finantsvahendajatele antavatele laenudele kehtestatud intressimäär Diskontomäära muutused Keskpank tõstab diskontomäära see mõjutab kommertspankade laenuressursi hinda pangad tõstavad laenuintressi Keskpank alandab diskontomäära pangad alandavad klientidelt nõutavaid laenuintresse Kõrgema intressimäära korral tõrjutakse laenajad turult ning vastupidi, millest tulenevalt laenude hulk... Suureneb kasvab rahamass Väheneb väheneb rahamass Kohustuslik reservimäär Kohustuslik reserv osa hoiustest, mille kommertspangad peavad paigutama reservina keskpanka Eesmärgid: Luua varasid, mida pangakriiside puhul kasutada Kontrollida rahapakkumist ja laenukasvu Majanduspoliitiline kontroll pangandussektori likviidsete vahendite üle, mida pangad saavad klientidele välja laenata Eestis on kohustuslik reservimäär 10%
- kohustuslik reservimäär Diskontomäär Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele ja teistele finantsvahendajatele antavatele laenudele kehtestatud intressimäär. Valuutakomitee Valuutakomitee on alternatiiv keskpangale, kuna tal puudub võimalus tegelda aktiivse rahapoolitikaga. Valuutakomitee korral on keskpanga reservid ja rahamass omavahel 1:1 seotud, mis tähendab, et iga rahatähe kohta leidub keskpanga ladudes samas väärtuses välisvaluutat, kulda või mõnda muud rahvusvaheliselt tunnustatud vara. 1997.a. kehtestas Eesti Pank lisaks 10% kohustuslikule reservi määrale ka 3% lisareservi nõude, lootes sellega koguda võimalikuks pangakriisiks rohkem vahendeid.
Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: • „kõige suurema võimsusega raha“ • emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas 3.hoiustamise püsivõimaluse raames krediidiasutuste hoiustatud rahast. Rahapakkumine Ms (rahamass): Ms = mm * MB kus MB – baasraha mm = (1+CD)/(RR+CD+XR) – rahakordaja Rahaagregaadid (EKP metoodika) Rahaagregaadid näitavad ringluses oleva sularaha ja muude likviidsete vahendite kogumahtu majanduses. M1 = sularaha ringluses + euroala residentide nõudmiseni hoiused; NB! Alates 01.01. 2011 ei sisalda Eesti Panga avaldatud rahaagregaadid majanduses ringlevat sularaha, kuna seda näitajat ei ole ühisraha tõttu võimalik riikide kaupa üheselt arvutada.
Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: · ,,kõige suurema võimsusega raha" · emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas 3.hoiustamise püsivõimaluse raames krediidiasutuste hoiustatud rahast. Rahapakkumine Ms (rahamass): Ms = mm * MB kus MB baasraha mm = (1+CD)/(RR+CD+XR) rahakordaja Rahaagregaadid (EKP metoodika) Rahaagregaadid näitavad ringluses oleva sularaha ja muude likviidsete vahendite kogumahtu majanduses. M1 = sularaha ringluses + euroala residentide nõudmiseni hoiused; NB! Alates 01.01. 2011 ei sisalda Eesti Panga avaldatud rahaagregaadid majanduses ringlevat sularaha, kuna seda näitajat ei ole ühisraha tõttu võimalik riikide kaupa üheselt arvutada.
