Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Pereelu Kellelt: Eneli Vanin KP2-11 Saade keskendub vanavanemate rollile ja suhetele vanema põlvkonnaga , küsimus oli selles , et kas kaks erinevat generatsiooni võiksid koos elada , et see ei rikuks omavahelisi suhteid.? Osad inimesed arvavad et on võimalik koos elada ja osad arvavad , et ei ole võimalik koos elada , kuna palju noori ja ka vanemaid inimesi soovivad vaheldust ja üksteisest rahu ,ning omi toimetusi teha . Osadel on raskusi elada koos, aga kui oleks suured korterid , majad siis miks ka mitte ? suhelda tuleb ei tohi kedagi kaugustesse jätta, aga siiski on pered kes elavadki mitu põlvkonda koos. Ühine maja , aga eraldi sissekäigud ja eraldi leivakapp aga ühised eluväärtused eluks . Kasvatamisest , lapsed elavad kuni 2-3 aastani siis nad hakkavad lasteaias käima näevad nad elu ja hakkavad rohkem aru saama kes nad on . Lastel on alati nii et kui vanemaks saavad siis hakkavad alles oma vanemates...
Pereelu. Eestlased peavad peretraditsioonide olemasolu väga tähtsaks. Kui küsida neilt siis meenuvad alguses ainult kolm: sünnipäev, jõulud ja jaanipäev. Ning kaks viimast , üleriigilised pühad, kus täiskasvanud saavad lisavabapäeva, tõmmata sinimustvalge vardasse ja süüa kõht korralikult täis. Peale mida ikka kurdetakse ,et kus sai alles süüa ja juua , kuid nii on ju kombeks. Kui küsiti inimestelt peretraditsioonide, mida peres peetakse kohta , siis nemad vastasid ikka jõulud, sünnipäevad, jaanipäev, lihavõtted, aastavahetus, emadepäev, isadepäev, vastlapäev. Küsiti veel , millistest traditsioonidest puudust tuntakse tänapäeval ning need olid näärid kuna näärivana oli lahedam mees kuigi nüüd on ta asendunud jõuluvanaga. Veel oli surnuaia püha, sugulaste kokkutulekuid oli rohkem. Võib öelda ,et lapsed tegid selle tavalise söömise-joomise traditsiooni lõbusamaks ning öeldi ,et kus on la...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Pereelu Kellelt: Angela Kiil DS-13 Saates räägivad mitmed vanemad laste kasvatamisest, õigesti käitumisest laste suhtes ning kus saame omandada uusi teadmisi nendega hakkama saamiseks ja suhtlemiseks. Mitmetele inimestele esitatakse küsimusi, mida arvavad nemad. Sain saatest teada, et perekond peetakse ühiskonna alusrakukeseks. Äsja vanemaks saanud tunnevad algul hirmu kuni nad oma pisipõnni endale kätte saavad, mil hiljem hakkavad nad juba uskuma ja mõistma, et asi polegi nii hull ja hirmus, kui nad alguses arvasid. Ja nad saavad ime-hästi lapse kasvatamisega hakkama. Mitte keegi ei usu ega taha uskuda, et just nende lastest võib saada kurjategija. Mitte ükski vanem ei oska ette aimata, et just tema lapsest võib saada halb inimene. Head lapsed tulevad headest peredest, kus on hoolivust ja armastust, halvad halbadest. See on inimeste arvamus asjast. Kuid enamasti see nii ei ole. Tuleb ette perekondi, kus...
Pereelu 16. - 17.sajandil Vladislav Vassiljev 10.klass fapper Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ● Perekonna loomise rituaalne külg ● Seksuaalsuhe on väärtuslik ja püha ● Abielu – jumala kingitus. ● Vallalisust peeti vääraks. Kasvatamine ja suhtumine lastesse Laste eraldamine lastetuppa. ● Distsipliin – karm. ● Lastes arendati – usklikkus, autunne, enesekontroll, töökus. ● Laiendatud perekond. Keha häbenemine ● Alumine pool ja kõik, mis sellega seotud. ● Vulgaarne. ● Alastiolek lubamatu. Pere pesemas ● Harvad pesemised. ● Saun – nakkused, kahjustab kõlblust. ● Laste pesemine tervisele kahjulik.
Peresaade nimega ''Pereelu'' , teemal lapsevanemaks olemine ning lastekasvatamine Saates räägivad mitmed vanemad laste kasvatamisest, õigesti käitumisest laste suhtes ning kus saame omandada uusi teadmisi nendega hakkama saamiseks ja suhtlemiseks. Mitmetele inimestele esitatakse küsimusi, mida arvavad nemad. Sain saatest teada, et perekond peetakse ühiskonna alusrakukeseks. Äsja vanemaks saanud tunnevad algul hirmu kuni nad oma pisipõnni endale kätte saavad, mil hiljem tuli kindel usk, et saab hakkama. Mitte keegi ei usu, et just nende lastest võib saada kurjategija. Mitte üksi vanem ei oska ette aimata ,et just tema lapsest võib saada halb inimene. Head lapsed tulevad headest peredest, kus on hoolivust ja armastust, halvad halbadest. Enamasti see nii ei ole. Tuleb ette perekondi ,kus kasvavad tublid ja iseseisvad lapsed. Mõnikord ka sellest sõltub, milline on lapse käitumine ja iseloom. Va...
Fjodor Dostojevski Elu ja looming Pärit moskvast isa (arst vaesehaiglas) oli lahti öelnud vaimuliku seisusest, pidas oluliseks karjääri , tahtis saada aadlikuks. Oli karm iseenda ja laste vastu Elu lõpus ületas unistuste piiri, hakkas mõisnikuks. Siis aga hakkas jooma ,laastus. Ema-vastand isale, kaupmeheperekonnast, lihtne, südamlik, andis lastele alghariduse, õpetas pühakirja, piiblilugusid, helge ja helde. FD-üksik,kinnine, luges palju Õpinud- 1834-36 õppis pansionides, karm distsipliin. 1836.a tekkis kirjandus huvid. Luges paju romantikuid 1837 suri ema, 1839 tapeti isa. 1838-43 peterburi sõjaväeisendite kool- raske periood.Ei soovinud saada sõjaväelaseks vaid unistas kirjandus tegevusest. 40ndate Looming 1844-45 ,,Vaesed Inimesed" FD-d huvitab inimese hingeelu, psüühika ja sotsiaalse keskkonna vastastikune mõju. 1846- romaan ,,Teisik" 1847 ,,Valged ööd" Kokkuvõte: 40ndate jutustused ja ,,teisik...
