TARTU ÜLIKOOL ARSTITEADUSKOND Psühhiaatria õppetool Depressioon referaat TARTU 2014 Sissejuhatus Üleminev kurbus on inimese elu vältimatu osa. See on normaalne afektiivne vastus eluraskustele, eriti lähedaste isikute kaotusele või teistele tähtsatele kaotustele. Mõningatel juhtudel on kurbus aga sügavam ja kestvam kui näib olevat motiveeritud ja mõningatel juhtudel tekib see ilma ilmse välise põhjuseta ja stressita
Seksuaalfunktsiooni häired Seksuaalfunktsiooni häireks nimetatakse psühhofüsioloogilist seisundit, mille tõttu inimene ei saa seksist soovitud naudingut või pole võimeline suguühteks. Need häired võivad avalduda seksuaalsoovi puudumisena, rahulduse saamise raskusena või seksuaalfunktsiooni seisukohalt hädavajalike füsioloogiliste reaksioonide nõrkusena. Tekkepõhjuste järgi saab need liigitada füüsilisteks ja psüühilisteks. (,,Psühhiaatria" tõlgitud teosest ,,Psykiatia" , toimetaja Jakov Slik; Medicina, 2007.) Naise seksuaalse erutumuse raskus Erutumisraskuste all kannatav naine ei tunne seksuaalset stimulatsioonist erootilist naudingut. Tal ei teki tüüpilisi autonoomse närvisüsteemi kaudu vahendatavaid erutusmisreaksioone, nagu tupe niiskumine või suguelundite hüpereemia( suguelundite tõttu suurenenud veri), ja ta ei tunne intiimses olukorras seksuaalset iha. See häire võib olla püsiv ja ajutiselt esinev
o Mõõdeti ka mälumahtu lühimälu puhul Lühimälu maht inimesel 7±2 ühikut · Praktiline ja mõõdetav psühholoogia · Aju-uuringud ning aju kaardistamine o Milline aju osa tegeleb millega o Kuidas töötavad aju erinevad poolkerad Psühholoogia harud ja seos teiste teadustega · Üldpsühholoogia o Uurib täiskasvanud normaalse inimese psüühikat o Juriidiline teadus o Psühholoogia ja psühhiaatria vahe Psühhiaatria on meditsiiniharu (tegeleb hulludega), tegeleb vaimsete haigustega (depressioonid, hulluhaiged, unehäired, enesetapu häired jne) Psühholoogia tegeleb täiskasvanud normaalsete inimestega o Tajupsühholoogia Nägemine, kuulmine jne Puhas psühholoogia o Neuropsühholoogia · Aju osad, närvisüsteem jne o Patopsühholoogia
Tulemus võib muutuda keskkonnast, väsimusest .. jne. Vaidlusteljed: Bioloogiline sotsiaalne Spekulatiivne empiiriline Teoreetiline rakenduslik Uurimistsükkel Teooria - > hüpotees - > andmed - > töötlus - > üldistus - > korrektiiv - > teooria Teaduslik psühholoogia annab tõsikindla teadmise, mis võimaldab usaldusväärset prognoosi. Psühholoogia: Loogika Küberneetika Füüsika Semiootika Lingvistika Pedagoogika Sotsioloogia Antropoloogia Esteetika Geneetika Psühhiaatria Bioloogia Neuroteadused Matemaatika Filosoofia (neuro)füsioloogia TEINE LOENG 23. september 2011 Aju ja selle erinevate osade funktsioonid. Otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar, väikeaju, ajukoor parem poolkera- loometegevus Neuromediaatorid Atsetüülkoliin + (aktivatsioon, tähelepanu, lihaskontraktsioonid, viha, seks, agressiivsus) Dopamiin (liigutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused, sõltuvussuhted)
omandatakse vahetult kogemustega kirurgidelt. Inimpsüühika ja käitumine on üks niisuguseid valdkondi, millesse süvenemine nõuab eriteadmiste olemasolu. Niisugust seisukohta tavaliselt ei vaidlustata, küll aga polemiseeritakse mõnikord selle üle, kas neid eriteadmisi valdab psühhiaater või psühholoog. Üldine vastus on järgmine. Psühholoogia käsitleb psüühika olemust, seaduspärasusi ja avaldumise vorme normis, terve psüühika korral. Psühhiaatria meditsiiniteadusena käsitleb psüühilist patoloogiat ja selle ravi. Tegelikkuses on vahekord psühholoogia ja psühhiaatria kompetentsuse vahel keerulisem ja probleemistik puudutab sageli üheaegselt normi ja patoloogiat, mistõttu nende kahe eriala spetsialistid tegutsevad koos (näit. kompleksekspertiisi korral). Samuti määravad psühhiaatria-psühholoogia vahekorda sageli küllalt subjektiivsed faktorid, nagu näiteks juba väljakujunenud praktika, spetsialistide olemasolu, eriala
· Leiutas stetoskoobi aastal 1816 Christian Barnard · Oli Lõuna-Aafrika südame kirurg · Sooritas maailma esimese südame siirdamise edukalt Michael Woodruff · Oli inglise kirurg ja teadlane · Tema valdkonnaks oli elundite siirdamine Diagnostilised erialad · Radioloogia · Laborimeditsiin · Kliiniline patoloogia · Kliiniline füsioloogia Kliinilised erialad · Kirurgia · Peremeditsiin · Pediaatria · Psühhiaatria · Ortopeedia · Sünnitusabi · Kardioloogia · Töötervishoid · Traumatoloogia · Günekoloogia · Reumatoloogia Tuntumad arstid 18.sajandil · Ameerika Ühendriikides William Williams Keen · Prantsusmaal Paul Broca · Hispaanias Santiago Ramón y Cajal · Saksamaal Otto Loewi · Venemaal Nikolai Korotkov Kasutatud materjalid · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti · www.google.ee
