382121212 #REF! #NAME? (2- 3- - ) , (). 1. Nimi, Perenimi, Palk Amet ( ), 500 eur. , . 2. kood, Nimi Perenimi, . 3. Nimi , . Valik. Kood Nimi Perenimi Osakond Amet Palk 46806130216 Anu Kask Raamatupidamine raamatupidaja 325 36512120217 Aavo Kasesalu Plaaniosakond juhataja 550 36610031217 Jüri Tamm Tootmisosakond juhataja 570 47605200217 Tiina Paju Juhatus sekretär 250 36909230216 Eino Saar Finantsosakond juhataja 600 46304070216 Laine Lepp Raamatupidamine raamatupidaja 350 36411090217 Tiit Lepik Raamatupidamine pearaamatupidaja 700 37411030216 Riho Kuusk Tootmisosakond puusepp 400
OÜ KARU KOOGID AS VALMAR Teie 31.01.2013 1/20 Tootmisosakond Lai 11 Meie 19.01.2013 13/29 21000 RAKVERE Raamatupidamises vajaminevate materjalide tellimine Lugupeetud tootmisdirektor Soovime tellida juurdelisatud näidiste järgi valmistatud: käibedeklaratsioon 1000 tk kontoristid 2000 tk kassaraamat 1000 tk pearaamat 1000 tk maksudeklaratsioon 230 tk Triin Samra Juhataja Mare Taar 632 271 [email protected]
Firma struktuur: Inimesed on jagatud osakondadesse, et organiseerida töö jaotust ja töö suundumust. Eriti tähtsal kohal on insenerid, kes toote üldse disainivad. Kui teeb vea näiteks inimene, kes kalibreerib masina valesti on toote kadu väiksem, kui siis kui insener on disaininud toote valesti ja praagi protsent on 100% Ülesanded: Juhataja hoiab kõike kontrolli all Müügiosakond tegeleb turundusega ja turu uuringutega Tootmisosakond toodab tooteid. Kvaliteediosakond kontrollib toodete nõuetele vastamist ja üldist töökõlblikust. Eksperimentaalosakond tegeleb uute lahenduste välja töötamisega (tekiks hiljem kui firma toob juba kasumit sisse) Pakkimisosakond on üsna enesest mõistetav. Logistika- ja ostu osakond tegeleb komponentide jms ülevaatega/tellimistega jne. Tootmise eeldused oleks: • Sobivate komponentide valimine. Komponente tuleb valida mitme erineva faktori põhjal
(2x) kululiikide arvestuses, kulukoht, püsikulud (2x), mittetootmislikud kulud. 16. Kuluobjektiks toidukauplustes on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - piim - kaubakulu - müüjate töötasu - kaupade soetusmaksumus - salatite osakond - juhataja töötasu - ostutegevus - hulgiostjad - uue jogurti tutvustamise projekt 17. Kulukohaks saapavabrikus on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - saabas - tootmisosakond - saabaste materjalikulu - uue saapa juurutamise projekt - vabriku juhataja töötasu - toodetud saabaste arv - palgakulu - materjalide soetusmaksumus -IT osakond - amortisatsioon - võetud laen summas 500 000 kr - ostutegevus 18. Kululiigiks Sotsiaalministeeriumis on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - personalikulu -väljamakstud toetus - Tervisekaitseinspektsioon - majandamiskulu - peretoetused - amortisatsioon - pensionide väljamaksmine 19
2018-2019 Ettevõte plaanib tootma kasumit, 10% aastas 2020-2021 Ettevõte plaanib veel suurendada oma tootmist ja ehitada juurde üks tootmishoone. Uus tootmishoone Kahekorruseline, 2500 m2 , 5 tootmisliini, 1 kaubaladu 6 Turunduse organisatsioon Ettevõttes on eraldi osakonnad, kus kõik suhtlevad omavahel ja arutavad koos tähtsaid küsimusi ning langetavad koos otsuseid, arvestatakse kõikide mõtete ja ideedega. Tootmisosakond toodab turule tooteid. Reklaami, müügi ning hinnapoliitikaga tegeleb teine osakond. Toodete arendamise ja turu-uuringutega tegeleb kolmas osakond. Igal osakonnal on oma juht, kelle poole saab iga töötaja oma probleemiga või murega minna. Kui osakonnajuht ja töötaja ei saa probleemi lahendatud siis tuleb osakonnajuht ja töötaja firmadirektori juurde ning nad leiavad omavahel kompromissi. Ettevõte teeb oma töötajatele firmasiseseid soodustusi ning annab tublimatele preemiaid