2kursus Kas Sinu pereelu on õnnelik? Perekonnaõnn on mitmete tegurite ja komponentide koosmõju tulemus. Mõned olulised neist on positiivses vormis meile n.ö taeva kingitusena kaasa antud tervis, arukus, välimus, andekus jne. Mida antud ei ole või mis meie elus puuduse või nõrkusena esineb, tuleb meil endil planeerida, luua ja kujundada. Õnn ei ,,juhtu" iseenesest, ta luuakse. Olemasoleva abielusuhte kvaliteet sõltub paljudest faktoritest. Loetleme mõned: · Teadlikkuse aste suhte alustamisel; · partnerite pühendumise aste; · suhte emotsionaalne kvaliteet partnerite emotsionaalne küpsus jne; · selgelt sõnastatud eesmärkide olemasolu nii suhtes kui ka mõlema partneri isiklikus elus; · plaani olemasolu püstitatud eesmärkide saavutamiseks nii isiklikul kui ka peretasandil; · plaani konsistentne järgimine; · omavahelise kommunikatsiooni kvaliteet; · koos veedetud aja hulk ja...
Peresaade nimega ''Pereelu'', teemal lapsevanemaks olemine ning lastekasvatamine. Saates räägivad mitmed vanemad laste erinevast kasvatamisest, õigesti käitumisest laste suhtes ning kus saame omandada uusi teadmisi nendega hakkama saamiseks ja suhtlemiseks. Mitmetele inimestele esitatakse küsimusi, mida arvavad nemad? Sain saatest teada, et perekonda peetakse ühiskonna alusrakukeseks. Äsja vanemateks saanud inimesed tunnevad algul hirmu kuni nad oma pisipõnni endale käte vahele saavad. Mitte ükski vanem ei oska ette aimata ,et just tema lapsest võib saada kurjategija või halb inimene. Head lapsed tulevad headest peredest, kus on armastust ja hoolivust ning halvad tulevad enamasti halbadest peredest, tegelikkuses see nii ei ole. Vanemad on alati lapsele eeskujuks, sellest sõltub, milline on lapse käitumine ja iseloom. Kõik lapsevanemad soovivad, et nende lapsed oleksid kõikse tublimad, kuid ega sünnitus...
Kuidas mõjutavad uued tehnoloogiad pereelu ja inimsuhteid Ursula Roomere XIIH Vend tuleb koolist koju. On reede, järgmiseks päevaks õppimise pärast pole vaja muretseda. Jõuab poiss niisiis vaevalt seljast võtta üleriided ja käed ära pesta, kui juba on anuval ilmel elutoas isa jutul: ,,Issi, kas ma palun võiksin playstationisse?" Isa vaatab last jabural ilmel, mõistmata, mis ometi saab selles asjanduses nii haaravat olla ja viskab nalja: ,,Kuhu sa minna tahad? Mine-mine, võta võtmed kaasa ja ära kauaks jää!" Vend naerab, aga palub siis uuesti. Isa saab pahaseks: ,,No tuleksid sa kordki minu juurde jutuga, et kas ma palun võiksin kitarri harjutada! Lepime kokku, et kui tund aega klõbistad oma nuppe, siis tund aega mängid pilli ka." Taoline jant käib iga päev. Siis kakeldakse teise vennaga, kumb enne ja kumb kauem ja millist mängu mängida. Siis jääb jälle vaba...
KALJUKOTKAS – EESTI RABADE MAJESTEET Kotkastest üldiselt Kotkad on röövlinnud, kellest Eestis elab 6 liiki: merikotkas (Haliaeetus albicilla) kaljukotkas (Aquila chrysaëtos) kalakotkas (Pandion haliaetus) suur-konnakotkas (Aquila clanga) väike-konnakotkas (Aquila pomarina) madukotkas (Circaetus gallicus). Eestis nimetatakse kotkaks paljusid liike, kes tegelikult ei ole lähisugulased. Sama perekonna alla kuuluvad siin vaid kaljukotkas ja konnakotkad. Kotka nimetus tuleb ilmselt vanemast soome keelest, kus „kotkas” tähendab kõverdunud naela otsa ja viitab nokakujule. Kaljukotkas Kodupaik. Kaljukotka nägemine looduses on õnnelik juhus – ta on tuntud rahuarmastaja ja hoiab inimasulatest eemale. Eestis elavad kaljukotkad esindavad unikaalset asurkonda, pesitsedes siin kaljude ja mägede asemel üksikutel soosaartel ja rabaservadel kasvavatel toekamatel puudel. Kaljukotka lemmikpuu on kahtlemata mänd, k...
REFERAAT Mink. Tuhkur. Nugis Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 MINK............................................................................................................................................ 3 TUHKUR...................................................................................................................................... 5 NUGIS......................................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 9 MINK Kehapikkus: 30-50cm Sabapikkus: 16-20cm Kaal: 0,8-1,8kg Kaitse Eestis Mink Eestis looduskaitse alla ei kuulu. Elupaik Mingid elavad igasuguste veekogude...
