MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE Mitteverbaalne suhtluskomponent võimaldab: · ilmestada ja täpsustada kõnet · kannab mitteteadvustatud infot · kergendab rääkija/kuulaja tegevust Mitteverbaalne suhtlemine sisaldab: 1. Miimika. 2. Kehaasendid. 3. Zestid. 4. Inimese seisundi autonoomsed signaalid. 5. Prokseemika. Miimika · P. Ekman ja kuus kultuuridevaheliselt sarnast miimilist emotsiooni · pilgukontakt: reguleeritud, agressiivne, allaheitlik · amiimika probleem · suujoon Supernormaalsed stiimulid Kehaasendid:
Enamik aksonist on kaetud isoleeriva müeliinkestaga (Kivistik 1997 : 22). Kaks peamist närvisüsteemi allsüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem. Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, mõtlemist, taju, kujutlust, emotsioone jne, aga ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse. Perifeerne närvisüsteem on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeid ja kudedes. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu. Motoorne allsüsteem on liigutustesse või liigutamisse puutuv. Ta viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust (Bachmann, Maruste 2001 : 43). Need kaks allsüsteemi on väljasuunatud vahendajad, mille kaudu saame me kehasse tagasisidet
representatsioonid. Kujundid on kvaasitajulised kogemused. Kujundid on seotud mälu ning ruumilise ja loova mõtlemisega. - Ilmsetavad ja täpsustavad kõnet 4. Tooge näiteid, kuidas suhtlemise (loob konteksti) mitteverbaalsed komponendid kõne - Kannab mitteteadvustatud infot ÕO6 mõistmist toetavad. - Kergendab rääkija kommunikatiivset tegevust - Kvaliteedi maksiim (eeldus, et see mida inimesed räägivad, on tõde) - Kvantiteedi maksiim (ootame, et 5. Mismoodi toetab Grice'i maksiimide vestluspartner ei räägi liiga palju ega järgimine kõne mõistmist
lumi maha?) · Protseduuriline mälu oskused ja harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja tegevuste peale mõelda. (Nt. Oskused noa ja kahvliga süüa, rattaga sõitmine, lugemine, kirjutamine) III Teadvustatuse tase: · Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. · Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusüsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu implitsiitse mälu üks vorm. Implitsiitse mälu erivorm praimimine (mingi eelnevalt nähtu või kuuldu mõju järgneva tegevuse edukusele, ilma et ta ise seda teadvustaks. Lünksõnade ja lõpetamate sõnade testid. MÄLUPROTSESSID: 1. Meeldejätmine e salvestamine, omandamine Faktorid, mis mõjutavad salvestust:
3. Mille poolest erinevad kujund ja representatsioon. Mõiste on mõiste teineteisest? sümboliline mentaalne representatsioon. Mitteverbaalsed suhtluskomponendid ilmestavad, täpsusatavad ja korrastavad kõnet, 4. Tooge näiteid, kuidas suhtlemise kannavad mitteteadvustatud infot, mitteverbaalsed komponendid kõne kergendavad rääkija mõistmist toetavad. kommunikatiivset tegevust. Näiteks ebasiirus peegeldub pilgu kõrvale viimisest, tahtmatust muigest jms. Suhtlemine toimib koostööpõhimõttel. See, mis meile
teadmisi maailmast enne, kui tal tekib võime hakata elusündmusi meenutama). Loomadel on semantiline mälu ,,teadmine" maailma kohta, kuid puuduvad tõendid episoodilise mälu kohta. 4. Info teadvustatus Eksplitsiitne mälu teadvustatud episoodid ja faktid Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmed Mälus olev materjal aitab sooritada tegevusi, kusjuures inimene ise ei teagi, et tal see olemas on. Praiminguefekt tulemuste paranemine mitteteadliku õppimise teel MÄLU eksplitsiitne implitsiitne otsene, varjamatu järeldav, varjatud protseduuriline
Tähtsad on kõneliigutused ehk siis kuidas midagi Tooge näiteid, kuidas suhtlemise öeldaks. mitteverbaalsed komponendid kõne ÕO6 mõistmist toetavad. Mitteverbaalsed suhtluskomponendid ilmestavad, täpsustavad ja korrastavad kõnet, kannavad mitteteadvustatud infot, kergendavad rääkija kommunikatiivset tegevust. Mentaalne rotatsioon- eeldab manipuleerimist kujunditega. Milliseid mentaalseid operatsioone on Kujundipööramine/keeramine oma ÕO5 võimalik teha kujunditega? vaimusilmas. Visuaalne skaneerimine- (L5)
3) Milliseid mäluliike kasutate, kui vastate järgmistele küsimustele: ,,Mis aastal Sa sündinud oled?"; ,,Mis juhtus 24. veebruaril 1918?"; ,,Mida Sa eelmisel reedel tegid?"; ,,Kes on Andrus Vaarik?"; ,,Mis toimus eelmisel nädalal seriaalis "Kalevipojad"?" 4) Mille poolest sai kuulsaks Endel Tulving? Milline oleks mälu ilma temata? Mälu jaotus 5) Mida kujutab endast implitsiitne mälu? Mis selle alla kuulub ja kuidas seda uuritakse? Tooge näiteid. Üldnimetus järeldavale, mitteteadvustatud andmetel põhinevale mälusüsteemile, selle alla kuuluvad protseduuriline mälu ehk oskused ja vilumused, praiming (meenutamise paranemine mingi teadvustamatu varasema kogemuse mõjul) ja tingitud reaktsioon. 6) Mis on sensoorne mälu? Millised on sarnasused/erinevused lühi- ja pikaajalise mäluga võrreldes? Kuidas on sensoorset mälu uuritud? 7) Kirjeldage mälu hoidlamudelit ehk staadiumide teooriat. Kuidas on seda mudelit kritiseeritud/edasi arendatud? Kolmest osast koosneb.