Kohustuslikud reservid Kohustusliku reservid on kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. Eesti Pank on kehtestanud kohustusliku reservi määraks 10% hoiustest. Varutegur Varutegur on reservi suurus, mida pank peab hoidma. Rahaloomekordisti Rahaloomekordisti ehk rahakordaja arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga. Rahamass suureneb või väheneb rahaloomekordisti võrra. Hoiustajate kaitse - Hoiuste tagamise süsteem - Pangajärelvalve Eesti Pank Eesti Pank on keskpank, mida juhib Nõukogu., mille esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, kuid igapäevast tööd keskpangas juhib panga president. Panga presidendi
proovitakse tasakaalu luua raha juurde trükkimisega. Sellega kaasneb hüppeline rahamasside kasv ning raha väärtuse kahanemine. Tulemuseks on inimeste soov koheselt ja hulgaliselt oste sooritada ja oma tarbimist suurendada, et vältida suuremat raha väärtuse vähenemist ja säästude muutumist väärtusetuks. (Pettinger, Why Printing Money Causes Inflatsion 2008) 4 Inflatsiooni tekkeks on samuti olukord majanduses, kus kaubamass väheneb, kuid rahamass jääb samaks. Selle tõttu kaob tasakaal nõudluse ja pakkumise vahel. Kui aga kahe teguri vahe kasvab liiga suureks, suurenevad hüppeliselt kaupade ja teenuste hinnad, millega kaasneb inflatsioon. Sellist olukorda nimetatakse nõuldusinflatsiooni, kus liiga suur rahamass ajab taga liig vähe turul pakutavaid tooteid. (Investopedia, LLC kuupäev puudub) Samas võib inflatsiooni põhjuseks olla raha ringluskiiruse kasv. Raha ringluskiirus
reguleerimise riigikapitalismi arendamise, vaid vaba ettevõtluse arendamise kaudu. Ta töötas välja monetarismi teooria, kritiseerides samas J. Keynesi majandusvaateid rahaturgude reguleerimiseks juba alates 1950.a. Monetaristid olid seisukohal, et turu toimimise kõige tähtsamaks elemendiks on raha. Nende juhtmõtteks oli ,,Money matters" (,,rahal on tähtsus"). Monetaristliku teooria aluseks oli kvantitatiivne rahateooria, mille järgi rahamass ringluses viib proportsionaalsetele hindade muutumisele. Raha peamine funktsioon on hindade taseme määramine. M. Friedman näitas, et kui rahahulk väheneb, siis 6-12 kuu pärast väheneb ka tootmise maht, edasi 6-12 kuu pärast langevad ka hinnad. Ta näitas, et kõik suuremad majanduslangused USAs vaadeldud ligemale saja aasta jooksul olid seotud rahahulga vähendamisega keskpanga poolt või riigikassa vigadega majanduspoliitika kujundamisel. (1, 2) M
Sotsiaalne kokkulepe Kaasaegne rahasüsteem Kehtestatud seadusandlusega Euro tagastuseks on majandussüsteemide toimimine. Raha kui riigi (võla) kohustus Seaduslikkus o Raha väärtus hoitakse riiklike institutsioonide abil Raha nõudmine Tehinguvajadused (majandustegevuse maht ja käive) Likviidsuseelistused (ettevaatusmotiiv)- Spekulatsioonimotiiv Rahateooria Kvantitatiivne rahateooria M (rahamass, füüsiline kogus) * V (käibekiirus)= P(hinnatase)*Y(toodang) Raha trükime juurde, kiirus sama- hind suureneb. Eeldused Majandus toimub täishõive tingimustes Raha käibekiirus on püsiv Likviidsuseelistused on püsivad Reaalraha tasakaal (M/P)d=k*Y ; kus käibekiirus k=1/v (M/P)0 on reaalraha tasakaal Mõõdab raha ostujõudu reaalvarade suhtes Raha mass on tasakaalus reaaltuluga Raha massi väärtus sõltub kiirusest