Rohunepp Kaitse Eestis. II kategooria kaitsealune liik (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu). Millal võib Eestis kohata... Eestisse jõuab rohunepp aprilli teises pooles, lahkub augustis või septembris. Välimus - Rästast kogukam, pika sirge noka , jässaka keha pikkade peenikeste jalgadega ja pruukikirju sulestikuga lind. Rinnal, kõhu all tugev ja selge vööditus; tiiva ülaosal on tume pikivööt, mida raamivad valgetipulised tiivakattesuled, tiivaalune tumedam. Ka maas seisval linnul on selgelt näha valge tiivavööt. Välimised sabasuled on laialt valged. Levik ja rändamine. Rohunepp pesitseb kohati Skandinaavia põhjaosas, Soomes, Poolas, Baltimaades ja Venemaal.Vähemalt pooltuhat haudepaari pesitseb Poolas ja...
o Kohustuste jagamine, lähedaste abi kasutamine Laps, kui „taksitus“ meie vahel- hellus, seksuaalsus o Teadlikult pingutada, leida lahendus Uus omavaheline sõltuvus o Oht konflikti tekkeks o Märgata ja tunnustada teise poole panust perekonnaellu!! 14.10.2017 Perekonnapetus Pere majandamine Mida pere majandamine endas sisaldab? Kuidas pereelu targalt majandada? Millest saab pere majandamine alguse? Kuidas karjääri ja pereelu ühildada? Kas töö teeb õnnelikuks? Pere majandamise sisu Pere majandamine hõlmab pereliikmete igapäevaelu, karjääri, sissetulekute ja pikaajaliste plaanide kavandamist nii, et oleks tagatud elamise materjaalne pool, võimalik koguda vajalikke säästusid ja teha investeeringuid Kuidas targalt majandada? Tee kindlaks hetkeolukord: mikkiseid meetodeid või vahendeid asutada?
enamuste Eesti meeste viis põgeneda oma probleemide eest. Selleasemel, et tegeleda inimestevaheliste probleemiga, põgeneme hoopis ületöötamise rüppe, mille suremusega oleme juba Euroopa esinumbrite ligidal. Teos tundub aegumatu ka tänapäeval. Meile vaatavad vastu samad probleemid, millega Andres kokku puutus. Probleeme on raske tunnistada. Aga kas me ikka saame pidada tõeliseks meheks seda kes mudumatult paneb vastu elu raskustele ja rabab tööd teha, kui see on tehtud pereelu hinnaga.Võibolla peaks Andres ja teised Eesti mehed lõunamaallaste eeskujul asju vabamalt võtma ja peresidemid kõige olulisemaks pidama, et elul oleks värvi ja kodu olkes koht kus on üksteise läheduse tõttu hea olla.
Laiedatud perekond-Neg:perekonnaliimeid rakse asendada,1lapsevanema haigus vi pikaldane äraolek muudab perekonna toimetuleku keeruliseks. POS:ühine majapidane ja töödejaotus võimaldab hoolitseda laste ning vanurite eest.Üksikvanemapere-Pos:vanem saab rohkem lapse tähelepanuNEG:last võidakse koolis või kuskil norida et tl ühs vanemat pole.Lasteta abielupaar-POS:neil on aega rohkem teineteisele,saavad teha mida iganes tagavad.NEG:siis ei ole inimesed vb nii vastutustundlikud kui ad on siis kui neil on laps.R.Sternberg-keskendunud komponentidele.Arastus sisaldab intiimsust,pühendumist ja kirge.Tema aravtes erinevad armastussuhted selle poolest,mil määral armastajad neid suhteid kogevad.Intiimsust iseloomustab avatus,usaldus ja julgus olla aus partneri ja enda vastu.Ideaalse armastuse korral palub suhe sügavat intiimsust,kaaslane on seksuaalselt kõitev ja armastajd on valmis hoidma suhet ka tulevikus.Nii pole aga tühjas armastuses,kus part...
Wolfgang Amadeus Mozart 27.01. 1756 - 05.12. 1791 Wolfgang Amadeus Mozart sündis 1756. aastal Salzburgis muusikapedagoogi ja õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ning Anna Maria Pertlini perre noorima pojana. Nende peres oli 7 last, kellest kõige tuntum oli W.A. Mozart. Mozart hakkas varakult tegelema muusikaga. Juba 5-aastaselt hakkas ta muusikat looma ning hiljem alustas konsertite andmisega erinevates linnades. 1765. aastal kirjutas ta oma esimese sümfoonia ja ka ooperi "Apollo ja Hyacinthus". 1769. aastal asus W.A. Mozart tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda konsertimeistrina, seal töötas ka tema isa, kes oli kapellmeister. Mozart sai Rooma paavstilt kuldkannuse rüütli aunimetuse, kuna läbis eksami ning sai Bologna muusikaakadeemia liikmeks. 1781. aastal läks Wolfgang Amadeus Mozart Viini elama, enne seda, aga andis lahkumisavalduse Salzburgi peapiiskopile, kes vastas Moza...
aastal immatrikuleeriti Betti Alver Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna filoloogia üliõpilaseks. 4. Novembril 1927. aastal ta eksmatrikuleeriti. Õpingutele Betti nimetamisväärselt ei keskendunud, eriti eksamitele. Enese edasi arendamiseks Betti eelistas palju lugeda ja andis sissetulekute suurendamiseks eratunde. 1927. aastast hakkas Betti rohkem tähelepanu pöörama loomingule. 1.3 PEREELU Betti Alver kohtus oma esimese abikaasa Heiti Talvikuga 1930.aastal. Talvik käis Bettit kutsumas ,,Veljesto" õhtule. Abielu sõlmiti 19.juunil 1937.aastal. Ants Orase meenutuste kohaselt toimus see keskpäeval ning Bettil ja Heitil oli olnud kaks tunnistajat Paul Viiding ja Ants Oras ise.
see viia suhete jahenemisele. Lahkumineku põhjused Üks vanematest hakkab tarvitama alkoholi,narkootik ume või hakkab mängima hasartmänge ning muutub sõltlaseks. Pereelu parandamine Pereelu parandamine on võimalik ainult siis, kui mõlemad vanemad avaldavad tugevat soovi ning üritavad värskendada oma suhteid. Vanemad moodustavad uusi ning huvitavaid viise üksteise tundma õppimiseks kohtingute teel. Pereelu parandamine Vanemad külastavad pereelu nõustajat, et kuulata professionaalset soovitust. Lahutus ja laps Vanemate lahkuminek mõjutab last pshüühiliselt (nutmine,tuimaks jäämine või agressioon) Laps võib süüdistada ennast,enda halva käitumise pärast jne. Lahutus ja laps Last peaks viima kurssi esimesel võimalus ning mõlema vanema suust.Ei tohi jätta saladusi. Lähedase inimese surm Surm on elutsükli loomulik osa,kuigi paljudel on lähedaste inimeste surmaga raske leppida.