Lapsuuringud on tähtsad, kuna lapse organism erineb suuresti täiskasvanu omast. Ravimiuuringud Eestis Hetkel on Eestis käimas 203 ravimi uuringud. Konkreetseid raviminimetusi nimetamata on ravimiuuringud järgmistes valdkondades: neuroloogia, kardiovaskulaarhaigused, pulmonoloogia, reumatoloogia, onkoloogia, infektsioonhaigused, dermatoloogia, neonatoloogia, gastroenteroloogia, günekoloogia, uroloogia, psühhiaatria, anestesioloogia, nefroloogia, endokrinoloogia, sisehaigused, hematoloogia, kopsuhaigused, oftalmoloogia, allergoloogia. Erki Pääro
.....................................30 3 1. SISSEJUHATUS Psüühikahäired on alati olnud inimtunnetuse üks kõige keerukamaid valdkondi. Suhtumine psüühikahäiretega isikutesse ja nende kohtlemine on inimkonna ajaloo vältel läbi teinud üpris vastuoluderohke arengu. Ka möödunud saja aasta jooksul on selles toimunud sügavaid muutusi. Samuti nagu ka teiste meditsiinialade arenemine, on ka neuroloogia ja psühhiaatria arenemine tihedalt seotud loodusteaduse edusammudega. Tänapäeval on psühhiaatria üldtunnustatud üks arstiteaduse rohketest erialadest. Kellelgi pole kahtlust, et psüühikahäired on haiguslikud nähud, mille diagnoosimine ja ravimine kuulub psühhiaatrite pädevusse. Kunagi ammu arvati, et võibolla kuulub psüühikahäirete uurimine ja nende korrigeerimine teoloogide, filosoofide, juristide või meedikute kompetentsi.
........................................................................... 8 3 Michel Foucault 1926-1984 Michel Foucault [mis'ell fuk'oo] (15. oktoober 1926 25. juuni 1984) oli prantsuse filosoof, kelle tööd on äärmiselt mõjukad kõigis humanitaar- ja sotsiaalteadustes. Foucault on tuntud oma sotsiaalsete institutsioonide kriitika poolest, eriti psühhiaatria, meditsiini ja vangla kriitika poolest; samuti oma seksuaalsuse ajaloo käsitluse poolest. Tema teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta on leidnud laia arutus- ning rakenduspinna. Foucault õppis filosoofiat ning psühholoogiat pariisis, filosoofia doktorikraadi omandas ta 1961.a. 1950-1953 a. oli ta kommunistliku partei liige. 1952-1960 a. õpetas ta Lille'I, Uppsala, Varssavi ja Hamburgi ülikoolides, 70ndatel õpetas USA's.
Ennetamine lastele eluterve keskkonna ja normaalsete peresuhete tagamine normaalsed toitumisharjumused Ravivõimalused ravi algab haiguse teadvustamisest psühhoteraapiast kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia pereteraapia raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata kui seda õigel ajal ravima ei hakata (ravimid, psühhiaatria, vajadusel haiglaravi) võib asi lõppeda halvimaga Uuringus osalenud tüdrukud vastanute seas olid tüdrukud vanuses 13-17 eluaastat Kuressaare Gümnaasiumist ja Saaremaa Ühisgümnaasiumist kõige vähem oli alakaalulisi Ala-, üle- ja normaalkaalus olevad küsitlusele vastajad Ülekaalus Normaalkaalus
teiste eriarstide koostööd ning eelkõige inimese enda tahet terveneda. Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest, et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib midagi muuta, tuleb hakata tegelema süstemaatilise psühhoteraapiaga. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Kui anoreksiat õigel ajal ravimite, psühhiaatria või vajadusel haiglaraviga ravima ei hakata, võib asi lõppeda surmaga. Anorektik peaks sööma 3–4 korda päevas kindlatel aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut.
Abraham Maslow Abraham Maslow (1. aprill 1908 8. juuni 1970) oli ameerika psühholoog. Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Üks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi pärineb Abraham Maslow'lt. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine. 1. füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi; 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; 4. tunnustusvajadus vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; 5. eneseteostusvajadus vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi. Hierarhia madalaimad neli astet on füsioloogilised vajaduse...
