protest asendusid hipidel konfliktituse, vägivallatuse ja armastuse kultusega. Eeskujusid otsiti idamaisest (zen- budism, hinduism) ja varakristlikust müstikast, sukelduti oma sisemaailma, narkootikumide abil püüti saavutada erilist õndsusseisundit. BUSSID Hipid sõitsid ringi bussidega. Nad disainisid neid ja elasid seal, sest neil ei olnud. tavaliselt kindlat elu paika Volkswageni bussid on kõige populaarsemad. KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Hipiliikumine http://miksike.ee/documents/main/referaadid/hi pid_kerdasigrid.htm https://annaabi.ee/Hipid-m122378.html http://hippiespirits.com/universewithin/ http://www.imgneed.com/fashion-photos-from- the-1970s.html https://sharingthehippielove.wordpress.com/2010 /04/07/hippie-fashion-must-have-items-to-look- like-a-true-hippie/ http://www.featureshoot
Praktilise töö aruanne psühholoogias Vaatlus Nimi:Kaarel Annama Vaatluse eesmärk: Vaadelda, kas Talinna busside inimesed mõtlevad kaassõitjate peale. Vaatlusobjektid: Inimesed Tallinna bussides. Hüpotees: Enamus inimesi on viisakad ja mõtlevad teiste peale. Vaatluskoht: Tallinna bussid nr: 60, 54, 5, 63 Vaatlusaeg: 9. september- 14 september 2015 Vaatluse kirjeldus: Jälgisin reisijate käitumist bussides ning panin tähele, et igas bussis on 4- 6 inimest, kes istuvad välimisele istmele. Ja seega takistavad teistel inimestel endast möödumast ja akna alla istumast. Enamus inimesi, kes bussi sisenevad ja märkavad, et akna alla pole võimalik istuda kas jäävad seisma või siis otsivad koha, kus nad ei pea kellegi käest mööda minema.
Linn ei poolda õpilaste tasuta bussisõitu. Pärnu linnavalitsus pole valmis õpilasi tasuta kooli ja koju. Läinud nädalal tegi 15 noort Pärnu linnavalitsusele ettepaneku arvestada järgmise aasta eelarve koostamisel õpilaste tasuta kooli- ja kojusõiduga. "Transpordikulud kooli ja koju vähendavad oluliselt rahalisi võimalusi vaba aja veetmiseks," tõdes üks noortest Kätlin Joala. Peale tasuta koolisõidu ei rahuldanud noori Pärnu talvised vaba aja veetmise väljavaated. "Pärnu on talveperioodil täiesti väljasurnud linn, kus noored ei leia endale meelepärast tegevust peale kaubanduskeskuses hängimise," teatas Joala. Abilinnapea Romek Kosenkranius ütles, et maal elavatele õpilastele on tasuta bussisõit üksnes kooli ja kodu vahet liikumiseks. Selleks näidatakse bussijuhile tasuta sõidu kaarti. "Linnabussides pole võimalik iga siseneja piletit kontrollida," lausus ta. Nii Kosenkranius kui Kivimägi avaldasid arvamust, et noorte soovi...
Bussiettevõte teeb parasjagu strateegilist otsust, kas kasutada klientide transpordiks kasutatud v bussidega bussipargi maksumus 8,1 miljonit eurot. Uued bussid kestaksid 10 aastat, misjärel nen maha müüa. Kasutatud bussid kestaksid 6 aastat ja seejärel on nende jääkväärtus ja turuväärtus miljonit eurot võrreldes 13,9 miljoni euroga kasutatud busside korral. Kõik kulud kokku (sh ka amo aastas. Kasuta ekvivalentse aastase annuiteedi meetodit, et määrata, kas bussiettevõte peaks otsustam Uus Investeering 14.9 Eluiga 10 Jääkväärtus 2.235 =15%*14.9=2.235
MercedesBenz 2010 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level AJALUGU Asutati : 1881 Asutajad : Karl Benz, Gottlieb Daimler Peakorter: Stuttgart, Saksamaa Esimene Mercedes sõiduauto turustati 1901.aastal Esimesed MercedesBenz brändinimelised autod toodeti 1926.aastal Teise maailmasõja ...