· vastutuse probleem 2) JAOTUS EESMÄRKIDE, TULEMUSTE ALUSEL Igas osakonnas on endal olemas eelmises punktis nimetatud allüksused: JALATSIVABRIK KINGATSEHH SAAPATSEHH SUSSITSEHH varustamisosakond varustamisosakond varustamisosakond planeerimisosakond planeerimisosakond planeerimisosakond tootmisosakond tootmisosakond tootmisosakond turustamisosakond turustamisosakond turustamisosakond reklaamiosakond reklaamiosakond reklaamiosakond Avalik juhtimine toimub erinevate funktsioonide dubleerimine. Suure ettevõtte puhul ei ole see probleemiks. tekivad konfliktid allüksuste ja terve organisatsiooni eesmärkide vahel
üleolekuga, olles veendunud, et hea toode müüb ennast ise Ostu(varustus)osakonna ülesandeks on materjalide, detailide ja pakendite õigetes kogustes (laokulude vähendamiseks) ja soodsa hinnaga (omahinna alandamiseks) hankimine. Varustajad püüavadki sellistest kriteeriumidest lähtuvalt oma tegevust arendada. Tehnoloogiaosakond tegeleb toodete valmistamise metoodika väljatöötamisega. Nende tulemusi hinnatakse madalate kulude, valmistamise lihtsuse ja toodangu kvaliteedi järgi. Tootmisosakond on huvitatud tootmistsükli sujuvast kulgemisest, ühe tootevariandi pikaajalisest valmistamisest ja erinevate variantide minimaalsest arvust. Finantsosakond on harjunud täpselt seostama kulusid ja tulusid. Mikrokeskkond: Tarbijad Tarnijad Vahendajad Konkurendid Huvigrupid Makrokeskkond: Majanduslik Juriidlis-õiguslik Demograafiline Kultuuriline Tehnoloogiline Looduslik 7. Ettevõttesisene turunduskeskkond
spetsialistid, eksperdid, vahendajad. Esmane info on vajalik, kui teisesest infost ei piisa turundusotsuste langetamiseks. Teisene info on olemasolev informatsioon, mida ei ole kogutud spetsiaalselt käsiloleva probleemi lahendamiseks, vaid muudel eesmärkidel. See ei ole kellegil varem kogutud, töödeldud, avaldatud ning on kättesaadav paljudele. Teisene info jaguneb sisene ja väline info. Ettevõttesisesed allikad: finantsallikad, turustusosakond, teenindusosakond, tootmisosakond. Ettevõttevälised allikad: tarnijad, vahendajad, konkurendid, tarbijad, info-ja nõustamisfirmad. 7. Algandmete kogumise meetodid Küsitlus(otsene intervjuu, postiküsitlus, telefoniküsitlus), vaatlus, eksperiment 8. Turundusmeetmestik J. McCarthy 4 P mudel : 1. Toode 2. Hind 3. Turustus 4. Toetus 9. Toote määratus, olemus ja tasandid Toote all mõistetakse kõike seda, mis võib rahuldada turu vajadusi ja soove. Tooted võivad
Turundusmeetmestik? (klassikalise turundusmeetmestiku 4 komponenti: toode, hind, jaotus, edustus) Õpik lk 18 4.Turunduse võimalikud rollid ettevõttes. 5.Turundusosakondade juhtimisstruktuurid. 6.Ettevõttesisene keskkond: struktuur, probleemid, probleemide juhtimine. Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad . (Müügi- ja turundusosakond, finantsosakond, ostuosakond, tootmisosakond, teadus-ja arendusosakond) 7.Vahendajate liigid ja tegevused. 8.Turu mõiste, määratlemine ja liigid. 9.Konkurentide liigitamise erinevad tasandid. ????? (õpik lk 74-75) 1)Vahetud konkurendid (Ettevõtted, kes pakuvad samasuguseid tooteid samasuguste vajadustega tarbijatele) 2)Kaudsed konkurendid (Pakuvad erinevatele tarbijatele vormilt või funktsioonilt sarnaseid tooteid. Nt lennukirehv vs autorehv)
Kulutuste põhjendamine. Turundus paindlikum, teeb kliendile allahindlust, et tulevikus tulusid suurendada. Seob kliendi pikemaks ajaks. Ostuosakond- liigne tähelepanu hinnale. Ostud peaks olema suuremahulised standardsed, harvad materjaliostud. Tagaks madala ostuhinna. Turundus- kvaliteetne toormaterjal. Toodete diferentseerimine. 4 Tootmisosakond: toota pikka aega, suures mahus ühte ja sama asja katkestamata. Tootmisele meeldiks toota massile, mitte täita erinevate klientide isesuguseid tellimusi. Turundajad- erisugused tooted lühikese ajaga. Tooteid muuta aeg-ajalt, et klient oleks huvitatud. Makrokeskkond: Makrokeskkonna moodustavad laiemad, mikrokeskkonda mõjutavad jõud, milleks on demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond.