võimaldab lastel omandada ühiskonnas tunnustatud norme ja väärtusi toimib selge ja mõistetava kommunikatsiooni süsteemina, avatud suhtlemine kindel struktuur (reeglid ja nõudmised, mis tagavad pereliikmete vahelise suhtlemise), võimujaotus, liidrid suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase Düsfunktsionaalse pere tunnused: puudub järjepidevus, selged piirid ja reeglid, pereelu on kaootiline suhtlemisprobleemid rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus peres pereliikmete vajadused rahuldamata usaldamatus, salatsemine, valetamine, ebakindlus, häbenemine, hirmud pereliikmete tundeelu häired, ülivastutus, vastutamatus perevägivald ebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku,
1990-ndate aastate kiired muutused majanduses ja ühiskonnas tõid kaasa ka uued nõudmised tööjõuturul. Töökohtadel nõuti suuremat efektiivsust ja inimesed töötasid tihti pikki ületunde. Töötajad tundsid psühholoogilist survet nii tööelu kui suurte ühiskonna ümberkorralduste tõttu. Mure enda ja oma perekonna toimetuleku pärast üha kasvas. See ei jätnud mõjutamata inimeste heaolu ja rahulolu endaga. Näiteks Soomes läbi viidud uuringu järgi töö- ja pereelu jagamisega rahulolust tunneb kaks töötajat viiest, et nad on liiga vähe oma perega koos. Suur enamus nii töötajaid kui tööandjaid, kes on töö- ja pereelu ühendamisega juba aastaid tegelenud, tundis, et see aitab neil paremini oma tööga toime tulla ja tööatmosfäär paraneb. See teeb töökoha meeldivaks paigaks, mis tõstab omakorda ettevõtte välist imagot. Enamus naisi planeerivad töötada nii kaua kui võimalik, sageli kuni mõni nädal enne sünnitust
lastega perede majandusliku heaolu tõstmiseks laste kasvatamise ja hooldamise perioodil: peretoetused, vanemapuhkused, lastehoiu korraldamine. Laste- ja perepoliitika üldine eesmärk on tagada lastele ja lastega peredele parim võimalik elukvaliteet ning turvaline elukeskkond. Laste- ja perepoliitikal on eelkõige järgmised ülesanded. · Laste ja lastega perede elukvaliteedi parandamine. · Töö- ja pereelu ühitamise toetamine. · Laste kasvatamise väärtustamine. (Joonis 3. Kulu lapse kohta) Suremus on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas ning laste suremuse all mõistetakse tavaliselt ühe kuni viie aasta vanuste laste suremust. (Joonis 4. Üldine suremuskordaja ja selle dünaamika Eestis) Suremisnäitaja Eestis on kõrge. Joonisel on esitatud üldise suremuskordaja (surmade arv 1000 elaniku kohta aastas) dünaamika aastatel 1970-2004.
joostes, tihti peatub ja ajab saba püsti. Tegutseb põõsastes ja maas. Lend on musträstal madal ja lühike. Erutuse korral lendab lõikava kisaga varju. Linnades on ta julge. Mängul, territooriumi kaitsmisel ja paaride moodustamisel esineb musträstal palju rituaalseid käitumisviise. Mängu ajal jookseb isaslind lauldes ümber emaslinnu kuni jäävad mõlemad vastastikku seisma püstiaetud sabaga ja avatud nokaga. Kui emaslind kükitab, järgneb paaritumine. Pereelu. Musträstas on monogaamne lind. Paaride moodustumise järel hakkab emaslind pesa ehitama. Pesa asub maapinnast 1,6 m kõrgusel. Meil pesitseb musträstas kaks korda suve jooksul. Pesas on 36 muna, mida haub emaslind. Haudevältus on 1114 päeva. Pojad kooruvad 35 päeva jooksul. Toidulaud. Toiduks on marjad ja seemned. Harvem ka putukad ja ussid. Arvukus. Eestis pesitseb 150250 tuhat paari, Euroopas 4082 miljonit paari. Kuldnokk
Kodutuvi on harjunud inimeste tagant toidujäätmeid korjama ja sageli tarbib tänu sellele ka loomseid koostisosi. · Arvukus. Eestis 40-80 tuhat paari. Euroopas 6,8-10 miljonit paari · Välimus.Kaljutuvi keha on tuhkhall, tiibadel kaks musta tiivavööti. Enamik kodutuvisid on pärinud selle halli põhitooni, kuid kodutuvi salkades on väga eriilmelise mustri ja värvusega linde. Tiibade alaküljed on heledamad, tiivaotsad seevastu tumedamad. · Pereelu.Kodutuvi on võimeline pesitsema aastaringselt ja munema 5-6 kurna. Meie kliimavöötmes pesitseb ta siiski ainult vahemikus märtsist septembrini ja muneb 2-3 kurna. Nagu kõigil tuvidel on neil kurnas ainult 2 muna. Mune hauvad mõlemad vanalinnud 16-19 päeva. Pojad saavutavad lennuvõime tavaliselt kolmenädalastena, kuid mõlemad vanemad toidavad neid kuni viis nädalat. Piiritaja e. piirpääsuke · Kus võib kohata.Kõikjal Eesti,suured
RAAMATUKOGUNDUS JA INFOKESKKONNAD Gaythel Kukk LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE Referaat Juhendaja: Krista Lepik Pärnu 2016 Sisukord 1. Naised Interneti kasutajatena.................................................................3 2. Kaasatud internetipõhistes kogukondades.............................................4 3. Lapseootus ja pereelu............................................................................5 4. Lapseootuse ja pereeluga seotud meediamaastik Eestis.......................6 5. Meediakanalid.......................................................................................7 6. Eripärasused meedia tarbimises raduse ajal..........................................8 7. Kasutatud kirjandus...............................................................................9 1
