Suuremate saavutuste puhul võiks ju ettevõte töötajaid suursugusemalt tunnustada( mõni eriti tähtis projekt). Eneseteostus vajadused Juht peab aitama Jacobil areneda, toetama tema eneseteostus vajadust. Tegelikult siiamaale jõudnuna on Jacobil eelnevad vajaduste tasemed rahuldatud ning eneseteostus vajadus tekib juba iseenesest soov suuta enamat, teadvustus sellest, milleks võimeline ollakse. HERZBERGI motivatsiooniteooria Herzbergi motivatsiooniteooria kohaselt tuleb kõrvaldada rahuolematus e hooldavad tegurid ( töötasu, tööturvalisus, töötingimused, töökultuur, inimestevahelised suhted, juhtimise kvaliteet jne...).Nende tegurite puudumine või madal tase põhjustas rahulolematust, kuid nende olemasolu ei tõstnud töötajate motivatsiooni. Siin tulevad mängu motivatsioonifaktorid, mille puudumine ei pruugi töötajaid veel rahulolematuks muuta, kuid nende olemasolu oli kahtlemata motiveeriv.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONI TEOORIAD PERSONALIUURINGUTES Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Töörahulolu ja motivatsiooniteooriad........................................................................... 4 1.1. Abraham Maslow' motivatsiooniteooria................................................................ 4 1.2. Frederick Irving Herzbergi kahe faktori teooria.....................................................6 1.3. David McClellandi õpitud vajaduste teooria.......................................................... 9 2. Personaliuuringud ja nende seos töörahulolu ja motivatsiooniteooriatega.................12 Kokkuvõte.........................................................................................................
1) Füsioloogilised vajadused 2) Psühholoogilised vajadused 3) Sotsiaalsed vajadused Enamasti mõjutavad inimest siiski mitu vajadust või motiivi korraga ning peamist tegutsemapanevat jõudu on raske kindlaks teha. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Motivatsiooniteooria Kõige tuntuma motivatsiooniteooria loojaks oli Ameerika psühholoog Abraham Maslow (1.04.19088.06.1970). Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Inimvajaduste hierarhia kontseptsioon Inimvajaduste hierarhia kontseptsioon näeb välja selline: füsioloogilised vajadused turvalisusvajadus armastus ja kuuluvusevajadus tunnustusvajadus eneseteostusvajadus Küsimusi? Aitäh kuulamast!
.........................................................................................8 Haapsalu 2009 Motivatsioon inimeste vajadused jagunevad.....................................................................9 motivatsiooniteooriad...............................................................................................9 maslow motivatsiooniteooria..............................................................................10 freudi motivatsiooniteooria...........................................................................11 - 12 herzbergi motivatsiooniteooria........................................................12 põhivajaduse rahuldamine......................................................................12 sisemine ja välimine motivatsioon......................................................
VALE (ka rühma mitte kuuludes, saab mõjutada nii positiivselt kui negatiivselt) Pereelu tsükli järgi ei ole võimalik prognoosida tarbija ostukäitumist VALE Võrdlusrühma mõju tarbija käitumisele tugevneb koos toote "sotsiaalse nähtavuse" kasvuga ÕIGE Sotsiaalset klassi iseloomustab ühesugune väärtushinnang, huvid ja käitumine ÕIGE Maslow hierarhia kõrgemate astmete vajaduste rahuldamiseks on rohkem võimalusi kui madalamate astmete puhul ÕIGE Herzbergi motivatsiooniteooria tõlgendab inimese käitumist lähtudes rahulolufaktoritest ÕIGE Funktsionaalne risk tuleneb sellest, et toode võib osutuda kasutajale ohtlikuks VALE Sotsiaalne risk väljendub kartuses, et toode ei leia teiste silmis heakskiitu ÕIGE Psühholoogiline risk seondub hirmuga, et toote võib kahjustada omaniku mainet ÕIGE Kompleksne ostukäitumine esineb kõrge ostuosaluse ja alternatiivsete tootevariantide eristamise puhul ÕIGE
Kt küsimused 1. Mis on suhtlemine? 2. Suhtlemise põhitunnused (4tk) 3. Kuidas toimub käitumise õppimine? 4. Mis on motivatsioon? 5. Kirjelda motivatsiooniteooria ajaloolist arengut, suunad. 6. Kirjelda suhtlemisakti etappe (4tk)? 7. Millest sõltub teise inimese tajumine? 8. Millised on mõjutamise eesmärgid? Kodune töö Vasta küsimustele: 1. Mis on grupi sotsiaalpsühholoogilised tunnused (4) 2.Millised on grupi toimimise ülesanded? 3.Kuidas mõistad staatuse ja rolli omavahelisi seoseid? 4.Grupisuhete arengus eristatakse erinevaid etappe. Kirjelda. 5. Missugusele etapile on kõige iseloomulikum
hästi hakkama saanud. Oma olemuselt on ta olnud korrektne, aus, otsekohene ja hea huumorimeelega. Ulla on muutunud kurvaks, hajameelseks ja kergesti ärrituvaks ning töös on ette tulnud vigu. Tal puudub igasugune enesemotivatsioon. Selle tõttu on vaja tõsta tema meeleolu, keskendumisvõimet, aktiivsust ning närvilisuse peaks asendama rahulikkusega. Tema rahulolematust on vaja vähendada ja ühtlasi tõsta rahulolu (Frederick Herzbergi hügieeni- ja motivatsiooniteooria). Probleemidega on vaja tegeleda seetõttu, et Ulla muutuks taas heaks ja kohusetundlikuks töötajaks, et tema töö oleks korras ning saaks toimida ühtne rahulolev kollektiiv. Motiveeritud ja rahulolev töötaja on organisatsioonis edasiviivaks ja toimivaks jõuks. Tõenäoliselt on Ulla käitumine ja olemus muutunud seoses laste lahkumisega kodust. Ta tunneb end üksikuna, väheväärtuslikuna, on rahulolematu ja mingil määral stressis.
