analüüs - käsitlemis- või uurimisviis, mis toimub mingi tervikliku objekti koostisse kuuluvate elementide või objekti olemuse, tekke põhjuste jne. mõistmiseks tähtsate omaduste üksteisest eraldamise teel annuiteet - kindla suurusega maksete lõplik jada laenu tagasimaksmiseks antreprenöör - eraettevõtja, kes korraldab teatri- tsirkuse jm meelelahutusliku sisuga etendusi aport - raha asemel panustatavad mitterahalised vahendid arbitraazhindade teooria - aktsiatulu ja riski seostav teooria, mille kohaselt väärtpaberitelt saadav tulu erineb oodatavast, kui ettenägematult muutub majandusharu toodang, inflatsioonitempo, intressimäärade struktuur arvelduskrediit ehk ülekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku raha puudumisel assignaat - isik, kes maksab maksekäsundi järgi assignatsioon - maksekäsund autarkia - toimetulek omavahenditega, riikide rahuldumine oma ressurssidega ja sellega kaasnev sisse- ja väljaveo piiramine avaal - käendus
ülikond viib aga kindlale läbikukkumisele.” (Berkowitz et al, 1989: 101) Õppimine Õppimine (learning) on psühholoogiline protsess, kus inimese mõtlemine ja käitumine muutuvad tänu omandatud teadmistele ning kogemustele. Õppimisel on oluline funktsioon ka ostukäitumise suunamisel. Selle tulemusena saab tarbija teada, millistest allikatest hankida informatsiooni, mille alusel hinnata tooteid, kuidas paremini oste sooritada jne. Eristatakse nelja õppimismeetodit: seostav (association), stimuleeriv (reinforcement), kognitiivne (cognitive) ja sotsiaalne (social) õppimine (Boveé et al, 1992: 156). Seostav õppimine toimub reflektoorsel tasandil: harjumuse tulemusena hakatakse erinevaid ärritajaid käsitlema ühetähenduslikena ja nende suhtes ka ühtviisi käituma. Protsess on analoogne füsioloog I. Pavlovi tuntud katsega, milles koeral sülg ei eritunud mitte ainult põhiärritaja (toit) nägemisel, vaid ka kõrvalise ärritaja (kellahelin) mõjul, kui
tagaplaanil); – loeteluliigendus (olulisest vähem oluliseni, üldisest üksikuni ja vastupidi); 8 – temaatiline liigendus (teemat vaadeldakse osade kaupa või eri aspektidest); – tuntusliigendus (tuttavast tundmatuni, lihtsast keerulisemani); – võrdlev liigendus (kahe nähtuse süsteemne võrdlemine punkt-punktilt); – seostav liigendus (põhjus-tagajärg, nähtus-põhjus); – probleemikeskne liigendus (küsimus-vastus, probleem-lahendus, õige-väär). (Erelt jt. 2007: 66) Suurt rolli teksti oluliste mõtete väljatoomisel mängib ka nende paigutus kirjutises. Selleks, et kõige tähtsam informatsioon lugejale kergelt silma hakkaks, paigutatakse see kas teksti algusesse või lõppu. (Erelt jt. 2007: 30) 1.2.2 Konkreetsus
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ......
meeldetuletamisest. 21. Õppimine ja õppimismeetodid Õppimine (learning) on psühholoogiline protsess, kus inimese mõtlemine ja käitumine muutuvad tänu omandatud teadmistele ning kogemustele. Õppimisel on oluline funktsioon ka ostukäitumise suunamisel. Selle tulemusena saab tarbija teada, millistest allikatest hankida informatsiooni, mille alusel hinnata tooteid, kuidas paremini oste sooritada jne. Eristatakse nelja õppimismeetodit: seostav (association), stimuleeriv (reinforcement), kognitiivne (cognitive) ja sotsiaalne (social) õppimine. Seostav õppimine toimub reflektoorsel tasandil: harjumuse tulemusena hakatakse erinevaid ärritajaid käsitlema ühetähenduslikena ja nende suhtes ka ühtviisi käituma. Protsess on analoogne füsioloog I. Pavlovi tuntud katsega, milles koeral sülg ei eritunud mitte ainult põhiärritaja (toit) nägemisel, vaid ka kõrvalise
terviku suhtes Erinevad retseptsiooniteooriad: 1) mis on olulisimad lugeja reaktsiooni mõjutavad tegurid 2) millisel määral määrab või piirab tekst lugemisportsessi (nt kas on üldse võimalik rääkida valest/ekslikust lugemisest v tõlgendusest Teoreetikud: nn. Konstanzi koolkond (H.R Jauss, W. Iser), J. Culler, S. Fish H. R. Jauss (Konstanzi koolkond) vaatleb kirjandust teksti tarbija ehk lugeja vaatepunktist kirjandus kui loomingut ja selle vastuvõttu põhjuslikult seostav protsess nii kirjandus kui kunst omandavad protsessilise ajaloolise väärtuse, seda ei vahendata mitte ainult nende tegija, vaid ka neid tarbiva subjekti kaudu, see tähendab autori ja publiku suhtluse läbi lugemisprotsessis mängivad olulist rolli ka lugeja varasemad kogemused, teadmised ja maailmavaade, mis kõik mõjutavad tema sotsiaalset käitumist lugeja ootuste horisont > selle alusel mõistavad ja hindavad lugejad loetud teoseid, on