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/2006/1.pdf 14.01. 2013............12 Meestel on töö järel olulisim vaba aeg, naistel kodu ja lapsed (2011) URL: http://www.rajaleidja.ee/uuring-meestel-on-too-jarel-olulisim-vaba-aeg-naistel-kodu-ja-lapsed/ 15.01.2013...............................................................................................................................................................12 Karu, M. Paindlikud töövormid töö- ja pereelu ühitamisel TÖÖ ja PERE PAINDLIK TÖÖKORRALDUS JA LASTEVANEMATE TÖÖHÕIVE Eesti Tööandjate Keskliit URL : http://www.cb.ee/raamat/too_sisu_low.pdf 15.01.2013.....................................................................................12 Miettinen, A. (2008) KOTITYÖT, SUKUPUOLI JA TASA-ARVO Väestöliitto, Väestöntutkimuslaitos, Helsinki URL: http://vaestoliitto-fi- bin.directo.fi/@Bin/1a0b7b0730116c4c9ee4cc3fa1da6c84/1358290176/application/pdf/237612/Kotity
Kreekas ei tarvitsenud abielupaar kuigi palju kokku puutuda, nii võis mees luua abieluväliseid suhteid. Aristokraatide elu kulges oma sookaaslaste seltsis, mis lõi soodsa pinnase meestevaheliseks sümpaatiaks. Homoseksuaalsust ehk pederastiat peeti täiesti normaalseks. Lihtrahva seas polnud see nii levinud, võimalik et seda peeti häbiväärseks nagu ka homoseksuaalset prostitutsiooni. Egiptuses oli noormehel aeg otsida partner ja alustada pereelu kui ta oli küllalt vana, 16 20 aastane. Tütarlapsed olid valmis abielluma peale esimest menstruatsiooni. Kreekas oli tavaline, et 3040 aastane mees võttis endale naiseks vaevalt murdeeast väljakasvanud tüdruku. Vaatamata sellele, et varajased ühiskonnad olid meeste domineeritud, oli Egiptuses naistel nii perekonnas kui ma ühiskonnas kõrge positsioon. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne
Lapsi võetakse kui võrdseid isiksusi. Lastekaitse ja ka politsei on kohad kuhu pöörduda kui on laste alavääristatud, hirmutatud või karistatud viisil mis on lapsele piina valmistav, kehalisi kahjustusi tekitav või ohustab teisiti tema tervist. Viimastel aastatel on lastekaitse osa laste elust muutunud olulisemaks. Lastekaitse pöörab tähelepanu lastele isegi siis kui nad pole kaebusi esitanud. Koolides olevad "nõrgemaid" õpilasi jälgitakse pidevalt, samas ka nende pereelu ja koolielu. Lastekaitse on pädev sekkuma pereellu kui last on lubamatul viisil koheldud . Lastekaitse pakub abi lapsele kes on sattunud vägivalla või halva kohtlemise alla. Mõnel lapsel ei ole teist kohta kuhu pöörduda. Lastekaitse on eriti tähelepanu pöörav nendele perekondadele kus laps on lapsendatud, sest pereprobleeme on seal tihedamini esinevad. Samuti on probleemid just puberteedieas lastega perekondades, kus pereelu on raskendatud lapse käitumise tõttu
Jõhvi Gümnaasim Eesti aasta 1997 Helen Valk 7.B Õpetaja Tiina Gaskov Sisukord 1. Sookurg 2. Eluviis 3. Välimus 4. Pesitsemine 5. Toitumine 6. Pereelu 7. Vaenlased Kasutatud kirjandus. a.i.1.a.i.1. http://www.looduspilt.ee/loodusop e/?page=liigitutvustused_liik&id=18 a.i.1.a.i.2. http://et.wikipedia.org/wiki/Sooku rg a.i.1.a.i.3. http://www.eestiloodus.ee/index.p hp?artikkel=2549 a.ii) Eluviis Sookured on suurepärase nägemisega ja kuulmisega linnud. Nad on üsna kartlikud ja neil pole ohtu märgates mingit soovi ohuallikat uudistama
Bioloogia küsimused ja vastused Lehekülg 60 ja 63. 1. Milline on inimese asend loomariigi süsteemis? Tänapäeva loomariigi süsteemis kuulub inimene inimlaste sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete ülemsugukonda primaatide seltsis. 2. Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Pereelu- nii inimesed kui ka inimahvid hoolitsevad oma laste eest, aga kui nad juba piisavalt suured, peavad lapsed ise hakkama saama. * Üksteisega suhtlemine- sarnasus on see, et nii inimene kui ka inimahv kasutavad suhtlemiseks miimikat. * Tööriistade kasutamine- Nii inimene kui ka inimahv kasutavad tööriistu millegi kindlal eesmärgil. Erinevus on aga see, et inimene hoiab oma tööriistu alles aga inimahv mitte. 3. Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest? Tavaliselt vastandaksegi inimest loomadele kui ühiskondliku eluviisiga mõistuslikku olendit, kell...
Tänapäeval leidub palju neid, kes on just noorelt tehtud valikute pärast väga alla käinud, mille tagajärjel kannatavad õpingud, haridus ja mis kõige tähtsam, nende oma tulevik. Kõik aga saabki jälle alguse sellest millised on lapse vanemad, kuidas nad oma last kasvatavad, mida nad neile õpetavad, kuidas nad püüavad oma last mõista ja mis eeskuju nad näitavad. Kõige tähtsam ongi see, et vanemad saaksid oma last võimalikult hästi kasvatada, et lapse tulevik ning tema isiklik pereelu oleks turvaline ja kindlustatud. Kui laps on juba iseseisev ning tal on oma pere, kindel koht kus elada, hea töökoht jne ehk tema pereelu on igati kindlustatud, siis on tema see kes peab näitama edaspidi oma peres head eeskuju. Seega mina võtan oma tulevasse pereellu kaasa kõik selle, mida minu vanemad mulle õpetanud on. Ma näitan oma peres suurt eeskuju ning teen kõik selleks, et minu lapse tulevik oleks kindlustatud
Väsimus, füüsiline koormus! o Kohustuste jagamine, lähedaste abi kasutamine Laps, kui ,,taksitus" meie vahel- hellus, seksuaalsus o Teadlikult pingutada, leida lahendus Uus omavaheline sõltuvus o Oht konflikti tekkeks o Märgata ja tunnustada teise poole panust perekonnaellu!! 14.10.2017 Perekonnapetus Pere majandamine Mida pere majandamine endas sisaldab? Kuidas pereelu targalt majandada? Millest saab pere majandamine alguse? Kuidas karjääri ja pereelu ühildada? Kas töö teeb õnnelikuks? Pere majandamise sisu Pere majandamine hõlmab pereliikmete igapäevaelu, karjääri, sissetulekute ja pikaajaliste plaanide kavandamist nii, et oleks tagatud elamise materjaalne pool, võimalik koguda vajalikke säästusid ja teha investeeringuid Kuidas targalt majandada? Tee kindlaks hetkeolukord: mikkiseid meetodeid või vahendeid asutada?
