FUNKTSIONAALSED ALLSÜSTEEMID.............................................. 19 1.3.4 INFOVAJADUSED..................................................................................................................... 19 1.3.5 SEOSED TEISTE REGISTRITEGA............................................................................................... 19 1.3.6 ÄRIREEGLID............................................................................................................................ 19 1.3.7 REGISTRI KONTSEPTUAALNE ESKIISMUDEL..............................................................
12. Pädevusala (teema 7) (ehk rolli vastutuspiirkond) Leitakse süsteemi organisatsioonilise tükelduse tulemusena. Pädevusalade leidmine tähendab süsteemi organisatsioonilist tükeldamist. Pädevusala on ühe organisatsiooniga seotud rolli vastutuspiirkond. Iga pädevusala vastab mõnele organisatsiooni struktuuriüksusele, ametikohale või infosüsteemi kasutaja rollile. Igal pädevusalal on funktsioonid (ülesanded), mida see peab täitma ja infovajadused (nõuded andmetele), mida see peab kasutama. Mitu isikut võivad omada sama pädevusala ja üks isik võib omada mitut pädevusala. Iga pädevusala kirjeldatakse koostöös selle pädevusala esindajatega (konkreetse isikutega kes hakkaksid seda süsteemi kasutama). Pädevusala esindajad saavad ise osaleda mudelite koostamisel. Koostatud mudelid on aluseks funktsionaalsete allsüsteemide ja registrite projekteerimisele. Ülikooli IS pädevusala näited: Üliõpilane
mi aren du se eda sis te etap pi de jaoks. Infovajaduste analüüs lähtub harilikult info ka su ta jast (ametikoha tüü bist). Välja ei selgitata mitte konk reet se indiviidi infovajadusi, vaid ameti koh ta de ka te goo riate kaupa. Inimesest lähtuvat ana lüü si on kasulik täi en dada teis tes lõigetes lii ku vate ana lüü side ga--uurida tööprotsesside infovajadusi või alus tada andmetest ning uurida, kes andmeid vajavad. MEETODID Infovajadused ei ole alati ilmsed. Töö prot sessi vaatlus ja töö ta ja kü sitlemine annavad kii res ti väl ja ainult osa infovajadustest. In fo va ja dus te väl ja sel gitamise meetodeid ja võtteid: ° Spetsifitseerimine infokasutajate endi poolt (self-reporting), tule mu seks on loetelu, mis sisaldab nii kasutajale kättesaadavat kui ka soovitavat in fot. ° Dokumentide ringluse analüüs. ° Tööprotsesside analüüs.
nö ,,ülalt-alla" lähenemine ehk ,,musta kasti" meetod vaadates ettevõtte keskkonda tegutsejaid, kes on ettevõttega seotud ja 2. nö. ,,alt-üles" lähenemine ehk ,,valge kasti" meetod vaadates, mis toimub ettevõtte sees, mida teevad ettevõttes tegutsejad kasutades selleks ettevõtte taustakirjeldust ja lausendite meetodit. ,,Ülalt-alla" lähenemine ,,Ülalt-alla" lähenemise eesmärk on kätte saada ettevõttega suhtlejad, nende infovajadused, mida ettevõte peab rahuldama ja kellelt ettevõte ise midagi vajab ja saama peab. Iseseisva töö kontekstis saab skoobi määratlemisega kätte üldvaates tausta, eesmärkide, tegutsejate, infovajaduste osa Kontrollküsimused skoobi määratlemisel ,,ülalt-alla" meetodiga: Kes kasutab ettevõtte töö tulemust ja mis eesmärgil (kelle jaoks ettevõte on loodud)? Kellelt ettevõte vajab ja mida? Kes annab mingit informatsiooni ettevõttele (edastab mingeid sõnumeid) ja milles see
