inimene õpitud materjalist kõige rohkem (u 50%). Edasi on unustamine märgatavalt aeglasem. Seetõttu pole olulist erinevust, mida inimene mäletab 10 tundi või 10 nädalat hiljem. Ebbinghaus verbaalse mälu katsed. 11. Milliste mälu alaliikide puhul peab selle unustamiskõvera seaduspära paika ja milliste puhul mitte? EI pea paika protseduurilise mälu puhul. (Ka autobiograafilised mälestused). Tüüpiline unustamiskõver kehtib isegi näiliselt ebaoluliste sündmuste (materjali) puhul
Mälu · Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. · Mälu kolm vajalikku protsessi on materjali salvestamine e kodeerimine, meelespidamine ja meenutamine. · Lühimälus e töömälus talletub tajutud materjal lühikest aega ning mälu maht on piiratud. · Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. · Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka väga suur maht. · Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, kuid materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. · Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ja neil on subjektiivne ajamõõde. · Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale ...
V: SEESMINE KONTROLLIKESE Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. V: VÄLINE KONTROLLIKESE 5. Teadusliku psühholoogia üheks esimeseks eksperimentaalseks psüühika uurimismeetodiks oli introspektsioon. V: TÕENE 6. Õppimine, mis toimub teiste inimeste käitumist jälgides ja imiteerides, on MUDELÕPE 7. Hermann Ebbinghausi poolt koostatud klassikaline unustamiskõver näitab, et vastomandatud materjal salvestub mällu kõige efektiivsemalt esimese paari tunni jooksul. V : TÕENE 8. Ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust nimetatakse AMNEESIA 9. Funktsionalistlik lähenemine psüühika uurimisele seadis eesmärgiks selgitada välja teadvuse baaselemendid ja nende omavahelised seosed. V : VÄÄR 10. Psüühikahäire kujuneb diateesi-stressi mudeli kohaselt välja nagu iga teine haigus, st sellel
Kortisool(hormoon)-aktiveerib ensüüme-söömise algatamist, toodetakse neerupealistes 14.09 Helman vonHelmholtz- teadvustama otsuste tajuteooria Gibson- ökoloogiline tajuteooria Gestaltpsühholoogia: Wertheimer, Koffka, Köhler Biederman(vormitaju) FFA- nägude tajuga tegelev ajupiirkond Baddeley- episoodiline puhver operatiiv e töömälus Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09 Skinner- õppimisteooria Noam Chomsky- kaasasündinud keeleomandamismehhanism Lorenz ja vermimine Schults ja Tulviste "Eesti lapse sõnavara"
Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas 1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühho...
tähelepanu 5. huvi 6. ootus Tahteline tähelepanu -> on tähelepanu tahtlik ja teadlik suunamine mingile objektile või tegevusele 8. Mälu protsessid -> 1) Meeldejätmine · Assotsiatsioonid oluline on materjali asetamine seostesse · Tahteline ja tahtmatu omandamine · Mnemotehnika e mälutehnikad · Mälu maht loetakse piiramatuks 2) Säilitamine · retro- ja proaktiivne pidurdus (ette- ja tagasihaarav) · unustamiskõver (Ebbinghaus) unustamine on kõige intensiivsem esimestel päevadel peale omandamist 3) Reprodutseerimine · äratundmine · meenumine · meenutamine · reministsents tugevate emotsionaalsete elamustega seotud nähtused ei meenu kohe pärast sündmust, vaid alles mõne aja pärast. Unustamine on vajalik efektiivsemaks toimetulekuks Unustamine kui mina-kaitsemehhanism 9. Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi ->
nii, et see teisendatakse kujule, mis hõlmab õppija mõtteid ja arusaamu. Nii ongi see iga inimese jaoks spetsiifiline. Mälulüngad ja mäluvead Unustamise põhjuseks võib-olla see, et mõnda asja me ei õppinudki kunagi korralikult ära. Lihtsam on meenutada hiljuti toimunud sündmusi (pooleaastatagust loengut või eilset õhtusööki). Mäletamine väheneb ja unustamine suureneb selle võrra, kuidas meelespidamise intervall (õppimise ja meenutamise vaheline aeg) üha pikeneb. Unustamiskõver (Ebbinghaus) tähendab seda, et mäletamine väheneb kõveral vahetult pärast õppimist järsult, hiljem üha sujuvamalt. Uue info pealetulek kahjustab vana info mäletamist. Kui õpitakse väga erinevaid asju, siis need ei sega üksteist, kui aga uus info on varasemaga kooskõlas, aitab see hoopis varem õpitut säilitada. Näiteks ajaloo õppimine aitab meeles pidada seda, mida me varem juba ajaloo kohta teadsime. Mälu interferents Miks ei saa vana info uuega koos eksisteerida
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist ...
