Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Psühholoogia alused (18)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Psühholoogia alused

1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur

Psühholoogia aine

Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus).
Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi.
Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse)
Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis.
Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms.
Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasuguse välisärrituse vaimne kajastamine on alati vahendatud konkreetse inimese –ärrituse vastuvõtja- antud hetke seisunditest ja omadustest. Vaatamata subjektiivsusele on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige(adekvaatne) ja ennetav. Ennetav iseloom on kogemuste talletamise tulemus.
Psüühika on determineeritud nii ühiskondlik-ajalooliselt kui ka bioloogiliselt.
Psüühilised nähtused:
  • Psüühilised protsessid (vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel).
  • Tunnetusprotsessid ( aistingud , tajud , kujutlus ,mõtlemine,tähelepanuprotsess)
  • Emotsionaalsed protsessid
  • Toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid
  • Psüühilised seisundid (üldine aktiivsuse tase, olek,meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära).Lühema või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud.
  • Psüühilised omadused (konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned ).Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse,püsivuse, muutlikuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt.Psüüh.om. on harilikult omavahel seotud kindlal, seaduspärasel viisil ja on isiksuse struktuuri keskseteks elementideks.Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks , mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi.
    Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga , nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus.
    Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati. (Broca ja Sulzeri efekt, Purkyne­ nihe)
    Psühholoogia jaguneb:
  • Eelteaduslik psühholoogia
  • Filosoofiline psühholoogia
  • Teaduslik psühholoogia
    Eelteaduslik psühholoogia on levinum ja vanim. Ta koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus , elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Heatasemelist eelteadusliku psühholoogiat võib kohata kogenud ja hea tähelepanu-ja üldistusvõimega arstide,õpetajate,taksojuhtide, aga ka kurjategijate juures.Sageli on kirjanikud ja ajakirjanikud head inimesetundjad. Selle psühholoogia nõrkus on halb verifitseeritavus (tõesuse kontroll) ja piiritlemata usaldusväärsus.Paljud käibetõed ja müüdid on osutunud vääraks ja sageli on nad omavahel otseses vastuolus („leidmaks tõde, vaata silma“ vs „valetaja silm ei pilgu“).
    Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedalt seotud psühholoogia uurimisainega. Eelteaduslikust ps-st erineb süsteemsuse ja range loogilise ülesehituse poolest.Põhifunktsioon tänapäeval on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks, oluliste gnoseoloogiliste(tunnetusteoreetilste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvate uute ideede genereerimine. Filosoofid püüavad lahti mõtestada psühholoogiateaduste faktide üldisemat tähendust ja leida vastuolulist ning küsitavat psühholoogiateooriates.
    Teaduslik psühholoogia on kõige hilisema tekkeajaga(19.sajandi keskel). Eristavaks jooneks on siin teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhl, kui eeltingimused on samad. On olemas psühholoogia teaduslikud seaduspärasused. Paraku ei ole tänapäeval veel sugugi kõik psüühilised nähtused üheselt mõõdetavad.
    Psühholoogia ja psühhiaatria
    Mõlemad teadusharud uurivad psüühikat.Psühholoogiat loetakse ühiskonnateaduste hulka kuuluvaks, psühhiaatria on aga arstiteaduse haru.Kui psühholoogia uurib peamiselt tervet, normaalset psüühikat ja käitumist, siis psühhiaatria käsitleb psüühika patoloogiat, s.o psüühika haiguse või kahjustuse olemust, põhjusi , teket, arengut, mõju ning ravi.Psühholoog ja psühhiaater on erineva ettevalmistusega spetsialistid ega saa teineteist asendada , mis sest, et nende eriaalade teabe vastastikune tundmine on oluline, isegi hädav ajalik.Psühhoteraapia ühe-või teistsuguseid vorme tunnevad ja kasutavad nii meditsiinilise haridusega kui ka psühholoogilise haridusega psühhoterapeudid.