· konkreetse meetodi õpetamine kasutajale ja temaga koos osaprojekti tegemine · analüüsiülesannete kasutamine täiendkoolituses Süsteemianalüüsiprotsess lõpeb infosüsteemi erinevatest aspektidest iseloomustavate mudelitega, kus esitatakse nõuded tulevasele infosüsteemile. Mudelite täpsus sõltub analüüsi eesmärgist, selle kasust: · annab tervikliku pildi süsteemi subjektidest (organisatsioonist), protsessidest ja objektidest (andmetest) · selgitab objektiivsed infovajadused · loob tervikliku vaate arvutustehnika rakendamiseks vajalikest ressurssidest · loob lähtematerjali (projektid) tarkvarasüsteemide tegijatele · aitab organisatsiooni juhtkonnal paremini mõista süsteemi, milles nad toimivad · sisuliselt pannakse süsteemianalüüsi tulemusena paika (muudetava) infosüsteemi loogiline arhitektuur Disain (põhitegevused) Infosüsteemis kasutatava infotehnoloogilise infrastruktuuri, rakendussüsteemide ja andmebaaside kujundamine
valmis 24 Turundusuuringud 1 AP , 2008 kevad Meelis Zimmermann 5.1.1 Uuringu spetsiifiliste vajaduste täpsustamine.Et paremini kindlustada uuringu eesmärkide saavutamine on vaja enne ankeedi koostamist täpsustada varem määratud infovajadused. Liiga tihti ei pea uurijad vajalikuks seda teha ning hiljem selgub, et paljud küsimused ei taba märki või vajalikud neist puuduvad. 5.1.2 Küsitlusmeetodi valimine, kus määratletakse küsitlustehnika ja küsimustiku vorming ning tehnika. 3 võtmeküsimust: küsimustiku struktuurse astme määramine, respodentide valimine, vajalikud kulutused ja aeg. 5.1.3 Küsimuste tüübi määramine.
protsessid ja sündmused; Nimekiri pädevusaladest, kes seda kasutavad; Registrid, mida see funktsionaalne allsüsteem kasutab; Funktsionaalse allsüsteemi põhiprotsesside kirjeldused tegevusdiagrammidena; Andmebaasi kasutuse eskiismudel (kasutusjuhtude mudel: diagramm + tekstikirjeldused); Kontseptuaalne eskiismudel. Iga registri allsüsteemi kohta leitakse näiteks: Eesmärgid; Nimekiri pädevusaladest, kes seda kasutab; Nimekiri registrit teenindavatest allsüsteemidest; Infovajadused; Seosed teiste registrite / andmekogudega; Kontseptuaalne eskiismudel. Strateegilise analüüsi üheks eesmärgiks on ka projektide leidmine, sest üksikute osiste arendamine on palju lihtsam kui sellisteks osadeks jaotamata terviku arendamine. Projektid võib liigitada: 1. Uue andmebaasi väljatöötamine. - Operatsioonilise andmebaasi väljatöötamine. 27
Küsimustiku koostamisel eristatakse üldjuhul kaheksat etappi, mida alljärgnevalt käsitletakse ka lähemalt: 1. infovajaduse täpsustamine 2. küsitlusmeetodi valik 3. küsimuste tüübi määratlemine 4. küsimuste sõnastamine 5. küsimuste järjestamine 6. ankeedi visuaalne kujundamine 7. eelküsitluse teostamine 8. lõpliku ankeedi kinnitamine. Infovajaduse täpsustamine Et paremini kindlustada uuringu eesmärkide saavutamine, on vaja enne ankeedi koostamist täpsustada varem määratud infovajadused. Liiga tihti ei pea uurija vajalikuks seda teha ning hiljem selgub, et paljud küsimused ei taba märgi või vajalikud neist puuduvad ning kogutud andmed pole sobilikud eeldatud andmeanalüüsi tehnika kasutamiseks. Infovajaduse täpsustamisel tuleks läbi mõelda vastused järgmistele küsimustele: Millist infot täpselt on vaja? Millisele kontingendile on ankeet ette nähtud? Millist kommunikatsiooni kasutatakse? Küsitlusmeetodi valik Küsitlustehnikad võib üldjoontes jagada kolme gruppi:
annaabi.ee 