See tulenes klassikalise esteetilise vormi (ooper, ballett, kirjandus, kunst) hindamisest. Kultuur on terviklik organism. Kultuur on grupi eluviis, terviklik ja funktsionaalne asjade ja nähtuste hulk, mida grupp võtab iseenesestmõistetavana *7.Enkulturatsioon Paljud kultuuri aspektid jäävad uhelt põlvkonnalt teisele ule minnes muutumatuks. See järjepidevus iseloomustab ka protsessi, mida nimetatakse enkulturatsiooniks. E. on osalt teadliku, osalt mitteteadvustatud õppeprotsessi saadus. Selle õppeprotsessi kaudu mõjutab vanem generatsioon nooremat (sunni abil või ilma selleta) ule võtma traditsionaalsed mõtlemis- ja käitumismallid. Hiina lapsed näiteks kasutavad söömisel pulki kahvli asemel, ei joo piima, kuna nad on õppinud hiina kultuuri, aga mitte USA oma. E. baseerub uldisel kontrollil, mida rakendab vanem põlvkond nooremate suhtes tasude ja trahvide abil. Iga generatsioon kasvatatakse mitte ainult eelkäijaid
kogetavad ja arusaadavad ning teistele kirjeldustes, sõnades, kommentaarides edasi antavad. Teadvus on kitsam mõiste kui psüühika, sest palju psüühilisi protsesse kulgeb mitteteadvustataval, mitteteadvustatud või teadvuse-eelsel tasemel. Teadvusele ei ole veel ühtset definitsiooni leitud ja sellepärast kirjeldatakse seda erinevates raamatutes erinevalt mis muidugi ei tähenda, et mõni vastus kindlasti vale oleks. 5
25. Motiivid jagunevad kaheks vastavalt teadvustatuse tasemele: 1. teadlikud 2. ebateadlikud inimene ise ei saa täpselt aru, miks ta mingil moel käitub. Enamik inimese motiive on sellised 26. hoiak Hoiak püsiv ja stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud moel. · Häälestatus või ootus, suhtumised. Need on tekkinud inimese sotsiaalsete kogemuste baasil. Sotsiaalne hoiak (i.k. attitude) teadvustatud, suhtumine. Seadumus (i.k. set) mitteteadvustatud, kindel valmisolek reageerida mingil kindlal viisil. Tekkinud varasemate kogemuste baasil. Hoiakute funktsiooniks on ego-kaitse tagab isiksuse terviklikkuse ja püsivuse. See aitab maailmanähtusi kuidagi korrastada 27. Hoiaku komponendid: 1. kognitiivne (teadlik tõekspidamine); 2. afektiivne (näiteks mingi hoiakuvastane tegevus ajab vihale); 3. käitumuslik (mingid toimingud vastavalt hoiakule). 28. Emotsioon tundmuse läbielamise konkreetne vorm
· Eksplitsiitne ja implitsiitne mälusüsteem o Eksplitsiitne mälu (otsene, varjamatu) Hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist Inimene teab sellel juhul, mis on meenutamise aluseks- mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. Semantiline: faktid Episoodiline: elusündmused o Implitsiitne mälu (järeldatav, varjatud) Mitteteadvustatud andmetel põhinev mälusüsteem Protseduuriline: oskused, vilumused Praiming · Tulemuste paranemine mitteteadliku õppimise teel Tingitud reaktsioonid Mõtlemine · Vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta · Mõtlemise elemendid o Kujundid- kujund on meelelise kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia
oma tundeid, sealhulgas viha-, pettumus- ja sõltuvustundeid. Turvalises kiindumussuhtes laps võib loota, et täiskasvanu aitab tal tundemölluga toime tulla, hülgamata teda või saamata nii vihaseks, et see lapse ängistust veelgi suurendaks. Emast, isast ja lapsest moodustuv kolmnurk on oluline ka siis, kui laps elab üksikvanemaga. Hea paarisuhte korral saavad lapsed jälgida naise ja mehe kooselu. Nad saavad tohutul määral mitteteadvustatud, ebaselgelt väljenduvat teavet sellest, kuidas need kaks inimest asju kavandavad, riidlevad ja lepivad ning üksteisele õrnust osutavad. Kui vanemad käituvad enam-vähem loogilise järjekindlusega, siis läheb rangust võrdlemisi vähe vaja. Suurelt osalt juhtub lapse ebasoovitav käitumine sellest, et ta ei tea, kuidas vanemad reageerivad ehk millised on tema teguviisi tagajärjed.tegelikult võiks piiranguid määratleda abinõuna, mis hoiab last hätta sattumast. Heade kommete õpetamine
PSÜÜHIKA Teadvuse ja psüühika mõistete mahu vahekord – kõik, mis on teadvuslik, on ühtlasi psüühiline, kuid osa psüühilisest ei ole teadvuslik TEADVUS Psüühikanähtused, mis avalduvad teadvuslik tasemel jagunevad kaheks: 1) teadvustatud ehk eksplitsiitsed (teadlikult kirjeldatavad) ning mitteteadvustatud ehk implitsiidsed (teadlikult kirjeldamatud) Psüühiliste nähtuste sfääride jagunemine, 1) psüühilised protsessid, 2) psüühilised seisundid, 3) psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID: Psüühilised protsessid – teatud ajuprotsesside toel toimuv vaimne tegevus maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamine subjekti poolt Tunnetusprotsessid (kognitiivsed) – aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine
Teadvustatuse tase: eksplitsiitne ja implitsiitne mälu Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. On aga ka võimalik, et mälus olev materjal aitab edukamalt tegevusi sooritada nii, et inimene ise teagi, et eelnev kogemus on teda abistanud. Võib nimet.ka varjatud mäluks. ·Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälussteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on ka implitsiitse mälu üks vorm.·Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt nähtu v kuuldu vm mõju järgneva tegevuse (nt ka mälutesti) edukusele, ilma, et inimene seda ise teadvustaks! Testides kasutatakse kõige enam lünksõnade ja lõpetamata sõnade teste (tuleb vastata esimese pähetuleva sõnaga!).
