Sissejuhatus Seksuaal orientatsioone on palju ning enamasti erinevad üksteistest. Selle ajalugu ulatub kaugesse minevikusse. Iga ajaga me saame teada rohkem ja rohkem seksuaal orientatsioonidest kui kunagi varem. Viimastel aegadel on seksuaal orientatsioonid muutnud meie ühiskonda erinevates kohtades. Seksuaal orientatsioon on seotud nii loomadega kui ka inimestega. 3 Seksuaal orientatsiooni mõiste Seksuaal orientatsioon ehk seksuaalne sättumus on kas püsiv romantiline või seksuaalne külgetõmme samast soost või vastassoost inimese vastu. Orientatsioonid jagunevad neljaks: heteroseksuaalsus, biseksuaalsus, homoseksuaalsus ja panseksuaalsus. Need orientatsioonid esinevad mitte ainult inimestel, vaid ka loomadel (näiteks: kaelkirjakud, pardid, ahvid jne.). Seksuaal orientatsioon hakkab arenema varakult lapse eas ning enamasti kujuneb lõplikult välja murdeeas
ägedad e. akuutsed haigused (algus kiire, haigusnähud arenevad kiiresti ja on tugevasti väljendunud, kestab lühikest aega ~kuni 3 nädalat). alaägedad e. subakuutsed (haigusnähud ilmnevad aeglasemalt ja kulg on rahulikum, kestvus pikem~6 nädalat). pikaajalised e. kroonilised haigused, (haigusnähud arenevad aeglaselt, kuude ja ka aastate vältel). Erinevad faktorid, mis mõjutavad tervist ja haigust füüsiline sättumus emotsionaalne sättumus intellektuaalne sättumus ümbritsev keskkond sotsiaal-kultuuriline tase religioon PÕETUS (basic nursing care) on üks osa õendusest, mis tegeleb haige inimese kui terviku eest hoolitsemisega, tema esmaste vajaduste (füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete) rahuldamisega juhul kui inimene ise nendega toime ei tule. Koos raviga on põetuse eesmärgiks patsiendi tervise taastamine, või tema seisundi kergendamine.
⎯ järglaste saamist ⎯ erinevates rollides ja suhetes ⎯ inimeste soove ja vajadusi ⎯ enda kehas ⎯ teadmisi seksuaalsus = tunded + mõtted + keha Seksuaalsus hõlmab ka seda, et millisest soost sa tajud end olevat (seksuaalne identiteet) ja kelle vastu tunned seksuaal tõmmet (seksuaalne orientatsioon). Mida tähendab seksuaalne orientatsioon? ehk seksuaalne sättumus tähendab inimese võimet tunda sügavat emotsionaalset, meelelist ja seksuaalset külgetõmmet teise või sama sugupoole esindajate vastu ning soovi olla nendega intiim- või seksuaalsuhtes ⎯ Heteroseksuaalsus ⎯ Homoseksuaalsus (sh lesbid, geid) ⎯ Biseksuaalsus ⎯ Aseksuaalsus ⎯ Panseksuaalsus ⎯ Polüseksuaalsus Kokkuvõte Lisainfo www.hiv.ee www.estl.ee www.seksuaaltervis. ee
loomarühmadesse kuuluvatel liikidel, sealhulgas putukatel, kaladel, lindudel, imetajatel Mis on homoseksuaalsuse põhjusteks ? Kunagi arvati, et iga inimene on loomult biseksuaalne ja tema kujutelmades on alati mõningaid homoseksuaalseid elemente (nn. varjatud homoseksuaalsus), kuid tegeliku homoseksuaalsuse teket meestel seostati kolme erineva tingimuse esinemisega lapse arengus: ülemäärane kiindumus emasse, seksuaalne sättumus, mille puhul suguline rahuldus saadakse oma keha vaatlemisest ja puudutamisest. Lapse nartsissism sunnib teda otsima niisugust armastusobjekti, mis oleks tema enda mina sümbol. Tänu edasistele uuringutele selgus, et puberteedi eas, kui noorukid suhtlevad omaealiste ja samasooliste kaaslastega, tekib paljudel tunne, et nad on võivad olla homoseksuaalsed, kuid see tunne pole püsiv, see kaob koos ajaga. Kuid on ka teine grupp inimesi, kes leiavad
inimõiguskonventsioonid. Teadlane Raphael Cohen-Amalgor on vihakõne defineerinud kui: “… eelarvamustest motiveeritud, vaenulik, pahatahtlik väljendus inimese või inimeste grupi suhtes nende tegelike või arvatavate tunnuste tõttu. Sellega väljendatakse diskrimineerivat, hirmutavat, halvakspanevat, antagoniseerivat ja/või eelarvamuslikku hoiakut nende tunnuste suhtes, mille hulka kuuluvad sugu, rass, usk, etniline päritolu, nahavärv, rahvuslik päritolu, puue või seksuaalne sättumus. Vihakõne eesmärk on kahjustada, dehumaniseerida, ahistada, hirmutada, alaväärtustada, alandada ja ohvristada valitud gruppe, õhutada nende suhtes tundetust ja jõhkrust.’’ [1] Sellest definitsioonist tuleb mitu olulist mõtet, mida on kasulik laiemalt lahti seletada: 1. Vihakõne on enamjaolt vaenulik või pahatahtlik, aga ei pruugi alati seda olla. See võib olla ka lihtsalt oma eelarvamuste väljendamine suhteliselt neutraalses sõnastuses. 2
