tooteid katsuda/proovida. Toote mittesobivuse korral on selle välismaale tagasi saatmine samuti väga tülikas protsess, mistõttu tagastamisest loobutakse ning proovitakse mittesobiv toode iseseisvalt Eesti turul maha müüa. Kodumaiseid e-poode eelistatakse tõenäoliselt ka seetõttu, et ostuprotsessi pikkus võrreldes välismaaga on minimaalne. Ostes tooteid Eestist, saab tarbija need enamikul juhtudel kätte 2-3 päevaga, kuid tellides välismaalt, võib ostuprotsess venida kuni 45-päevani. Tarne oleneb kindlasti ka riigist, kust toode tellitakse; on loomulik, et Hiinast tellides ei ole mõtet oodata paarinädalast tarnet ning vahel võib juhtuda, et toode üldse tarbijani ei jõuagi. Välismaalt tellimise üks probleem seisneb veel ka selles, et ostuprotsess on väga keeruline. Tavaliselt ei ole see küll võimatu, kuid siiski, võrreldes kodumaistest e-poodidest ostmisega, on see väga palju tülikam
Võivad olla ka pereliikmed ja sõbrad. Lisaks kuulsused, eksperdid kui ka inimesed rahva seast. 15. Taju tegelikkuse, selle esemete ja nähtuste peegeldamise protsess, mille käigus tunnetatakse ümbritsevat maailma. 16. Väärtushinnang inimese hinnang selle kohta, mis teda rahuldab ja mille pärast ta eelistab ühte asja või nähtust teisele . 17. Hoiak -suhteliselt püsiv, omandatud valmidus reageerida teatud objektide suhtes mingil kindlal soosival või mittesoosival viisil. 18. Ostuprotsess protsess, mille käigus sooritatakse vajalik ost. Ostuprotsess võib kesta mõne minuti( leib, piim) või mitu kuud ( kinnisvara). Üldiselt võib ostuprotsess olla sõltuvalt keerukusest ja infovajadusest rutiine, limiteeritud või ulatuslik probleemi lahendus. 19. Tuletatud nõudlus kasutatakse sellise nõudluse tüübi kirjeldamiseks, kui toode ise pole mõeldud lõpptarbimiseks, vaid seda kasutatakse mingi uute toodete valmistamiseks. (nisu- pagaritoodeteks, mais ja oder- jõusööt)
Arvamusliidrid on ka perekonnaliikmed ja sõbrad. Turunduses kasutatakse arvamusliidritena nii kuulsusi, eksperte kui ka inimesi rahva seast. Taju - tegelikkuse, selle esemete ja nähtuste peegeldamise protsess, mille käigus tunnetatakse ümbritsevat maailma. Hoiak - suhteliselt püsiv, omandatud valmidus reageerida teatud objektide suhtes mingil kindlal soosival või mittesoosival viisil. Ostuprotsess - protsess, mille käigus sooritatakse vajalik ost. Ostuprotsess võib kesta mõne minuti (leib, piim) või mitu kuud (kinnisvara). Üldiselt võib ostuprotsess olla sõltuvalt keerukusest ja infovajadusest rutiinne, limiteeritud või ulatuslik probleemilahendus. Tuletatud nõudlus - terminit kasutatakse sellise nõudluse tüübi kirjeldamiseks, kui toode ise pole mõeldud lõpptarbimiseks, vaid seda kasutatakse mingite uute toodete valmistamiseks (nisu- pagaritoodeteks või makaronisaadusteks, mais ja oder jõusöödaks..)