erinevad vahendid oma eesmärgi täideviimiseks. Õpilase (õppe)edukus sõltub peamiselt kolmest tegurist: võimetest, motivatsioonist ning võimalustest. Õpimotivatsiooni mõjutavad kodune keskkond, vanemad ning sotsiaalsed suhted. Samuti mõjutavad õpilaste õpimotivatsiooni õpetajate suhtumine nende töösse, kui nad suhtuvad väga negatiivselt õpilastesse, siis nende õpimotivatsioon langeb(Herzbergi motivatsiooniteooria järgi). Õpilastes on võimalik tõsta õpimotivatsiooni huvitavate ja vaheldusrikaste tegevuste kasutuselevõttu koolis, kasutada nende individuaalseid võimeid, teadmisi ja oskusi õppetöös, anda õpilastele võimalus teha midagi olulist ja tunnustust väärivat. Samuti õpilaste edu korral neid tunnustada, anda õpilastele mõista kooli tähtsusest ning hariduse vajalikkusest ning kaasata neid otsuste langetamiseks.
saada. Täiskasvanud saavad aidata, kui ka ise vastavat emotsiooni näitavad või vastupidist. (Lapse kukkumine vanema reageering) MOTIVATSIOON 10. Mida tähendavad mõisted "motivatsioon" ja "vajadus"? Mille poolest need erinevad? Kirjeldage Maslow motivatsiooniteooriat. Milline vajadus on Maslow' hierarhias kõrgeimal kohal ja milles see seisneb? Nimetage veel vähemalt üks motivatsiooniteooria ja selle põhiidee. Motivatsioon üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb või tegutsemas hoiab. Teadvustatud protsess, inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav. Vajadus keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Maslow motivatsiooniteooria vajaduste hierarhia inimene püüdleb selle poole, et saavutada kõik, milleks tal ressursse jätkub.
Ehk siis, motivatsiooni uurimine peab olema osaliselt inimese lõplike eesmärkide, ihade või vajaduste uurimine. Alateadlik motivatsioon. Kuna kõik eesmärgid pole sageli teadvuses nähtavad siis oleme sunnitud tegelema ka kogu alateadliku motivatsiooni probleemiga. Psühhoanalüüs on tõestanud, et seos teadliku iha ja selle taga peituva lõpliku alateadliku eesmärgi vahel ei pruugi olla otsene. Seos võib nt olla negatiivne nagu see on vastutoime korral. Seega põhjendatud motivatsiooniteooria ei saa endale kuidagi lubada alateadliku elu eiramist. Inimihade ühisus. On tõestatud, et kõikide inimeste basaalsed või lõplikud ihad ei erine kaugeltki nii palju inimeste teadlikest igapäevastest ihadest. Selle põhjuseks on ka see, et erinevad kultuurid võivad pakkuda täiesti erinevat konkreetse iha rahuldamise viisi. Tihti on eesmärgid ise tunduvalt universaalsemad kui nende saavutamise viisid, sest saavutusviis erineb kultuuriti. Kuid selle põhjal saab järeldada
Ebavõrdsuse edasisel tajumisel inimese panus töösse väheneb ja võib lõppeda töölt lahkumisega. Autori arvates on ebaõigluse tunne üks tugevamaid demotivaatoreid. Kui inimesed tunnetavad tasude (palkade) ebaõiglust võrreldes tehtud tööpanusega, siis valivad nad vastavad kohanemistaktikad ning alahinnatuse tõttu vähendavad oma tööpanust. 2.Ootusteteooria, mille kohaselt on töötasu üheks töö eest loodetavatest tasudest. Ootuste teooria on motivatsiooniteooria mille järgi 1970-ndatel juhinduti, oli 1964. aastal Victor Vroomi sõnastatud ootuste teooria. Selle järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. See teooria rõhutab, et tähtis on töötajate usk sellesse, et nad suudavad jõupingutusi suurendada, usk sellesse, et jõupingutuste suurendamine annab parema tulemuse ja usk, et tulemuste paranemist märgatakse ning see toob soovitud tasu (Eero 2001).