    Psühholoogia meetodid

    Põhinõuded on objektiiivsus ja evolutsioonilisus. Psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine on mõõdetavad. Tunnetusprotsesside mõõtmise põhivadkond on psühhofüüsika.Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi. Psühholoogiline teave,eelkõige psühholoogia seaduspärasused, on kontrollitud objektiivselt mõõdetavate ja tuvastavate muutujate alusel.
    Psühholoogiauuringu tsükkel: teooriast lähtuvalt püstitatakse hüpotees uuritava nähtuse mingite omaduste kohtaprofessionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öeldakontrollitakse, kas faktid on seaduspärased(mittejuhuslikud) ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavastfaktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutumisvajaduse kohtauue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodid peavad vastama reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna.
    Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid:
  • Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja
  • Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust.
  • Loomulik esperiment(tuleb vältida muutusi, mis katsealuses tekib teadmisest, et teda eksperimenteeritakse.katsealune on oma tavapärases tegevuskeskkonnas.puuduseks on võimatus eksperimenti kontrollida, suunata, täpselt korrata, kõiki eksperimendi tegureid arvesse võtta ja mõõta.
  • Vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud plaani alusel.vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt.
  • Enesevaatlus e introspektsioon :käepärane, laialt kasutatav,subjektiivne, oluline roll on uute ideede genereerimine
  • Väline(teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon: objektiivsem,kasut. tehnilisi abivahendeid nagu filmimine , helisalvestus,mõõtevahenditega mõõtmine.erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs(päevik, kirjad, taiesed,looming)
  • Vestlus :kasutatakse sageli eksperimendi või vaatluse täiendusena.Terve rida subjektiivsete elamustega,isiksuse motivatsiooniga ja isiksuse tüübiga seotud seiku on üksnes põhjaliku tagasisidega vestluse käigus tuvastatavad.lisaks on jälgitavad mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid:hääletoon,näoilme,väljendusliigutused.kaasvestlejat saab suunata vastavalt oma eesmärgile.
  • Küsitlus/anketeerimine
  • Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajalie katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi.Test koosneb küsimustest ja/või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastataja anda lahendus, või siis valida õige vastus ette antud võimaluste hulgast.Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi.Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi.
    Psühhodiagnostilised testid jaotatakse:
    • Võimekustest (fikseeritakse inimeste jõudlus või tase vastavate ülesannete lahendamisel ja selle alusel tehakse uuritava võime kohta järeldusi)
    • Isiksusetest :keskne on KUIDAS küsimustele vastatakse, igasugune vastus on „õige“

  • objektiivtestid (välistab katseisiku ja teiste subjektiivsed arvamused)
  • projektiivtestid -katseisik projektiseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud „võtit“, mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid.
  • Küsimustikud
  • Temperamendi- ja isiksuse karakteritestid
  • Isiksuse suunduse testid(huvide,hoiakute,kalduvuste,väärtusorientatsiooni selgitamiseks)
    Tavaliselt jaguneb uurimustöö 4 etappi :
  • Ettevalmistav etapp:probleemi ja selle tekkeloo selgitamine,kirjanduse ülevaade,vajalike algandmete kogumine,ekperimentaal-ja kontrollgrupi valmine, tööhüpoteesi püstitamine,tarvidusel eelnevate vestluste ja ankeetide või konsultatsioonide läbiviimine.
  • Eksperimentaalne etapp:kavandatud uuringu läbiviimine
  • Uurimisandmete kokkuvõtmine ja töötlemine, tavaliselt matemaatiliste meetodite abil, keskendudes saadud tulemuste usaldusväärsuse taseme kindlakstegemisele.
  • Saadud tulemuste interpretatsioon, püstitatud hüpoteesi(de) õigsuse või ebaõigsuse selgitamine ,tulemuste tõlgendamine olemasolevate teadmiste ja kolleegide poolt avaldatud teadustööde valguses. Kaasneb sageli uute probleemide tekkimine ja uute hüpoteeside püstitamine.