tööväärtusteooriale, mille kohaselt kauba väärtus sõltub eranditult vaid töö hulgast, mis kulub selle kauba valmistamiseks. Milles seisneb merkantilistide vaadete peamine kriitika? Merkantilistide esimeseks kriitikuks võib lugeda D. Hume'i(XVIII saj.), kes väitis, et ihaldatud kasu võib saada vaid lühikese aja jooksul. Kui näiteks Inglismaa saavutaks kaubandusest kulla-hõbeda sissevoolu (see on käsitletav rahana), kasvab rahamass, mis viib hindade tõusule Inglismaal võrreldes kaubanduspartneritega. Kokkuvõttes: edu kaubandusbilansi ülejäägist võib olla lühiajaline. Kui levinud on merkantilistide omadele sarnased vaated Teie hinnangul tänapäeval?Svoe mnenie. 2. Kirjeldage väliskaubanduse käsitlust A. Smithi absoluutse eelise mudelis. Milles seisneb selles mudelis kasu kaubandusest, mis on kaubanduse tekke alus? Defineerige absoluutne eelis A
c) et alandada intressimäärasid d) elavdada majandust 44. Tavaliselt inflatsiooniperioodil a) saavad kasu laenuandjad ja hoiustajad b) saavad kasu need, kellel on kindlad sissetulekud c) väheneb krooni ostujõud d) langeb tarbijahinnaindeks 45. Kolm omavahel seotud majandusringluse sektorit on a) valitsus, kaubandusbilanss ja palgad b) valitsus, ettevõtted ja kodumajapidamised c) maksud, valitsuskulud ja palgad d) maksud, kasumid ja palgad 46. Riigi majanduses kasutusel olev rahamass ilmselt suureneb, kui kommertspangad a) suurendavad reservi varutegurit b) võtavad klientidelt vastu sularahahoiuseid c) suurendavad väljaantavaid laenusummasid d) maksavad hoiustajatele välja sularaha 47. Marx uskus, et kaupade ja teenuste väärtus tuleneb a) nende tootmiseks vajalikust tööjõukulust. b) nende tootmiseks vajaliku tööjõu ja kapitali ühendatud jõupingutustest c) lisakapitali investeerimisest d) tööjõu ekspluateerimisest 48. Kauba nõudlus on elastne, kui
peitub rahas - algselt propageeriti raha ja väärismetallide akumulatsiooni riigis; - hiljem propageeriti positiivset väliskaubanduse bilanssi. MERKANTILISMI KRIITIKA Merkantilistide esimeseks kriitikuks võib lugeda D. Hume'i (XVIII saj.), kes väitis, et ihaldatud kasu võib saada vaid lühikese aja jooksul. · Kui näiteks Inglismaa saavutaks kaubandusest kulla-hõbeda sissevoolu (see on käsitletav rahana), kasvab rahamass, mis viib hindade tõusule Inglismaal võrreldes kaubanduspartneritega. · Tulemusena soovivad Inglise residendid hakata ostma välismaal toodetud kaupa, Inglise eksport väheneb. Kokkuvõttes: edu kaubandusbilansi ülejäägist võib olla lühiajaline. [1] Hume, David (1711-76) - inglise filosoof-idealist, psühholoog, ajaloolane Teooriad. Merkantilistide teooria eeldab, et maailmamajandus on staatiline (nn.
peitub rahas - algselt propageeriti raha ja väärismetallide akumulatsiooni riigis; - hiljem propageeriti positiivset väliskaubanduse bilanssi. MERKANTILISMI KRIITIKA Merkantilistide esimeseks kriitikuks võib lugeda D. Hume’i (XVIII saj.), kes väitis, et ihaldatud kasu võib saada vaid lühikese aja jooksul. • Kui näiteks Inglismaa saavutaks kaubandusest kulla-hõbeda sissevoolu (see on käsitletav rahana), kasvab rahamass, mis viib hindade tõusule Inglismaal võrreldes kaubanduspartneritega. • Tulemusena soovivad Inglise residendid hakata ostma välismaal toodetud kaupa, Inglise eksport väheneb. Kokkuvõttes: edu kaubandusbilansi ülejäägist võib olla lühiajaline. [1] Hume, David (1711-76) - inglise filosoof-idealist, psühholoog, ajaloolane Teooriad. Merkantilistide teooria eeldab, et maailmamajandus on staatiline (nn.