Sisukord Mõisted........................................................................................................................................2 Allikad.........................................................................................................................................6 1 Mõisted Seksuaalne sättumus püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid tupp, emakas, munasarjad, munajuhad.
Väätsa Põhikool Seksuaalaabits Jürgen Ilves 8. Klass Väätsa 2015 Mõisted: Seksuaalne sättumus - püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal - homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal - inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal - heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid - tupp, emakas, munasarjad, munajuhad.
eriseaduse alusel, kuna teiste seaduste kontekstis võib võrdse kohtlemise põhimõte jääda tahaplaanile või ei osata näha seost. Võrdse kohtlemise printsiibi sisustamisele ja edendamisele, soo alusel diskrimineerimise erinevate vormide keelamisele ning kaitsele keelu rikkumise korral keskendub konkreetsemalt soolise võrdõiguslikkuse seadus. Teiste tunnuste nagu rahvus, rass, nahavärvus, usutunnistus või muud veendumused, puue, vanus ja seksuaalne sättumus, alusel diskrimineerimise keelamiseks ning võrdse kohtlemise kaitseks on Riigikogus esimese lugemise läbinud võrdse kohtlemise seadus. Normidega loodud kaitse on aga vaid osa tegelikkusest. Inimeste teadmised, kogemused ja käitumine loovad täna veel terava kontrasti sellele, mida ütleb seadus. Oma õiguste realiseerimisel on mitmeid takistusi, peamisteks võib pidada inimeste madalat õigusteadlikkust ning nö enesetsensuuri. 4 RT I, 21.04.2004, 27, 181. 5 RT I 2001, 61, 364..
töötaja tööle asumisel. Kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat, siis ei nõua TLS kirjaliku töölepingut. 17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Too 2 näidet. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et inimesi ei diskrimineerita tunnuse alusel, mis talle on omistatud (sugu, rahvus, rass, nahavärvus, usutunnistus, vanus, puue, seksuaalne sättumus.). Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. 18. Mis on katseaeg, selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamise alus/õigus katseajal? Katseaeg on tööandja ja töötaja vaheline kokkuleppeline aeg, mille
fastsinatsiooni konnotatsioonide(tundmuslik lisatähendus) pinnal. Propagandasõnumis edestataval informatsioonil ei ole mitte midagi pistmist tõega, sest propagandasõnumi konkreetne sisu võib ka tahtlikult vale olla (desinformatsioon) Propaganda mõjus osalevad informatsiooni liigiderineval määral: ratsionaalne informatsioon 10%, fastsinatsioon 60%, vahepealne 30% jaguneb nende kahe näitaja vahel sõltuvalt publiku seadumusest(SEADUMUS-(sättumus) on publiku psüühiline häälestus, mis reguleerib propaganda mõju. Seadumusel on kaht liiki näitajad: 1. Püsivad, mis kujunadavad MEELSUSE 2. Kõikuvad, mis väljenduvad MEELEOLUNA Meelsus on püsiv psüühiline seadumus, mis iseloomustab vastuvõtlikkust propagandale. Kvantiteedi alusel võib eristada kaht meelsuse liiki: 1.individuaalne meelsus, 2. kollektiivne meelsus. Kollektiivne meelsus domineerib ja korrigeerib individuaalsust kaheti: 1
vajadus on Eesti rahvale omane juba sajandeid. See, et lihtrahvas on juba sajandeid ise kirjakeelt lugenud, on äärmiselt tähelepanuväärne ja haruldane! Aktualiseerimine. [ehk ,,olulisena tänapäevas esile toodud"] See on selline teadvustamine, mis ka välja öeldakse või kirja pannakse ning see on äärmiselt oluline. Näiteks võite igal hommikul endalt küsida mis on minu dispositsioon (sättumus, arusaam, tõekspidamised) kas sellega on kõik ,,korras"? Kas ma väärtustan rohkem inimest või kapitali ning õhtul küsige eneselt, mida ma olen tänase päeva jooksul ,,aktualiseerinud". Kultuuris on igapäevategevuseks just see aktualiseerimine. Kultuur aktualiseerib paljusid valdkondi, võiks isegi öelda, et enamust, need on meie jaoks olulised teemad, meie elu osad. Kultuur tegelikult