    Psühholoogia ülesanded

    Üldine tunnetuslik funktsioon- mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jõude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi,teadvuse mehhanisme ja piirvõimeid. Laias laastus võib psühholoogia jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on nii metoodiliselt kui sisuliselt teisele aluseks ja lähtekohaks. Psühholoogial on täita eelkõige abistav , otsinguid suunav ,konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktsioon. Mõnedel aladel, nagu kasvatustöö ja ravi, on psühholoogial siiski otsesemalt nähtavad ülesanded.“Kolm vaala“ millele psühholoogia eelkõige, on filosoofia , (neuro)füsioloogia ja matemaatika .

    Psühholoogia harud


  • Teoreetilisema orientatsiooniga harud
  • Üldpsühholoogia-käsitleb universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasusi(n-ö psühholoogia ABC);
  • Psühhofüsioloogia-uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid;
  • Neuropsühholoogia-ajukahjustustega inimeste psüühiliste protsesside uurimise põhjal tervete inimeste ajutalitluse kohta järeldusi tegev psühholoogiaharu;
  • Sotsiaalpsühholoogia-suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru;
  • arengupsühholoogia
  • Rakenduslikuma orientatsiooniga psühholoogiaharud
  • Tööstuspsühholoogia;
  • Kliiniline ja meditsiinipsühholoogia,psühhoteraapia;
  • Õiguspsühholoogia;
  • Pedagoogiline psühholoogia;
  • Militaarpsühholoogia;
  • Personali-ja kutsepsühholoogia;
  • Organisatsioonipsühholoogia;
  • Reklaami-ja tarbijapsühholoogia(kaubanduspsühholoogia);
  • Eripsühholoogia-füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimeste psühholoogia;
  • Spordipsühholoogia.
    Kitsamad psühholoogia valdkonnad:
  • Kognitiivne psühholoogia(tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine )
  • Geneetiline psühholoogia(psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasused fülo-ja ontogeneesis)
  • Diferentsiaalpsühholoogia(üksikisikute ja inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste,vanuseliste, rassiliste,sotsiaalsete jms tunnuste põhjal);
  • Patopsühholoogia(psüühiliselt haigete inimeste uurimine)
  • Kunstipsühholoogia(sh eksperimentaalesteetika)
  • Isiksusepsühholoogia
  • Loomapsühholoogia(etoloogia naaberdistsipliin)
  • Eksperimentaalpsühholoogia (kus arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat,metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes)

    2.Psühholoogia arengulugu


    Psühholoogia tekke varajane periood


    Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19.sajandi teisest poolest.
    Konkreetseks tähiseks loetakse 1879 , millal Wilhelm Wundt asutas Leipzigis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.Sellele eelnes aga aastatuhandete pikkune psühholoogiat kujundav arengukäik.
    Võime oletada, et ürginimenegi püüdis seletada und, unenägusid,ebatavalisemaid psüühikanähtusi, mis kaasnesid uimastavate ainete mõjuga, haigusega, hallutsinatsioonidega jmt hinge mõistet kasutades.
    Animism-maailmanägemus esemete ja olendite hingestamisest (kellelegi on „kuri sisse läinud“)
    Koos tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutub filosoofia uurimisobjektiks.
    Antiik-Kreekas vastandlikud psüühilise alge seletamise traditsioonid
    Materialistlik( Demokritose liin ) Hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi.Inimene tunnetab maailma meelte abil,millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid .
    Idealistlik (Platoni liin) Hing ei ole midagi ühist mateeriaga,hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas.
    Olulise panuse teadusliku psühholoogia arengusse on andnud 19.saj. psühhofüüsika.See on füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Psühhofüüsika seaduspärasused on psühholoogiateaduses ühed usaldusväärsemad.
    • Strukturalism (Wilhelm Wundt,Edward B.Titchener) püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri
    Funktsionalism (William James, John Dewey ):mis on psüühiliste protsesside mõte ja kuidas need protsessid aitavad inimesel kohaneda oma tegevuskeskkonnaga ning lahendada elu poolt tema ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus

    Kahekümnenda sajandi psühholoogia

    Hästi arenenud, mitmetahuline ja – haruline .Psühholoogia arengus on erinevatel aegadel domineerinud erinevad vaatenurgad.Ajaloolisel ehk mõjukamad on olnud:
    ...ja nende arendused. Teaduslikult usaldusväärsemaid teadmisi on nendest pakkunud biheiviorism, geštaltpsühholoogia ja kogntiivne psühholoogia kui eksperimentaalsed suunad.

    Biheiviorism

    (ing k behaviour-käitumine) on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise( eriti õppimise) uurimises . Oluliseks daatumiks 1913.a., kui John B. Watson avaldas artikli , kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Biheiviorismi järgi on teadusliku psühholoogia aineks inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine,mida mõistetakse liigutuste (reaktsioonide R) kogumina vastuseks ärritusele (stiimulile S).Teadvust eitab,pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus ja kõik subjektiivne nimet nn „mustaks kastiks“,mille sisu ei avane objektiivsele teaduslikule uurimisele.1930.a osutus juba tugeva kriitika all olevaks.Küsitavus seisnes selles,et üks stiimul võib esile kutsuda erinevaid reaktsioone ja erinevad stiimulid sama reaktsiooni.

    Geštaltpsühholoogia

    (saksa k Gestalt-konfiguratsioon,kuju) tekkis Saksamaal 20.sajandi alguses Max Wertheimeri,Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri(sündinud Tallinnas) tööde põhjal.Lähtub ideest , et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus,struktureeritus.Psüühikanähtstele algselt omast kuju ehk vormi ei saa nagu elavat organismigi kokku panna osade pelga liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga -tervik on primaarne,osad sekundaarsed.Viisid läbi hulga katseid taju uurimiseks.Oluliseks puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine .

    Psühhoanalüüs

    (peamine variant freudism) kuulub mõnede spetsialistide arvates teadusliku psühholoogia hulga, teiste meelest mitte.Alguses meditsiiniline õpetus, hiljem arenes terveks kultuuri-ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks,mis uurib unenägusid,eksitoiminguid,uksu,kunsti,kirjandus,mütoloogiat jpm.
    Freudeism-tekkis 20.sajandi alguses, alusepanijaks austria psühhoterapeut Sigmund Freud ( 1856 -1939). Freudi järgi on inimest ajendavaks jõud tungid ( instinktid ):
  • Eluinstinkt,mis samastub põhiliselt suguinstinktiga(-tungiga) e Libidoga
  • Surmainstinkt e hävitamise instinkt (-tung) e Thanatos
    Inimese kogu vaimuelu kujutab endast nende kahe vastandliku jõu võitlust.Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks:“tema“(id),“mina“ (ego) ja „ülemina“ (super-ego)
    Neufeudistid-pöörduvad sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Alfred Adler näiteks peab liikumapanevaks jõuks võimutungi, tahet vägevusele, mis määrab kogu tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsustunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest. Väga oluline saavutuste „mootor“ on püüd ületada alaväärsuskompleksi. Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse olendiga üha süvenev individualiseerumine, eraldumine.See tekitb üksildustunde, enda tühisuse tunnetamise.(„vabaduse eest põgenemine“).Põgenemise mehhanismideks on: 1) autoritaarsus -püüe võimule, aga ka masohhism ja sadism; 2)destruktiivsus-püüe purustamisele, tingituna jõuetus- ja isoleeritustundest; 3)konformism-püüdlus mugandumisele ja teistega sarnastumine. Üks Freudi lemmikõpilasi Carl Gustav Jung arendas peale lahkhelide tekkimist õpetajaga välja iseseisva suuna-analüütilise psühholoogia.
    Psühhoanalüüs tervikuna , eriti freudeismil on psühholoogia ajaloos omapärane positsioon. Vaieldamatult on see suund enim mõjutanud psühholoogiaväliseid valdkondi-kirjandust,kujutavat kunsti, teatrikunsti jpm. Samas on tal sellised olulised tunnused, mis teevad tema väärtuse vaieldavaks, näiteks ülim spekulatiivsus, irratsionaalse elukäsitluse süvendamine ja tarbijaliku või hedonistliku mentaliteedi tekkele kaasaitamine.