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Defineeri kõik kolm Semantiline mälu on see osa, mida me õpime näiteks ÕO7, L7 mälu liiki (semantiline, koolis. Nendel teadmistel ei ole meie endaga mingit episoodiline, isiklikku seost( pigem esialgu õppimise ajal ei ole see protseduuriline). Mis ajendiks, sest elu jooksul võib nii mõndagi vaja minna). tõendab nende kolme Näiteks ajalugu kui õpime tundma muinasaega vms. erineva mäluliigi Episoodiline mälu tekib meil enda läbielamistest ja olemasolu? Too iga (3) muudest sellistest isiklikest kogemustest millel on selge kohta oma näide. subjektiivne ajamõõde. Näiteks mälestused mis on tekkinud reisil olles või näiteks kontserdil käies. Protseduuriline mälu tekib õpitud kogemustest ja ...
Unustamise omadused: - unustamise kiirus on kõge suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik asja omandatud meterjal kohe korrata); - kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu). Unustamine on tavaliselt pikaajaline protsess, kuid teatud etappidel võib see kulgeda siiski küllalt kiiresti. Hermann Ebbinghaus poolt katsetulemuste põhjal koostatud klassikaline unustamiskõver. Eriti tuleks selle kõvera juures tähele panna, et kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust (liigikauda 50 %). Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole näiteks erilist erinevust tulemustes, mis mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist. Unustamise põhjus on peamiselt interferents ehk vastastikune häirumine (tuleneb ladina keelest, kus inter tähendab ,,surnuks lööma")
I.Materjali säilimise aja alusel II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise algus: pikaajalise verbaalse mälu uuringud - katsed mõttetute silpide jadade assotsiatiivse õppimisega - tulemused nn talletus-skoorina (savings) - tuntuim seos/üldistus: (logaritmiline) unustamiskõver William James (1890) (`Principles of Psychology') : - esitas primaarse ja sekundaarse mälu mõisted -taju, taju pikendus, ja tõeline mälu; viimast iseloomustab: asjad näivad kuuluvat minevikku; vajab meenutamiseks sobivaid ajendeid. Mälu täpsema struktuuri otsimise ja kirjeldamisega hakati tegelema alles 1950ndate a-te lõpul. Seni arvati üldiselt, et mälu on siiski unitaarne ehk ühtne süsteem. Milliseid mälu omadusi see katse demonstreerib? : 1) jääb meelde 1
Piiratud 7+-2 ühikut Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest Töömälu vahendab infot lühimälust 2. Pikaajalisse mällu Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Meeldejätmise edukus sõltub Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud asjatundlikkus, materjalis orienteerumine Tahtlik tähelepanu, keskendumine Meelespidamine e säilitamine · Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) Meenutamine (mäletamine) · Taastamistunnused · Liigne pingutamine · Reministsents teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12-14t · Tulving oluline keskkond, kus meenutatakse (kodeerimise spetsiifilisuse printsiip) Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip(Tulving) Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest,
analüüsitud. 7. Kummas, kas vabas meenutamise või äratundmistestis, on tulemus tavaliselt parem ja miks? Äradundmistest. 8. Miks annab jaotatud õppimine kokkuvõttes sageli palju paremaid tulemusi kui järjest õppimine? Erisugune konteksti erinevatel õppimiskordadel aitab materjali konsolideerumisele (kinnistumisele) oluliselt kaasa. 9. Mida tähtsat ütleb meile unustamise seaduspärasuste kohta H. Ebbinghausi kindlaks tehtud unustamiskõver? Kohe peale õppimist unustatakse esimese paari tunniga kõige rohkem õpitus, edasine unustamine kulgeb aeglasemalt. Pole eriti vahet tulemustest, mis on mõõdetud kuus tundi või kuus päeva peale pärast esialgset salvestamist. Mõtlemine 1. Põhjendage, miks on vaja teadmisi seesmiselt esitada ja organiseerida? Vajalikud organismi ees seivate ülesannete lahendamiseks. Teadmiste korrastamine võimaldab taibata asjade ja nähtuste vahel seoseid. 2
audoktor. Tal on kaks tütart. (8) Joonis 3. Endel Tulving 12 2.1.2.2 Unustamine Unustamine on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. (3: 97) Unustamist võivad põhjustada mälujälgede muutused, meenutamist segavad sobimtud ajendid ja interferents. Unustamise kiirust iseloomustab unustamiskõver. See näitab kui palju meeldejäetust mingi aja pärast ununeb. Eri mälusüsteemides on unustamise kiirus erinev. Arvatakse, et unustamise kohta kehtivad samad üldseaduspärasused, mis meelespidamise (mälu) kohta. Leidub inimesi, kes peaaegu üldse ei unusta. (6: 71) Unustamise omadused: · Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes. Seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjali ka kohe korrata);