.............................7 2.3.2 Hersey-Blanchardi situatiivne eestvedamisteooria........................................8 2.4 Motivatsiooniteooriad ......................................................................................... 8 2.4.1 Maslow vajaduste hierarhia...........................................................................8 2.4.2 McClellandi teooria.....................................................................................10 2.4.3 Herzbergi motivatsiooniteooria...................................................................11 KOKKUVÕTE............................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 13 2 SISSEJUHATUS Juhtimine on väga mitmekesine ja lai teema, sellele on pühendatud mitmeid teoseid, ajakirju, ajalehti
Essee Minu motivatsiooniteooria Koostaja: Maria Urbel Võiks öelda, et kõiki meie igapäeva tegemisi saab seletada motivatsiooni mõiste kaudu. Kõigile meie otsustustele ja tegevustele eelnevad teatud vajadused. Mida tugevam vajadus või tahe midagi saada või saavutada, seda tugevam on tõuge ja motivatsioon seda tõepoolest ka teha. Seni kuni vajadus pole rahuldatud, jääb inimene pinge seisu
ning tegutsemas hoiab. MOTIIV on üks kindel asjaolu, mis inimest tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused. VAJADUS – 1.)keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise puudujääk 2.) sisemine jõud, mis organiseerib taju, intellekti, tahet, tegevust ning muudab inimese ebasoovitavaid seisundeid soovitavate suunas. 3.) On organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks valmisoleku seisundi või mis väljendub püüdluses või otsingus millegi järele. Maslow motivatsiooniteooria põhialused • Holistlik lähenemine: motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa e ei ole genitaalset vajadust v kõhu vajadust (toit rahuldab John Smithi nälga, mitte tema kõhu nälga). Kui on nälg v kui inimene keskendunud näljatundele, siis muutuvad nt aistingud, mälu, tähelepanukorraldus, mõtlemise sisu jne. • Vahend ja eesmärk: meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui
Sissejuhatus psühholoogiasse (Videoloengutel põhinevad kontrolltööd moodles) Kontrolltöö 1: Motivatsioon 1) Kognitiivse dissonantsi teooria kohaselt....: võib inimesel olla kaks või enam vastuolulist motiivi 2) Kultuurilis-sotsiaalsed vajadused on ....: sotsiaalsed ja vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused 3) Motivatsioon on: üldisem asjaolude kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas 4) Maslow motivatsiooniteooria progressiooni printsiibi kohaselt on kõrgemate vajaduste rahuldamine võimalik ka juhul kui madalamad vajadused on täiesti rahuldamata Väär 5) Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadused on vajalikud ohu märkamiseks ja vältimiseks ning inimese arenemiseks. Õige 6) Kultuur ei mõjuta inimese sotsiaalseid ja intellektuaalseid vajadusi mitte mingil viisil. Väär 7) Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J
Tekkis eelmise sajandi keskpaigas (1950) Keskendutakse sellele, mis on inimeses valesti, kuidas arenevad inimese probleemid, häired. Emotsionaalne invaliid humanistide käsitlus inimesest, inimest peetakse automaatselt käituvaks robotiks. Inimlikkus - Käsitletakse normaalset tavalist inimest Humanistlik lähenemine on spontaanne, improvisatsiooniline, loomulik Humanistid on kuulsaks teinud Abraham Maslow, kes sündis Ameerikas (1908-1970). Maslow lõi motivatsiooniteooria vajaduste hierarhia. Kuni selle teooriani oli peamine teooria, et inimese põhiline motiiv on vältida negatiivset, millega Maslow polnud nõus ta rõhitas, et peab keskenduma positiivsele, millele inimene püüdleb: vajaduste püramiid: Potentsiaali teostamise vajadus Tunnustus vajadus
Tippjuhtimine juhtide tegevuse juhtimine. Seotud kõige üldisema ja põhimõttelisema suunamise ning kooskõlastamisena. Keskjuhtimine Spetsialistide tegevuse juhtimine. Strateegiast ja tegevuspoliitikast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine ning tulemuste kokkuvõtmine. Esmajuhtimine Tehniliste (esma)täitjate tegevuse suunamine ja tehtu ülevaatamine. Üksikasjaliste täidesaatva iseloomuga toimingute juhendamine ja kontrollimine. 7. Motivatsiooniteooria ja juhtimine. Kuidas on need omavahel seotud? 8. Strateegiline juhtimine. Milliseid oskusi peab juht strateegia kavandamisel omama? On kõikehõlmav laiahaardeline protsess, mille eesmärk on luua efektiivsed strateegiad ning need ellu viia. Juht peab peamiselt arvestama pikaajaliste eesmärkide prioriteetsust ressursside rakendamisel ja organisatsiooni arendamisel.(Strateegia peab aitama juhil vastata sellistele küsimustele: Kus on organ. Praegu? Milline tahab organ.
47) Kes on X ja Y teooria autor: a. Max Weber b. Rensis Likert c. Douglas McGregor (Juhan) 48) Arenguvestlusel selgub, et sulle alluv korstnapühkija ei ole motiveeritud sinu firmas töötama. Töötaja on raskesti asendatav ning hea edukusega. Palgad sinu asutuses on 20% kõrgemad kui teistel samas valdkonnas tegutsevatel firmadel. Samuti oled välja mõelnud lisa motivatsiooni paketi. Selgita, kuidas sa läheneksid probleemile Vroomi motivatsiooniteooria kohaselt. Võimalik vastus: Vroomi motivatsiooniteooria kohaselt ei vasta suure tõenäosusega motivatsiooni pakett töötaja tegelikele ootustele. Ehk siis töötaja vajadused on teised. (näiteks sina annad lisaraha ja saadad ujuma aga tema tahab juustusaia). Teooria kohaselt oleks mõistlik küsida, mis teda motiveerib ja siis seda võimalusel tagada. (Juhan) 49) Millest sõltub F. Hertzbergi kahe mudeli teooria järgi motivatsioon ja töörahulolu?