    Humanistlik psühholoogia

    Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow , Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja.Aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal.Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Humanistlikust suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise kontseptsioonid .

    Kognitiivne psühholoogia

    Praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950-1980.aastatel.See eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma on paljuski tänu võlgu kommunikatsiooniteooriale,küberneetika, arvutitehnoloogia ning moodsa neuroteaduse arengule ja saavutustele. Toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel.

    3.Psüühika evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitlus

    Looma psüühika

    Lihtsatele organismidele on omane psüühikaeelne reageerimisvorm-ärritatavus.
    Psüühika kujunemine rangemas mõttes on seotud närvisüsteemi tekkega. Esmalt kujunes see ainuõõnsetel(hüdra, meduus ),närvisüsteem on difuusne-koosneb üksikutest närvirakkudest. Järgmisel arenguastmel eraldub närvirakkude juhtivkeskus-tekib ganglioosne närvisüsteem. Psüühika arengu sensoorne staadium on omane selgrootutele. Nad eristavad esimete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime.Veelgi kõrgemal arengutasemel eralduvad pea-ja seljaaju ning sel moel areneb ja täiestub kesknärvisüsteem. Arengu käigus hakkab domineerima peaaju koos, närvisüsteem tasemestub ja liigendub üha sügavamalt. Kesknärvisüsteemi areng toimub erinevate liikide juures ebaühtlaselt ja erineva kiirusega ning on sõltub elukeskkonnast ja –viisist. Kesknärvisüsteemi arenguga seoses tekib ka psüühika pertseptiivne staadium—samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt , et nende signaalid sünteesitakse esemeliseks terviklikuks psüühiliseks esinduseks (representatsiooniks). Representatsioonid on tarvilikud õigeks ja otstarbekaks reageerimiseks keskkonnaärritajatele ja organismi toimingute sihipäraseks suunamiseks.
    Loomade käitumise regulatsioonis eristatakse kolme peamist vormi:
    Instinkt on kaasasündinud liigiomase käitumise vorm, mis toimib otstarbekalt elutingimuste püsivuse, muutumatuse korral.Rangelt organiseeritud käitumisviis, tagab liigi säilimise ja kohanemise liigi luks vajalike põhitingimuste stabiilsuse korral.
    Kogemus on individuaalselt omandatud käitumisvorm.formeerub tavaliselt proovide ja vigade meetodil , kuid võib ka tahtlikult, nt dresseerimise teel.
    Intellektuaalse käitumise jooni täheldatakse kõrgemalt arenenud imetajate,nt inimahvide, koerte , delfiinide, inimeste juures. Neile on omane kogemuste kombineerimine, sünteesimine ning kohandamine keskkonnatingimuste muutumistele.iseloomulik on oskus näha seoseid esemete vormide ning ruumiliste asendite vahel.
    Mida kõrgemal evolutsioonilise arengu astmel on olend , seda rohkem on arenenud tema õppimisvõime, s.o võime töötada välja uusi käitumisviise vastavalt muutunud oludele.
    Verminime-oluliste mõjurite(vanemad,toit,vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus.