vahend maksevahend Standard of differed payment Keskpankk Central Bank Commercial banks sularaha currency pangadeposiidid Bank deposits Nõudmiseni Current bank deposits pangadeposiidid Tähtajalised Time bank deposits pangadeposiidid rahaagregaadid Money aggregates Quasi raha Near money rahamass Money stock Panga reservid Bank reserves Kohustuslikud Required bank reserves pangareservid ülejääk excess bank reserves Tegelikud PR Actual bank reserves Kohustusliku reservi määr Required reserve ratio baasraha Monetary base Raha Money supply Deposiitide multiplikaator Deposit multiplier Raha multiplikaator Money multiplier
vastu, et kindlustada riigile kapitalistlik areng. Ajalooline üldjoones seda paremal järjel oli majandus). Näiteks Inglismaal, , . Hollandis (heal majanduslikul järjel olevates riikidel ulatus koolkond pooldas PREISI TEED: (kapitalism tuleks minna ,,step- .-. .Rahamass oli väljunud by-step", mitte maha murdma feodaal suhteid- areng peaks olema kontrolli alt.Monetaristid pidurdasid inflatsiooni,rahakursi linnastumise protsent kuni 30%-ni. (kohati isegi 50%).20. järk järguline. Preisi omapära oli selles, et kodanlus sulas kokku stab,maksud alandada.Justkindel kõva raha tekitab töötajates sajandini oli maailma arenenuim tööstusriik Suurbritannia. Kui traditsioonidega.)Riik on majandelu allik
2) Maksevahend - võimalik maksta tänapäeval ajaalise nihkega (pangakaart) 3) Väärtusmõõt raha abil hinnatakse nii kaupu kui teenuseid. Raha teeb hinnad võrreldavaks 4) Akumulatsiooni vahend rikkus on paigitatud rahasse, raha annab koguda 5) Ajadimensiooni kandja, kus raha on seotud tuleviku tehingutega( foward futur) Tehingud on seotud riskide maandamisega tulevikus. 14. Raha agregaadid, raha pakkumine Rahamass on rahahulk ringluses, kuhu ei kuulu kommertspankades olevad summad. Rhapakkumine on majanduse kogu rahavaru, mida inimesed soovivad hoida. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagrekaate: M1 = ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades M2 =ehk laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused
võtta. Kohustuslikud reservid Kohustusliku reservid on kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. Eesti Pank on kehtestanud kohustusliku reservi määraks 10% hoiustest. Varutegur Varutegur on reservi suurus, mida pank peab hoidma. Rahaloomekordisti Rahaloomekordisti ehk rahakordaja arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga. Rahamass suureneb või väheneb rahaloomekordisti võrra. Hoiustajate kaitse - Hoiuste tagamise süsteem - Pangajärelvalve Eesti Pank Eesti Pank on keskpank, mida juhib Nõukogu., mille esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, kuid igapäevast tööd keskpangas juhib panga president. Panga presidendi
mikrokeskkonda ning kujundavad turunduse võimalusi ja ohte, faktoreid ei saa firma kontrollida ega muuta, kuid võib neid tunnetada ja enda huvides ära kasutada. Jagatakse 6 osaks: demograafiline analüüsitakse keskmise eluea, sündivuse, rahvastiku kasvu, perekonnakorralduse jne abil. nihked muudavad firmade tegevussfääre ja tulusid, turgude mahtu ja struktuuri, riigi töökohtade paiknemist jne. Majanduslik teguriteks rahvamajanduse kogutoodang, rahamass, inflatsioon, intressimäärad, defitsiit, energiaallikad ja kulutuste tase, tööpuudus ja kaubanduseeskirjad. Oluline üksikisiku ja perekonna kogusissetulek, sest see määrab turgude üldise potensiaali. Energiaprobleemidest väljatulemiseks peab energiat käsitlema mitte eesmärgi, vaid vahendina... Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos-tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi
tasakaalust. - Vale Raha pakkumine majanduses võrdub: (C - sularaha; D - deposiidid) a. C /D b. C +R c. C + D d. C - D Oletame, et majanduses toodetakse ainult üht toodet, kokku 1000 ühikut. Selle tooteühikuhind on 15 senti. Raha hulk majanduses on 50 eurot. Kui suur peab olema raha kvantitatiivse tasakaaluvõrrandi kohaselt raha käibekiirus? a. 1,5 b. 5 c. 0,33 d. 3 Stagflatsiooniks nimetatakse kõrge inflatsiooni ja majanduslanguse üheaegset esinemist. Rahamass M1 koosneb a. sularahast ja nõudmiseni hoiustest b. M0+nõudmiseni hoiused c. M0 + kõik pangadeposiidid d. M0 + sularaha Kiire inflatsioon tagajärjel võidavad suhteliselt laene omavad ettevõtjad. Graafilist seost tööpuuduse ja inflatsiooni vahel nimetatakse Phillipsi kõveraks. Selleks, et raha täidaks oma funktsioone, ei pea ta olema tagatud kulla või hõbedavarudega. Kui inflatsioon alaneb 6 protsendilt 4-le ja kõik muud tingimused on püsivad, siis a
Politiseeritud Kaitstud poliitilise surve eest Madal usaldatavus Suur usaldatavus Võib tekitada inflatsiooni Ei saa tekitada inflatsiooni Saab rahastada valitsuse kulutusi Ei saa rahastada valitsuse kulutusi Vajab eeltingimusi rahareformiks Ei vaja eeltingimusi rahareformiks Aeglane rahareform Kiire rahareform rahamass: riigi majanduses ringleva raha hulk laenumaht: riigiasutuste, ettevõtete ja eraisikute laenukohustuste kogumaht intressitase: laenu- ja hoiuseintresside keskmine tase mingil vaadeldaval perioodil vahetuskurss: ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas import - kaupade ja teenuste ostmine välismaalt eksport - kaupade ja teenuste müük välismaale Kaubandusbilanss = eksport import kaubandusbilanss negatiivne ehk defitsiidis - kui riik impordib rohkem, kui ekspordib
Deposiitrahad: kommertspankade poolt loodud raha Elektrooniline raha: eskisteerib vituaalselt Varade likviidsus nende sularahaks vahetamise võimalus Raha kui seaduslik maksevahend on paberraha ja mündid, mis on riigi poolt selleks kuulutatud ja mida tuleb maksete sooritamisel vastu võtta piiramatult. Riigid, mis on oma arengu algetapid, kasutavad usalduse saavutamiseks rahasüsteemi vastu valuutakomitee süsteemi, mille kasutamisel on ringluses olev rahamass täielikult tagatud võõrismetalli- ja kullavarudega. Pangaraha mõistega on hõlmatud pankadevahelistes arveldustes kasutatav ja ülekannetes kajastuv raha. Seega pangaraha füüsilisel kujul ei eksisteeri. Seda mõistet ei kasutata selle raha kohta, mis on reaalselt paigutatud ja füüsiliselt olemas pankade hoidlates. Nt sularaha hoiustamisel panka muutubki see pangaarvel kajastatavaks pangarahaks. RAHA FUNKTSIOONID Vahetusvahend maksevahend
majanduspoliitikaks. (Monetarismi tähtsaim teoreetik oli Chicago ülikooli majandusprofessor Milton Friedman, kes väitis, et riik ei tohi majandust mõjutada teisiti kui üksnes ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel. Riigi majanduspoliitika eesmärk ei pea olema tööpuuduse vähendamine, mida olid taotlenud keinsianistid, vaid võitlus inflatsiooniga. Et inflatsioon tuleneb rahamassi liiga kiirest kasvust, siis on riigipanga ülesanne rakendada jäika rahanduspoliitikat, s.t. hoida rahamass suhteliselt konstantne. Ka peab nõudmine välja kujunema vastavalt pakkumisele. Riigi ülesandeks on töö ja kapitali pakkumise stimuleerimine. Selleks tuleb langetada makse, sest kõrged maksud vähendavad inimeste soovi rohkem tööd teha ja teenida. Maksude langetamise tagajärjel jääb ettevõtjatele ja tarbijatele rohkem raha, mistõttu majandustegevus elavneb ja riik saab maksude vähendamisest kaotatud tulu kätte maksude hulga suurenemisest. Nii pidurdatakse