ÕIGE Pereelu tsükli järgi ei ole võimalik prognoosida tarbija ostukäitumist.VALE Võrdlusrühma mõju tarbija käitumisele tugevneb koos toote "sotsiaalse nähtavuse" kasvuga. ÕIGE Sotsiaalset klassi iseloomustab ühesugune väärtushinnang, huvid ja käitumine. ÕIGE Maslow hierarhia kõrgemate astmete vajaduste rahuldamiseks on rohkem võimalusi kui madalamate astmete puhul. VALE Herzbergi motivatsiooniteooria tõlgendab inimese käitumist lähtudes rahulolufaktoritest. ÕIGE Funktsionaalne risk tuleneb sellest, et toode võib osutuda kasutajale ohtlikuks. VALE Sotsiaalne risk väljendub kartuses, et toode ei leia teiste silmis heakskiitu. ÕIGE Psühholoogiline risk seondub hirmuga, et toote võib kahjustada omaniku mainet. VALE Kompleksne ostukäitumine esineb kõrge ostuosaluse ja alternatiivsete tootevariantide eristamise puhul. ÕIGE
Maslow uuris eelkõige tervet, küpset inimest ning tema tegutsemismotiive, samuti vaimse tervise allikaid. Artikkel "'A theory of human motivation" 1943 (Psychological Review 50, pp.370-396). Käsitleb ja süstematiseerib inimese põhivajadusi, mis motiveerivad otsustama, valima, eelistama, käituma, ... Eesti keeles: A. Maslow. Motivatsioon ja isiksus. OÜ Mantra Kirjastus, 2007 (A. Maslow. Motivation and Personality. Pearson Education, Inc., 1970) Maslow motivatsiooniteooria põhialused · Holistlik lähenemine: motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa e ei ole genitaalset vajadust v kõhu vajadust (toit rahuldab John Smithi nälga, mitte tema kõhu nälga). Kui on nälg v kui inimene keskendunud näljatundele, siis muutuvad nt aistingud, mälu, tähelepanukorraldus, mõtlemise sisu jne. · Vahend ja eesmärk: meie ihad on pigem vaid vahendid millegi
seltskondlikud inimesed armastavad rohkem kohvi juua ning sigarettide suitsetajad käituvad pigem agressiivselt kui järeleandlikult. Üldiselt võib aga isiksuse ja ostude vahelisi korrelatsioone pidada küllalt nõrkadeks ja nende kasutamine turundustegevuses on kaheldav. 37. RISC jaotab inimesed fikseeritud arvuga tarbijarühmadesse (kokku 10). Loetlege need tarbijarühmad ja esitage 3-4 rühma osas rühma iseloomustavad tunnused? 38. Selgitage lühidalt Maslow motivatsiooniteooria olemust? Maslow jaotab vajadused hierarhilisse struktuuri, milles eristab viit astet. Füsioloogilised vajadused avalduvad instinktis ennast kui indiviidi säilitada ja tegutsemisvõimelisena hoida. Selleks ostetakse kaupu, mis kustutavad nälga ja janu, annavad ulualust ning sooja, välistavad haigusi ja ebamugavust. Turvalisuse vajadused tulenevad tarbest tunda ennast füüsiliselt, sotsiaalselt ja vaimselt kaitstuna ning omada tuleviku suhtes garantiisid
Ühtlasi arenevad nad töö käigus ja avardavad oma kogemuste piire. Intrinsiivselt motiveeritud töö annab paremaid tulemusi. Kuid mõnikord võib ekstrinsiivne motivatsioon intriivset motivatsiooni vähendada, see juhtub siis, kui inimese eesmärk mingil põhjusel teiseneb. Nii muutub inimene, kes teeb midagi oma huvi pärast, asja vastu tunduvalt ükskõiksemaks, kui talle selle tegevuse eest maksma hakatakse. Ükski kognitiivne motivatsiooniteooria ei seleta inimese käitumist tervikuna, kuid nad kõik lisavad oma panuse motivatsiooni ja käitumise vaheliste seoste selgitamisse. Psüühika- ja käitumishäirete kliiniliste ja eksperimentaalsete uurimuste alusel on kognitiiv- käitumisteraapia ehitanud ja tõestanud paljude häirete, eelkõige depressiooni, ärevushäirete, samuti käitumishäirete ja psühhosomaatiliste vaevuste teoreetilised mudelid. Kognitiivsete
Endorfiinide-, monoamiinide-, soojusregulatsiooni-, tähelepanu ümberlülituvuse- ning vastandprotsesside toime teooria. 2) Nimetage motiivide kategooriad spordis. Sotsiaalne mõju, enesearendamine, võistlus, elustiil, hirm ebaõnnestuda, fitness ja tervis, sõprus ja suhted, edu ja saavutus, materiaalne kasu, tuntus, hirm ja kontroll, esinemine rahvale, hetero-seksuaalsus, sõltumatus, perekond, emotsionaalne vabanemine, seisus, eneseteadvus, põhjuste mõistmine. 3) Kirjeldage välise motivatsiooniteooria olemust. Välised motiivid määratakse ära väliste allikate kaudu. Need on näiteks heakskiit, materiaalsed tasud ja võitmise võistluslik faas. Välise motivatsiooni puhul on sport vahend millegi positiivse saavutamiseks või millestki negatiivsest hoidumiseks. 4) Kirjeldage sisemise motivatsiooniteooria olemust. Sisemised motiivid on määratud indiviidi sisemisest soovist, tema arusaamade/tõekspidamiste ja treenerite/õpetajate kujundatud hoiakutest tingitud huvi kaudu
Teade olgu atraktiivne, selge, üheselt mõistetav ja korduv. Vajadus – keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise puudujääk. Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga. Mis meid motiveerib? Bioloogiline mot(nälg, janu), Kultuuriline mot(arengu mot, sotsiaal-kultuuriline mot). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. Maslow uuris eelkõige tervet, küpset inimest ning tema tegutsemismotiive, samuti vaimse tervise allikaid. Motivatsiooniteooria põhialused: Holistlik lähenemine: motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa e ei ole genitaalset vajadust v kõhu vajadust Vahend ja eesmärk: meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui hoolikalt vaadata, siis näeme, et keskendume just neile andmata aru sügavamatest püüdlustest. Inimihasid saab jagada üldistavatesse kategooriatesse, vahendeid mingi
Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine: füsioloogilised vajadused – seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi; armastus- ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; eneseteostusvajadus – vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi. Kõige tuntuma motivatsiooniteooria looja on ameerika psühholoog Abraham Maslow (1. aprill 1908 – 8. juuni 1970). Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Hierarhia madalaimad neli astet on füsioloogilised vajadused. Neid nimetab Maslow ka puudulikkus-vajadused (deficiency-needs, D-needs). Viies, eneseteostusvajadus, ning püramiidist väljapoole jääv kuues, enesetranstsendentsivajadusdus on kõrgemad või Olemus-vajadused (Being-needs, B-needs).
