Herodotose teos "Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 5. sajandil e.Kr. kujunes filosoofiline suund sofistika. Sofistide koolkonnale pani aluse Protagoras. Sofistid leidsid, et mõisted "hea ja halb" on suhtelised: mis ühele on hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta. Seega oli sofistide filosoofia põhijooneks relativism, suhtelisuse tunnistamine. Sofistide vaadete vastu astus välja 5. sajandi II poole kuulsaimaid Ateena filosoofe Sokrates (490-399 eKr), kes edastas oma vaateid üksnes suulistel vestlustel. Sokratese arvates oli filosoofia peamiseks mõtteks vooruse olemuse mõistmine. Tema veendumuse kohaselt oli õpetaja kohus üksnes õpilase juhatamine, asja mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Tähtis oli vooruse mõistmise juures ka teadmine
spiraalne leheseis lehed kinnituvad võrsele ükshaaval. *vastak leheseis lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastaskülgedele. * männaseline leheseis lehed kinnituvad võrsele vähemalt kolme kaupa ühes punktis. *lehekodarik lehed kinnituvad tihedalt maapinnal suvale lühivõrsele. Lehe muudendid: * Lehe muudendid tekivad, kui leht võtab endale uue ülesande: vähendada aurumist, aidata taimel kinnituda, putuktoidulistel taimedel hankida toitu või kaitsta taime herbivooride eest. Muundunud võivad olla kas terve leht või lehe erinevad osad: roots või laba. *Leheastel-teravaks ogakujuliseks muundunud leht , mis on kaitseks herbivooride vastu. Astel pole vastupidiselt ogale lihtsasti ära murtav. Astel tekib võrse sõlmel olevast pungast.
7 kaob eelnevate aastakümnetega ülesehitatud impeerium diktaatori surma järel olematusse. Nimelt on eristatav kaks erisugust valitsemisstiili, millest esimene eeldab ainuvalitsejat, kelle alamad, teenrid on saanud oma positsiooni ainuvalitseja suuremeelsusest ja kasutavad seda kurjalt ära, ning mida võib võtta ja anda vastavalt ainuvalitseja suvale. Tegemist on äärmiselt tsentraliseeritud valitsemiskorraga. Teisel puhul on tegemist detsentraliseeritud valitsemissüsteemiga, kus valitseja jagab võimu auväärsest soost ja pikkade tradistioonidega aadelkonnaga. Aadelkond omab maavaldusi (läänid), neil on oma kindel suveräänne seisukoht. Valitseja kui selline on kaugel ainuvõimust. Dareiose puhul oli tegemist puhtalt esimesse kategooriasse kuuluva ainuvalitsejaga. Andes Dareiose vägedele hävitava hoobi,
Hea ja halva mõiste sofistide käsitlused ning Sokratese kriitika nende vastu. Kumba toetad Sina, miks? Niisugused mõisted nagu "hea" ja "halb" on suhtelised: mis ühele näib hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Need pole jumalatest määratud ja igavesed, vaid põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Järelikult võivad inimesed neid vastavalt oma suvale ka muuta. Seejuures on loomulik ja õiglane, et tugevad ja võimekad allutavad inimestevaheliste kokkulepete sõlmimisel nõrku ja saamatuid oma tahtel. Loodusest selgub ju samuti, et tugevad söövad alati nõrgemaid. Osa sofiste leidis, et inimesed peaksidki oma seadusi kujundama tugevama õigusest lähtudes. "Teadmine, mis on hea mis on halb, teeb inimese vooruslikuks ja kurjust põhjustab teadmatus. " Sofistide ideoloogia - Sofistid: Tarkuseõpetajaid tõde ei huvita, nad on praktikud.
Herodotose teos "Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 5. sajandil e.Kr. kujunes filosoofiline suund sofistika. Sofistide koolkonnale pani aluse Protagoras. Sofistid leidsid, et mõisted "hea ja halb" on suhtelised: mis ühele on hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta. Seega oli sofistide filosoofia põhijooneks relativism, suhtelisuse tunnistamine. Sofistide vaadete vastu astus välja 5. sajandi II poole kuulsaimaid Ateena filosoofe Sokrates (490-399 eKr), kes edastas oma vaateid üksnes suulistel vestlustel. Sokratese arvates oli filosoofia peamiseks mõtteks vooruse olemuse mõistmine. Tema veendumuse kohaselt oli õpetaja kohus üksnes õpilase juhatamine, asja mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma.
