Sild reguleerib ajukoore üldist aktiivsust, tähelepanu ning une- ja ärkveloleku rütme Keskaju ja talamus ülekande jooned, suunavad infot edasi eesajju. · Ajukoore alused struktuurid Limbiline süsteem imetaja aju. Emotsioonide ja mptiivide kujundamine, õppimine ja mälu. Alateadlik infotöötlus. Hüpotalamus reguleerib motiveeritud käitumisi nagu söömne, joomine, seksuaalkäitumine. Naudingute keskus Mandeltuum emotsionaalsete reaktsioonide kujundaja. Hindab kas signaal on ohtlik või mitte Hipokampus võtmeroll õppimises ja uue mälu tekkeks. Seostab meie hetke kogemusi eelmiste kogemustega · Ajukoor kolmas aju kiht. Mõtlev aju, mida saame ise reguleerida Otsmikusagar mõtlemise ja käitumise planeerimine ja reguleerimine. Liigutuste algatamine, Broca kõnekeskus (vasak poolkera) Kiirusagar aistingute ja tajude moodustamine
rütme Keskaju midbrain ja talamus thalamus mõlemad on ülekandejaamad suunavad infot edasi eesajju ajukoorde AJU EHITUS: AJUKOOREALUSED STRUKTUURId Limbiline süsteem Teine aju kiht ehk imetaja aju Emotsioonide motiivide kujundamine :õppimine ja mälu Alateadlik info töötlus Hüpotalamus-reguleerib motiveeritud käitumisi nagu söömine joomine ja seksuaalkäitumine. Naudingute keskus Mandeltuum-emotsionaalsete reaktsioonide kujundaja, hindab kas signaal ohtlik või mitte Hipokampus-võtmeroll õppomises ja uue mälu tekkes, seostab meie hetke kogemusi eelmiste kogemustega. AJU EHITUS: AJUKOOR Kolmas aju kiht ehk primaatide aju Mõtlev aju Seisneb spetsialiseerunud piirkondadest AJUKOOR Otsmikusagar- juht Mõistuse tegevjuht Mõtlemise ja käitumise reguleerimine ja planeerimine, liigutuste algatamine
· looduskatastroofid (maavärin, vulkaanipursked, tulekahjud) kabuhirmus põgenemine · sama liigi dominantsed isendid taandumine, alistumine · neofoobia, häirimine uute objektide ja situatsioonide kartus (lammaste hirm värava ees). Hirmutunnet mõjutavad faktorid: · aeg öö ja päeva vaheldumine; sesoonsus · keskkond · grupi suurus · populatsioonide- ja sugudevahelised erinevused · isenditevahelised erinevused Amügdala ehk mandeltuum kontrollib nii kaasasündinud kui ka õpitud hirmureaktsioone. Selle vigastused vähendavad hirmutunnet ja emotsionaalsust, selle stimuleerimine suurendab stressihormoonide tootmist, seega ka hirmutunnet. Parasiidid ja ornamendid Parasiidid evolutsioneeruvad kiiremini kui nende peremehed. Lõivsuhe erinevad kohasuse komponendid omavahel negatiivselt seotud ühte suurendades teine väheneb. Konflikt tekib siis, kui ressursid on piiratud. Immuunsus:
Teadlased on kindlaks teinud, et psühhopaatide ajus on bioloogilised erinevused. (Psühhopaate toodab pärilikkus, mitte keskkond, 2009) Psühhopaatide ajus on häiritud ühendus empaatia ja otsustamisega seotud ventromediaalse prefrontaalse ajukoore ja teiste ajupiirkondade vahel. Teadlaste läbiviidud uuringus selgus, et psühhopaatidel olid ühendused ventromediaalse prefrontaalse ajukoore ja ülejäänud ajupiirkondade, sealhulgas mandeltuuma vahel nõrgemad. Mandeltuum on oimusagaras asuv närvirakkude kogumik, mis vastutab emotsioonide, mälu ja hirmu eest. Mandeltuuma ja ventromediaalse prefrontaalse ajukoore vahelisest koostoimest sõltuvad teatud emotsioonide kontrollimise, agressiivsuse ja stiimulite mõjul tekkinud assotsiatsioonidega seotud aspektid.(Sutt, 2011). Psühhiaatriadoktor Michael Craig`i uuringus selgus, et psühhopaatide aju valgaine kanalis on suured anomaaliad. Kanali ja