SEMINAR: LÕPPTARBIJA OSTUKÄITUMINE 1. MÕISTED. Turunduse mõjurid on tarbijate Psühholoogilised mõjurid ja ostukäitumist muutvad tegurid vajadused ning motiivid Keskkonna mõjurid- kultuur, Tarbija ostuprotsess - Tarbija sotsiaalne klass, grupi mõjud ja ostuotsustusprotsess algab enne perekonna mõjud otsuse langetamist ja jätkub pärast ostu sooritamist. Individuaalsed mõjurid on ressursid ja vajadused Tarbija rahulolu kujuneb peamiselt ootuste ja tegelikkuse võrdlusena. Ka väga heas tootes
24. Ostuosalusest sõltuvad tarbija käitumised. Kompleksne- ostuosalus on kõrge ja tooteid tajutakse oluliselt erinevatena. Dissonantsi vähendav ostukäitumine- ostuosaluse tase on kõrge, aga ei suudeta alternatiivseid variante eristada. Vaheldust otsiv- ost on väikese riski tõttu madala ostuosalusega, alternatiivide hulk aga suur ja tarbimiskogemus puudub. Harjumuslik ostukäitumine- osalus on madal, erinevaid alternatiive tajutakse sarnastena. 25. Tarbija ostuprotsess. Üldiselt planeeritud ostud: enne ostmist langetatakse otsus ostetava tootekategooria suhtes. Spetsiaalselt planeeritud ostud: enne ostmist langetatakse otsus ostetava tootemargi suhtes. Asendusostud: üldiselt või spetsiaalselt planeeritud ostud asendaakse funktsionaalselt analoogse tootemargi või kategooriaga. Planeerimata ostud: ostmine toimub ootamatult, väliste impulsside mõjul. Info kogumine - ostmine- tarbija rahulolu
5)Uurimise sildi all ei tohi teha müügi-ega edustamistööd 1.Tarbijate ostukäitumise neli mõjurit ja nende struktuur. 2.Võrdlusrühma mõju toote ja margi valikutele. 3.Ostusituatsioonilised mõjurid. 4.Tarbijakäitumist selgitavad kolm motivatsiooniteooriat. Maslow, Freudi ja Hertzbergi motivatsiooniteooriaid (eelmises töös pikemalt) 5.Tähelepanu, taju, õppimise ja hoiakute turunduslikud aspektid. 6.Assaeli ostukäitumise mudel. ( joonis õpik lk 114) 7.Tarbija ostuprotsess. (õpik lk 115) 1.Probleemi tunnetamine (ostueelne) 2.Info otsimine ja alternatiivide hindamine (ostueelne) 3.Otsustamine ja ostmine (ostuprotsess) 4.Tarbimine ja hindamine (ostujärgne) 5.Tuleviku otsustusprotsess (ostujärgne) 1.Tarbija rahulolu ja lojaalsus. TURUNDUSE KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED (2004.) 1.Turunduse ajalooline taust. 2.Turunduse mõiste ja definitsioonid. 3.Tootmiskontseptsioon. 4.Tootekontseptsioon. 5.Müügikontseptsioon. 6
rahulolufaktoritest ÕIGE Funktsionaalne risk tuleneb sellest, et toode võib osutuda kasutajale ohtlikuks VALE Sotsiaalne risk väljendub kartuses, et toode ei leia teiste silmis heakskiitu ÕIGE Psühholoogiline risk seondub hirmuga, et toote võib kahjustada omaniku mainet ÕIGE Kompleksne ostukäitumine esineb kõrge ostuosaluse ja alternatiivsete tootevariantide eristamise puhul ÕIGE Piiratud ostuprotsess erineb ulatuslikust selle poolest, et esimest läbitakse kiiremini ÕIGE Ostujärgne rahulolu väljendub toote suhtes ootuse ja kogemuse erinevusest ÕIGE (erinevus on suur - rahulolematus; erinevuste vähenedes rahulolu suureneb) Monopoolsel turul lojaalsus ei sõltu rahulolust ÕIGE 1 Rahulolematuse avaldajaid on alati rohkem kui mitteavaldajaid VALE