puudumine keskuste välja arendamiseks". Samuti tuleb arvestada, et probleemide hierarhia on harva lineaarne. Reeglina on probleemipuu hargnev, ühel probleemil on mitu paralleelset põhjust, millel on omakorda mitu põhjust jne. Probleemipuu olemust illustreerib järgnev näide: Strateegiline planeerimine Probleemipuu BUSSID HILINEVAD SAGELI TAGAJÄRJED TAGAJÄRJED BUSSIDE HALVAD
Sõnakasutus On kasutatud: Võrdlusi ,,Valgre" sa ütled mulle et ma olen päike; ,,Bussijuhi karm päev" inimesed vanad reod venivad ka veel kui teod ,,Jalutus" buss pimeneb ja nagu leinalindid puud akna tagant läbi jooksevad Hüperboole ,,Tahaksin olla autobuss" ei pea sa sada korda helistama ette kas bussikene sellel päeval tulla saad ,,Viis tundi und" kuid miljon olema peaks kapsakilo hinnaks et kompenseeritud saaks unevõlg Personifikatsioone ,,Tahaksin olla autobuss" küll bussid omavahel asju ajada saaks kiirelt lausa sajaga! ,,Jalutus" ah hirmutavad mind need tühjad pingid nad korisevad võõrast hümni mingit buss pimeneb ja nagu leinalindid puud akna tagant läbi jooksevad ,,Tahaksin olla autobuss" on bussiga hea asju ajada ta teab mis teeb järjekindlalt ajab oma liini kui on Berliini buss siis sõidabki Berliini ja Luidjale kui sildile on kirjutatud Luidja kuid jaa... inimestega on asi sünge nad teevad ikka väga tihti tünga
Meiega kohtus Gunnar Obolenski, kes on juhatuse esimees. Lisaks teeb ta ka turunduse ja tootearendustöid. Ta rääkis ettevõtte ajaloost, erinevatest tipphetkedest, ebavõrdusest bussi- ning rongireiside vahel ning tulevikuplaanidest. Antud ettevõtte kohta sain päris palju teada. Kõige huvitavam oli ebavõrdsuse teema rongi- ning bussireiside vahel. Lisaks sain teada, et neil on veel oma bussiremondi ning –hooldustöökojad. Nägin, millised on läbi aegade olnud erinevad bussid ning millised on reisijate arvud olnud varasematel aastatel. Sain teada, mida uut ja huvitavat nad tulevikuks plaanivad. Selle ettevõtte külaskäik ületas mu ootusi. See oli tõeliselt põnev külastus. Selliseid ettevõtte ekskurseerimisi võiks turunduse aines rohkem olla, kuna ettevõtte enda töötaja oskab kõige paremini rääkida oma teenusest/tootest. Lisaks räägitakse tihti firmadest nii pealiskaudselt, et täpselt ei teagi, millega see ettevõte tegeleb
Pikk ooteaeg ¤ Mitmekülgne x ¤ x reguleeritavus Sobiv hind x + x ¤ Kvaliteedijuhtimise tööriistad (15) PROBLEEMIPUU Tegu on omavahel seotud probleemide hierarhiaga, mida analüüsitakse põhjus-tagajärg seoste kaudu. Probleemipuu visualiseerimisele eelneb: Keskse probleemi tuvastamine (nt. Bussid hilinevad sageli) Ajurünnak, kus kõigil on võimalik esitada oma nägemus probleemi põhjustavatest teguritest, kusjuures põhjus peab olema negatiivne (nt. Mitte lihtsalt ‘haridus’ vaid ‘puudulik haridus’ jne) Kvaliteedijuhtimise tööriistad (16) probleemipuu Tagajärjed Bussid hilinevad sageli Busside puudus liiklusummikud Busside halvad sõidugraafikud
kuskil tagaistmetel ja oma halva haisuga häirivad kaasreisijaid, siis tulevikus, kus saab talvel sõita soojas bussis ilma, et selle eest maksma peaks, siis läheb olukord väga halvaks. Olukord läheb selleks halvaks, et kui need eluheidikud seal mitmekesi istuvad, siis bussijuht vaevalt hakkab neid ükshaaval välja viskama ja liiklust kinni pidama. Teiseks küsisin ka ajalooõpetaja käest, mis tema sellest arvab, siis ta ütles, et see plaan on väga läbimõtlemata ja arvas, et bussid hakkavad vabagraafiku alusel sõitma. Ka ütles ta, et see on inimeste diskrimineerimine, sest miks peaks Tallinna elanikud saama tasuta sõita bussiga, kui Tartus või Pärnus peavad inimesed selle eest maksma. Ka arvad õpetaja, et bussid hakkavad vabagraafikualusel sõitma, mis oleks muidugi väga halb, sest näiteks käin ma trennis Laagris, kuhu saba bussiga nr. 27, mis sõidab niigi harva ja seda oodata on suhteliselt halb. Inimesed ei saa
tekstis: Nõudlus e koormuse jaotus peaks olema võimalikult ühtlane. nõudluse e sõitjate arvu jaotust liinil väljendab koormusgraafik. See saadakse liini põiklõike loenduse tulemusena: loendatakse sisenejad-väljujad ja arvutatakse sõidukite täituvused peatuste vahel). Kui liini teatud ulatuses on väga madal koormus ja teatud osas järsult suurem, siis tuleks liinitöö nii organiseerida, et mitte kõik bussid ei sõida liini lõpuni, vaid selle osani, kus koormus oluliselt erineb ülejäänud osast. Koormusgraafik näitab selle punkt, kust alates tuleks bussid ringi pöörata, et väheneks ajakulu veootsa läbimiseks, st vabaneks buss uuele ringile minekuks. Vastasel juhul optimaalne intervalli ja busside arvu suhe teeks suuremale osale inimestele ooteaja asjata suureks. Koormusgraafikust saadav info – maksimum koormuspunkt kahe peatuse vahel on aluseks liini teenindustaseme planeerimisel.