“; SEMANTILINE „Mis juhtus 24. veebruaril 1918?“; SEMANTILINE „Mida Sa eelmisel reedeltegid?“; EPISOODILINE „Kes on Andrus Vaarik?“; SEMANTILINE „Mis toimus eelmisel nädalal seriaalis EPISOODILINE “Su nägu kõlab tuttavalt” (või muus parajasti käimas hooajasaates)? EPISOODILINE 6. Mälu struktuur – implitsiitne ja eksplitsiitne mälu. Miks neid eristatakse? •Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusűsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on ka implitsiitse mälu üks vorm Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. On aga ka võimalik, et mälus olev materjal aitab edukamalt tegevusi sooritada nii, et
Sõltuvalt sellest, milline on teabetöötlus selle teadvustumise tasemest lähtudes ning lähtues sellest, millisele reklaamteate küljele on selline töötlus suunatud. Reklaamnipid ja müügimehe kavaldused. Teadvustatud mõjuvahendiks on sõna, täpne kujutis, argument, fakt, mis loovad reklaami vastuvõtjas uued tunnetusühikud (teadmised) ja hoiakud või siis muudavad vanu. Mõju vahendajaks on täpne tähendus. Mitteteadvustatud mõjuvahendeiks on sarnasused, assotsiatsioonid, poolteadvuses vastu võetud sümboolne mõte, midagi meenutavad kujundid, ebamäärane üldmeeleolu. REKLAAMI TAJUMINE – tajupsühholoogilised mehhanismid. Kontrast – Et olla märgatav ja äratuntav. Värvuskontrast – värvide vastandumine mustvalgele. Värviline materjal eristub kergesti akromaatiliste hulgast. Värvide kontrastisuhted – kollane ja oranž tõmbavad rohkem tähelepanu. Hallikad ja
kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda (KUIDAS ma jalgrattaga sõidan,st minu jalgrattasõiduoskus) Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. Episoodiline ja semantiline mälu on eksplitsiitse mälu liigid. Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusűsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on implitsiitse mälu üks vorm Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt nähtu v kuuldu vm mõju järgneva tegevuse (nt ka mälutesti) edukusele, ilma, et inimene seda ise teadvustaks! Põhiprotsessid on: meeldejätmine (mällu salvestamine) meelespidamine (mälus säilitamine)
See sisaldub nii nõuande andmises, konsulteerimises, õpetamises jne. Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus Selget piiri nõustamise ja psühhoteraapia vahele on keeruline tõmmata (Corsini & Wedding, 2000). Psühhoteraapia on tervisehäiretega isiku sihipärase mõjutamise protses, mis tugineb psühholoogiateaduse seaduspärasustele ( Corsini & Wedding, 2000). Peamine erinevus selles, et nõustamine tegeleb teadvustatud vaimse seisund. Psühhoteraapia tegeleb ka mitteteadvustatud protsessidega. Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus · Fookus arenguline , toimetulek. Oskuste õpetamine, et hõlbustada arengut ja ennetada probleeme. Psühhoteraapial on fookus kõrvaldav aitab kõrvaldada olemasolevaid probleeme, näiteks ärevus, depressioon. · Probleemi olemus nõustamine, mis tegeleb kliendi igapäevaprobleemide tegelemisega näiteks pere , suhte ja tööprobleemid. Psühhoteraapia puhul on
teabe tõlgendusprotsessid: 3) Närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Somaatiline juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne koosneb pea ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, mõtlemist , taju, kujutlust, emotsioone jne., aga ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse. Perifeerne ehk piirde NS on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu. Motoorne allsüsteem on liigutustesse ja liigutamisse puutuv, viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust. Perifeerne NS on KNS-iga seotud väljasuunatud vahendajateks, mis on KNS kontrolli all.
tõlgendusprotsessid: 3. Närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Somaatiline juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne koosneb pea ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, 7 mõtlemist , taju, kujutlust, emotsioone jne., aga ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse. Perifeerne ehk piirde NS on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu. Motoorne allsüsteem on liigutustesse ja liigutamisse puutuv, viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust. Perifeerne NS on KNS-iga seotud väljasuunatud vahendajateks, mis on KNS kontrolli all.