(kuum ja külm jook/söök maitseb erinevalt) * haistmiskeskus – haistmistundlikkus on see tundlikkuse liik, mida edastavad neuronid ei lähe taalamusest läbi. Haistmisretseptorid paiknevad nina limaskestal, need võtavad ärrituse vastu ja edastavad selle n-ö haistmissibulale, mis asub otsmikaju piirkonnas eesmise otsmikusagarate all. (?) Haistmiskeskused on vana aju osades, mille nimed on mandeltuum, hippokampus. Pirnikujuline sagar. Osa haistmistundlikkust vastuvõtvaid närvirakke paiknevad siis naabruses olevates ajustruktuurides. Haistmistundlikkust vastuvõtvad neuronid on seotud ka n-ö limbilise süsteemiga – see omab olulist tähtsust emotsioonide tekkes. (Teatud lõhnad tekitavad positiivseid tundeid, teised negatiivseid) * nägemiskeskus – paikneb kuklasagaras. Esmasesse 17. nägemiskoore välja saabub
hüpotaalamuse kõrval on emotsioonidega seotud mõned teisedki vanad ajuformatsioonid. Tehti kindlaks selliste struktuuride nagu hüpokampuse ja mandeltuuma osavõtt emotsionaalsetest reaktsioonidest (Lunge, 1980, 53). Mandelkeha on emotsionaalsete küsimuste spetsialist. Kui mandelkeha ülejäänud ajust eraldada, on tulemuseks jahmatav suutmatus hinnata sündmuste emotsionaalset tähtsust, seisund, mida mõnikord nimetatakse ''tundepimeduseks''. Üks noormees, kelle mandeltuum oli karmide haigushoogude raviks kirurgiliselt eemaldatud, kaotas täielikult huvi inimeste vastu ja eelistas olla omaette ning teistega võimalikult vähe kokku puutuda. Noormees suutis küll vabalt vestelda, aga paraku ei tundnud ta ära oma lähedasi sõpru, sugulasi ning isegi mitte oma ema, ning suhtus täiesti ükskõiklikult lähedaste ahastusse tema osavõtmatuse pärast. Ilma mandelkehata paistis ta olevat unustanud kõik tunded (Goleman, 2000, 31)
mandelkeha jne.) – on limbilise süsteemi aluseks. Basaaltuumad (nuclei basales, am. ka basal ganglia): Sabatuum (nucleus caudatus) – suurim, paikneb poolkera mediaalses osas, vahetult aju külgvatsakese kõrval; Läätstuum (nucleus lentiformis) – paikneb lateraalsemal, koosneb kahest osast – kahkjas kera (globus pallidus) ja koorik (putamen); Tõkis (ka müür jne.) (claustrum) – eelmisest veel lateraalsemal, õhuke hallaine kiht enne ajukoort; Mandelkeha e. mandeltuum (corpus amygdaloideus, nucleus amygdaloideus) – “amügdala” – ümar tuum oimusagara eesosas, tihedas kontaktis mälu- ja haisteaju keskustega, “nn. põrgu”, selle kaudu mõjustavad emotsioonid motoorikat jne., Vaheaju: - 4 suurt osa: 1.Selgmine taalamus (ka lihtsalt “taalamus”) thalamus dorsalis – kõrgeim koorealune tundekeskus – siit kulgevad läbi kõik tundeimpulsid. 2.Hüpotaalamus – keha sisekeskkonna juhtimine – juhib vegetatiivse närvisüsteemi ja
Eesmises tsentraalkäärus on aga veel erinevad närvirakud spetsialiseerunud tundlikkuse vastuvõtmisele erinevatest kehaosadest. Haistmiskeskus: Asub mitmes aju pk-s. Osa nn arhihorteksis vanaaju, osa paleohorteksis. Need on peaaju osad, mis esimesena peaaju koorest moodustusid. Nad jäävad otsmiku sagarate kõige alumisse ossa. Haistmisaju kannab ka rhinencephaloni nimetust. Üksikud selle osad kannavad hippokampuse (jõehobu) nime. Prefiliformne koor sagarast ettepoole jääv osa. Mandeltuum (ld k corpus amygdala) sageli emotsioonidega seotud. Need on mitmesuguste närviteede ja sünapsidega ühendatud. Hüpotaalamusega ka ühenduses. Emotsionaalset käitumist mõjutavad haistmisimpulsid. Need võivad tekitada meeldivustunnet, vastikustunnet. Maitsmiskeskus: Paikneb tagumises tsentraalkäärus. Insula (ld k saar). Maitsmiskeskuses on spetsiifilised närvirakud erinevatele maitsekvaliteetidele (hapu, magus, soolane, mõru). Selles pk-s on osa