pikkune. Seega on sobivaimateks transpordivahenditeks bussid, marsad, taksod ja rendiautod. Hääletamine on küllaltki levinud väiksemates kohtades, kus transport pole nii tihe; küll aga ei ole naistel sobilik üksinda hääletada! Vältige sattumast tee-äärde 13:00-16:00 vahelistel kellaaegadel, mil kuumus on talumatu ning enamik inimesi peab siestat- liiklus on seega äärmiselt hõre. Hääletamisel on oluline kanda kaasas mütsi või kübarat ning palju joogivett. Bussid on usaldusväärsed. Väiksemad bussid peatuvad sihtpunkti eel mitu korda, suuremad (ja kallimad) bussid on kiiremad ja mugavamad aga pilet tuleb ette osta või broneerida. Levinud signaal väljumise-soovist on mündi toksimine vastu aknaklaasi- seda märkate eriti marsades sõites. Jalgrattaga on mõttekas sõita märtsis, mais, septembris või novembris, kuid arvestage ikkagi palavuse ning võimalike (liikluse ja maastikuga seonduvate) ebamugavustega. (2011) Jordaania dinaar 1. Amman
Õmblusfirma keskkonnapoliitika Veoteenus: Bussid ei tee tühje sõite võimalusel täidame alati bussid maksimumini bussijuhtidele säästliku sõidu koolitus kasutame uuemaid ja tehniliselt korras busse Vabrik: tekitame võimalikult vähe jäätmeid tekkivate jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine kasutame võimalikult kaasagset tehnoloogiat tooraine maksimaalne ärakasutamine (nt. Täiskasvanute riiete väljalõikamisel tekkinud jäätmetest saab toota lasteriideid) optimeeritud kanga ja niidi kulu tutvustame keskkonnapoliitikat kõigile töötajatele
07 2001 2.33 2002 3.25 2003 4.44 2004 5.07 2005 5.71 2006 7.28 2007 8.88 2008 9.35 Toyota (2005) Kokku Sõiduautod Kergveokid Raskeveod Bussid mootorsõidukid 150 078 146 943 3 635 Nissan (2005) Kokku Sõiduautod Kergveokid Raskeveod Bussid mootorsõidukid 179 034 166 938 12 096 Honda (2005) 34 Kokku Sõiduautod Kergveokid Raskeveod Bussid mootorsõidukid 254 820 254 820 Suzuki (2005)
Mis on Viimsi valla suurimad probleemid? Oma tänavaküsitluse viisime läbi Viimsi kahes suurimas kaubanduskeskuses. Küsitlesime erinevas vanuses ja soost inimesi. Suurim hulk inimesi tunnistas, et valla suurim probleem on halb teedeolukord. Üks noormees, kes rüüpas pingil kohvi, tõdes, et bussid sõidavad liiga harva Kamp poisse arvas, et vallas on puudu korralik staadion, kus saaks sporti teha ning tüdrukute suurmiaks sooviks oli suur kaubanduskeskus. Ühe keskealise paari probleemiks olid liiga kitsad sõiduteed: ,, Liiklus on hommikuti liiga tihe ning lapsed ei jõua tehti õigeks ajaks kooli." Vanemate inimeste ühiseks probleemiks oli see, et valla lasterohkuse tõttu on koolid ülerahvastatud. Lõpuks selgus, et inimestel on ühine arusaam Viimsi valla probleemdie suhtes.
London Londoni kaart Londoni ajalugu Londoni rajasid Thamesi jõe alamjooksule 2000 aastat tagasi roomlased 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks 17. sajandist 20. sajandi alguseni oli London üks maailma tähtsamaid linnu Linna tutvustus Inglismaa ja Ühendkuningriigi pealinn Asub Suurbritannias Rahvaste Ühenduse keskus Trafalgari väljak 2002. aasta turismipealinn Londoni metroo on maailma vanim metroo Londonis on 5 lennujaama, suurim Heathrow Londoni loodus HydePark Green Park Hampstead Heath Thamesi jõgi Vaatamisväärsused BigBen Tower Buckinghami palee Saint-Pauli katedraal Inglise söök kala ja kartul pirukas ja kartulipuder kallerdatud angerjas London autori vaatenurgast Kontrastide linn Üllatuste linn Arhitektuuripärlite linn Londoni lipp Big Ben Tower Thamesi jõgi Saint-Pauli katedraal Londoni punased bussid Hyde Park...
Tartu kutsehariduskeskus AHS13 Eero Hermann Motoshow 2013 Sissejuhatus erialasse Juhendaja: Paul Kütimaa Tartu 2013 Motoshow 27.09.-29.09.2013 Reedel, 27.septembril külastasin Tartu näituste messikeskuses toimuvat Motoshow'i. Autosid oli laias valikus, nii Skodasid, Toyotasid, Volkswageneid, Hondasid. Oli ka välismaalt sissetoodud Dodge Ram, Porsche 911 Carrera, Cadillac ja ka palju teisi automarke. Autodest ainult ei piisanud, seega oli seal buss-, veokifirmasid (näiteks Scania, DAF, Izusu bussid) ja firmad, mis tegelevad näiteks autode restaureerimisega, mitmeid klubisid (Lada autoklubi, Eesti ringrajasõitjate klubi), infot jagas ka Zebra autokoolitus, Päästeamet, ja sihtasutus Tartu kiirabi. Näituse...
TS32: SÕIDUKID, 31. DETSEMBER --- Aasta ning Näitaja Sõiduautod Bussid Veoautod Mootorrattad Mopeedid Haagised 1980 126.50 6.4 51.10 110.8 .. 10.4 1985 177.00 7.5 58.90 110.5 .. 11.1 1990 240.90 7.9 67.70 105.7 .. 16.5 1991 261.10 8.6 77.10 100.2 .. 16.3