OECD Parema Elu Indeks · OECD raport ,,Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu" on 2009. aastal ilmunud Stiglitz- Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus · OECD kasutab heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning jätkusuutlikkuse näitajad Elukvaliteet: Materiaalsed elamistingimused: ·Tervis ·Sissetulek ·Töö- ja pereelu ühitamine ·Elamumajandus ·Haridus ·Töökoht ·Kogukond ·Turvalisus ·Keskkond ·Valitsemine ja kodanikkond ·Subjektiivne heaolu Heaolu kindlustab neli ressurssi: Loodusvara Majanduslik kapital Inimkapital Sotsiaalne kapital Tervis · OECD tervisenäitajad: oodatav eluiga sünnimomendil, imikusuremuskordaja,
. 1992. aastal kirjutas Eesti riik alla ÜRO inimõigusalastele konventsioonidele. Eesti kohustus sellega võrdõiguslikkuse põhimõtet ka praktiliselt ellu rakendama. 1999. aastal otsustas Eesti liituda Euroopa Liiduga, kus naiste ja meeste võrdsete võimaluste küsimused moodustavad sotsiaalpoliitika ühe selgepiirilise valdkonna. Eelkõige puudutab see võrdväärse töö eest võrdse tasustamise küsimusi, naiste ja meeste võrdset kohtlemist tööelus ning töö- ja pereelu ühitamise probleeme. Lõplikult võttis Eesti Riigikogu Soolise Võrdõiguslikkuse Seaduse vastu 7. aprillil aastal 2004. Eelkõige puudutab see võrdväärse töö eest võrdse tasustamise küsimusi, naiste ja meeste võrdset kohtlemist tööelus ning töö- ja pereelu ühitamise probleeme. Maailma majandusfoorumil asuvas võrdõiguslikkuse edetabelis, mis näitab kui võrdsed on naiste õigused võrreldes meestega(tabelis võetakse arvesse naiste osalust
klass Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................ 3 Elulugu ................................................................................................... 4 Lapsepõlv ................................................................................................ 4 Teenistus õukonnas .................................................................................... 4 Pereelu .................................................................................................... 5 Surm ...................................................................................................... 5 Looming ..................................................................................................... 6 Tähtsamad teosed ........................................................................................ 7 Kasutatud allikad .......................................
ja võimetekohase hariduse omandamine, huvihariduses osalemise tagamine. Kvaliteetsete ning kättesaadavate sotsiaalteenuste tagamine (kriisiabi, lastekaitsetöö). Lastega perede toetamine riiklike peretoetuste ja maksesoodustuste toetavate meetmete abil. Vanemliku hoolitsuseta jäänud laste lapsendamise, eestkoste või perekonnas hooldamise eelistamine hoolekandeasutuses kasvamisele. Töö- ja pereelu ühitamise toetamine. Eelpool nimetatud ülesannete täitmiseks töötatakse välja iga kahe aasta tagant rakendusplaanid, mille töötavad välja ministeeriumid koostöös maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega, kaasates perede, töötajate ja tööandjate ühendusi ning teisi mittetulundusühinguid. Perepoliitika rakendusplaani väljatöötamist, rakendamist ja tulemuste hindamist koordineerib sotsiaalministeerium. Kord aastas esitab
hea tuju olla. Ei võta ette mitte midagi ilma pikema kaalumiseta, kuidas alkohoolik sellesse suhtuks Üha raskem säilitada stabiilsust väljaspool perekonda Huvi kadumine ühiskonnas toimuva vastu ja tõrjutustunne. Nagu alkohoolik, vajab ka kaassõltlane normaalsesse ellu tagasi pöördumiseks abi. Mida lapsed tunnevad? Lapsed muretsevad alkoholi tarvitava pereliikme tervise pärast ning kardavad tema surma Pereelu häirivad pidevad tülid ja konfliktid Lapsed õpivad äraspidist toimetulekut: ära räägi, ära usalda, ole täiuslik, sinu enda vajadused pole olulised, sest oled siin maailmas teiste jaoks. Võib esineda laste väärtkohtlemist ja hooletusse jätmist, mis süvendab väärtusetuse tunnet veelgi Neil võib olla häbi alkohooliku pärast ning nad võivad end tunda süüdi pereliikme alkoholi tarvitamises. Laste rollid probleemses perekonnas
amuletti või kaelakeed. Intiimsed suhted naise ja mehe vahel on väga olulised, sest see kindlustab edu tööl, karjääriredelil ja suhetes sõpradega. Sellest sõltub ka harmoonia pereelus, millel on tähtis koht laste vaimses arengus. Igaüks teab, et modernne elurütm, pidev stress, väsimus, sünteetiliste materjalide kasutamine ja mitmed teised faktorid pärsivad mehe seksuaalset potentsi, mis omakorda avaldub naise frigiidsuses ja lõpuks on harmoonia rikutud ning pereelu õnnetu. Merevaigu madratsil magamine aitab neid probleeme lahendada, tõsta seksuaalelu kvaliteeti ja taastada pereelu harmooniat. Kogu keha kokkupuude merevaiguga annab meeldiva positiivse tunde igaühes. Sel põhjusel merevaigu madrats on soovitatav eriti sellistes kriitilistes situatsioonides nagu ülitundlikkus, unetus, kroonilised haigused, erinevad anomaalsed ilmingud jne. Merevaigu madratsi eesmärgiks on hoida suur kogus merevaiku inimese läheduses.