Selle põhjuseks võib olla ülaltoodud süsteemide aktiveerimise lävede sünnipärane erinevus · Näiteks sõnaliselt agressiivsetel on madal KAS lävi, kõrge VVP lävi ja kõrge KPS lävi · Läve mõiste on teooriale oluline, aidates mõista, et isegi madala püsiagressiivsusega inimesed võivad sõnaliselt agressiivseks muutuda, kui keskkonnategurid käivitavad VVP süsteemi ja KAS süsteemi, kuid on ebapiisavad KPS käivitumiseks · Mandeltuum on üks peamisi VVP süsteemi elemente, olles tihedalt seotud emotsioonidega ning kogu limbilise süsteemiga. Ka sensoorne info jõuab mandeltuuma ja see on lubanud oletada, et emotsionaalseks reageerimiseks VVP süsteemi kaudu pole ajukoort ja teadvust vajagi · Mandeltuum osaleb ka emotsionaalses mälus. Ent emotsionaalsed mälestused võivad olla tegelikkuse vääradeks peegeldajateks
ja –taju ning kõnepõhine mõtlemine, samuti käitumisaktide aktivatsioonimehhanism. AJUKOORE PAREMAS POOLKERAS on suurem osakaal mehhanismidel, mis toiminguid pidurdavad, intuitiivseid otsuseid vahendavad, loometegevust ja loometaju vahendavad, tervikkujundite abil tegelikkust tunnetavad. Mitmetest rakutuumadest ja piirkondadest koosnev nn limbiline süsteem vahendab emotsioone. Hüpotalamus tagab siseregulatsiooni, ainevahetust, emotsioone, osaleb seoste kujundamises. Ajus sügaval asuv mandeltuum on väga tundlik ohusignaalidele ja suudab ka teadvustamise-eelselt, pelgalt mõnekümne millisekundiga aktiveeruda, kui keskkonda ilmub loomult ohtlik ärritaja, nt irevil hammastega kiskja. Inimene on valmis reageerimiseks juba enne, kui teadus olukorda kajastada jõuab. 2. TUNNETUSPROTSESSID Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid aitavad inimesel luua ideaalse muteli tegelikkusest, kajastades selle tegelikkuse vahetult kogetavaid ja üldisemaid omadusi. 2
Asub tagumises tsentraalkäärus. Vasakusse tsentraalkääru tuleb paremalt tundlikkus ja vastupidi. · Haistmiskeskus - asub mitmes ajupiirkonnas, osa nn. vanaajus ja osa paleokorteksis. Need on peaaju koore osad, mis kõige esimesena peaaju koores moodustusid. Nad jäävad otsmiku sagarate kõige alumisse ossa. Haistmisaju kannab ka rhinencephalon'i nime ja üksikud selle osad kannavad hippokampuse nime, prepirformne koor, mandeltuum- ajukoore osad. Neil on ühendus hüpotaalamusega. Emotsionaalset käitumist tekitavad haistmiskeskused. · Maitsmiskeskus - Paikneb tagumises tsentraalkäärus, sinna tuleb tundlikkus keelepiirkonnast. Pinsula- justkui eraldi saarekene keset rakke, osa sellest tundlikkusest jääb just pinsula piirkonda. Maitsmiskeskuses on spetsiifilised närvirakud erinevatele maitsekvaliteetidele- hapule, soolasele, magusale ja mõrule. Selles piirkonnas on osa
kuulmissignaalide töötlemise, tekstitööluste keskused ning olulised mälufunktsiooni kandvad keskused kiirusagar (parietaalkorteks) – nähtava maailma ruumisuhete esindamine, asukohtade töötlus, tähelepanu valikute jaoks väliärritajate liigendamine, somatosensoorsete signaalide töötlus hüpotalamus – tagab siseregulatsioonid, emotsioonid, ainevahetused, osaleb seoste kujundamises mandeltuum – tundlik ohusignaalidele ja suudab teadvustamise-eelselt aktiveeruda 2. Tunnetusprotsessid kognitiivsed ehk tunnetusprotessid aitavad inimesel luua ideaalse mudeli tegelikkusest, kajastades selle tegelikkuse vahetult kogetavaid ja üldisemaid omadusi. sensoorsed tpd – vahendavad objektide ja sündmuste üksikomadusi ja nende protsesside tulemuseks on aistingud