2. SEMIKOOLONIGA KOONDLAUSE Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmurdi (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled). 3. SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Keegi ei soovinud õunu ega prine. 4. VASTANDAVA, KOMA NÕUDVA SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Tüdruk on arg, aga nõudlik. KOKKUVÕTUFRAASIGA KOONDLAUSE 5.Kooloniga Klassis olid kõik kolm poissi: Rein, Jüri ja Tiit. 6. Mõttekriipsuga Autod, bussid, trammid need sõiduvahendid sõidavad linnas. 7. SIDEKRIIPSUGA KOONDLAUSE Armastan üle kõige kartuliputru ja salatit. KORDUVAD TÄIENDID: 8. Erilaadilised täiendid Ostsin pehme kollase mütsi. 9. Samaliigilised täiendid Rohelised, kollased, punased pluusid rippusid nööril. KORDUVAD MÄÄRUSED: 10. Samamahulised määrused Jaanipäeval, 24. juunil teeme lõket. 11. Hõlmavad, erimahulised määrused Disko toimus laupäeva õhtul kultuurimajas. 12
Turismiks loetakse nähtust, kus inimene viibib väljaspool oma elukohta lühikest aega, vähem kui aasta. Majandusharu – 1215mlj inimest Turismi jaotatakse kaheks: *siseturismelukohariigi piirne reis *välisturism reisimine välisriikides MIKS REISITAKSE JA MILLEGA? Tervis, Religioon Puhkus Lennukid 27% Bussid, 51% 51% Äri Autod ,am eti 41% rei Muu 15 s id % 7% Laevad 6% Rongid 2% PEAMISED TURISMIMAAD Turiste (miljonites) 1. Prantsusmaa 76,8 2. USA 59,7 3. Hiina 55,7 4
kontrolli, kus sealne meeskond testib sõiduvahendit. Kontrollitakse, kuidas juht suudab sõidukit manuaalselt juhtida, vaadeldakse, kuidas tehnoloogia võimaldab juhil turvaliselt võtta kontrolli sõiduki autonoomselt režiimilt üle ning testitakse ka sõiduki võimekust ise sõita. (Tänasest võivad… 2017) 2017. aasta suvel olid Eestis pilootprojektina kasutusel ka isejuhtivad väikebussid, mis sõitsid Mere puiestee – Kultuurikatla marsruudil. Kokku läbisid bussid kuu ajaga 1300 kilomeetrit, sõidutades huvilis 22 tööpäeva jooksul. Tallinnas sõitnud isejuhtivate busside pilootprojekti üheks eesmärgiks oli näidata inimestele sellise tehnoloogia võimalikku kasutust linnaruumis (Isejuhtivad bussid… 2017) „Isejuhtivate väikebusside pilootprojekt sai teoks Eesti ELi nõukogu eesistumise raames, mille üks fookusvaldkondi on tehnoloogia arengu ja selle mõju tutvustamine laiemale avalikkusele
remontimine nii oma kui ka teiste linnade kus töökoda polnud ja teistest riikidest kel oli midagi parasjagu vaja teha ja viibisid parasjagu Eestis. Kokkuhoid on suur kui midagi andis parandada siis parandati ära aga kui parandada ei saanud siis muidugi vahetati välja. Rehvivahetus toimus ainult siis kui muster oli väga ära kulunud ja ümber lõigata ei saanud või kui rehv oli katki läinud. 2.2. Sooritatud tööd Sellel aastal oli töödega väga kitsas seis kuna paljud bussid olid lihtsalt nii ära remonditud, et ei jäänud õieti mulle mitte ühtegi kuid vahel tuli neid nii palju, et üks töö jooksis teise töö otsa. Suuremad tööd sai mul tehtud ühet tuttavaga, kuigi algul ma ei teadnud, et ta seal töötab alles töö kätte saamist sai ma teada. Mõned pisemad tööd sain mina teha kuna need kes sellel alal iga päev töötavad olid parasjagu veel eelmise tööga hõivatud aga uue tööga oli kiire ja siis sain mina selle endale
enim elektriautosid. Elektrisõidukite suurem kasutuselevõtt vähendab ka Eesti sõltuvust imporditavast autokütusest. (5) 4.2 Teisi projekte Elektriautode ost pole ainuke kvoodirahaga läbiviidud projekt. Valitsus on heaks kiitnud riigi kasutamata saastekvootide müügi Jaapani suurkorporatsioonile Marubeni Corporation, mille müügitulu eest saavad kaheksa teatrit energiasäästliku lavavalgustuse ja viis teatrit uued bussid. (8) Võrreldes kasutusel olevate prozektoritega säästavad soetatavad LED ning HID tehnoloogiat kasutavad valgustid vastavalt 70 ja 50 protsenti vähem energiat. Uued energiasäästlikud bussid lähevad teatritruppide kasutusse, et korraldada külalisetenduste andmist üle Eesti. Samuti on uute bussidega plaanis hakata pakkuma maakohtades elavatele inimestele võimalust etenduste külastamiseks linnades, asendades nõnda autoliiklust. (8)
Jaava saared 8a 25.12.12 Sisukord 1. Sisukord 2. Geograafiline asend 3. Üldine tutvustus 4. Kliima 5. Taimed ja loomad 6. Keskkonna probleemid 7. Majandus 8. Inimesed 9. Tavad ja kombed 10. Toit 11. Transport 25.12.12 1 Geograafiline asend Malai saarestikus 127 000 m2 Suurima elanike arvuga saar maailmas 25.12.12 2 Üldine tutvustus Pealinn Jakarta Populaarseim saar 864 inimest km2 Jaava keel, Sunda keel ja Madurese keel 25.12.12 3 Kliima Temperatuur 37c Novembrist Aprillini ...