Ettevõtteväline turunduskeskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. Ettevõte saab mikrokeskkonda mõjutada, kuid makrokeskkond mõjutab ettevõtet. 8. Ettevõttesisene turunduskeskkond Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Peale turundusosakonna kuuluvad ettevõtte sisemisse turunduskeskkonda veel finantsosakond (raamatupidamine), ostuosakond, müügiosakond, tootmisosakond, teadus- ja arendusosakond, tippjuhtkond. Finantsosakond- vajab raha planeerimist võimalikult vara. Nõuab kulutuste põhjendamist, ülevaadet kuludest, huvituvad standardsest hinnakujundusest. Ostuosakond- tähelepanu hinnal, võimalikult suured, standardsed ja harvad materjalide ostud. Mõjub ohtlikult ettevõtte paindlikkusele ja kohanemisele turu muutustega. Tootmisosakond- meeldiks toota pikka aega ja suures mahus ühte ja sama asja, sealjuures
Selgub, et majutus- ja toitlustusvaldkond on kehvemas olukorras kui teiste valdkondade ettevõtted keskmiselt. 17. Finantskirjete prognoosimise meetodid - Finantskirjete prognoosimise meetodid Võtta aluseks mineviku finantsaruanded ja prognoosida nende seoste kaudu tulevikku. Finantsplaanide tegemisest peaksid osa võtma kindlasti ka mitmed ettevõtte allüksused: müügiosakond peab vaatama müügimahtusid ja kliente, ostuosakond arveldusi kreeditoridega ja sisseostude maksumusi, tootmisosakond planeerima varusid. 18. Kasumieelarve skeemide erinevused - Vastavalt kasumiaruande skeemile 2 liigendatakse kulud lähtudes nende funktsioonidest ja kulukohtadest: tootmis- (otse- ja üld-), turustus- ja üldhalduskuludeks. Lisaks muidugi finantstegevusega seotud kulud, aga nende osas on skeem 1 ja 2 identsed. Skeem 2 puhul kantakse otsekuludesse vaid müüdud toodangu kulu (COGS). Selle hulgas on lisaks ka see osa põhivara kulumist, mis kasutatakse otseselt toodete/teenuste müügiks.
või hoopis näiteks 600 tundi. Kasutades sel viisil arvestatud kulumäära muudetakse IT osakonna püsikulud tootmisosakondades muutuvateks kuludeks, mis võib omakorda kaasa tuua olukorra, kus tootmisosakonnal on kasulikum IT teenus sisse osta mõnelt väliselt pakkujalt. Oletame, et on väline pakkuja, kelle hind jääb alla 450 € kuid on rohkem kui 200 €. Sellisel juhul 23 tootmisosakond vähendab oma kulusid kui ostab teenuse odavama hinnaga sisse, kuid ettevõtte kulud tervikuna suurenevad. Näiteks tootmisosakond ostab teenuse sisse hinnaga 360€ tund tingimusel kus IT osakonnas on vaba võimsust. Lühiajalises perspektiivis tekitab see ettevõttele tervikuna juurde 160€ lisakulu tunni kohta, sest lisaks 200 € muutuvkulule makstakse välisele pakkujale juurde 160€ samal ajal kui oleks sama teenust võimalik tellida ka ettevõtte seest.