terviku suhtes Erinevad retseptsiooniteooriad: 1) mis on olulisimad lugeja reaktsiooni mõjutavad tegurid 2) millisel määral määrab või piirab tekst lugemisportsessi (nt kas on üldse võimalik rääkida valest/ekslikust lugemisest v tõlgendusest Teoreetikud: nn. Konstanzi koolkond (H.R Jauss, W. Iser), J. Culler, S. Fish H. R. Jauss (Konstanzi koolkond) vaatleb kirjandust teksti tarbija ehk lugeja vaatepunktist kirjandus kui loomingut ja selle vastuvõttu põhjuslikult seostav protsess nii kirjandus kui kunst omandavad protsessilise ajaloolise väärtuse, seda ei vahendata mitte ainult nende tegija, vaid ka neid tarbiva subjekti kaudu, see tähendab autori ja publiku suhtluse läbi lugemisprotsessis mängivad olulist rolli ka lugeja varasemad kogemused, teadmised ja maailmavaade, mis kõik mõjutavad tema sotsiaalset käitumist lugeja ootuste horisont > selle alusel mõistavad ja hindavad lugejad loetud teoseid, on
Järelikult, kuivõrd nad ei ole paratamatult identsed, ei ole nad üldse identsed ning keha-vaimu samsusteooria on väär. Argumendi struktuur. Kripke argument: (1) Kui p tõesus on kujuteldav, siis on võimalik, et p. (2) On kujuteldav, et valu esineb ilma c-kiudude ergastuseta ja vastupidi. (3) Seega leidub võimalik maailm, kus valu ei ole c-kiudude ergastus. (Ehk: pole paratamatult tõene, et valu on c-kiudude ergastus). (1;2) (4) Iga jäiku tähistajaid seostav identsusseos on paratamatu, st kehtib kõigis võimalikes maailmades. (5) “Valu” ning “c-kiudude ergastus” on jäigad tähistajad. (6) Kui on tõene, et valu on c-kiudude ergastus, siis on see paratamatult tõene (4;5). (5) Seega valu ei ole c-kiudude ergastus (3; 6). Vastuargument: Üks võimalus argumendile vastu vaielda, on eitada, et kujuteldavusest tuleneb võimalikkus. Selleks ei piisa ainult viitamine võimatute olukordade kujutlemisele, kuna Kripke vastaks, et
Thorndike tuletas oma töö põhjal kaks tuntud õppimise seadust: 1. harjutamise seaduse järgi teeb harjutamine ehk kordamine õppimise edukamaks 2. efektiseadus ütleb, et kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Skinner leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant. • Assotsiatiivne e. seostav õppimine: Klassikaline tingimine, Operantne tingimine. Õppimine vaatluse teel, Implitsiitne õppimine Õppimise osakaal käitumise organiseerimisel: 1. Refleksid 2. Instinktid 3. Paindlik reageerimine varasemate kogemuste põhjal e. õppimisvõime Põhilised õpiteooriad psühholoogias: *Biheivioristlik: objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse, kui lihtsat vastust stiimulile. *Kognitiivne: stiimul--- tunnetusprotsessid-----reaktsioon
toimetada ning mehi ligi ei lastud. Dionysose kultus: avalikud ülekreekalised viljakusriitused, tunti ka Väike-Aasia kolooniates. Kodukolde (`hestia' sama nime kandis ka neitsilik kodukolde jumalanna) austamine: igas perekonnas peeti kultuslikke talitusi kodukolde ees, mis täitis altari aset. Kreeklased peavad tuld pühaks, nagu kõik indogermaanlased. Kultuslikult austati ka esivanemate hingi. Orfism Dionysose kultuse alusel tekkinud, end Orpheusega seostav müstiline usuvool, mis levis arvatavalt VI saj. e. Kr. Traakiast Kreekasse ja Lõuna-Itaaliasse. Orfikud pidasid end Orpheuse ja tema õpilase Musaiose rajatud salaõpetusse pühendatuiks. Orfikute kirjavarast (Hieroi logoi) on säilinud katkendeid, mis pärinevad eri aegadest, enamus III saj. p. Kr., neisse on lisatud palju võõrast ainest. Õpetuses on kesksel kohal teogoonia ja antropogoonia. Müüt: Chronos (Aeg) lõi maailmamuna, millest tuli hermafrodiit Phanes, kes sünnitas Nyxi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