„Bel-Ami“ Guy de Maupassant „Bel-Ami“ on kirjutatud Prantsuse kirjaniku Guy de Maupassanti poolt. Esimest korda ilmus raamat avalikkusele 1885. aastal Prantsusmaal. Teos räägib sellest, kuidas peategelane kasutab naisi ära, et saada haljale oksale. Guy de Maupassant kujutas tihtipeale inimesi pahelistena, keda juhivad instinktid. Teda peetakse moodsa novelli kirjutamise isaks. Ta on kirjutanud nii stiilis kui ka fantaasialugusid. Teda huvitas psühhiaatria, millest saadud teadmiseid kasutas ta oma töödes. Romaan räägib peategelase Georges Duroy elu Pariisis. Ta on tüüpiline noormees, kes on läinud Pariisi, et pürgida kõrgklassi. George puudub kindel töökoht, kuid kõik muutub totaalselt, kui ta kohtab oma vana sõpra, kes pakub talle tööd kohalikus ajalehes. Kuid noormehe ainuke soov on olla rikas ja kuuluda heasse seltskonda. Tema taktikaks on panna rikkad naised endasse armuma, ja
Kohtupsühhiaatriaekspert Kohtupsühhiaatria on meditsiini haru, mis keskendub kohtupraktika ja vaimse tervise liidesele. Esiteks on kohtupsühhiaatriaekspert meditsiini doktor, kes on õppinud psühhiaatria erialal ülikoolis ja järgnevalt saanud täiendusõpet psühhiaatriliste teadmiste rakendamisel õigussüsteemi, lisaks võib olla eksperdil kogemusi praktikas. Kohtupsühhiaatriaeksperdi tööülesannete hulka ei kuulu patsiendile teraapia või ravi ostutamine, vaid objektiivse hinnangu andmine patsiendi seisundi kohta, mida kasutatakse hiljem kohtuekspertiisi käigus. Töö eksperdina algab õppimisest, enne kui saab diagnoosida inimesi tuleb läbida arstiteaduskond
Erinevad kirjamehed saavad avaldada oma kirjutisi internetis erinevates blogides. Samuti nendel lehtedel ja blogides avaldada oma teoseid ka amatöör kirjanikud. Võibolla, et just nende teede kaudu on oma karjäärile saanud alguse tänapäeva noored usinad kirjanikud: Indrek Hardla, Kadri Kõusaar, Sass Henno ja Diana Leesalu. Mõned kirjanduse arvustajad arvavad, et Eesti hetke kirjanduses levib vaime ebastabiilsus või psühhiaatria motiive. Sellisele mõttekäigule annavad lükke sellised teosed nagu Coelho ,,Veronika otsustab surra" või Murakami ,,Norra mets". Kuigi sellist arvamust ei jaga just väga paljud kirjanikud ja kriitikud levid selline mõtteviis siiski. Katagooriliselt on sellise mõttelaadi vast veidi vanema aja kirjanikud: Kender, Rakke, Kivirähk, Ehin, Vaher, Õnnepalu ning Teder.
Carl Gustav Jung · C.G.Jung elas 26.juuli 1875 6.juuni 1961 · Ta oli Sveitsi psühhiaater ja analüütilise psühholoogia rajaja · Õppis Baseli Ülikoolis arstiteadust · Aastast 1900 hakkas tegutsema psühhiaatria alal Eugen Bleuleri jurues Burghölzlis · Tema doktoritöö kandis pealkirja "Niinimetatud okultsete nähtuste psühholoogiast ja patoloogiast". · Aastal 1903 abiellus ta Emma Rauschenbachiga. · Carl Gustav Jungi looming on peale psühhoteraapia mõjutanud ka psühholoogiat, teoloogiat, etnoloogiat, kirjandust ja kunsti. · Psühholoogiasse on Jungi mõistetest võetud eelkõige kompleksi, ekstravertsuse, introvertsuse ja arhetüübi mõiste.
nägemist puudutava peatüki ja näitas katseliselt Weberi seaduse (selle sõnastas 1834 Ernst Heinrich Weber) kehtimist nägemises, tema tulemusi kasutas Gustav Theodor Fechner oma raamatu "Elemente der Psychophysik" (1860) kirjutamisel. Lisaks Volkmannile on eksperimentaalpsühholoogia kujunemislooga seotud ka Friedrich Georg Wilhelm Struve, kelle tööd aitasid kaasa nn. personaalsete võrrandite probleemi lahendamisele. · Oluline sündmus oli ühe kaasaegse psühhiaatria ja psühholoogia rajaja Emil Kraepelini valimine TÜ psühhiaatriaprofessoriks (ta oli selles ametis 1886- 1891). Wilhelm Wundti õpilasena algatas Kraepelin Tartus eksperimentaalsete uuringute programmi, uurides taju, väsimust, und, sõnaassotsiatsioone ja farmakonide mõju psüühikale. Peale Kraepelini lahkumist jätkas eksperimentaalset suunda teine Wundti õpilane Vladimir Tsiz.
Psühholoogia Psühholoogia teoreetilised suunad Tänapäeva psühholoogias saab eristada viit teoreetilistsuunda: psühhodünaamilist, biheivioristlikku, humanistlikku, kognitiivset ja bioloogilist lähenemist. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) rõhutab eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud. Biheiviorism kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Selleks on aga üksnes käitumine. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa. Sellele suunale pani aluse John Watson. Humanistlik lähenemissuund keskendub inimes sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast...
Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia Psühhopatoloogia Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Kliiniline psühholoogia ehk ebanormaalsuse psühholoogia käsitleb käitumist, mis ei sobi kultuurilisse või sotsiaalsesse konteksti, põhjustab ebameeldivust ning kannatusi nii endale kui ka teistele ning esineb statistiliselt harva. Psüühikahäired Depressioon ehk masendus, kurvameelsus esineb ligi 15-20% täiskasvanutest. Sealhulgas naistel sagedamini kui meestel. Sümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja
http://www.trutv.com/library/crime/criminal_mind/psychology/robert_hare/3.html 11. Ramsland, K. (2005). Psychopathy and the Brain. Külastatud 23. jaanuaril 2012.a. adressil http://www.trutv.com/library/crime/criminal_mind/psychology/robert_hare/6.html 12. Ramsland, K. (2005). Dr. Robert Hare: Expert on the Psychopath. Profile. Külastatud 26. jaanuaril, 2012.a. aadressil http://www.trutv.com/library/crime/criminal_mind/psychology/robert_hare/index.h tml 13. Saarma, J. (1980). Kliiniline psühhiaatria. Tallinn ,,Valgus" 14. Sutt, J.K. (2011). Psühhopaadi aju on eripärane. Külastatud 22. jaanuaril, 2012.a. aadressil http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/psuhhopaadi_aju_on_eriparane/ 15. Slik, J. (2000). Psühhiaatria. Medicina. 16. Traat, U. (2000) Kriminaalne psühhopaatia 26. jaanuaaril, 2012.a. aadressil http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=uno%20traat%20kriminaalne%20ps %C3%BChhopaatia&source=web&cd=1&ved=0CCYQFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww.e-ope
7 Anna vastavateemalisi materjale lugeda, filme vaadata. Kasutatud kirjandus: 1. Riit, M. jt. (2008). Kuidas aidata psüühika probleemidega noorukit. Tallinn: AS Medicina 2. Wetterberg, L. (1992). Psühhiaatria taskuraamat 3. Dyer, J. jt. (1994). Psychiatric nursing diagnoses. A Comprehensive Manual of Mental Health Care 4. Townsend, M. (1993). Psychiatric Mental Health Nursing: Concepts of Care 5. Kasemaa, M. jt. (2000). Psühhiaatria. Tallinn: AS Medicina 8
nendevahelisi seoseid Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: · mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; · kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; · mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. Psühhiaatria on humaanmeditsiini eriala, mis tegeleb psüühikahäirete ennetamise, diagnostika, raviga. Psühhiaatriline tegevus on igas riigis reguleeritud vastavalt seadusandlusele, et vältida inimõiguste rikkumisi. Eestis on psühhiaatriline abi reguleeritud Eesti psühhiaatrilise abi seadusega. Psühhopatoloogia on psühhiaatria alldistsipliin, mille ülesandeks on kirjeldada ja süstematiseerida häirunud psüühilise tegevuse erinevaid avalduskujusid ehk sümptomeid. Psüühikahäire
2) Need, kes peavad kasiinosid ja teenivad tavaliselt vägagi korralikku raha, pakkudes hasartmängijaile võimalust mängida. - Kleptomaanid - vastandina professionaalsetele poevarastele; näited sellest, kui laialdaselt mängitakse kõige tavalisemat P&P-d. Nõustamiskabineti mängud Nõustamiskabineti mängude tüüpid: 1) Mängud, mida mängivad terapeudid ja juhtumi käsitlejad - «Ma püüan sind ainult aidata», «Psühhiaatria». 2) Mängud, mida mängivad professionaalselt väljaõppinud inimesed, kes on teraapiagruppides patsientideks - «Kasvuhoone». 3) Mängud, mille mängijateks on võhikud ja kliendid - «Viletsus», «Talupoeg», «Loll», «Puujalg». 11 Nõustamiskabineti mängud: 1) Kasvuhoone. 2) Ma püüan sind ju ainult aidata (MPSA). 3) Viletsus. 4) Talupoeg. 5) Psühhiaatria. 6) Loll. 7) Puujalg. Patsient kas:
relvakonfliktides ning sõja olukorras kaitsevad Genfi konventsioonid Lapse õigused ● Igal lapsel on õigus osalemisele ● Diskrimineerimine ei ole lubatud ● Igal lapsel on õigus elule ja arengule. Veel õigusi ● 5. Naiste õigused ja võrdõiguslikkus ● 6. Pagulaste/põgenike, välismaalaste ja võõrtöötajate õigused ● 7. Vangide ja kinnipeetavate õigused ● 8. Puuetega inimeste õigused ● 9. Psühhiaatria ja inimõigused ● 10. Õigus arengule ● 11. Õigus rahule ● 12. Õigus puhtale ja hävimise eest kaitstud keskkonnale Instrumendid rahvusvahelisel tasandil ● Inimõiguste ülddeklaratsioon ● Kodaniku -ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ● Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt Euroopa regioonis ● ÜRO ● Euroopa inimõiguste konventsioon Arengukoostöö eesmärk
Eysencki elu ja töö Hans Jürgen Eysenck (4. märts 1916 4.september 1997) oli Saksa päritolu Briti psühholoog, keda mäletatakse tema tööde kaudu intelligentsusest ja isiksusest. 1960-ndatel läks ta noore mehena Inglismaale, kuna tema vastuseisu tõttu natside ja Hitleri vastu. 1955-1983.a töötas ta Psühhiaatria Instituudis psühholoogia professorina. Ta oli suur teadusliku isiksuse teooria toetaja ja suurepärane õpetaja, kes aitas leida ravi vaimsetele haigustele. Tema poeg Michael Eysenck on ka tuntud psühholoogia professor. 1997.a suri Eysenck Londonis ajukasvajasse. 1951.a Eysenck koos oma abilise Donald Prelliga järeldasid katsete põhjal, et neurootilisus on kõrgelt mõjutatud pärilikkusest. Eysencki isiksuseteeoria