STELLA SISAS ILVES Referaat Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus .................................................................................................. 3 2. Milline ja kes on ilves? ..................................................................................4 3. Elupaik ...................................................................................................... .......4 4. Pereelu ...................................................................................................... ......4 5. Eluiga ...................................................................................................... .........4 6. Toidulaud .......................................................................................................5 7. Vaenlase ......................................................................................................
Noorlinnud on tuhmhallid ning ka vanalinnud muutuvad suvise sulgimise käigus tuhmimaks. Ümber varvaste on sõudepinda suurendavad nahalaiendid. Äsjakoorunud pojad on tumedate udusulgedega kaetud poegadel on punane laup ja kurgualune ning ümber kaela kollastest udusulgedest krae. Suurus Keskmise pardi suurune. Pikkus 36-38 cm, kaal 700-1000 g. Keha kuju Vutti meenutava kehaehitusega, küllaltki ümmargune. Paaritumine ja/ või pereelu Pärast pesapaikadele saabumist algavad laugul omapärased paaritumismängud: linnud kogunevad rühmiti vabaveelaikudele, ajavad üksteist taga, pekstes tiibadega vastu vett ja lastes kuulda omapäraseid häälitsusi. Mängude lõpus heidavad linnud paaridesse ja nii ema- kui ka isalind asuvad pesa ehitama. Lennu iseärasused Lendutõusmiseks tuleb tal teha veepinnal pikk ja pladisev hoojooks. Veest lendu tõuseb raskepäraselt ja alati vastutuult. Tegutsemispaik, elupaik
abielus olles ei lähe kooseluajal soetatud vara jagamisele ja see kelle nimel on maja ja muud asjad lähebki sellele isikule olenemata kumb selle eest maksis. Seaduse silmis ei ole eriti santse sellel osapoolel kellel ei ole seaduslikke pabereid näidata. Ja et seda vältida ongi vahel abielu muutunud lihtsalt majanduslikuks ja seaduslikuks kindlustuseks mõlemale osa poolele. On olemas ka muid kooselu vorme milles ei pea olema kaks inimest kes üksteist armastavad ja elavad pereelu. Näiteks üürikaaslased, ühiselamu toakaaslased, vangikongi jagajad ( viimase puhul siiski on mõnikord tegemist seksuaalsusega kas siis vabatahtliku või tahtliku vahekorraga XD ). Kooselus peab alati arvestama teise või teiste inimestega kellega koos viibitakse. Ei tohi olla ükskõikne ja negatiivne teise suhtes kuna siis kooselu ei toimiks. Kooselu vorm on ka perekond kus võivad koos elada vanemad, vana vanemad, lapsed,
Tanel Leok 05.01.13 1 Elust Sündis 1.07 1985 Võrus Isa Arvo Leok oli motosportlane Hakkas sõitma isa soovitusel Õppis sõmerpalu Põhikoolis 16- aastaseks saamiseni. 05.01.13 2 Tulemused rääkisid juba alguses iseenda eest Esimene noor kahe maailmatiitliga klassis 85cc aastal 2000 2001 võitis Junior World Cup-i. Ta sai hüüdnimeks Estonian Express, kuna ta sõidustiil on vigadeta ning jõuline. 05.01.13 3 Tiimid 2002-2004 KTM 2004 Suzuki 2004-2008 Kawasaki 2008-2009 Yamaha 2009 Honda 05.01.13 4 Pereelu Tanelil on poeg Sebastian, kes sündis 2007. Tanel on abielus Karoliina Karuga 05.01.13 5 Tanel Leok maailmas Parim Eesti krossisõitja Tänu temale tuntakse Eestit paremini Viis Eesti krossi uuele tasemele Väg...
Sisukord Sissejuhatus Orava tutvustus Seisund Väljanägemine Elupaik Pereelu Toidulaud Vaenlased Levik ja arvukus Eestis Huvitavaid tähelepanekuid Sissejuhatus Orav (Sciurus vulgaris) on väike halli või punakaspruuni värvi karvastiku ja pika koheva sabaga näriline, kes peaaegu kogu aeg tegutseb. Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väiksemagi müra puhul. Orav kuulub oravlaste sugukonda, näriliste seltsi ja imetajate klassi. Orava tutvustus Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Alguses elas ta okaspuumetsades. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades. Oraval on pikad tugevad tagajalad ja teravad küünised, mis aitavad kinnituda puukoorele. Tavaliselt ronib orav puu otsast alla, pea ees. S...