Aeg lendab väga kiiresti ja selle ajaga muutub elu väga palju. Vanal ajal olid kombed, käitumised, harjumused ja palju muu hoopis teist sugusem kui tänapäeval. Väga vähesed inimesed ja pered elavad veel vanema aja järgi, aga ka mitte täielikult samasugust, ka neil on mõningad muutused siiski toimunud. Vanal ajal elati põhiliselt maal, kus oli oma maja, põllud ja talupidamine. Kodused tööd olid pere peale ära jagatud. Koolis käidi põhiliselt jala, vaid üksikud bussid liikusid ja ka siis ei sõitnud need majade lähedale. Koolis õpiti eluks vajalikke teadmisi ja oskusi, praktikat oli palju ja teooriale ei pööratud siis nii suurt tähelepanu. Sügisel pidid kooli õpilased käima põldudel saadusi korjamas, kevadel korrastati kooliaeda ja hoolitseti selle eest. Ka suvel tuli käia kooliaias, et seal rohida ja oma tööd ära teha, samuti pidi suvel käima kolhoosis tööl, kuna need olid kooli poolt määratud kohustuslikud ühiskondlikud tööd
hea mulje (keskkonnasõbralik). Hoonestus · Haigla territoorium on väga suur ning seal on väga ilusad majad kuna need on äsja renoveeritud või alles valmimis järgus. Transport · Transport on väga halb kuna haigla ümber jääb ainult 2 bussipeatust. Seega peavad inimesed kusagilt kaugemalt haiglasse kõndima · Kindlasti tuleks haigla juurde ehitada juurde rohkem bussipeatusi. · Samuti peaks bussid muutma oma sõidu asukohti nii et, nad peatuksid haiglale lähemal Õhukvaliteet · Õhukvaliteet oli rahuldav. · Uurimispaiga lähedal oli värske õhk, kuid eemalt tuli ka suitsu haisu. · Meie arvates tuleks haigla territooriumil suitsetamine ära keelata! Mürafoon · Mürafoon oli suhtelist suur kuna sõitis mööda palju autosi ja haiglas käivad ehitus ja renoveerimistööd. Prügi · Haigla territooriumil vedeles maas üllatavalt palju pürgi. Maas
Laagri territooriumil on omaehitatud kruusateed, kümmekond hoonet, parkimisplatsid, aedikud ja mitmetasandiline kennelite süsteem, kus elab igal suvel kolmsada koera, töötab umbes kolmkümmend inimest. Päevas võib laagrist läbi käia umbes viissada turisti. Turistid tulevad Skagwayst Dyea'sse spetsiaalsete 24-kohaliste bussidega, mis korjavad inimesi linnast peale ning tulevad mujale sisse põikamata otse meie laagrisse. Nii bussid kui ka bussijuhid on Alaska Excursionsi omad ning kuna kelgusõidud on valdavas osas lõpuni välja müüdud, saab bussi peale ainult nimekirja alusel või väljaostetud pileti ettenäitamisel. Inimesed tuuakse pooleteiseks tunniks Dyea'sse, lastakse neil seal läbi teha kõik kelgukoertega seotud tegevused (kelgusõit, loengu kuulamine, kutsikatega mängimine, meenete ostmine) ja kui ettenähtud aeg otsas on, viivad bussid inimesed tagasi linna. Iga
plekkpurk? a) 100-200 aastat b) 200-500 aastat c) 600-800 aastat b) 200-500 aastat 6. Mitu korda saab alumiiniumpurki taaskasutada? a) 1 korra b) 10 korda c) 100 korda d) lõpmatult • Lõpmatult 7.Mitu aastat laguneb klaaspudel? a) Umbes 40 aastat b) Umbes 400 aastat c) Umbes 4000 aastat 4000 aastat või rohkem 8. Mis on suurim kasvuhoonegaaside põhjustaja? a) Transport (autod, laevad, lennukid, bussid jne) b) Loomakasvatus toiduks (liha, piim, muna) c) Palmiõli Loomakasvatus (liha, piim, muna) põhjustab umbes 50 % kasvuhoonegaasidest. Kõik transpordivahendid põhjustavad umbes 20% kasvuhoonegaasidest. 9. Kui palju veeloomi sureb iga aasta kilekottide jm plastikprügi vette viskamisest? a) 10 000 b) 100 000 c) 1 000 000 d) 100 000 000 • 1 000 000 10. Milline riik on kõige „rohelisem“ ehk kasutab kõige rohkem taastuvat energiat? a) Island b) Šveits c) Costa Rica
Roolivõimendi Roolivõimendi ülesanne: Parandada auto sõidumugavust ja teelpüsivust. Kui juhtrattad on tugevasti koormatud (kesk- ja suurveoautod ning bussid), raskeneb auto juhtimine, sest rooliratta pööramiseks on tarvis rakendada suurt jõudu, mille väärtus võib saavutada 400 N. Nendel juhtudel, mil juhi tööd pole võimalik kergendada ülekandearvu suurendamisega roolireduktoris, nähakse ajami konstruktsioonis ette võimendi käsutamine. Roolivõimendi parandab liiklusohutust, sest võimaldab säilitada auto juhitavuse isegi esirehvi purunemise korral, vähendab autojuhi poolt juhtrataste pööramiseks kulutatavat jõudu .ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüd...
Muutused toodetes Üha enam tuli müügile uusi tooteid, mida võis inimestele pakkuda: Elektrilised kodumasinad(tolmuimeja, külmkapid, pesumasinad jne), mehaanilised tööriistad, samuti raadiod ja hiljem televiisorid Tänu televiisoritele, sai suurema tõuke ka filmikunst Tänu toodetele muutus ka kodu sisemine välimus Reisimine ja transport Kasutusele tulid üha kiiremad ja mugavamad transpordi vahendid: autod, bussid, rongid ja suured reisilaevad Tänu sellele oli inimestel palju mugavam sõita ühest punktist teise Vaba aeg Rohkem tekkis nii meestel kui naistel sõja järgsel ajal vaba aega Käidi rohkem seltskondlikel üritustel, pöörati rohkem tähelepanu sellele Samuti oli rohkem aega mõelda enda peale enda heaolule ehk siis inimesed muutusid vabamaks Seltielu kasvamisel muutus ka mood (soeng, riietus, muud stiilid)
aastal · Esimene raudteeliin Eestis oli Peterburi- Tallinn-Paldiski · Eesti raudteede kogupikkus on 960 km · Sellest 130 km on elektrifitseeritud Autotransport ehk maanteetransport Plussid: · Kiire · Vedu "uksest ukseni" · Tihe teedevõrk Miinused: · Korraga väike kaubakogus · Maanteede rajamine ja korrashoid kallis · Vajab palju tööjõudu Fakte · Esimesi autosi nähti Eestis 19. sajandi lõpul · Esimesed bussid pandi käiku 1920. aastatel · Eesti maanteede kogupikkus on umbes 50 000 kilomeetrit · Sellest on kõvakattega umbes 10 000 kilomeetrit Meretransport Plussid: · Odav · Mahub korraga palju kaupa · Ei ole vaja ehitada spetsiaalseid teid Miinused: · Aeglane · Kaup tuleb pärast ümber laadida Fakte · Muuga sadam on Läänemere üks suurimaid ja moodsamaid sadamaid · Kokku veeti 2003.a Eesti sadamate kaudu
Värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired Suukuivus Sümptomite tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanikahooni. Foobia tekkele aitavad kaasa: puudulik kustumine sünnipärane valmisolek õppimine mudelilt vältiva käitumise kinnitamine Agorafoobia Agorafoobia tähendab avarusekartust Põhiolemus hirm paanikahoogude ees Kardetakse olukordi, kus väljapääs on raskendatud (nt kaubamajad, restoranid, tunnelid, bussid, sillad jne) Kardetakse neid kohti eriti sellepärast, et need on kohad, kus paanika korral võib väljapääsemine olla raskendatud ja tekitada piinlikkust Levinumad kardetud paigad: Rahvarohked avalikud kohad Suletud või piiratud kohad Ühistranspordivahendid Kodus üksi olemine Tunnus Ärevus kodust või "turvalisest isikust" eemalolek Välditakse üksindust Enamik ajast ollakse ärevuses Ärevus võib viia depressioonini Tekitaja Paanikahäire Pärilikkus
Lelle - Pärnu raudtee Mees läks Pärnus Papiniidu jaamas rongile. Oli nädalavahetuse lõpp. Ta tahtis Pärnust Tallinna rongiga tulla, sest bussid olid välja müüdud ja ta polnud ammu rongiga sõitnud. Ta läks rahulikult 15 min varem rongi peale, et endale hea koht saada. Ta leidis privaatse ja sooja koha keskmises vagunis. Tema juurde tuli piletimüüja. Ta ostis piletimüüjalt sularahas pileti Tallinnasse. Ta imestus, sest pilet oli odavam kui bussipilet. Ta mõtles rahulikult möödunud nädalavahetusele. Ilm oli olnud soe ja ilus. Ta jäi tukkuma. Kui ta ärkas tundis ta kaelal midagi teravat. Ta
tööle- koosta- soov vajavad töötaja soov otsus võtu mine tööle bussid lahku- töölt bussi kohta (25) asuda (17) bussi liini- maha- mise lahkuda (19)
kandsid teksaseid, sandaale või käisid paljajalu. Naised kandsid vähe meiki. Hipid kandsid sageli ebatavalisi ja eredavärvilisi riideid. Lillelapsed Hipide teine nimetus ,,lillelapsed" tuleb lipukirjale kuulutatud armastusest, rahust ja valgusest, mida sümboliseerisid lilled. See tuli ajakirjanduse poolt kasutusele, nimelt sellest, et hipid loopisid demonstratsioonidel politseinikele lilli. Hipide jaoks olid bussid väga olulised, nad disainisid neid ja neil polnud tavaliselt kindlat elupaika. Nad elasid gruppides. Hipid väitsid, et vabaarmastus ja uimastite kasutamine on pisiasjad, võrreldes maailma kasumijahiga. Hipide kultuuri üks tähtsamaid aspekte oli seksuaalne vabadus. Hipid rõhutasid uue, sõbralikuma maailma järele kasutades lille motiivi. Hallutsinatsioone esilekutsuvate narkootikumide(LSD, marihuaana, psilotsübiin)
Eksportkaubad: Kohvi, juurviljad, õli, narkootikumid Ekspordipartnerid (3 riiki) Somaalia, Saudi Araabia, Hiina Peamised importkaubad: Masinad ja seadmed, transpordivahendid Impordipartnerid (3 riiki) Hiina, India, Saudi Araabia Enamkasutatavamad Bussid transpordiliigid 5. Turismi Kaugus Tartust 5600 km arengueeldused Kliima (temperatuur, sademed) Pehme, niiske kliima. Väga palav. 3 olulisemat vaatamis- Danakil depressioon - Väärsust. Võimalusel lisa pilt. Lalibela – Harar –
kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus jne. Levinuimad foobiad Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, bussid, rongid, jne. Lihtfoobiatest, st. foobiatest, mis on seotud ühe kindla nähtusega, loetakse sagedasemaiks akrofoobiat (hirm kõrguse ees), arahnofoobiat (hirm ämblike ees), klaustrofoobiat (hirm suletud kitsaste kohtade ees), ahluofoobia (hirm pimeduse ees) ja aviatofoobia (hirm lendamise ees). Kuidas tekivad foobiad? On üldtunnustatud, et foobiad tekivad väliste sündmuste ja sisemise eelsoodumuste kombinatsioonil. Paljud konkreetsed foobiad saavad alguse juba
Elu põhimõtteliselt moderniseerus. Hakati kasutama erinevaid kodumasinaid. Igapäevaseks said õmblusmasinad, elektripliidid, külmkapid, pesumasinad jne.Levima hakkasid ka telefonid ja raadiod. Ka rõivamood muudus. Naised hakkasid pidama dieeti ning moodi läks ka poisipea ja lühemad kleidid/seelikud. Meeste rõivastus jäi traditsioonilisemaks ja konservatiivsemaks, kuigi tegi samuti läbi mõne uuenduse. Teedepeal hakkasid liikuma moodsad bussid, sõiduautod ning ka jalgrattad. Kõik need muudatused on tänapäevaga isegi üsna sarnaselt säilinud. Inimeste elu 2 maailmasõjavahel keeras kui uue lehekülje tulevikku. Arenema hakkasid kõik eluvaldkonnad. Ütleksin, et see ajajärk mõjus vägagi positiivselt eestlastele.
Töötades teenindussektoris moodustab poole minu teenitud rahast jootraha ning tööle tulles saan alati olla kindel, et tühja taskuga koju minema ei pea. Samas on meil palgapäev 20-ndal kuupäeval ning olen märganud, et osad töötajad küsivad ettemaksu, kuna tööanda on mõistlik inimene, on ta seda võimaldanud. Tegelikult vajaksin ma ka ühte muutust meie töösuhtes. Tööpäevad on pikad, algavad kell 12 ja lõppetavad tavaliselt peale südaööd ning bussid enam ei käi. Tihti pean koju minema taksoga, kuna pikast seismisest ja kõndimisest on jalad täiesti läbi. Taksoarvet meil kinni ei maksta ja antud palga juures tekitab see masendust ning seepärast olen ka jala koju läinud. Tegemist ei ole mingi burgeripurkaga, vaid viisaka ja kena restoraniga, kuid töötajate ohutu kojujõudmine tööandjat ei huvita. Ma olen üritanud selle kohta uurida, kas on kindel seadus olemas, mis seda reguleeriks, kuid kahjuks pole midagi leidnud.