kuidas inimene hindab ja tõlgendab situatsiooni, seega avaldab see mõju tema käitumisele ja motivatsioonile. Ka kollektiivses vaimses hääletuses mängib motivatsioon olulist rolli,. Kultuur ei mõjuta mitte ainult meie käitumist vaid ka neid põhjuseid, miks me otsustame ühel või teisel viisil käitume. Kokkuvõte Meie soovitus on see, et motivatsiooniteooriaid loetaks kehtivaks ainult selles kultuurikeskkonnas, milles need on tekkinud. (igal kultuuril oma motivatsiooniteooria). Need küll kattuvad mingites valdkondades, aga võivad olla ka täiesti erinevad. Selleks, et motivatsiooniteooriat rakendada teises kultuuris, selleks peab teooria kehtivust ennem uues kultuuris tõestama (ennem, kui sellele tugineda saab). Kui teooria sobivust ei testita, ei saa seda ka üle kanda ja rakendada. Multirahvuslikud organisatsioonid peavad kultuuri erinevustele eriti tähelepanu pöörama ja teostama ennem põhjaliku analüüsi, kui mingeid motivatsiooniteooriaid
tunnustuse ja karistuse jagaja päästerõngas (piksevarras) 8.4 Mis liiki eestvedajat eeldatakse erinevate organisatsiooni arenguetappide juures - asutamine, varajane areng, kasv, kestmine, langus, lõpetamine? Põhjenda! Asutamine- tsempion, innovaator; varajane areng- tank elluviija; kasv - kestmine- majapidaja, lepitaja; langus, lõpetamine- Lemon-squeezer- võtab kõik, mis võtta annab. 8.5 Milles seisneb Maslow motivatsiooniteooria? Maslow motivatsiooniteooria järgi on inimesel viis vajaduste taset: 1) füsioloogilised vajadused, 2) turvalisus ja kaitstus, 3) kuuluvus, 4) tunnustus, 5) eneseteostus. Inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused, kuid samas vajaduste rahuldamine viib uute kõrgemate vajaduste tekkele ning vajaduste rahuldamine on tsükliline.
inimesed tegutsema. Ttajate rahulolu on tihedalt seotud motivatsiooniga, seega saab tga rahulolu suurendada ttajate motivatsiooni suurendades. Motivatsiooniteooriate mistmine, tundmine ning nende kohandamine aitab luua motiveerivat atmosfri, mille tulemusena saavutatakse krge produktiivsus ja rohkem kasumit. Tsoorituste mistmiseks ja tiustamiseks on arendatud erinevaid motivatsiooniteooriaid. Maslow vajadustehierarhia on kige sagedamini kasutatud motivatsiooniteooria. See on ks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi. Selle teooria phjal vib jreldada, et inimeste vajadused on ksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese pdluste tipuks on eneseteostus. Maslow teooria kohaselt on inimvajaduste hierarhia jrgmine: 1. fsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse jrgi; 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks
Intrinsiivse motivatsiooni alla kuulub ka autonoomiataotlus inimene vajab teatavat käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli (2: 131). Käitumist, mille eesmärgiks on mingisuguse tasu saamine, nimetatakse ekstrinsiivseks motiveerituseks. See tähendab, et motiivid on välised. Nagu näiteks: raha, palk, diplomid, kraadid jne (2: 131). 8 4. INIMVAJADUSTE HIERARHIA Kõige tuntuma motivatsiooniteooria looja on ameerika psühholoog Abraham Maslow (1. aprill 1908 8. juuni 1970). Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja (5). Abrahan Maslowi arvates saab vajadusi kujutada püramiidina, mille alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised ja kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused. Kui mingi vajadus on inimesel rahuldatud, ei suuda see enam tema käitumist motiveerida. Rahuldamata vajadused tekitavad aga pingeid, konflikte ning isegi stressi. Oma kõrgemaid vajadusi
eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhtide ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamisega ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. Esmastasandi juhtide ülesandeks on tegelda üksikasjalike toimingute elluviimise juhendamise ja kontrollimisega. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. 7. Motivatsiooniteooria ja juhtimine. Kuidas on need omavahel seotud? MOTIVATSIOONITEOORIAD Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Väline motivatsioon on seotud "käegakatsutava" tasuga: palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon on enam seotud psühholoogilise tasuga: võimalus rakendada oma võimeid, olla tunnustatud. Inimese motivatsioon ja rahulolu ning töine tegevus on küllalt tugevalt määratud vajaduste ja ootuste
võivad teistelt inimestelt saada. Täiskasvanud saavad siin aidata, kui hetkel aset leidvat emotsiooni ka ise näitavad või siis on neil hoopis vastupidine emotsioon. Lapse kukkumise näide kuidas vanem sellele reageerib. MOTIVATSIOON 10. Mida tähendavad mõisted "motivatsioon" ja "vajadus"? Mille poolest need erinevad? Kirjeldage Maslow motivatsiooniteooriat. Milline vajadus on Maslow' hierarhias kõrgeimal kohal ja milles see seisneb? Nimetage veel vähemalt üks motivatsiooniteooria ja selle põhiidee. · Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ning tegutsemas hoiab · Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk · Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Tegevus on suunatud konkreetsele objektile, mis viib eesmärgi saavutamisele A. Maslow vajaduste hierarhia: inimene püüdleb selle poole, et saavutada kõik, milleks tal ressursse jätkub.