o Samas enamasti on hirmu avaldumine järk-järguline protsess o Nt pingviinipojad hakkavad vananedes alles kartma kiskjat o Mustkärbsenäpi reageerimine kinnipüüdmisele areneb üsna hilja, alles vanadel Hirmu kontrollmehhanismid · Füsioloogilised protsessid o Nt reesusmakaagid kuidas nad käituvad vastuseks stressorile o On olemas nii kaasasündinud kui ka õpitud reaktsioone · Aju osa kui mandeltuum on vigastatud, siis ei osata enam niivõrd hirmu tud,a ei osata aru saada, kes on hirmuäratav ja ohtlik, kes mitte o Mandeltuuma (amügdala) stimuleerimisel haktakse rohkem tootma stressihormoone hirmunutte süvenes · Stiimul, info liikumine sensoorne korteks (korrastamine) hüpokampus (sündmuste ajaline konteksti paigutamine) - mandeltuum (emotsioonide hindamine ohtlik või ei?) käsklused hüpotaalamusse
reageeringus ei ole jõudu, et laps ei suuda olukorraga hakkama saada võib sellele järgneda abituse ja jõuetuse seisund. Tekitatud valu võib aga ületada taluvuse piiri ja sellisel juhul on tulemuseks hoopiski ebamäärane tardumus või lihaspinge ning see võib kesta päris pikka aega. See kõik jääb aga lapse mällu, ja mõjutab teda näiteks kui ta kuuleb kedagi karjumas või muul moel vihastamas tekib temas kohe suur hirm ja abituse tunne. Tingitud on see sellest, et aju mandeltuum reageerib vahetult hirmutava signaali peale ja täidab närvikanalid neurokemikaalidega enne kui ajukoores toimuv mõtlemine järele jõuab. Sellise reaktsiooni käivitavad just varasemalt kogetud valulised kogemused. Avaldub see näiteks nii, et kui laps on õppinud oma ema kartma, siis ehmub ta igakord kui ema või keegi ema meenutav inimene teda eksimuse eest karmide sõnadega ja ebasõbralikult hurjutab. Vanematelt kogu aeg
Aju ehitus: Ajutüvi (brainstem) – kõige primitiivsem ajuosa, reptiili aju; tagab põhilised reaktsioonid ja põhilised eluks vajalikud protsessid Ajukoorealused stukuurid – limbiline süsteem; teine aju kiht ehk imetaja aju (emotsionaalne aju); emotsioonide ja motiivide kujundamine (nt. söögiisu, viha väljaelamine), õppimine ja mälu; alateadlik info töötlus. Hüpotalamus reguleerib motiveeritud käitumisi (nt. söömine, joomine, seksuaalkäitumine). Mandeltuum on emotsionaalsete reaktsioonide kujundamine (nt. kui saada lapsena hammustada koeralt siis tekib ka hiljem elus kartus koerte ees). Hipokampus mängib võtmerolli õppimises ja uue mälu tekkes ning seostab kogemusi eelnevate kogemustega. Ajukoor – evolutsiooni mõttes kõige uuem süsteem, kolmas aju kiht ehk primaatide aju; mõtlev aju ehk enesejuhtimise allikas (aju töö teadvustamine – suunata mõtteid); spetsialiseerunud piirkonnad:
Vasakusse tsentraalkääru tuleb paremalt tundlikkus ja vastupidi. · Haistmiskeskus - asub mitmes ajupiirkonnas, osa nn. vanaajus ja osa paleokorteksis. Need on peaaju koore osad, mis kõige esimesena peaaju koores moodustusid. Nad jäävad otsmiku sagarate kõige alumisse ossa. Haistmisaju kannab ka rhinencephalon'i nime ja üksikud selle osad kannavad hippokampuse nime, prepirformne koor, mandeltuum- ajukoore osad. Neil on ühendus hüpotaalamusega. Emotsionaalset käitumist tekitavad haistmiskeskused. · Maitsmiskeskus - Paikneb tagumises tsentraalkäärus, sinna tuleb tundlikkus keelepiirkonnast. Pinsula- justkui eraldi saarekene keset rakke, osa sellest tundlikkusest jääb just pinsula piirkonda. Maitsmiskeskuses on spetsiifilised