eelkõige inimese enda tahet terveneda. Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest, et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib midagi muuta, tuleb hakata tegelema süstemaatilise psühhoteraapiaga. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Kui anoreksiat õigel ajal ravimite, psühhiaatria või vajadusel haiglaraviga ravima ei hakata, võib asi lõppeda surmaga. Anorektik peaks sööma 3–4 korda päevas kindlatel aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut. Anoreksia eestis Eestis on juba üle 50 000 söömishäirega inimese Mõned pildid sellest! Söömishäire mõju rasedusel Rasedusaegne söömishäire võib panna sinu kõhus kasvava lapse
Kõik pandi ühte patta kogu asotsiaalne kontingent: vaesed, vaimuhaiged, prostituudid, luuserid, kurjategijad. Selle üle, et hullud vangi pannakse ja neid kurjategijatega koos hoitakse, hakatakse imestama hiljem. Alles aastal 1793 (Suure Prantsuse revolutsiooni kõrgperioodil) sai hullus oma enam-vähem õige koha. Hulludesse hakati suhtuma kui isikutesse, kes vajavad mitte ainult ühiskonnast isoleerimist, vaid ka ravi. Siin aga hakkab levima uus nähtus, psühhiaatria mitte ainult ei õpi tundma psüühilisi haigusi, vaid ka loob neid. Läbi ajaloo on vaimsete haiguste tagamaid seletatud läbi kolme põhilise kategooria. Esimeseks on bioloogilised seletused, ehk vaimse haiguse meditsiiniline mudel. Kõik haigused tulenevad mõne kehaosa, peamiselt peaaju vigastusest või häirest. Neil on pärilik taust. Teiseks on psühholoogiline seletus, mis ütleb et mured, lein, hirm, süütunne,
2) · trihhotillomaania (F63.3) Harjumus-ja impulsihäirete võimalikud põhjused: · häirunud serotoniini või dopamiini ainevahetus · muutused testosteroonisisalduses · muutused limbilise süsteemi talitluses psühhosotsiaalsed tegurid: · vägivaldne kasvukeskkond · alkoholism ja muud sotsiaalsed probleemid Psühhodünaamiline seletus: patsiendi kalduvus kanda oma sisemine ärevus tegevuste tasandile. Allikas: Psühhiaatria, AS Medicina, 2000 1 Tallinna Ülikool Sõltuvuskäitumine Uuring: Elanikkonna kokkupuuted hasart-ja õnnemängudega (2006) Läbiviijad: Turu-uuringute AS + Sotsiaalministeerium Valim 2005 inimest, vanuses 15-74.a. Selgitati välja hasartmängijate probleemrühmad Seotuse alusel rühmitati: probleemsed (mängukire ohjamine raske) ja patoloogilised mängurid (sõltlased)
Need institutsioonid annavad edasi korraldusi ja karistavad neid inimesi, kes korraldustele ei allu. Kuid lisaks nendele teostatakse poliitilist võimu ka läbi teiste institutsioonide, kes esmapilgul ei tundu olevat (poliitilise) võimuga kuidagi seotud. Kes tunduvad olevat sõltumatud, kuid tegelikult ei ole seda. Me arvame, et näiteks ülikool ja kogu haridussüsteem levitab teadmisi, aga see on ka võimusüsteem. Psühhiaatria tundub olevat institutsioon, kes parandab inimesi, kuid psühhiaatria viib täide ka võimu, samuti õiguskaitsesüsteem. Vabaduse ja tasakaalustatuse positiivsed küljed on seotud ja osaliselt kattuvad. See osutab seosele mõningate struktuurielementide, organistatsioonilise korralduse,meedia toimimise ja toodangu vahel. Elemendid on järgmised: 1) struktuurilised tingimused (eriti seaduslik vabadus teateid üle kanda/avaldada); 2) tegutsemise tingimused (tõeline sõltumatus
Põhiliselt kasvatatakse tubakat USA-s, kust eksporditakse seda sigarettidena peaaegu 93% ulatuses. Suitsetamist alustatakse enamasti noores eas. Noortest, kes jätkavad suitsetamist pärast 20. Eluaastat, hakkab igapäevasuitsetajaks üle 90%. Suitsetamise mahajätmine õnnestub esimesel üritusel vaid 25%-l. Enamikul on vaja 3-4 katset, enne kui saavutatakse püsiv tulemus. Suitsuhimu tuntakse ka veel pool aastat pärast suitsetamisest loobumist. (Psühhiaatria, autorit pole) 1.1.Tubaka ajalugu Ameerika põlisrahvas indiaanlased kasutasid tubakat meditsiinilistel ja religioossetel eesmärkidel. Hoolimata selle kahjulikest mõjudest tervisele, levis tubaka kasutamine kiiresti. Kuni 18. sajandini oli populaarne piibu suitsetamine, mis seejärel asendus nuusktubakaga. Sigaretid hakkasid levima pärast Krimmi sõda, kui sõdurid neid endaga Türgist kaasa võtsid,
uusi tuttavaid, liikuda uutes jätnud nn. vanad seltskondades, keskenduda joomakaaslased ning käib perele-tuttavatele). aktiivselt tööl. Allikaloend: Aluoja, E. jt. (1993). Psüühika-ja käitumishäired. Tartu Lönnqvist, J. jt. (toim). (2002). Psühhiaatria. Medicina: Tallinn Vildebeck, S.L. (2008). Psychiatric-Mental Health Nursing (466-472). Fortinash, K. M., Holoday-Worret, P. (1999). Psychiatric Nursing Care Plans. Mosby http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/FR-Ravi5k.htm (08.10.09)
so teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine, info säilitamine mälus ja info kasutamine. ESINDAJAD: Jean Piaget, Lev Võgotski, Ulrich Neisser, Endel Tulving. 7. PSÜHHOBIOLOOGIA inimkäitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemilste ja bioloogiliste protsesside tulemust. 8. PSÜHHOLOOGIA SEOS TEISTE TEADUSTEGA: 1) sotsiaalpsühholoogia (gruppide tegevus ja mõju); Geneetika. 2) matemaatika; statistika; filosoofia; pedagoogika; psühhiaatria. 3) sotsioloogia (ühiskonna ehitus, toimimine ja areng); Arstiteadus; sotsiaalpoliitika, õigusteadus jne. 9. UURIMISMEETODID: 1)KIRJELDAVAD UURIMUSED. JUHTUMI ANALÜÜS meetod , mille puhul uuritakse ühte või ka mitut inimest väga põhjalikult. VAATLUS uuritava objekti sihipärane jälgimine selleks, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. KÜSITLUSED TESTID võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes.