Palju on maid. Mõned kui käänlevad, Veel rohkem on teid, väänlevad ussid, keegi ei jõuagi kurvides karjuvad lugeda neid. vankrid ja bussid. Ei neile jõuta Palju on teid, nimesid anda mis käia meil vaja. ega neid kõiki Vaata, seal saadab kaardile kanda. sind tuledes maja. Teed aina lähevad, Lähed ja astud, looklevad,ruttavad, ent tulesid veel mõned on võõrad ikka on näha ja mõned on tuttavad. hämaral teel, Mõned on auklikud, ikka veel paistab kivisid täis, kellegi käsi: mõnel kui siledal lehvitab, lehvitab,
Iga erinev päev võib olla uus müsteerium, et kui libedalt suur ja lopsakas buss pääseb tosinast autost võimalikult kiirelt mööda, säilitades rahu. Õnneks on tehtud erinevatesse kohtadesse mitmeid eraldatud sõiduraju, mis mõeldud vaid ühissõidukitele. Kohad, kus sõidurajad eksisteerivad, on kiirustavale inimesele tipptunnis pärusmaa. Ühissõiduk pääseb kiirelt ja muretult mööda mitmetest autodest. Heaks näiteks võib tuua Pirita tee. Bussid pääsevad vabal rajal linnani õlitatult. Ma arvan, et parim viis kogu seda kaadervärki kiiremaks teha on liiklust umber korraldada. Tuleks lasta ehitada juurde uusi lisaradu. Samuti on peetud viimastel aegadel plaane ehitada tasandilisi teid. See annaks lisaruumi sõidukitele ja kõik oleks laiemalt ära jaotatud. Kokkuvõtteks võib öelda, et aeg mängib väga olulist rolli meie elus. Aeg esineb näiteks tipptunnina liikluses, mil liiklus venib nagu näts
ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Levinuim foobia Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobia, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, bussid, rongid, jne. Ärevus Ärevus võib ilmneda mitmel kujul ja erinevatel tugevusastmetel. See võib raskusastmetelt ulatuda kergest rahutuspuhangust täiemõõdulise paanikahooni, mida tähistavad südamepekslemine, desorientatsioon ja suur hirm. Ärevust, mis ei ole seotud ühegi konkreetse olukorraga ning mis tekib ,,nagu välk selgest taevast", nimetatakse vabalt lainetavaks ärevuseks või tõsisematel juhtudel spontaanseks paanikahooks. Situatsiooniärevus ja foobne ärevus
Balti kett ja laulev revolutsioon Balti kett toimus 23. Augustil 1989. Balti kett on sündmus, millega pea igal eestlasel on isiklik suhe igaühel meist on midagi sellest rääkida, meil on sellest mälestusi ja juba ka mälestuste mälestusi. Balti kett aitas tugevdada Eesti, Läti ja Leedu võimalusi rahvuslikuks enesemääramiseks. Minu vanaema osales balti ketis. ,,Mäletan, et algul toimus kogunemine. Kohal oli palju autosid ja mõned bussid. Meie saime autosse. Siis algas sõit balti ketile ummikud olid küll suured ja tundus nagu kogu Eestimaa rahvas oli teedel. Kõik vabatahtlikult läksid, kedagi ei sunnitud. Meie olime mehega Säreveres.. Väga eriline tunne oli. Selline tunne oli nagu kõik eestlased ja baltimaad olid ühinenud oma hingesooviga vabaks saada ja jääda. Hiljem koju tagasi sõites põlesid kõikjal tee ääres küünlad ja kõik eestlased olid nagu suur ühtne perekond. Oli üks suur ühte kuulumise tunne
Veel toimuvad Kohtla-Järvel sellised traditsioonilised üritused: motokross Sinivoore Cup, rahvusvaheline Nikolai Rjabovi mälestus- poksiturniir, Vitali Spenkovi mälestusvõistlused tõstmises, rahvusvaheline korvpalliturniir "Järve Karikas". Rahvusvahelist tunnustust on leidnud 1980.aastast korraldatavad Avo Talpase mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses. 4. Kohtla-Järvel on transpordivõimalustena liikvel bussid ja rongid. II TURISMI ARENGUT TAKISTAVAD TEGURID - Miks turist loobub külastusest? Kohtla-Järve on Eesti elamisvääremate linnade edetabelis viimasel kohal (47). Tegelikult näeb Kohtla-Järve välja nagu mahajäetud tühi, elutu, sünge minevikulinn. Kohtla-Järvel oleks justkui aeg Nõukogude-ajal seisma jäänud, majad on koledad, vanad ja lagunenud. Paljude tööstustega kaasneb ka saastatus ning see ei ole kellegi jaoks meeldiv
Rohumaad taastuvenergia allikana: biogaasi tootmine rohtsest massist, energiahein Mõisted Taastuvenergia- eneriga, mis toodetakse taasuvatest energia allikatest Biogaas- käärimisgaas, mis sialdab CH4 (45-70% ) ja CO2 (30-55%) Biomass- organismide elusaine hulk Energiahein- energia saamiseks kasvatatavad kultuurid [1] Biokütuste klassifitseerimine Vedel- õli- ja suhkrurikkad energiakultuurid Gaasiline- biolagunevad ja tööstus jäätmed Tahke- puit ning puidujäätmed Rohtne mass a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt Biokütuse tootmise ja kasutamise lihtsustatud variant Muundamisprotsessid Energiakultuuride kasvatamise põhjused Mahajäetud põllumaade kasutamine Alternatiiv fosiilsetele kütustele Biomassi varud suured Tootmine laialdane Keskkonnasõbralikkus Eelis puitkultuurid...
