GABA / gamma-amino-võihape/ - (motoorika kontroll, nägemine, ärevuse regulatsioon, korteks!) Glutamaat + (õppimine, mälu) Norepinefriin (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu) Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressivsus, impulsiivsus, depressiivsus, suitsiid) EKSPERIMENTAALSED ÜLESANDED ->VAIMNE INFOTÖÖTLUS NEURONAALSED PROTSESSID -> NEUROTEADUSLIKU psühholoogia strateegia: psüühika neurokorrelaadid 4. loeng 21.10.11 Teadusliku mälupsühholoogia algus Hermann Ebbinghaus näitas, et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida. Loeng, reede 2. märts. Emotsioonid Emotsioon annab energiat, jõudu, toimekust. Võimaldab selektiivset reageerimist. Emotsioonidel on: 1. subjektiivne psühholoogiline sisu 2. objektiivne neurobioloogiline sisu Emotsioonide liigid: Emotsionaalsed seisundid: meeleolu (nt hüpohondria, raskemeelsus), ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg;
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu Mälu kujuneb aistingute ja tajuinformatsiooni vastuvõtmises ja omandamises, õppimises, omandatu ja õpitu viimises sellisesse vormi, mis on psüühikas kasutatav ka esialgse vahetu sensoorse/pertseptiivse mõju puudumisel ometi seda puuduvat kaudselt vahendades. Lühiajaliselt säilib eelnenud mõjutuste toime ("jälg") tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusle järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. Vasaku poolkera otsmikusagara tähtsus seisneb muuhulgas eluepisoodide mälestuste reprodutseerimises ja parema poolkera vastaval piirkonnal on tähtis roll eluseikade kogemuste salvestamisel mällu. Otsmikusagar on koostöös kiirusagaraga tähtis lühi- ja töömälu vahendaja. E...
sensitisatsioon*õpitakse ära mingi seos stiimulite või sündmuste vahel s.o. klassikaline tingimine.* õpitakse ära mingi seos oma tegevuse ja selle tagajärgede vahel s.o. operantne tingimine. 11. Kes on eestlastest rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoogiaalaste uurimistööde tegijad? · Endel Tulving-kognitiivse neuroteaduse professor. Kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogia hulka ja on mälu-uurijate absoluutses tipus.on ka paljuda mälupsühholoogia õpikumõistete juurutaja. · Jaan Panksepp-on uurinun autismi,agresiivsust, naeru ja mängu, sõltlust, tasu ja karustusi, lahusolekuärevust. · Jaan Valsiner-tegeleb arengupsühholoogiaga ning on kultuurilise ja sotsiogeneetilise isiksuse arengu kontseptsiooni propageerija. · Jüri Allik-tema teaduslikud uuringud ja publikatsioonid on pühendatud eelkõige tajupsühholoogiale ning isiksusepsühholoogiale.
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) A...
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
jms määramisega KAARTIDEL TEHTAVATE MÕÕTMISTE KAUDU) 15. Milline on kartograafia seos teiste teadustega? a. Keskkonna alased teadused (keskkonnakaitse, maastikuarhitektuur, bioloogia, geograafia, geoloogia, klimatoloogia) b. ,,Ühiskonna teadused" (territooriumi haldamine, planeerimine, demograafia, keeleteadus (kohanimed), ajalugu) c. Kognitiivsed teadused (tunnetus, tajupsühholoogia, mälupsühholoogia) d. Infotehnoloogia e. Geodeesia f. Matemaatika 16. Kartograafia ajalooline jaotus? a. Primitiivkaardid (VI-IV saj, eKr) b. Teadusliku kartograafia sünd (1. saj pKr) [Vana-Kreeka->Geomeetria konseptsioon (maa kuju, geograafiline pikkus, objektide vahelised kaugused), Ptolemaios] c. Mungakaardid (2-12 saj) d. Globaliseerumine (13-16 saj) e
paljususja nende süsteemide erisused ning anatoomilis- füsioloogilised mehhanismid; teadvuse ja mälu vahekorrad ning autonoeetilise teadvuse mehhanismid; mällu salvestamise ja mälust ammutamiseeristamine ja võrdlev analüüs; mälujälje kodeerimis-spetsiifilisuse põhimõtte tõestamine ja juurutamine erialateabes; taastamistunnuste (retrieval cues) osatähtsuse uurimine; implitsiitse mälu, eriti praimingu uurimine. Ta on mälupsühholoogia õpikumõistete juurutaja (nt episoodiline mälu, kodeerimis-spetsiifilisus, Tulving-Wisemani funktsioon jmt). Samuti on tema side Eestiga väga mitmekesine. Eesti psühholooge 1 Lisa 1 Eesti psühholooge Nii nagu varemgi teaduses on juhtunud, sai ka mälu järjekindel uurimine oma alguse ühest