Keskjuhtimine – taktikaline tasand - on tegelemine strateegiast lahtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpoolsaavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on enamasti spetsialistide tegevuse suunamine. Esmajuhtimine- operatiivne tasand - on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. 7. Motivatsiooniteooria ja juhtimine. Kuidas on need omavahel seotud? Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Väline motivatsioon- on seotud käegakatsutava tasuga: palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon – on seotud psüholoogiliste vajaduste rahuldamisega: rakendada oma võimeid , olla tunnustatud. Motivaatoriks juhtimisel põhiliselt on: Juhtimine
erinevais olukordades. Inimene, kellel on teadvus, eneseteadvus ning sotsiaalne roll. Eneseteadvus selline tunnetus, kus indiviid on peegeldav subjekt ja peegeldav objekt. Eneseteadvus algab mina-teadvuse ja sina-teadvuse omandamisega, s.t saadakse aru, et ümbritsevad keskkonnas on veel minutaolisi objekte ehk suhe: mina ja maailm. 1.2 TEOORIAD ISIKSUSE ARENGUST 1.2.1 Psühhoanalüütilised teooriad Sigmund Freud (1856-1939) Freud lõi isiksuse struktuuri ja motivatsiooniteooria. Üldiselt jagatakse Freudi isiksuskäsitlus kaheks: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus jagas inimese teadvuse kaheks eraldiseisvaks territooriumiks, millest ruumiliselt on piiratum see, kus asub teadvus ja suuremas osas on kõik see, mis jääb teadvustamatuks ehk alateadvus. 2. Tungide teooria liikumapanevateks jõududeks on eros ehk seksuaaltung ja thanatos ehk surmatung. Lisaks eeldas Freud, et käitumist ja isiksust kontrollivad kaasasündinud seksuaalsed ja agressiivsed
Võib kaotada tegevusssuuna. 1. Mis on motiveerimise definitsioon? Ehk motivatsiooni toetamine., 2. Mis on motiveerimise olemus? On olemas sisemine ja välimine motivatsioon. Inimesed käituvad vastavalt sellele, mis ja kuidas neid motiveerib. Nende tulemused sõltuvad oskuste ja motivatsiooni tasemest. 3. Nimetaga 3 rahulolu teooriat 4. Nimetage 2 protsessiteooriat 5. Kes oli Abraham Maslow? Ameerika psühholoog. 6. Joonistaqge Maslow püramiid ja kirjeldage seda Maslow motivatsiooniteooria järgi on inimesel viis vajaduste taset: 1) füsioloogilised vajadused, 2) turvalisus ja kaitstus, 3) kuuluvus, 4) tunnustus, 5) eneseteostus. Inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused, kuid samas vajaduste rahuldamine viib uute kõrgemate vajaduste tekkele ning vajaduste rahuldamine on tsükliline. 7. Kirjeldage Herzbergi teooriat lühidalt.
ebaeduks. 1) Võimekusele orienteeritud motivatsioon-eesmärgiks on indiviidil oma üleolekut näidata. 2) Ülesandele oritneteeritud motivatsioon- indiviid tegutseb eesmärgiga saavutada hea tulemus v lahendada püstitatud probleem, üleoleku demontsteerimine ei ole tema jaoks oluline. 10. Mille poolest erineb enesemääratlemise teooria klassikalisest motivatsiooniteooriast spordis? Kuidas on enesemääratlemise teooria seotud eneseregulatsiooniga? Klassikalise motivatsiooniteooria kohaselt on inimese käitumise suund, intensiivsus ning püsivus määratletud teiste tegurite poolt, enesemääratlusteooria jälgib seda, mil määral ja kui palju on inimeste käitumine nende eneste määratletud( sealhulgas siis ka suund, intensiivsus ja püsivus), mida mõjutavad sisemine, välimine ning amotivatsioon. Enesemääratlusteooria on seotud eneseregulatsiooniga selles osas, et inimene määratleb enda käitumist ning sellega
Kuulumise ja armastuse vajadus Perekond, suhted, meeskond jne. Turvalisuse vajadus Kaitse, reeglid, seadused, piirangud, stabiilsus jne. Bioloogilised ja füsioloogised vajadused Eluks vajalik õhk, toit, jook, soojus, seks, uni jne. * Majanduse kohapealt pigem räägitakse teisest motivatsiooniteooriast, Herzbergi kahe faktori teooria. Herzbergi majanduse motivatsiooniteooria, mis on jagatud kaheks hügieenifaktor ja motivatsioonifaktor. -) Hügieenifaktorid on: 1) Organisatsiooni poliitika 2) Juhtimine 3) Inimestevahelised suhted 4) Töötingimused 5) Palk 6) Staatus 7) Kindlustunne tööl 8) Puhkus -) Motivatsiooifaktorid on: 1) Saavutusvajaduse rahuldamine 2) Tunnustus töös 3) Huvipakkuv töö 4) Vastutus töös 5) Eneseteostus töös 6) Areng ja koolitused töös
vahele. Niisugust piiri kehtestamist nimetatakse demarkatsiooniks Vajaduseteooria põhiküsimuseks on "demarkatsiooniprobleem": kuidas tõelisi vajadusi eristada vajadustele sarnastest fenomenidest nii, et vajaduste hulk ei piirduks üksnes n-ö ellujäämisvajadustega, vaid arvestaks ka isiksuse vaimsete, hingeliste, ühiskondlike jt huvidega, ja teistpidi--et käsitlus ei tingiks kvaasi- ja pseudovajaduste haaramist seletusmudelisse.Tuntuim vajaduste käsitlus on A. Maslowi motivatsiooniteooria. Mõnede arvates Maslow siiski vaid nimetab vajadusi, tegelikult rääkides inimtegevuse ajenditest (impulssidest). Motivatsiooniteooria osutab vajadustele üksnes siis, kui impulsi tekitaja ja vajaduse objekt kokku langevad.Paraku on lihtne näidata, et paljudel juhtudel ei ole ajend ja vajadus samased. Lisaks sellele ei rajane Maslowi "vajaduste Mario Rosentau 95 hierarhia" vajaduse teoreetiliselemõistele, pigem on tegemist üldistatud empiirilise loendiga