Ehk kui palume inimesel meenutada mingit sõna ning tal see meelde ei tule, siis ütleme abistava sõna, mis aitabki meenutada sõna, mida palusime alguses öelda. Oluline on seosed ja kontekst, millesse meeldejäetav materjal salvestamise hetkel paigutatakse. Nt kui on sõna palk ja ma talletan selle mällu seoses rahaga, mida palgapäeval saan ja hiljem etteöeldav abistav tunnus on puu, siis ei pruugi meil see sõna meelde tulla. Mis on unustamise seaduspärasused? Mis on unustamiskõver? Nimeta unustamise põhjused. Seaduspärasused Unustamisekõver näitab unustamise kulgemist ajas. Kohe esimese paari tunni jooksul unustatakse peale õppimist umbes 50 % õpitust, edasine unustamine kulgeb aeglasemalt. Unustamise põhjused 1. Informatsioon kaob mälust seetõttu, et seda küllalt palju kohe ei korrata. Nt kui on vaja meelde jätta mõni nimi, aastaarv jne. Kui me piisavalt ei korda või seoseid ei loo mälus varem oleva infoga, unustame me kiiremini. 2
MÄLU Mälu on psüühiline nähtus: tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jms. meeldejätmine, säilitamine, pärastine meenutamine ja kasutamine. Mälu on vaja õppimises, mõtlemises, tajumises, kõnelemises, suhtlemises jmt psüühilises protsessis. Mälu seostab indiviidi minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Mälu tähtsaimad omadused on mälu maht ja kestus. [EE 6. kd., lk 498] Lk. 262 Unustamiskõver iseloomustab unustamise kiirust, näidates kui palju meeldejäetust aja möödudes ununeb ehk teisiti öeldes kui palju meeles püsib. Mida suurem on unustamine, seda vähem on jäänud meelde ja vastupidi mida vähem unustati, seda rohkem jäeti meelde. Seepärast võib unustamiskõverat väljendada ka meeldejätmise (säilitamise) kaudu: ordinaatteljele kantakse säilitamise (saving) ulatus protsentides, abstsissteljele esmaõppimisest möödunud aeg (meeldejätmise ehk retentsiooni aeg, retention interval). [joonis 7.9] Unustamiskõverat saab koostada sisutut...
Meeldejätmisel on oluline roll tähelepanul ja infotöötluse sügavusel. Meelespidamine mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. Meenutuse edukus sõltub sageli konteksti sarnasusest salvestamise ning meenutamise ajal. 25. Kirjelda unustamiskõverat, kes on autor. Hermann Ebbinghausi poolt katsetulemuste põhjal koostatud klassikaline unustamiskõver näitab unustamise kulgemist ajas. Tuleks tähele panna, et kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust, (ca 50%). Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole erilist erinevust tulemustes, mis on mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist. 26. Mis on valemälestused? Kuidas tekivad? Valemälestusi (pseudomälestused) defineeritakse tavaliselt kui ebakorrektseid uskumusi
1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2. Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide ...
mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline). E. Kreapelin psühhiaater, Tartu ülikooli professor, Wundi kaastöötaja, kelle testi kasutatakse senimaani. Leidis, et psüühikahäired põhinevad bioloogilisel ja geneetilisel talitushäirel. V. Chizh Tartu ülikooli professor · Psühholoogia struktuur: o Teoreetilised psühholoogia harud: üldpsühholoogia:
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
Kui inimese psüühika tegeleb mingisuguse asja meenutamisega vmt, siis sellel on oma mõju järgnevale. Kui on tegemist millegi väga traumeeriva ja dramaatilise sündmusega, on samuti ajas oma kindel mõju mälule. Ajas eri hetkedel toimunud sündmuste vastastikmõju kirjeldab proaktiivse ja retroaktiivse interferentsi mõju. - Ebbinghaus´i unustamiskõver 3. Reprodutseerimine (ammutamine ja taastamine). Selle peamised alaliigid on äratundmine, mäletamine (ehk meenutamine), meenumine. Äratundmine on efektiivseim, sest reprodutseerimistunnused on antud hästi ja see võimaldab mälus jõuda kergelt selle informatsioonini. Mingusgune objekt või mõju tuntakse ära kui tuttav. Meenumine on iseeneselik millegi mälust esiletulemine. Järsku tuleb spontaanselt midagi meelde. Sellel on kindlasti omad
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibe...
organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. Meenutuse edukus sõltub sageli konteksti sarnasusest salvestamise ning meenutamise ajal. Unustamine sealjuures on loomulik nähtus ning sellel võib olla mitmesuguseid põhjusi. On oluline teada, et unustatud materjali asemele konstrueeritakse mälus mõnikord nn valesid mälestusi. · Kirjelda unustamiskõverat, kes on autor Hermann Ebbinghausi poolt katsetulemuste põhjal koostatud klassikaline unustamiskõver näitab unustamise kulgemist ajas. Eriti tuleks tähelepanna pöörata selle kõvera juures, et kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust (ca 50%). Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole erilist erinevust tulemustes, mis on mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist. PS! Õpikus on meil tegelikult pisut selgem ja ilusam joonis. · Kuidas uuritakse normaalsete psüühiliste tunnuste pärilikkust?
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
Pikaajalisse mällu salvestamist mõjutab sagedaste testide tegemine. Õppimise käigus erinevate meenutamisstrateegiate rakendamine suurendab pikaajalisse mällu salvestamist. Põhjus: testimisolukord hõlmab rohkem semantilist töötlust kui lihtsalt kordamine. H.Ebbinghausi mälukatsed ja unustamiskõvera kirjeldus Ebbingahus tegi enda peal pikaajlise mälu katseid, kus jättis meelde ebamääraseid häälikuid ja siis üritas neid meenutada 31 päeva vältel. Unustamiskõver vastab logaritmilisele funktsioonile – alguses on kiire, aeglustub aja möödudes. Milliste mälu alaliikide puhul peab selle unustamiskõvera seaduspära paika ja milliste puhul mitte? Peab paika episoodilise ja semantilise mäluga seoses, ei pea paika autobiograafilise ja protseduurilise mäluga seoses Vaba meenutamise (recall) ja äratundmise (recognition) protsessid ja strateegiad. (sh „mäletan/tean“ protseduur).
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Võib juhtuda ka nii, et unustamine on osaline, või on meeles midagi, mis näiteks teiste antud sündmuse juures viibinud inimeste arvates üldse ei toimunud, seega ,,vale mälestus". Ka viimast juhtu tuleb käsitleda unustamisena. Unustamine on tavaliselt pikaajaline protsess, kuid teatud eteppidel võib see kulgeda siiski küllalt kiiresti. Hermann Ebbinghausi poolt katsetulemuste põhjal koostatud klassikaline unustamiskõver näitab unustamise kulgemist ajas. Eriti tuleks selle kõvera juures tähele panna, et kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust (ligikaudu 50%). Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole näiteks erilist erinevust tulemustes, mis mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist. Unustamise põhjused võivad vägagi erineda. Võib esile tuua vähemalt viis sagedasemat põhjuste rühma.
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
- Neuropsühholoogiline tõend – keeletöötluspiirkonnad ajus on aktiivsemad testimisel võrreldes ülelugemisega - 5 minuti pärast on kõige parem – õppida mitu korda ilma testita - Nädala pärast on kõige parem – lugeda ja test teha Meelepsidamine ja unustamine Kuidas on ajale vastu pidanud? Robin & Wenzel - Unustamise kiirus vastab logaritmfunktsioonile kuid mitte kõik materjalitüübid Tüüpiline unustamiskõver kehtib (ja unustamine toimub aeglaselt) isegi näiliselt ebaoluliste sündmuste puhul (uuriti telesaateid) Äratundmine ja meenutamine episoodilises mälus Äratundmine põhineb tuttavusel ja meenumisel. Meenumine tähendab täielikku meeldetulemist kõigis detailides. Katseisutatsioonis saab eristada mäletan/tean protseduuri abil Leitud et pigem kaksikprotsess: - ERP uuringud näitavad et meenumine võtab rohkem aega kui tutvushinnang
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