turunduskeskkonna suhtes ennetava, mitte tagantjärele targutaja roll. Selleks on tarvis teada, mida täpsemalt peetakse silmas ettevõtte turunduskeskkonna all. Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Peale turundusosakonna kuuluvad ettevõtte sisemisse turunduskeskkonda veel: finantsosakond (raamatupidamine); ostuosakond; müügiosakond; uurimis– ja arendusosakond; tootmisosakond; tippjuhtkond jne. Nii ettevõte kui ka teised ettevõtte mikrokeskkonda kuuluvad turuosalised tegutsevad suuremate jõudude meelevallas, mis annavad ühelt poolt nii võimalusi kui ka kujutavad endast ohte. Seda nimetatakse turunduse makrokeskkonnaks. Makromajanduslike väliste teguritena käsitletakse järgmisi keskkondi: demograafiline – tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega suuruse, rahavastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt;
ettevõtte sisestest ja välistest allikatest. Vahel võib see olla probleemi lahendamiseks piisav. Eriuurimus seisneb süstemaatilises andmete kogumises spetsiifilise probleemi kohta (primaarsed andmed). Andmete töötlemine ja analüüs, oluliste seoste väljatoomine. Järelduste ja soovituste väljatöötamine. Siseinfo allikad: ettevõtte aruandluse andmed (bilanss, käive, tulud, kulud), tootmisosakond (tootmismahud, laoseisud), turustusosakond, sh eriti müügipersonal (ostjate ja konkurentide reageeringud, vahendajate hinnangud), teenindusosakond (ostjate rahulolu, probleemid). Välisinfo allikad: hankijad, vahendajad, tarbijad (mõelda nende stimuleerimisele), konkurendid (nende endised ja praegused töötajad, publikatsioonid neilt ja nende kohta, vaatlused, toodete analüüs, patenditeated), info- ja nõustamisettevõtted, ajakirjandus, statistikakogumikud, omavalitsusorganid jne. 49
käsiloleva probleemi lahendamiseks, vaid muudel eesmärkidel. See on kellegi poolt varem kogutud, töödeldud ja avaldatud ning tehtud paljudele kätte saadavaks. Teisese info puhul pole vaja ligi pääseda nähtustele ega küsitletavatele. Kõige selle tõttu saavad teisest infot ka väiksemad ettevõtted. Teisene info jaguneb ettevõtte siseseks infoks ja ettevõtte väliseks infoks. Ettevõttesisesed allikad: · finantsosakond (bilanss, käive, tulud, kulud); · tootmisosakond (tootmismahud, laoseisud, vabad võimsused); · turustusosakond (ostjate ja konkurentide reageeringud); · teenindusosakond (ostjate rahulolu, probleemid). Ettevõttevälised allikad: · tarnijad ja vahendajad; · konkurendid (toodete analüüs, publikatsioonid nende kohta, vaatlused); · tarbijad; · info- ja nõustamisfirmad. 4.3. Turundusuuringute jagunemine a) Turundusmeetmetega seotud uuringud: · toote uuringud; · hinna uuringud;
Tarbijad: *lõpptarbija *ettevõtteturg *vahendajate turg *valitsuse turg *rahvusvaheline turg Vahendajad: *finantsvahendajad *turundusvahendajad *logistika institutsioonid *turundusteenuste agentuurid 9. SWOT analüüs: firma sisekeskkond: tugevus ja nõrkus; väliskeskkond: võimalused ja ohud Firma sisekeskkonna moodustavad erinevad struktuuriüksused, mis arendavad tihedat koostööd tarbijate vajaduste rahuldamisel. *uurimuste ja tootearendusosakond *ostuosakond *tootmisosakond *finantsosakond Väliskeskkond: konkurentsid (üldine, kaudne, lähedane, vahetu). Turuuuring tähendab plaanipärast informatsiooni kogumist, süstematiseerimist ja analüüsi spetsiifiliste probleemide kohta, mis on seotud kaupade, teenuste, organisatsioonide, isikute, kohtade ja ideede turundusega. Kriteeriumid: paindlikkus, tõestus, täielikkus, õigeaegsus, mugavus, rentaablus, avalikud allikad, müügipersonal, turunduspartnerid, spetsialiseeritud allikad