Fisheri valemist: M*V=P*Y Mida suurem on raha käibesagedus, seda vähem on vaja raha ringluse jaoks Monetiseerimise koefitsioent K2 näitab, kui suur on majanduse küllastatus rahaga Fisheri valemist K2=1/V Mida suurem on K2, seda paremini on välja arenenud rahasüsteem Sularaha osatähtsus rahamassis (sularaha koefitsient) K3 K3=Rahabaas (M0)/Rahamass (M2) Mida väiksem on K3, seda paremini on välja arenenud raharinglus ja pangandussüsteem Sularaha osatähtsuse vähenemist soodustavad: sularahata pangandusteenuste kättesaadavus, varimajanduse ja sularahas tehingute vähenemine Rahakordaja mm Arenenud riikides mm=5-8 (USA=5; Euroala=7) Arengumaades mm=2-3 (Venemaa=2,8) 15. Intressimäära kujunemise teooriad Klassikaline teooria
Selleks kujunes 1/8-le. Kuna rublaga kurss oli selge, siis saadeti agendid turule, kus selgitada rubla ja marga kurss ning sellest pandi paika krooni kurss. Väärtus oli ülehinnatud. Teine süsteem on valuutakomitee süsteem: (Eestis rakendati seda) 1. Omavaluuta ehk koduvaluuta peab olema seotud ühe tugeva välisvaluutaga jäigalt (fikseeritud kurss). (Eesti kroon ja Saksa mark üks kaheksale) 2. Teine valuuta komitee süsteemi tingimus: kogu ringluses olev rahamass peab olema kaetud väärismetalli või konverteeritava välisvaluutaga. Selliseid süsteemid on toiminud päris paljudes riikides. Valuutakomitee süsteem on omane arenevatele ja väikeriikidele. Seda seetõttu, et väikeriikide ja arenevate riikide puhul peab selle riigi raha olema kuidagi usaldusväärseks tehtud. Umbes 60 riiki on seda kasutanud. Suurele riigile ei ole omane, sest enamikel juhtudel on suure riigi puhul tegu usaldusväärse riigiga. Kui
hüvisteks ning teenusteks 2. Riigis kus kehtib kullastandard kasutatakse rahana eelkõige kaupraha 3. Kullastandardit kasutavas riigis on raha hulk majanduses määratud kulla kogusega 4. Raha baasiline pakkumine MB on: paberraha ja müntide summa 5. Raha tuluringluskiirus on määratud võrdusega: M•V = P•Y 6. Kui toodete ja teenuste keskmine hind majanduses on 10 rahaühikut ning majanduses on raha 200000 rahaühikut, siis reaalraha kogus (reaalne rahamass) on: 20000 7. Kvantitatiivne rahateooria eeldab, et: raha ringluskiirus on konstantne 8. Ex ante reaalne intressimäär on võrdne nominaalne intressimäär: „miinus“ oodatav inflatsioonimäär 9. Nominaalne intressimäär suureneb kui: rahanõudlus väheneb 10. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus raha pakkumist kuid ei muuda seda praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad 11
RP089 kuna Preatonil olid probleemid oma kodumaal Itaalias (lõpetamata kohtuprotsessid); siis Preatoni ähvardas müüa ära kõik oma kinnistud eesti kroonide eest (need kinnistud maksid aga nii palju, et ta võiks saada kogu eesti raha enda kätte). Siis Eesti Pank oli sunnitud talle luba anda oma panga Eestis asutamiseks (Preatoni pank). Majanduse üldine seisukord sõltub oluliselt sellest kui efektiivselt liigub rahamass investoritelt neile ettevõtetele, kes paigutavad selle juba majandustegevusse. Suur osa vabast rahast liigub ettevõtjate kätte läbi rahaasutusteni. Kapitali liikumine tekitab aga finantsvarad ja finantskohustused: finantsvaradeks on raha, teiste ettevõtete väärtpaberid, igasugused finantsnõuded. Finantskohustused on firma võlgnevused kreeditoridele, kas võetud laenudena või tasumata arvetena. Finantsvarade liikumine toimub finantsturgudel, kus
Kui riigivõlg on suur võib riigi valuuta kaotada oma väärtust(kui rahaturud arvavad nii) Raha ja pangandus(109-116) Raha on väga likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel üldiselt aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Tahal on mitmed funktsioonid: · Vahetusvahend · Väärtusmõõt · Maksevahend · Akumulatsioonivahend Raha on bartervahetuse alternatiiv Bartertehingu korra vahetatakse kauou ja teenuseid omavahel. Rahapakkumine Rahamass on rahahulk ringluses, kuhu ei kuulu kommertspankades olevad summad.Rahapakkumise ameltikukt mõõduks on rahaagregaadud. Eestis: · MI-ehk kitsas rahapakkumine = sularaha majanduses + residentide nõudmiseni rahahoiused ehk jooksvad arved kommerstpankades. Mi vastab kõige täpsemini raha teoreetilisele definitsioonile, kuna kõiki tema komponente kasutatakse ja aktsepteeritakse maksete tegemisel