Finants: pangad, börsimaaklerid. Kellest ettevõte on huvitatud. Massikommunikatsioonikanalid Üldsus, kujundab ühiskondliku arvamuse Kes on ettevõtte tegevusest huvitatud, aga kellest ettevõte ei ole. Riiklikud ja kohalikud võimuorganid. Tooteid ei kahjustaks tarbija tervist. Kohalik kontaktauditoorium: aktivistid. sisekeskkond. 3. Tarbijate ostukäitumine Lõpptarbijate ostukäitumine - ostukäitumise mudel, mõjurid, ostuosalus, ostuprotsess, tarbija rahulolu. Äritarbijate ostukäitumine - äritarbija mõiste ja tunnused, äritarbija ostukäitumine ja selle mõjurid, ostuprotsess. Tarbija ostukäitumine on kliendi mentaalne, emotsionaalne ja füüsiline tegevus, mida ta teeb tooteid ja teenuseid otsides, ostes, kasutades ja likvideerides, et rahuldada oma soove ja vajadusi. Ostukäitumine on motiveeritud: probleemi lahendamine, motivatsioon seda teha. Varieerub aja ja sügavuse poolest: rutiinne ost ja pikaldane ost
tarbija käitumist ja ostuprotsessi mõjutavad: turunduskomleks (4P marketing mix) - meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks ümbritsev majanduslik keskkond tarbija sotsiaalne taust ostmisel kujunev situatsioon ostja isiklikud ja psühholoogilised karakteristikud lõpptarbija ostukäitumise etapid: ostueelne protsess probleemi/vajaduse tunnetamine infootsingud ja alternatiivide hindamine ostuprotsess ostuprotsess ostu sooritamine ostujärgne protsess tarbimine ja hindamine lähtealus tuleviku otsustusprotsessideks mehe ja naise roll ostuotsuses: naistel suurem mõju ostu algfaasis, probleemi püstitamisel meestel mõju kasvab lõppfaasis, otsuse langetamisel kõrge ostuosalus: madal ostuosalus: kerge madal
Ärieetika eksamiks kordamine Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika – kõlblusõpetus, õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. On olemas ka praktiline eetika. Moraal - ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Tele...
Identiteet tuleb enne kuvandit Brändi kestev mõju juhib reklaami Äriturundus rahvusvah.turundus Globaalsed ettevõtted Glob. ärikeskkonda mõjutavad tegurid Maailma jagunemine kultuuriliste piirkon- dade vahel Sotsiaalkultuurilised eripärad Lugude areng maailmas Äriturunduse spetsiifika Ärituru ja tarbijaturu erinevused Ärituru tooted M.Porteri dünaamiline teemant Globaalse ja multinats. str. erinevused Materjalidega varustamise strateegiad Ostuprotsess äriturul Ostulepingute tüübid Strateegiline planeerimine Turundusplaan äriturul Ärituru segmentimine Toote arendamine äriturul Hinnakujundamise strateegiad äriturul Toetusviisid äriturul Ärituru eripärad 1.Tootearendus Tiheosakondade vaheline koostöö Turundusosakonna ja tippjuhtide koostöö Erinevused tulenevad sellest: kes ostab? milleks ostab? Tööstustoodete tüübid 1.Toormaterjalid 2. Toodetud materjalid 3. Väikevahendid (supplies) 4
Miks? 3.Millised probleemid ja võimalused seisavad elukindlustusega tegelevate kindlustusseltside ees? Millised on elukindlustuse arenguperspektiivid Eestis? Seoses vananeva elanikkonnaga Eestis ilmselt väheneb potensiaalsete elukindlustajate hulk. Kindlustusseltsidel tuleks tõhusamalt tegeleda oma erinevate teenuste tutvustamisega ja nende reklaamimisega. 4.Kordamisküsimused 1. Too enda hiljutistest kogemustest kolm näidet erineva keerukusega ostuprotsessi kohta: o keerukas ostuprotsess o keskmise keerukusega ostuprotsess o rutiinne ost 2. Too näiteid toodete kohta, kus enamus tarbijaid vajab o põhjalikku otsustamist; o pealiskaudset või harjumuslikku otsustamist. 3. Kirjelda oma otsustusprotsessi, kui ostsid viimati hinnalise kestvuskauba? Kui ostuprotsessis osales rohkem isikuid, siis mis rolli keegi täitis? 4. Kas Sul on oluline roll perekonna kui terviku poolt tehtavate ostuotsustuste tegemisel? Milliste toodete ostu korral on Sinu roll suurem, milliste puhul väiksem