Mõistmine on oskav teadmine või teadev oskamine. Mõistmine selles tähenduses avaldub igas otstarbekas, teiste ettevõtmistega koordineeritud teos. See on inimliku olemisviisi eripära, et inimene, kas paremini või halvemini, kuid ikka alati oskab olla. Inimese elutegevus on ka küllalt suures ulatuses teadlik- eesmärgipärane – inimene seab endale teadlikult eesmärke ja otsib ise optimaalseid teid nende eesmärkide saavutamiseks, seevastu kui teiste elusolendite elutegevus on mitteteadvustatud, bioloogiliselt ettedetermineeritud, instinktiivne. Inimene kui teadvusega olend, kui oma elutegevust endale teadvustav olend on suuteline seda ka korrigeerima, avastama uusi, bioloogiliselt ettedetermineerimata (kuigi muidugi bioloogiliselt võimaldatud) elutegevuse viise. 1 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053.
närvirakust · Närvirakkude vahel moodustub võrgustik, mis koosneb 1000 000 000 000 000 kvadrillionist ühendusest · Aju on üks keerukamaid asju maailmas Psüühika eesmärk · Psüühika eesmärk maailmast tervikpildi loomine, ümbritsevas toimuvast teavitamine (teadvustamine), et maailmas toime tulla. Psühholoogia kui teadvuse uurimine Mõistel teadvus on kaks tähendust: · teadvuse tasemed (teadvustatud vrs. mitteteadvustatud kogemus) · teadvuse seisundid (ärkvel - koomas) loomulikud muudetud Inimaju funktsioonid Uni erinevad teadvuse seisundid · EEG näitajad muutuvad oluliselt uneaja jooksul. 1. unisus - kerge une staadium, kestab umbes 2 min. 2. uinumise aste - Kahes esimeses staadiumis aeglustuvad südame töö ja hingamine, silmad võivad suletud laugude taga veidi liikuda. 3. sügav uni. Algusest siiani u. 20 min. 4. sügav uni. Umbes 30 45 min. 5. REM uni e
probleemid), võib-olla vajalik kasutada diagnostilisi vahendeid - eesmärgid nõustamise puhul on lühiajalised; psühhoteraapias on nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid (nt unehäire on komorbiidne depressiooniga; suhete probleemid ja meeleoluhäired) - ravi nõustamisel on ennetavad lähenemised (kuidas ennetada suuremate probleemide teket), töötame teadvustatud materjaliga; psühhoteraapias on töö nii teadvustatud kui ka mitteteadvustatud materjalidega Sarnasused: *teoreetilised lähtekohad *meetodid (?) *usaldus tuleb käitumisest, olekust. *eetika *struktureeritus Formaalse ja mitteformaalse nõustamise erinevus Formaalne nõustaja/terapeut kui töö ja nõustad kliente; mitteformaalne nõustad sõpru, sugulasi. Need peavad olema selgelt eristatavad. *isiklik suhe, ühine ajalugu ja tulevik mõlemal poolel tekivad ootused, mis ei seostu tööga; tunnete osakaal suureneb oluliselt
· Margaret Mead ,,antropoloogia vanaema" ja Boase viimane doktorant - visuaalse antropoloogia edendaja - pooldas kultuurimudelite ideed - Psühholoogilised omadused ei oma seost bioloogilise olemusega miski ei tule looduslikul teel; kõik (ka soorollid) on õpitav. Strukturalism Claude Levi-Strauss · Viimane katse antropoloogias seletada kogu kultuuri olemust tervikuna. · Mõjukaim 60ndatel · Kõik kultuuri detailid on inimese mitteteadvustatud tegevuse väljendus. · Etic-stiilis teooriakesksus. Tuletada tuleb süvastruktuur. · Eelkäijaks Durkheim, lähtub ka keeleteadusest ja Saussure'ist. Teadvustatud ja teadvustamata mõttetasandid. · Hindab Freudi; olulisim kultuuris on just teadvustamata osa. · 3-osaline meetod: - faktide kogumine ja analüüs - süstematiseerimine ja seoste leidmine - sünteesida andmetest ühtne tervik; struktuuri avastamine.