loobuma, kuna polnud seda kuskil hoida. Turundusosakond, kus töötasid vahvad poisid, endised reklaamiagentuuri loovtöötajad, oli võtnud eesmärgiks muuta firma imagot, et seeläbi toetada müüki ja muuta firma müügiinimeste tegevus efektiivsemaks. Selleks otsustati tavapärane ratsionaalne reklaam asendada veidi filosoofilisema ja kunstilisemaga. Tulemuseks huvitavad, konkurssidel auhindu saanud reklaammaterjalid, kuid paraku firma klientidele harjumatud või arusaamatud. Ka tootmisosakond andis oma panuse kulude kokkuhoiuks. Uus tootmisliin, mis just oli täisvõimsusel tööle saadud, pidi tehtud investeeringud tagasi teenima. Seega polnud võimalik ka masinaid enam ümber seadistada väiksemate ja erinevamate partiide toomiseks. Kõik olulised osakonnad andsid oma panuse kulude kokkuhoiuks, kuid.... Kuigi selles firmas olid inimeste omavahelised suhted head, seal koostöö siiski ei toiminud. Igal allüksusel olid omad
innovatsiooni - eristumine toodetes/teenustes ja nende omadustes; esimesena turulejõudmine suhteid - koostöö klientide, partnerite või isegi konkurentidega läbi teadmise ja kogemuste jagamise · Ärifunktsiooni mõiste Organisatsioon täidab oma eesmärke teostades ärifunktsioone ja protsesse. Ajalooliselt on organisatsioonide ülesehitus funktsioonipõhine, kus igat konkreetset ärifunktsiooni täidab vastav osakond (raamatupidamisosakond; transpordiosakond; tootmisosakond jne). Kaasajal on suunaks organisatsioonide muutumine äriprotsessikeskseks, kus organisatsioon on üles ehitatud klientide vajaduste rahuldamise protsesside keskselt. Klientide vajaduste rahuldamisprotsessiks on tavaliselt tellimuse täitmisprotsess, mille raames teostatakse erinevaid ärifunktsioone. Ärifunktsiooni (business function) saab defineerida kui organisatsiooni ühe ametikoha või
Administratsioon 3 750 114 21 Müügiosakond 5 1250 140 10 Tootmisosakond 25 7500 670 380 Ladu 7 1750 196 154 Puudumiste vähendamine ja ennetamine 1. Töötajate väärtushinnangute ja pühendumuse analüüs – töötajate väärtushinnangud mõjutavad
3. Eriuurimus (primaarse e esmase info kogumine). 4. Andmete töötlus ja analüüs. 5. Lahenduse, soovituste väljatöötamine. Info allikad: Teisene info Firma sisene Firma väline Esmane info: Küsitlus Vaatlus Eksperiment Siseinfo allikad: ettevõtte aruandluse andmed (bilanss, käive, tulud, kulud), tootmisosakond (tootmismahud, laoseisud), turundusosakond, sh eriti müügipersonal (ostjate ja konkurentide reageeringud, vahendajate hinnangud), teenindusosakond (ostjate rahuolu, probleemid). Välisinfo allikad: hankijad, vahendajad, tarbijad (mõelda nende stimuleerimisele), konkurendid (nende endised ja praegused töötajad, publikatsioonid neilt ja nende kohta, vaatlused, toodete analüüs, patenditeated), info- ja nõustamisfirmad, ajakirjandus, statistikakogumikud, omavalitsusorganid jne.