Monetarismi tähtsaim teoreetik oli Chicago ülikooli majandusprofessor Milton Friedman, kes väitis, et riik ei tohi majandust mõjutada teisiti kui üksnes ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel. Riigi majanduspoliitika eesmärk ei pea olema tööpuuduse vähendamine, mida olid taotlenud keinsianistid, vaid võitlus inflatsiooniga. Et inflatsioon tuleneb rahamassi liiga kiirest kasvust, siis on riigipanga ülesanne rakendada jäika rahanduspoliitikat, s.t. hoida rahamass suhteliselt konstantne. Ka peab nõudmine välja kujunema vastavalt pakkumisele. Riigi ülesandeks on töö ja kapitali pakkumise stimuleerimine. Selleks tuleb langetada makse, sest kõrged maksud vähendavad inimeste soovi rohkem tööd teha ja teenida. Maksude langetamise tagajärjel jääb ettevõtjatele ja tarbijatele rohkem raha, mistõttu majandustegevus elavneb ja riik saab maksude vähendamisest kaotatud tulu kätte maksude hulga suurenemisest
praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad 6. Nominaalne intressimäär suureneb kui: rahanõudlus väheneb 7. Ex ante reaalne intressimäär on võrdne nominaalne intressimäär: „miinus“ oodatav inflatsioonimäär 8. Kvantitatiivne rahateooria eeldab, et: raha ringluskiirus on konstantne 9. Kui toodete ja teenuste keskmine hind majanduses on 10 rahaühikut ning majaduses on raha 200000 rahaühikut, siis reaalraha kogus (reaalne rahamass) on: 20000 10. Raha tuluringluskiirus on määratud võrdusega: M•V = P•Y 11. Milline järgnevatest näidetest vastab kõige tõenäolisemalt hüperinflatsioonile? aastane üldise hinnataseme tõus on üle 300 protsendi 12. Nominaalne intressimäär suureneb kui: rahanõudlus väheneb 13. Kui valitsuse võlakirjade reaalne tulumäär on 3 protsenti ning oodatava inflatsioonimäär on 4 protsenti, siis raha hoidmise (alternatiiv)kulu on: 7 protsenti
turuväärtus kallineb liialt, siis võib osaliselt kaduda turuhuvi nende vastu. Splittimise eesmärgiks on tõsta aktsiate kaubeldamist turul. Ettevõte ja finantsturg 2 Iga ettevõte tegutseb teatud finantskeskkonnas ja reeglina allub ta selle keskkonna mõjule kuna keskkond on ettevõttest tugevam. Majanduse üldine seisukoht sõltub sellest kuidas liigub rahamass ettevõtete ja organisatsioonide vahel. Mida effektiivsemalt liigub kapital nendelt kellel on selle ajutine ülejääk neile kes on ajutises deffitsiidis, seda mõjusamalt toimib majandussüsteem. Suur hulk rahast liigub spetsialiseeritud rahaasutuste kaudu kes tegutsevad finantsvahendajatena. Kapitali liikumine aitab kaasa finantsvarade ja finantskohustuste tekkeks. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete väärtpaberid ja erinevad
¤preestrite aususesse usuti (usaldus), ¤ usutegelaste seas oli levinud ka kirjaoskus, mis võimaldas raha hoiustamisega tekkivaid võla ja omandisuhteid kirja panna. Hiljem kujunes ta kõrvaltegevusest elukutseks ehk äriks omaette. Kui panku tekkis palju siis ei olnud enam mõtet raha füüsiliselt ühest pangast teise viia, vaid hakati teostama sularahata arveldusi (pangad hakkasid ise ka raha looma). Rahamass ei sõltunud enam kullakaevanduste toodangust, vaid pangandus hakks ka ise raha nn. looma ja ringluses olevat rahamassi (rahapakkumist) kasvatama. Seega tänapäeva mõistes pangad hakkasid tekkima 14. Ja 15. Saj. Itaalia kaubalinnades (Veneetsias, Genuas). Pankade edaspidine arng on toimunud pangateenuste mitmekesistumise suunas. 16. Ja 17. Saj. tekkisid Itaalis, Madalmaades ja Saksamaal ziiropangad, mis võtsid vastu