1960-70 aastatel kui ameerikas viidi ellu Great Society programme, tuli päevakorrale "blocked opportunities" teooria vaesuse põhjused on nii individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud) SOCIOLOGY 1020 - SOCIAL PROBLEMS AND SOCIAL CHANGE Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis Alkohol ja teised meelemürgid Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. globaalne majandus Sotsioloogia põhiparadigmad Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism); Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Interaktsionism (sotsiaalne tegevus, fenomenoloogia, sotsiaalne vahetus,
väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. HOIAKUD JA SÄTTUMUSED HOIAK on püsiv,stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil.See võib olla emotsionaalne poolt-või vastureaktsioon,positiivne või negatiivne hinnang,suhtumine teatud tegevusse või nähtusesse,üks või teine tajuvariant,üks või teine liigutus jne. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav,suhtumisena tõlgendatav predispositsioon,seevastu sättumus on varasemate kogemuste ,toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvutatud ,fikseeritud valmisolek reageeridateatud objektidele,nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse,milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. AISTINGUD AISTINGU MÕISTE Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess.
kunsti tootmise-tirazeerimise-säilitamise ja levitamisega tegelevad asutused, organisatsioonid ja seltsid Marketing (turustamine) Tarbijaskonna uuringud: tarbijate liigid, eelistused (demograafiliste, sooliste, hariduslike jt kriteeriumide järgi), ostustrateegiad, kunsti tutvustamine ja müük Pierre Bourdieu (1930-2002) Majanduslik kapital Sotsiaalne kapital- tutvusringkond Kultuuriline kapital- haridus, oskused Pierre Bourdieu Habitus (sättumus) püsivate ja korduvate eelistuste, kalduvuste, mõtlemis- ja käitumismallide süsteem. Habituse kandjaks on inimene kui sotsiaalne olend (sotsiaalne "agent" ehk toimija) Väli sotsiaalne ruum, kus käib pidev võitlus sümboolse kapitali eest erinevate sotsiaalsete toimijate (agentide) vahel, mis mõjutab toimijaid sõltuvalt nende asendist sellel väljal. Heteronoomsuse/autonoomsuse alge (massitoodang/ elitaarne toodang)
erinevad motiivid ja vastupidi väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Motivatsiooniseisundid on: · Hoiakud, seadumused · Soovid · Kavatsused · Huvid · Veendumused ja tõekspidamised · Püüdlused · Kiindumused · Kired Hoiak on püsiv , stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Dispositsioonide hierarhiline süsteem: 1) madalaim, kuhu kuuluvad elementaarsed hoiakud ja sättumused, mis fikseeruvad esmaste vajaduste ja
40.-50.-ndail aastail peeti tüdrukutel kohaseks süütuse säilitamist enne abielu. Need seisukohad muutusid 70.-ndate seksuaalrevolutsiooni käigus. Seks- revolutsioon mõjutas rohkem tüdrukute kui poiste hoiakuid ning näitas topeltstandardite alanemist. 80.-ndatel muutsid noored oma seksuaalkäitumist konservatiivsemaks. AIDS-i oht muutis suhted monogaamsemaks ja ilmneb üha rohkem homofoobia. Noorukiea seksuaalkäituimist mõjutavad: haridus psühholoogiline sättumus perekondlikud suhted bioloogiline küpsemine Noorukiiga on stresside periood. Tihti on selle tulemuseks hälbiv käitumine. Statistika näitab, et hälbiv käitumine on enamlevinud linnades. 6.6.2. Käitumishäired. Käitumisgeneetika. "Rasked" lapsed. Ebaefektiivsel kasvatuspraktikal 4 põhilist joont: 1. puudujäägid järelvalves 2. puudujäägid vanemate distsipliininõuetes laste järele (jäigad või vastuolulised nõuded). 3. laste julm kohtlemine 4
teine liigutus jne. Oluline hoiaku funktsioon on ego-kaitse. Hoiaku komponentideks on (1) kognitiivne (teadlik uskumus või tõekspidamine), (2) afektiivne (nt 39 hoiakuvastane tegevus vihastab), (3) käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavalt hoiakutele). Sotsiaalne hoiak (attitude) on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus (set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. II osa TUNNETUSPROTSESSID AISTINGUD