(Payne, 1995) Enamus kommunikatsioonist toimub verbaalselt. Inimene väljendab millegi kohta arvamust, mis põhineb mingil olemasoleval eelteadmisel. Kõneleja soovib mõjutada dialoogis osalejate seisukohti, millega teised võivad nõustuda, vastu vaielda, oma arvamust muuta või jätta selle hoopis tähelepanuta. Nii toimub lahenduste leidmine või oma seisukohtade kinnitamine. (Strömpl, 2012) Suhtlemisel on oluline osa meie kehakeelel (mitteteadvustatud ja ka teadlikult edasiantav info) ja vestluse pausidel. Jaagu ja Elisabethi loos on võimalik näha mõlemas, et nende inimeste suhted sotsiaaltöötajatega on raskendatud just erinevuste tõttu kommunikatsioonis. Jaak on elanud ühiskonnast eraldatuna oma tahtel, kuigi tal on raadio, mida ta kuulab, siis ei mõista ta sotsiaaltöötaja ettepanekut kolida oma hurtsikust sotsiaalpinnale või hooldusteenusele. Ta
samatüübiline motiiv. Motivatsiooniseisundid on: · Hoiakud, seadumused · Soovid · Kavatsused · Huvid · Veendumused ja tõekspidamised · Püüdlused · Kiindumused · Kired Hoiak on püsiv , stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Dispositsioonide hierarhiline süsteem: 1) madalaim, kuhu kuuluvad elementaarsed hoiakud ja sättumused, mis fikseeruvad esmaste vajaduste ja lihtsamate situatsioonide mõjul. 2) sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid.need on tunduvalt keerulisemad
3) velade taastamistunnuste olemasolu (неверное инфо, ненужное) 4) konteksti mõju (чтобы запомнить, человек откладывает инфо в памяти в своем понимании). 5) motiveeritu unustamine Kokkuvõtte: - Mälu - mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mälulike. Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. - Implitsiitne mälu - mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusüsteemi. - Praiming, praiminguefekt - implitsiitse mälu vorm; meenutamise paranemine mingi teadvustamatu varasema kogemuse mõjul. 23 Endel Tulving (1927-…) Mälu-uurija - Arvamus: «Mälu on üks kolmest alustalast, mille tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud».
tõekspidamised, püüdlused,kiindumused, kired Hoiakud püsiv, stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Võib olla nii emotsionaalne poolt-kui ka vastureaktsiooni, pos või neg hinnang, suhtumine teatud tegevusse või nähtusesse, üks või teine tajuvariant, üks või teine liigutus jne. Seadumused varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele,n ähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Käitumise teadvustamata alus, kus ei tunnetata ei tegevuse eesmärki ega vajadusi, mille rahuldamiseks tegevus toimub. TUNNETUSPROTSESSID Teema 6 Aistingud Tunnetusprotsessid : Aisting psüühiline protsess,mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel. Aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Taju Tähelepanu
Erutustaset reguleeritakse ka inimese seisundi kaudu – stimulandid viivad arouseli jällegi üles ajusse ning depressandid viivad erutuse alla. Erutusastme viib üles sotsiaalne stimulatsioon. Kõik sõltub ahvatluste ja võimaluse kokteilist enesekontrolli valguses. Kui sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, nagu seda on hoiak, siis sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. See on käitumise teadvustamata osa. Sättumuste-hoiakute süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Aistingud Tunnetusprotsesse nimetatakse ka psüühilise tegevuse vormideks. Sõltuvalt sisust liigituvad tunnetusprotsessid järgmiselt:
Suveräänsus on patune (Battaile) alluda ihale. Püüdled millegi poole millel pole eesmärki. Staaride mõiste tänapäeval devalveerunud. Staaride platoo. Staar ainuline, püramiidi tipp. Staar peab rabelema, et staar olla (mis on absurd). Enesehävitusloogika kadumas. Platoo mitte püramiid enam. Staar ei pea midagi tegema, staar on staar. (Napoleon on Napoleon)19.s kaks staari Byreon ja Napoleon. Staarikäsitluses kaks muutust: S. Freudi psühhoanalüüs, mitteteadvustatud impulsid inimeses. Freudi järel staaritüüpi teist moodi vaatama, inimese psühholoogiline portree muutus. Sigmund Freud (18561939) Keskne konseptsioon, alateadvus. Inimese sees impulsid, millest inimene teadlik pole, juhtivad inimese käitumist. Meie loogikas maailma kohta, kõiges on põhjust kahelda. 9.11.10 Freud. Inimeses hämarad tsoonid, kus valitsevad teised jõud mitteteadvus/alateadvus. Teadvustatud osa psüühikast on valiv,
tsingulaarkorteksit. 10 Mõjumehhanismid, psühholoogilised efektid ja seaduspärasused reklaamis Reklaam mõjub siis, kui aitab rahuldada isiku jaoks olulisi vajadusi; siis, kui isik tunneb Ennast ära reklaami kangelase rollis. 1) Klassikaline sõnumil põhinev mõjutus. 2) Topeltsisenduse mõjumehhanismid. 3) Puhtakujuline afekti ülekandemehanism. 4) Kontekstuaalse hinnangu ülekande. Mitteteadvustatud mõjuvahendid - sarnasused, assotsioonid, poolteadvuses vastu võetud sümboolne mõte, midagi meenutavad kujundid, ebamäärane üldmeeleolu. Tajupsühholoogilised mehhanismid reklaamis: 1) Kontrast. 2) Tajuorganisatsioon (geštaltfaktorite mõju) - figuuri moodustamine reeglites ning figuuri ja fooni fenomen. 3) Alalävine taju. 4) Visuaali taju spetsiifika reklaamis. Figuuri tunnus: 1) Esileulatavus, hea reaalne või näiv kontuur, läheduse ja terviklikkuse mulje.