Kaksikpidisus Limbiline süsteem - see on ajupiirkondade ja struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalmuse ja hüpotalamuse piirkonnas. Ühe idee kohaselt toimub emotsiooni puhul närviimpulsside tsirkulatsioon seal. Kuid nüüd on üha enam jõutud arusaamiseni,et emotsioonide eest vastutavate koorealuste keskuste töö on hoopis spetsialiseeritum ja lokaliseeritum kui limbilisest süsteemi konseptsioonist lähtuvalt arvati. Amygdala - mandeltuum Antributsioon - omistamine, annab oma elamusele tähenduse Valedetektor ehk polügraaf ehk variograaf - tehnoloogia ,mida kasutatakse siis ,kui inimene püüab varjata temale teadaolevat(avalikustamisel ohtlikku/ebameeldivat seika). Ta erutub (seda reedavad pulsi sagedus, aju biopotentsiaal, lihaspinge, reaktsiooniaeg jne) Emotsionaalsed seisundid (mis kõik on mööduvad) avalduvad inimese karakteersed iseärasused kui ka juhuslikud ja inimesele üldjuhul mitteomased psüühilised ilmingud
keskusied kunsltikult aktiviseerida, ei olegi vaja objekti olemasolu. Selline asi avastati pooljuhuslikult. Seega on positiivne tundmus isemotiveeriva olemusega. Närvisüsteemis on üks selline piirkond, mis on selgelt seotud emotsioonidega, mis ennekõike aitavad aru saada, mis on ohtlik ja üleüldse, et miskit ohtlikku tuleb. See annab aluse ettevaatlikuks olemiseks. Selle tuuma nimetus on mandeltuum. Mandeltuum suudab midagi ohustavad märgata juba enne kui inimene seda teadvustab. Meie närvisüsteem suudab seega kiirmini mõteka reageeringu ettevalmistada kui inimese teadvus. Baasemotsioonide olemasolust Emotsioonide teoreetilisel käsiltemisel on olnud olusieks küsimuseks, kas on olemas mingite emotsioonide baasmõõtmed – mis on miinimumarv, mille abil enamus peamistest tundeelamustest saame ära liigitada. See on seotud küsimusega, kuidas emotsioonid tekivad ja arenevad.
Selles seisundis on maailmanägemine minoorne, meeleolu heitlik, surutud. Suruvad maha organismi eluprotsesse, vähendavad energiat, pärsivad aktiivsust. Tundmuste ambivalentsus vastupidiste tundmuste üheaegne üleelamine. viha armastus, sümpaatia antipaatia. Armukadedus. Limbiline süsteem on emotsioonide oluliseks anatoomiliseks aparaadiks. See on ajupiirkondade ja struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja hüpotalamuse piirkonnas. Amygdala mandeltuum Atributsioon omistamine Emotsionaalsed seisundid: Meeleolu isiksuse üldine emotsionaalne foon, mis annab värvingu tegevusele. Enesetunne võib signaliseerida korratustest füüsises. Meeleolu kujundajana toimivad teinekord iseenesest objektiivselt tähtsusetud esemed või faktid, kui neil on konkreetse inimese jaoks eriline tähendus. Meeleolu kujundavad veel kaasinimesed, loodus ilmastiku laad, kunstiteosed.
Selles seisundis on maailmanägemine minoorne, meeleolu heitlik, surutud. Suruvad maha organismi eluprotsesse, vähendavad energiat, pärsivad aktiivsust. Tundmuste ambivalentsus vastupidiste tundmuste üheaegne üleelamine. viha armastus, sümpaatia antipaatia. Armukadedus. Limbiline süsteem on emotsioonide oluliseks anatoomiliseks aparaadiks. See on ajupiirkondade ja struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja hüpotalamuse piirkonnas. Amygdala mandeltuum Atributsioon omistamine Emotsionaalsed seisundid: Meeleolu isiksuse üldine emotsionaalne foon, mis annab värvingu tegevusele. Enesetunne võib signaliseerida korratustest füüsises. Meeleolu kujundajana toimivad teinekord iseenesest objektiivselt tähtsusetud esemed või faktid, kui neil on konkreetse inimese jaoks eriline tähendus. Meeleolu kujundavad veel kaasinimesed, loodus ilmastiku laad, kunstiteosed.