keskkond, aeg, ostu kontekst, tarbija psühholoogiline seisund. 15. Ostuosaluse mõiste Ostuosalus on energia hulk, mida inimene paneb tarbimisele suunatud tegevustesse ehk tarbija poolt tootele suunatud isiklik huvi ja tähtsus. Osalusmäär võib olla kõrge (toode on tarbijale tähtis) või madal (toode ei ole tähtis). Osalusmäär sõltub peamiselt järgmistest faktoritest: tarbija omadused, toote omadused, tajutav risk ja sotsiaalne nähtavus. 16. Ostuprotsess, selle etapid Ostuprotsess koosneb viiest astmest, mida on võimalik summeerida kolmeks: ostueelseks, ostu- ja ostujärgseks protsessiks. Ostuprotsessi etapid: vajaduse tunnetamine -> info kogumine -> alternatiivide kaalumine -> ostuotsus -> reaktsioon ostule. 17. Tarbija rahulolu Rahulolu kujuneb peamiselt ootuste ja tegelikkuse võrdlusena. Ka väga heas tootes võib pettuda, kui ootused on liiga kõrgeks kruvitud. Seega
Dissonantse vähendav käitumine: osalusmäär on kõrge, kuid tooteerinevused väikesed. Risk ostuga eksida on väike, kuid tihti jääb inimesele kripeldama, kas ta tegi ikka õige otsuse. Küsitakse enne ostu nõu müüjatelt ja sõpradelt, tehniliselt keerulisemate toodete puhul tutvutakse kasutusjuhenditega. Osalusmäär on energia hulk, mida inimene tarbimisele suunatud tegevustesse paneb. See sõltub peamiselt tarbijast, tootest, riskist ja sotsiaalsest nähtavusest. Mõjurid ja ostuprotsess Ostuotsustus võib olla põhjalik, pealiskaudne või harjumuslik. Vastavalt on erinev ka ostuprotsessi keerukus. Põhjaliku ostuprotsessi etapid on järgmised: 1. Vajaduse või probleemi tunnetamine. 2. Informatsiooni kogumine. 3. Alternatiivide väljaselgitamine ja hindamine. 4. Ostuotsustus. 5. Ostujärgne käitumine ja ostu hindamine. Lihtsamatel juhtudel (nt igapäevase ja odava kauba puhul) on ka ostuprotsessi etappe vähem: 1. Vajaduse või probleemi tunnetamine. 2
3. Mis on turundus? (mitu tähendust) Turundus on äritegevus, mis on suunatud toodete ja teenuste liikumisele tootjalt tarbijani (AMA, 1950 aastad). Turundus on info, toodete ja teenuste kontseptsiooni, hinna, toetuse ja turustuse planeerimine ning teostamine, realiseerimaks individuaalseid ja organisatsioonilisi eesmärke (AMA, 1980 aastad). 4. Kirjelda tarbija on ostuprotsessi. - Tarbija ostuprotsess on eelarve planeerimine, toote, kaupluse, brändi ja makseviisi valimine. 5. Mis on positsioneerimine? - Positsioneerimine on toote/teenuse või ettevõtte imago loomise protsess sihttarbija teadvuses. 6. Mis on segmenteerimine? - Segmenteerimine on eraldamine. Segmendid peavad olema eristuvad, mõõdetavad, ligipääsetavad, olulised ja stabiilsed. 7. Mis on strateegiline turundus