- Mälu on aluseks kõigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse kõrgematele omadustele. Mälu on võimalik liigitada modaalsuste järgi (nägemis- , kuulmis- jne); kestuse järgi (sensoorne, lühiajaline, püsi-); säilitatavate teabe-representatsioonide sisu järgi ning sõltuvalt seotusest teadvusega (eksplitsiitne – mälus säilib teave, mida teadvustame, implitsiitne – mälus säilib teave, aga seda ei teadvustata). Teadusliku mälupsühholoogia algus on seotud Hermann Ebbinghausi nimega, kes näitas, et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida. Ta püüdis uurida nn puhast mälu tähendusteta silpide abil – oli teada, et mäletamise ja mälu kasutamine on hea, kui luua nendevahelisi seoseid, ent eeldati, et on olemas ka nö puhas mälu. Ta avastas, et vahetult peale õppimist on asjad paremini meeles ning et unustamine on hästi kiire kohe pärast õppimist ning aeglustub hiljem. Tõdemus
Protsessid ja representatsioonid,milleta on mõeldamatu kohastumine ja eesmärgipärane tegevus;mis on aluseks kõigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse kõrgematele omadustele · Liigitamine modaalsute järgi (nägemis-,kuulmis-,jne) · Liigitamine keskuste jöärgi (senroone,lühiajaline,püsi-) · Liigitamine säilitatavate teabe-representatsioonide sisu järgi · Liigitamine sõltuvalt seotusest teadvusega Teadusliku mälupsühholoogia algus Hermann Ebbinghaus(1850-1909) näitas,et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida Sveitsi psühholoog Claparede (1873-1940) näitas,et õppimine võib aset leida ka amneesiaga patsientidel,nii et kogemuse omandamiseks pole tarvis materjali teaduvstamisel.Nt 1911.a. töös avaldatud kuulsas ,, nõelatorke katses".Warrington ja Wiskrantz said ka Korsakovi sündroomi patientidega korduspraimingu
elementidest. 1. Tootepakend. 2. Toode ise. 3. Toote uued kasutusviisid 4. Toote tunnused. 5. Toote võrdlemine. 6. Toote eeliste näitlik demonstreerimine. 7. Hetkega tajutav huumor, nali. 8. Tuntud inimese või tavakodanikuna paistva modelli kasutamine toote omaduste reklaamiks. 9. Negatiivne apellatsioon. 10. Ebatavaliste stseenide või esemete ebatavaliste muutumiste/moondumiste kujutamine. Reklaami mäletamine Üheks mälupsühholoogia üldtunnustatud seaduspärasuseks on, et äratundmine on efektiivsem kui meenutamine. Reklaamteate vastuvõtuga kaasnevat ja sellele järgnevat võin teatud määral käsitleda õppimisena. Õppimise reeglid: 1. Mõtestatud materjal õpitakse ära kergemini kui mittemõtestatud materjal. 2. Ebameeldivaid sõnumeid õpitakse sama efektiivselt kui meeldivaid. 3. Toote põhikontseptiooni või reklaami kandva idee õppimine on
säilitamine ja reprodutseerimine: Protesessid ja representatsioonid, milleta on mõeldamatu kohastumine ja eesmärgipärane tegevus, mälu on aluseks kõigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse kõrgematele omadustele. · liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis- jne) · kestuse järgi (sensoorne, lühiajaline, püsi- jne) · liigitamine säilitavate teabe-representatsioonide sisu järgi · sõltuvalt seotusest teadvusega (eksempl., implits.) teadliku mälupsühholoogia algus- Ebbinghaus- näitas, et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida. Claparede- näitas, et õppimine võib aset leida ka amneesiaga patsientidel, nii et kogemuse omandamiseks pole tarvis materjali teadvustamist. nõelatorke katse. See, kuda me mälu kasutame, sõltub sellest, mis meil juba mälus olemas on. Bartlett tõestas mälus varem kujunenud materjali organisatsiooni (skeemide) ning intellektuaalsete kujutuste määravat rolli inimomase
eesmärgiseadmine), mobilisatsioonivalmidus (võime leida mälust vajalikul hetkel vajalikud asjad üles sõltub emotsionaalsest atsakaalust, mõtlemisomadustest; on arendatav), kindlus reprodutseerimisel (siseveendumus mälus säilinu õigest esitamisest sõltub tähelepanelikkusest, sisendamisest, enesekindlusest, omandamise eesmärgist; nt kihla vedamina ja alati võitmine/kaotamine). omapärad, sünnipärased; omand ja areng arendatavad. Pealtnägijate/tunnistajate ütlused ja mälupsühholoogia Identifitseerimismenetlused erinevad inimesed ritta ja tunnistaja vaatab kas leiab süüdlase üles. Ja ainult sellel alusel mõisteti Inglismaal ka inimesi süüdi. ei või olla kindel, heteks välksatava objekti suhtes. (Laszlo Viragi peaaegu oleks mõistetud süüdi) (Bruce ei ole suur osa traditsioonilisest mälupsühholoogiast üle kantav tunnistajate mälupsühholoogiasse, kuna laboratoorsestes mäluuringutes on kõige sagedamini kasutatud
annaabi.ee 