majanduslikud ja keskkondlikud tegurid jms. Vv mõjutab pereliikmete toimimist erinevates elusfäärides nahavärvus, keel, usutunnistus, poliitilised vm veendumused, rahvuslik või sots päritolu, ning tal on omadus põlvkondade vahel edasi kanduda. Et leevendada vv neg efekti pereliikmetele, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik seisund, sünnijärgne päritolu, seksuaalne sättumus, sooline tõkestada selle levikut ning ennetada vv toimumist, on vaja eelkõige hinnata perevv riske. identiteet, vanus, tervislik seisund, puue, perekseis, migrandi või põgeniku staatus või muu staatus. Perevv- sisaldab kõiki füüs, seksuaalse, psühholoogilise või maj vägivalla akte, mis leiavad aset peres, 4 Erimeetmeid, mis on vajalikud soolise vv ennetamiseks ja naiste soolise vv eest kaitsmiseks, ei
või neg. Hinnang, suhtumine teatud tegevusse või nähtusse, üks või teine tajuvariant, üks või teine liigutus jne. Oluline hoiaku funktsioon on ego-kaitse. Hoiaku komponentideks on (1) kognitiivne (teadlik uskumus või tõekspidamine), (2) afektiivne (nt hoiakuvastane tegevus vihastab), (3) käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavalt hoiakutele). Sotsiaalne hoiak (attitude) on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus (set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. II osa TUNNETUSPROTSESSID AISTINGUD
Inimestega koostöö nende edukuse edendamiseks. -- Sotsiaalprobleemid: Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis – eesti tervishoiusüsteemis kriisi ei ole, kuid on kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju. Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist. Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon. Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem.
samatüübiline motiiv. Motivatsiooniseisundid on: · Hoiakud, seadumused · Soovid · Kavatsused · Huvid · Veendumused ja tõekspidamised · Püüdlused · Kiindumused · Kired Hoiak on püsiv , stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Dispositsioonide hierarhiline süsteem: 1) madalaim, kuhu kuuluvad elementaarsed hoiakud ja sättumused, mis fikseeruvad esmaste
samatüübiline motiiv. Motivatsiooniseisundid on: Hoiakud, seadumused Soovid Kavatsused Huvid Veendumused ja tõekspidamised Püüdlused Kiindumused Kired Hoiak on püsiv , stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Dispositsioonide hierarhiline süsteem: 1) madalaim, kuhu kuuluvad elementaarsed hoiakud ja sättumused, mis fikseeruvad esmaste
Töö on jaotatud kolme peatükki: esimeses kirjeldatakse erinevaid seksuaalseid orientatsioone, nende arvatavaid põhjuseid ning nendega seotud mõistete arengut, teises peatükis antakse ülevaade seksuaalvähemuste olukorrast tänapäevases ühiskonnas ning ning kolmandas esitatakse autori poolt läbiviidud uuringu tulemuste analüüs. 4 1. Seksuaalne orientatsioon Seksuaalne orientatsioon ehk seksuaalne sättumus on püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne ja armastav külgetõmme teise inimese suhtes (Tallinn Pride 2007). Seksuaalset orientatsiooni eristatakse seksuaalse identiteedi teistest komponentidest nagu bioloogiline sugu (inimene on füüsiliselt naine, mees või on tal ilmnevad interseksuaalsed tegurid, mistõttu on ta korraga nii naine kui mees), sooline identiteet (psühholoogiline naiseks või meheks
See võib olla emotsionaalne poolt- või vastureaktsioon, pos v neg hinnang, suhtumine teatud tegevusse või nähtusesse, üks või teine tajuvariant, üks või teine liigitus jne. Hoiak võib endas kujutada teatud häälestatust, ootust, suhtumiste süsteemi, mis kogu inimese eelneva sotsiaalse ja/või praktilise kogemuse mõjul. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindal viisil. Hoiakutel on mitmeid olulisi funktsioone. Üheks selliseks on ego-kaitse, s.o inimese terviklikkuse ja isiksuseomaduste järjepidavuse tagamine. Hoiak aitab ka kergemini maailma nähtust teadvuse jaoks korrastada ning formeerida sotsiaalseid gruppe.