    Inimese psüühika-sotsiaalse teadvuse tase

    Inimese teadvuse tunnused:
  • võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid.Inimene vabaneb printsiibi „siin ja nüüd“ survest , tema vaimne tegevus omandab hetkel mõjuva keskkonna suhtelise iseseisvuse.
  • eesmärgilisus.(Endel Tulvingu arvates on aja (sh tuleviku) teadvustamine inimeseksolemise võtmeküsimusi.)
  • ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine.(kultuur) Inimpsüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas.( Mowgli -juhtumid)
    Inimese eraldumine loomariigist ja psüühika arenemine sotsiaalse teadvuse tasemele on vahetult seotud kahe olulise teguriga :
  • töövahendite ja ühiskondliku töö väljaarendamise
  • sellega seotud keelelises suhtlemise tekkimisega
    (Loomade ja inimese psüühika arengut on hästi käsitlenud Aleksei Leontjev)
    Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus .Väljendub minapildis.
    Mõiste „teadvus“ ei ole samane mõistega „inimese psüühika“.
    Teadvusväline psüühika(kasutusel on oma tähenduse poolt erineda võivad alateadvus, eelteadvus,teadvustamatuse,mitteteadvustunud psüühika jms mõisted) kuuluvaks loetakse järgmisi nähtusi:
    • tähelepanu keskmest välja jäänud,kuid psüühikas töödeldud signaalid;
    • vastureaktsioonid nõrkadele,subjektiivselt mittetajuvatele,kuid reaalsetele ärritujatele(nn subsensoorsed reaktsioonid);
    • kordamise mõjul automatiseerunud liigutused;
    • intuitiivsetele või tahtlikele otsustele ja teadvustatud tajudele eelnevad protsessid psüühikas, mis teadvusele ei ole ise antud, ilmnedes teadvses vaid tagajärgedena-ülesande lahendusena, fikseerunud suhtumiste või hoiakute tagajärjedena-ül.lahendusena,fikseerunud suhtumiste või hoiakute(sättumuste) poolt suunatud reageeringu valikuna,millegi märkamisena, probleemilahendusena pärast inkubatsiooniprotsessi,aga
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Psühholoogia alused #1 Psühholoogia alused #2 Psühholoogia alused #3 Psühholoogia alused #4 Psühholoogia alused #5 Psühholoogia alused #6 Psühholoogia alused #7 Psühholoogia alused #8 Psühholoogia alused #9 Psühholoogia alused #10 Psühholoogia alused #11 Psühholoogia alused #12 Psühholoogia alused #13 Psühholoogia alused #14 Psühholoogia alused #15 Psühholoogia alused #16 Psühholoogia alused #17 Psühholoogia alused #18 Psühholoogia alused #19 Psühholoogia alused #20 Psühholoogia alused #21 Psühholoogia alused #22 Psühholoogia alused #23 Psühholoogia alused #24 Psühholoogia alused #25 Psühholoogia alused #26 Psühholoogia alused #27 Psühholoogia alused #28 Psühholoogia alused #29 Psühholoogia alused #30 Psühholoogia alused #31 Psühholoogia alused #32 Psühholoogia alused #33 Psühholoogia alused #34 Psühholoogia alused #35 Psühholoogia alused #36 Psühholoogia alused #37 Psühholoogia alused #38 Psühholoogia alused #39 Psühholoogia alused #40 Psühholoogia alused #41 Psühholoogia alused #42 Psühholoogia alused #43 Psühholoogia alused #44 Psühholoogia alused #45 Psühholoogia alused #46 Psühholoogia alused #47 Psühholoogia alused #48 Psühholoogia alused #49 Psühholoogia alused #50 Psühholoogia alused #51 Psühholoogia alused #52 Psühholoogia alused #53
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 53 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 593 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 18 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nancy308 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspekt raamatust
    psühholoogia