*Esimesed, kes hakkasid suurt tähelepanu pöörama inimese käitumisele ja moraaliküsimustele olid nn. sofistid 5saj. e.Kr. *Sofistid õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnekunsti. Paljud neist arutlesid selle üle, millised peaksid olema poistele sobivad seadused. Mõisted "õige" ja "väär" olid nende meelest suhtelised ja see tähendas, et inimestel oli vabadus seadusi ja moraaliküsimusi vastavalt oma suvale kujundada ja muuta. *Osa sofiste arvas, et inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate mitte nõrkade ja saamatute huvidele. *Lihtrahvas ja ka osad suursugused taunisid sofistide õpetusi, nähes neis ohtu traditsioonidele ja moraalile. 4. Millised probleemid huvitasid Kreeka loodusfilosoofe? 4.1. *Milles kõik maailmas on tekkinud ja mis selle liikuma paneb. *Millest koosneb maailm 4.2.Kes on loodusfilosoofid Vanas Kreekas?
hüpotenuusi teoreem Matemaatikast sai teoreetiline teadus · Hippokrates koostas teose meditsiinialaste teadmistega; kirjeldab haigusi looduslike põhjustega; Hippokratese vanne · Herodotos ,,Historia"; selle kaudu teatakse palju Kreeka ajaloost Sofistid hakkasid seletama inimliku käitumist · ,,Hea" ja ,,halb" on suhtelised mõisted · Seadused ja normid pole jumalatest määratud ega igavesed ning inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta · Tugevama õigsus. Tugevad ja võimekad allutavad nõrku ja saamatuid oma tahtele · Võtsid loengute eest raha · Noored püüdsid nende vaateid poliitikas rakendada. See soodustas poliitilist vägivalda ja mõjus laostavalt poliste kodanke ühtsustundele · Sokrates astus sofistidele vastu; ei kirjutanud ühtegi teost, vaid edastas oma vaateid suulistel vestlustel; ei võtnud selle eest tasu; leidis et sofistid petavad oma õpilasi õpetades neile voorust,
Bioloogilises mõttes on tahtmatu tähelepanu aluseks. Tähelepanu liigid: Tahtmatu geneetiliselt vanim, passiivne, sõltub ärritajate eripärast (ntx intensiivsus või seos isiksuse hetkel valdava vajadusega) ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest Tahteline - tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. Tahtelisjärgne - säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks. Tähelepanu suunatusest eristatakse: Sensoorne - suunatud väliskeskkonda Ideaalne subjektiivne kujutluste/mõtete sfäär Motoorne viitab tähelepanule, mis on tarvukuj toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks Tähelepanu suundade paljususest eristatakse: Fokaalne suunatud mingile ühele objektile
eeldab tahtepingutust. Tähelepanu on seotud seesmiste, tegevuse eesmärkide suhtes adekvaatsete põhjustega (huvi, teadlik püüd raskuste kiuste hea tulemus saada, teadvustatud ülesanne jne). Tahteline tähelepanu on aktiivne, keerulise struktuuriga, vahendatud iseloomuga ( st kõnelis-sõnaline ning juhitud omandatud teadmistele- vilumustele toetuva tegelikkuse mudeli poolt). tahtelisjärgne- säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks ( mis lõpeb vaid eesmärgi saavutamisel või organismi ressursside kurnamisel). sensoorne- sellesse mällu salvestatakse informatsioon automaatselt ning ühe sekundi jooksul sorteeritakse ning kodeeritakse see salvestuse jaoks. Ununemine algab kohe pärast info vastuvõtmist. Teave kantakse sensoorsest mälust primaarsesse kas siis sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna.
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagun...
Tahtmatu on geneetiliselt vanim ning lihtsaim tähelepanu alaliik. See on passiivne, sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks. Tahteline kui tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. On aktiivne, keerulise struktuuriga, vahendatud iseloomuga. Tahtelisjärgne säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks (mis lõppeb vaid eesmärgi saavutamisel või organismi kurnamisel) Sensoorne väliskeskkonna ärritajatele suunatud tähelepanu Ideaalne mõtetele-kujutlustele suunatud tähelepanu Motoorne toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks vajalik tähelepanu Fokaalne (fokusseeritud) valiv tähelepanu on suunatud mingile ühele objektile.
Tahtmatu on geneetiliselt vanim ning lihtsaim tähelepanu alaliik. See on passiivne, sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks. Tahteline kui tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. On aktiivne, keerulise struktuuriga, vahendatud iseloomuga. Tahtelisjärgne säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks (mis lõppeb vaid eesmärgi saavutamisel või organismi kurnamisel) Sensoorne väliskeskkonna ärritajatele suunatud tähelepanu Ideaalne mõtetele-kujutlustele suunatud tähelepanu Motoorne toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks vajalik tähelepanu Fokaalne (fokusseeritud) valiv tähelepanu on suunatud mingile ühele objektile. On
. Sellele järgnes patrimoniaalne valitsemisviis ehk valitsejaks tõusnud majaperemehe võim laieneb teistele ja kõiki käsitletakse kui valitseja suurt majakonda. Teoreetiliselt on kõik valitseja sõltlased ehk riik on tema maja. Seega valitseja valitseb ka riiki kui oma majapidamist ehk kõik sõltub tema suvast ja heast tahtest. Ranget hierarhiat pole ja see sõltub tema suvast. Jagab oma soosikutele rikkuseid vastavalt oma suvale. Riiklikud suhted on seega isiklikud suhted. Sellise riigi tüüpiline näide Vana Egiptus. Vaaroa telekeeris oma suvalt võimu. Selline võim valdavalt iseloomulik idamaadele, aga oli omane ka Euroopale, kuid alamjaotusena ehk feodalism on patriomoniaalse euroopalik modifikatsioon. Eristas see et isiklikud suhted on viidud isiklikele lepingutele, vasalli truuduse vanne jne. Selles ilmneb euroopa eripära ehk lepingud ja truudusvanded kus juba tingimused kirjas. Saanud alguse
Eristatakse: 1) Tahtmatu tähelepanu(see on passiivne , sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest) 2) Tahtelist tähelepanu (tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust,on selle teenistuses ning eeldab tahepingutust; tahteline tähelepanu on aktiivne, keerulise struktuuriga , vahendatud iseloomuga) 3) Tahtelisjärgne tähelepanu (säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks , huvitavaks, isekulgevaks. Sõltuvalt tähelepanu suunatusest eristatakse: 4) Sensoorset 5) Ideaalset 6) Motoorset tähelepanu Sõltuvalt tähelepanu suundade paljususest eristatakse: 7) Fokuseeritud (keskendatud) tähelepanu 8) Jagatud tähelepanu Tähelepanu omadused · Valivus (selektiivsus)- seotud võimalusega edukalt häälestuda selle info vaimsele
Eristatakse: 1) Tahtmatu tähelepanu(see on passiivne , sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest) 2) Tahtelist tähelepanu (tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust,on selle teenistuses ning eeldab tahepingutust; tahteline tähelepanu on aktiivne, keerulise struktuuriga , vahendatud iseloomuga) 3) Tahtelisjärgne tähelepanu (säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks , huvitavaks, isekulgevaks. Sõltuvalt tähelepanu suunatusest eristatakse: 4) Sensoorset 5) Ideaalset 6) Motoorset tähelepanu Sõltuvalt tähelepanu suundade paljususest eristatakse: 7) Fokuseeritud (keskendatud) tähelepanu 8) Jagatud tähelepanu Tähelepanu omadused Valivus (selektiivsus)- seotud võimalusega edukalt häälestuda selle info vaimsele
Just roomakatolik kirik õpetab, et mitte keegi ei saa olla kunagi korraga kuningas ja juht (viimane selline oli Jeesus). Säärane vastasseis on ideaalne sest kahe võimu võitlus on säilitanud teatava tasakaalu sest kumbki võim ei ole saavutanud lõplikku ülemvõimu. Juba keskajast peale saab rääkida juristidest ja teoloogidest. Õhtumaa juristidel on alati olnud teadmine allumine õigusele ning sellega kaasnev teadmine, et kuninga sõna ei ole mitte alati seadus. Poliitilisele suvale on tihtipeale vastandunud õigus, mille võimuses on olnud karistada ka valitsejat. Teadmist võimude lahususest kandis keskajal edasi just rooma-katoliku kirik. Põhjuseks paljude rooma juristide kirikuga liitumine ning teadmiste kirikusse toomine. Peamine tees on jumaliku võimu sõltumatus ehk õigusautonoomia. Just selles seisukohas on tulev vahekord ilmaliku ja jumaliku võimu vahel. Samuti toovad rooma juristid teadmise, et õigus peab olema järjekindel ning kirja pandud
Aluseks olid valgustusideed ning 18. sajandi humanismi- ja ratsionalismiideed, eeldati, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed. Tekkis vastandina konservatismile, seega oli absolutismi ja feodalismi vastu. 1789 võeti Prantsusmaal Asutava Kogu poolt vastu inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon. Taotleti kiriku mõjuvõimu vähendamist, religioosset sallivust, südametunnistusevabadust ja riikliku korralduse rajanemist seadusandlikule alusele, mitte valitseja suvale. Oluliseks peeti eraomandit. Majanduses ja ka muudel elualadel peeti arengu eelduseks üksikisiku vaba algatust ja tegutsemisvabadust. Kaitses eelkõige jõukamate ja haritumate kodanike huve. Pooldasid algul konstitutsioonilist monarhiat kahekojalise parlamendiga, üldist valimisõigust mitte. Liberalismiideoloogia hakkas jõudsalt levima 19. saj algul, toetades kapitalistlike suhete tugevdamist Euroopas, rõhutades eraomandi tähtsust, ettevõtlusvabadust, konkurentsi jne.
Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks, mis tähistab inimese ja looma kaasasündinud reaktsiooni stiimuli uudsusele ja/või ootamatusele. - tahteline tähelepanu – tähepanule kaasneb kavatsuste poolt suunatud tegevus, mis eeldab tahtepingutust. - tahtelisjärgne tähelepanu – korral säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on muutunud isekulgevaks.
Paljud neist arutlesid selle üle, millised peaksid olema polistele sobivad seadused. Mõnedki jõudsid veendumusele, et inimühiskonna seadused ja normid pole mitte jumalate määratud, vaid põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Ka mõisted „õige“ ja „väär“ olid nende meelest suhtelised, sest inimeste hinnangud samadele asjadele võivad ju olla erinevad. See aga tähendas, et inimestel on vabadus seadusi ja moraalireegleid vastavalt oma suvale kujundada ja muuta. Osa sofiste arvas, et inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate, mitte nõrkade ja saamatute huvidele. Mitmed sofistid said väga kuulsaks. Jõukad noormehed maksid neile loengute eest kõrget tasu ja püüdsid neilt õpitut ka poliitilises elus ära kasutada. Paljudele aristokraatidele meeldis eriti õpetus tugevama õigusest, mis toetas nende soovi lihtrahva üle valitseda. Kodanike ühtsustundele mõjus see aga laostavalt
Kuningriigid Aasias ja Egiptuses. Absoluutsed monarhiad. Valitsesid mak pärit-olu dünastiad, kes olid aga selgelt helleniseerunud (rääkisid koine'd). Ikka täitsa julgelt võib neid kreeklasteks nimetada. Kuningad olid põmst väejuhid. Ümbritse-sid end mak ja kreeka päritolu kreekakeelsetest kaaskondlastest, mille hulka vahel tõusis ka kohalikke helleniseerunud liikmeid. Kaaskondlasi nimetati sõpradeks philoi. Nende hulgast määrati kõrgemad riigiametnikud vastavalt kuninga suvale. Nad ka nõustasid kuninat, aga neil polnud mingit konstitutsiooni-list õigust kuningavõimu piirata. Ka sõjavägi oli kreekakeelne. Valdavalt palgasõjaväed. Värvati kreekast, mak-st. Sõjakunsti poolest tuginesid Philippose ja Alexandri pärandile: mak faalanks + tugev ratsavägi + järjest enam sõjaelevante (väga hea, sest hobustel oli kalduvus elevante karta). Ka tugevad laevastikud. Tehnilise poole pealt võib
Aluseks olid valgustusideed ning 18. sajandi humanismi- ja ratsionalismiideed, eeldati, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed. Tekkis vastandina konservatismile, seega oli absolutismi ja feodalismi vastu. 1789 võeti Prantsusmaal Asutava Kogu poolt vastu inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon. Taotleti kiriku mõjuvõimu vähendamist, religioosset sallivust, südametunnistusevabadust ja riikliku korralduse rajanemist seadusandlikule alusele, mitte valitseja suvale. Oluliseks peeti eraomandit. Majanduses ja ka muudel elualadel peeti arengu eelduseks üksikisiku vaba algatust ja tegutsemisvabadust. Kaitses eelkõige jõukamate ja haritumate kodanike huve. Pooldasid algul konstitutsioonilist monarhiat kahekojalise parlamendiga, üldist valimisõigust mitte. Liberalismiideoloogia 16 hakkas jõudsalt levima 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