● 3 inimest 58-st tarbivad alkoholi pohmelli raviks ● 5 inimest 58-st tarbivad, et vältida kohustusi ● 8 inimest 58-st tarbivad, et lõõgastuda ● 10 inimest 58-st tarbivad, kuna alkoholist on saanud rutiin ● 14 inimest 58-st tarbivad liiga aktiivse ühiskondliku elu tõttu ● 18 inimest 58-st tarbivad alkoholi, sest kodus on probleeme JÄRELDUSED Uuringu tulemused näitasid, et ● Inimesed tarbivad liiga palju põgenemaks raske pereelu eest või vältimaks vastutust pere ees. ● Regulaarsed lõunad või ööläbi pidutsemised sõpradega, surve sõprade poolt ● Alkoholi liigtarbimine, millest võib kiirelt saada rutiin ● Eduka lõpetamise või saavutamise korral premeeritakse dringiga TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
selle tagajärjel kannatavad ka sõltlase lähedased, kellest on saanud nn. kaassõltlased. o Alkohol soosib perevägivalda, mille all kannatavad väga paljud naised ning tihti ka lapsed pered lagunevad. o On perekondi, kus mõlemad vanemad on alkohoolikud, mille tõttu võivad lapsed sattuda lastekodudesse õnnetu lapsepõlv. Ø Lapsed muretsevad alkoholi tarvitava vanema tervise pärast ning võivad karta tema surma. Ø Pereelu häirivad pidevad tülid ja konfliktid. Ø Pereelu on ebastabiilne ja etteaimamatu. Ø Lapsed võivad tunda end süüdlasena. Ø Väärkohtlemine süvendab lapses väärtusetusetunnet. Ø Peres kehtib laste jaoks 3 põhireeglit: ära kõnele, ära tunne, ära usalda. Kaassõltuvus Kaassõltuvus on kestev isiklik või perekondlik traumaatiline olukord (kriis), mis on põhjustatud kooselust sõltuvushaigega. Ø Kaassõltlane elab tihtipeale vaimselt kurnavat kaksikelu
Majandusnäitajatest ei piisa siiski heaolu mõõtmiseks, kuna need ei sisalda informatsiooni sotsiaalvaldkonna ja keskkonna kohta, nagu näiteks inimeste ajakasutus, haridus, tervis ja elukeskkonna kvaliteet. Seetõttu on tegelikkusele paremini vastava teabe saamiseks peale majandusnäitajate vaja arvesse võtta ka mittemateriaalsed näitajad. Elukvaliteedi näitajad hõlmavad kaheksat valdkonda: tervis, töö- ja pereelu ühiltamine, haridus, kogukond, turvalisus, valitsemine ja kodanikkond, keskkond ning subjektiivne heaolu. Joonis 1. OECD heaolu ja progressi mõõtmise raamistik Inimese heaoluIndividual – well-being ElukvaliteetQuality – of life Materiaalsed Tervis – Health status elamistingimused Material
hoiakud Keskkonna mõjurid -majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed, Tarbija ostuprotsess- koosneb ostusituatsiooni mõjurid probleemi teadvustamisest, informatsiooni otsimisest, alternatiivide võrdlemisest, ostmisest Individuaalsed mõjurid - vanus ja ja ostujärgsest käitumisest pereelu, elukutse ja haridus, elustiilja isiksus Tarbija rahulolu - tarbija rahulolu on tarbija arvamus/enesetunne soetatud teenuse/toote vajaduste tema enda konkreetsete vajaduste rahuldamiseks 2. HINNAKE JÄRGMISI VÄITEID (ÕIGE / VALE).
Kar in Kar ro 11c Kes ta oli? prantsuse romantiline helilooja silmapaistev kriitik Lapsepõlv Pärit väiksest provintsilinnast GOTE SAINT-ANDRE'st Isa oli elukutselt arst, armastas kirjandust Õppis varakult erinevaid instrumente Aastal 1821 sõitis Berlioz Pariisi, et õppida isa soovil arstiks Berlioz jättis meditsiini õpingud konflikt vanematega, materiaalsest toetusest ilmajäämine, aineline puudus, võlad 1826.a läks üle konservatooriumi Pereelu 1833.a. abiellus ta H. Smithsoniga Pärast kuus aastat kestnud suhtelist rahulolu järgnesid pidevad lahkhelid Naine jääb haigeks, halvatuks ja sureb 1854.a Abiellub taas, naine sureb Ainus poeg hukkub merel Uudse helikeele tõttu ei olnud Berlioz oma kodumaal eriti hinnatud ei helilooja ega ka pedagoogina pidi leppima raamatukoguhoidja ametiga Elatusraha tuli juurde teenida muusika-ajakirjanikuna Kontsertreisid Saksamaal, Austrias ja Venemaal Suri 1869.aastal haigusesse 1830.a
3) Elanikkonna vananemine (tööealised vs ülalpeetavad) 4) Meeste lühike eluiga (üle 10 a lühem kui naistel 67M / 78N) 5) Ebaühtlane soolis-regionaalne paiknemine (elanikkonna linnastumine noored naised koonduvad rohkem linna) Mis takistab sündivuse kasvu? 1) Rahaliste võimaluste nappus (soov ennast enne [järgmist] last majanduslikult kindlustada) 2) Eluasemeprobleemid (hinnad noortele peredele kättesaamatud) 3) Töö ja pereelu ühildamise raskused (naised on haritud ja väärtustavad tööalast enesearengut) PEREPOLIITIKAS OLULINE: 1) Sündimust suurendavate meetmete rakendamine (emapalk, lapse sünnitoetus, lastehoiuvõimalused jm) 2) Lastele kvaliteetsete arenguvõimaluste pakkumine (ühegi lapse talent ei tohi jääda pere varandusliku seisu tõttu arendamata) 3) Jätkusuutlikkuse tagamine (tootmine, tarbimine ja koormus inim- ja looduskesk- konnale peavad vähenema)
a. kuuendas numbris võrrelnud Ristikivi Itaalia kirjaniku Umberto Ecoga ning tõdenud, et neil mõlemal on salastrateegia paljude probleemide lahti mõtestamiseks, mille filigraarsuseni teised autorid ei küündi. Ka lugejad hindavad võrratut kirjutamisoskust ja laialdasi teadmisi. Tema teosed annavad suurepärase ülevaate aegadest ja kommetest, mis kaugel minevikus. ''Mõrsjalinikus'' toimub tegevus keskajal ning kirjeldatud on nii kiriku, ühiskonna kui ka pereelu. Sellest saab aimu, kuidas tol ajal elati ja millesse usuti. Kõik on lugejani toodud konkreetselt ja tõsiselt ega tekita kahtlusi. Ristikivi on väga mitmekülgne autor ning tema teosed lausa harivad.
• Õppis Ceremona Ülikoolis • 1582. aastal avaldas esimesed muusikateosed • Motetid ja madrigalid • Motett- mitmehääleline vokaalteos • Madrigal- Itaalia stiili polüfooniline (palju helisid) laulužanr Muusika areng • 1587. aastaks avaldas vaimuliku madrigalide kogumiku • 1602. aastal töötas muusikajuhina • Ta oli töötanud ka viiuldajana ja lauljana • 1613. aastal asus tööle dirigendina (muusikajuhina) Veneetsias ühes kirikus Pereelu • 1599. aastal abiellus Claudio õukonnalauljannaga Claudia Cattoneo’ga • 1607. aastal aga suri Caludio abikaasa • Kaks poega ja üks tütar • Tütar suri veidi aja pärast sündi Looming • Claudio elas Renesanssi kõrgperioodil ja barokki algusaastatel. • Claudio ongi see inimene, kes suutis muusikaajaloos teha üleminekut ühest ajastust teise. • Tema teoseid esitatakse ka tänapäevalgi • Ta on esimene suur ooperihelilooja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