kohandatav erinevatele kultuurilistele tingimustele. Kultuuriline determinism. Tema puhul on kritiseeritud seda,et tema uurimismeetodid ei tundu väga kindlad. Neljas loeng Strukturalism Peamine esindaja Claude Levi-Strauss. Prantuse teadlane, kes pakkus välja seletusskeemi, mille abil seletas ära kultuuri toimimise seaduspära. Püüdis tuvastada struktuureid mudeleid, mis oleks sarnased kõigis ühiskondades. Hoolimata selles,et ühiskonnad on sarnased, on seal varjatud sarnasus. Mitteteadvustatud tasandis tuleb välja ühtsus. Mitte ei küsi, mis nad arvavad, vaid dokumenteerime nende kultuuri. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on avastada reeglistik või algoritm, mis määrab kõigi kultuuriliste nähtuste varjatud olemust ja arengut. Siis on võimalik selgitada ka kogu kultuuri arengut. Tuleb selgeks teha ka varjatud struktuuri tähendus. Müütides kodeeritud alusstruktuur, mis esineb igasugustes müütilise mõtlemise avaldustes
Hea kujundi loomise tendents tajumehhanismides viib selleni, et lõpetamata, sulgemata figuuride puhul tekib spontaanne püüd taju nö. lõpuni viia. Esiletuleva figuurina kujundatakse sageli neid osi reklaamist, mis kujutavad reklaami peategelast, tootenäidist, juhtkirja. Kui reklaamis sisalduvaid ärritajaid või reklaamteade terviklikult on esitatud väga nõrgalt, siis on kaks võimalust nad kas jäävad üldse mõjuta või on nende toime varjatud, vastuvõtja poolt mitteteadvustatud. Alalävise teabeesituse tüüpilisteks võteteks on esitada teadvuse jaoks peidetud kujundid defokuseeritult, pilvedesse või jääkuubikutesse peidetuna, varjudemängus, lainetes. Lisaks üldpsühholoogia andmete kasutamisele on reklaamipsühholoogia arsenalis suur hulk aastate jooksul kinnitust leidnud printsiipe, mille järgimine lubab saavutada reklaamteate parima ja efektiivsema tajumise vastuvõtja poolt. Tasakaal on visuaalselt reklaami võtmetunnust. Tasakaalu saavutamisel
noorematel kui 30 aastat, harva 40 aastastel. Vanematel inimestel alati. Muhk paikneb just neis aastates sest siis kogetakse palju uusi kogemusi – esmakordsed kogemused jäävad paremini meelde. 4.2. Pealtnägijate tunnistused ja mälu Kuidas on pealtnägijate tunnistuste uurimine aidanud mäluvigade ja –moonutuste tekkimise iseloomu uurida? (nt Loftuse jt eksperimentides) - Vastamiskalle – mäletatakse sündmuseid mis vaatavad pigem ootustele - Mitteteadvustatud ülekanne – tuntakse näo järgi ära inimene kes ei ole tegelikult süüdi vaid on muul põhjusel tuttava näoga. - Loftuse eksperimendid – tulemusi mõjutavad suunavad küsimused. Samuti varjutavad ja lõhuvad esialgsed mälestused, hiljem on neid raske tagasi saada. - Vanemad inimesed usuvad tihedamini valemälestusi, nooremad kahtlesid. Miks on tunnistused/mälestused sageli ekslikud? Kõige tõenäolisemalt materjali segiajamise ja kadumise tõttu
Teadvus = olendi võime subjektiivses vormis, läbielamistes ja vahetus esimese isiku perspektiivis tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. • Teadvus väljendub aistimises, tajumises, mõtlemises, emotsioonides, meenutustes, kujutluses, mis on eksplitsiitsed, iseendale kogetavad ja arusaadavad ning teistele kirjeldustes, sõnades, kommentaarides edasi antavad. • Teadvus on kitsam mõiste kui psüühika, sest palju psüühilisi protsesse kulgeb mitte-teadvustataval, mitteteadvustatud või teadvuse-eelsel tasemel. • Teadvus on erinevate kogum erinevatest protsessidest, nt nägemine, rääkimine, mõtlemine, emotsioonid jne. • Teadvus ei ole alati samasugune – teadvuse määr sõltub inimese seisundist eluea jooksul (lapsed vs täiskasvanud, dementsed eakad vs terved eakad) ja ka ööpäeva jooksul (magamine vs ärkvelolek). • Teadvus ei ole ainult sensoorsele stimulatsioonile vastamine või võime tekitada liigutusi – nt
enesekohased hoiakud, eksekutiivne ekontroll (enesereg võime, töömälu) Kogemuse väljavõtte meetod- situatsioonispetsif käitumist, vähem retrospektiivne kui teised. Pihuarvutiga nt, veebipõhised platvormid/paberist päevikut Enese ja tuttavate hinnangute kooskõla- näitab konsensust ütluste vahel. Korrelatsioonid enda ja tuttavate hinnangute vahel. Tutvuse pikkus ja konsensus- isiksusehinnangute konsensus paraneb tutvuse pikkusega Implitsiitne mõtlemine- mitteteadvustatud mäluandmetega ISIKSUSE PSÜHHOBIOLOOGIA Ülalt alla infotöötlus- tahtlik, psüühika kõrgemad funktsioonid. Sensoorse info interpreteerimiseks kasutatakse mudeleid, ideid ja ootusi Alt üles- tahtmatu, automaatne, spetsiifilise kausaalsuse otsimine. Sensoorse info kogumine ja siis integreerimine Bioloogia-> käitumine (bottom-up) Enim uuritud molekulid ja geenivariandid: katehhoolamiinid, neuropeptiidid DNA-> valgud-> kude-> kogemused SUUR VIISIK (top down)