eraldatust ületada. (2) Ajaline eraldatus- kui toodet toodetakse aastaringselt, kuid tarbimida soovitakse enamasti teatud perioodidel. Näiteks mänguasjade müük on tunduvalt suurem jõulude ajal, jäätist tarbitakse enamasti suvel jne. Ajalise eraldatause ületamiseks võiks nt nendel perioodidel, kui nõudlus on väiksem, kasutada erinevaid hinnasoodustusi, nt allahindlused. 3. Mille poolest sarnaneb ja erineb lõpp- ja äritarbijate ostuprotsess teineteisest? Tooge välja neli sarnasust ja erinevust. Selgitage. (4)mis on infosüsteem? Mis on nende allsüsteemideks? Kirjeldage igat allsüsteemi! Erinevused: 1) äriturul on vähem ostjaid, kuid ostjad ise suuremad 2) äritarbijate nõudlus on tuletatud nõudlus 3)ostjad on teadlikumad 4)nõudlus äriturul muutub kiiremini Sarnasused: 1) ressursid ostmiseks on piiratud 2) mõlemad algavad vajaduse teadvustamisega 3) toimub alternatiivide hindamine
Kordamisteemad ärieetikas 1. Mida mõistad moraali ja eetika all? Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Sellel on 5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast - Leevendada inimkannatusi - Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt - Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd – anda hinnanguid Kuidas moraal väljendub? Normatiivsed süsteemid: -Eetika südametunnistus ja mõistus -Religioon usuline autoriteet -Seadused kohtuorganid -Etikett kultuur Eetika arutleb ja põhjendab: miks? (miks võiks üht tegevust pidada heaks, teist halvaks) Etikett – käitumisnormid – kuidas? (vastavalt kontekstile) – Mida tohib, mida ei toh...
miks midagi tehakse jne, kommunikatsiooni juhtimine oluline on informatsiooni liikumine, moonutuste vältimine. 3. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE Lõpptarbijaid- ostavad kaupu ja teenuseid isiklikuks või pere tarbeks. Lõpptarbija ostukäitumise mudel (mõjurid) : Individuaalsed tegurid- ressursid, vajadused, motivatsioon. Välised tegurid- kultuur, sotsiaalne klass, grupimõjud. Otsustusprotsess- probleemi tuvastamine, info otsimine, otsustamine. Äritarbija ostuprotsess: probleemi tunnetamine, vajalike omaduste ja koguste selgitamine, potentsiaalsete pakkujate valimine ja hindamine, pakkumiste kogumine, pakkumise analüüs ja hindamine, tellimise ja maksmise rutiinide valimine, ostujärgne analüüs. Äritarbija tunnuseks võib olla see, et äritarbijate ostud on tavaliselt läbimõeldud ja tulenevad pigem ratsionaalsetest motiividest. Äritarbija ostukäitumise mõjurid: Keskkond- nõudlus, tulevikuväljavaated.
1.1. Rahuldatava vajaduse kirjeldamine Maslow'i vajaduste püramiidi järgi on inimese esmasteks vajadusteks füüsilised vajadused. Kui inimesel on kõht täis, koht, kus elada, puhtad riided ja ise puhas siis alles siis hakkavad rolli mängima muud vajadused. Kuna hambapasta on (suu)hügieeni üks osa on see esmatarbekaup ja rahuldab esmatarbevajadusi. Pasta lõppemisel on esimene automaatne reaktsioon minna seda juurde ostma ja iga endast lugupidav inimene selleta läbi ei saa. Hambapasta ostuprotsess algab tarbija vajaduse tunnetusest - tarbija ostukäitumine on motiveeritud, sest tekkinud on probleem, mis vajab lahendamist: hambapasta on otsas aga hambaid on vaja pesta! Vajaduse rahuldamiseks pöördutakse kas jaekaubandusettevõttesse, apteeki vms ja ostetakse kas juba kindlaks kujunenud toode eelnevate kogemuste baasil ja harjumuste põhjal või proovitakse hoopiski uut toodet kellegi teise soovitusel või mõjutusel.
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Kasulikkuse teooria: tarb...