    Mõisted

    psühholoogia, represetatsioonid, vaatamata subjektiivsusele, nähtuste seas, psühholoogia nõrkus, eelteaduslikust ps, põhifunktsioon tänapäeval, teaduslik psühholoogia, eeltingimused, psühhiaater, psühhoteraapia ühe, põhinõuded, katsealune, psühholoogial, animism, psühhofüüsika seaduspärasused, psühholoogia arengus, biheiviorismi järgi, freudeism, neufeudistid, vaieldamatult, humanistlikust suunast, lihtsatele organismidele, verminime, inimese psüühika, kooma, koosneb pea, sensoorne, väliskeskkonna muutust, retseptorid, vaatamata spetsialiseerumisele, kõrgem närvitalitlus, erutus, ühe kns, otsustavaks, skript, ebasoodsamalt, laiem mõiste, taseme süsteemil, kaasaegne psühholoogia, maimik, viiendaks eluaastaks, uus tegevusliik, murdeealine, küpsusiga, uni, unevajadus, rahulikul unel, hüpnoos, foonil n, lõplikult, aktiivsuse algallikaks, isiksusepsühholoogia aspektis, orgaanilised vajadused, laialt kasutatavaks, baasvajadusteks, rahuldamine, vajaduste toimemehhanism, motiiv, agressioon, arengutasemele, motivatsioon, sotsiaalne hoiak, sellel tasandil, tunnetusprotsesse, sensoorsed tunnetusprotsessid, pertseptiivsed protsessid, mnestilised protsessid, meeleline tunnetus, aisting, aisting, tervikuna, evolutsiooniliselt, aistingul, tunnetuse sisus, füsioloogilises mehhanismis, tunnetuse rollis, info kns, analüsaatori töö, haistmine, aistingud, erinevuse tundlikkus, mõtestatus, selgemini eristuvat, taju konstantsus, kompimis, tõelisel hallutsinatsioonil, pseudohallutsinatsioon, inimese tajus, mitteverbaalsed suhtlemismärgid, ajataju aluseks, omandamist hõlbustavaks, unustamise mehhanismiks, vastupidiele protsessile, reprodutseerimine, motoorseks, informatsioonilis, ajalis, praimingunähtuste, tavaliseks tekkepõhjuseks, amneesia, kujutlus, fantaasia, fantaasia, kujutlus, intuitsioon, otstarbekohaseks käitumiseks, intuitsioon, lahenduse leidmine, sisekõne, kirjalik kõne, afektiivne kõne, afaasia, tämber, intonatsioon, lihtsaim mõõt, grammatilis, tahe, soovimine, vastandlik olukord, emotsioon, katsete tulemusel, emotsionaalses arengus, esmaseks variandiks, afekt, jaotuvus, ümberlülitatavus, foonisignaalid, kognitiiv, oluliselt määratlev, olulisemad mõõtmed, kesksel kohal, teooriaid, agressiivne käitumine, impulsside vallapäästjaks, antisotsiaalsed isiksusehäired, afektiivne, kognitiivne, käitumuslik, hoiakute muutmiseks, kuivõrd sarnased, konflikti soodustav, laissez

    Kommentaarid (18)

    karin09 profiilipilt
    Karin Kriisa: Väga põhjalik materjal,kattub hästi raamatuga,hea ülevaade eksami kordamiseks(Y)
    12:22 05-12-2011
    karlh profiilipilt
    karlh: Väga kasulik materjal, oli suureks abiks
    10:11 25-05-2012
    kaisaoma profiilipilt
    kaisaoma: Väga põhjalik ja hea konspekt!
    22:30 11-01-2013


    Sarnased materjalid

    90
    doc
    Psuhholoogia alused
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    51
    docx
    PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR
    36
    docx
    Psühholoogia konspekt
    74
    docx
    Psühholoogia konspekt
    26
    doc
    Psühholoogia alused konspekt
    20
    docx
    Psühholoogia alused konspekt
    21
    doc
    Ülevaade psühholoogiast





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun