MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE Mitteverbaalne suhtluskomponent võimaldab: · ilmestada ja täpsustada kõnet · kannab mitteteadvustatud infot · kergendab rääkija/kuulaja tegevust Mitteverbaalne suhtlemine sisaldab: 1. Miimika. 2. Kehaasendid. 3. Zestid. 4. Inimese seisundi autonoomsed signaalid. 5. Prokseemika. Miimika · P. Ekman ja kuus kultuuridevaheliselt sarnast miimilist emotsiooni · pilgukontakt: reguleeritud, agressiivne, allaheitlik · amiimika probleem · suujoon Supernormaalsed stiimulid Kehaasendid:
Enamik aksonist on kaetud isoleeriva müeliinkestaga (Kivistik 1997 : 22). Kaks peamist närvisüsteemi allsüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem. Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, mõtlemist, taju, kujutlust, emotsioone jne, aga ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse. Perifeerne närvisüsteem on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeid ja kudedes. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu. Motoorne allsüsteem on liigutustesse või liigutamisse puutuv. Ta viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust (Bachmann, Maruste 2001 : 43). Need kaks allsüsteemi on väljasuunatud vahendajad, mille kaudu saame me kehasse tagasisidet
representatsioonid. Kujundid on kvaasitajulised kogemused. Kujundid on seotud mälu ning ruumilise ja loova mõtlemisega. - Ilmsetavad ja täpsustavad kõnet 4. Tooge näiteid, kuidas suhtlemise (loob konteksti) mitteverbaalsed komponendid kõne - Kannab mitteteadvustatud infot ÕO6 mõistmist toetavad. - Kergendab rääkija kommunikatiivset tegevust - Kvaliteedi maksiim (eeldus, et see mida inimesed räägivad, on tõde) - Kvantiteedi maksiim (ootame, et 5. Mismoodi toetab Grice'i maksiimide vestluspartner ei räägi liiga palju ega järgimine kõne mõistmist
lumi maha?) · Protseduuriline mälu oskused ja harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja tegevuste peale mõelda. (Nt. Oskused noa ja kahvliga süüa, rattaga sõitmine, lugemine, kirjutamine) III Teadvustatuse tase: · Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. · Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusüsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu implitsiitse mälu üks vorm. Implitsiitse mälu erivorm praimimine (mingi eelnevalt nähtu või kuuldu mõju järgneva tegevuse edukusele, ilma et ta ise seda teadvustaks. Lünksõnade ja lõpetamate sõnade testid. MÄLUPROTSESSID: 1. Meeldejätmine e salvestamine, omandamine Faktorid, mis mõjutavad salvestust:
3. Mille poolest erinevad kujund ja representatsioon. Mõiste on mõiste teineteisest? sümboliline mentaalne representatsioon. Mitteverbaalsed suhtluskomponendid ilmestavad, täpsusatavad ja korrastavad kõnet, 4. Tooge näiteid, kuidas suhtlemise kannavad mitteteadvustatud infot, mitteverbaalsed komponendid kõne kergendavad rääkija mõistmist toetavad. kommunikatiivset tegevust. Näiteks ebasiirus peegeldub pilgu kõrvale viimisest, tahtmatust muigest jms. Suhtlemine toimib koostööpõhimõttel. See, mis meile
teadmisi maailmast enne, kui tal tekib võime hakata elusündmusi meenutama). Loomadel on semantiline mälu ,,teadmine" maailma kohta, kuid puuduvad tõendid episoodilise mälu kohta. 4. Info teadvustatus Eksplitsiitne mälu teadvustatud episoodid ja faktid Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmed Mälus olev materjal aitab sooritada tegevusi, kusjuures inimene ise ei teagi, et tal see olemas on. Praiminguefekt tulemuste paranemine mitteteadliku õppimise teel MÄLU eksplitsiitne implitsiitne otsene, varjamatu järeldav, varjatud protseduuriline
Tähtsad on kõneliigutused ehk siis kuidas midagi Tooge näiteid, kuidas suhtlemise öeldaks. mitteverbaalsed komponendid kõne ÕO6 mõistmist toetavad. Mitteverbaalsed suhtluskomponendid ilmestavad, täpsustavad ja korrastavad kõnet, kannavad mitteteadvustatud infot, kergendavad rääkija kommunikatiivset tegevust. Mentaalne rotatsioon- eeldab manipuleerimist kujunditega. Milliseid mentaalseid operatsioone on Kujundipööramine/keeramine oma ÕO5 võimalik teha kujunditega? vaimusilmas. Visuaalne skaneerimine- (L5)
3) Milliseid mäluliike kasutate, kui vastate järgmistele küsimustele: ,,Mis aastal Sa sündinud oled?"; ,,Mis juhtus 24. veebruaril 1918?"; ,,Mida Sa eelmisel reedel tegid?"; ,,Kes on Andrus Vaarik?"; ,,Mis toimus eelmisel nädalal seriaalis "Kalevipojad"?" 4) Mille poolest sai kuulsaks Endel Tulving? Milline oleks mälu ilma temata? Mälu jaotus 5) Mida kujutab endast implitsiitne mälu? Mis selle alla kuulub ja kuidas seda uuritakse? Tooge näiteid. Üldnimetus järeldavale, mitteteadvustatud andmetel põhinevale mälusüsteemile, selle alla kuuluvad protseduuriline mälu ehk oskused ja vilumused, praiming (meenutamise paranemine mingi teadvustamatu varasema kogemuse mõjul) ja tingitud reaktsioon. 6) Mis on sensoorne mälu? Millised on sarnasused/erinevused lühi- ja pikaajalise mäluga võrreldes? Kuidas on sensoorset mälu uuritud? 7) Kirjeldage mälu hoidlamudelit ehk staadiumide teooriat. Kuidas on seda mudelit kritiseeritud/edasi arendatud? Kolmest osast koosneb.
See tulenes klassikalise esteetilise vormi (ooper, ballett, kirjandus, kunst) hindamisest. Kultuur on terviklik organism. Kultuur on grupi eluviis, terviklik ja funktsionaalne asjade ja nähtuste hulk, mida grupp võtab iseenesestmõistetavana *7.Enkulturatsioon Paljud kultuuri aspektid jäävad uhelt põlvkonnalt teisele ule minnes muutumatuks. See järjepidevus iseloomustab ka protsessi, mida nimetatakse enkulturatsiooniks. E. on osalt teadliku, osalt mitteteadvustatud õppeprotsessi saadus. Selle õppeprotsessi kaudu mõjutab vanem generatsioon nooremat (sunni abil või ilma selleta) ule võtma traditsionaalsed mõtlemis- ja käitumismallid. Hiina lapsed näiteks kasutavad söömisel pulki kahvli asemel, ei joo piima, kuna nad on õppinud hiina kultuuri, aga mitte USA oma. E. baseerub uldisel kontrollil, mida rakendab vanem põlvkond nooremate suhtes tasude ja trahvide abil. Iga generatsioon kasvatatakse mitte ainult eelkäijaid
kogetavad ja arusaadavad ning teistele kirjeldustes, sõnades, kommentaarides edasi antavad. Teadvus on kitsam mõiste kui psüühika, sest palju psüühilisi protsesse kulgeb mitteteadvustataval, mitteteadvustatud või teadvuse-eelsel tasemel. Teadvusele ei ole veel ühtset definitsiooni leitud ja sellepärast kirjeldatakse seda erinevates raamatutes erinevalt mis muidugi ei tähenda, et mõni vastus kindlasti vale oleks. 5
25. Motiivid jagunevad kaheks vastavalt teadvustatuse tasemele: 1. teadlikud 2. ebateadlikud inimene ise ei saa täpselt aru, miks ta mingil moel käitub. Enamik inimese motiive on sellised 26. hoiak Hoiak püsiv ja stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud moel. · Häälestatus või ootus, suhtumised. Need on tekkinud inimese sotsiaalsete kogemuste baasil. Sotsiaalne hoiak (i.k. attitude) teadvustatud, suhtumine. Seadumus (i.k. set) mitteteadvustatud, kindel valmisolek reageerida mingil kindlal viisil. Tekkinud varasemate kogemuste baasil. Hoiakute funktsiooniks on ego-kaitse tagab isiksuse terviklikkuse ja püsivuse. See aitab maailmanähtusi kuidagi korrastada 27. Hoiaku komponendid: 1. kognitiivne (teadlik tõekspidamine); 2. afektiivne (näiteks mingi hoiakuvastane tegevus ajab vihale); 3. käitumuslik (mingid toimingud vastavalt hoiakule). 28. Emotsioon tundmuse läbielamise konkreetne vorm
· Eksplitsiitne ja implitsiitne mälusüsteem o Eksplitsiitne mälu (otsene, varjamatu) Hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist Inimene teab sellel juhul, mis on meenutamise aluseks- mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. Semantiline: faktid Episoodiline: elusündmused o Implitsiitne mälu (järeldatav, varjatud) Mitteteadvustatud andmetel põhinev mälusüsteem Protseduuriline: oskused, vilumused Praiming · Tulemuste paranemine mitteteadliku õppimise teel Tingitud reaktsioonid Mõtlemine · Vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta · Mõtlemise elemendid o Kujundid- kujund on meelelise kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia
oma tundeid, sealhulgas viha-, pettumus- ja sõltuvustundeid. Turvalises kiindumussuhtes laps võib loota, et täiskasvanu aitab tal tundemölluga toime tulla, hülgamata teda või saamata nii vihaseks, et see lapse ängistust veelgi suurendaks. Emast, isast ja lapsest moodustuv kolmnurk on oluline ka siis, kui laps elab üksikvanemaga. Hea paarisuhte korral saavad lapsed jälgida naise ja mehe kooselu. Nad saavad tohutul määral mitteteadvustatud, ebaselgelt väljenduvat teavet sellest, kuidas need kaks inimest asju kavandavad, riidlevad ja lepivad ning üksteisele õrnust osutavad. Kui vanemad käituvad enam-vähem loogilise järjekindlusega, siis läheb rangust võrdlemisi vähe vaja. Suurelt osalt juhtub lapse ebasoovitav käitumine sellest, et ta ei tea, kuidas vanemad reageerivad ehk millised on tema teguviisi tagajärjed.tegelikult võiks piiranguid määratleda abinõuna, mis hoiab last hätta sattumast. Heade kommete õpetamine
PSÜÜHIKA Teadvuse ja psüühika mõistete mahu vahekord – kõik, mis on teadvuslik, on ühtlasi psüühiline, kuid osa psüühilisest ei ole teadvuslik TEADVUS Psüühikanähtused, mis avalduvad teadvuslik tasemel jagunevad kaheks: 1) teadvustatud ehk eksplitsiitsed (teadlikult kirjeldatavad) ning mitteteadvustatud ehk implitsiidsed (teadlikult kirjeldamatud) Psüühiliste nähtuste sfääride jagunemine, 1) psüühilised protsessid, 2) psüühilised seisundid, 3) psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID: Psüühilised protsessid – teatud ajuprotsesside toel toimuv vaimne tegevus maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamine subjekti poolt Tunnetusprotsessid (kognitiivsed) – aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine
Teadvustatuse tase: eksplitsiitne ja implitsiitne mälu Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. On aga ka võimalik, et mälus olev materjal aitab edukamalt tegevusi sooritada nii, et inimene ise teagi, et eelnev kogemus on teda abistanud. Võib nimet.ka varjatud mäluks. ·Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälussteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on ka implitsiitse mälu üks vorm.·Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt nähtu v kuuldu vm mõju järgneva tegevuse (nt ka mälutesti) edukusele, ilma, et inimene seda ise teadvustaks! Testides kasutatakse kõige enam lünksõnade ja lõpetamata sõnade teste (tuleb vastata esimese pähetuleva sõnaga!).
“; SEMANTILINE „Mis juhtus 24. veebruaril 1918?“; SEMANTILINE „Mida Sa eelmisel reedeltegid?“; EPISOODILINE „Kes on Andrus Vaarik?“; SEMANTILINE „Mis toimus eelmisel nädalal seriaalis EPISOODILINE “Su nägu kõlab tuttavalt” (või muus parajasti käimas hooajasaates)? EPISOODILINE 6. Mälu struktuur – implitsiitne ja eksplitsiitne mälu. Miks neid eristatakse? •Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusűsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on ka implitsiitse mälu üks vorm Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. On aga ka võimalik, et mälus olev materjal aitab edukamalt tegevusi sooritada nii, et
Brändid – kaubad, kuulsad inimesed, mõjuvõimsad organisatsioonid, hästituntud regulaarsed üritused. Reklaamipsühholoogia – psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ja reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sislustest probleemidest lähtudes. MÕJUMEHHANISMID, PSÜHHOLOOGILISED EFEKTID JA SEADUSPÄRASUSED REKLAAMIS Reklaam mõjub siis kui: Aitab rahuldada isiku jaoks olulisi vajadusi Identifitseerimine – isik tunneb end ära reklaami kangelase rollis Osalusmäär – reklaami erinev mõju madala ja kõrge osalusmäära ehk kaasamise tingimustes Hoiakud – reklaami toime käib hoiaku kaudu Emotsioonid – kauba/teenusega ning sihtrühma isiksusega sobiv meeleolu suurendab mõju Margiteadvus – mõjuressurss on suur tugeva margiteadvusega kaupadel, tee...
) Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda (KUIDAS ma jalgrattaga sõidan,st minu jalgrattasõiduoskus) Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. Episoodiline ja semantiline mälu on eksplitsiitse mälu liigid. Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusűsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on implitsiitse mälu üks vorm Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt nähtu v kuuldu vm mõju järgneva tegevuse (nt ka mälutesti) edukusele, ilma, et inimene seda ise teadvustaks! Põhiprotsessid on: meeldejätmine (mällu salvestamine) meelespidamine (mälus säilitamine)
See sisaldub nii nõuande andmises, konsulteerimises, õpetamises jne. Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus Selget piiri nõustamise ja psühhoteraapia vahele on keeruline tõmmata (Corsini & Wedding, 2000). Psühhoteraapia on tervisehäiretega isiku sihipärase mõjutamise protses, mis tugineb psühholoogiateaduse seaduspärasustele ( Corsini & Wedding, 2000). Peamine erinevus selles, et nõustamine tegeleb teadvustatud vaimse seisund. Psühhoteraapia tegeleb ka mitteteadvustatud protsessidega. Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus · Fookus arenguline , toimetulek. Oskuste õpetamine, et hõlbustada arengut ja ennetada probleeme. Psühhoteraapial on fookus kõrvaldav aitab kõrvaldada olemasolevaid probleeme, näiteks ärevus, depressioon. · Probleemi olemus nõustamine, mis tegeleb kliendi igapäevaprobleemide tegelemisega näiteks pere , suhte ja tööprobleemid. Psühhoteraapia puhul on
Hoiaku komponentideks on (1) kognitiivne (teadlik uskumus või tõekspidamine), (2) afektiivne (nt 39 hoiakuvastane tegevus vihastab), (3) käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavalt hoiakutele). Sotsiaalne hoiak (attitude) on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus (set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. II osa TUNNETUSPROTSESSID AISTINGUD Teema 6 Tunnetusprotsessid e psüühilise tegevuse vormid:
tõlgendusprotsessid: 3. Närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Somaatiline juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne koosneb pea ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, 7 mõtlemist , taju, kujutlust, emotsioone jne., aga ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse. Perifeerne ehk piirde NS on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu. Motoorne allsüsteem on liigutustesse ja liigutamisse puutuv, viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust. Perifeerne NS on KNS-iga seotud väljasuunatud vahendajateks, mis on KNS kontrolli all.
Mõistmine on oskav teadmine või teadev oskamine. Mõistmine selles tähenduses avaldub igas otstarbekas, teiste ettevõtmistega koordineeritud teos. See on inimliku olemisviisi eripära, et inimene, kas paremini või halvemini, kuid ikka alati oskab olla. Inimese elutegevus on ka küllalt suures ulatuses teadlik- eesmärgipärane – inimene seab endale teadlikult eesmärke ja otsib ise optimaalseid teid nende eesmärkide saavutamiseks, seevastu kui teiste elusolendite elutegevus on mitteteadvustatud, bioloogiliselt ettedetermineeritud, instinktiivne. Inimene kui teadvusega olend, kui oma elutegevust endale teadvustav olend on suuteline seda ka korrigeerima, avastama uusi, bioloogiliselt ettedetermineerimata (kuigi muidugi bioloogiliselt võimaldatud) elutegevuse viise. 1 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053.
närvirakust · Närvirakkude vahel moodustub võrgustik, mis koosneb 1000 000 000 000 000 kvadrillionist ühendusest · Aju on üks keerukamaid asju maailmas Psüühika eesmärk · Psüühika eesmärk maailmast tervikpildi loomine, ümbritsevas toimuvast teavitamine (teadvustamine), et maailmas toime tulla. Psühholoogia kui teadvuse uurimine Mõistel teadvus on kaks tähendust: · teadvuse tasemed (teadvustatud vrs. mitteteadvustatud kogemus) · teadvuse seisundid (ärkvel - koomas) loomulikud muudetud Inimaju funktsioonid Uni erinevad teadvuse seisundid · EEG näitajad muutuvad oluliselt uneaja jooksul. 1. unisus - kerge une staadium, kestab umbes 2 min. 2. uinumise aste - Kahes esimeses staadiumis aeglustuvad südame töö ja hingamine, silmad võivad suletud laugude taga veidi liikuda. 3. sügav uni. Algusest siiani u. 20 min. 4. sügav uni. Umbes 30 45 min. 5. REM uni e
probleemid), võib-olla vajalik kasutada diagnostilisi vahendeid - eesmärgid nõustamise puhul on lühiajalised; psühhoteraapias on nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid (nt unehäire on komorbiidne depressiooniga; suhete probleemid ja meeleoluhäired) - ravi nõustamisel on ennetavad lähenemised (kuidas ennetada suuremate probleemide teket), töötame teadvustatud materjaliga; psühhoteraapias on töö nii teadvustatud kui ka mitteteadvustatud materjalidega Sarnasused: *teoreetilised lähtekohad *meetodid (?) *usaldus tuleb käitumisest, olekust. *eetika *struktureeritus Formaalse ja mitteformaalse nõustamise erinevus Formaalne nõustaja/terapeut kui töö ja nõustad kliente; mitteformaalne nõustad sõpru, sugulasi. Need peavad olema selgelt eristatavad. *isiklik suhe, ühine ajalugu ja tulevik mõlemal poolel tekivad ootused, mis ei seostu tööga; tunnete osakaal suureneb oluliselt
· Margaret Mead ,,antropoloogia vanaema" ja Boase viimane doktorant - visuaalse antropoloogia edendaja - pooldas kultuurimudelite ideed - Psühholoogilised omadused ei oma seost bioloogilise olemusega miski ei tule looduslikul teel; kõik (ka soorollid) on õpitav. Strukturalism Claude Levi-Strauss · Viimane katse antropoloogias seletada kogu kultuuri olemust tervikuna. · Mõjukaim 60ndatel · Kõik kultuuri detailid on inimese mitteteadvustatud tegevuse väljendus. · Etic-stiilis teooriakesksus. Tuletada tuleb süvastruktuur. · Eelkäijaks Durkheim, lähtub ka keeleteadusest ja Saussure'ist. Teadvustatud ja teadvustamata mõttetasandid. · Hindab Freudi; olulisim kultuuris on just teadvustamata osa. · 3-osaline meetod: - faktide kogumine ja analüüs - süstematiseerimine ja seoste leidmine - sünteesida andmetest ühtne tervik; struktuuri avastamine.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab,...
samatüübiline motiiv. Motivatsiooniseisundid on: · Hoiakud, seadumused · Soovid · Kavatsused · Huvid · Veendumused ja tõekspidamised · Püüdlused · Kiindumused · Kired Hoiak on püsiv , stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Dispositsioonide hierarhiline süsteem: 1) madalaim, kuhu kuuluvad elementaarsed hoiakud ja sättumused, mis fikseeruvad esmaste vajaduste ja lihtsamate situatsioonide mõjul. 2) sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid.need on tunduvalt keerulisemad
3) velade taastamistunnuste olemasolu (неверное инфо, ненужное) 4) konteksti mõju (чтобы запомнить, человек откладывает инфо в памяти в своем понимании). 5) motiveeritu unustamine Kokkuvõtte: - Mälu - mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mälulike. Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. - Implitsiitne mälu - mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusüsteemi. - Praiming, praiminguefekt - implitsiitse mälu vorm; meenutamise paranemine mingi teadvustamatu varasema kogemuse mõjul. 23 Endel Tulving (1927-…) Mälu-uurija - Arvamus: «Mälu on üks kolmest alustalast, mille tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud».
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
Erutustaset reguleeritakse ka inimese seisundi kaudu – stimulandid viivad arouseli jällegi üles ajusse ning depressandid viivad erutuse alla. Erutusastme viib üles sotsiaalne stimulatsioon. Kõik sõltub ahvatluste ja võimaluse kokteilist enesekontrolli valguses. Kui sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, nagu seda on hoiak, siis sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. See on käitumise teadvustamata osa. Sättumuste-hoiakute süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Aistingud Tunnetusprotsesse nimetatakse ka psüühilise tegevuse vormideks. Sõltuvalt sisust liigituvad tunnetusprotsessid järgmiselt:
Suveräänsus on patune (Battaile) alluda ihale. Püüdled millegi poole millel pole eesmärki. Staaride mõiste tänapäeval devalveerunud. Staaride platoo. Staar ainuline, püramiidi tipp. Staar peab rabelema, et staar olla (mis on absurd). Enesehävitusloogika kadumas. Platoo mitte püramiid enam. Staar ei pea midagi tegema, staar on staar. (Napoleon on Napoleon)19.s kaks staari Byreon ja Napoleon. Staarikäsitluses kaks muutust: S. Freudi psühhoanalüüs, mitteteadvustatud impulsid inimeses. Freudi järel staaritüüpi teist moodi vaatama, inimese psühholoogiline portree muutus. Sigmund Freud (18561939) Keskne konseptsioon, alateadvus. Inimese sees impulsid, millest inimene teadlik pole, juhtivad inimese käitumist. Meie loogikas maailma kohta, kõiges on põhjust kahelda. 9.11.10 Freud. Inimeses hämarad tsoonid, kus valitsevad teised jõud mitteteadvus/alateadvus. Teadvustatud osa psüühikast on valiv,
Reklaamipsühholoogia Talis Bachmann - Reklaam - see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene tegelikult ei vaja, raha eest, mida tal endal parajasti ei ole. - Reklaam - tegevus, mille eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii et see lõppkokkuvõttes mõjustab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. - Reklaamipsühholoogia - psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Reklaami funktsioon - eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Edukas reklaam: 1) Toote või teenuse erilise nime loomine või kasutuselevõtmine. 2) Kontsentreeritult esitatud kirjeldus (kujutus) antud nimetusega kaudast, tema omadustest, tema “maailmast” ni...
Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esita...
Hea kujundi loomise tendents tajumehhanismides viib selleni, et lõpetamata, sulgemata figuuride puhul tekib spontaanne püüd taju nö. lõpuni viia. Esiletuleva figuurina kujundatakse sageli neid osi reklaamist, mis kujutavad reklaami peategelast, tootenäidist, juhtkirja. Kui reklaamis sisalduvaid ärritajaid või reklaamteade terviklikult on esitatud väga nõrgalt, siis on kaks võimalust nad kas jäävad üldse mõjuta või on nende toime varjatud, vastuvõtja poolt mitteteadvustatud. Alalävise teabeesituse tüüpilisteks võteteks on esitada teadvuse jaoks peidetud kujundid defokuseeritult, pilvedesse või jääkuubikutesse peidetuna, varjudemängus, lainetes. Lisaks üldpsühholoogia andmete kasutamisele on reklaamipsühholoogia arsenalis suur hulk aastate jooksul kinnitust leidnud printsiipe, mille järgimine lubab saavutada reklaamteate parima ja efektiivsema tajumise vastuvõtja poolt. Tasakaal on visuaalselt reklaami võtmetunnust. Tasakaalu saavutamisel
noorematel kui 30 aastat, harva 40 aastastel. Vanematel inimestel alati. Muhk paikneb just neis aastates sest siis kogetakse palju uusi kogemusi – esmakordsed kogemused jäävad paremini meelde. 4.2. Pealtnägijate tunnistused ja mälu Kuidas on pealtnägijate tunnistuste uurimine aidanud mäluvigade ja –moonutuste tekkimise iseloomu uurida? (nt Loftuse jt eksperimentides) - Vastamiskalle – mäletatakse sündmuseid mis vaatavad pigem ootustele - Mitteteadvustatud ülekanne – tuntakse näo järgi ära inimene kes ei ole tegelikult süüdi vaid on muul põhjusel tuttava näoga. - Loftuse eksperimendid – tulemusi mõjutavad suunavad küsimused. Samuti varjutavad ja lõhuvad esialgsed mälestused, hiljem on neid raske tagasi saada. - Vanemad inimesed usuvad tihedamini valemälestusi, nooremad kahtlesid. Miks on tunnistused/mälestused sageli ekslikud? Kõige tõenäolisemalt materjali segiajamise ja kadumise tõttu
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (sig...
enesekohased hoiakud, eksekutiivne ekontroll (enesereg võime, töömälu) Kogemuse väljavõtte meetod- situatsioonispetsif käitumist, vähem retrospektiivne kui teised. Pihuarvutiga nt, veebipõhised platvormid/paberist päevikut Enese ja tuttavate hinnangute kooskõla- näitab konsensust ütluste vahel. Korrelatsioonid enda ja tuttavate hinnangute vahel. Tutvuse pikkus ja konsensus- isiksusehinnangute konsensus paraneb tutvuse pikkusega Implitsiitne mõtlemine- mitteteadvustatud mäluandmetega ISIKSUSE PSÜHHOBIOLOOGIA Ülalt alla infotöötlus- tahtlik, psüühika kõrgemad funktsioonid. Sensoorse info interpreteerimiseks kasutatakse mudeleid, ideid ja ootusi Alt üles- tahtmatu, automaatne, spetsiifilise kausaalsuse otsimine. Sensoorse info kogumine ja siis integreerimine Bioloogia-> käitumine (bottom-up) Enim uuritud molekulid ja geenivariandid: katehhoolamiinid, neuropeptiidid DNA-> valgud-> kude-> kogemused SUUR VIISIK (top down)
Kognitiivsed võimed Igas inimtegevuse valdkonnas on oskuste aluseks teatud võimed, mida võib tinglikult jaotada kahte rühma: kehalised võimed ja kognitiivsed võimed. Mõistet „kognitiivsed võimed“ kasutatakse käesoleva teema raames vaimse tegevusena, mis tuleneb ennetava peegelduse ehk antitsipatsiooni printsiibist. Sõltuvalt tasandist on antitsipatsioon teadvustatud (nagu mõtlemine loogilisverbaalsel tasandil, näiteks spordis vastaste taktikalise tegevuse ennetamine) või mitteteadvustatud (nagu subsensoorsel tasandil toimuv kerelihaste toonuse reguleerimisel, mida me üldjuhul endale ei teadvusta). 1. Millistest allikatest saadakse informatsiooni liigutuste ajastamiseks? Antitsipatsioon kujutab endast omalaadset ettenägemismehhanismi, kus toimub igal mikrohetkel võrdlus hetkel käimasolevate tegevuste parameetrite (näiteks palli lennu kiirus sportmängus või käe liikumise kiirus kahevõitluses) ja otsuse vastuvõtu
püüdis seletada inimkultuuri toimimise seaduspära. Kuigi näivalt on paljud maailma kultuurid erinevad on neil siiski mingi sarnane toimimise mehhanism. Püüdis tuvastada struktuurseid (sotsiaalsete struktuuride üldkehtivaid põhielemente) mudeleid, mis oleksid sarnased kõikides ühiskondades. Varjatud sarnasus. Ei peaks väga kuulama, mida räägid inimesed erinevates ühiskondades, milline nende kultuur on. Oluline pole see, mida inimesed ise taipavad oma kultuuri kohta, vaid mitteteadvustatud tasand, sellest tuleb välja mingi ühtsus. Selle uurimiseks, ei küsi, mida inimesed arvavad, vaid dokumenteerime nende kultuuri põhjalikult ja selle põhjal uurime välja, varjatud struktuuri. Need kultuurisüsteemid, mida saab vahetult dokumenteerida on inimmõistuse alateadusliku struktuuri pinnapealsed väljendused. Oluline on minna sügavuti ja teha struktuur selgeks. Kõige olulisem on struktuursuse otsimine, lõppeesmärk on avastada mingi reeglistik,
samatüübiline motiiv. Motivatsiooniseisundid on: · Hoiakud, seadumused · Soovid · Kavatsused · Huvid · Veendumused ja tõekspidamised · Püüdlused · Kiindumused · Kired Hoiak on püsiv , stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Dispositsioonide hierarhiline süsteem: 1) madalaim, kuhu kuuluvad elementaarsed hoiakud ja sättumused, mis fikseeruvad esmaste vajaduste ja lihtsamate situatsioonide mõjul. 2) sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid.need on tunduvalt keerulisemad
Ego-kaitse- s.o inimese terviklikkuse ja isiksuseomaduste järjepidevuse tagamine. Aitab kergemini maailma nähtusi teadvuse jaoks korrastada ning formeerida sotsiaalseid gruppe. Komponendid: Kognitiivne (teadlik uskumus), afektiivne (hoiakuvastane tegevus vihastab); käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavad hoiakule). Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predspositsioon. Seadumus (ing k set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele kindlal viisil. Jadovi dispositsioonide (kogemusel põhinev valmidus olukorda hinnata ja sellest olenevalt käituda) hierarhia: 1. madalaim- elementaarsed hoiakud ja seadmused, mis fiskeeruvad esmaste vajaduste ja lihtsate situatsioonide mõjul. Puudub poolt- ja vastuargumentide läbielamine, ei teadvustata. 2. sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid- keerulisemad
samatüübiline motiiv. Motivatsiooniseisundid on: Hoiakud, seadumused Soovid Kavatsused Huvid Veendumused ja tõekspidamised Püüdlused Kiindumused Kired Hoiak on püsiv , stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Dispositsioonide hierarhiline süsteem: 1) madalaim, kuhu kuuluvad elementaarsed hoiakud ja sättumused, mis fikseeruvad esmaste vajaduste ja lihtsamate situatsioonide mõjul. 2) sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid.need on tunduvalt keerulisemad
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
tegevusse või nähtusesse, üks või teine tajuvariant, üks või teine liigitus jne. Hoiak võib endas kujutada teatud häälestatust, ootust, suhtumiste süsteemi, mis kogu inimese eelneva sotsiaalse ja/või praktilise kogemuse mõjul. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindal viisil. Hoiakutel on mitmeid olulisi funktsioone. Üheks selliseks on ego-kaitse, s.o inimese terviklikkuse ja isiksuseomaduste järjepidavuse tagamine. Hoiak aitab ka kergemini maailma nähtust teadvuse jaoks korrastada ning formeerida sotsiaalseid gruppe. Hoiaku peamiseks komponendiks on (1) kognitiivne (teadlik uskumus või tõekspidamine), (2)
.. Hoiak ja käitumine seotud, kuid mitte vahetult ja absoluutselt Kui kõht valutab, siis ei võta koera kaasa, kui ei valuta, siis võtan jne. Hoiakute püsivuse tagamine Hoiakud + väärtused = (emotsionaalne) maailmakäsitlus Püüd H homogeensusele, mittevasturääkivusele Mul on ebamugav tunne, kui mul on samasuguse/lähedase asja kohta erinevad suhtumised/hoiakud. Annan seletusi/põhjendusi , kui hoiakutest tekib vastuolu Mitteteadvustatud käitumisvõttes, mida inimene kasutab selleks, et.. Püüd H mõtestatusele (atributsioonid!) Püüd hoida H ja käitumine kooskõlas Vastupanu H kõigutavatele jõududele Infovalik inimene selekteerib seda infot, nopitakse välja see info, mis toetab juba olemasolevaid hoiakuid ja lükatakse kõrvale need, mis võik mõrastada vms nt artikkel napsivõtmise kohta
käepärased ja õiged Pealtnägijate tunnistused Pälvinud uurijate tähelepanu kuna on eluliselt tähtis saada vüimalikult õigeid tunnistusi. Tunnistusi mõjutavad asjaolud: - Vastamiskalle mille puhul ’mäletatakse’ sündmustest seda mis vastab pigem ootustele kui tegelikkusele - Mõjutab vägivaldsus situatsioonis – ei mäleta hästi detaile mis eelnesid vägivaldsele episoodile - Mitteteadvustatud ülekanne – ’tuntakse’ näo järgi ära inimene, kes ei ole tegelikult süüdi vaid kelle nägu on tuttav mingil muul põhjusel - E.Loftuse uuringutest – tugevalt mõjutavad tunnistusi hilisemad suunavad küsimused. Need varjutavad ja lõhuvad esialgsed mälestused, hiljem on neid väga raske taastada Põhjus mälu ebatäpsusteks tunnistustes on kõige tõenäolisemalt materjali segiajamises ja ’kadumises’ st juurdepääs esialgsele mälujäljele on raskendatud
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
ümberkõlastused neuronite kommunikatsioonipiirkondades. tundmusega, mida subjekt ise kirjeldab - isekirjeldatud kognitsioonid - feelings ja mõtted, mälestused, plaanid Luria S juhtum (II) - mitteteadvustatud käitumine - “kognitiivsed protsessid mõjustavad käitumist, mis ei ole • Sünesteesia- multisensoorne taju- (nt heli tajutakse värvilisena). Sõna on hääl, värv lõhn, teadvustatud” maitse, tekstuur ja temperatuur. • Ühendas standardkujundeid uue infoga (nr 87 on paks daam ja vuntse keerutav mees) Alusõpikus on emotsioonidepeatükis segu mitmesuguste komplekssete muutuste
Kas psüühilises plaanis suudab inimene korraga edukalt tegelda ainult ühe asjaga? Mitme tegevuse üheaegne sooritamine võtab reeglina rohkem aega kui nende eraldi sooritamine. Kas see tähendab, et mitme tegevuse üheaegne sooritamine on näiline ja tegelikult toimub lakkamatu ümberlülitumine ühelt tegevuselt teisele, kolmandale jne.? Teadvuse struktuuriline aspekt: teadvus, alateadvus ja teadvusetus 1. Sigmund Freud tõi esimesena laia avalikkuse ette mitteteadvustatud nähtuste idee. 2. Tajupsühholoogilistest uuringutest on ammu teada alalävise taju olemasolu, selle põhjal on välja töötatud alateadvuse kaudu mõjuv reklaam. 3. Teadvuse närvimehhanismide uurimine võib viia paremale arusaamisele teadvuse olemusest. Aju aktiveerimine retikulaarformatsiooni poolt kutsub esile virgusseisundi. Aju elektriliste potentsiaalide mõõtmine võimaldab uurida tähelepanu närvimehhanismide tööd. Risto Näätänen on üksikasjalikult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