3. Eriuurimus (primaarse e esmase info kogumine). 4. Andmete töötlus ja analüüs. 5. Lahenduse, soovituste väljatöötamine. Info allikad: Teisene info Firma sisene Firma väline Esmane info: Küsitlus Vaatlus Eksperiment Siseinfo allikad: ettevõtte aruandluse andmed (bilanss, käive, tulud, kulud), tootmisosakond (tootmismahud, laoseisud), turustusosakond, sh eriti müügipersonal (ostjate ja konkurentide reageeringud, vahendajate hinnangud), teenindusosakond (ostjate rahuolu, probleemid). Välisinfo allikad: hankijad, vahendajad, tarbijad (mõelda nende stimuleerimisele), konkurendid (nende endised ja praegused töötajad, publikatsioonid neilt ja nende kohta, vaatlused, toodete analüüs, patenditeated), info- ja nõustamisfirmad, ajakirjandus, statistikakogumikud, omavalitsusorganid jne.
Arvestussüsteemi Tegevusedukuse Tegevusedukuse Tegevusedukuse Tegevusedukuse muud mõjurid muud mõjurid muud mõjurid muud mõjurid poolt kulude kõrval tulude kõrval kasumi kõrval investeeringu- mittemõõdetavad rentaabluse kõrval Vastutused: ● tootmisosakond - mitte ületada toodete põhimaterjali koguseid ja töötunde ühiku kohta normidega võrreldes, mitte ületada lisakulusid eelarvega võrreldes; ● hankeosakond - tagada tootmismaterjalide hanked eelarvestatud hindadega või soodsamalt; ● müügiosakond - tagada toodete müük eelarvestatud mahtudega (etteantud ressursikulu piires); ● turundusosakond - teostada toodete tutvustusi (läbiräägitud mahtudes, mis peab tagama piisava
müüb ennast ise Ostu(varustus)osakonna ülesandeks on materjalide, detailide ja pakendite õigetes kogustes (laokulude vähendamiseks) ja soodsa hinnaga (omahinna alandamiseks) hankimine. Varustajad püüavadki sellistest kriteeriumidest lähtuvalt oma tegevust arendada. Tehnoloogiaosakond tegeleb toodete valmistamise metoodika väljatöötamisega. Nende tulemusi hinnatakse madalate kulude, valmistamise lihtsuse ja toodangu kvaliteedi järgi. Tootmisosakond on huvitatud tootmistsükli sujuvast kulgemisest, ühe tootevariandi pikaajalisest valmistamisest ja erinevate variantide minimaalsest arvust. Finantsosakond on harjunud täpselt seostama kulusid ja tulusid. Mikrokeskkond: · Majanduslik · Tarbijad · Juriidlis-õiguslik · Tarnijad · Demograafiline
Ettevõtte struktuur- ametikohtade ja allüksustevahelisi seosed. Ettevõtte struktuur kujundatakse detsentraliseerimise käigus- otsustamisvabaduse andmine alluvatele. Kooskõlas ettevõtte struktuuriga seostatakse omavahel: · tulemusüksus · konkreetne tulemusüksuse eest vastutav töötaja · ning sellest lähtudes kujundatakse vastutuskeskused (nt osakonna juhataja vastutuskeskus on terve tootmisosakond) Vastutusarvestuse süsteem peab looma kontrollaruanded, mis peegeldavad võimu otsustusvabadust ettevõttes. Vastutuskeskused (org lüli) liigitatakse vastavalt vastutuse mahule: kulu-, tulu-, kasumi- või investeeringukeskusteks Kulukeskus: vastutusüksus, kuhu koonduvad kulud ja selle juht vastutab üksnes selle allüksuse kulude eest. Osakond võib olla üks kulukeskus või hõlmata mitut kulukeskust (erinevad tootmisliinid).
Raportite andmed konverteeritakse tabelarvutusprogrammi (tavaliselt Excel), andmeid töödeldes, seoseid ja valemeid kasutades leitakse tellimissagedused, tellimispartiide suurused, kasutus- ja reservvarude suurused jne. Andmed tellimuse koostamiseks võib anda tellimuse koostajale ka müügi- või tootmisosakond. Tellimuse koostamiseks on ettevõtetel tavaliselt olemas kindel tellimisvorm, kuid kunagi pole liiast (eriti ostutööd alustades) veenduda mõningates põhitõdedes. Eelkõige tuleks vältida tellimuste esitamist telefoni teel – need võivad hiljem põhjustada suurt segadust ja arusaamatusi.
annaabi.ee 