kõik selle, mida vahetult enne õpiti. Psühholoogid väidavad vastupidist negatiivsed emotsioonid hoopis soodustavad õppimist. Mälu on muutlik ja dünaamiline, ning info töötlemine kestab väga pikka aega. «Kui inimene vastab eksamiküsimustele ja kohe pärast seda topitakse talle nina alla hirmutava relva pilt, võib tunduda loogiline, et kõik eelnev on mälust pühitud. Kummalisel kombel on ajus emotsioonide ja mäletamisega seotud piirkonnad mandeltuum ja hipokampus omavahel seotud,» selgitas Finn. Psühholoogid tegid katseid neljakümne üliõpilasest vabatahtlikuga, kes õppisid ära sajakonna suahiili sõna tähenduse inglise keeles. Katsealused tegid seejärel testi, kus õpitut kontrolliti. Iga õige vastuse järel näidati neile kas halbu tundeid tekitada võivat pilti, mingi neutraalse tarbeeseme kujutist või tühja ekraani. Seejärel vastasid katses osalejad ühe minut jooksul korrutustabelit, et lühimälu niiöelda tühjaks teha
Emotsioonide funktsioonid: · hinnang oludele/objektidele · erutab/pidurdab aktiivsust · suunab tähelepanu · kinnistab olulisi mälujälgi · väljendab isiku suhtumist, eelistusi, reguleerib suhtlust. Positiivne tundmus on isemotiveeriva olemusega. Emotsioonid reguleerivad õppimises positiivset ja negatiivset kinnitust. Midagi ei õpita kui ei saada positiivset tundmust. Emotsioon omab kinnitavat mõju. Võib saada eesmärgiks omaette. Amükala ehk mandeltuum- oluline lüli kogu koorealuses tegevuses. Oluline roll neg emotsioonide tekitamises. Tekib praktiliselt automaatselt kui keskkonnas tekib midagi ohtlikku. Kiskjad, ähvardavad näod jne. Valdavalt hirmu ja põgenemise ettevalmistaja. Osaleb ka mujal- positiivsete intensiivsete suhete 21 puhul. Toimingute pidurdamises
halvatuse või mingi muu motoorse otsmikukoorde. kahjustusega. • Katkestatud ühenduste (nägemisristmik, mõhnkeha) korral saab info silmast projekteeruda vaid ipsilateraalsesse/samasse poolkerasse. Ajupoolkerad on üksteisest eraldatud: • Kui seal on mandeltuum- liigile tüüpilise käitumise ringe täielik. • Inimestel võib ajupoolkerade vahelised kiud läbi lõigata terapeutilistel eesmärkidel nt. • Kui madeltuum puudub, siis visuaalne info lahus motoorsetest süsteemidest ja liigiomast Epilepsia ravimiseks. käitumist ei • Inimesed võivad sündida vähenenud või puuduvate poolkeravaheliste ühendustega. teki
Reaktsiooni kutsub esile see, millel on subjektiivne tähendus, isiksuslik mõte. Emotsioon on isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Emotsioonid toovad mutuse ja kõrvalekaldeid põhjuslike seoste tajusse. Inimesele mõjub rohkrm oodatava puudumine kui millegi puudumine käesoleval hetkel. Emotsioonide oluliseks anatoomiliseks aparaadiks on limbiline süsteem. See on ajupiirkondade ja struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuse taalamuse ja hüpotaalamuse piirkonnas. Mandeltuum integreerib üksinda taalamusest, sensoorsest ajukoorest, hipokampusest jm tulevad närviimpulsid ning väljastab impulsid, mis saavad alueks tunnete läbielamisele. Emotsionaalse käitumise oluliseks substraadiks on ajukoor. Emotsioon ei ole piiritletult ajusisene asi, vaid limbiline süsteem käivitab protsessid ka vegetatiivses närvisüsteemis ja sisenõrenäärmetes, kus vastavalt emotsiooni sisule eritatakse rohkem kas adrenaliini või noradrenaliini. Endokriinsüsteemi + emots.
annaabi.ee 