Psühhoanalüütiline koolkond rõhutab alateadvust ja lapsepõlve kogemusi Kognitiivne koolkond usub et isiksus on õppimise tulemus Humanistlik koolkond e. Humanistis arvavad, et inimene on pidevalt arenev olend, kes pürgib eneseteostuse poole, on oma olemuselt hea jne. Tunnusjoonte teooria pooldajad arvavad et isiksuse olemus on pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda vähe. Psühhopatoloogia on teadus psüühikahäiretest Sellega tegeleb psühholoogia ja psühhiaatria. Ebanormaalne käitumine: · Harva esinev · Konteksti mittekuuluv · Teistele kannatusi põhjustav · Endale kannatusi põhjustav Freud: ,,Normaalne inimene suudab armastada ja töötada" Isiksus Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisidega indiviid Isiksuse teooriad Eysenck'i järgi: Introvertne · Tagasihoidlik · Kinnine · Sisemaailma pöördunud · Tal pole palju sõpru, kuid need kes on on väga lähedased · Usaldusväärne
Areng ja küpsemine 1 – 2 a hiljem 2. tasandist. II ploki arengu käigus kujuneb välja maailmapilt: aegruum, üldistatud kujutised, metafoorid, grammatika jne. III plokk Otsmikusagarad: tegevuse/käitumise kavandamine, reguleerimine ja kontroll. Aktiivsuse (sh tähelepanu) ja emotsioonide reguleerimine. Areng hüppeline, anatoomiline lõplik küpsemine 16 – 20 aastaselt. Talituslik areng sõltub I ja II ploki arengust, sotsiaalsest keskkonnast. Allikad Medicina (2006) Laste ja noorte psühhiaatria Meeli Roosalu (2006) Inimese anatoomia, Koolibri Jüri Uljas, Thea Rumberg (2002) Psühholoogia gümnaasiumiõpik Koolibri Karl Karlep (2010) Eritasemelised õppekavad - koolitusmaterjalid
imbuda verre. Selle tõttu pärimaalaste hõimud olid võimaelised ohutult sööma kuraarega mürgitatud saaki. Meditsiinis, kuraaret on asendatud kuraare sarnaste ainetege, nagu näiteks rokuroonium, millel on sarnane farmakodünaamiline profiil, kuid vähem kõrvalmõjusid. Anesteesia tuimestus, narkoos Üksikud katsed kasutada kuraaret narkoosi ajal ulatub 1912 aastasse Arthur Lawen of Leipzig´i poolt, kuid kuraare tuli anesteesiaase läbi psühhiaatria. Aastal 1939 Abram Elting Bennett kastuas kuraaret, et parandada metrazoli mõju krambi ravis. Lihaste lõdvestajat on kasutatud kaasaegses anesteesias mitmetel põhjustel, nagu näiteks selleks, et pakkuda optimaalset liikumisvõimalusi ja lihtsustada hingetoru intubeerimist (...). Enne lihaste lõdvestajat, pidid arstid kasutama suurtes toosides anesteetikume, nagu näiteks eetrit, kloroformi või tsüklopropaani, et saavutada vajalikku tulmust
enda tahet terveneda. Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest, et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib midagi muuta, tuleb hakata tegelema süstemaatilise psühhoteraapiaga. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Kui anoreksiat õigel ajal ravimite, psühhiaatria või vajadusel haiglaraviga ravima ei hakata, võib asi lõppeda surmaga. Anorektik peaks sööma 34 korda päevas kindlatel aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut Buliimia Buliimiat iseloomustavad sagedased, enamasti iganädalased söömissööstud, mille vältel inimene sööb suhteliselt lühikese aja jooksul ära väga suure koguse sööki. Seejuures on tunne, et söömine on kontrollimatu
arengut ja tahab ennast realiseerida. 5. Freudi arvates mõjutab isiksuse arengut kõige enam alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju. Alateadlike protsesside uurimiseks kasutas hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit (inimene räägib vabalt kõigest mis pähe tuleb) 6. Psühholoogiaga seotud loodusteadused: bioloogia, geneetika, arstiteadus 7. Psühholoogia rakendusharud: pedagoogika, psühhiaatria, tehnikateadus. 8. Miks huvitab arengupsühholooge geeniteaduse saavutused? geeniuuringud annavad arengupsühholoogidele teavet, kui palju inimese käitumises on määratud pärilike teguritega, kui palju on keskkonna mõju tulemus. 9. Psühholoogia uurimismeetodid: - kirjeldavad uurimused - korrelatiivsed uurimused - eksperiment e katse 10. Positiivse ja negatiivse korrelatsiooni määramine nähtuste omavahelised seosed näitavad, kui tugevasti nad seotud on
menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused Anoreksia ravi Anoreksiat on raske diagnoosida, veelgi raskem on aga ravida. Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest. Kaasatud peab olema ka perekond,sest psühhoterapeudid üksi ei tule toime. Kui anoreksiat õigel ajal ravimite, psühhiaatria või vajadusel haiglaraviga ravima ei hakata, võib asi lõppeda surmaga. Anorektik peaks sööma 34 korda päevas kindlatel aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut. Tahad sa olla selline ? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