Kognitiivsed võimed Igas inimtegevuse valdkonnas on oskuste aluseks teatud võimed, mida võib tinglikult jaotada kahte rühma: kehalised võimed ja kognitiivsed võimed. Mõistet „kognitiivsed võimed“ kasutatakse käesoleva teema raames vaimse tegevusena, mis tuleneb ennetava peegelduse ehk antitsipatsiooni printsiibist. Sõltuvalt tasandist on antitsipatsioon teadvustatud (nagu mõtlemine loogilisverbaalsel tasandil, näiteks spordis vastaste taktikalise tegevuse ennetamine) või mitteteadvustatud (nagu subsensoorsel tasandil toimuv kerelihaste toonuse reguleerimisel, mida me üldjuhul endale ei teadvusta). 1. Millistest allikatest saadakse informatsiooni liigutuste ajastamiseks? Antitsipatsioon kujutab endast omalaadset ettenägemismehhanismi, kus toimub igal mikrohetkel võrdlus hetkel käimasolevate tegevuste parameetrite (näiteks palli lennu kiirus sportmängus või käe liikumise kiirus kahevõitluses) ja otsuse vastuvõtu
püüdis seletada inimkultuuri toimimise seaduspära. Kuigi näivalt on paljud maailma kultuurid erinevad on neil siiski mingi sarnane toimimise mehhanism. Püüdis tuvastada struktuurseid (sotsiaalsete struktuuride üldkehtivaid põhielemente) mudeleid, mis oleksid sarnased kõikides ühiskondades. Varjatud sarnasus. Ei peaks väga kuulama, mida räägid inimesed erinevates ühiskondades, milline nende kultuur on. Oluline pole see, mida inimesed ise taipavad oma kultuuri kohta, vaid mitteteadvustatud tasand, sellest tuleb välja mingi ühtsus. Selle uurimiseks, ei küsi, mida inimesed arvavad, vaid dokumenteerime nende kultuuri põhjalikult ja selle põhjal uurime välja, varjatud struktuuri. Need kultuurisüsteemid, mida saab vahetult dokumenteerida on inimmõistuse alateadusliku struktuuri pinnapealsed väljendused. Oluline on minna sügavuti ja teha struktuur selgeks. Kõige olulisem on struktuursuse otsimine, lõppeesmärk on avastada mingi reeglistik,
samatüübiline motiiv. Motivatsiooniseisundid on: · Hoiakud, seadumused · Soovid · Kavatsused · Huvid · Veendumused ja tõekspidamised · Püüdlused · Kiindumused · Kired Hoiak on püsiv , stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Dispositsioonide hierarhiline süsteem: 1) madalaim, kuhu kuuluvad elementaarsed hoiakud ja sättumused, mis fikseeruvad esmaste vajaduste ja lihtsamate situatsioonide mõjul. 2) sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid.need on tunduvalt keerulisemad
o inimese terviklikkuse ja isiksuseomaduste järjepidevuse tagamine. Aitab kergemini maailma nähtusi teadvuse jaoks korrastada ning formeerida sotsiaalseid gruppe. Komponendid: Kognitiivne (teadlik uskumus), afektiivne (hoiakuvastane tegevus vihastab); käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavad hoiakule). Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predspositsioon. Seadumus (ing k set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele kindlal viisil. Jadovi dispositsioonide (kogemusel põhinev valmidus olukorda hinnata ja sellest olenevalt käituda) hierarhia: 1. madalaim- elementaarsed hoiakud ja seadmused, mis fiskeeruvad esmaste vajaduste ja lihtsate situatsioonide mõjul. Puudub poolt- ja vastuargumentide läbielamine, ei teadvustata. 2. sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid- keerulisemad
samatüübiline motiiv. Motivatsiooniseisundid on: Hoiakud, seadumused Soovid Kavatsused Huvid Veendumused ja tõekspidamised Püüdlused Kiindumused Kired Hoiak on püsiv , stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Dispositsioonide hierarhiline süsteem: 1) madalaim, kuhu kuuluvad elementaarsed hoiakud ja sättumused, mis fikseeruvad esmaste vajaduste ja lihtsamate situatsioonide mõjul. 2) sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid.need on tunduvalt keerulisemad
o inimese terviklikkuse ja isiksuseomaduste järjepidevuse tagamine. Aitab kergemini maailma nähtusi teadvuse jaoks korrastada ning formeerida sotsiaalseid gruppe. Komponendid: Kognitiivne (teadlik uskumus), afektiivne (hoiakuvastane tegevus vihastab); käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavad hoiakule). Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predspositsioon. Seadumus (ing k set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele kindlal viisil. Jadovi dispositsioonide (kogemusel põhinev valmidus olukorda hinnata ja sellest olenevalt käituda) hierarhia: 1. madalaim- elementaarsed hoiakud ja seadmused, mis fiskeeruvad esmaste vajaduste ja lihtsate situatsioonide mõjul. Puudub poolt- ja vastuargumentide läbielamine, ei teadvustata. 2. sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid- keerulisemad. Selgesti