Erutusastet reguleerivad objekti keerukus, harjumuspärasus, ennustatavus, kongruentsus, sümmetrilisus jne. Erutustaset reguleeritakse ka inimese seisundi kaudu – stimulandid viivad arouseli jällegi üles ajusse ning depressandid viivad erutuse alla. Erutusastme viib üles sotsiaalne stimulatsioon. Kõik sõltub ahvatluste ja võimaluse kokteilist enesekontrolli valguses. Kui sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, nagu seda on hoiak, siis sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. See on käitumise teadvustamata osa. Sättumuste-hoiakute süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Aistingud Tunnetusprotsesse nimetatakse ka psüühilise tegevuse vormideks
või ka väljendatud soovist millegi tegemiseks. Motivatsioon kätkeb füüsi- list ja/või psüühilist aktiivsust. Füüsiline aktiivsus tähendab jõupingutust, visadust või teisi silmanähtavaid aktsioone. Psüühiline aktiivsus sisaldab selliseid kognitiivseid toiminguid nagu planeerimine, uurimine, monitoo- ring, järelduste tegemine, probleemi lahendamine ja progressi hindamine (Pintrich & Schunk, 1996). Motivatsiooniprotsessis avaldub isiksusele omane teatav motivatsioo- niline sättumus – igal inimesel on eelistatud viis sündmuste interpreteeri- misel, mis initsieerivad või reguleerivad inimese käitumist. On eristatud motivatsioonilise sättumuse ehk motivatsiooniprofiili kolme põhitüüpi: • progressiivne – ülekaalus üldise aktiivsuse, loomingulisuse ja sotsiaalse kasulikkuse motiivid; • regressiivne – domineerivad eluliste tarvete rahuldamise, mugavuse ja prestiiži ehk välised motiivid;
Võttis naise, nii nagu ikka peab olema ja elas niisugust väga rutiinset ametnikuelu. Kõik oli nagu välispidiselt olemas. Kohati, kui perel käisid külalised, siis vahel sokeeris neid, et deklareeris oma mässumeelseid vaateid. Luuletab ta salaja ja rohkem sahtlisse. Tegeleb sellega juba kooliajast pelae. 1871. Aastal teatavasti on Pariisi kommuun, kohtuvad Pariisis kaks meest, Verlaine ja Artur Rimbaud. Algabgi teine elu, avastab esiteks, et ta on hoopis seksuaalne sättumus, lahkub oma pere juurest ja koos Rimbaud'iga matkab läbi Euroopa. Suured armastajad, aga ka luules niisugune aeg, et inimesed tarbivad üsna palju kõikvõimalikke drooge, oopiumi, absinti, hasisis, ei mõelda sellegi peale, et ohtlikud. Iseloomult hästi tundeline inimene ja kõige rohkem maailmas kartis üksindust. Klammerdus seetõttu vana elu külge. Rimbaud'iga tekivad kohutavad vastuolud, ükskord juhtus nii, et tüli käigus tulistas Verlain teda, mõisteti vanglasse. Läksid lahku
Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive nii teadlikke kui ebateadlikke. Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Hoiak on püsiv, stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageeride teatud kindlal viisil. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Tunnetusprotsesse nim ka psüühilise tegevuse vormideks: aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia.
annaabi.ee 