suhtlemispsühholoogia reklaamipsühholoogia muusikapsühholoogia jm Psühholoogia seos teiste teadustega. Loodusteadused – bioloogia (eksperimentaalsed uuringud), geneetika, arstiteadused (anatoomia, füsioloogia, farmakoloogia). Ühiskonnateadused – sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia, sotsiaalpoliitika, õigusteadused jne. Vahendteadused – matemaatika, statistika, filosoofia. Rakendusteadused – pedagoogika, psühhiaatria, tehnilised teadused. Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika mõiste. - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühilised protsessid
19. Kant-(1724-1802) 20. Psühholoogia ei saa kunagi teoreetiliseks teaduseks nagu füüsika 21. Psühholoogias ei ole võimalik rakendada matemaatikat Hamilton- (1788-1856) Meelde jääb ainult mõni asi paljudest. Tõestas eksperimentidega. Seaduspärasus- keskmine mälumaht on 5+-2 Weber-mees, kes püüdis hakata eristama eristusläve. Fechner-Psühhofüüsika seadus Wundt-1879.a. Loos Leipziggis psühholoogiahaigla Kraepelin-oli saksa psühhiaater, töötas Leipzigi psühhiaatria haiglas Galton-oli inglise eugeenik ja antropoloog. 22. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 23. Teadusliku psühholoogia sünd- 1879 Leipzigi ülikoolis Wilhelm Wundt rajas ja plaanipäraselt hakkas läbi viima inimese psüühika uurimise katseid 24. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 25. Arengupsühholoogia, biopsühholoogia, eripsühholoogia, spordipsühholoogia, kliiniline-
Alfred Adler sündis 7. II 1870 Viinis. Ta mäletas, et kui oli viieaastasena kopsupõletikus, ütles arst tema isale, et noorimat kuuest lapsest, Alfredit, ta päästa ei suuda. Alfred siiski paranes ja otsustas, et temast saab arst, kes suudab inimesi päästa. 25-aastaselt lõpetas Adler Viini ülikooli ja kaks aastat hiljem abiellus. Veel aasta hiljem sündis Adleri tütar, ta alustas erapraksisega ja avaldas esimese monograafia. Ta töötas algul arstina, seejärel siirdus psühhiaatria alale. Tema tegevus äratas Sigmund Freudi tähelepanu Noore teoreetiku ja praktiku vastu hakkas huvi tundma ka Freud ning pakkus noorele mehele koostööd - 1902 kutsus ta oma diskussioonirühma, kus arutleti psühhopatoloogia uute suundade üle.. Vaid viis aastat hiljem oli õpetaja ja õpilase erinevus lõplikult selge: Adler ei tunnistanud kunagi, et vaimuhäirete põhjus on ainuüksi
erinevad arvamused ka selles osas, milliste eriteadmistega spetsialisti (psühhiaater; psühholoog) on õiguslike probleemide lahendamisel vaja ekspertidena kaasata. Sedamööda, kuidas on lisandunud teadmisi psüühika normaalse toimimise ja häirumise kohta, on laienenud ja täpsustunud ka psüühikahäire mõiste. Kaasajal käsitletakse psüühikahäiretena ka kergemaid kõrvalkaldeid tavapärasest psüühilisest seisundist, varem oli see psühholoogia valdkond. Psühhiaatria ja psühholoogia koostöövaldkonnas kujunesid kitsamad psühholoogia erialad (kliiniline psühholoogia; neuropsühholoogia). Kaasaegse kliinilise psühholoogia seisukoht: - normaalselt toimiv psüühika on keeruline, mitmete funktsioonide kogum - psüühika häirumine ei ole "monosümptomaatiline" - psüühikahäirete olemuse ja põhjuste mõistmiseks on vaja psüühilist seisundit hinnata häirunud ja säilunud funktsioonide kogumina
kuninglike teenetega. Esialgu, kui Pariisis asutati kuningliku määrusega üldine haigla, siis paigutati sinna 1% linna elanikkonnast. Sellest ajast kuni kahekümnenda sajandini tõusis linnades koos suhkru tarbimisega ka patsientide arv. Kolmsada aastat hiljem on "emotsionaalselt tasakaalutud" inimesed muudetud jalutavateks automaatideks; nende aju kontrollitakse psühhoaktiivsete ainetega. Tänapäeva ortomolekulaarse psühhiaatria pioneerid, nagu näiteks dr Abram Hoffer, dr Allan Cott, dr A. Cherkin ja dr Linus Pauling on kinnitanud, et vaimsed haigused on müüt ja et emotsionaalsed häired on vaid esmased sümptomid ilmselgest olukorrast, kus inimese organism ei suuda enam taluda suhkrusõltuvuse stressi. Raamatus "Ortomolekulaarne psühhiaatria" kirjutab dr Pauling: "Aju- ja närvikude sõltub rohkem keemiliste reaktsioonide kiirusest kui teiste organite ja kudede toimimisest. Ma
Namrevo kaotas kaalust ning pakatas uuest energiast ja ihast trenni teha. "Naermine on rõõmus ja tervislik asi, mida teha," kinnitab naine.Teaduslikult on tõestatud, et naermine tekitab bioloogilisi tulusid. Marylandi meditsiiniülikool esitles Ameerika kardioloogiaülikooli aastakonverentsil uuringut, mis tõestas, et igapäevane südamest naermine aitab kaasa vereringele, kuna laiendab stressist kokku pitsitatud veresooni.Stanfordi ülikooli kliinilise psühhiaatria emeriitprofessor William F. Fry ütleb, et "kõhunaer" on sisemine jooga. Fry sõnul tekitab naermine tõsisemat füüsilist pingutust ja lihaste toniseerimist - 15 näolihast, lisaks mitmed teised lihased kogu kehas pingulduvad ja lõdvestuvad. Sinu pulss ja hingamine kiirenevad, mis aitavad kehasse rohkem hapnikku tuua. · 100 naeru päevas = 10 min aerutamist Naermine 100-200 korda päevas võrdub 10 minutilisele aerutamisele. Kui palju inimesed päevas üldse naeravad