12 ·Rahalise stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust, mis sisuliselt näitab ka raha ostujõu säilimist. Hinnatase pole otseselt kontrollitav Keskpangal tuleb enamasti keskenduda mõne niisuguse näitaja mõjutamisele, mis asub keskpanga otseses mõjuväljas oleva raha- ja valuutaturu ning rahapoliitika lõppeesmärgi vahel. Vaheorientiiridena kasutatakse selliseid näitajaid, nagu rahamass, laenumaht, intressitase ja vahetuskurss. Vahetuskursi juhtimine Vahetuskursi rolli on riigid oma rahapoliitika kujundamisel käsitlenud mitmeti. Ühed on seda pidanud täielikult vabaturu nähtuseks, mille väärtuse kujundamise peab jätma turu meelevalda. Teistes riikides on vähemalt teatud ajajärkudel vahetuskursi riiklikku reguleerimist peetud majanduse konkurentsivõime parandamise vahendiks. Seotud vahetuskurss
täpsemalt kaupade eest maksta. Kuni 19.saj.lõp. kasutati kullastandardisüsteemi – raha oli vahetatav kulla vastu. See süsteem hakkas lagunema 1.ms. ajal, kuna kadus ära ühtne valuuta ja hakati maksma kullaga ning kullavarud kadusid. Valuutakomiteesüsteem - Toimis siis kui Eestis oli oma raha(kroon) - koduvaluuta seoteakse mingi teise tugevama valuutaga. Seotakse fikseeritud, jäiga kursiga. - kogu ringlusesse suunatud rahamass peab olema tagatud keskpangas valuuta või väärismetalli reserviga - omane väikeriikidele Tänapäeval kasutatakse enamikus riikides paberraha ehk kupüüre või münte. Nad on rahamärgid või kaupa esindav raha. Rahamärgid on, kas väikese omaväärtusega või praktilise väärtuseta rahatähed. Rahamärkide väärtus tuleneb oluliselt nende ostujõust. Seaduslik ja muu maksevahend Kuni 20.saj. alguseni mõisteti rahana ringluses olevat paberraha ja münte. Hakkab tekkima raha
= toodang vahetarbimine = lisandväärtus + netotootemaksud = lõpptarbimiskulutused + kapitali kogumahutus põhivarasse + varude muutus + eksport import = hüvitised töötajatele + põhivara kulum + netotootemaksud + tegevuse ülejääk Hüperinflatsioon on olukord, kus inflatsioonimäär on väga kõrge. Vastava valdkonna tuntud teadlane Philip Cagan on selle alampiiriks pakkunud 50 protsenti kuus. Hüperinflatsiooni korral kasvab hüppeliselt ringluses olev rahamass, mida kogu aeg lakkamatult juurde trükitakse. Inimesed proovivad ostud teha kohe pärast raha kättesaamist, vältimaks edasist väärtuse vähenemist, ning nende säästud muutuvad väärtusetuks. Hüperinflatsioonid on tavapärased riigis valitseva korralageduse puhul, mis võib tuleneda sõdadest, poliitilisest ebastabiilsusest ja muudest suurtest probleemidest ühiskonnas. Hüperinflatsioon, eriti selle tipphetk, ei ole üldiselt pikaajaline.
ning kujundavad turunduse võimalusi ja ohte, faktoreid ei saa firma kontrollida ega muuta, kuid võib neid tunnetada ja enda huvides ära kasutada. Jagatakse 6 osaks: · demograafiline analüüsitakse keskmise eluea, sündivuse, rahvastiku kasvu, perekonnakorralduse jne abil. nihked muudavad firmade tegevussfääre ja tulusid, turgude mahtu ja struktuuri, riigi töökohtade paiknemist jne. · Majanduslik teguriteks rahvamajanduse kogutoodang, rahamass, inflatsioon, intressimäärad, defitsiit, energiaallikad ja kulutuste tase, tööpuudus ja kaubanduseeskirjad. Oluline üksikisiku ja perekonna kogusissetulek, sest see määrab turgude üldise potensiaali. Energiaprobleemidest väljatulemiseks peab energiat käsitlema mitte eesmärgi, vaid vahendina. Eelduseks on kokkuhoid. · Ökoloogiline tegurid on looduskeskkonna kaitse, jäätmetöötlus, ,,roheline" avalik arvamus, toodete ohutus, todete pakendamine
annaabi.ee 