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused. Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse ...
13. Millised probleemid ja võimalused seisavad elukindlustusega tegelevate kindlustusseltside ees? Millised on elukindlustuse arenguperspektiivid Eestis? Probleemid ja võimalused – probleeme võib esineda kui sooritatakse kindlustuspettusi või kui inimene on makseraskustes; võimalusi tekitab noorte liitumine elukindlustusega. 4. Ostukäitumine 1. Too enda hiljutistest kogemustest kolm näidet erineva keerukusega ostuprotsessi kohta: keerukas ostuprotsess – auto soetamine. keskmise keerukusega ostuprotsess – riiete ostmine. rutiinne ost – kohv ja toidukaup. 2. Too näiteid toodete kohta, kus enamus tarbijaid vajab: põhjalikku otsustamist – kinnisvara või auto ostmine. pealiskaudset või harjumuslikku otsustamist – toidukauba ostmine. 3. Kirjelda oma otsustusprotsessi, kui ostsid viimati hinnalise kestvuskauba? Kui ostuprotsessis osales rohkem isikuid, siis mis rolli keegi täitis?
4. Kirjelda tarbija ostuprotsessi. Eelarve planeerimine Toote valimine Kaupluse valimine Brändi ja stiili valimine Makseviisi valimine o Probleemi tunnetamine o Info otsimine ja alternatiivide hindamine o Otsustamine ja ostmine o Tarbimine ja hindamine o Tuleviku otsustusprotsess o Ostueelne protsess o Ostuprotsess o Ostujärgne protsess Rutiinne ost – protsess lihtne ja lühike, lisainfo vajadus puudub. Ostetakse toiduaineid ja kiire käibega odavamaid tarbekaupu Limiteeritud probleemilahendus – tuttav tootekategooria, kuid uus bränd, mille eeliste ja puudustega tuleb tutvuda ja hoiak kujundada Ulatuslik probleemilahendus – kallis kaup, mida ostetakse harva, risk eksida, suur infovajadus 5. Mis on positsioneerimine
situatsiooniliste faktorite mõju, sesoonsus jne. Kus turg ostab? Eelistatavad ostukohad, sobivad turustuskanalid, tarbimise ja kasutamise kohad. Nagu jooniselt 17 nähtub, sõltub tarbija käitumine ja ostuprotsess väga paljude faktorite koosmõjust. Lisaks turunduskompleksile etendavad olulist tähtsust ka ümbritsev majanduslik keskkond, tarbija sotsiaalne taust, ostmisel kujunev situatsioon ja ostja isiklikud ning psühholoogilised karakteristikud. Kõikide tegurite koosmõjul kas sooritatakse ost või loobutakse sellest. Esimesel juhul valitakse konkreetne mark, kaubakogus, ostukoht, ostuaeg jms. TURUNDUSE MÕJURID
Tallinna Tehnikaülikool. Äriplaan OÜ Siimax Katre Niinemägi Tallinn 2015 Sisukord 1.Äriidee ja ettevõtte tutvustus 2.Turundus 2.1.Müük 2.2.Ettevõtte turg 2.3.Tarbijad 2.4.Hinnad 2.5.Konkurendid 2.6.Turustamine 2.7.Marketing 3.Äri ettevõtluskeskkond 3.1.Riskid ettevõtluskeskkonnas3.2.Majanduskeskkond 3.3.Makromajanduslikud mõjurid 3.4.Inimressursid 4.Tootmine ja teenindus 4.1.Tooted/teenused 5.Äri juhtimine 5.1.Ettevõtte struktuur 5.2.Palkade eelarve 5.3.Personal 5.4.Ettevõtte infosüsteem 6.Äriplaani finantseelarved 7.Äriplaani finantsanalüüs 7.1.Tundlikkuse analüüs 7.2. Investeeringute tasuvuse analüüs 1.Äriidee ja ettevõtte tutvustus. Põhiidee on osta odavamalt ja müüa kallimalt ehk kasumiga. Valdkonnaks on kinnisvara Tallinnas. Täpsemini Tallinna kesklinnas. Eesmägiks ...
teadvustamine ja hindamine ostu hindamine teadvustamine ja hindamine ostu hindamine Joonis 9.1. Tarbija ostuotsustusprotsess Sõltuvalt tootest kulutab tarbija erinevalt jõudu info hankimisele, erinevate poodide külastamisele, toodete ja nende hindade võrdlemisele. Seega võib ostuprotsess olla põhjalik, pealiskaudne või harjumuslik: · põhjalik läbitakse kõik etapid, kogutakse rohkesti infot, on iseloomulik kallite, keerukate, tundmatute toodete korral; · pealiskaudne läbitakse etapid lühema aja jooksul, vajatakse vähem infot, on iseloomulik tuttava toote; · harjumuslik jäetakse mõni etapp vahele, kulutatakse ostule vähem aega, on tunnuslik tuntud kauba ostmisele. 9.2.1
Tööstusliku otstarbega kaupade turu iseärasused tarbekaupade turuga võrreldes: 1) vähem ostjaid, kuid üksikostud suuremad, 2) ostjad geograafiliselt kontsentreerunud, 3) tuletatud nõudlus, mis tööstusharu tasemel on mitteelastne, 4) järsud nõudluse muutused, eriti tootmisahela alglülides, 5) jaotuskanalid lühikesed. Põhilise ostuotsuse langetamise situatsioonid: 1) muutumatu kordusost, 2) modifitseeritud kordusost, 3) ost uute ülesannete lahendamiseks. Ärituru ostuprotsess: 1) vajaduse (probleemi) tunnetamine, 2) vajamineva toote (materjali) üldiste omaduste ja koguse määratlemine, 3) vastavate spetsifikatsioonide koostamine, 4) võimalike hankijate otsimine ja hindamine, 5) ettepanekute hindamine ja analüüs, 6) hankijate valik, 7) hangete korra reglementeerimine, 8) hanke edukuse tagasiside (hinnang). 14. Sihtturundus. Turu segmenteerimine: segmenteeri-mise definitsioon. Segmenteerimise kriteeriumid
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muut...
tooted on rohkem tehnilist laadi, oluline on müügieelne ja -järgne teenindamine (seadmete paigaldamine, hooldus, kasutajate väljaõpe jne); pakendil on rohkem kaitse- kui reklaamifunktsioon; väga oluline on varustamise kindlus ja kiirus; sageli ei osteta tooteid koheseks kasutamiseks, vaid tootmisvaruks; toodete tehnilised andmed peavad olema väga täpsed. Kaubandusturul on standardartiklite puhul ostuprotsess rutiinne, uute toodete puhul keerukam. Ametkonnaturg on paljude toodete suurim turg. Ostjateks võivad olla näiteks haridusasutused, sõjavägi, meditsiiniasutused jne. Sageli on ametkonnaturule iseloomulik bürokraatlik asjaajamine ja vähene paindlikkus. Ostjad ja kasutajad on tihti erinevad isikud, ostuotsuse langetamisel ei arvesta ostjad alati kasutajate vajadustega, vaid lähtuvad mingitest neile olulistest kriteeriumitest.
Miks on ostuotsuseid tegev töötaja ettevõttes tarnijaile oluline isik, kelle otsuseid püütakse vahel kallutada? 3. Kuivõrd on ettevõtte juhtkonna poolt piirangute rakendamine ostutöötajaile õigustatud? 4. Nimetage ostja tegevuse eetilisi põhimõtteid. 15.5. Ostuprotsess Ostuprotsess sisaldab kõiki toiminguid, mida vajatakse materjalide, valmistoodete ja tee- nuste hankimisel. Olulised valdkonnad on seejuures nõudluse prognoositeabe hankimine, telli- muste tegemine, tarnete jälgimine, vastuvõtt, ladustamine ja arveldamine. Ostuprotsessi etapid