aasta novembrist on Eestil välisühendus Põhjamaadega läbi Estlinki merekaabli, mis ehitati Soome ja Eesti vahele. Merekaabli ülekandevõimsus on 350 MW, alalisvoolu pingega +/- 150 kV. Kaabli kogupikkus on 210 (2 korda 105) km, sealhulgas 148 km merekaablit ja 62 km maakaablit. Mida suurem on pinge, seda rohkem saab elektrit edasi viia. Elektrivõrk sarnaneb teedevõrguga. Linnade vahel on laiad kaherealised ja kiirelt sõidetavad maanteed, kus liiguvad bussid ja suured kaubaautod, mis liigutavad korraga suure hulga inimesi või kaupu ühest linnast teise. Linnades on väiksemad teed ja liiklus on aeglasem, mida mööda sõidavad linnaliini bussid ja väikekaubikud, et inimesed ja kaup sihtkohale lähemale toimetada. Lisaks on linnas jalgratta ja kõnniteed, mida mööda liiguvad inimesed või jalgratturid. Et päris sihtkohta jõuda, peab liikuma mööda treppe ja koridore, mis on kitsad ja milles liikumiskiirus väike.
mägiteedel. · Näeb kaunist mägimaastikku ning armsaid külasid ja väikelinnu. Güimar · Güimar enim külastatav vaatamisväärsus on linnast läände jäävad püramiidid, mis esmapilgul meenutavad kogu saarel levinud terrasse. · Muuseumis on võimalik näha 15 min pikkust filmi Ameerika avastamiseeelsetest sidemetest eurooplaste ja indiaanlaste vahel. Transport · Bussiliiklus on Tenerifel hästi organiseeritud. · Bussid väljuvad reeglina iga 1520 minuti järel. · Pileteid saab osta bussijuhi käest, linnaliini pilet maksab 1 , linnadevahelised sõidud jäävad vahemikku 1.50 7.90 . · Takso Sisseistumistasu on 1,2 . Öösel ja pühadel lisandub veel 0,5 . Taksopeatused on enamasti suurte kaubanduskeskuste juures. Kuurordi piires tuleb sõiduhinnaks 28 eurot. Hea teada · Tenerifel on aastaringselt · Ööelu on mitmekesine ja pehme kliima. sobilik igale maitsele
ebamugavaks. Karke kasutades sai ta alles aru kui keeruline on füüsilise puudega inimesel liikuda. Lumevallide vahel ja liivatamata teedel oli peaaegu võimatu kõndida. Praeguselgi ajal on füüsilise puudega inimestel väga raskendatud liikumisvõimalused arvestades Eesti kliimat, kus just viimastel aastatel on olnud väga lumerohked ja külmad talved. Kõige suuremaks probleemiks on just ühistransporti sisenemine, kuna kõik bussid ei ole siiski madalapõhjalised ja võib vaja minna lisaabi bussi sisenemiseks, mida vahest ei pruugi olla. Parajaks katsumuseks on ka märgade ilmadega siledatel pindadel liikumine, sest need muutuvad väga libedaks ja on suur oht kukkuda. Puuetega inimeste jaoks on loodud ka palju nende toetuseks mõeldud organisatsioone, kes seisavad nende õiguste ja nende heaolu eest. On olemas ka mitmeid neile mõeldud vaba aja keskuseid, kus on neilgi võimalus veeta lõbusalt
Kodutöö keskkonnakaitses e. Kuidas parandada Eestis keskkonnakaitset? 1. Maksta põllumeestele suuremaid toetusi, et nad saaksid kasutada õiged väetisi õigetes kogustes. Tänu sellele jääks ära kevadine sõnnikuhais Tartus ja sellest tulenev reostus. 2. Pakendikäitlus tuleks teha kohustuslikuks kõigile ja selle üle tuleks teha järelvalvet. Paljudes piirkondades ei ole vaja pakendit sorteerida. See aitaks kaasa taakasutuse levikule. 3. Tõsta kütuse aktsiisi, vähendada ühistranspordi maksumust ja tõsta selle mugavust (nt. tihedam graafik, mugavamad pikamaa bussid). Loodetavasti hakkaks rohkem inimesi ühistransporti kasutama, tänu millele oleks meil puhatam keskkond. 4. Luua rohkem kergliiklusteid ja sellega kaasnevaid objekte (nt. rattaparklaid) ka väljaspoole kesklinna. Aitaks kaasa olukorrale, kus inimesed passivad autodega ummikutes, et sõita jõusaali trenaz...
Eesti keskkonnaprobleemid Loodus kutsub inimesi väljaspoolt tutvuma selle mitmekesisusega, mida Eesti maastik ja olud meile pakkuda suudavad. Suure inimreostuse tõttu kahaneb igal aastal järjest rohkem seda rohelust meie ümber, ning õhk, mida hingame muutub kahjulikumaks. Mõtlematul inimetegevusel on omad rängad tagajärjed, mille peale kahjuks igapäevaselt ei mõelda. Eesti metsad katavad üle poole meie maismaast ning inimesed ei oska seepärast hinnata enda tehtud kahju. Meie seas leidub väheseid, kes on teadlikud metsaraie suurenemisest ning metsade vähenemisest. Seepärast näeme tihti, kuidas metsaalused upuvad prügisse. Inimestepoolselt tekitatud kahjudel on räiged tagajärjed. Meie põhjavett rikutakse igal aastal sadade inimeste poolt, loomade elupaigad hävivad hooletuse pärast ning veerand mahavisatud prügist ei lagune iseeneset. Sellele probleemile on hakatud rohkem tähelepanu pöörama ning mul on hea meel,et noo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