eelkõige inimese enda tahet terveneda. Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest, et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib midagi muuta, tuleb hakata tegelema süstemaatilise psühhoteraapiaga. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Kui anoreksiat õigel ajal ravimite, psühhiaatria või vajadusel haiglaraviga ravima ei hakata, võib asi lõppeda surmaga. Anorektik peaks sööma 34 korda päevas kindlatel aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut. Buliimia Buliimia on sündroom, mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada -
Mõne inimese jaoks võib platseebot rakendavates katsetes võimalus tulemuslikku ravi saada olla palju kõrgem, kui seda pöördudes lihtsalt psühhiaatri poole, veel enam siis kui viimast üldse ei tehtagi. Tulemuslikku ravi võib eeldada muidugi vaid sel juhul, kui kliinilised katsed on läbimõeldult disainitud. Kuigi platseebo rakendamine on omamoodi valetamise vorm ning valetamine moraalsest seisukohast ei ole soovitav käitumine, siis leian, et sellises valdkonnas nagu seda on psühhiaatria ja meditsiin laiemalt, on alati otsitud, leitud ja leitakse ka edaspidi eelkõige platseebo efekti näol selliseks käitumiseks õigustusi. Ja kuigi praegusel hetkel ei saa veel päris kindel olla, siis võib-olla sellised andmed, nagu eespool esitatud, veenavad inimesi ja kriitilisel seisukohal olevaid uurijaid rohkem selles, et platseebo rakendamine kontrollkatsetes ei pea alati olema ebaeetiline või negatiivse moraalse alatooniga. Kõigile keerulistele meditsiinilistele ja
meenutada sündmusi ja suutmatus talletada uut teavet. 3.Tasakaalustamata toitumine: organismi vajadustest vähem (00002), mis on tingitud psühholoogilisest teguritest ning väljendub vastumeelsus söömise suhtes Kasutatud kirjandus: 8 1. NANDA-I NURSING DIAGNOSES TAXONOMY II (20092011) 2. Mary C. Townsend (2011) Nursing Diagnoses in Psychiatric Nursing. Care plans and Psychotropic Medications 3. Psühhiaatria (2007) Medicina 9
mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib tekkida ilma välise põhjuseta ja olla sügavam, kui selleks põhjust võiks olla. Depressiivsete häirete puhul on suur enesetapurisk, endalt võtab elu ligikaudu 15% depressiooni alla kannatavatest inimestest. Adekvaatse raviga on siiski võimalik suitsiidi vältida. Depressioon on niivõrd laialt levinud, et seda on nimetatud psühhiaatria külmetushaiguseks. Igal konkreetsel ajahetkel kannatab 15-20% täiskasvanuist depressiooni sümptomite all, neist 12%-il on depressioon nii sügav, et vajab teatud eluetapil ravi. 75% psühhiaatriliste hospitaliseerimisjuhtude põhjuseks on depressioon. Depressiooni all kannatavate naiste arv on ligi kaks korda suurem kui meeste oma. Samas mehed võtavad endalt kolm korda sagedamini elu kui naised. Depressiooni sümptomid Depressiooni kehalised sümptomid
kättesaadavust ja kvaliteeti. Ainult Viljandi, Rakvere ja Narva haigla vastavad üldhaigla teeninduspiirkonna kriteeriumile Vähene töökoormus kui ka personali puudus Haiglavalve nõue on sageli täidetud formaalselt Sagedamini hakatakse maakondadest erakorralisi patsiente suunama kesk- ja piirkondlikesse haiglatesse KESKHAIGLA 2 Eelmised + kardioloogia; neuroloogia; uroloogia; ortopeedia; sünnitusabi ja günekoloogia; taastusravi ja füsiaatria; infektsioonhaigused; psühhiaatria; pediaatria; patoloogia. q teeninduspiirkond 100 000-200000 inimest q Lisaks peavad ööpäevaringselt töötama pediaater, ortopeed, günekoloog, psühhiaater akuutpsühhiaatria osakonnas ja vajadusel tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast infektsioonhaiguste arst. Keskhaiglad 2 1) AS Ida-Tallinna Keskhaigla; 2) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla; 3) SA Ida-Viru Keskhaigla; 4) SA Pärnu Haigla PIIRKONDLIK HAIGLA 2
Ainult arstid ja psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anoreksiahaige ei saa ise aru, et tal see haigus on. Ravi suhtes ei ole anorektikud aga sageli kuigi kohusetundlikud. Ravi on sageli pikk protsess, mille käigus õpetatakse anorektik samm-sammult uuesti sööma. Anoreksia ravi on keerulisem kui buliimia ning võtab aega isegi üle aasta. Paranemise aga teebki raskeks seesama väärastunud kehataju. Kui seda õigel ajal ravima ei hakata (ravimid, psühhiaatria, vajadusel haiglaravi), võib asi lõppeda halvimaga. Kui söömishäireid on korralikult ravitud, siis need edaspidi enam ei kordu. Võibolla jääb kuidagi eriline suhe söömisse, aga see ei tähenda häiret. Psühhiaatri poole pöördumine pole häbiasi. See näitab inimese tugevamat, mitte nõrgemat külge. Anoreksia ravi ühel etapil võib haige muutuda agressiivseks, sõimata oma vanemaid, käituda täiesti vastupidiselt oma senisele käitumismustrile
annaabi.ee 