tegevusse või nähtusesse, üks või teine tajuvariant, üks või teine liigitus jne. Hoiak võib endas kujutada teatud häälestatust, ootust, suhtumiste süsteemi, mis kogu inimese eelneva sotsiaalse ja/või praktilise kogemuse mõjul. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindal viisil. Hoiakutel on mitmeid olulisi funktsioone. Üheks selliseks on ego-kaitse, s.o inimese terviklikkuse ja isiksuseomaduste järjepidavuse tagamine. Hoiak aitab ka kergemini maailma nähtust teadvuse jaoks korrastada ning formeerida sotsiaalseid gruppe. Hoiaku peamiseks komponendiks on (1) kognitiivne (teadlik uskumus või tõekspidamine), (2)
.. Hoiak ja käitumine seotud, kuid mitte vahetult ja absoluutselt Kui kõht valutab, siis ei võta koera kaasa, kui ei valuta, siis võtan jne. Hoiakute püsivuse tagamine Hoiakud + väärtused = (emotsionaalne) maailmakäsitlus Püüd H homogeensusele, mittevasturääkivusele Mul on ebamugav tunne, kui mul on samasuguse/lähedase asja kohta erinevad suhtumised/hoiakud. Annan seletusi/põhjendusi , kui hoiakutest tekib vastuolu Mitteteadvustatud käitumisvõttes, mida inimene kasutab selleks, et.. Püüd H mõtestatusele (atributsioonid!) Püüd hoida H ja käitumine kooskõlas Vastupanu H kõigutavatele jõududele Infovalik inimene selekteerib seda infot, nopitakse välja see info, mis toetab juba olemasolevaid hoiakuid ja lükatakse kõrvale need, mis võik mõrastada vms nt artikkel napsivõtmise kohta
käepärased ja õiged Pealtnägijate tunnistused Pälvinud uurijate tähelepanu kuna on eluliselt tähtis saada vüimalikult õigeid tunnistusi. Tunnistusi mõjutavad asjaolud: - Vastamiskalle mille puhul ’mäletatakse’ sündmustest seda mis vastab pigem ootustele kui tegelikkusele - Mõjutab vägivaldsus situatsioonis – ei mäleta hästi detaile mis eelnesid vägivaldsele episoodile - Mitteteadvustatud ülekanne – ’tuntakse’ näo järgi ära inimene, kes ei ole tegelikult süüdi vaid kelle nägu on tuttav mingil muul põhjusel - E.Loftuse uuringutest – tugevalt mõjutavad tunnistusi hilisemad suunavad küsimused. Need varjutavad ja lõhuvad esialgsed mälestused, hiljem on neid väga raske taastada Põhjus mälu ebatäpsusteks tunnistustes on kõige tõenäolisemalt materjali segiajamises ja ’kadumises’ st juurdepääs esialgsele mälujäljele on raskendatud
Väljavalimine; otsustamine, kuidas; ajastamine Mõjutajad: eesmärgid, objekti tunnused, visuaalne kontekst, kognitiivsed protsessid Aeglane (palju infot, teadvustatud töötlus) Kontrolli süsteem Peale planeerimist ja tegevuse ajal tagab täpsuse ja kohandamise Mõjutajad: objekti ruumilised tunnused (suurus, kuju, orientatsioon) Kiire (vähe infot, mitteteadvustatud) Visuaal-motoorne ekspertsus Spordis edu saavutamise aluseks teatavad füüsilised ja psüühilised eeldused, näiteks käe-silma koordinatsioon, liigutuskiirus, närvi-lihassüsteemi efektiivsus, erialased tajuvõimed, funktsionaalsed teadmised Harjutamise staadiumite mudelid: _Kahestaadiumiline (Adams, 1971) _Kolmestaadiumiline (Anderson, 1982): Esimene staadium (kognitiivne treening): Sooritaja püüab omandada ülesande olemust
ümberkõlastused neuronite kommunikatsioonipiirkondades. tundmusega, mida subjekt ise kirjeldab - isekirjeldatud kognitsioonid - feelings ja mõtted, mälestused, plaanid Luria S juhtum (II) - mitteteadvustatud käitumine - “kognitiivsed protsessid mõjustavad käitumist, mis ei ole • Sünesteesia- multisensoorne taju- (nt heli tajutakse värvilisena). Sõna on hääl, värv lõhn, teadvustatud” maitse, tekstuur ja temperatuur. • Ühendas standardkujundeid uue infoga (nr 87 on paks daam ja vuntse keerutav mees) Alusõpikus on emotsioonidepeatükis segu mitmesuguste komplekssete muutuste
Kas psüühilises plaanis suudab inimene korraga edukalt tegelda ainult ühe asjaga? Mitme tegevuse üheaegne sooritamine võtab reeglina rohkem aega kui nende eraldi sooritamine. Kas see tähendab, et mitme tegevuse üheaegne sooritamine on näiline ja tegelikult toimub lakkamatu ümberlülitumine ühelt tegevuselt teisele, kolmandale jne.? Teadvuse struktuuriline aspekt: teadvus, alateadvus ja teadvusetus 1. Sigmund Freud tõi esimesena laia avalikkuse ette mitteteadvustatud nähtuste idee. 2. Tajupsühholoogilistest uuringutest on ammu teada alalävise taju olemasolu, selle põhjal on välja töötatud alateadvuse kaudu mõjuv reklaam. 3. Teadvuse närvimehhanismide uurimine võib viia paremale arusaamisele teadvuse olemusest. Aju aktiveerimine retikulaarformatsiooni poolt kutsub esile virgusseisundi. Aju elektriliste potentsiaalide mõõtmine võimaldab uurida tähelepanu närvimehhanismide tööd. Risto Näätänen on üksikasjalikult
annaabi.ee 