Kui need on omavahel vastuolus, võidab kõige tugevam (juhtmotiiv), ajendades inimest just selle järgi tegutsema. Motivatsiooniteooriates püütakse leida vastust kahele küsimusele: mis on inimese tegutsemise põhjuseks? ja miks eelistatakse ühte tegevust teistele? (Vadi, 1997: 92). Vaatleme järgnevalt kolme tuntumat motivatsiooniteooriat, mille väljaarendajateks olid Abraham Maslow, Sigmund Freud ja Frederic Herzberg. Maslow’ motivatsiooniteooria. Maslow jaotab vajadused hierarhilisse struktuuri, milles eristab viit astet (vt. joonis 21). PÜÜTAKSE VÄLTIDA: • nälga, janu • ohtlikkust • kriitikat • läbikukkumist • igavust • ebamugavust • ahistamist • mittemõistmist • küündimatust • sõltuvust
- lähtuvad sellest, et rõhutavad eraldi teadust ja tundeid (emotsioone). Nii on naturalistlikud teooriad, mis uurivad inimese eetilistt loomust, taandatavad mõnele teadusele (bioloogia, psühholoogia). Mittenaturalistlikel see eelis puudub. Emotivitlikud teooriad aga uurivad tunnetest lähtuvaid otsuseid. 3) motivatiivsed, deontoloogilised ja konsekventalistlikud. - rohkem levinud, mistõttu tuntakse just seda alajaotust. Motivatsiooniteooria väidab, et teo headus (õigsus) või ebaõigsus (väärus) tuleneb motiivist (ettekavatsemata kuritegu pole ebaeetiline) Konsekvetistliku teooria järgi määrab tegevuse (teo) kõlbelise kvaliteedi ainuüksi tagajärg. Deontoloogilised teooriad lükkavad ümber nii motivistlikud kui konsekventalistlikud doktriinid. Nad väidavad et tegevuse õigsus (hea) tuleneb tegevuse enda seesmisest väärtusest
Järeldused: noored reesusahvid õpivad madusid kartma teistelt isendeilt, kuid samas on neil eelsoodumus karta just madusid, mitte iga suvalist objekti. Pilk käitumise motivatsiooni uurimisse, selle põhimeetodid, suuna arengujooned. Siin kattuvad zooloogide(väliskeskkond, teised loomad), psühholoogide(meeled), füsioloogide(sisekeskkonna seisund), neurobioloogide(neuraalsed mehhanismid) huvid. Põhimeetodid: neurobioloogiline, „musta kasti“ meetod. Universaalne motivatsiooniteooria asendus arusaamisega, et mot. on kompleksne. Näide käitumise motivatsiooni uurimisest (kaelus-turteltuvide sigimiskäitumine). Kui anda ematuvile pesa koos munadega, ei hakka ta hauduma. Kui süstida talle hormoon progesterooni, hakkab ta hauduma. Kui emane jääb sigimisajal ilma isaseta, ei hakka ta munema. Kui näidata talle elusa isase asemel kosimisrituaali etendava isase varju mattklaasil, hakkab ta munele (kuigi need jäävad viljastamata). Põhjuslik mehhanism: isase
tingimustes, võivad nende osutkäitumised erineda. 8 Ostukäitumine on dünaamiline: Pidevalt muutuv protsess. Muutub keskkond (sissetulek, elustiil, vaatused) Tegurid, mõjurid ostukäitumisele: Vajadused ja motivatsioon: Motivatsioon on sisemine ärgitatud seisund, mis paneb inimese mingil kindlal viisil konkreetse eesmärgi suunas tegutsema. Motivatsiooniteooria Maslow' vajaduste hierarhia. Isiksus: Isiksus on inimest iseloomustavate ja eristavate omaduste kogum. Elustiil: Väljendab inimese või segmendi eristuvat või teda iseloomustavat elamisviisi. Väärtuspõhine käsitlus: Lõppväärtused- inimeste veendumused elu lõppeesmärkides. Instrumentaalsed väärtused- inimeste veendumused õigetes meetodites, kuidas lõppeesmärke saavutada. Hoiakud: Väljendavad inimese üldiseid hinnanguid, tundeid ja mõtteid erinevate asjade suhtes.
paneb ning tegutsemas hoiab. • MOTIIV on üks kindel asjaolu, mis inimest tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused. • VAJADUS – keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise puudujääk. Vajadus – organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks valmisoleku seisundi või mis väljendub püüdluses või otsingus millegi järele. • Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga Maslow motivatsiooniteooria põhialused (9) • Holistlik lähenemine: motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa ehk ei ole genitaalset vajadust või kõhu vajadust (toit rahuldab John Smithi nälga, mitte tema kõhu nälga). Kui on nälg või kui inimene on keskendunud näljatundele, siis muutuvad nt aistingud, mälu, tähelepanukorraldus, mõtlemise sisu jne. • Vahend ja eesmärk: meie ihad on pigem vaid vahendid millegi
nad võivad teistelt inimestelt saada. Täiskasvanud saavad siin aidata, kui hetkel aset leidvat emotsiooni ka ise näitavad või siis on neil hoopis vastupidine emotsioon. Lapse kukkumise näide kuidas vanem sellele reageerib? MOTIVATSIOON 10. Mida tähendavad mõisted "motivatsioon" ja "vajadus"? Mille poolest need erinevad? Kirjeldage Maslow motivatsiooniteooriat. Milline vajadus on Maslow' hierarhias kõrgeimal kohal ja milles see seisneb? Nimetage veel vähemalt üks motivatsiooniteooria ja selle põhiidee. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ning tegutsemas hoiab Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Tegevus on suunatud konkreetsele objektile, mis viib eesmärgi saavutamisele A. Maslow vajaduste hierarhia: inimene püüdleb selle poole, et saavutada kõik, milleks tal ressursse jätkub. Motivatsioon põhineb saavutamata vajadustel Maslow püramiid:
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda
samast faktist, mille juurde me üha jälle ja jälle tagasi pöördume inimesed on erinevad. Ei saa kõiki ühe puuga võtta. Kõiksugused püramiidid, mudelid ja muud motivatsiooniteooriad lähtuvad väga üldistatult individuaalselt tasandilt. Need ei arvesta igapäeva olukordi, isiksuste eripärasi ning muid fakte, mis omistavad meile erinevad isiksused, elud. Ei ole usutav, et eksisteerib inimene, kelle isiksus ning eluolud vastavad täpselt mõnele motivatsiooniteooria mudelile. Igal inimesel on mingi kõrvalekalle. Ning just nendega peabki hea juht arvestama. Kõike seda arvestades, võib tõdeda, et maksimaalset motiveeritust ei ole kunagi võimalik saavutada. Suur osa oleneb juhist ning samapalju ka töötajast endast. Mida aga hea juht kindlasti tegema peaks, on oma alluvate tundmaõppimine. Sest kuidas õieti olekski võimalik alluvaid motiveerida, kui ei tea, kes nad on ning mida nad tööandjalt eeldavad. Ülejäänu on
Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Neid tuleb täpselt suunata efektiivselt töötama Teooria Y pakub positiivse seisukoha: · Inimesed suudavad end ise suunata · Aktsepteerivad vastutus · Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui puhkus või mäng. · Inimene pole loomu poolest laisk. Juhi roll on arendada oma alluvates potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused MC. Gregori teooria pälvis heakskiidu ühe kaasaegse motivatsiooniteooria autori Abraham Maslowi poolt. Ta soovitab juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. Abraham Maslowi inimvajaduste hierarhia teooria on enamtuntud teooria motivatsioonist. Seostatuna Maslowi teooriaga, teooria X järgi käituvad inimesed, kellel domineerivad madalama astme vajadused ja teooria Y järgi need, kellel domineerivad kõrgema astme
Abraham Maslow (1908-1970) Maslow uuris eelkõige tervet, küpset inimest ning tema tegutsemismotiive, samuti vaimse tervise allikaid. Artikkel “A theory of human motivation” (1943) käsitleb ja süstematiseerib inimese põhivajadusi, mis motiveerivad otsustama, valima, eelistama, käituma, ... Eesti keeles: A. Maslow. Motivatsioon ja isiksus. OÜ Mantra Kirjastus, 2007 (A. Maslow. Motivation and Personality. Pearson Education, Inc., 1970) Maslow motivatsiooniteooria põhialused: • Holistlik lähenemine - motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa ehk ei ole genitaalset vajadust või kõhu vajadust (toit rahuldab John Smithi nälga, mitte tema kõhu nälga). Kui on nälg või kui inimene keskendunud näljatundele, siis muutuvad nt aistingud, mälu, tähelepanukorraldus, mõtlemise sisu jne. • Vahend ja eesmärk - meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui hoolikalt vaadata, siis
järgi? Seotud töökeskonnaga, vajalik aruka motivatsioonitaseme leidmiseks. Hügeeni faktorid: palk, kindlustunne, töötingimused, kontrolli ulatus, inimestevahelised suhted, töökultuur, juhtimise kvaliteet. Motivatsiooni faktorid: saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalust pakkuv töö, huvipakkuv töö, tunnustus. Kui hügeenifaktoreid ei ole, siis inimene on rahulolematu, kui olemas on inimene neutraalne, lisades veel motivatsiooniteooria on inimene rahulolev. Väga tähtsad on ka suhted, töötingimused ja töötasu. 25. Millist rolli mängib taju nii ootuste (V. Vroom) kui võrdsuse (S. Adams) teooria puhul. Ootus on kindle arvamus, et tööalase jõupingutuse tulemusena saab ülesanne täidetud. Ootuse määrab ära tõenäosus, mil määral oleneb tegutsemise edukus tehtavast jõupingutusest. Kuna ootus on jõupingutuste ja saavutuse vahelise seose
valitsusvorm on absoluutne monarhia. Hobbes pooldas hedonistlikku motivatsiooniteooriat. Nauding vs valu. Hobbes taastutvustas „assotsiatsiooniseadust”. Sündmused mida kogetakse korraga, ka meenuvad üheaegselt ning nendest mõeldakse hiljem ühenduses olevatena. Füüsikaline monist – Väita mittemateriaalse vaimu olemasolu on alusetu. John Locke (1632-1704) Mõjutas tugevamailt järgnevaid briti empiriste – eriti keha ja vaimu duaalsus. Hedonistlik motivatsiooniteooria. Nauding vs valu. Lihtsad ja keerulised ideed – lihtsatest moodustuvad keerulised. Esmased ja teisesed kvaliteedid. Esmased on objektiivsed ja teisesed on subjektiivsed. Idee kui mentaalne kujutlus, mis pärineb aistingust või reflektsioonist. Ei seletanud kuidas see toimub. Aistingud on ideede allikad – nendest võib edasi arendada uusi ideid. Sensoorne stimulatsioon kui mõttetegevuse allikas. Mentaalsed operatsioonid on kaasasündinud.
..on põhjuste kogumik, mis paneb meid tegutsema. Psühholoogid uurivad, miks me seda tunneme. Motiiv on seotud bioloogilise motiiviga, mis omakorda on seotud vajadustega. Vajadused panevad tegutsema. Kultuurilised, sotsiaalsed vajadused + arengumotiivid. Näit. toidu, vedeliku.. järgi on bioloogilised vajadused, need on põimunud sotsiaalsete ja kultuuriliste vajadustega. Saavutamis ja suhtlusvajadus on seotud arenguvajadustega. Teooriad: 28. Instinktide teooria vanim motivatsiooniteooria, inimesel on kaasasündinud instinktid(on pakutud erinevaid arve palju neid on). Freud arvas, et inimese paneb tegutsema seksuaalne agressiivsuse tung. 29. Tunge taandavad motivatsiooniteooriad kui mingibioloogiline asi on puudu on millegi järgi tung(ärritusseisund), mille mõjul hakkab inimene tegutsema. Homöostaas inimese sisemine keemiline ja psüühiline tasakaal. 30. Ajendite teooria ajend on käitumise põhjus. Näit
annaabi.ee 
